Erinevalt Eestist ei liigendata nimetatud maades eelrooma rauaaega kronoloogilisteks järkudeks, seda vaadatakse ühtse perioodina. Hoolimata sellest, et Eesti vanim raudese naaskel pärineb juba nooremast pronksiajast, loetakse eelrooma rauaaja alguseks kokkuleppeliselt aastat 500 e.Kr. Eelrooma rauaaja lõpuks peetakse sõlgede ilmumist meie tarandkalmetesse 1. sajandi teisel poolel pKr seega on piiriks aasta 50. Varasele eelrooma rauaajale on iseloomulikud sellised ehted ja keraamika, mille tüübid põlvnevad veel nooremast pronksiajast. Jätkus veel kivikirstkalmete ehitamine ning neisse matmine, kuid rajati juba ka esimesi tarandkalmeid. Joonis 2. Tuulingumäe tarandkalme Esemelise materjali osas on varase eelrooma rauaaja näol tegu üleminekuga pronksiajalt rauaajale. Nagu mitmel pool mujalgi Läänemere regioonis, on ka Eesti eelrooma rauaaja leiuaines suhteliselt tagasihoidlik. Valdav hulk sellest pärineb kivikalmetest, vähem
alad arenesid tänu ülikoolivälistele teadusasutusele (Õpetatud Eesti Selts ning Eesti Kirjameeste Selts) 8. Eesti Kirjanduse Selts kutsuti ellu 1907. aastal, ülesandeks eesti keele, kirjanduse, ajaloo uurimine 9. ajaloo vallas tõusis EKS-i kõrvale 1909. aastal J. Hurda mälestuseks loodud Eesti Rahva Muuseum- muuseumi koondati eesti rahva aineline ja vaimne maavara (tarbeesemed, rahvarõivad, ehted, kunstiteosed) Kirjandus 1. Eesti rahvusliku kirjanduse areng sai alguse rahvusromantilisest isamaalüürikast, milles Lydia Koidula kõrval oli oma osa Mihkel Veskel, Ado Reinvaldil ja Friedrich Kuhlbarsil 2. ilmusid eesti esimeseddraamateosed 3. Proosa oli esialgu luule poolt tagaplaanile surutud (‘’Tasuja’’) 4. XIX sajandi lõpus kandus raskuspunkt poeesialt proosale ning romantilised jutustused
KESKKOND Igaüheõigus Eetiline tõekspidamiste kogum, tugineb seadustele, kultuurile ja tavadele Rmk loodi 1999 Rmk tegevusvaldkonnad: maakasutus, metsamajandus, metsakorraldus, puiduturustus 1970 algas ajakirja Eesti Loodus eestvedamisel nn. suur soodesõda rabade kuivendamise vastu. 1971 Loodi Lahemaa Rahvuspark 1979 Koostati esimene Eesti Punane Raamat 1985-1987 "Fosforiidisõda" 1989 asutati komitee baasil keskkonnaministeerium, 1991 - Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon» 1994.a. juunikuus võttis Riigikogu vastu Kaitstavate loodusobjektide seaduse; 2000 natura 2000 2004.a. 10. mail jõustus Looduskaitseseadus 2007. Eesti sai rahvusvahelise looduskaitseliidu ...
tõmmates. Kirjal antud pidev joon märgib sissetõmmatud lõnga( Lisa nr.4) 1.2 Põlvamaa neiu rahvariiete komblekt. 19. sajandi teisel poolel olid Põlva neidude ülikonna põhiosadeks särk, pikitriibuline seelik, villasest riidest pikkade varrukatega jakk (kampsun) või varrukateta liistik. Neiud käisid katmata päi või ehtisid end peopaela või pärjaga. Oluline oli vöö, mida neiud kandsid seeliku ülalhoidmiseks. Rõivastust täiendasid ja kaunistasid ehted ( sõled, preesid, hõbekeed, helmed). (R.Vill; Põlvamaa rahvarõivad,lk.3). Särk on õmmeldud linasest labasest riidest. Piki õlgu 7,2 cm laiused õlalapid. Särk ja õlalapid kaelaava juures kurrutatud. Varrukad värvli juures kurrutatud, pärast volditud. Värvel 3,6 cm laiune, pilukaunistusega ( x-kujuline pilu ja mähkpilu toodud loomulikus suuruses lk ). Värvel kinnitatud kahe siidist nööbi abil. Õlalapi keskel pikisuunas ja varrukapäradel punase
lubatud. Mängijal ei ole lubatud kanda varustust, mis võivad tekitada vigastusi teistele mängijatele. Keelatud on sõrme, käe, randme, küünarnuki või õla kaitsed, mis on tehtud nahast, plastikust, vahtkummist, metallist või muust kõvast materjalist, isegi siis, kui nad on pealt kaetud pehme materjaliga; esemeid, mis võivad põhjustada kriimustusi (isegi sõrmeküüned peavad olema lühikeseks lõigatud); peakatted, juuksepandlad ja ehted. Lubatud on õla, õlavarre ja sääre kaitsed, kui need on kaetud pehme materjaliga; põlve toestused, kui need on hästi kaetud; purunenud nina kaitse, isegi siis, kui see on valmistatud kõvast materjalist; prillid, kui need ei ohusta teisi mängijaid; kuni viie cm laiused peapaelad, mis on valmistatud mittekriimustavast ühevärvilisest riidest, tehismaterjalist või kummist. Kõik muu antud punktis mitteloetletud varustus peab kõigepealt saama kooskõlastuse FIBA Tehniliselt Komisjonilt.
1. Toidu ohutus kindlustunne, et toit ei põhjusta ettenähtud viisil valmistamisel ja/või kasutamisel kahju tarbijale. Toidu hügieen kõik tingimused ja meetmed, mis on vajalikud toidu ohutuse ja sobivuse tagamiseks toiduahela kõigis etappides. Toiduhugieeni ülesanded Toidu kaitsmine mb, keemilise ja füüsikalise saastumise eest Mikrobioloogilise paljunemise pidurdamine tarbija tervisehairete ja toidu enneaegse riknemise arahoidmiseks Toidupatogeenide ja termolabiilsete toksiinide havitamine tootlemisel Tarbijale ohutu toidu tagamine läbi hügieenireeglitest kinnipidamise Laudast lauale! 2. . Toidu turvalisus eksisteerib siis, kui kõigil inimestel on pidevalt füüsiline ja majanduslik juurdepääs piisavale kogusele ohutule ja taisväärtuslikule toidule tervislikuks ja aktiivseks eluks. Hõlmab 4 tingimust: kohane või kattesaadav toiduvaru; stabiilne toiduvaru ilma koikumisteta või sesoonsusest või aastatest tingitud kit...
