Egeuse kultuuri keskused Knoosos ja Mükeene Kreeta Kreeka mander Kreeta kunst Kõrgkultuuri hiilgeaeg 2000-1450 eKr Merendus Kultuuri iseloomustavad võimsad lossid Lossid on kogukonnakeskused Labürinditaolised Suured trepid Rohkelt sambaed (alt kitsad, ülalt laiad) Seinamaalid (elurõõmsad, värvilised, inimesi kujutati egiptuse poosis aga elurõõmsalt; loomi kujutati elutruult; palju mereelukaid) Puudusid välisseinad Valgustatud avausest laes Seintel freskod -5 “korrust” kindlustamata, rahumeelne elanikkond 1700 lagundab maavärin lossid -> ei ole enam nii võimsad 1450 saarel vulkaanipurse, lossid hävinesid taas Kirja (lineaarkiri A) ei osati lugeda Kunstis kujutati pidustusi, taimi, loomi ...
lõbusate tudengite joomaseltskonda, kuid seal toimuv jätab Fausti külmaks. Siis külastavad nad nõiakööki, kus nõid Faustile sellise joogi segab, mida juues Faust iga naist kui kaunist Helenat näeb. Juba tänaval jalutades armubki ta möödamineja Margaretasse, kelle tuppa ta õhtul Mefistofelese abiga salaja ehtelaeka kingituseks viib. Kui Grete kasti avastab, viib ta selle aga tubli kirikuinimesena papile. Seepeale sokutab Mefistofeles kappi uue laeka, kuid seekord viib Gretchen ehted naaber Marta juurde, et ema laegast jälle kirikule ei annaks. Marta ja Margarita vestlusesse sekkub aga Mefistofeles, kes tuli Marta juurde kui tema mehe surmast teadaandja. Mefistofeles korraldab Fausti ja Margareta kohtumise. Margareta armub Fausti ning nad suudlevad. Hiljem tunneb Margareta huvi, kas ehk Faust kirikuga halval jalal ei ole. Ta on Fausti hinge pärast mures ning püüab seda päästa. Linna saabub Gretcheni vend, sõdur Valentin, kellele Faust surmava löögi annab
· Eesti alal alates 3000eKr. · Savinõudel nööri jäljendid · Venet e paati meenutavad lihvitud kivikirved. · Peamised tegevusalad loomaaksvatus ja maaviljelus. Pronksiaeg (1800-500 eKr.) Suuremad muutused: · Väljendusid eriti Põhja ja Lääne-Eestis, kus inimesed hakkasid elama kindlustatud asulakohtades. · Tekkis põlispõllundus, hakati rajama põllupeenardega süsteeme. · Hakati rajama kivikirstkalmeid. · Kasutusele tulid uued ehted ja savinõud. · Kultuuri ilmus kõige rohkem skandinaaviamõjusid. Asulad: Enamik rahvast elas eraldi asuvates taludes keset põldu (hajaasustus). Hakati ehitama kivitarasid ja palkseinu õmber külade. Tuntumad kindlustatud asulad: Arva, Ridala, Kaali (asuvad Saaremaal), Iru, Narva joaoru. Honed on muldpõrandatega, ristkülikukujulised maasse süvendatud koldeasemetega. Kõigist asulatest on leitud pronksi valamis jälgi. Kasvatati otra, millest tehti putru, leiba ja õlut
,,Et rikkuseni jõuda, otsustas Rastignac rajada kaks paralleelset jooksukraavi, toetuda teadusele ning armastusele, saada ühtaegu õpetatud meheks ja salongilõviks." Kirjanik ise peab Rastignaci käitumist lapsikuks ning teab, et need kaks teed ei puutu iialgi kokku. Raha oli tema elus väga tähtis ning ta oli valmis kõike tegema, et rikkaks saada. Isegi oma vaeselt perekonnalt raha küsimine ei olnud tema jaoks probleem. ,,Kallis ema, müü ära mõned oma vanaaegsed ehted, ostan Sulle peagi uued asemele. Ära näe mu palves appihüüdu," palub Rastignac kirjas oma emale. Isa Goriot' ootused raha suhtes on teised: ta loodab rahaga osta oma tütarde armastust. Ta ei tea, et armastus ei ole asi, mida saab osta, vaid asi, mille nimel tuleb võidelda olgu see siis isaarmastus või mehe ja naise vaheline armastus. Oma tütarde poolehoiu võitmiseks oleks ta pidanud juba viimaste lapsepõlves neid rahast rohkem eemale hoidma ning ka ise oma suhtumist rahasse muutma
Pärlikasvatus Nüüd, kui inimesed on õppinud pärleid ise kasvatama, on ehted saanud taskukohaseks kõigile. Pärli ilmaletuleku protsess on imepärane etendus. Erinevalt vääriskividest ja metallidest, mida saadakse maapõuest, sünnivad pärlid austrites (söödav karp), kes elavad merevees või magevees. Vääriskive on vaja lihvida ja poleerida, et need maavarast ehteks muutuksid. Pärl ei vaja nii hoolikat töötlust – tema ilu on loonud Loodus ise. Austrites sündinud pärlid on sileda pealispinnaga, mis helklevad päikese käes
KIIRABI 1. Kirjuta novelli tegevusest lühikokkuvõte 5-6 lausega Kalmeri kullapoes toimus rööv. Röövliteks olid üks vanahärra ja libaarstist naine. Nad tegid kokkumängu, et kui vanahärra hakkab raha otsima põuetaskust, siis tabab teda terviserike. Poes olev nooruke abiline kutsus kiirabi, kelleks oli libaarst. Arst sisenes poodi relvaga ningi siis tõusis ka maas lamav mees püsti ja Kalmerile ning Niinale anti käsk pikali heita.Samal ajal tühjendati seif ja vitriinkapid ning Niina külge kinnitati pomm, mis peale röövlite lahkumist lõhkes. 2. Mis on selle novelli keskne teema? Novelli keskne teema on röövimine ja selle läbiviimine ning kuidas rööv toimub. 3. Too välja novelli keskne probleem, selle põhjus ja tagajärg. Novelli keskne probleem on kullapoe rööv ning see,et röövleid ei saa peatada. 4. Kirjelda novelli peategelast lähtuvalt bioloogilisest (päritolu, välimus sugu jm), psühholoogilisest (mõtted, soovi...
