Väiketööstus likvideeritud 1947.aastaks - põlevkivikaevanduste ja elektrijaamade laiendamine NSVL Kaitsekomitee määrusega (40% ENSV kõigist kapitaalmahutustest sinna) - 1948.a. Kohtla-Järve põlevkivigaasitehas, 1952 KJ-Tallinn põlevkivigaasijuhe - Sillamäele salajane sõjatehas uraani tootmine - masina-ja metallitööstus NSVL sõjatööstuskompleksi kuuluvad Tallinna Dvigatel, Narva Baltijets - ehitustegevus saabuvatele võõrtöölistele korterite ehitamiseks Rahvuspoliitika - võõrtööliste sissevool, massiline migratsioon - nõukogude sõjaväebaasid, erusõjaväelased - eesmärk kujundada uus nn "nõukogude rahvas" Stagnatsioon Poliitiline juhtimine - Represseeritute rehabiliteerimine 1959.aastaks üle 30 000 tagasipöördunu - Oludega kaasaminek ja süsteemiga kohanemine peale 1956.aastat põhjus Ungari sündmused ja NLKP XX kongress
intressimäär. Fakt on see, et mida pikemat ajaperioodi me vaatleme, seda suurem on ka raha väärtuse langus. Arvutuste tegemisel tuleb arvestada, et see kehtib kõikide kulude kohta. Kuni selle sajandi keskpaigani võis maksumusplaanija vaadelda ehituse maksumust kui lõplikku: tegemist oli täiesti vastuvõetava olukorraga, sest intressimäärad olid vaid 2% - 3% ja ehituskestused üsnagi lühikesed. Kui intressimäärad on kõrged ja ehitustegevus muutub keerukamaks, mistõttu möödub aastaid esimestest kuludest esimese tuluni, siis on igale projektile vaja täpset ajastatud rahastamise plaan: • märkimisväärselt madal lepinguhind ei taga veel alati edukat tulemust, sest pikk ja kulukas ettevalmistav periood lepingu algul annab varased suured kulud, millele hakkavad kuhjuma rahastamisega seotud koormised. Rahastamiskulud kaasnevad iga ehitusega, sest kasutatav raha on kas laenatud (lisades endale
3. Ökoloogia 14 - kasvukoha spetsiifilisus - kaasaegse kliima mõju - mullastiku tingimuste mõju - spetsiifiliste ja üldkahjurite mõju - konkurentsi võime 4. Inimkasutus 5. Paljunemisbioloogia 6. Taksoni geneetika 7. Taimesüstemaatika areng 14. Taimeliikide ohutegurid Kõige peamisemad taimestiku ohutegurid kaasajal: · metsade hävitamine · märgalade - soode kuivendamine · ehitustegevus, nii teede kui hoonete · loomade arvukuse järsud muutused · liikidele vajaliku inimmõju lakkamine · saastatus kemikaalidega · ärakorje ja tallamine · introduktsioon 15. I Looduskaitse seadus Eestis, esimesed kaitsealused taimeliigid Looduskaitse Eestis · Vaika saarte LK ala 1910 · LK seadus 1935, 1936 20+6 taimeliiki · Eesti NSV LK seadus 1957, 55 taimeliiki 1958 · Kaitstavate Loodusobjektide Seadus 1994
Parteijuhiks saab Johannes Käbin. Algas sundindustrialiseerimine. Suurejooneliselt asuti laiendama põlevkivitööstust pmslt mootorikütuse ja gaasi tootmiseks. Ulatuslikult laiendati masinatööstust. Tulemuseks oli Eesti mastaapidele mittevastavate suurtehaste rajamine. Enamik rasketööstustehased allusid Moskva ametkondadele ja kohalikul võimul polnud nende üle mingit kontrolli ega ülevaadet. Kiiresti arenes ka kergetööstus. Taastustöödega suurenes loomulikult ka ehitustegevus. Maareformiga maa rigistati ja jagati seejärel ümber. Paljud maasaajad ei olnu valmis taluperemeheks olemisega, mistõttu paljud endised jõukad talud uute omanike käes laostusid. Sisse seati mitmed riiklikud koormised ja kohustused, et vaesustada talusid, et need hakkaks ühinema kolhoosidesse. Hakati looma sovhoose ja masina-traktori jaamu. Kollektiviseerimine sai hoo sisse peale märtsiküüditamist. Majanduselu allutati plaanimajandusele, mis tähendas üleminekut käsumajandusele
Sillamäele asusid elama vöörtöölised peredega. Sillamäest sai kinnine linn, kuhu võõrastel asja ei olnud. Põlevkivi tööstuse kõrval olid ka masinaehitus, metallitööstus ja kalapüük. Osaliselt arendati ka kergetööstust, kuid see käi pigem teisejärguliseks. Tallinnas ja Narvas taasavati puuvillakombinaat. Nii Balti kui ka Kreenholmi manufaktuuri toodang läks üleliidulisele turule. Linnade taastamisega ja industrialiseerimisega kaasnes laialdane ehitustegevus, mis andis tööd nii vabrikutele kui töölistele. Industrialiseerimise käigus kadus Eestist erasektor täielikult. Viimased väikeettevõtted riigistati Eestis 1947. aastal. · Kollektiviseerimine Sundkollektiviseerimine Eestis algas pärast II maailmasõja lõppu, mil hakati tollases Eesti NSV-s tegema ettevalmistusi kollektiviseerimiseks talumajandite ühendamiseks põllumajanduslikeks suurettevõtteiks. Eestis oli kokku umbes 136 000 talumajapidamist.
Üürisuhteid reguleerib alates 1.juulist 2002. Võlaõigusseadus, mistõttu samast ajast ei kehti suur osa Elamuseadusest. Põhivastutus eluasemega seotud poliitikate kujundamisel on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ning Sotsiaalministeeriumil; ruumilist planeerimist juhtival Keskkonnaministeeriumil on kanda oluline väike, kuid oluline roll, samuti teistel ministeeriumitel. Uue ehitusseaduse kehtestamisega 1. jaanuaril 2003. a muutus ehitustegevus mõnede institutsioonide osas, nagu ehitus- ja kasutusload, ehitusjärelevalve, väga rangelt reglementeerituks. Lubade saamiseks tuleb pärast 2003. a vormistada mitmeid dokumente ning saada kooskõlastusi. Seaduses ei ole kohta mõistetel, mis aitaksid õigusnormide tulva vähendada, - milleks on hea ehitustava, head kombed, mõistlikkus jms. Üldjuhul siiski võib uue ehitusseadusega rahule jääda, kuna see arvestab Euroopa Liidu seadusandlusega.
