kiireprotsess 2. voolamine 3. nihkumine 4. libisemine (kivimiplokid liiguvad mööda kindlat libisemispinda nii, et plokis endas eriti muutus ei toimu) tagajärjeks maalihe Maalihe sõltub nõlva kaldest, geoloogilisest ehitusest ja pinnase niiskusesisaldusest. Toimuvad seismiliselt aktiivsetes piirkondades, aga pinnase niiskusesisalduse tõttu võivad esineda ka Eestis. Millised inimtegevuse tagajärjed võivad tuua esile maalihke? 1. ehitustegevus mitte rajada elumaju ja hooneid liiga kaldale; paadisadamate ehitamine (vibratsioon + vett täis pinnas) 2. puude ja metsa maha võtmine, tagajärjel tekib erosioon 3. teederajamine ja nõlva kuju muutumine 4. jõesängi süvendamine
EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kassinurme linnamägi Kodune grupitöö aines ,,Keskkonnakaitse" Koostajad: 000000 Juhendaja: ,,,, Tartu 2012 Kassinurme linnamägi Ala kirjeldus Kassinurme linnamäe kaitseala (Kassinurme linnamägi ehk Kalevipoja säng) asub Jõgevamaal Jõgeva vallas. Täpsemalt Kassinurme küla põhjaosas, endise linnamäe lähedal, sellest loode pool, Kassinurmel, Ellakvere maantee ja Jõgeva-Tartu maantee vahelisel alal. Pütsepa talust u. kaks kilomeetrit lõunapool Tallinn-Tartu raudtee läheduses, Virdojast 1,2 km kagus, raudtee tammist 0,1 km idas asub Raja allikas, läheduses u. 0,1-0,2 km raudtee tammist läänepool on Külm- ja Keevallikas, viimasest 0,6 km lõunapool, soo serval on Mustallikas. Kalevi raudteeületuskohas osutavad kaks viita pooleteise km kaugusel asuvatele Kassinurme mägedele ja loodu...
saj) ja Ivan Blazhennõi kirik (16. saj.) Aristotle Fioravanti. Uspenski katedraal Moskva Kremlis. Vassili Blazhennõi kirik Moskvas, Punasel Väljakul. Venemaa vabanemine algas Moskvast. Sealne suurvürst Ivan III allutas Moskvale ka teised ümberkaudsed vürstiriigid ning ühendatud jõududega vabastati end tatari-mongoli ikkest (1480). Pärast seda algas Moskvas innukas ehitustegevus. Eeskuju pakkusid Vladimiri ehitised. Otsesidemed Bütsantsiga olid aga katkenud, sest see riik oli mõnikümmend aastat varem lakanud olemast. Siiski ei maksa arvata, nagu oleks vene kunst nüüd jäänu täielikult äralõigatuks teiste maade kunstist. Ivan III kutsus arhitekte Itaaliast maalt, mis elas parajasti üle võimsat kunsti tõusu ja avaldas mõju kogu Euroopale. Moskva Kremlis töötanud itaallased käitusid aga vene oma kunstipärandiga niivõrd lugupidavavalt, et
Liidus ( Savisaar, Lauristin) · interrinne eestis elavad venelased- NSVL jäämise poolt - 20. augustil võeti vastu otsus ''Eesti riiklikust iseseisvumisest, de jure ja de facto. Otsustati moodustada Põhiseaduslik Assamblee. 8. MÕISTED : · Sundindustraliseerimine põlevkivitööstus, masina- ja metallitööstus, rasketööstus, kergetööstus, ehitustegevus majanduslikult tulu toovad. · Sundkollektiviseerimine kolhooside ja sovhooside loomine- kõik peavad riigi heaks töötama, nende vara on riigi vara. · Uusmaasaaja- maa võõrandati isikutele, oma majanduslik sissetulek osa riigile. · Kolhooside loomine suurtalupoegadele pandi peale maksud. Taheti,et talupojad ühendaksid enda talud kolhoosidega.
oruveerude kallakus, jõgede erosioon nõlva jalamil ning jõe ja pinnasevee tasemete kiired ja ulatuslikud muutused. Inimtegevus ei ole maalihkeid algatanud, küll aga on lisategurina soodustanud mitme lihke teket. Loodusolude mitmekesisuse tõttu ei ole maalihete risk kogu uuritud alal ühesugune. Selgelt eristuvad suurema lihkeohtlikkusega alad, kus detailplaneerimisel ja igasuguse ehitustegevuse korral on vaja nõu pidada teadlastega. Loomulikult on insenertehniliselt võimalik ehitustegevus ka lihkeohtlikel nõlvadel, see on aga alati seotud märgatavate lisakulutustega. Maalihe Pärnumaal Kasutatud kirjandus http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel290_280.html
BAROKKARHITEKTUUR ITAALIAS JA SAKSAMAAL Barokk-kirikute ülesehitus Esmajärguliseks kirikute püstitamine Kirikutüübiks pikergune hoone ° Kohane katoliiklikule ° Kirik ühelööviline saalkirikud ° Külglöövide asemel kabeliteread (põhja ja lõunaküljel) ° Valgusallikaks aknad kupli allosas ° Valgus koondus kiriku idaossa (kooriruumi) ° Vahel hoone põhiplaan üksteisesse põimunud ovaalid ° Kolossaalorder Barokk-kirikute eeskujuks jesuiitide ordu emakirik Il Gesù ° 16.saj lõpul ° Giacomo da Vignola ° Kõige olulisem arhitekt C.Maderna Barokk-kiriku siseruum Suur tähtsus skulptuuridel ja maalidel Dekoratiivsem iseloom gooti stiili omadest Laemaalidel sageli arhitektuuridetailid tõeline + illusioonid Kirev mass peidab enda alla kiriku konstruktiivse süsteemi (nt taheti peita puitlagesid) Barokk-kiriku välisilme Kuppel Läänefassaad keskosa kahekorruseline kitsas ülemine korrus, laiem alumine k...