1. Toidu ohutus kindlustunne, et toit ei põhjusta ettenähtud viisil valmistamisel ja/või kasutamisel kahju tarbijale. Toidu hügieen kõik tingimused ja meetmed, mis on vajalikud toidu ohutuse ja sobivuse tagamiseks toiduahela kõigis etappides. Toiduhugieeni ülesanded Toidu kaitsmine mb, keemilise ja füüsikalise saastumise eest Mikrobioloogilise paljunemise pidurdamine tarbija tervisehairete ja toidu enneaegse riknemise arahoidmiseks Toidupatogeenide ja termolabiilsete toksiinide havitamine tootlemisel Tarbijale ohutu toidu tagamine läbi hügieenireeglitest kinnipidamise Laudast lauale! 2. . Toidu turvalisus eksisteerib siis, kui kõigil inimestel on pidevalt füüsiline ja majanduslik juurdepääs piisavale kogusele ohutule ja taisväärtuslikule toidule tervislikuks ja aktiivseks eluks. Hõlmab 4 tingimust: kohane või kattesaadav toiduvaru; stabiilne toiduvaru ilma koikumisteta või sesoonsusest või aastatest tingitud kit...
Need on väga robustsed - savi sisse on igasugust sodi pandud (teokarpe, rohutuuste jms). Need potid olid väga väärtuslikud, neid üritati isegi parandada, kokku siduda ja muud. Vaikugi kasutati nõude parandamiseks. Läänemere idakaldal on levinud kammkeraamika kultuur - kammilaadse riistaga üritati savinõusid ilustada. Kammkeraamika kultuur oli umbes 4k eKr. Nõusid kasutati ka keetmiseks ja toidu hoiustamiseks. Sel ajal ilmuvad siia ka uued tööriistad, elamud, ehted. Rahvaste vahel toimus ka tihe kaubavahetus. Merevaiku, mida leidub põhiliselt Leedus, on levinud kuni Soomeni. Ka tulekivi on väga palju levinud. Rahvad, kes on aastatuhandeid siin ühe koha peal elanud (soomeugrilased), on siinset loodust kõige paremini tundma õppinud. Neil on uhkemad ka elamud. Need avastused on tehtud soodest võetud turbaproovidega, millest on eristatud kultuurtaimede suira. Kultuurtaimed on Eesti territooriumil levinud väga pikka aega: kaer 4000eKr,
Ehitajateks olid talupojad. Algul ehitati mastabasid - madal maapealne hauakamber,haud maa all. Kuna vaaraodel oli vaja olla kõrgemal, st ligemal jumalale taeva pool ,hakati ehitama kõrgemaid hauakambreid üksteise otsa laotud kiviblokid astmikpüramiid hiljem murdpüramiidid. Egiptuse Vana-Riigi 4 dünastia ajal hakati ehitama õigeid, tõelisi püramiide Giza püramiidid Cheops(140m), Chefren, Mykerinos. Sinna maeti vaaraoid (palsameeritult) ja anti kaasa nende kaasvara ehted,tarbeesemed jm et teha hauatagust elu koduseks. Püramiidide pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega(vähe säilinud, Chefren). Püramiidide lähedal olid vaarao sugulaste ja teiste ülikute mastabad või väikesed püramiidid. Uus riik leiti,et püramiidide ehitamine on liiga kallis lõbu ning hakati templeid nende asemel ehitama. (ehitati jumalatele templid,kuid maeti tegelikutl Kuningate Orgu). Püloon värav
Mulle see kivi meeldib ja selle kohta uurida oli ka väga põnev, olen rahul et just selle teema valisin. Teemanti valimise põhjuseks on see, et teemant on selline laialt levinud ja väga kaunis mineraal. Nagu ka smaragdi kohta uurides, otsisin ma abi taas Kihnu raamatukogust , siis pidin ma paraku need samad raamatud kaks korda koju tooma, kuna alguses ei olnud mul plaanis teemantit oma referaati sisse tuua. Selle teema ,,Teemant ja Smaragd" on mulle, kui inimsele kellele meeldivad ehted väga asjakohane ja põnev teema, sellise referaadi koostamiseks. Smaragd Teemant 3 2. Smaragd Värvus: roheline Välimus: väike särav vääriskivi või suurem hägune kristall Kättesaadavus: ehtekivi kvaliteediga smaragd on kallis, kuid lihvimata smaragdi on lihtne saada.
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL UNIVERSITY OF APPLIED SCIENCES Referaat Isikukaitsevahendid Ehitusteaduskond Õppeaines: Töötervishoid ja -ohutus. Õpperühm: Tallinn 2009a Sisukord Mis on isikukaitsevahend?...................................................................................................... 3 Nõuded isikukaitsevahenditel.................................................................................................. 3 Isikukaitsevahendid................................................................................................................. 3 Isikukaitsevahendite hindamine ja valimine .......................................................................... 4 Elektriku tööriistade, -seadmete ja -vahendite hulka kuuluvad:...................................................................................................... 4 Isoleerjalatsid, -ki...
