EESTI VABARIIK DEMOKRAATLIK EESTI Sisepoliitiline areng 23. aprillil 1919 kutsuti kokku valimiste teel moodustunud Asutav Kogu. Asutav Kogu võttis EV esimese põhiseaduse vastu 15. juunil 1920. Põhiseadus oli väga demokraatlik ja liberaalne ning sätestas laialdased kodanikuõigused. Täielik võrdsus seaduse ees (vaatamata soole, usule, rahvusele, varanduslikule seisule). Isiku ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus. Ühinemise, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus jne. Kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas, viis võimu ellu rahvahääletuste, valimiste kaudu. Seadusandlik võim Riigikogu 100-liikmeline ühekojaline parlament. Täidesaatev võim Vabariigi Valitsus. Valitsus nimetas ametisse Riigikogu ning vastutas selle ees. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Ülimalt demokraatlik põhiseadus ei hakanud tegelikkuses täies ulatuses tööle. Haruharva kasutati rahvahääletusi. Puudus riigip...
aastal Turgeli nime all. XIX sajandi lõpul oli Türi kihelkonna keskus kiriku, kirikukõrtsi, apteegi, doktoraadi, surnuaia ja koolimajaga. Asula kasvas sajandivahetusel, kui Laupa mõisnik von Taube rajas1899.-1900. a Pärnu jõe äärde puupapivabriku ning ehitati Tallinn-Viljandi kitsarööpmeline raudtee, mis 1974. a rekonstrueeriti laiarööpmeliseks. 1917. aastaks oli asula elanike arv kasvanud sedavõrd, et saadi alevi õigused. Arenes hoogne ehitustegevus. 2. juulil 1926. a sai alev Türi linna nimetuse. Üldise tuntuse sai linn aga siis, kui 1937. a detsembris alustas tööd Türi saatejaam ja eetrisse läks kutsung "Halloo! Halloo! Siin Tallinn, Tartu ja Türi!". Esimese vabariigi ajal kujunes Türist rohkete parkide, puiesteede ja väikeelamutega aedlinn. 1941. a sõjasuvel sai linn rängalt kannatada. Hävis suur osa linna hoonestusest (raadiojaam, sillad, raudteejaam, üle 100 hoone). Sõja järel 1950.-1959. a oli Türi rajoonikeskus
1220 hakatakse puukiriku asemele rajama ühelöövilist kivikirikut. Kuulus domiiklaste kloostri munkadele, kes asusid siia Taani Ribe kloostrist. 1233 mainitakse kirikut esmakordselt ürikutes, kuna samal aastal toimus suur verevalamine mõõgavendade ja skandinaavia vasallide vahel, mille tulemusena taani mungad Eestist põgenevad. Peatselt saavad taanlased Stensby rahu (1238) kohaselt tagasi oma valdused Põhja-Eestis, seega ka Tallinnas. Ehitustegevus jätkub. 1239 Pühitsetakse kirik sisse Waldemar II poolt ja ta jääb alluma Lundi piiskopile ning PühaNeitsi Maarjale pühitsetud kirik saab peakirikuks, millises staatuses on ta püsinud tänase päevani 1779 pärineb barokne kirikutorn ,oskuslikult seotud gooti stiilis kirik ning barokne kaheksatahuline torn 1684.06.06. laastas suur tulekahju Toompead ning samuti Toomkirikut. Hävis peaaegu kogu kiriku sisustus Seda hävitavat
Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega, kadusid varasemad teravad vastuolud ning tekkis Eesti vabariigile lojaalne väikeomanike kiht. Pärast Vabadussõja lõppu algas ülikiire majandustõus. Eriti kiiresti arenes tööstus. Mõne aasta rajati sadu uusi tehaseid ja tööliste arv kolmekordistus. Osa ettevõtteid leidsid sobiva nisi Euroopa turgudel, paljud aga keskendusid siseturu vajadustele: laialdane ehitustegevus andis tööd ehitusmaterjalitööstusele, küttekriis pani aluse põlevkivitööstusele jms. Majanduskasvus oli ka omaosa Venemaal: Vene tellimused elustasid metalli- ja paberitööstuse, Vene transiit soodustas kaubanduse arengut, mitmed ettevõtted loodi edukalt Venemaal sooritatud ärioperatsioonide järel. Kuid majandustõus ostus liiga kiireks ja tõi 1923.a kaasa kriisi. See sai alguse rahandusest,
Mõisaaed 17. saj. Aiarajatised olid üldiselt tagasihoidlikud, ka teateid aedade kohta on vähe. Taluaiad sel ajal üldse puudusid, vähesed teated aedadest on mõisaaedade kohta. Alles 18. sajandi keskpaiku tugevneb püüe planeerida mõisakeskused ansamblitena, milles tähtis koht oli pargil ja uhkel peahoonel. Vene keisririigi aeg Seoses mõisamajanduse tõusuga 18. sajandi teisel poolel algas Eesti mõisates ulatuslik ja suurejooneline ehitustegevus. Kujunesid mõisaansamblid esinduslike peahoonete ning rohkete kõrval-ja majandushoonetega. 18. sajandi lõpupoole domineerisid mitme mantelkorstnaga pooleteise- või kahekorruselised baroksed peahooned, mida iseloomustasid avarad esindusruumid - saal ja paraadtrepiga vestibüül. 19. sajandi alguseks pääses mõjule klassitsistlik stiil. Mõisa peahoone lahutamatuks osaks muutus sammastikuga esikülg, kuna hoone taha jäi tavaliselt väike sümmeetrilisena kujundatud park
Tartu linna koduleht-http://www.tartu.ee/vaateid_vanast_Tartust/rakendus/tartu_kaardid.swf). 1826 aastaks oli linnas 824 maja, neist 697 puidust ja 127 kivist, sajandi keskpaigaks oli hooneid juba üle 1000 (kivimaju 202) (Pullat, 1980). 1893 aastal nimetati Dorpat taas ümber Jurjeviks ja algas taas venestamine.(Pullerits,2005). 12 Tartu Eesti Vabariigi ja NSVL ajal 20. sajand 1905 aasta revolutsioonile vaatamata toimus Tartus aktiivne ehitustegevus, ehitati peamiselt väljaspool Kesklinna ja juugendstiilis hooneid, nende seas sai ka 1906 aastal teater „Vanemuine“ endale uue hoone (Pullat,1980). 1926 aastal sai linnaarhidektiks Arnold Matteus, tema eestvedamisel likvideeriti vanalinnas kõnniteele ulatuvad trepid, 1929 lasti käiku uus veevärk ja veetorn. 1935 aast l valmis Munga tänaval Eesti panga hoone, 1938 avati imposantne Tartu turuhoone Emajõe kaldal. 1940 aastal kerkis Riia mäele Kaitseliidu hoone (Pullerits, 2005).
