xxx REFERAAT Variant 4 Matrikli nr.x Õppeaines: EHITUSMATERJALID Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI12 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2011 Sisukord A. Sissejuhatus 3 B. Käsitletavad teemad 3 1. Metallide korrosioon ja kaitsmine korrosiooni eest. 3 2. Mineraalvillad- toorained, tootmine, omadused, kasutamine. 6 3. Rull-katusekattematerjalid (PVC, SBS). 9 4
1. Töö eesmärk Vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatsoonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. Kasutatud ehitusmaterjalid Katsetatava vahtpolüstüreen plaatide nimimõõdud on: 1200x1000x50 mm. Katsetatavateks materjalideks on kaks erinevat vahtpolüstüreentoodet. Ühed katsekehad oli valged (A) ja teised sinised (B). EPS on väikese tihedusega poorne soojusisolatsioonimaterjal, mis koosneb 98% ulatuses õhust. EPS-soojusisolatsiooniplaadid koosnevad paisutatud polüstüreeni graanulitest, mis on veeauru toimel omavahel tihedalt kokku ühendatud. EPSi graanulitel on
1. Töö eesmärk Puidu niiskussisalduse, tiheduse ja survetugevuse määramine piki kiudu ja niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. 2. Kasutatud ehitusmaterjalid 12 puidust katsekeha - 1, 2 ja 3 õhkkuivatatud (+20 o C, 30-40% RH); 4, 5 ja 6 immutatud (100 % RH); 7, 8 ja 9 kuivatatud (~105o C); 10, 11 ja 12 õhkkuivatatud (+20o C, 30-40% RH). Katsekehad 1-9 olid tiheda aastaringiga, 10-12 olid hõreda aastaringiga. Puit on üks vanemaid ehitusmaterjale. Puitu kasutatakse ehitusmaterjalina eelkõige sel põhjusel, et ta on kättesaadav ja teda on hõlbus töödelda. Puit on tugev ja kaalult kerge. Puit on samuti soojapidav, sitke ja hea välimusega
1. Töö eesmärk. Korrapäraste ja ebakorrapäraste kehade tiheduse ja poorsuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid 2.1 Korrapärase kujuga materjalid Õõnes keraamiline tellis - valmistatakse savi kuumutamisel kindla temperatuurini ja jahutamisel vormides, värvus punakas. Mullbetoon - väikese tihedusega, poorne, autoklaavitud toode, mille sideaineks on tsement või lubi-liiv. Mullbetoon sisaldab kuni 85% mahus ühtlaselt jaotatud poore, mille läbimõõt 0,3...2 mm. Tihedus alla 1800 kg/m3. 2.2 Ebakorrapärase kujuga materjalid
1. Töö eesmärk Katsetava killustiku puistetiheduse, näivtiheduse, veeimavuse, tühiklikkuse, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine ning killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Paekivi killustik fraktsiooniga 4-16 - Lähtematerjaliks on paekivi, pimss, perliit, keramsiit jne. Killustiku saadakse peamiselt kivi lõhkamise või purustamise teel, millest saadud produkt sõelutakse, et saada lahti tolmust ning vajaliku fraktsiooniga killustik. Killustiku fraktsiooniga 4-16 kasutatakse täitmistöödel, betoonisegudes, tee-ehitususes sidumata ja hüdrauliliselt seotud materjalide täiteaineks. (a) 3. Kasutatud töövahendid
1. Töö eesmärk Tehiskivi tiheduse, veeimavuse, survetugevuse ja paindetugevuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Silikaattelliskivid nimimõõtmetega 88x120x250 mm. Sillikaattelliskivi koosneb 92-95 % kvartsliivast ja 5-8% kustutamata lubjast. 3. Kasutatud töövahendid Joonlaud katsekehade mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g katsekehade kaalumiseks, hüdrauliline press surve- ja paindetugevuse määramiseks, immutamiseks vajalikud nõud, kuivatuskapp. 4. Katsemeetodikad 4.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 6 105-110o C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Proovikeha
1. Töö eesmärk. Kipsi jahvatuspeensuse, normaalkonsistentsi, tardumisaegade, survetugevuse ja paindetugevuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Kips - valmistatakse looduslikust kipsist termilise töötlemise abil temperatuuridel 110...180 O C ja sellele järgneval jahvatamisel. Tavalised ehituses kasutatavad kipssideained (ehituskips ja kõrgtugev kips) on kirjeldatavad keemilise valemiga CaSO4*0,5H2O (poole veega kips) Iseloomulikuks omaduseks on kiire tardumine ja kivistumine. (a) 3. Kasutatud töövahendid kaal materjali kaalumiseks, erinevad (mõõte)anumad vee mõõtmiseks ja kipsisegu valmistamiseks, sõel nr