a) käed risti rinnal 9 b) põrnitsemine c) käsi rusikas d) kellegi üle kummardumine KEHAKEEL TEENINDUSES Klienditeenindaja kehakeele suhtlusvahendite hulka kuuluvad: · Hääletoon · Kõne kiirus · Miimika · Silmside · Pealiigutused · Seismis- ja istumisviis · Poosid · zestid · Liikumisviis · Puudutused · Vahemaa suhtlevate inimeste vahel · Riietus, soeng, ehted, lõhn jne Klient tajub nende signaalide järgi seda, millised on teenindaja hoiakud, kuidas teenindaja temasse suhtub, milline on tema meeleolu ja valmisolek teenindamiseks. Hääle kasutamine teenindussuhtluses Hääletoon ja kõne kiirus ütlevad sageli palju rohkem kui lihtsalt sõnad, mida öeldi. Olukorraga sobiv hääletugevus ja kõnetempo ning selge hääl soodustavad teenindussuhtlust. Liiga vaikset häält ei pruugi suhtluspartner kuulda, liiga kiirest
Ning ta teised ütlesid et ta siiski lahuks kui surma ei soovi saada. · Kui ta minema läks siis siis mööda tänavat nägi ta tulevat tema poole kahte mees, kuid ta arvas et nad on pahad ja läks vanasse majja kuid need kutid läksid ka sinna ja said jubeda haisu järgi aru et seal on keegi. Kui nad Andreussiose avastasid rääkis ta oma loo ja nad pakkusid talle oma raha tagasi teenimist. Nimelt tahtsid nad Napoli ülempiiskopi Filippo Minutolo sarkofaagist kõik tema ehted ja varanduse pihta panna. Kuid enne pidi Andreuccios end kaevus ära pesema. Kuna ämbrit polnud siis lasid nad ta köiega sinna alla ja et kui valmis siis sikutab ja nad tõmbavad ta ülesse tagasi. Kuid Sinna tulid kaks korravalvurit ja kas meest jooskid minema. Kuid korravalvurid ei saanud algul aru et see seal kaevus on ning tõmbasid ülesse seda ning kui nägid siis jooksid minema. · Andreuccios sai välja ning lõpuks kohtas neid kahte kellega midi vargusele minema
laseb mõrva näidelda kautselt. Taaskord ühe lossi vaheruumis püüab Polonius tõestada kuningale ja kuningannale,et Hamleti tundmatuseni muutumine on põhjustatud tema tütrest Opheliast. Ehk Hamleti mureks on vastamata arm. Kuningas , kuninganna , Polonius poevad peitu teades, et Hamlet kohe tuleb. Ophelia saadavad nad saali,annavad talle veel raamatugi lugeda ( et Hamlet midagi ei kahtlustaks) ja ootavad Hamletit. Ophelia püüab püüda Hamletit lõksu andes tagasi ehted , mis Hamlet talle armastusega kinkis. Hamlet eitab kingituse kinkimist. Hamlet on oma sõnades väga valiv,kuna ta kuulsi kord pealt kuninga ja Poloniuse plaanist. Ophelia püüab kõige väest Hamletist välja pressida armuavaldusi, et see tõestaks Poloniuse sõnu. Kuid ei miskit Hamlet teeb kõik maha mis Ophelia räägib , teeb näo nagu temal pole kunagi Opheliaga pistmist olnud ja lahkub. Kuningas on pettunud , et Poloniuse sõnad ei vasta tõele
tema, vaid mingi jõueti, peaaegu närtsinud naisterahavas. Lisa hakkas nutma ning lahkus suure kiiruga. Ta oli löödud, kuna ta oil sellele ettevõtmisele kulutanud neli aastat oma elust ning nüüd ta pidid tunnistama, et see oli täiesti läbi kukkunud. Ta mõtles, et oleks võinud lasta ikka Rafaelil ennast maalida. Kõik oli halb, Lisa ei olnud isegi enam Torrigianoga koos, kuna too oli kuhugi ära sõitnud. Ka Francescol läks halvasti, ta oli võlgades. Ta lasi pandimajja viia Lisa ehted ning pikkamööda tühjenes ka nende maja mööblist. Ta hakkas süüdistama Lisat tema halvas õnnes. Lisa aga vihkas Leonardot ning süüdistas salamisi teda. Leonardo ei olnud Lisa maali minema visanud vaid pani selle välja oma ateljeesse ning ta esitas seda Lisa portree pähe. Kuid Mona Lisa maal kogus aina kuulsust. Francesco läks vaikselt vanadusest juba peast segi. 3. jaanuaril 1526 Francesco suri. Ta maeti Fiesolesse, tema matusele ei tulnud ühtegi mainekat inimest
Arst ütleb et asjad on aina halvemad ja ta sureb varsti. Tessa loobub igasugusest ravist sest arst ütleb et tal pole lootuski nii kaua elada, et Zoey beebit näha. Tessa läheb koju ilma arstidele ütlemata, ta läheb Adami poole sest ta tahab temaga veel viimast korda intiimseid hetki nautida. Adamit aga pole seal, Adami ema ütles et Adam oli läinud ülikooli sisseastumiskatsetele vms. Tessa on maruvihane, ta jookseb koju ja viskab oma toast kõik asjad välja, riided, ehted, madratsi ja isegi teleka. Tessa isa jõuab koju ja on väga sokeeritud. Tessa isa küsib miks ta haiglast lahkus ja Tessa ütleb talle et ta on väsinud süstaldest ja voolikutsest ja vereülekannetest mille mõju kestab vaid 3 päeva ta lihtsalt tahab juba ära surra. Kui Adam ülikoolist tagasi jõuab läheb ta Tessa poole ja räägib et kuigi ta pole elusees õnnelikum olnud kui koos Tessaga olles, siis peale tessa surma tahab ta siiki et tal oleks elu.
Metshobuste karja püüti taga ajades kaljuservadelt alla kukutada. Madeleine'i kultuur (18k - 10k e.m.a.) Kesk- ja Lääne-Euroopa viimane paleoliitiline kultuur. Hõlmas ala Ibeeria ps-st Poolani. Elanikud tegelesid peamiselt põdrajahiga. Iseloomulikeks esemeteks mitmesugused lõiketerad, luuriistad, mikroliidid (hästi väikesed tulekiviesemed), kujukesed, merikarpidest ehted, luudest ripatsid. Hamburgi kultuur (13k - 10k e.m.a.) Madeleine'i kultuurist mõjustatud hilispaleoliitiumi kultuur, mis levis Põhja- Prantsusmaalt Põhja-Saksamaale, Lõuna-Skandinaaviasse ja Poola aladele. Kultuurile on iseloomulikud tulekivist tehtud "nokaga" puurid, millega on hea sarvi uuristada. Rohkesti kasutati ka mitmesuguseid luuriistu. Tähtsaim saakloom põhjapõder.
mida konkreetsel vahetuspartneril pakkuda oli. Probleemiks sai sobiva vahetuspartneri leidmine. Nii oli tekkinud eeldus üldkasutatava vahendi kasutuselevõtuks, mida kõik vahetusprotsessis osalejad aktsepteeriksid ja kasutaksid. Selleks saigi raha. Raha tähendus on aegade jooksul muutunud. Muutus on seotud raha omaduste ja funktsiooni teisenemisega. Esimeste rahadena võeti kasutusele ühiskonnas väärtuslikuks peetud esemed - teokarbid, trofeed (nahad, kihvad, sarved), ehted. Esimesed väärismetallist mündid võeti kasutusele 600 aastat e.m.a. Ees-Aasias. Kõige esimesena võeti paberraha kasutusele Hiinas. Esimesed paberrahad võeti kasutusele Hiinas 11 saj, Põhja Ameerikas 17 saj, ja Europas 18 saj. Tänapäeval on metallmündid käibel vaid peenrahana. Raha vajadus tekkis, kuna raha on: a) vahetusvahend- võimalus vahetada kaupa universaalse maksevahendi vastu, see hoiab kokku aega ja võimaldab teha ratsionaalsei otsuseid.
pakkuda oli.Probleemiks sai sobiva vahetuspartneri leidmine. Nii oli tekkinud eeldus üldkasutatava vahendi kasutuselevõtuks, mida kõik vahetusprotsessis osalejad aktsepteeriksid ja kasutaksid. Selleks saigi raha. Raha tähendus on aegade jooksul muutunud. Muutus on seotud raha omaduste ja funktsiooni teisenemisega. Esimeste rahadena võeti kasutusele ühiskonnas väärtuslikuks peetud esemed - teokarbid, trofeed (nahad, kihvad, sarved), ehted. Esimesed väärismetallist mündid võeti kasutusele 600 aastat e.m.a. Ees-Aasias. Kõige esimesena võeti paberraha kasutusele Hiinas. Esimesed paberrahad võeti kasutusele Hiinas 11 saj, Põhja Ameerikas 17 saj, ja Europas 18 saj. Tänapäeval on metallmündid käibel vaid peenrahana. Raha vajadus tekkis, kuna raha on: a) vahetusvahend- võimalus vahetada kaupa universaalse maksevahendi vastu, see hoiab kokku aega ja võimaldab teha ratsionaalsei otsuseid.