Sigried läheb appi Güntherile(kirde-sakslane, kuningapoeg). Sig aitab Günil vaenlasest võitu saada. Günil on õde Kriemhild. Kes hakkas meeldima Sigridele. Gün on põhmõtteliselt nõus sellega aga Gün tahab Islandi kuningatütart Brunhild. Bru andis oma kosilastele ülesanded ja kui seda ära ei suudetud teha, siis võeti pea maha. Brun kutsus Sigi appi ja ülesanded said tehtud. Sig käis pulmaööl Gün asemel ja võttis pulmaöölt Brult mõned ehted ja andis oma naisele. Mõnda aega olid kõik õnnelikult paarikaupa koos. Mõne aja pärast Bru hakkas ajama, et nemad on Sigidist ja Krist kõrgemal. Siis Krie rääkis ära, et Sig on hoopis kõva vend ja kõik teod ise korda saatnud. Siis oli Brun väga pettunud ja muutus vihaseks. Gün tunnistas kõik ülesse. Bru viskas Güni oma magamistoast välja, kuid hiljem võttis Güni tagasi, sest tal oli liitlast vaja Sigi tapmiseks. Bru hakkab susserdama ja laseb välja uurida Sigi haavatava koha
· Kaupmeeste ohud-halvad teed, röövlid, · merel laev võis tormiga põhja minna, mereröövlid Kunagi ei pandud kogu oma varandust ühe reisi peale, kauba pealt võeti suuri vaheltkadusid, õnnestunud reisi pealt teeniti palju. Eesti osad linnad kuulusid Saksa kaubalinnade liitu Hansa Liitu.(Tallinn, Viljandi, Uus- Pärnu) · Koged- keskaegsed kaubalaevad · Sisse veeti: sool, luksuskaubad, -kangad, ehted, relvad, heeringad, veini, vürtse, metalle. · Välja veeti: teravilja, kala, karusnahad, lina, hülgerasv, kivid. Linnade välisilme. · Tänavad kitsad · majad lähestikku · probleem kanalisatsiooni puudumine, mustus, puhta vee puudumine · algul peeti linnas loomi, loomad linnast väljas karjamaal, õhtul toodi tagasi · Agul- vaeste eeslinnad linnamüürist väljas · Seegid-haiglad, hospitalid · Nakkushaigustest ohtlikud: katk, pidatõbi ehk leepra
4000 eKr.) Matmiskombed Ei saa midagi kindlat öelda, Surnud sängitati asula Hauda asetati surnu külili, sest avastatud on väga vähe territooriumile, vahel isegi elamu kägerdatud asendis. Kalmistud matuseid. alla. Kaasa pandi nuga, kõõvits, paiknesid asulatest eemal veekogu ehted. lähedal või künkal. Hauda pandi kaasa luuesemeid. Vastata tabeli alusel: 1. Esitage 4 näidet, mis viitavad sellele, et kammkeraamika kultuur oli Kunda kultuurist kõrgemal arengutasemel. 2. Esitage 3 näidet, mis viitavad sellele, et nöörkeraamika kultuur oli mõlemast eelnenud kultuurist kõrgemal arengutasemel.
peale surma esivanematesse, hirm surma ees 3) Pronksiaeg ja rauaaja algus; Pronksiaeg (~1800a eKr - ~500a eKr.) oli Eestis vähetähtis periood, sest Eestis ei leidu vase ega tinamaaki, oli kallis ja pidi sisse ostma. Kivikalmed, kindlustatud asulad, kivikirstkalmed, uued ehte- ja savinõutüübid, mehed hakkasid habet ajama, võeti kasutusele ader, Rauaaeg (~500 eKr – 13. saj.) Uued ehted, tarandkalmed, kolmeviljasüsteem (kesa, talivili, suvivili), tähtsad olid ka karjaloomad (sõõnnik), rukis 4) Kirjutamata ajalugu. Eesti ajaloost Euroopa keskajal jutustavad meile peaaegu ainuüksi arheoloogilised allikad. Põhja poole hakkasid tungima balti hõimud, hõivates tänapäeva Põhja-Läti alasid. Oma asuala laiendasid slaavlased. Taastus skandinaavlaste huvi Eesti vastu, mis tõi kaasa röövretked. Linnused oli palju. Kaheväljasüsteem. Peitleiud, hõbemündid.
Pronksiaeg- vanem pronksiaeg, noorem pronksiaeg Rauaaeg- varane rauaaeg, Rooma rauaaeg, keskmine rauaaeg, viikingiaeg, hilisrauaaeg 1.2. Mis on ajalooline aeg, selle algusaeg ja -sündmus ? Periood pärast esiaja kõppu ning algas kirja kasutuselevõtuga 3000 ek. 1.3. Millistele allikatele toetudes uuritakse muinasaega ja ajaloolist aega? Arheoloogilistel allikatel: Irdmuistised- töö- ja tarberiistad, ehted, relvad Kinnismuistised- linnused, kalmistud, asulakohad Kirjalikel allikatel- pärinevad naaberrahvastelt 2. Mis on arheoloogiline kultuur? Arheoloogiline kultuur- ühelaadsete leidude kogum, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust. Meso- ja neoliitikumi arheoloogilised kultuurid: Teada algusaega, osata selgitada kultuuri nimetust, võrrelda kultuure omavahel (tabeli alusel nt töö- ja tarberiistade materjalid ning
toitlustusettevõtete liig-kiire kasvu pidurdamine (vale) 11. Kas kala töötlemiseks mõeldud lõikelaud peab olema... : sinine (vale) roheline (vale) punane (vale) pole vahet mis värvi. Tähtis on, et see oleks kõigile töötajatele ühtemoodi arusaadava märgistusega (õige) 12. Toidu füüsikalise (mehhaanilise) riknemise põhjuseks on... : kivikesed (vale) juuksed (vale) ehted (vale) kõik eelpool nimetatud (õige) 13. Milline loetletud teguritest ei ohusta tervist? : valed toitumisharjumused (vale) patogeensed mikroorganismid (vale) toidu lisaained (vale) lisaaineteta toit (õige) 14. Milline väide on õige? : kõik mikroobid vajavad arenguks hapnikku (vale) vaakumpakendis mikroobid ei arene (vale) kõik patogeensed mikroobid vajavad oma arenguks hapnikku (vale)
• Viisakas sõnavara ja rahulik suhtlusviis • Silmside ja naeratus • Sõbralik ja abivalmis • Selge suhtlus • Kliendi rahulolu kõige tähtsam Käitumine/hoiak • Keskendumine kliendile ja tööle • Keelatud söömine/joomine/suitsetamine/nätsu närimine töö ajal • Keelatud magamine töö ajal • Keelatud isiklikud nutiseadmeid Väljanägemine • Hoolitsetud, puhas, professionaalne väljanägemine • Sobivad ehted • Sobilikud jalanõud • Puhas ja korralik vormiriietus • Nähtaval kohal nimesilt ja/või ametlik identifikatsioon • Päikseprille võib kanda vaid väljas, päevasel ajal ning mitte klientidega suheldes Informeeritus • Võimelised juhiseid andma • Selged ja arusaadavad väljendid • Säilitama rahu ja viisakuse suheldes ärritunud kliendiga • Pakkuma lahendusi • Teadma, kust saada abi kui kliendiga suheldes tekib keelebarjäär
marksismi leninismi vaimus NSV Liidu tulemisega muudeti koolisüsteemis palju saksa keel asendati vene keelega Õppeainetesse tulid sõjaline algõpetus ja NSV ajalugu Mõne vale või keelatud asja mainimine võis kaasa tuua suuri probleeme Kooli sisekorra eeskirjad Kord koolis oli väga range Kohustuslik oli koolivorm (tavaliselt tumesinine ) Kõik pidid suhteliselt sarnased välja nägema Lubatud ei olnud ehted, meik, tüdrukutel pidid juuksed patsis olema ja poistel olid keelatud pikad juuksed Reeglite rikkumisel ootas karistus Koolitarbed Õpikud ja töövihikud olid õpilastele tasuta. Valitses defitsiit Head jalanõud või koolitarbed saadi tutvuste kaudu või saadeti välismaal elavate sugulaste poolt Sätendavate kleepekate või välismaa nätsu eest oleksid paljud lapsed olnud valmis ükskõik mida tegema.