veega, purustades jõgede tammed. Kaks sajandit oli ilusa Babüloonia asemel soine tasandik. Kuid Babülon tõusis veelkord juba 5. sajandil eKr. See oli viimane Babülon ning ta on ajaloos kõige tuntum. Ajalugu saab alguse sellest kui Sanherib tegi Vana-Babüloni maatasa. Uus-Babüloonia eksisteeris küll ainult 86 aastat, aga selle eest oli linn vanaaja kõige kuulsam ja arenenum metropol – nii teda nimetati. Kõige kiiremas tempos kujunes ehitustegevus kuningas Nebukadnetsar teise ajal, kes valitses 604.-562. aastal eKr. Ta kogus riiki rikkusi, tema sooviks oli oma Babüloni ülesehitamine ja seda ta ka tegi, eeskujuks võttes Vana-Babüloonia, kuid Sumerite traditsioonid ja eeskujud. Linn koosnes 300 ha suurusest kindlustatud vanast linnasüdamikust ja peaegu samasuurest eeslinnast. Kogu seda ala ümbritses lai urbaniseerunud territoorium. Leitud oli savitahvleid, kus oli mitmeid andmeid linna kohta ja
Leping Jumalaga Siinail. Kõrberännak ja tagasitulek Palestiinasse. 1200-1020 Rahvast juhivad karismaatilised pealikud e. Kohtumõistjad. Suguharud elavad omaette, ühtset juhtimist pole.Egiptuse mõju nõrgeneb ja peamiseks vaenlaseks saavad vilistid. Saamueli tegevuse algus. 1020-926 Ühtse kuningriigi aeg. Kuningad Saul, Taavet ja Saalomon. Jeruusalemma saamine iisraeli pealinnaks. Algab vilgas kaubandus ja ehitustegevus. Templi rajamine. 926-722 Riik on lõhenenud põhjariigiks (Iisraeliks) ja Lõunariigiks (Juudaks).Ebastabiilne ajajärk. Algab Assüüria võimsuse kasv. 722 Assüüria vallutab Põhjariigi (Iisraeli). Paljud Iisraellased küüditatakse. Kohale jäänud rahvas seguneb uute asunikega. 605 Assüüria variseb kokku, sünnib Uus-Babüloonia riik. 586 Juuda vallutatakse babüloonlaste poolt. Elanikud küüditatakse.
Kool Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985 Referaat Autor Juhendaja Koht, aasta Sisukord Sissejuhatus Mina valisin enda referaadi teemaks Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985. Tegin sellise valiku, sest mulle meeldib Eesti ajalugu ning arvan, et üks õige eestlane peaks seda tundma. Valisin just selle ajajärgu, sest minu vanaema on mulle sellest ajast väga palju jutustanud ning soovisin selle kohta lisaks infot koguda ja silmaringi avardada. Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli okupeeritud Eestis asuv haldusüksus. Eesti NSV oli üks NSV Liidu viieteistkümnest liiduvabariigist, millel olid mõned riiklikud tunnused, nagu territoorium, seadusandliku võimu ja täitevvõimu organid, nõukogulik sümboolika jne. See ei tähenda, et liiduvabariik oleks olnud suve...
Tallinna Tehnikaülikool Ehitiste projekteerimise instituut Ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetool Referaat Alar Kotli Arhitektuur EEA0021 Autor: Juhendaja: Anne Lannes Tallinn 2011 Sissejuhatus Arhitekt Alar Kotli astus ehituskunsti 1930. aastate alguses, samaaegselt moodsa arhitektuuri jõudmisega Eestisse. Ta tegi kaasa funktsionalismist taandumise laine, rõhutades esinduslikkust ja traditsionalismi nii enne kui ka pärast sõda, ning asus moodse arhitektuuri taasavastajate esiridadesse 1950. aastate teisel poolel. Viljaka ja kõrgprofessionaalse loojana on ta alati kuulunud eesti arhitektide ...
Pirita kloostri asutamise mõte pärineb Tallinna kaupmeestelt umbes aastast 1400. Aastal 1407 saabusid kaks Vadstena kloostri venda Rootsist uue pühapaiga rajajaid nõustama. Kloostrikompleksi rajamise alguseni kulus siiski veel kümmekond aastat, sest alles 1417 saadi esimene paemurruluba. Mõned kloostri rajamise idee algatanud kaupmehed astusid uue kloostri vendadeks. Üks neist - Hinrich Swalbart - juhatas ehitustöid. Kloostri keskne ehitus - kirik - pühitseti sisse 1436. aastal. Ehitustegevus jätkus nii õdede- kui ka vendadekloostri alal kuni 16. sajandi alguskümnendini. Ehituse kulgu mõjutas tõenäoliselt ka vahendite nappus, naiskloostri läänetiiba ei jõutud tõenäoliselt esialgse plaani järgi valmis ehitada. Ehituskrundi kinkis kloostrile Liivi Ordu. Pirita kloostri kirik (sisemõõtmed 24x56 m, lääneviilu kõrgus 35 m, pindala 1360 m) oli oma mahult ja mõõtudelt muljetavaldav. Klooster oli Vana-Liivimaa suurim klooster. Ehitamisel järgiti Püha Birgitta eeskirju
● Säilitada igale piirkonnale omaseid kultuurmaastikke, võttes arvesse maakasutuse ajaloolist struktuuri ja maastike olemasolevaid elemente; ● Säilitada ja kaitsta ajaloolist ja kultuuripärandit; ● Tagada pärandmaastike (s.h koosluste säilimine) Maastikuhooldus kaitsealadel: OHUTEGURID: Kui kaitseväärtust midagi ei ohusta, siis ei tule KKKs ka midagi planeerida (peale seire) PÄRANDKULTUURMAASTIKUD ● Ebasobiv ehitustegevus ● Ebasobivad liinid, teed, kommunikatsioonid ● Põllumajandusliku tegevuse hääbumine ● Liiga intensiivne põllumajandustegevus ● Reguleerimata raided ● Reguleerimata maavarade kaevandamine ● Jäätmete ladustamine LOODUSMAASTIKUD ● Reguleerimata raied ● Uute kuivendus-süsteemide rajamine ● Maavarade kaevandamine
Pärast Aleksander Suurt, mil Kreeka astub tihedasse ühendusse Idamaadega, saab arhitektuur uued ülesanded Hakatakse ehitama losse, teatreid, raekodasid ja igasugu avalikke hooneid. Ka eluhoonete välimusele pannakse suuremat rõhku. Dooria stiil kaotab oma tähtsuse ja käib alla Jooni stiili kõrval omandab suurema tähtsuse ka korintose stiil Populaarne on ka stiilide segu Kreekas raugeb ehitustegevus ja raskuspunkt liigub Väike-Aasiasse Nereiidide monument V ja VI saj vahetusel ehitatud Lüükia pealinnas Xanthoses Koosneb kõrgest reljefidega kaunistatud alusehitisest, millel asetseb haudehitis ilusa joonia peripteeri näol Sammaste vahel seisid figuurid Athena Alea tempel Tegeas Ehitajaks skulptuurimeister Skopas U 350-340