selle ajastu kunstiloomingu avaldusi. Ka 16. saj. ajaloos mängib kaunist suurt osa Firenze, kuid seal ettevalmistatud pöörded saavad lõplikult teoks. Roomas. Rooma on kõrgrenessansi tähtsaim keskus, kus uus kunstiideaal järjekindlalt võidule pääseb. Iseseisvuse säilitab Veneetsia, võisteldas maalikunsti alal paljuski Roomaga. Oluline on tugev paavstivõim, nende käsutatavate suurte varadega on võimalik elav ehitustegevus Roomas. Kõrgrenessansiks saab nimetada õieti ainult 16. sajandi esimest kolmandikku, sellele järgneb hilisrenessanss ja manerism. Manerismi ajaline kestvus on erinev ja piiri määramisel nende vahel esineb lahkarvamusi. 16. saj. lõpukümnendid tähistavad aga juba baroki algust. 2.2. Kõrgrenessansi arhitektuur Itaalias ● Vararenessanss oli katsetuste aeg . Uus vormitunne otsis uusi väljendusvõimalusi, toimis see igas kunstikeskuses enamvähem iseseisvalt. 16
valmistamiseks, elektrimootoreid jm. ,,Voltast" kujunes suurtehas, mis tootis elektrimootoreid. *Rasketööstuse laiendamise tulemusena oli Eesti mastaapidele mittevastavate suurtehaste rajamine, mida varustati sisseveetava toorainega ja toodang saadeti omakorda välja. *Paljud tehased kuulusid NSVL sõjatööstuskompleksi ja allusid Moskva ametkondadele. *Kiiresti arenes ka kergetööstus, taastati ja rekonstrueeriti puuvillakombinaadid. *Linnade taastamise ja industrialiseerimisega kaasnes ehitustegevus, mis paisutas ehitusmaterjalide tootmist ning nõudis töötajaid. Industrialiseerimise käigus kadus lõplikult erasektor tööstuses. *Viimased väikeettevõtted Eestis riigistati 1947. aastal. *Põllumajanduses oli esimeseks nõukogulikuks ümberkorralduseks 1940 alustatud maareform. Vastav seadus maareformi ennistamiseks võeti ENSV ülemnõukogu poolt vastu 1944 septembris. *Nõukogulik maareform tähendas eelkõige sundvõõrandamist e. riigistamist: 1944-1947
Pleenum oli murrangsündmuseks, sest Eesti NSVLis said võimule Venemaa eestlased koos valdava muukeelse parteikaadriga, ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus, jagamatult valitsevaks sai stalinlik ideoloogia, tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Industrialiseerimine, kollektiviseerimine. Sundindustrialiseerimine. Rasketööstuse eelisarendamine. Põlevkivi-, masina- ja kergetööstus. Metallitööstus, rasketööstus. Laialdane ehitustegevus. Migratsioonipump ehitustegevuse tagajärjel nõudis turg töökäsi juurde. Kadus erasektor tööstuses. Maareform. Maa sundvõõrandamine. 30ha suurim talu. Maareformi lõpuks 136 000 talumajapidamist. Uusmaasaajatest ei kujunenud elujõulisi talusid. Maaregormi läbiviimise ajal hakati Eesti NSV-s moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid. Sovhoosid, masina-traktorijaamad, hobulaenutuspunktid.
Paljunemine: paljunemissüsteemi tüüp (suguline, mittesuguline), ristumistüüp (ise või kaug), tolmlemissüsteem, tolmeldajad. 2. Levimine: leviste tüüp ja päritolu, levimissüsteem, levimise piirangud. 3. Kinnistumine: uue indiviidi päritolu (suguline,mittesugul.) kinnistumise piirangud. IV Keskonna faktorite mõju: paljunemisele, levimisele, kinnistumisele ja säilimisele. Kõige peamisemad taimestiku ohutegurid kaasajal: metsade hävitamine, märgalade - soode kuivendamine, ehitustegevus, nii teede kui hoonete, loomade arvukuse järsud muutused, liikidele vajaliku inimmõju lakkamine, saastatus kemikaalidega, ärakorje ja tallamine, introduktsioon. I LK seadus Eestis 1935, 1936 20+6 taimeliiki. 1936. aastal võeti kaitse alla: Püramiid-akakapsas, Gmelini kilbirohi, Valge tolmpea, Punane tolmpea, Mägi-kadakkaer, Taani merisalat, Lehitu pisikäpp, Rand-ogaputk, Lõhnav käoraamat, Harilik luuderohi, Harilik kobarpea, Arukäpp, Leeder-sõrmkäpp, Alpi võipätakas, Villtulikas,
Õukondlase kasvatamine vajas palju aega ja kannatlikkust, nõudis suuri kulutusi ja õpilase sügavat pühendumist. Õpetati õukonnalikult. Väikesest peale õpetati aristokraatide lapsi sobivalt käituma. Samuraide allumine oma isandale oli teadvustatud ega tulenenud mitte hirmust kartuse ees, vaid sügavast sisemisest veendumusest käituda just nimelt nii ja mitte teisiti. INDIA Indialastel kujunes iidsetest aegadest traditsioon suhtuda loodusesse kui templisse. Kogu nende elu, ehitustegevus, müüdid, mõtlemine, kirjavara ja kunst on tihedalt loodusega läbi põimunud, õigemini on see kõik looduse jätk. Indialane toetub oma käitumises eelkõige müüdile. Ta meenutab igas oma käitumistavas, 21 rituaali täitmises, sugulusastme selgitamisel, töövõtte puhul, seega igal elujuhtumil kohast müüti, teisisõnu- hetkeolukorraga sobivat situatsiooni jumalate elust. India mütoloogia on rahva vaimse kultuuri dominant ja alus.