1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, terade tiheduse, tühiklikkuse, terastilikuse koostise ja huumusesisalduse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Liiv - peenepurruline sete, mis koosneb põhiliselt mineraalide (kvarts, päevakivi, vilk, glaukoniit jne) osakestest. Terasuuruse jaotus on liival 0,05-5 mm. (a) 3. Kasutatud töövahendid erinevad sõelad liiva sõelumiseks, kaal katseproovide kaalumiseks, 500 ml mensuur liivaterade tiheduse määramiseks. 4. Katsemetoodikad 4.1 Puistetiheduse määramine Sõelumise teel eraldatud osised, mis on väiksemad kui 5 mm, puistatakse 1 liitrilisse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt
docstxt/135860309453.txt
oluliselt nõrgem normaaltingimustel kivistunud betoonist. Teatavasti kivistub betoon madalal temperatuuril aeglasemalt. Kuna betoonisegusse lisatavas vees tsemendi mineraalid lahustuvad, külmub seguvesi paar kraadi allapool nulli. Sellest on ka tingitud -18C juures kivistunud betooni nõrgad tugevusnäitajad. Normaaltingimustel kivinenud betooni survetugevuse klass võiks olla C25/30 ning -18C juures kivinenud betooni oma C8/10 [2] Kasutatud allikad 1. Otsman. R. (1974) Ehitusmaterjalid 2. http://www.heidelbergcement.com/ee/et/hcbetoon/tooteportfell/Betooni+survetugevus- +ja+konsistentsiklassid.htm
1. Töö eesmärk Killustiku puistetiheduse, terade tiheduse, veeimavuse, tühiklikkuse, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga ja tugevusmargi määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Killustik on sõmer mehaaniline sete 2.1 Kasutatud töövahendid Erinevad silindrikujulised anumad puistetiheduse määramiseks, muljumiskindluse määramiseks Anum mahuga 10 liitrit puistetiheduse määramiseks Kaal täpsusega 0.1g Sõelad avadega 1.0, 2.0, 5.6, 8.0, 11.2, 16, 22.4 ja 31.5 mm terastikulise koostise määramiseks Nihik terade mõõtmiseks, kui silmaga pole võimalik täpselt määrata. Hüdrauliline press muljumiskindluse määramiseks 3
2.Puudused Y Graniit 4.2.Eelised 4.1.Kasutusalad Y Kaljukivi(kvartsiit) 5.2.Eelised 5.1.Kasutusalad Y Marmor 6.1.Kasutusalad-ja võimalused 6.2.Eelised 6.3.Puudused Y Kiltkivi 7.1.Eelised 7.2.Puudused 7.3.Kasutusalad Y Liivakivi 8.1.Puudused 8.2 Kasutusalad Y Looduslik savi 9.1.Eelised 9.2.Kasutusalad 9.3.Savi ehituses Y Kruus Y Liiv 10.1.Settimine 10.2.Liiva kasutamine Y Kokkuvõte Y Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Looduslikud mineraalsed ehitusmaterjalid on:lubjakivi, graniit, kvartsiit, marmor, kiltkivi, liivakivi, looduslik savi, kruus, liiv. .Neid leidub ka Eestis.Siin referaadis tutvustangi kõige levinumaid looduslikke mineraalseid ehitusmaterjale. Looduskivid Looduskivi, mille struktuur, mustrid ja värvitoonid on välja kujunenud loodusjõudude mõjul aastamiljonite vältel, on kaunis, kordumatu ja erakordselt mitmekesine materjal. Looduskivist toote puhul võib kindel olla,et teist täpselt samasugust ei ole kogu maailmas
EHITUSMATERJALID KOKKUVÕTE EKSAMI KÜSIMUSED ÜLDOMADUSED............................................................................................................... 4 1. MIDA LOETAKSE MATERJALI TIHEDUSEKS- TIHEDUSE VALEM JA MÕÕTÜHIK.....................4 2. MATERJALI POORSUS JA MATERJALIS ESINEVATE POORIDE LIIGITUS................................4 3. MILLISEID OMADUSI MÕJUTAB POORSUS NING KUIDAS?.................................................4 4. MIDA TÄHENDAB VEEIMAVUS NING SELLE LIIGITUS?......................................................4 5. MIDA VÄLJENDAB MATERJALI KÜLMAKINDLUS JA KUIDAS SEDA HINNATAKSE?.................4 6. SOOJAJUHTIVUS NING SELLE MÕJUTAJAD?.....................................................................5 7. SOOJAMAHTUVUS, HEAD JA HALVAD MATERJALID SOOJAMAHTUVUSELE?........................5 8. SURVETUGEVUS, T...