kus vähenes saeveskite ning puitplaatide tootjate vaheline võistlus väiksemate palkide nimel.Suurim lehtpuu paberimassi hinnatõus oli Hispaanias ja Soomes. Ümarpuidu hinnatõusud Euroopas vähendasid ettevõtete kasumlikkust 2007. a lõpus ja ka 2008. a.(UNECE 2008) Üldiselt oli 2007 Euroopa plaaditootjatele positiivne aasta, mis algas paljulubavalt kuigi tootjad seisid aasta vältel silmitsi nõrgeneva turuga. 2007. a esimestel kuudel langes ehitustegevus, mis tõi kaasa ka languse mööblitootmises. Eriti Lääne-Euroopa riigid said tunda ülemaailmse makromajanduse aeglustumise ning USA majanduskriisi mõjusid. Ida-Euroopas jätkus ehitustööstus, mis toetas plaatide 10 ning mööbli tootmist. Siiski halvenes majandusolukord sedavõrd, et kahandas kogu Euroopas plaadinõudlust, eriti 2007. a viimasel veerandil. Euroopa plaaditootmine suurenes 2007. a 2,8% ning tarbimine suurenes 4,1%
1945.aastal võttis NSV Liidu Kaitsekomitee vastu määruse, mille alusel hakati Virumaa põlevkivipiirkonnas suurejooneliselt laiendama põlevkivitööstust. Virumaa põlevkivibassein pidi gaasiga varustama Leningradi ning tootma mootorikütust Balti sõjalaevastiku tarbeks. Masina- ja metallitööstuses laiendati ning taastati vanu ettevõtteid, mis hakkasid välja laskma peaasjalikult üleliiduliselt vajalikku toodangut. Kiiresti arenes ka raske- ja kergetööstus. Oli ka laialdane ehitustegevus, mis omakorda paisutas ehitusmaterjalide tootmist ja nõudis täiendavaid töökäsi. Käsumajandus ja selle tagajärjed Eesti NSV majanduselu allutati kõigil tasanditel plaanimajandusele. Moskvas koostati kõikvõimalikke plaane liiduvabariigi tasandist kuni taluni välja. Plaanimajandus välistas turumajandusliku ühiskonnakorralduse ja tähendas üleminekut käsumajandusele. Kasvasid linnad ja ka enamik muulasi asus sinna elama.
15. sajandi keskpaigaks muutus palazzode stiil peenemaks ja kergemaks, kindlus muutus elurõõmsaks lossiks. Järjest enam võeti kasutusele antiikarhitektuurist laenatud detaile, eriti fassaadide juures. 16. sajandil saab kunstielu keskuseks Rooma, kus asus paavsti residents ja kirikupeal ei saanud kunagi küllalt oma hiilgust ja vägevust rõhutamaks. Paavstide käsutada olid tohutud varandused ja nende ettevõttel arenes Roomas vilgas ehitustegevus. Kui 15. sajandi arhitektuuris esines veel killustatust hoone üksikosade vahel, või liigset detailiderohkust, siis 16. sajandil püüdlesid arhitektid terviku poole, kus ehitise üksikosad lülitused loomulikul viisil üldmuljesse. Antiikarhitektuuri roll eeskuju andjana suurenes veelgi. 16. sajandi suurim ja tähtsaim ehitis oli Rooma Peetri kirik, mille kavandamist ja ehitamist alustati juba 15. sajandil, tööjärje võttis üles Michelangelo Buonarroti, kelles olid ühinenud
Tartu Ülikooli Raamatukogu aastatel 1918 1991 Tartu Ülikooli olulisemad töölõigud 1918- 1940 I maaailmasõja lõpus oli TÜR-s ainult umbes 26 000 27 000 köidet, kuna raamatukogu fondid olid sõja eest Venemaale evakueeritud. 1918-1919 üritas ülikooli raamatukogu taastada katkenud välisvahetussuhteid, kuid veel see ei õnnestunud valitseva poliitilise olukorra tõttu. Esimesed raamatud laenati Eesti asutustelt. Esimese trükise välismaale laenutas ülikooli raamatukogu 1920.aastal. Esimesed kirjad, mis puudutavad bibliograafiaalast tööd, pärinevad samuti aastast 1920. 1.01.1920 sai raamatukogujuhatajaks klassikalise filoloogi haridusega Fr. Puksoo, kellest kujunes raamatukogu juhatajaks oldud aastate jooksul Eesti raamatukogunduse rajaja. Puksoo tubliks abijõuks oli väike, aga väga kohusetundlik ja südamega asja juures olev töökollektiiv. Juba 1921. aastast taasavati raamatukogu lugejatele, kuid see oli palju tööd ja enese...
Seetõttu on see inimestele ohtlik. Radoon on värvita ja lõhnata inertne radioaktiivne mürk-gaas. Radoon on maailmas esikohal kopsuvähi põhjustaja. Eestis põhjustab radoon 100 - 150 kopsuvähki haigestumise juhtu aastas. Kõikjal arenenud riikides on kehtestatud radooni piirsisalduse normid hoonetes. Euroopas seega ka Eestis kehtestatud piirnorm järgi ei tohi radooni sisaldus hoones ületada 200 Bq/m3. Ehitustegevus on piiratud kui radooni sisaldus pinnases ületab 50 000 Bq/m3. Kõik kolm radooni isotoopi (radoon, aktinoon, toroon) on pärit maakoorest ja tekivad uraani ja tooriumi radioaktiivsest lagunemisest. Kõikidele radioaktiivsetele elementidele on omane ebastabiilsus: nad lagunevad iseenesest, tekitades uusi radioaktiivseid või mitteradioaktiivseid elemente ning eraldades samas ioniseerivat kiirgust. Kõrge radooni tase pinnases on seotud
Investeerimislaen on sobilik finantseerimisviis mitmete, eeskätt pikema tasuvusajaga projektide finantseerimiseks; ettevõtte tegevuseks vajalike hoonete, tootmis- ja laopindade või seadmete soetamiseks; investeeringu toel käibekapitali püsiva juurdekasvu tekitamiseks; terviklike äriprojektide (nt. uue tehnika, tehnoloogia, kaupade ja teenuste juurutamine, firma uue tootmisprotsessi organiseerimine, ehitustegevus jne) elluviimiseks. Üldtingimused: Investeerimislaenu minimaalne summa on 6400 eurot. Pangapoolne finantseering võib ulatuda 60-70% projekti maksumusest, alustatavate projektide korral on soovitatav laenusaaja omafinantseeringu suurem osakaal. Maksimaalne laenusumma sõltub ettevõtte riskitasemest. Laenusumma väljastatakse korraga või osade kaupa ja kantakse kas laenusaaja
Keskkonnakaitse olemus, taotlused ja ülesanded.+ Looduskaitse ja keskkonnakaitse: Looduskaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed. Globaalsed keskkonnaprobleemid (rahvastiku kasv:pere planeerimine, välistavad vahendid, naiste olukorra parandamine laste suremuse vähendamine, sest üldreegli kohaselt muretsetakse seda rohkem lapsi, mida suurem on nende suremus, abiellumisea tõstmine, loodusvarade kasutamine ja nende ammendumine: taastuvad, taastumatud, toiduainete tootmise areng, vee säästmine, abinõud vee reostumise vastu, materjalide säästmine, korduvkasutus looduse mitmekesisus: mitmekesisus jaotub maakeral ebaühtlasel...