Enamik inimesi kuulus küll endiselt mõne kiriku rüppe, kuid paljud neist suhtusid usuküsimustesse üsna leigelt ja sattusid kirikusse harva. Ja seda vaatamata asjaolule, et varasemast Vene riigivõimu ja baltisaksa aadli huve kaitsvast ebademokraatlikust härraskirikust oli põhjalike reformide teel kujundatud vaba rahvakirik. Suured muutused toimusid igapäevaelus. Linnades rajati terveid uusi linnajagusid ning ehitati hulk modernseid elamuid ja esindushooneid. Maal oli ehitustegevus sama vilgas kui linnades. Maal kerkisid majandushoonetest lahutatud moodsad elamud, mida iseloomustasid kõrge vundament, suured aknad, avarad verandad ning värvitud laudvooder- ja põrand. Iseseisvusajal muutus oluliselt Eesti kodu. Uutes linnamajades olid juba olemas nii elektrivalgustus, keskküte, telefon kui ka veega klosett. Kodusisustuses vahetati omavalmistatud talupojamööbel välja kogenud peentislerite või spetsiaalsete mööblivabrikute märksa
8. Soontaimede harulduse põhjused 1. Taksoni vanus ja evolutsioon 2. Koevolutsioon 3. Ökoloogia - kasvukoha spetsiifilisus - kaasaegse kliima moju - mullastiku tingimuste moju - spetsiifiliste ja üldkahjurite moju - konkurentsi voime 4. Inimkasutus 5. Paljunemisbioloogia 6. Taksoni geneetika 7. Taimesüstemaatika areng 9. Taimeliikide ohutegurid metsade hävitamine märgalade - soode kuivendamine ehitustegevus, nii teede kui hoonete loomade arvukuse järsud muutused liikidele vajaliku inimmoju lakkamine saastatus kemikaalidega ärakorje ja tallamine introduktsioon 10. I Looduskaitse seadus Eestis, esimesed kaitsealused taimeliigid Vaika saarte LK ala 1910 LK seadus 1935, 1936 20+6 taimeliiki Eesti NSV LK seadus 1957, 55 taimeliiki 1958 Kaitstavate Loodusobjektide Seadus 1994 Looduskaitseseadus 2004 kaitsealused liigid kolmes kategoorias
metsa raiumine. Kanada ja Venemaa põhjaosa metsadest saadakse ligi pool kogu maailma ümarpuidust. (E-õpe. Metsade hävimine. http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/metsade_hvimine.html (2012, 3 veebruar).) 2.8. Kõrbestumine Kogu maakera pindalast (510 milj. km2) praegu põldude all 11% ja karjamaade all 10%. Inimtegevusega kaasneb kõrbe äärealade taimestiku väljasuremine ning kõrbe pealetung ehk kõrbestumine. Ehitustegevus ja veokid hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Selle tagajärjel laienevad kõrbealad pidevalt. Kõrb tungib peale ka kliima 16 muutumise tagajärjel, näiteks liigub Sahara kõrb globaalse soojenemise tagajärjel iga aastaga ligi 6 km lõuna poole. Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Keegi ei tea veel täpselt, millist mõju
on lihtsam teha kui liigniisketel aladel ja kus inimtegevuse tulemusel niidukooslused on väikesepinnaliseks muudetud juba eelnevalt. Kaitstavatel aladel asuvate PLK-de killustumise peab välistama ala kaitsekord. · Ehitamine Ehitamine põhjustab nii niitude täielikku hävimist kui killustumist. Selle mõju võib olla märkimisväärne väljaspool kaitstavaid alasid, kaitstavatel aladel peab seda välistama kaitsekord. Ehitustegevus võib siiski osutuda ohuks kaitseala piiranguvööndis või hoiualal, samuti esteetiliselt atraktiivsetes piirkondades nagu rannikualad. · Kuivendamine Kuivendamine on suureks ohuteguriks märgadele niitudele nagu rannaniidud, luhaniidud ja soostunud niidud. Kuivendamine võib olla läbi viidud otseselt niidu kuivendamiseks (nt paljud rannaniidud), tuleneda kõrvalmõjuna põllumaade või metsade kuivendamisest või kaasneda mõne arendustegevusega
sufosioonilised), eoolilised ja krüogeensed.Biogeensed e elutekkelised. 1)Taimed (fütogeenne) – avaldumisvorm: taimede elutegevus; tüüp-levila: soo; keskvorm/väikevorm: sootasand; pisivorm: mätas, rabapeenar. 2) Loomad (zoogeenne) – avaldumisvorm: loomade elutegevus; keskvorm/väikevorm: pseudoterrass; pisivorm: kuhik, urg.Antropogeensed e inimtekkelised. Põhjus: inimene; isel avaldumisvorm: tootmistegevus, melioratsioon, rekultivatsioon, ehitustegevus, looduse ümberkujundus, sõda; tüüp-levila: tööstus-piirkonnad, linnad, melioreeritud reljeef; kesk- või väikevormide rühm: kaevandusalad, teedevõrk; keskvorm: karjäär, kanal, transee, kraav, kaevand, süvend, šaht; väikevorm: linnamägi, kääbas, terrikoonik, teede murded, puistangud, tasand, platoo; pisivorm: kaev, šurf, kaevik, plahvatuslehter, vagu, peenar. 9) Tektoonilised kõikuv- ja kurrutusliikumised, neotektoonilised ja nüüdisliikumised.
ha maad + 30% sellest jagati 56 000 uue, nn asundustalu vahel. + 50% riigistatud maast (metsad, sood, turbarabad) jäid riigile + 20% jagati juurdelõigetena väiketaludele. Sellise jagamise tulemusena tekkis maal väikeomanike kiht. Maade jagamisel eelistati Vabadussõjast osavõtnuid või nende sugulasi. Vähenes palgatööliste kiht. Võõrandati ka mõisnike inventar. + Suurenenud talude arv - hoogne ehitustegevus (ligi 40 000 maja, üle 100 000 lauta ja muid kõrvalhoonet); kasvavat loomakarja ning uusi põllumajanduslikke masinaid ühistud (tekkisid ka seoses maaparandusega elektrienergia tootmisega, karjakontrolliga jne) Enim toodeti võid ja peekonit, eksporditi Inglise ja Saksa turgudel. Vähesel määral eksporditi mune, juustu, koort. Karjakasvatuse muutumises, muutus ka teraviljakasvatuse iseloom. Söögivilja ja kartuli