docstxt/135464645562.txt
Töö eesmärk Antud laboratoorse töö eesmärgiks oli puidu katsetamine. Eesmärgiks oli määrata puidu tihedus, veesisaldus, survetugevus pikikiudu ning veesisalduse mõju survetugevusele pikikiudu. Kasutatud materjalid puit; Antud labortitöös oli katsetatavaks puiduks mänd. Kasutatud töövahendid nihik; digitaalne kaal; kuivatuskapp; seade survetuevuse määramiseks; seade paindetugevuse määramiseks; Töö käik 1. Veesisalduse määramine Veesisalduse määramiseks kaaluti puidust proovikeha täpsusega 0,01 g ning asetati see kuivatuskappi ja kuivatati temperatuuril 105±5˚ püsiva massini. Seejärel arvutati puidu m1−m niiskussisaldus järgmise valemiga: W = m ∗100 [%] (valem 1) m1 ( - proovikeha mass enne kuivatamist [g], m - proovikeha mass peale kuivatamist [g]) Tul...
EHITUSMATERJALID....................................................................................................................... 2 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused. ................................................................................... 2 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused. ...................................................................................... 2 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, veneer. ............................................... 3 10. Termotöödeldud puit, liimpuit. .................................................................................................. 3 11. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine. ................................................................................... 6 12. Ehitusterased- tootmine, legeerterased. ...................................................................................... 7 15. Metallide...
1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused -Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades).Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3. -Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). - Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu -Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada massi või mahu järgi. -Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Kui aga materjal seisab kaua ...
1.Põletamata tehiskivid • Põletamata tehiskivid saadakse mineraalse sideaine taigna, mördi- või betoonisegu kivistamisel. • Liigitused: Lubitooted , kipstooted, tsementtooted Silikaatkivi Koosneb kvartsliivast(vähemalt 30%) ja lubjast(võimalikult madal ja peeneks jahvatatud) ja veest. Värviliste kivide saamiseks lisatakse segule pigente (kollane, pruun, must). Hea ehitusmaterjal meie muutlikes ilmastikuoludes ehk oludes, kus aastaringselt kõigub temperatuur 60C. Lisaks veel väga ohutu tervisele ja keskkonnale, kuna tehtud looduslikust toormest. Lisaks ei erita mürgiseid aineid ( ei põle). Hoiab niiskuse hoones tasakaalus, ehk teisisõnu“hingab“. Omadused: • Hea mürapidavus • Suur mehhaaniline tugevus • Sirgjoonelised pinnad • Sobiv veeimavus müüritöödeks • Odav tööjõud ja mördi kulu Tehnilised omadused: • Tihedus ligikaudu 1900 kg/m3 kohta • Veeiamvus 10-15%, kust tuleneb h...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr: 1 2016/2017 Tiheduse määramine Rühm: EAEI31 Alina Olivson 143099 Eneli Liisma Tallinn 2016 SISUKORD TÖÖ EESMÄRK........................................................................... 3 TÖÖKÄIK................................................................................... 4 KORRAPÄRASE KUJUGA KEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE.................................4 EBAKORRAPÄRASE KUJUGA MATERJALI POORSUSE JA TIHEDUSE MÄÄRAMINE.... .4 JÄRELDUS................................................................................ 10 KASUTATUD ALLIKAD................................................................ 11 2 Töö eesmärk Korrapäraste ja ebakorrapäraste materjalide tiheduse ja poorsuse määramine. Katsetatud materjalid Kergbetoon Ker...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr: 4 2016/2017 Killustiku katsetamine Rühm: EAEI31 Alina Olivson 143099 Eneli Liisma Tallinn 2016 Töö eesmärk Killustiku puistetiheduse määramine Killustiku terade tiheduse ja veeimavuse määramine Tühiklikkuse arvutamine Terastiku koostise määramine Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine Tugevusmargi määramine Kasutatud töövahendid Kaal – täpsusega 0.1g – 1g, massi mõõtmiseks Nihik – nooniuse täpsusega 0.05cm ja 0.1cm, terade sobivuse hindamiseks Sõelakomplekt – avadega 1.0; 2.0; 4.0; 5.6; 8.0; 11.2; 16.0; 22.4; 31.5mm 10- ja 5- liitriline anum Hüdrauliline press- killustiku muljumiseks Lahtikäiva metallist põhjaga silinder di...