Pirita kloostri asutamise mõte pärineb Tallinna kaupmeestelt umbes aastast 1400. Aastal 1407 saabusid kaks Vadstena kloostri venda Rootsist uue pühapaiga rajajaid nõustama. Kloostrikompleksi rajamise alguseni kulus siiski veel kümmekond aastat, sest alles 1417 saadi esimene paemurruluba. Mõned kloostri rajamise idee algatanud kaupmehed astusid uue kloostri vendadeks. Üks neist - Hinrich Swalbart - juhatas ehitustöid. Kloostri keskne ehitus - kirik - pühitseti sisse 1436. aastal. Ehitustegevus jätkus nii õdede- kui ka vendadekloostri alal kuni 16. sajandi alguskümnendini. Ehituse kulgu mõjutas tõenäoliselt ka vahendite nappus, naiskloostri läänetiiba ei jõutud tõenäoliselt esialgse plaani järgi valmis ehitada. Ehituskrundi kinkis kloostrile Liivi Ordu. Pirita kloostri kirik (sisemõõtmed 24x56 m, lääneviilu kõrgus 35 m, pindala 1360 m) oli oma mahult ja mõõtudelt muljetavaldav. Ehitamisel järgiti Püha Birgitta eeskirju. Lihtne kodakirik oli
Toompark Kinnisvaraarendus on tegevus, mille kaudu kinnistu väärtus tõuseb. Väärtuse tõstmine. Sageli kaasneb kinnisvara arendamisega ka ehitustegevus. Kinnisvara arendusprojekti turunduse eesmärk on tarbija vajaduste rahuldamise kaudu aidata kaasa maksimaalse kasumi saavutamisele projekti realiseerimiselt. Kinnisvaraarenduse võib jagada: - Maa arendusprojektid. Näiteks buumi ajal põllumaa, kuhu tehti detailplaneering. - Ehitusprojektid · Ehitamine · Renoveerimine Arenduse kulud on: - Maa hind (sõltub ostukuludest) - Planeering (kas detailplaneering on olemas või tuleb koostada) - Infrastruktuur
liitub sellega kreeka eeskujudel teostatud osa , milles keskel on peristüül. Majad olid algul ühe-, hiljem ka kahekorruselised. Iseärasuseks on, et fassaadile ei pandud suurt rõhku. Sisekaunistustes valitses inkrustatsioonistiil. Tuha alt välja kaevatud Pompei põhjal võib öelda, et heaolu ja kõrge kultuuritase ei piirdunud ainult suurlinnadega, vaid ulatus ka tagasihoidlikesse Itaalia linnakestesse (Vaga 1999: 111-112), (Kõiv 2006: 162). Pärast Pompei vallutamist Sulla poolt jätkus ehitustegevus pisut teistsuguses, enam roomalikus vaimus. Materjalina ei tarvitatud enam tuffi, vaid peamiselt travertiini. Sisekonstruktsioonis asus inkrustatsioonistiili asemele perspektiivne arhitektuuristiil (Vaga 1999: 112). Rooma tsivilisatsioon saavutas silmapaistva tehnoloogilise taseme, mis avaldus eriti kõrgelt arenenud ehituskunstis. Juba vabariigi ajal hakati rajama kivist teid ja sildu, mis ehitati niivõrd kapitaalsed, et olid kasutusel veel kaua pärast Rooma riigi kokkuvarisemist
1. Kooli ajalugu 5 teadmist H. Treffneri kohta! - detsember 1883 Hugo Treffneri kool sai tegutsemisloa - alguses polnud kõiki klasse, kool tegutses Hobuse tänaval; 1880. aastail rajati koolimajja esimene sisevõimla Eestis - alguses oli HTG poistekool - Nõukogude ajal kandis kool nimetust A. H. Tammsaare nimeline Tartu I Keskkool - 1998. a. oli Jaani tänava poolses osas tulekahju, seejärel toimus õppetöö erinevates hoonetes üle Tartu linna 2. Muinasaeg. Ajaloo perioodid 1) muinasaeg (8 milj. 3000 eKr) 2) vanaaeg (3000 eKr 476) 3) keskaeg (5.-16. sajand) 4) uusaeg (1600-1900) 5) lähiaeg e. uusim aeg (20. saj.; 1914-1991) C. Darwin inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale. Kreatsionism loomisõpetus; uskumus/seisukoht, et inimkonna, elu, Maa ja universumi tekkes või arengus on ...
Osa kõrbetaimi kasvab ainult pärast vihma. Mõnede kõrbetaimede seemned võivad olla maapinnas aastaid vihma ootel. Pärast vihma nad kasvavad, õitsevad ning surevad mõne päeva jooksul. Sahara Kõrbe loomad on ühed vanemad liigid, mis elavad Maal. Liikide paljusus on kesine. Vähe taimtoidulisi loomi. Inimtegevusest põhjustatud probleemid Inimtegevusega kaasneb kõrbe äärealade taimestiku väljasuremine ning kõrbe pealetung ehk kõrbestumine. Ehitustegevus ja veokid hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Selle tagajärjel laienevad kõrbealad pidevalt. Kõrb tungib peale ka kliima muutumise tagajärjel, näiteks liigub Sahara kõrb globaalse soojenemise tagajärjel iga aastaga ligi 6 km lõuna poole. Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Keegi ei tea veel täpselt, millist mõju avaldab inimkonna saatusele kõrbete niisutamine
VANAVENE KUNST 10.sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. Nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga, kust koos ristiusuga võeti üle ka võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks. Palju kreeklastest meistreid tuli nüüd Bütsantsist Venemaale. Oma loomingus arvestasid nad aga kohalikku rahvakunsti, eriti just kõrgeltarenenud puuarhitektuuri. Nii tekkisid Venemaal omapärane ehitusstiil, mille kõige silmapaistvamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. Vanimad ehitusmälestised on kirikud ja kloostrid.Maale ehitati tavaliselt puidust kirikud ja linnadesse kivist kirikud. Kuulsamad Kizi puukirikud asuvad Onega järve saarel. Kiriku sibulkuplid on kaetud puusindlitega. Kirik on moodustatud kaheksatahulisest puitprismast. Neist alumise küljepikkus on 6,5m, ülemised on järjest väiksemad. Kõige viimasele ning väiksemale prismale toetub keskne kuppel. Hoone on ehitatud kirve ja peitli abil, saagi ja naelu ...