Keskkonnatingimused: · Kaltsiumirikas · Fosfori- ja lämmastikuvaene 7 · Kuiv · Tuuline · Õhuke huumuskiht Loodude loodusväärtused: · Pärandkultuuriväärtus; · Ekstreemse mikrokliima tõttu kujunenud erilised elukooslused; · Spetsiifiline elustik (samblikud, liblikad, taimeliigid); · Rekreatiivne väärtus; · Majanduslik väärtus karjamaana. Ohufaktorid: - Karjatamise lõppemine kadastikud, võsametsad; - Ehitustegevus taimestiku hävimine, ,,muru" ; - Kaevandamine taimestiku hävimine; - Väetamine (+saaste, prügi); - Tallamine (turism!); - Metsastamine; - Põlemine. LAMMI- EHK LUHANIIDUD Mageveega üleujutatavad rohumaad: · paiknevad jõe- ja järvelammidel; · kujunenud lammimetsadest ja pöörduvad pikkamisi tagasi metsaks pärast kasutamise lõppu. Lammi- ehk luhaniidud Põhiliseks eripäraks on looduslik mineraalainete ja kõdu sissekanne üleujutustega, mistõttu
Seeba kuninganna külaskäik 1Kn 10, 1-13 Araabia kuninganna külaskäik, shaaba/sheeba. Ajalooliselt ei ole väga tugevalt argumenteeritud. Sellal kui Saalomon valitses, ei olnud ühtegi naisvalitsejat. Alles 8. sajandi II poolel räägitakse. Selle jutuga taheti lihtsalt näidata, et kui kuulus oli Saalomon ka kaugemal enda maast. Samuti Saalomon ega Taavet ei kirjutanud ühtegi neist raamatutest, mis neile omistatud on. Saalomoni aega paigutatud ümberkorraldused: suur ehitustegevus. Megiddo palee jääb küll Saalomoni järgsesse aega. Ka suured hobusetallid jäävad hilisemasse aega. Veel sõjaväe ümberkorraldamine. Uuenduseks, et Saalomon lisas sõjaväe korpuse sõjavankrile. Kabineti nimekiri 1 Kn 4, 2-6. Veel sai tähtsust juurde merekaubandus. Akaba lahe ääres lasi Saalomon rajada Esjon- Geberi sadama. Ulatuslikud kaevamised on seda Vt andmeid kinnitanud. Saalomon pühendus väga ka riigi sisemisele korraldamisele. Iisrael oli jaotatud 12 maakonnaks, see pidi
Inimesed said jälle vabamalt hingata. · 1964 a tuli NL-s võimule Leonid Breznev Hrustsovi-aja üldised märksõnad: · Kolhoosid, maisikasvatus tema idee teha suured kolhoosid, hakata kasvatama maisi. Mais pidi olema imevili, millega lahendada riigis toitlustusprobleemid. · Kosmose vallutamine esimene tehiskaaslane 1957, esimene inimene kosmoses 1961 (Gagarin). I riik oli NL, kes vallutas kosmose! · Hoogne ehitustegevus elamuehitus läks hoogu (Stalini ajal ei pööratud inimesele tähelepanu, nüüd hakatakse ka inimeste heaolule tähelepanu pöörama) · Uudismaade ülesharimine · Nn inimnäoline sotsialism · Eesmärk jõuda Ameerikast majanduslikult ette · Rahu teema (Stalin oli sõjakas, siis nüüd võetakse kurss rahule) TTR (teaduse ja tehnika revolutsioon) ja selle mõju kunstile · Optimism tuleviku suhtes, mis kajastus ka kunstides
senisest rohkem kaasa rääkima materjali värv ja faktuur. Võeti kasutusele uued materjalid (teras, terasbetoon, klaaspinnad jne) ja konstruktsioonid (nt rippkonstruktsioon). Kujunesid uued proportsioonid (peened postid, laiad aknad jne). ·Olev Siinmaa- 1881-1948. Arhitekt ja sisekujundaja. Olev Siinmaa linnaarhitektiks oleku ajal omandas Pärnu kuurort kaasaegse ilme, linna uusehitised sulasid hästi kokku ümbritseva loodusega. Ehitustegevus oli Pärnus eriti intensiivne 1930. aastate teisel poolel, majandusliku tõusu ajal. Üheks õnnestunumaks funktsionalistlikuks ehituseks Eestis on ka Olev Siinmaa ja Anton Soansi koostöös projekteeritud Pärnu rannahotell, mis ehitati 1935. aasta septembrist - 1937. aasta juunini. Ka rannahotelli tolleaegne Söögisaalimööbel, valmistati Siinmaa kavandite järgi ja valmistati Pärnu Puidutööstuse Artellis
piirdub mingi suhteliselt väikese maa-alaga. (Saaremaa robirohi, eesti soojumikas.) Relikt (jäänuk): Takson, mille areaal on varasemaga võrreldes tugevasti kahanenud. Relikte võib liigitada ajajärgu järgi, mil asjaomast taksonit oli laialdasel alal. (vaevakask, mesimurakas, mägi-kadakkaer, künnapuu, käokuld, luuderohi, jugapuu, kilbirohi, karvane lipphernes, angervaks, palupõisrohi, rand-ogaputk.) Ohustavad tegurid: Kasutamine, tallamine, ehitustegevus, kaevandamine, põllumajanduslik tegevus, metsamajanduslik tegevus, soode kuivendamine ja turbavõtmine, keskkonnamürgid, õhusaaste, hapestumine. Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused: Komplitseeritud ja aeglane paljunemine, mükoriisa olemasolu, kitsas ökoloogiline amplituud vms, mis puudutab eelkõige käpalisi, kollalisi ja oligotroofsete veekogude liike. LOOAMASTIKU KAITSE I kaitsekategooria: Kõige rangemat kaitset vajavaid loomaliigid. (Ebapärlikarp, kõre,
Kuid sellisel juhul peab selgeks tegema, kas seda tehakse üksikhinnal põhinevad eelarvestamise meetodil, mille täpsus on umbes 25% või detaileelarvestamise meetod ühikhindade alusel, mille täpsus on aga hoopis 2-3 %. Vahet ei ole kas tegemist on tellija või ehitajaga, eelarve tegemisel tuleb võtta endale piisavalt aega ja projekt korrektselt läbi töötada, seeläbi on võimalik saavutada tulemus, mis vastab rahalistele võimalustele ning ei ole ohtu, et ehitustegevus tulevikus võiks katki jääda seoses rahaliste probleemidega. 5 1.2. DETAILNE PAKKUMISEELARVE Antud eelarve puhul on kasutatud ,,Teetööde tehniline kirjeldust" [2] ning nendest tulenevaid klassifikaatoreid. Aluseks on projekt, mis on koostatud aines ETE009 ,,Teeprojekteerimine + projekt" (Koostatud koostöös M.Asturiga). Valisin Projekti mahuks PK00+00 PK 1+000,00.