EHITUSMATERJALID 5.loeng Eeldus kontrolltööle on 4 kaitstud laboritööd 24 OKTOOBER !!!!!! Peatükk 2 looduskivid Graniit, dolomiit (dolokivi) Loengu teema lk 37 konspektis 2.1 Üldised definitsioonid 2.2Looduskivide jagunemine jagunevad erinevalt, tuleneb tekkeloost, mismoodi need tekivad, mis selle kujunemise taga on, 2.5Looduskivide tootmine/kaevandamine 2.6Looduskivide kasutusalad 2.7Looduskivide kaitsmise võimalused 2.8Näited arhitektuuriajaloost Natuke lähemalt kus reaalselt kasutatakse 2.1.1 Looduskivimid Suurema või väiksema homogeensusega mono- või polümineraalse(koosneb mitmest mineralist) koostisega mineraalne mass. Monomineraalne ühest mineraalist koosnev Oligomineraalne 2...4 mineraalist koosnev Polümineraalne paljudest mineraalidest koosnev 2.1.2 Mineraal Maakoore füüsikalis keemiliste prots...
Malmides on süsinikku tunduvalt rohkem kui terases. 18. Malmi kasutuskohad Malm jaguneb kolme liiki valumalm (kanalisatsioonitorud, toruliitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad jne.), toormalm (valmistatakse terast, ehitusmaterjale praktiliselt mitte), erimalm (erinevate omadustega malm mida ehitusel vähe kasutatakse) 19. Terase põhilised kasutuskohad, tooted Terast kasutatakse ehituses konstruktsioonide valmistamiseks – talad, armatuur. Veel ehitusmaterjalid (naelad kruvid jne), tööriistad, võib kasutada viimistluses, katused, ei tohiks kasutada kuumades kohatdes. 20. Alumiiniumi ja duralumiiniumi kasutuskohad Alumiiniumist tehakse traati odavamate elektrijuhtmete ja kaablite tarbeks. Veel tehakse temast plekki, käepidemeid, mitmesuguseid liistdetaile jne. Väikese tugevuse tõttu ei sobi lisanditeta alumiinium kandekonstruktsioonideks. Duralumiinium on tugevam ja seega saab teda kasutada kandekonstruktisoonides
Ehitusmaterjalid ja konstruktsioonid kt3 Mis on tardkivimid,kuidas on need tekkinud? tardkivimid - vedela magma hangumise tulemid Mis on settekivimid, kuidas on need tekkinud? settekivimid - mineraalainete settimise tulemid Mis on moondekivimid, kuidas on need tekkinud? Moondekivimid - tekkinud tard- või settekivimitest nende ümberkristalliseerumisel kõrge temperatuuri või rohu mõjul Eestis leiduv settekivim? Eestis leiduv settekivim - paekivi Eestis leiduv tardkivim? graniit Kas eestis leidub ehitusel kasutatavaid moondekivimeid? Ei leidu Kuidas toodetakse looduskivist müürikive? Murdes Mis meetodil toodetakse killustikku? Purustades Millised on eestis leiduvad sõmeradehitusmaterjalid? Liiv , Kruus , Savi Mis on keraamilised materjalid? Kermaamilised materjalid on põletatud savitooted Millised on keraamiliste ehitusmaterjalide head omadused? Suur tugevus , Pikk eluiga, võimalik kasutada erinevates hooneosades Millised ...
Ehitusmaterjalid ja konstruktsioonid · Mis on erimass,mõõtühik? Materjali mmahuühiku mass tihedas olekus ilma poore arvestamata G (g) jagatud V (cm3) · Mis on mahumass, mõõtühik? Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) G (g) jagatud Vo (cm3) · Miks antakse puisteainete mahumass vahemikuna? Sõltudes ka materjali paigaldusest · Mis on avatud poorid? Avatud poorid on korrapäratud üksteisega ühendatud tühemid · Mis on suletud poorid? Suletud poorid on materjalis olevad kinnised mullid · Milliseid materjali omadusi põhjustab poorsus? Tugevust veeimavust soojusjuhtuvust külmakindlust · Mis on materjali veeimavus? Veeimavus-materjali võime imeda endasse vett,kui on otseses kontaktis veega · Kuidas võib materjali veeimavust mõõta? Kaaluline-mitu % kuiv materjal muutub raskemaks,kui on end vett täis imenud.Mahuline-mitu % moodustab sisseimatud vesi materjali kogumahust · Mi...