Aja jooksul mullakiht pakseneb, vesi kannab ained mullas ümber ja kujunevad mullahorisondid. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad tundlikud inimtegevusele. Mullaomadusi parandatakse niisutamise, kuivenduse, väetamise ja maaharimise abil. Vale põlluharimine võib mullad hävitada keemiline saastumine, erosioon, sooldumine, kõrbestu-mine, pinnase kivistumine . Samuti võib mulla hävitada ka vale ehitustegevus mullapeale ehitamine, maavarade kaevandamine (erosioon), liigne niisutamine (sooldumine) ja masinatega mulla rikkumine. Et mulda kaitsta tulek vältida erosiooni teket, põllumaade hävitamit, ehitamist mullale ja sooldumist vältida. MULLA VILJAKUSE VÄHENEMIST JA MULLA HÄVITAMIT PÕHJUSTAVAD TEGURID Kõrbestumine muldade viljaka pinnase hävimine kõrbete laienemise, ebaõige maaharimise, looduslike protsesside tõttu. Kaitseks taimede säilitamine, istutamine,
sajandi alul. Hulgaliselt selles stiilis hooneid oli Tartus. Need ehitati pärast 1775.a. tulekahju. Kohaliku ehitusmeistri J. H. B. Walteri projekti järgi valmis 1789. aastal raekoda. Oma üldilmelt on see sarnane paljude Põhja- Euroopa väikelinnade raekodadele. Teine tuntud ehitis oli suurtest graniitplokkidest valmistatud Kivisild. Selles oli aimata antiiksete võidukaarte imposantsust. Paraku sild hävis II maailmasõjas nagu paljud hoonedki. Tallinnas oli ehitustegevus nimetatud ajajärgul teistsuguse suunitlusega. Kui Tartus ehitati eelkõige uusi maju, siis Tallinnas tehti palju ümberehitusi. Muudeti keskaegsete hoonete fassaade, väiksemaid naabermaju ehitati kokku üheks suuremaks (nt. Lai t. 32, Lossi pl. 4, Kiriku t. 2). ). Varaklassitsismi perioodi tähtsaim hoone on Toompea loss, vana linnuse ümberehitus kubermanguvalitsuse hooneks. Töid juhtis sakslane, Jenast pärit arhitekt ja stukimeister J. Schultz. Uusehitised muutusid valdavaks alles
Kriitiliseks perioodiks on ka vihmased ja jahedad suved, mil hukkub suur hulk mune, noorte kivisisalike jaoks on ohtlik ka varajaste öökülmadega sügis. Arvukuse langust põhjustavad inimtegevuse tagajärjel sobivate elupaikade vähenemine. Kivisisalik kuulub looduskaitsealuste liikide II kategooriasse. [6]Ohuteguriteks on ka metsamajanduslik tegevus, kaevandamine (sh. Liiva ja savi kaevandamine, kivimurrud jms.), häirimine ja liiklus, ehitustegevus (sh. Teede, mänguplatside jne. rajamine) [3]. 1998 aastal kuulus kivisisalik kolmandasse kategooriasse, kuid nüüdseks (aastaks 2011) kuulub kivisialik Eestis teise kategooriasse. See näitab, et Eestis on kahanenud liigi arvukus kümne aasta jooksul. [9] Arusisalikud elavad niisketes paikades: soometsades, turbarabades, kinnikasvavatel raiesmikel, metsaservadel ja -sihtidel, istandustes, põõsastikku kasvanud oja- ja kraavikallastel ning muudes sellistes kohtades
Moskva Kreml ja Punane Aristotle Fioravanti. Vassili Blazennõi Väljak Uspenski peakirik peakirik Kremlis Venemaa vabanemine algas Moskvast. Sealne suurvürst Ivan III allutas Moskvale ka teised ümberkaudsed vürstiriigid ning ühendatud jõududega vabastati end tatari-mongoli ikkest (1480). Pärast seda algas Moskvas innukas ehitustegevus. Eeskuju pakkusid Vladimiri ehitised. Otsesidemed Bütsantsiga olid aga katkenud, sest see riik oli mõnikümmend aastat varem lakanud olemast. Siiski ei maksa arvata, nagu oleks vene kunst nüüd jäänu täielikult äralõigatuks teiste maade kunstist. Ivan III kutsus arhitekte Itaaliast maalt, mis elas parajasti üle võimsat kunsti tõusu ja avaldas mõju kogu Euroopale. Moskva Kremlis töötanud itaallased käitusid aga vene oma
demokraatia ohustajad USAs, Roosevelt ja Uus Kurss, isolatsioonipoliitika. USA poliitiline elu oli mõnevõrra sarnane UK omaga mõlemas toimis kahepartei süsteem , kuid USAs oli vabariiklik kord, mitte monarhia. Seaduseid võttis vastu Kongress ning riigipeaks oli neljaks aastaks valitav president. Juhtivateks erakondadeks olid Vabariiklik ja Demokraatlik partei. 1920 võidutses USAs vabaturg. Vähendati seaduseid, riik astus majandusest välja. Järsult elavnesid ehitustegevus, lennundus ja teisigi. Kongressi liikmeid hakati süüdistama võimu kuritarvitamises ja altkäemaksu võtmises. Suurlinnades suurenes kuritegevus. Kehtestati keeluseadus (alkoholi valmistamist, müüki ning sisse- ja väljavedu keelav seadus). Tekkisid maffiarühmitused, mis tegelesid mitte ainult alkoholi salamüügi, vaid ka väljapressimiste, tapmiste ja narkokaubandusega. Eriti kuulsaks mafioosoks/ristiisaks sai Al Capone Chicagos
2001. aastal töötati EV Rahandusministeeriumi ja EV Kultuuriministeeriumi poolt välja uue muuseumihoone ehitamise rahastamise skeem, mille aluseks oli hasartmänguseaduse muudatus, mis ka Riigikogu poolt 13. märtsil 2002 vastu võeti. 2001. aastal asutati valitsuse korraldusega Kunstimuuseumi Ehituse Sihtasutus ülesandega jätkata uue muuseumihoone projekteerimistöid professionaalsel tasemel ning käivitada ehitustegevus 2002. aastal. Kunstimuuseumi uue hoone ehitus lõpetati 2005. aasta septembris. Selleks, et olla kindel kunstimuuseumi uue hoone parameetrite õigsuses, kutsus muuseum projekti ja ehitust üle vaatama rahvusvahelise konsultatsioonifirma LORD (Hr. Barry Lord rahvusvaheline muuseumiekspert Kanadast), kes andis tehtud tööle positiivse hinnangu. 2004. aastal sai uus muuseum endale ka nime. Korraldati nimekonkurss ja
Alates 1944 Põlevkivitööstus, Sillamäele ehitati salajane sõjatehas. Maa sundvõõrastamine ehk riigistamine aastatel 1944-1947 võõrandati Eesti NSV-s üle 927 000 ha maad. Maareformi ajal hakati moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid. Uusmaasaajatel ca 15 ha talupidamist. 1947. Aastal alustatakse kolhooside moodustamist. Masina- ja metallitööstuses laiendati ning taastati esialgu vanu ettevõtteid. Rasketööstuse kõrval arenes veel ka kergetööstus. Laialdane ehitustegevus, mis paisutas ehitusmaterjalide tootmist ja nõudis täiendavaid töökäsi.