rahvastega, nende kultuuri elujõust aga annab tunnistust see, et nende poolt saavutatut arendati edasi kõikide hilisemate riikide ajal. Järgmise riigi, 2. at. eKr. eksisteerinud Vana - Babüloonia valitsejad pidasid küll lakkamatult sõdu, jätkasid aga samal ajal intensiivset ehitustegevust. Vana - Babüloonia riik saavutas õitsengu kuningas Hammurapi ajal ( 1728 - 1686 a. eKr. ), mil laiendati vanu ja ehitati uusi niisutusseadmeid. Eriti intensiivne oli ehitustegevus Babüloni linnas, kuhu püstitati mitmeid tsikuraate ning ehitati isegi 3 - 4 korruselisi elumaju. Hhammurapi on lisaks sellele tuntud ka suure seadusetundjana. Tema poolt loodud seaduskogu, mis on Vanade Idamaade tähtsaim õigusmälestis, sisaldab ka peatükke, mis reguleerivad ( sätestavad ) ehitustegevust. Vaatamata tugevale riiklikule korraldusele lagunes ka Vana - Babüloonia riik ning Mesopotaamia muutus taas mitmelt poolt sisse tunginud rahvaste tallermaaks. Alles 9. saj. eKr
rippkonsoolides. Põhja-Eesti: Sakraalarhitektuur Harju-ja Virumaal arenes enne 14. saj. keskpaika Lääne-ja Kest-Eesti omast erinevalt. Poliitilise olukorra pärast tuli leppida vähenõudlike puitkirikute ehitamisega. Virumaal ei ehitatud sel perioodil arvatavasti ühtegi suuremat kivikirikut. Erandiks on varemetes Maarja kabel Viru-Nigulas. Põhiplaan on tsentreeritud ristikujuliseks. Harjumaal ei olnud ehitustegevus märgatavalt elavam kui Virus. Arvatavasti alles 14 saj. algupoolel ehitati Rapla ja Juuru ühelööviline kirik (algkujul säilinud ainult Juuru kiriku koor). Mõlemad kirikud olid tornita ja nende silmapaistevaim asi oli idaseinas paiknev kolmikaken, mis on Eestis võrdlemisi erandlik motiiv ning esineb veel ainult 2-s kirikus. Lõuna-Eesti telliskirikud: See piirkond jagunes kahe mõjuka ehitusisanda maavalduseks: idapoolne osa kuulus Tartu piiskopile ja läänepoolne ordule
kuulunud ettevõtted. NL avaldas soovi ise see suhkur ära osta. 1961 katkestas Washington Havannaga diplomaatilised suhted. Toimus sotsialistlik revolutsioon.Hrustsov lubas Castrole, et vajadusel astuv NL tema kaitseks relvadega välja. 1962. sai Washington teada, et Moskva on hakanud Kuubale toimetama maa-maa tüüpi keskmaarakette, strateegilisi pommituslennukeid, Kuubas olid alanud Nõukogude sõjaväetehnikute ehitustegevus. Kennedy kuulutas välja kontrolljoone merel, millest ta ühelgi laeval üle sõita ei lase ja nõudus ka veel raketibaaside likvideerimist. Hrustsovil kästi täita nõudmisi või muidu Ameerika tõesti ründab. NSV Liit tuunustas kontrolljoont ja lasi raketid likvideerida. Vastutasuks lubati Castro reziimil püsima jääda. Sõda oli ära hoitud tänu USA valitsuse ja president Kennedy kindlameelsusele. 3.USA ei suutnud võita sõda Vietnamis ja tõkestada kommunismi võidulepääs, sest..
Keskkonnakaitse kordamisküsimused 1. Keskkonnakaitse olemus ja ülesanded: Mõiste – meetmete kogum elusorganismide ja nende elueskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Olemus – teaduslike, praktiliste, tehniliste tegevuste kompleks, mille ülesanne on tõhusamalt ja säästlkumalt kasutada loodusressursse ning vältida reostust. Eesmärk – kasutada selliseid tehnoloogiaid, mis on suunatud loodusressursside taaskasutamisele ja korduvkasutamisele. Ülesanded: 1. Reostuse ennetamine ja vältimine, 2. Tehnoloogiliste ja majanduslike tegevuste kasutamine, mis minimaliseerib tootmise jääkprodukte ja kasutab säästlikult olemasolevaid ressursse, 3. Keskkonnapoliitika teostamine, 4. Ökosüsteemide lagunemise vältimine ja erinevate ökkosüsteemide säilitamine. Looduskaitse- tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt ...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut TORI PÕRGU KAITSEKORRALDUSLIKUD PROBLEEMID JA VÕIMALIKUD LAHENDUSED Rühmatöö keskkonnakaitse üldkursuses Tartu 2015 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1. ALA KIRJELDUS...................................................................................................................3 2. ALA ANALÜÜS...................................................................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................16 2 1. ALA KIRJELDUS 1.1. Kaitstava objekti kaitse-eesmärk ja ajalugu Tori põrgu võeti kaitse al...