see ühtlustab ruumide temperatuuri ööpäeva kestel. Tulekindlus · Tulekindlus on materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise , pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. · Liigitatakse:1)tulekindlateks (fire-proof) t`s=1580`C (sulamistemperatuur) · 2)raskelt sulavad (hard smelt) t`s=1350..1580`C · 3)kergelt sulavad t`s 1350`C Tulepüsivus · Tulepüsivus näitab kuidas materjal toimib tules ja sellejärgi jagatakse ehitusmaterjalid mittesüttivateks,raskeltsüttivateks ja süttivateks. · Mittepõlevad materjalid ei põle ega söestu.osa neist jääb peale tulekahju praktiliselt kasutamiskõlblikeks(suur osa praktiliselt ),osa aga muutuvad kasutamiskõlbmatuteks(teras,klaas jne.) · Raskeltsüttivad materjalid iseseisvalt ei põle,kuid söestuvad tuleb (TEP-plaadid,tulekiaitsega immutatud puit jne.).
PUIDU KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Antud töö eesmärgiks on määrata puidu niiskussisaldus, tihedus, survetugevus piki kiudu ja niiskussisalduse mõju sellele ning puidu survetugevus risti kiudu. 2. Katsetatud materjal Puit on väga mitmekülgsete kasutusvõimalustega taastuv tooraine, mis kulub tänini tähtsaimate taimsete saaduste hulka. 3. Katsetatud vahendid Töökäigus kasutavateks vahenditeks oli nihik (täpsusega 0,02 m12, hüdrauliline press ja kaal (täpsusega 0,01g). 4. Töö käik 4.1 Niiskussisalduse määramine Puidust proovikeha tuleb kaaluda ning seejärel asetada kuivatuskappi, kus seda kuivatakse temperatuuril 105 +/- 5ºC püsiva massini. Puidu niiskussisaldus arvutatakse valemi 1 järgi. m1 -m W = m * 100 (Valem 1) Kus, m1- proovikeha mass enne kuivatamist [g] m- proovikeha mass peale kuivatamist [g] 4.2 Tiheduse määramine Puidu tihedus antu...
HÜDROISOLATSIOONMATERJALI KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Hüdroisolatsioonmaterjali tiheduse määramine. Materjali standarditele vastavuse kontroll. Materjali tõmbejõu katsetamine. 2. Katsetatud materjal Hüdroisolatsioonmaterjalid 4000S-1, 4000 ja 8000 3. Kasutatud vahendid Tõmbemasin, nihi, digitaalne kaal KERN 440-33 täpsusega 0,01g, joonlaud, kalkulaator, metalltoru diameetriga 27, 54 mm 4. Töö käik 4.1 Mõõtmete määramine Katsekeha pikkuse, laiuse ja paksuse määramine. Kõiki kolme mõõdet määratakse nihikuga ja joonlauaga. 4.2 Hüdroisolatsioonmaterjali tiheduse määramine Määratakse mõõdetud katsekeha massi ning seejärel arvutatakse tihedust valemiga 1: m po = v x 1000 (Valem 1) m proovikeha mass [g] ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.4 2014/2015 Killustiku katsetamine Tallinn 10/10/14 1. Eesmärk Killustiku puistetiheduse, näivtiheduse, veeimavuse, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga ning tugevusmargi määramine. 2. Katsetavad ehitusmaterjalid Tekkelt kuulub paekivi biokeemiliste setendite hulka. Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit. Paekivikillustik saadakse paekivi purustamisel ning sõelumisel, mille järel jääb fraktsiooni suurus killustikule omandatud tunnusvahemikku. 3. Kasutatud töövahendid Erinevate avadega sõelad, millega sõeluti killustik, et määrata terastikuline koostis. 10l silindrikujulist anumat kasutati puistetiheduse määramisel. Kaaludega kaaluti killustikku mitmel erineval katseetappidel
70% okaspuumetsad. Tähtsamad liigid Eestis: mänd 47%; kask 28%;kuusk 20%; haab 2%. PUIDU ÜLDOMADUSED POSITIIVSED • Väike tihedus – materjal on kerge, ehitamine võimalik tõstetehnikat kasutamata • Küllalt suur tugevus • Väike soojusjuhtivus • Kerge töödeldavus • Head dekoratiivomadused – sobib paljudesse kohtadesse • Taastuv loodusvara Mõnede materjalide tootmiseks vajalik energia (kWh/kg): EHITUSMATERJALID 1 NEGATIIVSED • Ebaühtlane struktuur - anisotroopne materjal - füüsikaliste omaduste erinevus erinevates suundades. • Tundlikkus vee toimele – hügroskoopsus, pundumine, kuivamiskahanemine • Kahjustatav putukate, röövikute ja seenkahjurite poolt • Puidu süttivus • Suured töötlemiskaod PUIDU KOOSTIS
Linnad ja ehituskunst Rooma riigis * Roomast sai vabariigi lõpul ja keisririigi ajal Vahemere maade suurim linn ! Siia asus inimesi kogu impeeriumist, mistõttu keisririigi hiilgeajal ulatus Rooma elanike arv võib-olla isegi üle miljoni. * Üldise kõnekeelena käibis ladina keel. * Kuni keisririigi alguseni käis linnaehitus ilma kindla planeeringuta. Majad olid valdavalt puust või tellistest ning aeg-ajalt tuli ette laastavaid tulekahjusid, mis andis võimaluse uusi ja paremaid maju ehitada. * Ehitati välja hipodroomid, kerkisid amfiteatrid ja teatrid. * Rajati avalikke käimlaid. * Veejuhtmed varustasid linna joogiveega lähedasest järvest. * Avalikest saunadest - termidest - kujunesid mitmekülgsed puhkeasutused, mis kümblusvõimalustele lisaks pakkusid ka massaazi ja erootilisi teenuseid. Kultuurihuviliste külaliste jaoks olid termides isegi raamatukogud ja lugemisruumid. Termides võisid käia ka vaesed. * Elanikk...