Ebasümmeetriline skaala Jämedad vead: • Valimi moonutamine – vale aeg, ekstreemsed kohad (kaubanduskeskused) • Ei anta kõiki variante • Küsitakse nähtuse ühe poole pealt (nt positiivsed küsimused) • Avatud küsimuste vältimine probleemsetel teemadel Ajalugu Kiviaeg 1. Kunda kultuur 9000 e.m.a ja Narva kultuur 5000 e.m.a a. Sugukondadel 30-90 inimest b. Poolrändav eluviis, 3-4 elupaika c. Kaubandus – ehted, merevaik d. Merel sõit – puust paadid e. Nim. protoeurooplasteks, eestlastel palju nende geene – lääne kultuur 2. Kammkeraamika kultuur 4000 e.m.a a. Protoeurooplase ida kultuur b. Keraamilised potid (kala fermenteerimiseks) c. Asustus paikne, 4,5 perega 100-200km2 d. Elasid vee ääres 3. Nöörkeraamika kultuur 3200 e.m.a (e.vene kirve kultuur) a
2. teema Paleoliitikumi kunst Paleoliitikum 2 mln a kuni 10 000 a tagasi Kromanjoonlased meiega samasse liiki kuuluvad inimlased, nimetus Cro-Magnon'i kaljujooniste järgi. Nendega algas visuaalsete kujundite loomine. Vanimaiks kunstiteosteks peetakse Lääne- ja Põhja-Austraaliast leitud kaljujooniseid u 60 000 50 000 a tagasi. 40 000 20 000 a tagasi sellest ajast leitud mammutiluust loomakujutisi, samuti leidus neid koobaste seintel värvitult ja kraabitult. Tarbeesemed ehted, nt merikarpidest kaelakeed, hiljem ka mammutiluust Skulptuurid - Inimest kujutati vähe, üks tuntumaid Willendorfi Venus (30 000 25 000 a tagasi), seotud naiste- ja viljakusekultusega, nägu on välja töötlemata. Enamasti säilinud kas väikesed skulptuurid või suurte tükid. Koopamaalid Altamira seinamaalid Hispaanias, avastati 19. saj-l Santuola poolt. Maalingud mitmevärvilised, realistlikud. U 15 000 a vanad. Lascaux koopad Prantsusmaal, 15 000 10 000 a vanad seinamaalid
teiseks Margaretale poleks sobinud pikad ja kurnavad otsingud. Ta oli täiesti teistsugune kui Faust ja seepärast poleks nende suhe toiminud. 3 3.1 Margareta oli vaene, naiivne, süütu ja rikkumata tütarlaps, kelle elule olid seatud mitmed takistused. Ta oli heatahtlik ja siiras, kuid ta polnud enesekindel. Kui Mefistofeles Margaretat peeneks naiseks pidas, siis tüdruk vastas: ,,Oh, härra ärgu mind meelitagu! Ma olen lihtne, vaene neid. Need ehted pole minu jagu." Sellega ta justkui ütles, et ta ei vääriks neid ehteid, ta poleks küllalt hea nende jaoks. Samuti avaldub tüdruku puuduv enesekindlus siis, kui Faust Margareta kätt suudleb. Tüdruk ütleb: ,,Ah, jätke! Kuis küll võite suudelda mu kätt. See on nii labane ja kole." Margareta oli ka väga õrn, ta kartis saada haiget ja armuda: ,,Ma arvan, et armuda üldse ei maksaks. Sest armsamast ilma jääda ei jaksaks." Tüdruk oli juba palju kannatanud (oma
Antiigi mõiste, ajalised piirid. Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr. Antiikaja kokkuleppeliseks alguseks peetakse Homerose eeposte loomist (9. sajandi lõpp või 8. sajand eKr) või esimeste antiikolümpiamängude toimumist 776 eKr. Antiikaja viimane periood oli hilisantiik (300–600 pKr) ja sellele järgnes varakeskaeg. Antiik tuleb sõnast antiquus, mis tähendab vana, iidne. Vana-Kreeka jumalad. Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal (Välgunooled) Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna (Diadeem) Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal (Kolmhark) Hades (rooma mütoloogias Pluto) – Zeusi vend, allmaailmajumal (joomissarv) Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna...
ülemused, õpetajad. 4) publikutsoon üle 200 cm kasutatakse avalikel esinemistel. Kui me rikume tsooni reegleid ja siseneme valesse piirkonda, siis vestluspartner sulgub ja tunneb ennast ebamugavalt, sama juhtub meiega, kui meie tsooni sisenetakse. Alateadvusliku kehakeele sõnumid Silmside Miimika Kehaliigutused Kehaasendid Zestid Distantsid Teadvuslikud kehakeele sõnumid Soeng Riietus Ehted Tätoveeringud Kehahoid Kõnnak Lõhn PARAKEEL Hääl annab 38% üldmuljest. Parima tulemuse saame rääkides selgelt, madalama häälega. Häälekvaliteedi olulised faktorid on hääle kõrgus, toon, kõne tempo ja naeratus hääles. Häälest väljaloetavat infot nimetatakse parakeeleks. Parakeele koostisosad Parakeele moodustavad hääle kõrgus, tempo, toon, kõla, rütm, tugevus. Kõrgus Häälekõrgusel on sõnumi edastamisel oluline osa
isalt õunaga selga, mis ka sinna kinni jääb, kui ema tuleb poja toast, et takistada mehe märatsemist õnnestub Gregoril oma tuppa tagasi peitu minna. Ta oli märganud, et peale töö leidmist pangas oli isa rüht paranenud ning ta nägi tervem välja. Pere tunneb kaasa vigastatud Gregorile ning jätab õhtuti toa ukse lahti, et too näeks kuidas ema õmbleb, õde prantsuse keelt õpib ja isa tugitoolis istudes hädaldab kui raskeks ta elu muutunud on. Gregor saab teada, et pere on ehted maha müünud ja teenja asendanud koristajaga, et raha säästa. Õde ei vaevu enam venna eest hoolitsema, kui ema ta tuba koristab ärritub Grete, kuna tema on see kes peaks venna eest hoolitsema. Gregor lõpetab söömise ja magamise, kuid uus koristaja räägib temaga meeleldi ning hiilib kutsumata ta tuppa et teda näha. Olles jõllitamisest kõrini ründab Gregor koristajat, kuid too ähvardab teda tooliga. Pere võtab korterisse kolm üürniku, kes ei talu segadust
· Ei ole sobiv kanda aumärke. · Smokingut võib asendada tume ülikond. Daami rõivastus · Hinnalisest materjalist (siid, samet, sifoon, taft) pikk või lühike õhtukleit. Lubatud on paljastatud õlad ja avar dekoltee. · Tohib kanda ka kostüümi, kui see on valmistatud luksuslikust, hinnalisest materjalist. · Ridikül (väike käekott) harmoneerub kingade ning kleidi koloriidi ja materjaliga. · Pidulikud, mitte kunstmaterjalidest valmistatud ehted. TUME ÜLIKOND (DARK SUITE) · Kutsel märge: tume ülikond · Kandmisvõimalused mitmekülgsed: pidulikud vastuvõtud nii enne kui pärast kella 18.00. · Must, tumesinine, tumehall ühe- või kaherealine ülikond. Ülikonnal võib olla peen mikrostruktuur, tagasihoidliku triibu või ruudumustriga. Pidulik tume ülikond on kvaliteetsest, hinnalisest materjalist. · Üherealise ülikonna puhul võib kanda vesti, mis harmoneerub ülikonna ja daami rõivastusega.