MARIMEKKO Esitlus Soome firmast Autor:Annely Kõrgesaar,MKo10,Tartu Kutsehariduskeskus Marimekko Marimekko on vuonna 1951 perustettu johtava suomalainen tekstiili- ja vaatetusalan designyritys. Yhtiö suunnittelee ja valmistaa sekä markkinoi Suomessa ja ulkomailla Marimekko-tuotemerkillä korkealuokkaisia vaatteita, sisustustekstiilejä, laukkuja ja muita asusteita. Marimekko Marimekko on aastal 1951 asutatud juhtiv Soome tekstiili- disaini- ja rõivatööstus. Ettevõte disainib, toodab ning turustab Soomes ja välismaal Marimekko firmamärgiga kvaliteetseid rõivaid, sisustustekstiile, kotte ja muud aksessuaare. Oma myymälä Marimekolla on omia vähittäismyymälöitä Suomessa, Ruotsissa ja Saksassa. Myymälät ovat keskeinen osa Marimekon yrityskuvaa. Ne ovat näyteikkuna, jossa Marimekko voi haluamallaan tavalla tuoda esille koko laajan tuotevalikoimansa ja havainnollistaa lifestyle-ajatteluaan konkreettisin esimerkein. Marimekon kanta-asiakaskort...
liivakellafiguuri. Selle tõttu sobibki seda kleiti kanda naistel, kel on liivakella figuur, et rõhutada peent taljet. Kleidi kandmisvõimalused on mitmekülgsed sobilik kanda igapäevaselt kui ka pidulikel üritustel, lisades kõrged kontsad ja maitsekad ehted. 2 OMADUSED, MIS PEAKSID SELLEL KLEIDIL OLEMA 2.1 Füüsikalis-mehaanilised omadused: · Kerge - mugavse tagamiseks suvel palavaga. · Hea langevus ehk drapeeruvus - et kleit näeks seljas ilus. · Kulumiskindel (füüsikalis-keemiliste omadustele nagu näiteks päikesevalgus, kõrge temperatuur, higi, pesuvahendid jne). kleit peab vastupidama suvel asset leidvatele
normid normid Ilukirjandusnormid Kirjakeele normid • Kirjakeeles normitakse: sõnade õigekirjutust, hääldust (rõhk, välde), vormimoodustust (käänamine, pööramine, võrdlusastmed), sõnamoodustust (tuletised, liitsõnad), sõnade stiiliväärtust, lauseehitust ja soovitatavaid tähendusi. • Näited: ajameelne- hajameelne, sokk- sokkki, kapp- kapi- kappi, kodu + tu = kodutu, kodu + loom = koduloom, varas pani ehted pihta ja tegi vehkat jne. Ilukirjandusnormid • Põhinevad normitud kirjakeelel, kuid keelekaustus on vabam (kujundlikkus, värvikus, tegelaste vaba keelekasutus). • Näited: alg- ja lõppriim, emotsionaalsed vahendid: hüüdlaused, kolme punktiga lõppevad laused, mõttekriipsud, retoorilised küsimused jne. Ajakirjandusnormid • Kergem mõistetavus, mugandumine tarbija keelekaustuse järgi (normitud kirjakeel-
Ta toitus suuresti lihast, mis kergendas rändamist, sest saakloomi leidus igal pool. Ta suutis ka kontrollida tuld. Lõke hoidis eemal röövloomi ja sellega sai toitu küpsetada. Nüüdisinimesel oli suurem kolju, kuhu matus keerukam aju. Nüüdisinimene hakkas valmistama tööriistu teiste tööriistade valmistamiseks. Uued tööriistad olid detailsemad ja tõhusamad. Kui nüüdisinimene jõudis Euroopasse hakkas levima kunst. Nende loodud skulptuurid, koopamaalingud ja ehted annavad tunnistust uuest loovast intellektist. Nüüdisinimesed olid esimesd, kes hakkasid oma vahel kaugetest paikadest pärist kaupu vahetama, mis tähendas, et inimene sai aru keerulistest sotsiaalsetest kontekstidest. Nüüdisinimene hakkas ka taimi kasvatama ja loomi pidama.
Arheoloogiline periodiseering Kiviaeg - paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum Pronksiaeg- vanem pronksiaeg, noorem pronksiaeg Rauaaeg- varane rauaaeg, Rooma rauaaeg, keskmine rauaaeg, viikingiaeg, hilisrauaaeg 1.2. Mis on ajalooline aeg, selle algusaeg ja -sündmus ? 1.3. Millistele allikatele toetudes uuritakse muinasaega ja ajaloolist aega? Arheoloogilistel allikatel: Irdmuistised- töö- ja tarberiistad, ehted, relvad Kinnismuistised- linnused, kalmistud, asulakohad Kirjalikel allikatel- pärinevad naaberrahvastelt 2. Mis on arheoloogiline kultuur? Arheoloogiline kultuur- ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust. Meso- ja neoliitikumi arheoloogilised kultuurid: Kunda kammkeraamika nöörkeraamika e.