Ehitusmaterjalide klassifitseerimine: kasutamise, tooraine, tootmistehnoloogia, kuju, materjali moodustavate ainete oleku ja omaduste järgi. Kasutamine: seina-, katusekatte-, soojaisolatsioon-, akustilised-, põrandakatte-, viimistlus-, hüdroisolatsioonmaterjalid, sideained. Tooraine: päritolu järgi (looduslikud, tehislikud), keemilise koostise järgi (anorgaanilised, orgaanilised), tooraine algupära järgi. Tootmistehnoloogia: looduslike materjalide puhul saab teavet töötlemis protsesside ja seadmete kohta, tehismaterjalide puhul tootmiseks vajalike tehnoloogiliste protsesside ja seadmete kohta. Kuju: kujusad tükk-, rull-, puiste-, vedelad-, pulbrilised materjalid. Ainete olek: kristalsed- (ehituskips, betoon), amorfsed materjalid (aknaklaas) Omadused: tihedus, tulekindlus, akustilised omadused, vastupidavus survele/paindele, tugevus veeimavus jne. Tootmise põhiprotsessid: tootmisprotsess on too...
Polümeermaterjalid materjal, mille aine või sideaine on sünteetiline kõrgmolekulaarne aine. Polümeerid mood lihtsatest ainetest füüs-keem prots tulemusel. Pol jagatakse: termoplastsed, termoreaktiivsed, mullplastid, elastomeerid. Pol materjale liigit: plastid (koosn polümeerist ja täiteainest, stabil-st ja plastif-st), lakid ja värvid (lakk on pol lahus org lahustis, täiteaine lisam saad värv), polümeerbetoonid, tehiskiud (kapron, nailon jne saad orienteeritud lineaarse molek pol-de baasil). Plastmass Deform om * jäik säilit oma kuju kõrgel temp. * pooljäik tek suur jääv deform, mis taandub, kui sulatada. * pehme pehme, suure pikenemisega, väheste jäävate def-ga. * elastne pehmed, elastsed, def taanduvad kiiresti. Püsivus elastsed, löökkoormusi taluvad pragunemata, paljukordseid painutusi, tug väh temp tõustes ja väh-s, om parandat lisandite lisamisega. Koostis ja valm polümeer + täiteaine + plastifikaator + stabilis...
docstxt/12315337336461.txt
Tartu Kutsehariduskeskus Iseseisev töö Ehitusmaterjalid ja konstruktsioonid Koostaja: Juhendaja: Tartu 2009 Metallmaterjalid Metallidest ehitusmaterjalid on väga tugevad, elastsed ja mitmeti töödeldavad ning seetõttu väga laialdaselt kasutatavad. Ehitusmetallid jagunevad must- ja värvilisteks metallideks. Mustmetallid koosnevad rauast ja peamiseks lisandiks on süsinik. Süsiniku sisalduse järgi jagunevad nad malmideks ja terasteks. Malmides on süsinikku tunduvalt rohkem. Värvilistest metallidest kasutatakse ehitusel kõige rohkem vaske ja alumiiniumit, vähemal määral niklit, tsinki, tina, seatina, kroomi jne.