Läti, Eesti, Venemaa, Soome, Rootsi Suurimad saared – Saaremaa, Hiiumaa, Gotland, Öland, Bornholm, Rügen, Ahvenamaa saarestik 20.02.2017, K. Künnis-Beres Mis teeb LÄÄNEMERE eriliseks ja kaitset vajavaks? 20.02.2017, K. Künnis-Beres Läänemere elustikku mõjutab järjest enam inimtegevus merel või meres otseselt (kalade ülepüük, veeliiklus – reisijate-,kauba- ja kütusevedu; ehitustegevus –sadamate ehitus, torujuhtmete ja kaablite paigaldus, tuuleparkide rajamine; sõjaline tegevus – õppused ja manöövrid) ja inimtegevusest maismaal kaudselt - mere valgalal elava umbes 85 miljoni inimese reovete ja asustatud alade uhtevetest tingitud mere eutrofeerumine ja reostumine ohtlike ainetega. 20.02.2017, K. Künnis-Beres HELCOM - Helsingi Komisjon Läänemere kaitset korraldab 1974.a. asutatud riikidevaheline Läänemere merekeskkonna-
13. sajandist kuni 20. sajandi algukümnenditeni. Aastail 1238-1346 kuulus Tallinn Taani riigi koosseisu ning sai linnaõigused Lüübeki koodeksi näol 1248. Asustus jagunes sel ajal lõplikult Toompea linnuseks, mis kuulus ordule, ning all-linnaks, kus kehtis mainitud linnaõigus ja valitses raad. 13. sajandil rajati linna ka kaks kloostrit: dominiiklaste Katariina klooster ning naistsisterlaste Mihkli klooster. Linna elu ning ehitustegevus intensiivistusid, linn laienes, järjest rohkem ehitati puidust hoonete kõrval kivist ehitisi, seda nii ühiskondlike hoonete, kui ka elamute osas. Sel ajal kujunes välja püsiv kvartalite ja kinnistute struktuur, mis on praktiliselt muudatusteta valitsev tänapäevalgi. Pärast Jüriöö ülestõusu 1346 läks Eesti Liivi ordu ülemvõimu alla, kus ta püsis kuni Liivi sõjani 1561. Tallinn püsis sel perioodil juriidiliselt suhteliselt iseseisva hansalinnana. 13
Metallitööstus jäi sõja alguses ilma inglise koksist ja kivisöest. Orienteeruti Donbassi söele, kuid sellest ei jätkunud. Puuvillavabrikud kasutasid välismaalt sisseveetavat puuvilla, mille transportimine sõja ajal oli raskendatud. Suur osa väikeettevõtetest suleti. Puidu- ja paberitööstusel tooraine puudust ei olnud, kuid tootmist siiski koondati. Põhjuseks oli Waldhofi tselluloosivabriku hävimine 1915.aastal.Sõja ajal ehitustegevus vaibus, vähenes nõudlus metsamaterjali järele. Tööle jäid saeveskid, mis tootsid metsamaterjali sõjaväeosadele. Toiduainetööstus oli killustatud väikeettevõtete vahel. Tööliste arv vähenes Tööstuse areng oli ühekülgne. Kujunes välja sõjavajadusteks töötav suurtööstus, mis täitis riiklikke sõjalisi tellimusi. 4. Põllumajanduse areng Elanikkonna peamiseks tegevusalaks oli põllumajandus. Talumajanduse areng ajutiselt pidurdatud viljahinnad langesid.
Traditsiooniliste elamute kõrvale ilmusid odavad mitmekorruselised esmalt puust ja hiljem kivist üürimajad vaesemate inimeste, sealhulgas ka proletaaride majutuseks. Eriti palju oli neid elamuid Rooma sadamas Ostias. Kuid maailmariigi pealinn nõudis ka arvukaid ühiskondlikke ehitisi. Varasem juhuslikku laadi ehitustegevus asendus keisrite ajal Rooma sihipärase väljaarendamise ja kaunistamisega. Foorum kui linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus omandas piduliku ilme. Varasematele templitele lisandusid uued, muu
Leonardo da Vinci, kes veetis oma viimased eluaastad kuningas Francois I õukonnas. Siiski ei suudetud Prantsusmaale "ümber istutada" itaalialikku kunsti, vaid prantsuse kunstnikud lõid oma, kauni, selge ja peene renessansskunsti, mis aga algusest peale teenis ainult valitsejaid. Üks teisest kaunim, kerkisid lossid piki Loire'i jõe kaldaid. Tundub peaaegu uskumatuna, et tegelikkuses tõesti on olemas midagi nii muinasjutuliselt ilusat kui need lossid. Eriti usinaks muutus ehitustegevus siis, kui 1515. aastal sai valitsejaks Francois I. Kuninga jahiloss Chambord on omataolistest mõjukaim. Selle kolmekorruseline peaehitis ja tüsedate nurgatornidega tiibhooned piiravad siseõue. Müürid lõpevad ülal väikestest postikestest rinnatisega, mille tagant tõusevad fantastilise metsana tornid ja tornikesed, kõrged korstnad ja katuseaknad- kõik tihedalt kaetud kaunistustega. Selline eriline huvi katuseehitiste, eriti just
Keskel asus areen ja ümberringi astangulised kohad pealtvaatajatele (4 korrust). Ümarfassaad koosneb kolme korrustelistest arkaaridest. Esimesel dooria, teisel joonia ja kolmandal korintose sammast. Alumised kaared , neid oli 80 ja need olid mõeldud sissepääsudena. Triumphi kaared dekoratiivsed ehitismälestised. Neid püstitati kuulsatele väejuhtidele ja suurte sõjaliste võitude tähistamiseks. Trajaanuse valitsusaega iseloomustavad suured sõjalised võidud ja elav ehitustegevus. Trjaanuse sammas on 38 m kõrge. On laotus hästi sobitatud ümmargustest marmorplokkidest. Seda katab spiraalne reljeefide riba. Kujutab Trjanuse sõjakäiku Daapiasse. Trjanuse järglase Adrianuse valitsemisajal ehitati Pantenon- üks rooma ehituskunsti silmapaistvamaid saavutusi. Pantenon oli kõikidele jumalatele pühendatud tempel. Selles hoones lahendati esmakordselt monumentaalse templiarhitektuuri ülesanded. Pantenon on ümarehitis ehk rotund, mida katab hiiglaslik kuppel
ESINEJA JA SPORTLASE TULU – Tuluallikariigi maksustamisõigus tekib üksnes juhul, kui esinemine toimub füüsiliselt Eestis, Eestis viibitud päevade arve ei ole määrav Kohaldub üksnes otseselt esinemisega seotud tulule, artikliga ei ole hõlmatud nt jumestaja, operaator. Residendiriik peab topeltmaksustamist vältima. PÜSIV TEGEVUSKOHT –asukoht, kus asutatakse, Maksuleping sätestab sisuliselt kolm alust püsiva tegevuskoha tekkimiseks Üldreegel Ehitustegevus Agendi tegevus (üldreegel) maksulepingu artikkel 5: Püsivaks tegevuskohaks peetakse esmajoones (ei ole ammendav, vaid illustreeriv nimekiri): juhtkonna asukohta; filiaali; kontorit; tehast; töökoda; kaevandust, nafta- ja gaasipuurauku, karjääri või muud loodusvarade kaevandamise kohta Siirdehind