VASTUSED 1. Mikroobid vajavad oma elutegevuseks kindlasti... valgust (vale) niiskust (õige) suhkrut (vale) õhku (vale) 1Punkt(i) 2. Enamik mikroobe areneb väga hästi... ainult neutraalses keskkonnas (vale) nõrgalt aluselises keskkonnas (vale) tugevalt happelises keskkonnas (vale) neutraalses ja nõrgalt happelises keskkonnas (õige) 1Punkt(i) 3. Toidu füüsikalise (mehhaanilise) riknemise põhjuseks on... kivikesed (vale) juuksed (vale) ehted (vale) kõik eelpool nimetatud (õige) 0Punkt(i) 4. Mis temperatuuri juures hoitakse sooja toitu (marmiidis) soojas? +60...+80 kraadi (vale) üle +75 kraadi (vale) +63...+75 kraadi (õige) alla +100 kraadi (vale) 0Punkt(i) 5. Kui kaua tohib hoida sooja toitu soojas ilma kestvuskatseid tegemata? 1 tund (vale) 3 tundi (vale) 2 tundi (õige) 6 tundi (vale) 1Punkt(i) 6. Mis on alljärgnevast füüsikaline saastaja? hallitusseened (vale) klaasikillud (õige) umbrohutõrje vahendid (vale) nitraadid (vale) 1Punkt...
kulda, et parandada hambaid, valmistada kroone ja sildu. Praegusel ajal on laialt levinud ka ülekuldamine, mis ei täheta alati, et sellises tegevuses kasutatakse kulda. Loomulikult on kuld kallis ja igalepoole seda panna ei saa. Seega kuldvärv võib eksisteerida, kuid kulda ennast ei pruugi see 7 sisaldada. Võime tuua näiteks ülekullatud ehted, mis on odavad, kuid peaaegu et sama ilus kui kuld. Silmaga neil vahet ei teekski. [4] Tänapäeval oleme ka poelettidel näinud võrratu välimusega shampuseid, mis on väga pilkupüüdvad just oma välimuse poolest. Nendesse on lisatud kullalehekesi, mis sätendavad ja peegeldavad valgust. Neid jooke palju juues pole see tervisele just kõige kasulikum, kuna kulla ülekogunemine organismis on neerudele kahjulik.
Seda kantakse nii, et kui käsi kördiaugust, mis vasakul pool asetseb sisse panna, on taskust võimalik vajalik kätte saada. Varem tehti tasku vanast tanust kuid 20. sajandi esimesel poolel hakati neid õmbelma sitsriide lappidest. Lisaks kullitule kasutavad tänapäeval Kihnu naised igapäevaselt vardakotti, kus hoitakse sees oma pooleli jäänud käsitööd. Nüüd võetakse see kaasa isegi pulma, rahvamajja, või lihtsalt ilu pärast. Varem seda niiviisi ei kantud. Kihnu naise ehted olid niidi osta lükatud klaashelmed. Kanti kolme hõbemünti kivihemeste vahel, seda kutsuti kaelarahaks. Jaki peal kanti vaid ühte ehet. Kas kaelaraha või kudruseid. Käistega kanti aga rohkem ehteid, kaelarahaga kõrvuti helmeid või kudruseid. Kasutatud materjalid Eesti NSV Teaduste Akadeemia ,,Eesti rahvarõivad`` http://www.kultuuriruum.ee/?id=511 http://rahvaroivad.folkart.ee/rahvaroivad/saared/kihnu/kihnu-naine http://rahvaroivad.folkart.ee/rahvaroivad/saared/kihnu/kihnu-mees
Materjal see peab välja nägema õhtupoolikul sama värske kui hommikul kui te selle selga panete. Parimad on sajaprotsendised villased ja villasegud ning siid. Pluusid: pluusi värv on ka väga oluline tegur. Valige toonid mis rõhutavad teie kostüümi Sukad: Hea reegel- jääge ihukarva värvi sukkade juurde Kingad: klassikalised libikud on tavaliselt kõige paremad. Ja kontsad ei tohiks olla kõrgemad kui 5 kuni 7,5 cm. Ehted: valige alati ehted mis teie riietust täiendavad Bürooetikett Külaliste etikett: Teatage oma vastuvõtuametnikule külaliste saabumise aeg. Paluge et külalised registreeriksid ennast ja kannaksid nimesilti Kui võimalik, tervitage oma külalist isiklikult vastuvõtutoas Kui keegi teine juhatab külalise teie kabinetti, tulge laua tagant välja ja tervitage külalist käesurumisega.