Kuressaare Ametikool Ettevõtluserialade osakond Ingrid Kobin(Heinala) KKP2 PULMAD Grupitöö Õpetaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2009 Traditsioonilised pulmad Eestis Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammustest aegadest. Arvukad õnne- ja viljakusrituaalid pidid sisendama abiellujatele usku, et neil on tulevikus nii majanduslikku jõukust kui ka tugevad ja terved järglased. Mõrsja valimine oli muistsetel aegadel üsna lihtne. Meelepärane tütarlaps kas osteti või rööviti. Tütarlapse nõusolek polnud tähtis. On teada ka röövimist naise nõusolekul. Tavaõiguse järgi tuli vanematel abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata. Aja jooksul hakkasid aga järjest suuremat kaalu omandama noorte endi soovid. Sellele aitas kaasa noorte suhtlemine kiigemäel ja külapidudel, samuti ehalkäimine ja õitsilkäimise tava. Mis on sellest kõi...
2. MUINASAJA AJALOO ALLIKAD: · NB! Muinasaeg (e. esiaeg)- Eesti ajaloo kõige pikem periood, mis hõlmab ajajärku alates esimeste inimeste jõudmisest pärast jääaja lõppu tänapäeva Eesti territooriumile (X at.eKr.?) kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni 13.sajandil. · Muinasaja kohta on annavad teavet järgmised allikad: 1. Arheoloogilised allikad: A) irdmuistised- tööriistad, tarbeesemed, relvad, ehted jne. B) kinnismuistised- asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, jäljed põldudest jne. 2. Täppisteadused, näiteks radioaktiivse süsiniku hulga mõõtmine arheoloogilistel kaevamistel leitud esemetest selle vanuse kindlakstegemiseks. 3. Loodusteadused, näiteks dendroloogiline skaala (puude aastaringide) abil palgijupi oletatava vanuse fikseerimine. 4. Antropoloogia, näiteks rassilise kuuluvuse uurimine luustike järgi. 5
· Arheoloogia · Zooloogia · Antropoloogia · Etnoloogia · Keemia · Bioloogia · numismaatika · Rahvaluule · ARHEOLOOGIA - Ehitiste jäänused => Millised olid ehitised muinasajal - Linnuste kaitserajatised => Millised olid muinasaja kaitserajatised - Kalme konstruktsioonid => Millised olid muinasaja matmiskombed ja kalmed - Esemete jäänused => Millised olid muinasaja nõud, ehted, töö- ja tarberiistad jms · KEEMIA - Määratakse leidude vanus · ZOOLOOGIA - Loomade jäänused => Milline oli loomastik muinasajal BIOLOOGIA => Milline oli muinasaja taimestik · ANTROPOLOOGIA - Inimeste luustikud => Millised olid muinasaja inimeste rassilised kuuluvused, kui vanad nad olid, nende toitumine, põetud haigused jms. · NUMISMAATIKA - Leitud mündid => Aarete koosseisu põhjal määratakse kaubandussuhted · ETNOLOOGIA
Ettevõte pakub reisijate- ja kaubavedu liinidel Tallinn-Helsingi, Tallinn-Stockholm, Paldiski- Kapellskär, Helsingi-Rostock, Helsingi-Stockholm, Turu-Stockholm/Kapellskär ja Riia- Stockholm. Kõik Tallinki kaubamärgi all sõitvad laevad vastavad kaasaegse merelaevanduse rangetele tehnilistele nõudmistele. M/S Baltic Queeni pardal on mitu kauplust, kust saab soodsa hinnaga osta ülemaailmselt tuntud kaubamärkide tooteid. Kaubavalik on lai: rõivad, mänguasjad, ehted, kosmeetika, maiustused, alkohol, sigaretid ja kingitused. Supermarket, Cosmetic Boutique ja Boutique asuvad 6. tekil. Tallinki ajalugu 1940. aastal enne nõukogude okupatsiooni sõitis Eesti lipu all ligi 440 mitmesugust laeva, neist 150 kaugsõidus, millega oldi 21. kohal maailmas. Pärast sõda taastati reisilaevaliiklus Tallinna ja Helsingi vahel alles 1965. aastal, mil seda liini sõitis ainult üks nõukogude alus - Vanemuine. Hiljem vahetas Vanemuise välja reisilaev Tallinn ja 1980
Seevastu kõrgemal kui 2500 meetrit ei ületa temperatuur 17 kraadi ning sademeid esineb rohkem. Põhiline vihmahooaeg on juunist septembrini. Hõimurahvad Etioopia tähendab rohkemat kui vaid elutut kõrbe, vaesust ja lõputut näljahäda - seal on iseäralikud iidsed hõimurahvad ning omalaadne pealinnakultuur. Aafrika idaosas asuva pea 70 miljoni elanikuga riigi hõimupilt on kirev. Hõimud eristuvad silmnähtavalt: nende päritolule viitavad soeng, kehamaalingud, ehted, käitumismaneer, geograafiline asukoht, keelekasutus jms. Asjatundlik kõrv eristab hõimlaste kõnemaneeris tänapäeval ligikaudu 200 dialekti. Etioopia hõimud kannavad tänini huuleplaate, seavad soenguid savi ja sulgedega ning armistavad end ilu nimel. Etioopia on kontrastide maa - inimesed on kas rikkad või väga vaesed ja keskklass justkui puudub, elamud on kas meie mõistes majad või siis omalaadsed hurtsikud. Tänapäeval saavad seal eurooplase jaoks kokku otsekui mitmed ajastud
1960. aastatel hakati müüma teismelistele rinna- ja sukahoidjaid. Keha vabastati piiravast kummist ja elastikust ning lõpuks ometi võis näidata reite ülaosa. Figuuri vormivad püksid ja sukkpüksid- neile, kes ei suutnud säilitada nõutavat kondisust- olid populaarsed ja kuni 1975. aastani oli nende kandmine stjuardessidel kohustuslik. Sukkpükse valmistati alates 1960. aastast. Bikiinide püksikud muutusid kogu aeg napimaks, kuni olid 1970ndatel päris ribad. Moes olid Taani ehted, op- kunstist inspireeritud plastikdisaini peeti ülimoodsaks. Soengud- tüdrukud kandsid parukaid, moes olid juukselehvid koos juustega. Juuksevärvid oli ikka veel väga silmatorkavad. Šampoonide kvaliteet paranes, ilmusid ravitoimega proteiini- ja kõõmavastased šampoonid. Populaarne oli lühike jõmpsikasoeng, ka teismelised armastasid lühikesi juukseid. Pikad sirged juuksed olid samavõrd populaarsed, mis võisid olla salgulised ja väikese tukaga. Kosmeetika