peab sisaldama: 1) abinõusid, mida sellel ehitusplatsil rakendatakse ohutute töötingimuste loomiseks, võttes vajaduse korral arvesse ka platsil või selle läheduses toimuvat tööstustegevust, liiklust jm; 2) alltööettevõtjate kohustusi ja vastutust samaaegsel töötamisel ühisel ehitusobjektil; 3) liikluskorraldust; 4) töötajate olmelist teenindamist; 5) abinõusid, mida rakendatakse liiklejate ohutuse tagamiseks ehitusplatsi vahetus naabruses (juhul kui ehitustegevus oma asukoha või tööde laadi tõttu võib neid ohustada); 6) abinõusid vältimaks müra ja õhusaastet ehitusplatsi vahetus naabruses; 7) erimeetmeid tööde kohta, mis kuuluvad ühte või mitmesse paragrahvis 5 loetletud kategooriasse; 8) ehitusplatsi välispiir peab olema märgistatud selgesti ja arusaadavalt või piirestatud. §5. Ohtlike tööde loetelu ehituses (1) Ohtlikuks tööks loetakse töö:
meetrit pikk ja 31 meetrit lai ja seda ümbritses ainult üks rida sambaid. [1, lk 76] 6 4. Zeusi kuju Olümpias Peloponnesose poolsaare lääneosas, Olümpia pühal maal, asus neljas maailmaime kreeka silmapaistvama skulptori Pheidiase loodud Zeusi kuju. See on ainus maailmaime, mille autor oli üks inimene. Pärast võidukaid sõdu Pärsiaga, hoogustus ehitustegevus Olümpias eriti. Selle eredaks näiteks oligi Olümpia tähtsaima pühapaiga, Zeusi templi valmimine. 4.1 Templi ehitus Tempel ehitati lähedasest kivimurrust toodud lubjakivist ja kaeti kipskrohviga. Vastupidiselt tavadele polnud templi välimised friisid kaetud skulptuuridega, vaid ainult mitmevärviliste ornamentide, meandrite ja taimelehtede kujutistega. Templi peasaali viisid hiiglasuured pärani avatud pronksuksed. Saali sügavuses kõrgus elusuurusest seitse korda
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 KLASSITSISMIST ÜDISELT JA EESTIS................................................................................3 TARTU ÜLIKOOLI EHITUSLIK ARENGULUGU ARHIDEKTIDE JÄRGI.................................7 TARTU ÜLIKOOLI ÜLDINE HOONETE EHITUSLUGU........................................................14 KASUTATUD MATERJALID.................................................................................................15 LISAD.................................................................................................................................... 16 2 KLASSITSISMIST ÜDISELT JA EESTIS Klassitsism (kitsamas mõttes) oli liikumine, mille juhtivamaks põhimõtteks oli enamvähem teadlik lahtiütlemine baroki lii...
Keskkonnakaitse olemus, taotlused ja ülesanded.+ Looduskaitse ja keskkonnakaitse: Looduskaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed. Globaalsed keskkonnaprobleemid (rahvastiku kasv:pere planeerimine, välistavad vahendid, naiste olukorra parandamine laste suremuse vähendamine, sest üldreegli kohaselt muretsetakse seda rohkem lapsi, mida suurem on nende suremus, abiellumisea tõstmine, loodusvarade kasutamine ja nende ammendumine: taastuvad, taastumatud, toiduainete tootmise areng, vee säästmine, abinõud vee reostumise vastu, materjalide säästmine, korduvkasutus looduse mitmekesisus: mitmekesisus jaotub maakeral ebaüh...
Esiettekanne 1929. Eevald Aav (1900-1939) Eesti esimene ooper ,,Vikerlased". Esietendus Estonias 1928. Räägib Sigtuna vallutamisest. Muusikaharidus Muusikapedagoogid: Artur Kapp, Heino Eller Populaarsed laulud ja laulude esitajad ,,Armas isamajakene" ehk ,,Vaikne kena kohakene". Loodud arvatavasti 1919. Autor Ferdinand Mühlhausen (1864-1944) sai kuulsaks just selle laulu tõttu. Artur Rinne "Mets mühiseb", "Õrn ööbik" Arhitektuur Eesti Vabariigi ajal ehitati palju, eriti hoogustus ehitustegevus 1930. aastate II poole majandusliku tõusu ajal. Ehitati suurel hulgal koolimaju. Palju hävis tules. Ekspressionistlikud ehitised: EV esimene riiklik ehitis oli Riigikogu hoone (1920-1922). Enne oli seal vangla, mis 1917 hävis. Olevat odavalt ehitatud. Arhitektid: H. Johanson, E. Habermann. Tallinna linnavalitsuse hoone Funktsionalism ehk moodne arhitektuur, mis lähtus praktilisusest: Tallinna Kadrioru staadion Munamäe vaatetorn (1939)
- põllumajandusküsimused - teede- ja ehitusküsimused Linnad ja alevid: - haridus (koolid, lastekodud, -aiad, mitmesugused abirahad ja toetused) - hoolekanne - tervishoid (haiglad ja apteegid) - heakord (tänavate ja teede korrashoid, tänavavalgustus) - teede- ja elamuehitus - mitmesugused sotsiaalsed ülesanded - munitsipaalettevõtlus 1934: jahiseadus (jahipiirkondade registreerimine ja jahitunnistuste väljaandmine) 1934: uus riigi hangete seadus - kodukaunistamine aktsioon - kohalik ehitustegevus (1939. a ehitusseadus) - toitlustamine ja korteriolud - loomataudide vastane võitlus - elukalliduse vastu võitlemine KOVi rahandus- raske olukord. KOV-d said tulusid kolme liiki allikatest: 1) iseseisvad tulud (iseseisvad maksud, tulud KOV-de ettevõtetelt); 2) teatud osa riigi maksudest; 3) toetused riigikassalt 1929-33. a majanduskriis: KOV tulubaasi drastiline vähenemine 1930-ndate a-te keskpaik kuni 1940: KOV rahandusliku olukorra stabiliseerumine ja paranemine KOVi üksuste koostöö-