Faust näeb tänaval Margaretat. Ta armub temasse. Faust läheb Margaretta tuppa ja paneb kingituse, milleks on ehtekarp, kappi. Ta lahkub toast. Margareta tuleb tuppa, ta ei tea Fausti käigust, märgab kapis ehetekasti. Ta arvab, et see on emale kingitud. Ema arvab, et see kast on patune ning ei too head. Fausti plaan Margaretta süda võita läks luhta. Ta laseb Mefistofesel teise ehtekarbi Margereta kapi panna. Margareta seda emale ei näita, sest muidu antakse need ehted jälle preestrile. Margarete tahab teada, kes need ehted tõi. Mefistofeles korraldab kokkusaamise. Margarett ja Faust kohtuvad. Nad lähevad aiamajakesse. Seal nad suudlevad. Faust ja Mefistofeles lahkuvad. Faust ja Margarette kohtuvad mõne aja pärast uuesti. Margarette soovib, et Faust usuks jumalasse. Faust tapab Margarette venna Valentii. Matustel Margarette minestab. Faust ja Mefistofeles lahkuvad sellest linnast. Nad läksid vaimude peole (Volbri öö). Seal nad tantsivad. Algab näidend
rohkuse poolest suudab Eestiga Läänemere ümbruses võistelda üksnes Gotlandi saar. Ka kogu siinne arheoloogiline leiumaterjal osutab väga tihedatele sidemetele nii Rootsi viikingite kui ka Venemaa varjaagidega. Muistsetest eestlastest kui viikingite maailma täieõiguslikest liikmetest annavad tunnistust rohked kalmeleiud. Mõistagi maeti koos ehete ja relvadega vaid ühiskonna rikkamaid liikmeid, piirkondade ja külade vanemaid ning nende perekondi. Relvad ja ehted, mis koos surnuga põletati, olid mõnikord Skandinaavia päritolu või sealsete eeskujude järgi kohapeal valmistatud. Eriti internatsionaalsed on olnud relvad, mis on ka mõistetav, kuna sõjas oli vaja püsida naabritega võrdsel tasemel. Ka meeste ehted ning küllap rõivadki on Eestis olnud sarnased ülejäänud Põhjamaade omadele. VIIKINGIAEGNE RÕIVASTUS Eesti meeste rõivastus viikingiajal sarnanes tugevalt kaasaegsete skandinaavlaste omaga, eriti suur
Faust näeb tänaval Margaretat. Ta armub temasse. Faust läheb Margaretta tuppa ja paneb kingituse, milleks on ehtekarp, kappi. Ta lahkub toast. Margareta tuleb tuppa, ta ei tea Fausti käigust, märgab kapis ehetekasti. Ta arvab, et see on emale kingitud. Ema arvab, et see kast on patune ning ei too head. Fausti plaan Margaretta süda võita läks luhta. Ta laseb Mefistofesel teise ehtekarbi Margereta kapi panna. Margareta seda emale ei näita, sest muidu antakse need ehted jälle preestrile. Margarete tahab teada, kes need ehted tõi. Mefistofeles korraldab kokkusaamise. Margarett ja Faust kohtuvad. Nad lähevad aiamajakesse. Seal nad suudlevad. Faust ja Mefistofeles lahkuvad. Faust ja Margarette kohtuvad mõne aja pärast uuesti. Margarette soovib, et Faust usuks jumalasse. Faust tapab Margarette venna Valentii. Matustel Margarette minestab. Faust ja Mefistofeles lahkuvad sellest linnast. Nad läksid vaimude peole (Volbri öö). Seal nad tantsivad. Algab näidend
Lahtised hõlmad ja avarad varrukad võivad ka takerduda pliidinõudesse, põhjustades nende ümberminekut pliidil ja isegi põrandalekukkumist. *Väga hästi kaitseb sind tugevast puuvillasest riidest, tingimata rinnaosaga ning vähemalt poolde säärde ulatuv põll. Just niisuguseid põlli kannavad ka pidevalt pliidi ääres askeldavad profikokad. *Sõrmused, käekell ja käevõrud ei kuulu köögitoimingute juurde juba seetõttu, et nad määrduvad rasva ja muude toiduainetega. Ehted võivad ka takerduda kööginõude külge, põletuse korral aga viimast veelgi süvendada. 3
Duralumiinium Alumiinium, lisandina vask Lennuki- ja laevaehitusma- ja magneesium terjal, ehitusdetailid Pronks Vask, tina Skulptuurid, mündid, seadmed Messing ehk valgevask Vask, tsink Veekraanid, masinaosad Melhior Vask, nikkel (lisandina ka Lauatarbed, ehted, mündid, teisi metalle) aparaadiosad Jootetina Tina, lisandina plii Jootemetall ehk joodis (jootmistöödeks) Metall + hapnik metallioksiid Metall + hape sool + vesinik Metall + vesi hüdroksiid + vesinik
Vana-Egiptus: riietus ja välimus Vana-Egiptuse stiil riietumise suhtes on täielikult vastupidine tänapäeva moele. Kindlasti on ka mingi väike osa vanast ajast tänapäevani säilinud, kuid seda ka üpriski vähe. Vana-Egiptuse riietumisstiil oli väga ilus ja konkreetne. Kanti valgest riidest pikki kleite, mille dekolteedel olid silmapaistvad kaunistused. Neil pidid silma paistma just ehted, seetõttu ka riideid tagasihoidlikumad. Kas neil oli peas mõni ilus võru, käte ümber rõngad või kaelas keed. Mehed kandsid tavaliselt niudevöid, tuunikalaadseid särke ja seelikuid. Naised aga kandsid pahkluuni ulatuvaid tuppkleite koos salli või keebiga jahedama ilma jaoks. Tol ajal oli ka kombeks kasutada palju kosmeetikat. Kõige tuntum ja säilinum meigikunstis on pikk must lainerijoon mööda silmalaugu ning rohke ja särav lauvärv. Kuid lapsed riideid ei kandnudki. Rõivad õmmeldi tavaliselt linasest. Mõnikord kooti kaunistuseks kangas...
LÄÄNE-EUROOPA KUNST VARAJASEL KESKAJAL 4.-6. saj toimus Euroopas hõimude liikumine (Suur rahvaste rändamine). Kõige võimsam ja püsivam oli Frangi riik, mis kujunes 5.-6. saj. Ulatus Pürenee mägedest kuni Reini jõeni. Esimene dünastia Merovingide dünastia (481 -751) . Sel ajal hakkasid arenema feodaalsuhted. 7. saj kaotab sisetülide tõttu suure osa oma territooriumist. Küllalt kõrgel järjel oli metallitöötlemine (relvad, ehted, tarbeesemed). Neid kaunistati stiliseeritud ornamendiga, väga levinud olid loomamotiivid. Eriti kasutati paelornamenti. Kloostrites kirjutati ümber käsikirju ja säilitati neid (skriptoorium). Raamatutesse suhtuti suure lugupidamisega, neid kaunistati. Käsikirjade jaoks kasutati pärgamenti väga tugev ja vastupidav. Unustati ära kivist ehitamine. Järgnes Karolingide Dünastia, 8.-10.saj. (Karl Suur 742-814), see oli Frangi riigi hiilgeaeg
Jää sulamine mõjutas Eesti maastiku. Tekkisid järved, sügavate orgudega jõed. Paksu jääkoorma all maapind vajus ja pärast vabanemist hakkas taas vähehaaval tõusma. 3. Allikad- kinnismuistsed, nagu omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metallitöötlemiskohad, töö-ja tarberiistad, relvad, ehted, etnograafilised andmed, rahvaluule, eesti keel, kaugemate ja lähemate naabrite kirjalikud allikad. Periodiseering- Muinasaeg: kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Kiviaeg: vanem ehk paleoliitikum (algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja- Euroopas viimase jääajaga), keskmine ehk mesoliitikum (u 9000-5000 a. eKr), noorem ehk neoliitikum (u 5000-u500 a eKr). Pronksiaeg: vanem(u 1800- u 1100 eKr) ja noorem( u 1100- u1500 eKr)
Malmist on tehtud minu kamin ja radiaatorid, sest malm on väga hea soojusjuhtivisega. Roostevabast terasest on minu kodus enamik nõud, kraanikauss, lambid, paljud tööriistad, pesumasin ja köögitehnika. Tinaga on joodetud minu kodus kõik elektriskeemid. Samuti leidub tina akudes. Palju kasutatakse ka tina ja vase sulamit-pronksi. Pronksist on tehtud mu kodus nii kraanidetailid ja lukusüdamikud kui ka ehted, medalid ja skulptuurid. Elavhõbe on toatemperatuuril vedelas olekus ja seda saab kasutada kraadiklaasides temperatuuri määramiseks. Termomeetrit kasutades peab olema ettevaatlik, sest elavhõbe on mürgine. Ka minu kodus kasutatakse temperatuuri mõõtmiseks termomeetrit. Kuld ja hõbe on minu kodus peamiselt ehetes. Hõbedat on ka peeglites, sest hõbedal on hea peegeldusvõime. Germaanium on raskesti töödeldav ja rabe. Minu kodus on germaaniumi arvutites ja televiisoris.