soovimas. Lahkumisel kirjutasid nad maja uksele uue aastanumbri. Jõulupuu kombega sai maarahvas tuttavaks mõisas, kus härrased tegid mõisa ametimeestele ning teenijatele kingitusi. Lastele saadeti vanematega maiustusi, rõivad ja raamatuid või korraldati mõisas jõulupuu. Hiljem levis kuuse ehtimine kodus ja muutus perekombeks. Tuppa toodi jõulukuusk, mis pandi seisma ristamisi klotsidest jalale kas toapõrandale või lauale. Jõulupuu külge riputati ehted. Jõulupuud hoiti toas jõulupäevast kuni kolmekuningapäevani. Ehtimiseks kasutati õunu, präänikuid, kompvekke. Paberist, papist ja õlekõrtest lumeräitsakate, keede jm meisterdamise algatus saadi koolist ning sealt levis see oskus ka kodudesse. Küünlad ilmusid hiljem. Lapsi kuuske ehitama tavaliselt ei lubatud, sest kuusk pidi olema üllatus. Koos jõulupuuga kodunes jõuluvana. Jõuluvana käis perest peresse alates jõululaupäevast, tõi
a. Šeremetjevi 11 000-meheline ratsavägi läbis Viru-, Järva-. Viljandi-, Tartu- ja hiljem Võrumaa. Teel põletati Rakvere, Paide, Viljandi, Põltsamaa jt. keskused. Põletatud maa taktika paremaks läbiviimiseks jagati armee osadeks – parteideks. Tegelikult kujunesid nendest röövsalgad, kes säilised hiljem rahva mälus pardiajajate, ruskide, kirkiside jt. nimetuste all ja kellega hirmutati lapsi veel aastakümneid hiljemgi. “Parteid” tapsid ettejäänud inimesed, röövisid ehted ja rehe ning põletasid hooned. 1704. a. piirasid Vene väed ümber ja vallutasid tormijooksuga Tartu ja Narva, Põhjasõja algul 1701. a. Poola ja Venemaa vahel sõlmitud Birža lepinguga pidid Baltimaad liitlaste võidu korral minema Poolale. Seetõttu käskis Peeter I 1708. a. suvel hävitada Tartu linna, mis 1704. a. oli kapituleerunud Vene vägedele. Venemaa väljapääsuks Läänemerele pidi olema Neeva jõe suue, kus hävitatud Rootsi kaubalinna Nevanlinna asemele rajati 1703. a
Taavi pingsalt otsima võimalust üle lahe Soome minemiseks ja sealt Rootsi minekuks, kus juba elab Ilme vend Lehto. Vanad tuttavad osutuvad isekateks reeturiteks nagu Joakim Lompus, kes kasutas teste meeleheidet ära materiaalse kasu saamiseks. Koos teistega oodatakse rannas paati. Ööbitakse küünides ning paadi saabumise ööl meelitab Marta Taavi teiste juurest tagasi Tallinna, tuues ettekäändeks ülesõiduks vajaminevate väärisasjade olemasolu. Marta ütleb Taavile, et ehted on tema korteris. Korteris aga ehteid pole ja Taavi hinges kerivad kahtlused Marta usaldusväärsuse suhtes. Antud juhul on selgelt näha, kuidas Taavi peab pidevalt võitlema inimeste iseloomuga. Kunagi ei tea, keda usaldada või keda mitte. Marta saabub ka korterisse ja teatab Taavile, et teised said õnnelikult Soome. Tegelikkus on, et kõik nad võeti NKVD poolt kinni ja seekord Marta isiklikult andis nad välja. ,,Euroopas oli lõpuks rahu
Duralumiinium Al Cu Mg Lennuki- ja laevaehitusmaterjal Pronks Cu Sn Skulptuurid, medalid, seadmed Messing ehk Cu Zn Veekraanid, masinaosad, valgevask ukselingid Melhior Cu Ni Lauatarbed, ehted, mündid Jooteina ehk joodis Sn Pb Jootmistöödeks (tinutamiseks) 8. klassi KEEMIA EKSAMI TEEMAD 1. Selgitada järgmisi mõisteid: keemia, puhas aine ja segu (näited, TV 1.2.), tihedus (TV 1.6.C, D), aine olekud (näited), füüsikalised ja keemilised nähtused (näited, TV 3.1.), keemiline reaktsioon, aatom, molekul, ioon (näited), keemiline element (TV 6.1.A), lihtaine (näited, TV 10.1., 10.3.-10.4.), liitaine (näited, TV 8.1.C, 11.1
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 10D klass Portugal referaat Koostaja: Evelina Oraste Tallinn 2010 Sisukord: Sissejuhatus..............................................................................................................3 1. Üldandmed......................................................................................................3 - 4 2. Geograafiline asend ja loodus.........................................................................4 - 5 3. Kliima....................................................................................................................5 4. Rahvastik.........................................................................................................5 - 7 5. Majandus........................................................................
maitsvaid nuudleid. Kui linna ida- ja läänepoolsed kitsad tänavad ja muuseumid on juba nähtud, on aiast lühike tee põhjapoolse väljapääsuni. Kui soovid linna muuseumisaalidega põhjalikumalt tutvust teha, peaksid arvestama, et aega kulub seal mitu head tundi. Tegelikult saab ähmase ettekujutuse keisrite kodust juba üsna lühikese aja jooksul, kuna ehitised on teineteisega üpris sarnased ja eksponaatideks on peamiselt erinevad ehted ning nõud. Piletimüügist saab üürida ka kõrvaklappe, kust võib kuulata giidi juttu. 12 Kuna Keelatud linna pindala on suur ja tänavad kaetud munakividega, tasub sinna minnes jalga panna mugavad kingad ning kuuma ilmaga kaasa võtta piisavalt joogipoolist aga loomulikult võib oma tagavarasid täiendada ka linna kohvikutes ja erinevates kauplustes. Paleemuuseum on avatud poole üheksast nelja-viieni õhtupoolikul, ja sissepääs maksab aastaajast sõltuvalt 45-90 krooni.