niiskus ekspluatatsioonis ei ületaks 12-15%. Tuleb vältida rõhtsaid puitpindu, millele võib koguneda vesi ja puit imbuda. Kui see pole võimalik, tuleb kasutusele võtta keemilised abinõud. Antiseptikud jagunevad: 1.Veeslahustuvad antiseptikud 2.Õliantiseptikud 3.Antiseptilised pasad 4.Antiseptilised värvid Antiseptimise viisid: võõpamine ja ülepiserdamine, immutamise ehk impregneerimise meetod: sukeldades puidu immutusvedelikku on võimalik immutada puidukaitsevahendiga PUIDU EHITUSMATERJALID Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel Poolpalgid Servatud palgid Servamata laud-paksus 13-100mm Servatud lauad- paksus 13-100mm, laiuse ja paksuse suhe üle 2 Prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe alla 2, paksus >100 Latid, erinevad prussist sellega, et paksus <100 Liiprid Saematerjali valmistatakse enamasti okaspuidust, lauda tehakse ka lehtpuidust. Saematerjali mõõtühikuks on m3.kvaliteedi järgi jagunevad nad kvaliteediklassidesse (A,B,C,D).
Ehitusmaterjalid Müürikivid Tartu 2013 Ehitusmaterjalid Müürikivid Müür koosneb üldiselt mingisugusest müürikivist ja mördist. Müürikivi on üldnimi kõigile müüri ladumisel kasutatavatele ehituskividele. Müürikiviks võib olla tellis, väikeplokk (keramsiitplokk, poorbetoon plokk, keraamiline plokk jne), looduskivi (paekivi). Müürikivid jagunevad laias laastus kaheks: looduslikud, ehk peaaegu töötlemata kujula kaevandustest võetud ja seina laotud ning tehisliku, mida töödeldakse vastavalt, kuni nad
............................................................................ 15 KOKKUVÕTE.............................................................................................................. 17 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................... 2 LISAD............................................................................................................................ 3 SISSEJUHATUS Valisin oma uurimistöö teemaks ehitusmaterjalid, kuna see tundub mulle huvitav. Tänapäeva maailmas on üha rohkem hakatud tähelepanu pöörama keskkonnasõbralikule eluviisile. See avaldub paljudes valdkondades ja üheks selliseks on ka ehitus. Keskkonnasõbralik ehk ökoloogiline ehitus ei tähenda ainult läbinisti looduslikest materjalidest valmistatud maju, vaid oluline on, et maja ehitamine kulgeks läbimõeldult ning kõike vahendeid võimalikult optimaalselt ära kasutades. Nii
TALLINNA TEHNIKAKRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING REFERAAT ppeaines: EHITUSMATERJALID I Ehitusteaduskond pperhm: KEI 12 Juhendaja: lektor Sirle Knnapas Tallinn 2008 SISUKORD. 1. Niiskuse mõju puidule ja puidu kuivatamine.................................. 3 1.1. Puidu niiskussisaldusest........................................................................................................3 1.2. Kuivatite klassifikatsioon..................................................................................................... 4 1.3
{ ,:. TALLThINA TEI{NIKAULIKOOL {;1 , iij:." Kipsi katsetamine Liis Vfiheiaus Tallinn 2510912012 1. Eesmiirk Kipssideaine jahvatuspeensuse m?iiiramine; kipsitaigna normaalkonsistentsi m66ramine; kipsitaigna tardumisaegade mdiiramine; painde ja survetugevuse miiaramine. Survetugewse m?iiiramine kuivatuskapis kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel; niiskussisalduse miiiiramine. 2. Katsetatavad materjalid Ehituskips 3. Kasutatud tiiiivahendid - S6el ayaga0,2x0,2mm, p6hi - Kipsitaigna valmistamiseks visplid, elastne kauss, spaatlid, pahtlilabidad, erinevad anumad ja vahendid hOlbastamaks kipsitaigna segamist ja valamist - Suttardiviskosimeeter - Vicat'aparaat - Prismalisedmetallvormid - Paindeseade - Hiidrauliline press - Elektrooniline kaal - tl...