kuidas kõneleme: kui kiiresti, millise hääletooniga ja mida rõhutame pausidega. Paralingvistilised vahendid: nutt, naer, ohkamine, köhatamine ja parasiitsõnad. Tahtekontrollile ei allu pööra suhtlemisel tähelepanu! 1. Hääletoon 2. Seismis-või istumisviis 3. Kõne kiirus 4. Zestid 5. Poos 6. Miimika 7. Liikumisviis 8. Pealiigutused 9. Puudutused 10. Silmside 11. Vahemaa suhtlevate inimeste vahel 12. Riietus, soeng, ehted, meik jne 35% VERBAALNE ja 65% MITTEVERBAALNE + ei pea ise kohale minema või sõitma - Ei saa kliendiga luua + säästab aega silmsidet + saab jätta firmast hea - Ei saa kasutada kogu mulje siis, kui firma on kehakeelt väike ja ruumid - Ei saa valida sobivat aega tagasihoidlikud - Suurem võimalus teha
AJALUGU lk 43 1-4 1.Arutlege, millised olid eestlaste peamised tegevusalad muinasaja eri perioodidel ja kuidas need muutusid. Mil moel muutus asustus muinasajal? PERIOOD OSKUSED PEAMISED ASUSTUS TEGEVUSALAD MESOLIITIKUM Töö- ja tarberiistad Saakloomade püüdmine Rajasid asulad ( 9000 – 5000 valmistati kivist, (jaht), taimede korjamine, veekogude aastat eKr.) luust, sarvedest kalastamine lähedusse ning puidust. Oskasid kasutada tulekivi ja kvartsi. NEOLIITIKUM (5000 Keraamika Jaht, tööriistade Enamasti jõgede ja – 1800 aastat eKr.) kasutuselevõtt, valmistamine, järvede ääres, paremad ...
Irdmuistis (relvad, tööriistad, ehted) Kinnismuistis (Linnused, asulakohad). Neoliitikum noorem kiviaeg, 4.-2.aastatuhat eKr. Inimesed kasutasid lust, puust, kivist esemeid. Mesoliitikum keskmine kiviaeg. 8000 eKr. Töö- ja tarberiistu valmistati kivist (tulekivi ja kvarts), sarvest, puust, nahast ja luust. Keraamika? 5000 eKr. Vanimad savinõud sellest ajast, tarbekunstiliik. Soomeugrilased? - soome ugri keelt kõnelevad rahvad, kujunesid kuskil Uurali mägede lähistel. Indoeurooplased? indoeuroopa keelt kõnelevad rahvad, kujunesid ida euroopas. Tulid lõunast. Etnogenees rahvaste kujunemine ja segunemine. Kivikirstkalme - konstruktsiooniks olid suurematest kividest 5-8 meetrise läbimõõduga ring ja selle keskele laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Laevkalmed sarnanevad kivikirstkalmetele. Nad ko...
Dolomiidist esemed Third level Kadakast esemed Fourth level Sepistatud nagid, numbrid, naelad Fifth level Merevaik Muhu sussid Eesti lipud, lipuvärvides paelad, prossid Pihlakast ehted Etno kotid, sokid Mida soovitame turistil Eestist kaasa osta Linased linikud (100*40cm 24) Click to edit Master text styles Viltmütsid (27) Second level Kadakast kuumaalused (5,5014) Third level Keraamilised savikruusid (suured 12, Fourth level
JUUGEND 1890 - 1914 ISELOOMUSTUS Juugengi kõrgaeg oli aastail 18901914 Seda iseloomustab looduslike motiivide, eriti lillede ja muude taimede fantaasiaküllane stiliseeritud kujutamine ning selles kasutati nõtkeid ning painduvalt voolavaid kõverjooni, lõikumiskohtades väänlevaid sõlmi. Sõna jugend ehk noorsugu rõhub saksa keeles nooruse õitsvale värskusele, eraldiseisvusele ja vabadusele Oli populaarne vaid 20 aastat, 1910. aastaks oli juugendstiil moest väljas, asemele tuli art deco Hõlmas enim arhitektuuri, sisekujundust, tekstiili, mööblit, ehteid, graafilist disaini Uues siduvas stiilis kujundati kõike: mööblit, tekstiili, riietust, klaasi, keraamikat, raamatuid, tapeete, ajakirju, plakateid. Esemed, mida seni ei oldud seostatud kunstiga, omandasid uue kunstilise tähenduse ja kvaliteedi Juugend oli stiil, mis sõltus moodsa luksuskaupade turu nõuetest, tihti Euroopa uusrikaste maitse-eelistustest RIIETUS Juugend protestib ma...