kaetud kleidis 1962. aastal president Kennedyle katkeval häälel laulis "Happy Birthday, mr. President". Väidetavalt arstimite mõju all, nii et ta ise ei mäletanud enam midagi, isegi lendu Los Angelesest mandri teise serva ja tagasi ning tohutut riidu võtteplatsil, kust ta omal volil lahkus. Ihuvärvi kleit, kaotanud küll osa oma kalliskividest, müüdi hiljem oksjonil 1 267 500 dollari eest. Omal ajal oli see maksnud 12 000. Monroe pärandas kõik oma rõivad ja ehted Lee Strasbergile, kes talle näitlemist õpetas. Lee lesk Anna Strasberg, on neid nüüd enampakkumistele toonud ja heategevaks otstarbeks müünud. Samal oksjonil müüdi kunagi Monroe emale kuulunud klaver, mida Marilyn igale poole kaasa tassis. Sai ta ju esimese omaenda maja Los Angeleses Brentwoodi linnaosas 5. Helena põiktänavas alles mõni kuu enne surma, veebruaris 1962. Klaveri eest pakuti rohkem kui 600 000
Oskar Lutsu nimelisest linnaraamatukogust. 3 2.RAHA LOOMINE 2.1. RAHA AJALUGU Raha tekkimise eelduseks oli aktiivne kaubavahetus. Kui esialgu toimusid tehingud kaup-kauba vastu, siis vahepeal võis juhtuda, et teine osapool ei taha pakutavat kaupa, nii et tekkisid probleemid vahetuspartneri leidmisega. Väga kauges minevikus täitsid raha rolli ehted, karusnahad, tööriistad või majapidamises olevad loomad. Sellist kaupa, millel tegelikult oli rahaline väärtus olemas, kuigi see seda polnud, nimetati kauprahaks. Peale seda järgnes metallide kasutamine rahana ning kaua ei läinud ka kullast, hõbedast või vasest rahani. Kui raha ei olnud, pandi see kirja kaubakviitungile või kasutati muid raha asendavaid dokumente. Esimesed paberrahad võeti kasutusele Hiinas 11. sajandil, Põhja-Ameerikas 17.sajandi lõpul ja
Kõrgkultuuriks nimetatakse sellist ühiskonda, mille kultuuriline tase ületas tunduvalt teda ümbritsevate ühiskondade kultuurilise taseme. Sõna kultuur on eesti keelde tulnud ladinakeelsest sõnast cultura (loe: kultura), mille algupäraseks tähenduseks oli maaviljelus. Hiljem hakati sõnaga kultuur tähistama kõiki inimese ainelisi ja vaimseid saavutusi, mille hulka kuuluvad nii tööriistad, tarbeesemed, ehitised, riietus, ehted kui ka teadmised, tavad, uskumused, kunstiteosed, ühiselu viisid jne. 3 Vanimate kõrgkultuuride iseloomulikud tunnused Vanimad kõrgkultuurid tekkisid suurte jõgede kallastel, piirkonnis, kus paiknesid ka vanimad põlluharimise tekkekolded: Lähis-Idas tekkisid kõrgkultuurid alal, mida nimetatakse Lähis-Ida viljakaks poolkuuks. Selle parempoolses otsas voolavad jõed Eufrat ja Tigris
Alguses uuris vaid Skandinaavia leide, hiljem ka Euroopat, eluaja lõpul täna Lõuna Euroopale sai kätte ka absoluutse vanuse. Heinrich Schliemann . ilmselt kõige tuntum arheoloog üle maailma. Temast on ka kõige rohkem kirj. Pühendas kogu elu Trooja leidmisele ja väljakaevamisele. 1870 asus kaevama tp Türgi aladel , leidis erinevaid esemeid ning linnalaadse ala . Troojaks pidas kohta , kust ta leidis ühe ehetest aarde. Hiljem selgus , et need ehted polnud siiski Troojast pärit , kuid terve rida arheolooge arvas siiski, et Trooja olevat seal asunud. Inspiratsiooniks teistele arheoloogidele , et muististes võib leiduda tõde . ( Olemas võib olla ka mitmeid muid vanu kultuurent Mükeene). Gustaf Kossinna . 19-20 saj. Asustusarheoloogia rajaja. Sakslane , kes pärast seda oli idabloki maades täiesti maha vaikitud . Saksa natsionalist . Saavutas suure soosingu saksa riigivõimude poolt. Täitis saksa vallutusplaane
Viikingid kandsid hoolt oma välimuse eest. Leitud on kamme, küüneorke, pintsette, pesunõusid jne. Inglise kroonik John Wallingfordist viikingitel oli edu inglise daamide juures, sest nad kammisid end, käisid ilusasti riides ja pesid end laupäeviti üleni. Viikingiaeg - riided Terviklikke viikingite riideid säilinud ei ole. Võime siiski üht-teist oletada: Meestel tuunika, püksid ja ülevise Naistel särk ja õlapaeltega kleit Viikingiaeg - ehted Kanti palju ehteid, mis olid mitmekülgselt kaunistatud, kuid enamasti oli nendel ehetel ka mingi funktsioon riiete ühendamiseks või kinnitamiseks. Sõrmuseid kanti harva ja kõrvarõngad olid tundmatud. Viikingiaeg - ehted Ehted asendasid ka raha, mida näitab paljude poolikute ehete olemasolu. Ehteid on leitud palju Enamus leitud ehetest on kohalikku päritolu. Välismaine ehe sulatati ümber oma maitse järgi. Nt palju kant sõlgi, millest suurimad olid kuni 1 kg.