· Washington'i konventsioon · Linnudirektiiv · Loodusdirektiiv Liikide ja nende elupaikade kaitse alla võtmise eeldused: · Ohustatus · Haruldus · Teaduslik väärtus · Looduskaitseline või esteetiline väärtus · Rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus (konventsioonid, direktiivid) Taimestikku ja loomastikku ohustavad peamised tegurid: · Põllumajandus · Elupaikade hävitamine · Metsamajandus · Kasutamine (korjamine) · Saastumine · Ehitustegevus · Keavandamine · Tallamine Relikt - jäänuk. Takson, mille areaal on varasemaga võrreldes tugevasti kahanenud. Relikte võib liigitada ajajärgu järgi, mil asjaomast taksonit oli laialdasel alal. Endeem - liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maaalaga. Saaremaa robirohi, eesti soojumikas. Punane Raamat Eesmärk Punased raamatud või nimestikud on hoiatavaks märguandeks paljude liikide seisundi ohtlikkusest või halvenemisest. Ülesanded:
mullastiku tingimuste mõju, spetsiifiliste ja kahjurite mõju, konkurentsivõime) o Inimkasutus (kasulikkus > kogumine) o Paljunemisbioloogia (spetsiifilised tingimused) o Taksoni geneetika o Taimesüstemaatika areng (kahe liigi eristamine üksteisest; vastupidine olukord, kus kaks liiki leitakse olevat samasugused) · Taimeliikide ohutegurid o Metsade hävitamine o Märgalade soode kuivendamine o Ehitustegevus (hooned, teed) o Loomade arvukuse järsud muutused o Liikidele vajaliku inimmõju lakkamine o Saastatus (kemikaalid) o Ärakorje ja tallamine o Introduktsioon (võõrliigid) · Eesti floora liigirikkus (millest on tingitud?) o Erinev mulla lähtekivim erinevas paigus (liivakivi vs karbonaatne aluskivim) o Erinevad veeolud ja pikk rannajoon o Sisevete rohkus o Kliima kontinentaalsus (mandriline/mereline)
mullastiku tingimuste mõju, spetsiifiliste ja kahjurite mõju, konkurentsivõime) o Inimkasutus (kasulikkus > kogumine) o Paljunemisbioloogia (spetsiifilised tingimused) o Taksoni geneetika o Taimesüstemaatika areng (kahe liigi eristamine üksteisest; vastupidine olukord, kus kaks liiki leitakse olevat samasugused) Taimeliikide ohutegurid o Metsade hävitamine o Märgalade – soode kuivendamine o Ehitustegevus (hooned, teed) o Loomade arvukuse järsud muutused o Liikidele vajaliku inimmõju lakkamine o Saastatus (kemikaalid) o Ärakorje ja tallamine o Introduktsioon (võõrliigid) Eesti floora liigirikkus (millest on tingitud?) o Erinev mulla lähtekivim erinevas paigus (liivakivi vs karbonaatne aluskivim) o Erinevad veeolud ja pikk rannajoon o Sisevete rohkus o Kliima kontinentaalsus (mandriline/mereline)
1240. aastail, Kaarma kirik on valminud ca 1260, Muhu kirik enne aastat 1270 ja Karja kirik enne aastat 1297.Saaremaa kivikirikute rajamise kohta on esitatud vastakaid seisukohti, selle taga nähakse kohaliku eliidi otsest osavõttu, samas tõdetakse, et Saare ülikutele käinuks kirikute ehitamine üle jõu. Saare ristiusku ülikutest 12. sajandil on kirjutanud Marika Mägi.Muistendid seostavad Saaremaa kirikuehituse üheselt ja enesestmõistetavalt Suure Tõllu perekonnaga. Tõllu enda ehitustegevus seostub eelkõige Kaarma ja Karja, samuti Valjala kirikuga (rahvas mäletab selle Saaremaa vanima olevat).Mandri-Eesti üheks vanimaks siiamaani alles olevaks kirikuks peetakse Tallinna Toomkirikut. Peakirikuna aastast 1240 pühendatud Neitsi Maarjale. Keskaegseid hauaplaate,hauamonumente renessanssajast 19 sajandini. Baroksete vappepitaafide rikkalik Euroopatähtsusegakogu (Christian Ackermann). Imposantne barokne altarisein, apostlifiguuridegakantsel (mõlemad samuti Christian Ackermann)
1. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja organisatsiooni printsiibid Õiguskaitsesüsteemiks nimetatakse teatavat ühiskonnas eksisteerivat süsteemi, mis tagab õigusnormide järgimise. See on vajalik selleks, et õigus saaks ühiskonnas täita oma regulatiivset funktsiooni. Sellesse süsteemi kuuluvad: kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler, kohtuotsuste täitmise asutused (Eesti Vabariigis praegu Justiitsministeeriumi koosseisus olev täitevamet). Õiguskaitseasutused võivad peale õiguskaitse funktsiooni täita ka teisi funktsioone. Common law riikides täidavad kohtud ka õigustloovat funktsiooni. Lähtutakse printsiibist, et eelnevad kohtuotsused on aluseks järgnevatele. Ameerika Ühendriikides on kohtute ülesandeks lisaks õiguslike vaidluste lahendamisele ka kehtivatest õigusnormidest lähtudes uute õigusnormide loomine. Lisaks on kohtutel oluline osa kohtuasjade läbivaatamise korra kehtesta...
Kasutusele tuli pronksivalamistehnika. Kasutati ka palju krüselefantiintehnikat kulla ja elevandiluutehnikat. Uue motiivina kunstis alasti naine (nt Aphrodite). Uus areng ka reljeefskulptuuris. Kujud saavutasid peagi suurejoonelise liikumisvabaduse. Üleminek idealismilt realismile. Jumalakujud muutusid rohkem inimsarnasteks. Arhidektuur: tempel endiselt juhtival kohal. Loodi dooria ehituskunsti tähtsamad teosed: Poseidoni tempel, Zeusi tempel. Hoogsaim ehitustegevus Ateenas. Üks klassikalise ajastu pärandeid on Agora turuplats. Klassikaline tragöödia: Aischylos, Sophokles, Euripides. Tekkimine seotud ditürambidega (Dionysost ülistavad kiituslaulud). Otsustavaks pöördeks esimese näitleja sissetoomine ditürambi ettekandesse. Tekkis nö dialoog koori ja näitleja vahel. Kasvas näitlejate tähtsus ja suurenes näitlejate arv. Uudselt tõlgendas traditsioonilise mütoloogia kujusid tragöödias Aischylos. Tema loomingus said vanad müüdid uue sisu
1. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja organisatsiooni printsiibid Õiguskaitsesüsteemiks nimetatakse teatavat ühiskonnas eksisteerivat süsteemi, mis tagab õigusnormide järgimise. See on vajalik selleks, et õigus saaks ühiskonnas täita oma regulatiivset funktsiooni. Sellesse süsteemi kuuluvad: kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler, kohtuotsuste täitmise asutused (Eesti Vabariigis praegu Justiitsministeeriumi koosseisus olev täitevamet). Õiguskaitseasutused võivad peale õiguskaitse funktsiooni täita ka teisi funktsioone. Common law riikides täidavad kohtud ka õigustloovat funktsiooni. Lähtutakse printsiibist, et eelnevad kohtuotsused on aluseks järgnevatele. Ameerika Ühendriikides on kohtute ülesandeks lisaks õiguslike vaidluste lahendamisele ka kehtivatest õigusnormidest lähtudes uute õigusnormide loomine. Lisaks on kohtutel oluline osa kohtuasjade läbivaatamise korra kehtestamisel Õ...