EESTI VABARIIK AASTAIL 1920-1933 DEMOKRAATLIK EESTI 1918. a. 24. veebruaril vlja kuulutatud iseseisvust tuli eestlastel kaitsta Vabadussjas (1918-20). 1920.a. vttis sja ajal kokku tulnud Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi esimese phiseaduse, mis stestas laial-dased kodanikuigused (vrdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, usu- ja snavabadus, hinemise ja koosolekutevabadus jne). Phiseaduse kohaselt oli Eesti Vabariigi krgeimaks vimukandjaks rahvas, kes viis oma vimu ellu valimiste, referendumite ehk rahvahletuste ja rahvaalgatuse (uute seaduseelnu- de esitamine vi ka ettepanekute tegemine olemasolevate seaduste parandamiseks) kaudu. Seadusandlik vim kuulus 100-liikmelisele Riigikogule, tidesaatev vim aga valitsusele, keda juhtis riigivanem. Lisaks peaministri kohustustele titis riigivanem ka mningaid riigipeale kuuluvaid esinduslesandeid (nt riigi-visiidid). Eraldi riigipea ametikohta selle phiseaduse loojad vajalikuks ei pidanud...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Ehituses kasutatavad masinad ja väikemehhanismid Juhendaja: Andres Aruväli Õpilane: Marelle Laiv Väimela 2013 Sissejuhatus Ehitustegevus on väga suur töö, selleks läheb vaja palju materjale, tööjõudu ja muidugi ka masinaid. Masinatega tuleb olla ettevaatlik ja neid tuleb transportida ohutult, et ei juhtuks õnnetusi. Ehitusmasinate alla ei kuulu ainult veoauto ja ekskavaator, nimekiri, mida ehitusel vajatakse on pikk ja sellest kirjutangi ma oma referaadis. Ehitusmasinate jagunemine Ehitusmasinad jagunevad nelja peamisse rühma: · Üld- ja eriotstarbelised masinad · Üldotstarbelised ehitusmasinad · Spetsialiseeritud ehitusmasinad · Käsimasinad Üld- ja eriotstarbelised masinad Üld- ...
Virumaa põlevkivi aga pidi varustama gaasiga Leningradi ning tootma mootorikütust Balti sõjalaevastiku tarbeks. Piirkonna keskused olid Kohtla- Järve ja Siillamäe. Rasketööstuse laiendamine oli mittevastavate suurtehaste rajamine: tooraine toodi sisse ja toodang omakorda Eesti NSV-st välja. Arenes ka kergetööstus: puuvillakombinaat, Kreenholmi manufaktuur. Valdav toodang läks aga ülemaailmsele turule. Linnade taastamise ja industrialiseerimisega kaasnes laialdane ehitustegevus. Kasutati palju võõrtööjõudu, mis tõstatas keeleprobleemi. Nõukogude inimestel oli toidukaupade vähesus, pikad järjekorrad, tarbekaubad vähenesid. Tarbekaupade hankimise raskus muutis inimesi, nad ei näinud enam mõtet, t püüda korralikult tööd teha, kuna selle eest tasu ei saanud. Kaupa ei jätkunud, kuna põhiosa viidi maalt välja. Kultuurielu Kogu vaimuelu oli ideoloogilise surve all. Oli infosulg: Lääne vaimsest arengust ei tohtinud keegi siin midagi teada
Alates 1944 Põlevkivitööstus, Sillamäele ehitati salajane sõjatehas. Maa sundvõõrastamine ehk riigistamine aastatel 1944-1947 võõrandati Eesti NSV-s üle 927 000 ha maad. Maareformi ajal hakati moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid. Uusmaasaajatel ca 15 ha talupidamist. 1947. Aastal alustatakse kolhooside moodustamist. Masina- ja metallitööstuses laiendati ning taastati esialgu vanu ettevõtteid. Rasketööstuse kõrval arenes veel ka kergetööstus. Laialdane ehitustegevus, mis paisutas ehitusmaterjalide tootmist ja nõudis täiendavaid töökäsi.
Litosfäär Geograafia KT Mandrite triivi hüpotees - püstitas Alfred Wegener. Maakoor Maa kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Jaguneb kaheks : ookeaniline ja mandriline. Mandriline maakoor 5 - 80 km, kuni 4 miljardit aastat vana. Kergem. Koosneb tard-, sette- ja moondekivimitest: graniit, basalt. Ookeaniline maakoor ookeanite alune, peamiselt basaltsetest kivimitest koosnev maakoor.Kuni 10 km, kuni 180 milj. aastat vana. Raskem. Settekivimid: Basalt. Vahevöö kuni 2900 km. Moodustub üles sulanud kivimassist, palju erinevaid keemilisi elemente, pidevas liikumises. Paneb liikuma Maa pöörlemine. Ülemine osa Astenosfäär 100-200km. Paneb liikuma laavad. Astenosfäär- kiht maakoore all, kus kivimid on mõningaselt ülessulanud (plastilises olekus). Sellel triivivad litosfääri laamad. Litosfäär Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast, on...
1220-1200 eKr. Põgenemine Egiptusest Moosese juhtimisel. Leping Jumalaga Siinail. Kõrberännak ja tagasitulek Palestiinasse. 1200-1020 eKr. Rahvast juhivad karismaatilised pealikud ehk kohtumõistjad. Suguharud elavad omaette, ühtset juhtimist ei ole. Egiptuse mõju nõrgeneb ja peamisteks vaenlasteks saavad vilistid. Saamueli tegevuse algus. 1020-926 eKr. Ühtse kuningriigi aeg. Kuningad Saul, Taavet ja Saalomon. Jeruusalemma saamine Iisraeli pealinnaks. Algab vilgas kaubandus ja ehitustegevus. Templi rajamine. 926-722 eKr. Riik on lõhenenud Põhjariigiks (Iisraeliks) ja Lõunariigiks (Juudaks). Ebastabiilne ajajärk. Algab Assüüria võimsuse kasv. 722 eKr. Assüüria vallutab Põhjariigi. Paljud iisraellased küüditatakse. Kohale jäänud rahvas seguneb uute asunikega. 605 eKr. Assüüria variseb kokku, sünnib Uus-Babüloonia riik. 586 eKr. Juuda vallutatakse babüloonlaste poolt. Elanikud küüditatakse. 586-539 eKr. Juutide vangipõlv Babüloonias. 539 eKr
Jaroslav Tark) . Novgorodi kirikud olid lihtsad ja ranged, eeskujuks Pihkva/Petseri kirikutele. 12; 13. saj 1) ehitati esimesed kirikud Vladimir-Suzdalimaale 2) Usbenski kirik Vladimiris- 5 löövi, 3 apsiidi 3) Dimitri kirik Vladimiris- rikkalikult reljeefe 4) Pokrovski kirik Nerli jõe ääres 13. saj- seisaku aeg. Monngolite sissetung 14. saj 1) keskuseks Moskva, ehitustegevus koondub sinna 2) ehitatakse Moskva Kremlit- kindlustatud ülalinn 3) 14. saj lõpp kutsutakse Itaalia arhitektid. A.Fioranti- Usbenski kirik kremlis: algselt 1 kuppel, hiljem 4 tk juurde. "Jumalaema uinumise peakirik" 4) Ilmalikud ehitused: Granovitaja Plata- hoone vastuvõyttude ja nõupidamiste korraks. Ivan Suure Kellatorn 80 m 16. saj 1) levib fantaasiaküllane, traditdioonidele toetuv arhitektuur ja
Tallinna Nõmme Gümnaasium Referaat Gooti stiil Õpetaja: Rainer Vilumaa Lea Lihtmaa 10b Tallinn 2011 Gooti stiil ja selle tunnused Gooti stiil on teine keskaja Lääne Euroopa kunstistiil. Gooti stiil kestis valdavalt 12. kuni 16. sajandini. Gootika jaguneb aragootikaks mis oli 12. sajandi teisel poolel, kõrggootikaks mis kestis 13. - 14. sajand ja hilisgootikaks mis kestis 15. sajand - 16. sajandi alguseni. Gooti stiilis võesti kasutusele teravkaar. Selleks et ehitada ilmatu kõrgeid ja aina kitsenevaid kivilagesid võetigi kasutusele teravkaare ja sammastele toetavad kiviribid. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. ...