Oleviste kirikukihelkonda kuulusid Tallinna vanalinnas asuvad kinnisvaraomanikud: Apteegi tänava paaritud hooned Raekoja platsi põhjakülg Mündi tänav Kinga tänav Nunne tänav Lai tänav Tolli tänav Suure Rannaväravani Pikk tänav Suurgildi hooneni Olevimägi Vene tänav kuni Vene tänava Dominiiklaste kloostrini[2]. 13. sajandil rajati linna ka kaks kloostrit: dominiiklaste Püha Katariina klooster ja naistsisterlaste Mihkli klooster. Linna elu ja ehitustegevus intensiivistusid, linn laienes, järjest rohkem ehitati puidust hoonete kõrval kivist ehitisi, seda nii ühiskondlike hoonete kui ka elamute osas. Sel ajal kujunes välja püsiv kvartalite ja kinnistute struktuur, mis on praktiliselt muudatusteta valitsev tänapäevalgi. Aastateks 13101320 oli Tallinna all- linn kujunenud välja oma tänapäevastes vanalinna piires, ulatudes põhja pool kuni tänase Tolli tänavani ja Harju
palju km2 aastas??? Tegel kasvavas tempos) Sooldumise näide 1954 a Araali meri Amu-darja ja Sõr-darja veed juhiti Karakaumi kanali abil niisutuskanalitesse- (puuviljad, melonid, riis)-----Jõgede veetase langes----- mere tase langeb 1/3 1/2 läind Paljandunud merpõhi kui soolakõrb- tuul kannab soola ümbruskonda---MELONITELE????? Inimtegevusega kaasneb kõrbe äärealade taimestiku väljasuremine ning kõrbe pealetung ehk kõrbestumine. Ehitustegevus ja veokid hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Selle tagajärjel laienevad kõrbealad pidevalt. Kõrb tungib peale ka kliima muutumise tagajärjel, näiteks liigub Sahara kõrb globaalse soojenemise tagajärjel iga aastaga ligi 6 km lõuna poole. Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Keegi ei tea veel täpselt, millist mõju avaldab inimkonna saatusele kõrbete niisutamine
tootmistraditsioonidega. Rasketööstuse materjal veeti Eestisse sisse ja valmistoodang läks Eesti NSV-st kohe välja. Paljude tehaste ja ettevõtete toodangu ja tööliste arvu kohta polnud Moskval aimugi. Rasketööstuse kõrval arenes jõudsalt ka kergetööstus. Tallinnas ja Narvas taasavati puuvillakombinaat. Nii Balti kui ka Kreenholmi manufaktuuri toodang läks üleliidulisele turule. Linnade taastamisega ja industrialiseerimisega kaasnes laialdane ehitustegevus. Mis andis tööd nii vabrikutele kui töölistele. Industrialiseerimise käigus kadus Eestist erasektor täielikult. Viimased väikeettevõtted riigistati Eestis 1947. aastal. Eestis pääses võidule majanduspoliitika, mis ei arvestanud ei tooraine- ega tööjõuressursse. Eesti NSV allutati täielikult plaanimajandusele. Välistati turumajanduslik kord ja mindi üle käsumajandusele. Käsumajandusega kaasnes massiline võõrtööliste sissevool
pseudobasiilikana. Sellest on kahjuks säilinud ainult põhjaportaal. Oleviste kirik valmis esialgsel kujul umbes a.1330, kuid ehitati ümber XVXVI saj., nagu ka toomkirik ja Niguliste kirik. Pühavaimu kiriku koor ehitati XIII sajandi lõpul; kahelööviline pikihoone pärineb XIV sajandi esimesest poolest. Hoogsale ehitustegevusele kirikuarhitektuuri alal annab ränga hoobi Jüriöö ülestõus a. 1343- 1345. Selle tagajärjel tuleb kirikute ehitamisel seisak, mis kestab ligi pool sajandit. Ehitustegevus elavneb uuesti umbes a. 1400. XVI sajandi esimesel poolel elab eesti arhitektuur läbi suure õitsenguaja. Tallinnas ja Põhja-Eestis kujuneb välja omapärase ilmega ehitusviis ja me võime rääkida Tallinna koolkonnast. XV sajandi alguses ehitati toomkiriku basilikaalne pikihoone. Torn pärineb a.1779. XV sajandi esimesel poolel valmis Niguliste kiriku (LISA 10) pikihoone ja torn, mille barokkvormides kiiver ehitati a. 1695. Aastast 1425 pärineb kodakiriku süsteemis ehitatud
palju km2 aastas??? Tegel kasvavas tempos) Sooldumise näide 1954 a Araali meri Amu-darja ja Sõr-darja veed juhiti Karakaumi kanali abil niisutuskanalitesse- (puuviljad, melonid, riis)-----Jõgede veetase langes----- mere tase langeb 1/3 1/2 läind Paljandunud merpõhi kui soolakõrb- tuul kannab soola ümbruskonda---MELONITELE????? Inimtegevusega kaasneb kõrbe äärealade taimestiku väljasuremine ning kõrbe pealetung ehk kõrbestumine. Ehitustegevus ja veokid hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Selle tagajärjel laienevad kõrbealad pidevalt. Kõrb tungib peale ka kliima muutumise tagajärjel, näiteks liigub Sahara kõrb globaalse soojenemise tagajärjel iga aastaga ligi 6 km lõuna poole. Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Keegi ei tea veel täpselt, millist mõju avaldab inimkonna saatusele kõrbete niisutamine
selle ajastu kunstiloomingu avaldusi. Ka 16. saj. ajaloos mängib kaunist suurt osa Firenze, kuid seal ettevalmistatud pöörded saavad lõplikult teoks. Roomas. Rooma on kõrgrenessansi tähtsaim keskus, kus uus kunstiideaal järjekindlalt võidule pääseb. Iseseisvuse säilitab Veneetsia, võisteldas maalikunsti alal paljuski Roomaga. Oluline on tugev paavstivõim, nende käsutatavate suurte varadega on võimalik elav ehitustegevus Roomas. Kõrgrenessansiks saab nimetada õieti ainult 16. sajandi esimest kolmandikku, sellele järgneb hilisrenessanss ja manerism. Manerismi ajaline kestvus on erinev ja piiri määramisel nende vahel esineb lahkarvamusi. 16. saj. lõpukümnendid tähistavad aga juba baroki algust. KÕRGRENESSANSI ARHITEKTUUR ITAALIAS Vararenessanss oli katsetuste aeg . Uus vormitunne otsis uusi väljendusvõimalusi, toimis see igas kunstikeskuses enamvähem iseseisvalt. 16
9GEOGRAAFIA EKSAM 2017 1. Maa siseehitus. Ookeanilise ja mandrilise maakoore võrdlus. Maa sisemus jaguneb kolmeks suuremaks geosfääriks: maakoor, vahevöö ja tuum. Maa pindmine kest kivimiline koor on meie planeedi unikaalse geoloogilise arengu tulemus. Maakoore paksus kõigub 3 kilomeetrist ookeanide keskahelike all 80 kilomeetrini mandrite kõrgmäestike all. Koostise, ehituse ja arenguloo järgi jaotub maakoor selgelt kaheks: mandriliseks ehk kontinentaalseks ja ookeaniliseks maakooreks. Võrdlus Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Vanus Kuni 4 miljardit aastat Noor, kuni 180 miljonit Paksus 20-80 km Õhem, 3-15 km Ehitus/koostis Tard-, moonde- ja settekivimid Tard- ja settekivimid Tihedus 2,7 g/cm3 Tihedam, 3,0 g/cm3 Uuenemine Häv...