Eriti käib see üheaastaste monokultuuride nagu teraviljad kohta. Teraviljapõldu haritakse igal aastal ja looduslikest liikidest suudavad seal väheste eranditega hakkama saada vaid üheaastased taimed (on ka mõned püsikud, orashein näiteks), mida ka umbrohtudeks nimetatakse. Karjatamise ja niitmise tõttu püsiv madalakasvuline taimestik on, nagu juba eespool mainitud, sageli kunstlikult seisma jäetud suktsessioon. Ka inimese ehitustegevus takistab looduslikku suktsessiooni. Mahajaetud ehitised ja terved linnakud (Eestis militaarsed) on omaette huvitav ja võib-olla tulevikku näitav vaatepilt. Mis mõjutab mitmekesisust? Koosluse suurus Väikeses koosluses on enamasti vahem liike. Samuti on liigid väikestes kooslustes ise väikesed. Väikesel maa-alal ja väheste ressurssidega pole võimalik paljudel liikidel või suurtel liikidel säilitada oma populatsioonide minimaalset arvukust (arvukust, mis on vaja
kehtetuks selle allakirjutamise momendist peale ja taastada Balti riikide iseseisvus. Avalik vastupanuliikumine lõppes aastal 1984. *Majandus ja rahvastik Maareform maa sundvõõrandamine, riiklikud koormised ja kohustused, hakati moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid sovhoose. Toimus kulakute väljaselgitamine talupojad, kes olid kasutanud tööjõudu või omasid põllumasinaid. Levisid rasketööstus, kergetööstus ja ehitustegevus. Plaanimajandus läks üle käsumajandusele, see tõi kaasa võõrtööliste sissevoolu. Ulatuslik migratsioon tõi kaasa keeleprobleemi. Põllumajanduse toibumine ümberkorraldused, mis suurendasid talurahva iseotsustamisõigust Põllumajanduse spetsialiseerumine majandid läksid üle mingi kindla põllumajandussaaduse tootmisele. Industrialiseerimise laienemine laienes põlevkivitööstus, arendati aparaadiehitust,
(tervikuna) mööda libedamat kivimikihtide kallak nõlva kalde aluspinda. suunda; setete(savi) või muu vett Maalihe mitteläbilaskva kivimi lamamine liiva all; inimese mõtlematu ehitustegevus muudab nõlvade kallet. Voolamine Allvoolav materjal seguneb Aeglane Sageli niiskusega küllastunud omavahel. Pole kindlat pinnases. Igikeltsal. Voolamise lihkepinda tagajärjel nõlvad astmelised. Nihkumine Peale gravitatsioonijõu Kõige Silma mittejälgitav. Nõlva
Tutanhamoni läbini kullast mask on üks egiptuse kunsti suurepärasemaid mälestisi. Lõuga ehib ülikutunnusena valehabe, otsaesist aga vaaraode võimusümbolid pistrik ja kobra. Peas on tal vaaraode triibuline rätik. Ramses II (1279-1213 eKr, XIX dünastia) ajal käis äge võitlus hetiitidega Palestiina ja Süüria pärast, kuni lõpuks jäi Palestiina Egiptusele ja Süüria hetiitidele. Toimus ulatuslik ehitustegevus. Järgmise vaarao Ramses III ajal suudeti veel tagasi tõrjuda ägedad mererahvaste rünnakud, kuid edaspidi algas juba vaaraode võimu nõrgenemine. Sagenesid välisvaenlaste rünnakud nii lõunast kui läänest ning palju oli ka sisemist võimuvõitlust. · Hiline periood (XXI-XXVI dünastia, 1075-525 eKr). Egiptus jagatakse jällegi kaheks sõltumatuks riigiks: Alam-Egiptuses valitsesid vaaraod, Ülem-Egiptuses ülempreestrid. 8
Tänaseks on paremini säilinud need mõisad, mis peale riigistamist anti koolide käsutusse, teised on läbi riigikordade vaheldumise ja sõjategevuse suures osas hävinud. Mõisad kujunesid aegade jooksul võimsateks majandusüksusteks. Aitade, veskite kõrvale ehitati tallid, laudad, juustumajad, õllekojad, viinaköögid, keldrid. Väiksemal mõisal võis hooneid olla kümne ringis, suurtel mõisatel kuni nelikümmend. Aegade jooksul, sõdade käigus oli palju muutunud, kuid elav ehitustegevus kees Liivimaal jälle XIX sajandil. Majanduslikud olud olid paranenud, sajandi algul toodi Eestisse sisse kartul. Eriti tulus oli viinamüük, milleks kulus pool viljasaagist ja kogu kartul. Praaga läks härgade söödaks ja liha müüdi linnadesse. Nii on teada, et 1680. aastal oli Eestis tuhat kakssada kõrtsi, XVIII sajandi lõpuks üle kahe tuhande. Õlle- ja viinatootmine oli talupoegadel rangelt keelatud. See oli mõisa õigus ja maksuvaba tulu
o märgatavalt kasvanud kergeautode osakaal, liiklustihedus. Oluliselt vähenenud põlevkivi energeetikast tulenev õhusaaste Ida-Virumaal. Vee õitsemine (vetikate vohamine). Reoainete kontsentratsioon puhastisse ja sealt väljuvas heitvees on suurenenud raskendab ülikontsentreeritud olmereovete puhastust. Elektri tootmise negatiivne mõju vähenenud, sest tootmismaht on vähenenud, põletamise tehnoloogia uuenenud o kiire majandusareng ehitustegevus, nafta/õliproduktide transiit, transport ja hoiustamine (kestvatele tervisekahjustustele pole piisavalt tähelepanu pööratud)
sisaldama: 1) abinõusid, mida sellel ehitusplatsil rakendatakse ohutute töötingimuste loomiseks, võttes vajaduse korral arvesse ka platsil või selle läheduses toimuvat tööstustegevust, liiklust jm; 2) alltööettevõtjate kohustusi ja vastutust samaaegsel töötamisel ühisel ehitusobjektil; 3) liikluskorraldust; 4) töötajate olmelist teenindamist; 5) abinõusid, mida rakendatakse liiklejate ohutuse tagamiseks ehitusplatsi vahetus naabruses (juhul kui ehitustegevus oma asukoha või tööde laadi tõttu võib neid ohustada); 6) abinõusid vältimaks müra ja õhusaastet ehitusplatsi vahetus naabruses; 7) erimeetmeid tööde kohta, mis kuuluvad ühte või mitmesse paragrahvis 5 loetletud kategooriasse; 8) ehitusplatsi välispiir peab olema märgistatud selgesti ja arusaadavalt või piirestatud. Ohtlike tööde loetelu ehituses (1) Ohtlikuks tööks loetakse töö: 1) millega võib kaasneda maanihe või vajumine pinnasesse, kusjuures riski suurendavad eriti