Nomaadide kultuur, kes elasid stepialal Hiinast Ungarini. Kõige levinum oli kunstkäsitöö, arhitektuur ja maalikunst rändava eluviisi tõttu puudub. Barbarid olid madalama kultuuriarenguga kui Kreeka ja Rooma. Sküüdid elasid 7. saj. e. Kr 3. saj. p. Kr Doni ja Doonau vahelisel alal, kõnelesid Iraani keeli, keskuseks Grimm. Kurgaan on Sküüdi valitseja hauaküngas ja nende kaudu saame kunstiteavet (pisikesed lihtsustatud loomafiguurid metallisulamist, relvad, ehted jne.). Stiili, kuidas need loomad välja nägid nimetatakse loomastiiliks ning see on iseloomulik ka teistele rändrahvastele. Tarbekunstis kasutati filigraantehnikat (väärismetallist traat on joodetud mingile alusele peeneks mustriks), emailimist (klaasitaoline värviline mass, millega kaunistati ehteid) ning kärgsulatust (traat joodetakse kontuuriks ja täidetakse emailiga). Keldid rääkisid indoeuroopa keeli, elasid Kesk- ja Lääne-Euroopa metsavööndis ning esimesteks sajanditeks p
Viikingite elamu · Enamasti olid katused kaetud õlgedega · Pikkmaja juurde kuulus ka sepikoda, laut ja ait Viikingite kodu · Pidasid ka orje · Kasvatasid otra ja kaera, püüdsid kala · Pidasid kitsi, veiseid, lambaid, kalu jne. · Magati puuvoodites, tarbeesemeid hoiti kirstudes · Naised tegid süüa, ketrasid lõnga, hoolitsesid majapidamise eest ja valmistasid riideid, olid mehe vara kaasomanikud · Piltidel viikingite ehted ja kamm Viikingite kirjandus · Kasutasid ruunikirja · Ruunid raiuti rauda, puusse või kivisse, mõnikord ka pronksi ja hõbedasse. · Tähtsal kohal olid jutuvestmine, laulmine ja luuletamine. · Skaldid kandsid ette värsse ja jutustasid lugusid vägilastest ja jumalatest, mis hiljem pandi ka saagadena kirja. · Pildil ruunikivi
Oli hirmus näha, kuidas onu näost kadus sel hetkel viimane kui verelible. Kalle kuulis kogu nende jutuajamist. Talle meenus ajaleht, mille onu oli ostnud. Sealt leidis ta artikli juveeliröövist. Ta leidis, et lossivaremed on peitmiseks kõige parem koht. Kalle saatis politseisse kirja koos sõrmejälgedega. Kallel oli vaja abilisi. Nad läksid kolmekesi lossivaremetesse, et juveelid üles otsida. Ja muidugi leidsid need trepiastme alt. Ehted viidi Eva-Lotta pööningule. Järgmisel päeval oli onu Einar kadunud. Lapsed läksid lossivaremetesse ja leidsid eest kinniseotud onu Einari. Anders oli just jooksmas politseisse, kui põrkas uksel kokku meestega. Kalle pidi välja ütlema, kus asuvad juveelid. Lapsed jäeti varemetesse luku taha. Tänu oma tublidusele, visadusele ja julgusele õnnestus neil leida teine väljapääs. Politseinikud otsivad Kallet. Nad ootavad teda kodus, ja ta tulebki.
Plaatina võlu peitub tema välimuses. Tal on ainulaadne valge sära. Ta on kõige kõvem ehetes kasutatav väärismetall. Plaatina on ehtemetallina kõige otsituim vääriskivide raamimisel. Juveelitööstused kulutavad 40% maailma plaatinatoodangust. Käibeväljend oli : Üks gramm toodangut, üks aasta tööd. Populaarsus on plaatinal kasvanud ning seda kasutatakse kulla asemel kihlasõrmustel , kuna selle läige toob briljandi paremini esile. Jaapanis on plaatinast ehted hetkel kõige populaarsemad. Nad ostavad 85% maailmas toodetavatest plaatinaehetest. Plaatina on tänu kasvavale populaarsusele üks haruldaimatest metallidest maailmas.
· maakond (8) · kihelkond (45) · külad Eestlased muinasaja lõpul 13.saj Adramaa on maa mida jõuti üles harida ühe adraga (8-10 ha) Käsitöö oli väga tähtis elatusala Kolmeviljasüsteem (suvivili, talivili, kesavili) Vahetuskaubandus kaup vahetati kauba vastu Vahenduskaubandus kaup osteti edasimüügiks. · Lääne-Eestisse karusnahk, vaha, kanep, tõrv · Venemaale vili, vein, maitseained, ehted jne Vakus e. maksustamisüksus. Ühele isikule 2-5 vakust 1187 eestlase vallutasid Sigtuna (Rootsi linn) Muinasusund Ohverdati kultus e. ohvripaikades (hiied, üksikud puud, allikad, kivid jne). Ohverdati selleks, et vaimude, haldjate ja jumalate heatahtlikust saada. Andideks olid piid, liha, veri, vili, vill, tähtsamatel puhkudel ka loomad. Vahest harva ka inimesed. Pühad paigad hiied, järved, allikad Vägi eriline omadus teatud inimestel
· 375. a. hävitasid idagootide riigi (Suur Rahvasterändamine) · Hunnid asusid elama tänapäeva Ungari alale (Pannoonia) · Hunnide kõrgaeg oli aastail 435453 · 15. juunil 451. a. sai hiigelsuur hunnide vägi lüüa Katalaunia lahingus · 453. a. saabus hunnide vägevusele ootamatu ja kiire lõpp · Hunnide pealinna pole avastatud · Hunnide edukaim ja võimsaim valitseja oli Attila · Tuntud on hunnide vaskpajad, vibud, pistodad , hunni naiste iseloomulikud ehted diadeemid jms. Ungarlased · 1101 aastat tagasi läbisid ungari hõimud pika tee Uuralitest Karpaatideni, et jõuda oma praegusele asualale · Ungarlaste esiisad elasid umbes 2000 e.Kr. koos hantide ja mansidega · Elatusid jahipidamisest ja kalapüügist · Peetakse Andronovo kultuuri kandjateks · 20001500 e.Kr. elasid ugrilaste esivanemad stepialadel · Pronksiaja lõpul saabus soe ja kuiv kliimaperiood ,mis sundis ugrilasi
Dramaatika Põhiomadused a)Dialoogivorm b)Olevikus kulgev tegevus c)Tegevuse pingeline areng Teater jaguneb :a)Vaatused b)pildid c)Stseenid Euroopa draamakirjandus kasvas valja Vanas-Kreekas, veini ja viljajumala dionyssuse pidudel Konflikti liigid: a) saatusega, jumalatega b) teise inmeseg c) ühiskonnaga d) ise endaga Dramaatika kolm põhizanrit:a)Tragoodia b)komoodia c)Draama Draamat iseloomustavad:a)Traagiline voi koomiline eluvaatus b)Tosine sisu c)Keerulised konfliktid d)Toetruu Tragoodiat iseloomustavad:a)Lahendamata konfliktid b)Loppeb kangelase surmaga voi mone muu katastroofiga c)Pinge tekkimine d)Tegelased on kindla eesmärgiga Dramatiseering: algse teose muutmine näidendiks Ülesehitus:1. kspositsioon – teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja – kohta;2.sõlmitus – sündmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, käivitab tegevustiku;3. dispositsioon – teema arendus, kus avanevad tegelastevahelised suh...