Keskkonnapoliitika EKSAMIKS Keskkonnapoliitika kujunemine, seosed teiste poliitikatega, poliitikaprotsess ja vahendid. Poliitika traditsiooniline poliitika. Halduspoliitika - ühe või mitme osapoole poolt ette võetud sihipäraste tegevuste kogum, mis on suunatud tõstatatud probleemi lahendamisele. Keskkond organismi mõjutavate a-biootiliste ja biootiliste tegurite kogum. A-biootilised tegurid: temperatuur, vesi, valgus. Biootilised: liigikaaslased, muud ümbritsevad elusorganismid . Eristatakse : Looduskeskkond, Tehis- / tehnoloogiline keskkond, Majanduskeskkond , Sotsiaalne keskkond. Keskkonnapoliitika - sihipärane tegevus või tegevusetus loodus- ja tehiskeskkonnaga seonduvate probleemide lahendamiseks. Keskkonnapoliitika valdkonnad - Rohelised: traditsiooniline looduskaitse, metsad kalandus, jne. Pruunid: vesi, jäätmed, kiirgus jne. Hallid: keskkonnakorralduslikud. Olulisim halduspoliitika valdkond - eluks sobiva keskkonna ki...
Ülikoolis õppis hulgaliselt rootslasi, soomlasi ja sakslasi. Teada on ka üks eesti rahvusest üliõpilane, Johannes Freyer Tallinnast. Ülikool tegutses kuni linna vallutamiseni 1656. aastal. See taasavati 1690. aastal. 1699 kolis ülikool Pärnusse. [ Väljendusrikaste vormidega töid tegid puunikerdajad, neist kõige kuulsam oli Christian Ackermann. Kiviraidurid tegelesid hoonete dekoreerimisega ning hauamonumentide valmistamisega (rõngasristid). Levisid baroksed seina- ja laemaalingud. Ehitustegevus oli mahukam Narvas, Tartus ja Pärnus. Kõige rohkem säilitas keskaegset väljanägemist Tallinn. Arhitektuuris sai valdavaks barokk. Kõrgemad ehitised said endale tornikiivrid. Alustati uut tüüpi kaitseehitiste bastionide püstitamist. Need olid viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused. Kõige rohkem plaaniti neid rajada Tallinna ümber. 11-st plaanitust ehitati valmis 3. [ Eestlaste peatoiduks oli rukkileib ning kala
MICHELANGELO Endiselt eeskujuks antiikkunst. Rohkem pööratakse tähelepanu detailidele. Madalad ja pikad hooned. Kaunistusi rohkem. Bramante tegi väikese kabeli Tempietto millel olid nikerdatud sambad ning kuppel Roomast. Ta tegi kavandi ka Rooma Peetri kirikule. Põhiplaanilt kreeka rist ning see oli tsentraalehitis. Ehitised muutusid monumentaalseteks. Bramante tööd jätkas Michelangelo. Ta muutis alustatud kiriku kuppli osa ning kaunistas seda rikkalikult. Elav ehitustegevus oli ka Veneetsias. Seal oli tegija Andrea Palladio. Ehitisi iseloomustasid seal sambad, viil ning rikkalikud kaunistused Põhi tegijaks Michelangelo kes pidi kujundama Rooma paavsti suguvõsa hauakambri. Sellele tegi ta 3 skulptuuri kavandatud 40 asemel. Skulptuurid olid väga detailsed. M. tegi Moosese ja 5m kõrge Taavet ROKOKOO, BAROKK 17 sajand ARHITEKTUUR: Rokk arh. on suunatud interjöörile
Taasavatud 2003. aastal Tallinnas ETK ruumides aadressil Kalda 7c. Muuseumi stendidelt saab ülevaate ühiskaubanduse tekkimise ja arengu kohta nüüd juba rohkem kui 100 aasta pikkusel ajavahemikul. Muuseumis on võimalik külastada kauplust, mis näeb välja nii, nagu satuksite ühte möödunud sajandi 20-ndate või 30- ndate aastate poodi. Ülevaate saab ka ETK süsteemi tänapäevaste tegemiste kohta. Muuseum kajastab samuti ühiskaubandusega kaasnenud tegevusharusid nagu omatööstus, ehitustegevus, transport, toitlustus, varumine, koolitus, kirjastustegevus ja vaba aja veetmine. Muuseum tegeleb ühiskaubanduse ajaloo uurimisega. On koostatud stendimaterjalid Lihula Tarbijate Ühistu 95. aastapäevaks, Kolga-Jaani Tarvitajate Ühisuse 100. aastapäevaks, Tartu Tarbijate Kooperatiivi 95. aastapäevaks, Rapla Tarbijate Ühistu 100. aastapäevaks ja väljapaistvate ühistegelaste sünniaastapäevadeks. 6
jms. Kõike muud pidi reguleerima vaba turg. Niisugust poliitikat nimetatakse majanduslikuks liberalismiks. 1920.aastail võidutseski USA-s vabturg. Ametiühingute nõudmisi töötajate olukorra parandamiseks seostati kommunistide tegevusega. Hirm, et kommunism võib Euroopast levida ka Ameerikasse, tõi kaasa imelikke asju. Mõnes osariigis näiteks keelati ära evolutsiooniteooria õpetamine. Võeti kasutusele ka uusi tootmisviise ja tehnikaid. Alusati tarbekaupade hulgitootmisega. Elavnes ehitustegevus ning suurlinnadesse tulid pilvelõhkujad. Arenes reisilennundus. Autod levisid, Ford oli odav ning kättesaadav. Suureks probleemiks USA-s oli kuritegevuse kasv. Üheks põhjuseks oli alkoholi keelustamine. Suurlinnades tekkisid kuritegevuslikud rühmitused. Sellist organiseeritud kuritegevust hakati nimetama maffiaks. Maffiarühmade tegevusvaldkondadeks ei olnud ainult alkoholi müük, vaid ka tapmine, väljapressimine ja narkokaubandus. Eriti kuulsaks sai Al Capone rühm. Tihti võisid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