Naised peavad oma pluusi samamoodi iga päev vahetama, nagu mehed vahetavad päevasärke. Pluusi tume värv ei päästa kedagi. Viksimata, harjamata, viltutallatud kontsadega jalanõud ja sobimatud sukad-sokid. Viimasedki kuuluvad rubriiki “intiimpesu” ja neid vahetatakse iga päev, kui vaja, siis mitu korda päevas. Maitsetult valitud lisandid: omavahel sobimatud lips, rinnataskurätik, kott, kingad-saapad, kindad, peakate, soeng ja ehted. Habe on mehe au. Piiramata, pügamata, stiilitu habe näitab maitsetust ja lohakust. Päevane riietus Enamasti oleneb päevane riietus ametikohast ja ühiskondlikust positsioonist. Riietus pole teiste inimestega suhtlemisel kõige tähtsam asjaolu, aga ka mitte tähtsusetu. Riietuses pole pisiasju. Meestele sobib elegantne päevane ülikond, millega võib minna ka päevastele vastuvõttudele, nagu klaas veini või šampanjat, ärilõuna, kellaviietee
· Linna kindlustused ja linna heakord. Linna oli piiratud müüriga. Seda tuli parandada, heakord regullerida tuli seda, millised näevad välja linnatänavad. · Linn pidi soodustama ka käsitöö ja kaubanduse arendamist, pidi hoolitsema hariduse andmise eest, vaeste eest, tõbiste eest. · Rae käes oli ka kohtuvõim. · Mingis mõttes jälgis ka linnaelanike isiklikku elu. Nt, et ei oleks liiga priiskavad. Oli paikapandud, millised ehted, riided jne. Ka pulmakülaliste arv oli ettemääratud. Et inimesed ei elaks üle oma võimete. Rae liikmeid valiti suurkaupmeeste seast. Maa toitis linna: maalt saadi toiduaineid, mida linnas travitati; maalt saadi uusi elanikke. Olulised olid kaks tegevusala: käsitöö ja kauplemine. Kõik toimis täpselt samamoodi nagu Lääne-Euroopas. VANA LIIVIMAA SISEPOLIITIKA JA VÄLISPOLIITIKA Kõige olulisemaks/tugevamaks väikeriigiks oli Liivi orduriik
Abielunaiste kohustuseks oli peas kanda tanu ja ees põlle. Teiste riiete peale pandi piklik linane või villane suurätt, mida nimetati sõbaks. Mehed kandsid pidulikel puhkudel särgi peal kampsunit meenutavat jakki ja pikk-kuube, mis oli kivivööga kokku seotud. Sinna juurde kuulusid põlvikpüksid ja põlvikud. Tavaliselt oli peakatteks jämedast vildist vormitud kaabu. Kaugest minevikust pärinevate arusaamade järgi polnud ehted ja rõivaste kaunistused mitte ainult iluks. Need pidid kandjat ühtlasi kaitsma kõige kurja eest. Näiteks väikesele tüdrukule pandi helmed kaela juba siis, kui tal tuli esimene hammas. Pulmas pidi ka pruut kandma arvukalt ehteid. Kaitsevõimet omistati isegi mõnedele rõivaosadele. Nii näiteks arvati, et kõvasti keha ümber mässitud vöö annab tuge, teeb keha tugevamaks ja hoiab haiguste eest. Eriline kaitsev tähendus oli kinnastel. Seepärast pandi ka suvel mõnikord villased kindad
- Mängijal ei ole lubatud kanda varustust (esemeid), mis võivad tekitada vigastusi teistele mängijatele. Alljärgnevad ei ole lubatud: - Sõrme, käe, randme, küünarnuki või õla kaitsed, mis on tehtud - Nahast, plastikust, vahtkummist, metallist või muust kõvast materjalist, isegi siis, kui nad on pealt - Kaetud pehme materjaliga; - Esemed, mis võivad põhjustada kriimustusi (ka sõrmeküüned peavad olema lühikeseks lõigatud); - Peakatted, juuksepandlad ja ehted. Alljärgnev on lubatud: - Õla, õlavarre ja sääre kaitsed, kui need on kaetud pehme materjaliga; - Põlve toestused, kui need on hästi kaetud; - Purunenud nina kaitse, isegi siis, kui see on valmistatud kõvast materjalist. - Prillid, kui need ei ohusta teisi mängijaid; - Kuni viie (5) cm laiused peapaelad, mis on valmistatud mittekriimustavast ühevärvilisest riidest, tehismaterjalist või kummist. MÄNGIJAD - VIGASTUS - Mängija(te) vigastuse korral võib kohtunik mängu peatada.
Paljud hakkasid seda pruukima mõnuainena *naised nautisid neid kauakestvaid oopiumirituaale, veetes terveid öid vesipiipu või oopiumipastat mäludes *loobudes ööst öösse tahtlikult unes, tekkis neil ajapikku amneesia *Uusaastapäev- pärsia kalendi järgi algas uus aasta kevadisel pööripäeval, 21. märtsil *XVI tulpidemaania levis kogu Madalmaadel ja oleks riigi peaaegu pankrotti viinud *Istanbuli enda haaras tulbipalavik palju hiljem- alles XVIII saj alguses Riided ja ehted *läbi sajandite on haarem olnud otsekui suurejooneline lavastus, kus tegelased kannavad hiilgavaid kostüüme *riiete värvi ja lõike järgi pidi olema võimalik kohe öelda, millisel ametikohal keegi õukonnas oli või milline oli tema auaste *haaremivangistuses kandsid naised sedavõrd läbimõeldud ja täiuslikult viimistletud rõivaid,et igaühe graatsia ja võlu pidi täiel määral mõjule pääsema.
BÜTSANTSI KIRIK JA KULTUUR 1054. aastal leidis aset suur kirikulõhe ehk skisma. Ristiusu kirik jagunes kaheks: läänekirik e. Roomakatoliku kirik ja idakirik e. Kreekakatoliku kirik. Roomakatolik = katoliku ja kreekakatoliku = õigeusu. Erinevused lääne- ja idakiriku vahel: Läänes püha vaim lähtub isast ja pojast, idas ainult isast. Läänes kehtis tsölibaat, idas ainult kõrgvaimulikel. Läänes ristimärgitegemine viie sõrmega, idas kolmega. Ilmalikud inimesed said läänes armulaual ainult leiba (osa kristuse ihust), idakirikus said ilmalikud nii leiba kui veini. Läänes toimusid jumalateenistused ainult ladina keeles, idas kohalikus keeles. Paavst ja patriarh panid end vastastikku kirikuvande alla ehk kuulutati et kumbki pole ristiusu kiriku liige, see tõigi kaasa kirikulõhe. Bütsans on antiikkultuuri järjepidevuse säilitaja, sest jätkati umbes samalaadset õpetamist kui oli toimunud antiikajal, kuid seda kohandati, kuid oluliseim ikkagi see et...
Linda Siberisse, samal ajal peitis Aliide Hansu konkus edasi. Selliste sündmuste käigus muutus Aliide järjest tugevamaks, ettevaatlikumaks ja ka külmemaks inimeseks - ta pidi oma elu veetma koos mehega, keda ta ei armastanud, teisalt peitma armastatud meest konkus. Zara oli Linda tütar, Eesti päritoluga Vladivostoki tüdruk. Zara oli lihtne ja naiivne neiu, kelle unistus oli arstiks õppida. Kui Zara sõbranna tuli välismaalt neiule külla, seljas uhked riided ja sädelevad ehted, tahtis Zara samamoodi läände tööle minna, et teenida suurt raha, mida kodustele saata ning millega ta saaks oma arstiõpingud täide viia. Zara sõbranna leidis talle läände töö, kuid Zara viidi hoopis prostituudiks. Teoses oli pikalt räägitud Zara läbielamistest, kuidas teda sunniti, ähvardati ja peksti. Eesti keele oskuse tõttu sai ta Eestisse. Ta põgenes Pasa eest, jooksis, hääletas, et leida tee Aliide Truu juurde. Ta teadis,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