plaatinatoodangust eheteks, nüüd läheb aga 90 % toodangust tehniliste vajaduste rahuldamiseks. Plaatina populaarsus on viimastel aastatel kasvanud ning seda kasutatakse kulla asemel kihlasõrmuste valmistamisel, kuna selle külm läige toob briljandi ilu kullast paremini esile. Tähelepanek, et eurooplaste kahvatu nahk sobib rohkem kokku plaatina ning hõbeda, kui kullast ehetega, leiab järjest ja järjest kõlapinda. Kõige populaarsemad on plaatinast ehted hetkel Jaapanis. Sealsed tarbijad ostavad igal aastal ligi 85 protsenti maailmas toodetavatest plaatina-ehetest Plaatina kuumakindlus ja püsivus soola-, lämmastiku-, väävli- ja isegi vesinikfluoriidhappe suhtes teeb ta asendamatuks laboratooriumiseadmete materjaliks. Juba ülemöödunud sajandi algul hakati temast valmistama happeanumaid ja seadmeid keemiatööstusele. Justus Liebig kirjutas, et ilma plaatinanõude ja tiigliteta oleks paljude mineraalide koostis jäänud meile teadmatuks
Jääaja mõju Eesti maastikule Tasane pind, voored, sügavad orud Muinasaja periodiseering (paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum, pronksiaeg,rauaaeg) Erista muutusi. Paleoliitikum Mesoliitikm u 9000-5000eKr Neoliitikum u 5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem u 1800-1100eKr Noorem u 1100-500eKr Rauaaeg Vanem Eelrooma u 500 eKr-50pKr Rooma rauaaeg u 50-450 Keskimine u 450-800 Noorem Vikingiaeg u 800-1050 Hilisrauaaeg u 1050-1200 Muinaskalmete liigid Eestlaste tegevusalad muinasaja lõpul Põllumajandus, loomakasvatus, küttimine,kalapüük, metsamesindus Ebavõrdsus muinasajal Kihistumine algas juba pronksiajast, muinasaja lõpul varanduslik ebavõrdsus küllaltki suur, valitsev kiht rikastel suurmaaomanikel,suur osa linnustest ülikute residentsideks Muinaseestlaste sõjaline tase Sõjaline tase 11. sajandi keskkpaiku rajati ringvall- linnuseid Malev = ratsamehed + jalamehed Põhiline väeüksus oli malev Relvastus ...
Exhibitions Inc. vahendusel. Näitus jääb avatuks kuni 30. märtsini 2014. Minu lemmikuks väljapanekuks, nagu ka ilmselt paljudel teistel, on rekonstruktsioonid laevast ehk peatrepp, erinevate klasside toad ja koridor. Uskumatu, milline luksus see oli isegi tänapäeva mõistes! Väga südantlõhestavad olid lood inimestest, kes seal reisisid ja nende reisipõhjustest. Palju oli juhuse tahet, et just sellele laevale paigutati isikuid. Muidugi pakkusid huvi erinevad uhked nõud, seemed, ehted, laevatükid jpm. Uskumatu, et keegi on merepõhjast välja toonud kraanikausse ja imepisikesi kõrvarõngaid. Ma kõndisin seal suure imestusega ringi ja see on üks parimaid kogemusi minu elus! Tükike ajaloost, silmailu mitmel tasandil ja palju uusi teadmisi. Ma usun, et väga paljud Eestlased on seda näitust juba külastanud ja arvan, et enamik neist ei pidanud kahetsema.
Pildiraamid olid samuti hästi säilinud ning ka seal ei olnud näha suuremaid vigastusi. Mulle meeldis see näitus, kuna maalid olid ilusad, ajalooliselt järjekorras, selged. Eriti oluliseks sai kogu elamust juures see, et anti kätte mapp, kus vahel oli palju informatsiooni maalil oleva keisri kohta ning see tegi näituse palju huvitavamaks. Veel oli tore see, et lisaks maalidele oli saalis veel palju selle ajastuga kokku puutuvaid asju nagu ehted, raamatud, serviisid jne; see andis saalile palju vürtsi juurde. Üldiselt jäin näitusega rahule, kuid seal oleks võinud olla rohkem maale ning ka giidi teenus.
Kordamiseks Ajaloo KT 1. Ajalugu, ajalooallikad (3 liiki ja näited) Ajalugu on teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi. Kirjalikud- kroonikud, seadused,ürikud. Suulised-rahavluule(legendid, müüdis), pärimused. Esemelised-maalid, skulptuurid, ehitised, ehted 2. Mõisted: Antropoloogia-uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist Antropogeenes-uurib inimese arengut etnoloogia-uurib erinevate rahvaste kultuuri animism-usk loodusobjektide ja elutute esemete hingestatusesse totemism-usk, et mõni suguharu või hõim on pärit loomast surnutekultus-usk, mis on hirm elava surnu ees Homo Sapiens-inimese eelkäijja(püstine kõnd, tööriistad, käte kasutamine, kõne, arenenud mõistus)
ajast. Ajutisteks näitusteks olid „Pronksspiraalidest vaselisteni“ ja „Traditsioon ? Inspiratsioon“. Esimene näitus räägib selle erilise kaunistusviisi püsimist ja arengut läbi aastasadade. Tutvustati tava kaunistada rõivaid väikestest traadist keeratud spiraaltorukestest mustritega. Välja oli pandud näiteid varasematest arheoloogilistest leidudest kuni etnograafiliste kaunistusteni. Teine näitus oli pühendatud Eesti väärtustele. Eksponeeritud on kunstniku joonistused, ehted, ehteseeriad ja moekollektsioonidele disainitud ehtelooming, mis on sündinud seoses meie ajalooga. Kui ERM loodi, pandigi põhilist rõhku esemelisele vanavarale, sest need kujutasid lihtrahva kombeid ning selle ajal peeti väga oluliseks talurahvakultuuri talletamist. Pidevalt toimub seal ka erinevaid üritusi – kontserte, loenguid, filmiõhtuid ja palju muud huvitavat.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