pikem telg suundub Kuu keskpunkti poole. Kuul on loodete tekkimises põhiosa. Kuu ja Päikese põhjustatud looded on korrapärased (perioodilised), kuid nende periood pole igas kohas ühesugune. 7. Selgita mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel. Mõistetes lahti seletatud! 8. Too näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele. Süvendamine muudavad lainetuse mõju ja setete liikumist. Otsene mõju on ehitustegevus rannikul (sadamaehitised), kaudselt jõgede paisutamine, kus piiratakse setete juurdevoolu rannikualale, mis on viinud lainetuse purustava tegevuse aktiivistumiseni. 9. Nimeta maailmamere reostumise põhjuseid ja analüüsi nende mõju vee-elustikule, inimesele, majandustegevusele ja keskkonnale. Põhjendab maailmamere kaitse vajalikkust. Põhjused Tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre või jõgedesse Põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu
Põhja-Hispaanias kasvatatakse veiseid, kiltmaadel ja mäenõlvadel lambaid. Hispaania on maailmas korgikoore tootmise poolest teisel kohal. Euroopas hinnatakse kõrgelt Hispaania tekstiilitooteid, trikotaaži, iseäranis aga jalanõusid. Väga oluline ja tulutoov majandusharu on turism – igal aastal külastab Hispaaniat 60 miljonit turisti, kes jätavad siia rohkelt valuutat. 12) Hispaania kõige suuremateks probleemideks on üleniisutamine, metsade hävinemine, ehitustegevus ja intensiivne põllumajandus. 13) Kokkuvõtteks on Hispaania väga hästi arenenud riik. Hispaania on teise maailma riik. Peamist raha toob sisse põllumajandus ja tugeva panuse annab ka turism. Riik sobib inimestele kes armastavad soojust. Seoses selle referaadi koostamisega sain teada, et minule isiklikult sobiks seal väga elada kuna meeldib soojus ja töö tegemine Sain ka loodusvarade kohta targemaks, ennem ei
Metsadest kogutakse korgitammekoort, 1975. aastal 82 500 tonni, milline tulemus andis 2. koha maailmas Portugali järel. Tsitrusviljade kasvatajatena on hispaanlased maailmas 4. Kohal Sigade kasvatajatena maailmas 5. Kohal Kõrbestumise all üks enim kannatavaid piirkondi on Malaga provints Lõuna- Hispaanias, mis kaotab igal aastal 2 cm väärtuslikku maad. Lõuna-Hispaania kõige suuremateks probleemideks on üleniisutamine, metsade hävinemine, ehitustegevus ja intensiivne põllumajandus. Kõige rohkem vett (88 %) kulutatakse põllumajanduses. Hispaania toodab Euroopa turule aastaringselt miljoneid tonne aed- ja puuvilju, mille niisutamiseks kulub suurtes kogustes väärtuslikku vett. Vee kulu on näiteks ühe kilo maasikate kasvatamisel u 115 liitrit. Reeglite eiramine ja ehitustegevuse kooskõlastamatus ainult süvendavad piirkonna veeprobleemi. Paljud kaunitel mäenõlvadel troonivatest villadest on ehitatud
uste kohal, simssid ja friis. Aja jooksul muutusid plazzod peenemaks: suurenesid aknad ja üldpildis olid edaspidi avatumad. Ka kõrgrenessanss tähendas arhitektuuri jaoks uusi taotlusi, mis väljendus selles, et arhitektide püüdluseks sai suurejooneline tervik ja kõikide üksikosade loomulik lülitamine ehtise üldmuljesse, samuti suurenes antiikarhitektuuri eeskujuandev osa. Esmakordse kehastuse said need püüdlused väikeses Tampietto kabelis. Veneetsias arenes ehitustegevus Andrea Palladio üritusega matkida antiikarhitektuuri, Ssambaid oli nii palju, et Palladio ehitatud kirikud hakkasid meenutama antiiktempleid. Sellest väljakujunenud palladianismist sai mitme sajandi jooksul Euroopa arhitektide eeskuju. Prantsuse renessanssarhitektuuri arengut mõjutasid aga eelkõige kunigate ja aristokraatide tellimused. Esmalt hakkasid kerkima renessanslike detailide ja dekooriga lossid, millel olid kõrged ja
poolring. Haussmanni suurejoonelise rekonstrueerimisplaaniga viidi praktiliselt lõpule ka Pariisi peatelje väljakujundamine. Peatänavate muudesse sõlmedesse jaotati aga linnale vajalikke uhiskondlikke hooneid teatreid, kirikuid, vaksaleid, muuseume, paleesid jne. Viinis likvideeriti muldkindlustused, mis olid takistusteks tööstuse ja transpordi arengule. Lammutatigi Austria-Ungari keisririigi pealinna umbritsev bastionide vöönd ja 500 meetri laiusel glassiil algas suurejooneline ehitustegevus. Viini Ringi loomine uks hiilgavamaid peatukke Austria ajaloos. Viini eeskujul rajati Euroopa linnadesse hulgaliselt ringvööndeid. Londonis pöörati tähelepanu eeskätt West Endile ja Cityle. Insener John Rennie projekteeritud-konstrueeritud Waterloo sild, mis paistab silma nii kunstiliste kui konstruktiivsete omaduste poolest. Arhitektid Ch. Cockerele ja H. Elmes ehitasid neoklassitsistlikke panga- ja kindlustushooneid. Klassitsistlik väljakukujundus nagu
eksootiline idamaa segunes läänega, kisti üha enam sõdadesse, mida peeti Itaalia valdamise pärast. Ta jäi uhkeks ja puutumatuks, kuna suurel määral tulenes ta tugevus vabariikliku konstitutsiooni ainulaadsest stabiilsusest. Õukonna puududes võtsid kunstnikud tellimusi vastu riigilt. Keegi ei uskunud Veneetsia üleolekusse rohkem kui veneetslased ise, nad ehtisid oma maju ja paleesid mitte üksnes isikliku prestiizi, vaid riigi hiilguse pärast. Seal toimus hoogne ehitustegevus. Veneetsias töötas silmapaistev arhitekt Andrea Palladio, kes kõige järjekindlamalt võttis eeskujuks antiikarhitektuuri, sealhulgas kuldlõike proportsioonid. Tema poolt ehitatud palatsosid ja kirikuid kaunistavad dekoratiivsed sambad ning pilastrid, mis ulatuvad läbi mitme korruse. Palladio looming sai tuntuks nn. Palladio stiilina ehk palladianismina eriti Prantsusmaal ja Inglismaal. 3. HUMANISMI LEVIK RENESSANSIAJASTUL 7 Renessansiaja mõtlejaid nimetatakse humanistideks (ladina k
levik, mulla viljakuse langus. · Maaviljeluse ja loomakasvatus - metaani hulga kasv atmosfääris ( 1 % aastas) 2) Mis on muldade degradatsioon? Mis on selle põhjuseks? Muldade kahjustumine ja mullaviljakuse vähenemine (orgaanilise ja mineraalosa muundumine, mullale vajalike ainete eemaldumine). Põhjuseks on ebaõige mullaharimine (vale väetamine, pestitsiidide ja raskete masinate kasutamine), vale ehitustegevus ja tööstus. 3) Millised regioonid ja kui palju seal olevast põllumajanduslikust maast kannatavad degradeerumise all? Aasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Lõuna- Ameerika, Euroopa, Saudi-Araabia, Austraalia, Indoneesia, Iraan. 4) Kui suure osa moodustavad kõrbed ja poolkõrbed maismaast? 1/3. Kui kiiresti kasvab kõrbete pindala? 9mln/km² 5) Kui suure osa Hiina territooriumist moodustab mets, kui palju kõrb? Metsa on 5 % ja kõrbe 28 %. Miks see nii on?