kehtestatud planeeringute järgimise. (4) Üldplaneeringu koostamise algatab ja koostamist korraldab kohalik omavalitsus. (5) Detailplaneeringu koostamise algatab ja koostamist korraldab kohalik omavalitsus. 44. Detailplaneeringu olemus ja selles sisalduv põhiteave kinnisasja omanikule. Detailplaneeringu algatab omavalitus ja see koostatakse valla või linna territooriumi väiksema osa kohta, et viia seal lähiaastatel läbi ehitustegevus või maa kruntimine. Detailplaneeringu algatamisele kuluv aeg peaks üldjuhul jääma ühe kuu piiridesse. Algatatud planeeringust tuleb teatada kuu aja jooksul peal selle algatamist vastava ajalehe kaudu, tuues teadaandes ära maa-ala suuruse, asukoha ja algatatud planeeringu eesmärgid. Uue planeerimisseaduse järgi on omavalitus kohustatud teavitama planeeringu algatamisest ka maavanemat. Planeeringu alal elava inimese jaoks on oluline teada, et juhul
Väikesteks vürstiriikideks jagunenud Venemaa oli kerge saak 13. sajandil idast pealetungi alustanud rändrahvastele. Umbes kaheks ja pooleks sajandiks jäi maa ränga tatari-mongoli ikke alla. Loomulikult lõi see raskesti parandatava haava vene kultuurile ja kunstile. Venemaa vabanemine algas Moskvast. Sealne suurvürst Ivan III allutas Moskvale ka teised ümberkaudsed vürstiriigid ning ühendatud jõududega vabastati end tatari-mongoli ikkest (1480). Pärast seda algas Moskvas innukas ehitustegevus. Eeskuju pakkusid Vladimiri ehitised. Otsesidemed Bütsantsiga olid aga katkenud, sest see riik oli mõnikümmend aastat varem lakanud olemast. Siiski ei maksa arvata, nagu oleks vene kunst nüüd jäänu täielikult äralõigatuks teiste maade kunstist. Ivan III kutsus arhitekte Itaaliast maalt, mis elas parajasti üle võimsat kunsti tõusu ja avaldas mõju kogu Euroopale. Moskva Kremlis töötanud itaallased käitusid aga vene oma kunstipärandiga niivõrd
poliitika. Vastu võetud Euroopa Liidu direktiivid reguleerivad hoonete energiatõhusust ja energia lõpptarbimise tõhusust. Seega on iga inimese kodu selleks paigaks, kus algab energia mõistlik tarbimine. Sellises situatsioonis muutub iga üksik indiviid määravaks kogu ühiskonnale, et suudaksime säilitada oma elukeskkonna järgnevatele põlvedele. Eelmise sajandi teine pool Eestis ei väärtustanud energiakasutust inimkonna-keskselt ja laiaulatuslik ehitustegevus vorpis sadu tuhandeid ruutmeetreid elamispinda paneelmajadena, milliste energia erikulu kütteks 1 m² kohta aastas ületas kuni 2,5 korda mõistliku piiri. Koos madalate kvaliteedinõuetega ehitustegevuses loodi Eestisse elamufond, kus paljukorruselised korterelamud moodustavad 2/3 kogu ehitatud põrandapinnast, milliste keskmine vanus on umbes 30 aastat. Ülejäänud 1/3 kogu elamispinnast moodustavad väikeelamud, milliste keskmine vanus ületab 50 aastat.
osutamine soodsamatel tingumustel jms. Lubatud teenuste osutamiseks asutada asutusi, osaleda äriühingutes ja olla SA/MTÜ liikmeks. 3 KOV ülesanded: haridus (alg-, põhi- ja keskkool), kultuur ja sport, tervishoid, sotsiaalhoolekanne, kommunaalteenused ja infrastruktuuri korrashoid, keskkonnakaitse ja jäätmemajandus, planeerimis- ja ehitustegevus, keskkonnakaitse ja päästeteenistus, muud riigifunktsioonid (vastutab omandi- ja maareformis läbiviimise eest). Kohalikud maksud: 1) müügimaks; 2) paadimaks; 3) reklaamimaks; 4) teede ja tänavate sulgemise maks; 5) mootorsõidukimaks; 6) loomapidamismaks; 7) lõbustusmaks; 8) parkimistasu. Omavalitsusliidud: Eestis on 2 üleriigilist ja 15 maakondlikku omavalitsusliitu. Liit esindab sellesse kuuluvaid
sajandi alguseks täiesti kodunenud ning kujult eestistunud. 21. Kirjelda alamsaksa keelest eesti keelde laenatud sõnavara teemade lõikes. Kirikusõnavara, ühiskondliku elu mitmesugustelt avaldusaladelt, näiteks härra, keiser, kinkima, röövel. Ajajärgule iseloomulikust sõjalisest vaimust on eesti keelde jätnud jälgi näiteks sõna püss. Erinevad ametid, ametimehed, erinevad tegevused ja tööriistad, näiteks haamer, maaler, maalima. Ehitustegevus ja majasisustus, näiteks kamber, kelder, redel. Mereeluga seotud sõnad, näiteks viik. Rõivastusega seotud sõnad, näiteks mantel, lappima. Arstiteadus ja farmaatsia – arst, plaaster. Toidud ja joogid – praadima, käärima. Koolitöö, haridus ja kirjanduslikud mõisted – kool, koolmeister. Muusika ja muud kunstid - koor, pasun, pill. Loodusega seotud sõnad – loorber, roos. Mõõdud - maat, penning. Erinevad sõnad vaimsete, hingeliste ja füüsiliste omaduste kohta – truu, lust
Mullateaduse õppeaine kordamisküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Muld on eluta(kivimid) ja elusa looduse vahelüli ning nende pikaajalise vastastiktoime tulemus, mis on vajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld on taastumatu loodusvara. Mulla komponendid: Õhk(20-30%) ebastabiilne Vesi(20-30%) ebastabiilne Mineraalosa(45%) stabiilne Orgaaniline osa(5%) NB! Olenevalt mullast võib komponentide vahekord eelpool olevast suurel määral erineda! 2. Muldi kujundavad faktorid. Mulla teket ja erengut ehk mulla geneesi mõjutavad paljud tegurid, millest tähtsaimad on järgmised: 1)Lähtekivim 2)rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määra...
tasakaalustamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus; (3) tagab kehtestatud planeeringute järgimise. (4) Üldplaneeringu koostamise algatab ja koostamist korraldab kohalik omavalitsus. (5) Detailplaneeringu koostamise algatab ja koostamist korraldab kohalik omavalitsus. 44. Detailplaneeringu olemus ja selles sisalduv põhiteave kinnisasja omanikule . Detailplaneeringu algatab omavalitus ja see koostatakse valla või linna territooriumi väiksema osa kohta, et viia seal lähiaastatel läbi ehitustegevus või maa kruntimine. Detailplaneeringu algatamisele kuluv aeg peaks üldjuhul jääma ühe kuu piiridesse. Algatatud planeeringust tuleb teatada kuu aja jooksul peal selle algatamist vastava ajalehe kaudu, tuues teadaandes ära maa- ala suuruse, asukoha ja algatatud planeeringu eesmärgid. Uue planeerimisseaduse järgi on omavalitus kohustatud teavitama planeeringu algatamisest ka maavanemat. Planeeringu alal
Remus saare taha küngastele kindlusi rajama. Kapitooliumi ja Pallatinumi vahele jäävale tasandikule kujunes turuplats foorum). 6. sajandil eKr valitsesid Roomat etruski soost kuningad (tõenäoliselt tuleneb nimi Rooma etruski perekonnanimest Ruma), aastal 507 eKr loodi aga vabariik. Aastaks 270 eKr oli kogu Apenniini poolsaar roomlaste valitsemise all. Teisel sajandil eKr sai linn Rooma impeeriumi pealinnaks. 1. sajandil eKr, Sulla ja Caesari ajal, toimus Roomas tormiline ehitustegevus. Keiser Nero ajal 64 eKr põles linn peaaegu täielikult maha. 404 viidi keisrite residents Ravennasse ja Rooma kaotas oma poliitilise tähtsuse, lakkamata siiski kunagi olemast moraalne jõud, maailma pealinn, caput mundi. Aastast 756 oli Rooma paavstiriigi pealinn. 1870 kaotati kirikuriik ja Rooma ühendati Itaalia kuningriigiga, 1871 sai Rooma kuningriigi pealinnaks. 1929 moodustati iseseisev Vatikani riik.
ehitusload, järelevalve, riigi poolt hooldatavate veejuhtmetel tööde organiseerimine ja finantseerimine) Tellija järelevalve, finantseerimine. Riigi esindaja on maakonnas PM ameti keskus, kelle töömaht, isikkoosseis ja ülesanded on võrreldes 80date aastatega oluliselt vähenenud. Projekteerimise ja ehitamisega tegelevad vastavasse registrisse kantud ettevõtted. Ehitaja- vastavalt seadustikule on maaparanduse ehitustegevus litsentseeritud-registreeritud majandustegevuse registris. MATER. Projekteerija- Kuni 90date alguseni RPUI (Eesti Maaparandusprojekt). Tallinnas moodustus projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS ja Tartus AS Kobras. 24)Millised on maa-ala veega toitumise tüübid? Eristatakse järgmisi veega toitumise tüüpe : 1.Sademeline toitumine, mille korral maa-ala saab vett ainult sademetest. Niisugune toitumisviis esineb küngastel, veelahkmetel ja rabades. 2
"Keemia alused" 3. kontrolltöö Küsimused, mis on toodud kaldkirjas, ei tule kontrolltöösse, kuid võivad esineda eksamiküsimustes. Tudeng peab teadma erinevate rühmade elementide peamiste ühendite nimetusi, oskama kirjutama ühendile vastavat keemilist valemit või vastupidi. Tudeng peab oskama kirjutama erinevate rühmade elementide peamiste ühendite tekkereaktsioone ning neid tasakaalustama. 1. Tähtsamad perioodilised seosed aatomite omadustes. Selgitage, kuidas muutuvad aatomiraadius, ionisatsioonienergia, elektronafiinsus, elektronegatiivsus ja polariseeritavus perioodilisustabelis. Aatomiraadiused vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülevalt alla. Aatomi raadius väheneb perioodilisuse tabelis vasakult paremale ja suureneb ülevalt alla. Igas uues perioodis lisanduvad uued elektronid järjest välimistele elektronkihtidele, mis asuvad aina kaugemal tuumast ja seetõttu suureneb raadius üleva...
Korruselamute asukail puudus ka otsene juurdepääs kanalisatsioonile. Suurlinna elanike vajaduste rahuldamiseks rajati avalikke käimlaid. Pesemiseks olid avalikud saunad – termid – mis avatud ka vaestele roomlastele. Lisaks mitmekülgsetele kümblusvõimalustele pakkusid termid ka massaazi ja erootilisi teenuseid ning sisaldasid kultuurihuviliste külastajatele ka raamatukogusid ja lugemisruume. Kuid maailmalinna pealinn nõudis muidki ühiskondlikke ehitusi. Varasema juhuslikku laadi ehitustegevus asendus keisrite ajal linna sihipärase väljaehitamise ja kaunistamisega. Foorum kui linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus omandas piduliku välisilme. Selle naabrusesse rajasid Caesar, Augustus ja Traianus veel omanimelised väljakud – keiserlikud foorumid. Varasematele templitele lisandusid uued, muuhulgas ka kõigi jumalate tempel – Panteon. Linna kaunistasid keisrite auks püstitatud obeliskid ja triumfikaared. Linna ühe
Kul tuur Vs aj . V saj. oli helleni klt. õitsenguaeg. Täiustusid pronkskujude valamine ja marmorskulptuuride raiumine. Vaadeldavale ajale eriti iseloomulik oli krüselefantiintehnika (kulla- ja elevandiluutehnika). V saj. kreeka arhitektuuris on tempel ühiskondlike hoonete hulgas endiselt juhtival kohal. Sajandi esimesel poolel loodi dooria ehituskunsti tähtsamaid teoseid: Poseidoni tempel Poseidonias Lõuna-Itaalias ja Zeusi tempel Olümpias. kõige hoogsam oli ehitustegevus Ateenas. Ehitustegevus koondus peamiselt Ateena Akropolile. 480. a. pärslaste poolt purustatud, ehitati ta V saj. uuesti üles. Akropoli peatempel oli Parthenon, mis oli pühendatud Athenale. Grandioosne dooria stiili peripteer oli väljast rikkalikult kaunistatud marmorskulptuuridega. templis seisis Pheidiase loodud Athena Parthenose kullast ja elevandiluust kuju. Parthenoni vastas oli joonia stiilis tempel Erechtheion. Seda kasutati kohalike kultuste otstarbel. Akropolis on püüd luua üks üldhellenlik stiil.
Seda mitte niivõrd matemaatiliste probleemide, kuivõrd matemaatilistes mudelites kasutatud parameetrite usaldusväärse määramise seadmete puudumise tõttu. Sageli on otstarbekam rangete teoreetiliste lahenduste asemel ligikaudseid praktikas kontrollitud empiirilisi või poolempiirilisi seoseid. Varemainitud tegurid on ka põhjuseks pinnasemehaanika kui teadusliku distsipliini suhteliselt hilises tekkes. Geotehnika on suhteliselt noor teadusharu. Ehitustegevus on alati seotud pinnasega. Pikka aega mängis seejuures olulist rolli proovimise ja eksimise meetodil omandatud praktiline kogemus. Esimeseks tõsiseks teoreetiliseks tööks pinnasemehaanika valdkonnas oli Coulomb' pinnasesurve teooria aastal 1776. Teatud ülesannete puhul kasutatakse Coulomb' teooriat senini. Laiemalt on Coulomb' tuntud oma töödega elektri ja magnetismi valdkonnas. Kuid enne seda tegeles sõjaväe ehitusinseneri põhiharidusega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