Barokk- skulptuur hoogne ja maaliline. Laemaalidel kujutatud arhitektuuridetaile. Välisilmes oluline tähtsus kuplil ja läänefassaadil. Läänefassaadi keskosa 2- korruseline.Korruseid ühendavad baroki ehisdetailid - voluudid.(spiraalikujuline teokarpi meenutav motiiv). Fassaadi detailid põhiliselt samad, mis renessansis(poolsambad, pilastrid, viilud), kuid neil puudub konstruktiivne ülesanne; ainult kaunistuseks. Alates 16 saj lõpust algab Roomas hoogne ehitustegevus. Rooma Peetri kiriku edasiehitus. Kirik omandas ladina risti kujulise põhiplaani. Kasutatud hiiglaslikke sambaid. Juurdeehituse autor oli Carlo MADERNA. Peetri väljaku rajas Lorenzo BERNINI. Itaalia kujutav kunst 17. saj. Roomas kujuneb välja 2 maalisuunda: CARAVAGGIO rajas naturalistliku suuna. CARRACI koos oma venna ja nõoga pani aluse idealistlikule ehk akadeemilisele suunale. CARAVAGGIO(1573-1610) Pärit lihtrahva hulgast, mis innustab teda kujutama igapäevast elu
Lihvimisseadmed: delta-, nurk-, lint-, multi-, ekstsentrik- ja pöördlihvija ning varslihvmasin ja taldlihvimisseade. Freesid: saneerimis-, kandi-, laki- ja seinasoonefreesid. Ehitusviimislteja töös läheb tarvis näiteks ,,fööni" , sellega saab kiirelt paranused kuivatada. Veel on kasutuses segu või värvi segamiseks mikser, lihvimistald pahtlikihi lihvimiseks, tolmuimejat näiteks pahtlitolmu eemaldamiseks. 8 Kokkuvõte Ehitustegevus on suur ja massiivne töö, milleks kasutatakse palju erinevaid masinad. Paljusid ehitusmasinaid ei teadnudki ise. Vanaaegseid masinad enam väga ei kasutata, pigem mõeldakse välja üha uusi uuendusi töö kiiremaks ja hästi tegemiseks. Ei saa mainimatta jätta, et kõikide masinate ja mehhanismidega töötades tuleb tunda masina ohtut kasutamist ja olla äärmiseks tähelepanelik, et ei juhtuks õnnetusi. 9 Kasutatud allikas
Kõrbestumine ohustab ka poolkuiva kliimaga Lõuna-Euroopat. 2006. aasta andmetel on Pürenee poolsaarest kõrbestunud 6% ja ligikaudu kolmandik põllumaast on tõsiselt ohus. Kõrvetavad kuumaperioodid ja hävitavad metsatulekahjud muudavad ka keeruliseks keskkonna taastumise. Ka inimtegevusega aidatakse kaasa looduse hävinemisele tulekahjusid süüdates, kas hooletusest või pannes põlema maastikke, kus eelnevalt on looduskaitselistel eesmärkidel olnud keelatud ehitustegevus. Ateena lähedal on sagedased iga- aastased tulekahjud juuli- ja augustikuus, kus teatud linnaosade kõrval põleb maha mets, kuhu paari aasta pärast kerkivad illegaalselt ehitatud eramud. Euroopa ühes suurimas metsatulekahjus Kreekas, aastal 2007, hävis ligikaudu 2700 ruutkilomeetrit metsa. Paljakspõlenud mäenõlvadel puudub taimkate, mis seoks pinnast ja nii on erosioon vältimatu. Samuti kannatavad paljud piirkonnad selle tulemusel üleujutuste all.
Kõigepealt said maad Vabadussõjas silmapaistnud sõjamehed. Mis oli maareformi tulemus? Maareformi käigus asendus mõisamajandus talumajandusega, kadusid vastuolud. Kujunes välja lojaalne väikemaaomanike kiht. 4. Millised asjaolud tagasid majandustõusu 1920. Aastate teisel poolel? Vabadussõja järel algas ülikiire majandustõus. Eriti kiire oli tõus tööstuses. Mõne aastaga rajati sadu uusi tehaseid ja tööliste arv kolmekordistus. Ehitustegevus andis tööd ehitusmaterjalitööstusele. Küttekriis pani aluse põlevkivitööstusele. Vene tellimusel elavnes metalli ja paberitööstus. Majandustõus osutus liiga kiireks ja tõi 1923. Aastal kaasa kriisi. Kriis sai alguse pangandusest. Pangad olid andnud liiga palju laene. 1924. aastatel käivitas Otto Strandman uue majanduspoliitika. Vene turult orienteeruti ümber Euroopa turule.
hooneid ning ehitati ümber vanu. Seoses tulirelvade arenguga kaotasid 19 saj. keskel oma otstarbe linnu piiravad muldkindlused. Tasandatud vallikraavidele ja mäekülgedele rajati pargid. 6. Mida tead C.L.Engeli tegevusest Tallinnas ja Helsinkis? Carl Ludvig Engeli sündis 3. juulil 1778 Berliinis ehitusmeistri peres. Ta õppis sealses Ehitusakadeemias. 1800 sai ta maamõõtja, 1804 arhitekti kutse.1806 Napoleon okupeeris Preisimaa. Ehitustegevus praktiliselt lakkas ja Engelilgi ei olnud tööd. Seetõttu ta taotles Tallinna linnaarhitekti kohta ja saigi selle. Alates 1809. aastast tegutses ta Tallinnas. 1814 Engel lahkus Eestimaalt (ilmselt oli taas vähe tellimusi) ja reisis läbi Sankt Peterburgi Soome. Esmalt ta töötas Turus. 1816. aastal määras tsaar Aleksander I isiklikult ta Helsingi uusehitiste arhitektiks. 1824 sai Engelist Helsingi linnaehituse juht,
Metsadest kogutakse korgitammekoort, 1975. aastal 82 500 tonni, milline tulemus andis 2. koha maailmas Portugali järel. Tsitrusviljade kasvatajatena on hispaanlased maailmas 4. Kohal Sigade kasvatajatena maailmas 5. Kohal Kõrbestumise all üks enim kannatavaid piirkondi on Malaga provints Lõuna- Hispaanias, mis kaotab igal aastal 2 cm väärtuslikku maad. Lõuna-Hispaania kõige suuremateks probleemideks on üleniisutamine, metsade hävinemine, ehitustegevus ja intensiivne põllumajandus. Kõige rohkem vett 88 % kulutatakse põllumajanduses. Hispaania toodab Euroopa turule aastaringselt miljoneid tonne aed- ja puuvilju, mille niisutamiseks kulub suurtes kogustes väärtuslikku vett. Vee kulu on näiteks ühe kilo maasikate kasvatamisel u 115 liitrit. Reeglite eiramine ja ehitustegevuse kooskõlastamatus ainult süvendavad piirkonna veeprobleemi. Paljud kaunitel mäenõlvadel troonivatest villadest on ehitatud
Bioloogia kontrolltöö 27.01.2014 Ökoloogia Ökoloogilised tegurid: Ökoloogia on õpetus elusorganismide omavahelistes seostes Ökoloogilised tegurid organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid * abiootilised ehk elutu keskkonna tegurid -gaasid(CO2) -sademed -temperatuur *biootilised ehk elusa keskkonnategurid -parasiidid (lehetäid) -bakterid -kiskjad -saakloomad *antropogeene tegur ehk inimtegur -metsaraie -naftareostus -ehitustegevus -rahvuspargid Igat tegurit iseloomustab ökoloogiline amplituud, mis on vahemik, miles tunnus varieerub. Selle ökoloogilise amplituudi graafiline kujutis variatsioonikõver. Temp. mõju Enamik Maal elavatest organismide kehatemperatuur sõltub otseselt väliskeskkonna temperatuurist ehk kõigusoojased. Imetajad ja linnu on püsisoojased, kes suudavad pikemat aega säilitada sisekeskkonna püsivat temperatuuri. Ökoloo...
leidus üksikuid kalleid pronkssirpegi. Lina kitkuti ja temast kooti hiljem linast riiet, millest valmistati rõivaid. Soojemal ajal oli linane riie kehale igati hea ning kerge kanda. Odra- ja nisuterad hõõrusid naised jahvekividega suurel kivialusel jahuks. Jahust valmistati putru ja karaskit. Toidulauale andsid tublisti lisa kalapüük ja küttimine. Kui koduloomad haigustesse surid ja vili ikaldus, saadi vähemalt veekogudest kalu ning laantest metsloomi. Olulisemaks muutus ehitustegevus. Pronkskirvestega oli parem raiuda metsa ja meisterdada elamuid. Hooned tehti ristkülikukujulised ja laoti palkidest. Palgid asetati rõhtsalt ja nende vahed täideti saviga. Püstkodasid kasutati mõnikord suveköökidena. Rannikualadel ja saartel hakati asulaid piirama paekividest laotud taraga ja palkidest kaitseseinadega. Tuntuim pronksiaja kindlustatud asula oli Asva asula Saaremaal, mis pärineb 8.6. sajandist e. Kr. Selle järgi nimetatakse ka kogu kultuuri Asva kultuuriks
Kõigepealt said maad Vabadussõjas silmapaistnud sõjamehed 4. Mis oli maareformi tulemus? Maareformi käigus asendus mõisamajanduse talumajandusega, kadusid vastuolud. Kujunes välja lojaalne väikemaaomanike kiht. 5. Millised asjaolud tagasid majandustõusu 1920.aastate teisel poolel? Vabadussõja järel algas ülikiire majandustõus. Eriti kiire oli tõus tööstuses. Mine aastaga rajati sadu uusi tehaseid ja tööliste arv kolmekordistus. Ehitustegevus andis tööd ehitusmaterjalitööstusele. Küttekriis pani aluse põlevkivitööstusele. Vene tellimusetel elavnes metalli ja paberitööstus. Majandustõus osutus liiga kiireks ja tõi 1923.aastal kaasa kriisi. Kriis sai alguse pangandusest. Pangad olid andnud liiga palju laene.1924. aastal käivitas Otto Strandman uue majanduspoliitika. Vene turult orienteeruti ümber Euroopa turule. Riik aitas toetuste kaudu kaasa põllumajanduse arengule,
1 http://et.wikipedia.org/wiki/Odense Aleksandra Zeregelja 3.1.1.1 Kopenhaagen 4.1.1.1 Ajalugu Pärast Kopenhaageni linna ümbritsevate kaitserajatiste lammutamist 1856. aastal algas linna kiire laienemine väljapoole. Endiste kaitserajatiste ja neid ringina ümbritsevate järvede taha hakati kiiresti välja ehitama tööliste ja kodanlaste elamukvartaleid,mille näiteks on järgmised linnaosad: · Østerbro · Nørrebro · Vesterbro · Frederiksberg Tormiline ehitustegevus tingis probleemid eluasemete halva kvaliteedi, kehva kanalisatsiooni ning rohealade puudumise näol. 1920ndate lõpuks oli selge, et tollal ca 1 miljoni elanikuga Kopenhaagenit ootab lähitulevikus tõenäoliselt ees edasine kiire kasv; linna jätkuv laienemine üksteist katvate kihtidena tähendas aga ohtu, et ühistransport ei suuda kasvuga sammu pidada ja kaootiliselt arenenud piirkondi teenindada. Alustati projekti väljatöötamist Suur-
1995 ja 2000 finantseeriti projekteerimist riigieelarvest. 2001. aastal töötati EV Rahandusministeeriumi ja EV Kultuuriministeeriumi poolt välja uue muuseumihoone ehitamise rahastamise skeem, mille aluseks oli hasartmänguseaduse muudatus, mis ka Riigikogu poolt 13. märtsil 2002 vastu võeti. 2001. aastal asutati valitsuse korraldusega Kunstimuuseumi Ehituse Sihtasutus ülesandega jätkata uue muuseumihoone projekteerimistöid professionaalsel tasemel ning käivitada ehitustegevus 2002. aastal. Kunstimuuseumi uue hoone ehitus lõpetati 2005. aasta septembris. Selleks, et olla kindel kunstimuuseumi uue hoone parameetrite õigsuses, kutsus muuseum projekti ja ehitust üle vaatama rahvusvahelise konsultatsioonifirma LORD (Hr. Barry Lord rahvusvaheline muuseumiekspert Kanadast), kes andis tehtud tööle positiivse hinnangu. 2004. aastal sai uus muuseum endale ka nime. Korraldati nimekonkurss ja paljude
Referaat Narva Bastionid 2008 Sisukord 1. Esileht 2. Sisukord 3. Esimesed bastionid ja uued bastionid 4. Bastionid seest ja väljast 5. ...kuni tänase päevani 6. Kasutatud kirjandus 7. Pildid Esimesed bastionid 1558 vallutasid ordult Narva linna venelased, neilt 1581 aga omakorda rootslased. Tolleaegne kroonika kirjeldab üksikasjalikult, kuidas rootslased oma ennenägematult "suurte ja paksude" suurtükkidega kahe päeva jooksul Narva linnamüüri sisse suured augud tulistasid. Ehkki tulirelvadele üleminek oli toimunud juba orduajal, olid Narva kaitseehitised jäänud peaaegu moderniseerimata ja püssirohu ajastuks lootusetult vananenud. Linna uued peremehed mõistsid seda väga hästi. Praktiliselt kohe pärast Narva vallutamist koostati Rootsi kuninga Johann III käsul Narva linnuse puust makett ja alustati uuendustöid. Ehitatavad kindlustused järgi...
Kordamisküsimused Eesti NSV-st 12. klassile Eesti ajaloo õpik II osa. 1. Muudatused Eesti haldusjaotuses 1944.-1960. Aastatel 1944 -1945 eraldati Eesti territooriumist Narva jõetagune ala ja enamik Petserimaast koos Petseri linnaga, see moodustas 5% Eesti territooriumist. See ala liideti Leningradi ja Pihkva oblasti külge. Esialgu vana haldusjaotus säilis. 1950.a. kaotati vallad ja rajati rajoonid (valitses külanõukogu); maakondade (13) asemele tekkisid rajoonid (39). Lühikest aega oli ENSV jagatud kolmeks oblastiks. [ Hiljem muudeti rajoonide arvu ning 1986 a. alates oli neid 15.] 2. Eesti NSV võimu-ja valitsusorganid. (isikunimesid ei pea pähe õppima va Barbarus) Eesti NSV võimustruktuur oli samasugune kui NSV Liidus, kus juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, mis täitis Moskvast tulevaid korraldusi. Kõrgem seadusandlik organ oli ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatev organ oli ENSV valitsus. Barbarus oli Ü...
Väikesteks vürstiriikideks jagunenud Venema oli kerge saak 13. sajandil idast pealetungi alustanud rändrahvastele. Umbes kaheks ja pooleks sajandiks jäi maa räna tatari-mongoli ikke alla. Loomulikult lõi see raskesti parandatava haava vene kultuurile ja kunstile. Venemaa vabanemine algas Moskvast. Sealne suurvürst Ivan III allutas Moskvale ka teised ümberkaudsed vürstiriigid ning ühendatud jõududega vabastati end tatari-mongoli ikkest(1480). Pärast seda algas Moskvas ikkukas ehitustegevus. eeskuju pakkusid Vladimiri ehitised. Otsesidemed Bütsantsiga olid aga katkenud, sest see riik oli mõnikümmend aastat varem lakanud olemast. Siiski ei maksa arvata, nagu oleks vene kunst nüüd jäänud täielikult äralõigatuks teiste maade kunstist. Ivan III kutsus Moskvasse arhitekte Itaaliast maalt, mis elas parajasti üle võimsat kunsti tõusu ja avaldas mõju kogu Euroopale.
a ehitatud raudteejaam sai oma nime Elva jõelt, mis esineb juba XVII sajandi alguse revisjonides. Enne raudtee ehitamist paiknes siin lähedal Tartu-Riia maantee ääres Uderna postijaam, kõrts ja mõned talud. Maad kuulusid Uderna, Meeri ja Konguta mõisale. Arbi järve ligidusse laskis Meeri mõisnik O.Seydlitz püstitada XIX sajandi lõpus üksteist suvilat. 1. juunil 1923 kinnitati Elvale alevi õigused. Alevivalitsus asus energiliselt korraldama alevi elu ja planeerimist, hoogustus ehitustegevus ja kodukaunistamine. Elva köitis suvitajaid järjest rohkem, eriti tartlasi. 1927. a alustas sõite Tartu-Elva vahel mootorvagun. Kaks aastat hiljem valmis Verevi järvele suurepärane ujula ja rannahoone. Juba 1934. aastal tunnistati Elva ja Nuti (praegune Peedu linnaosa) puhkeasulaks. 1937. a registreeriti suvitajaid kaheteistkümnest välisriigist, lisaks rohkelt supelsaksu omalt maalt.[1] ( Verevi järv 1958) 2.1Muistend
ning Tartust sai Eestimaa vaimupealinn. Ehitati mitmeid uusi hooneid Toomemäele ning Ülikooli peahoone kesklinna (Salupere 2004). Minu kodukohta mõjutas see just üliõpilaste arvu ja elanikkonna kasvu kaudu. Sel ajal oli Tartu Venelaste võimu all. 1917-1920 toimusid Tartus ja kogu Eestis mitmed olulised sündmused: oktoobrirevolutsioon, sakslaste okupatsioon ja Vabadussõda, mis lõppesid Tartu rahu alla kirjutamisega 2. veebruaril 1920. Algas kiire ehitustegevus, mille eesotsas oli 1926 linnaarhitektiks määratud Arnold Matteus. Tema projekteeritud on paljud ühiskondlikud hooned ning eramajad. Valmisid Vanemuise teatri juurdeehitus, praeguse Haridusministeeriumi hoone ning turuhoone (ibid). 1920. aastal oli Tartu ruumiline struktuur üsna erinev tänapäevasest. Jõe ääres asuvad söögiturg ja teisel pool jõge kalaturg. Jõe ületamiseks oli kivisild, hoonestus oli tihe ja iseloomulikud olid suuremad või väiksemad sisehoovid. Joonis 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