: ,lt ; ];*.. TALLINNA TEHMKAULIKOOL :if, 6:Wi ff-q:" b !:. tsr: .1.;:. ryf *'r. i;:.., :t." :ln .:i , Tallinn AZlllllt2 1. Eesmiirk Normaalbetooni jiimet?iitematerjali, killustiku, puistetiheduse ja niiivtiheduse miiiiramine, tiihiklikkuse arvutamine, terastiku koostise miiiiramine, plaatjate ja n6eljate terade hulga m?i2iramine, tugevusmargi miiiiramine ki llusiku mulj umi skindluse j [rgi. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid Killustik fraktsiooniga4 - 16 mm 3. Kasutatavad tiiiivahendid - Elektrooniline kaal - tiipsusega 0,1 g ja I g - Nihik - nooniuse tiipsusega 0,05 cm ja 0,1 cm - Sdelakomplekt - avadega 1,0; 2,0; 4,0; 5,6; 8,0; ll,2; 16; 22,4 ja31,5 mm - l0- ja 5-liitrine anum - Htidrauliline press - LahtikAiva metallist pdhjaga silinder diameetriga 75 mm - Kaalumis- ja tdstmisndud 4. Killustiku liihtematerjalid ja saamine
,./ TALLINNA TEHNIKAULIKO OL 2012t2013 'Liiva katsetamine Liis Viihejaus Tanel Tuisk Tallinn 17ll0l20l2 1. Eesmfirk Liiva puistetiheduse, niiiva tiheduse, tiihiklikkuse, terastikulise koostise ning huumusesisalduse miiiiramine. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid Liiv 3. Kasutatudtiidvahendid - l-liitrine silindriline ndu - Elektriline kaal - tiipsus 0,1 g - Sdelad - avaga 5 mm; 8 ja 4 mm; 4,0;2,0;1,0;0,5;0,25;0,125 mm - 500-ml mensuur; 250-ml mensuur - 250 ml vesi - 3Yo-line NaOH - Muld,lehed - Kaalumis- ja t6stmisn6ud 4. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv on peentiiitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Liiva keemiline koostis
TALLINNA TBHMTEUTTKO OL 2012/2013 Tiheduse m6iiramine Liis Viiheiaus Tanel Tuisk ,ttyelT*f./ Tallinn 24109/2A12 l. Eesmiirk Korrapiirase ja ebakorrapiirase kujuga keha tiheduse mliiiramine. Materjali poorsuse miiiiramine. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid Mullpoltistiireen, grani it, keraami line telliskivi 3. Kasutatud tiiiivahendid - Nihik - tiipsus 0,1 mm - Elektrooniline kaal (pt 4.1) - tiipsus 0,2 g - Elektrooniline kaal (pt 4.2) -thOsus O,)'fl 4. Katsemetoodikad Materjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali (koos pooride ja tiihimikega) mahutihiku massi. Ehitusmaterjalide tihedus p6 mfiiiratakse keha massi ja mahu suhtenu 1$
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Tapeet Ehitusmaterjalid ja konstuktsioonid Koostas: Kait Trumm Pärnu 2009 Sisukord Pabertapeet....................................................................................lk 3 Tekstiiltapeet...................................................................................lk 3 Vinüültapeet....................................................................................lk 4 Värvitav tapeet.............
1.EESMÄRK Töö eesmärgiks on puidu niiskusisalduse, tiheduse, piki kiudu survetugevuse määramine. Niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. Puidu survetugevuse määramine risti kiudu. 2.KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Katsetati kuivatatud, õhu käes kuivanud ja vees immutatud ning kuivatatud männi puitu. 3.KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös kasutati järgnevaid töövahendeid: Elektrooniline kaal - täpsus 0,1 g.; joonlaud; hüdrauliline press. 4.KATSETULEMUSED 4.1 Niiskussisalduse määramine Niiskussisalduse määramiseks kaaluti proovikehad enne kuivatamis. Seejärel pandi katsekehad ahju kuivama ja nädala pärast võeti kehad välja ja kaaluti uuesti. Tabelis 4.1 on
peaaegu samad. Keskmiseks soojaerijuhtivuseks tuli EPS 80-nel 0,036 W/mK ja EPS 50-nel 0,039 W/mK. Raado konspekt annab soojajuhtivuseks 0,037...0,041 W/(mK). EPS 80 deklareeritud keskmiseks soojaerijuhtivuseks tuli 0,037 W/mK ja EPS 50 deklareeritud keskmiseks soojaerijuhtivuseks tuli 0,039 W/mK. 6. KASUTATUD KIRJANDUS 1.Soojusisolatsioon. [WWW], file:///C:/Users/Kasutaja/Documents/Ehitusmaterjalid/VIII%20Soojus,%20EPS/8_Soojusisola tsioon.pdf (8.12.2013) 2. EPM 3500 Ehitusmaterjalid. Loengukonspekt II osa. L.M.Raado. 2013/2014 õ/a. 7
1.EESMÄRK Töö eesmärgiks oli määrata silikaatkivi tihedus, veeimavus, survetugevus ja paindetugevus. 2.KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Katsetavaks ehitusmaterjaliks oli silikaattellis. 3. KASUTATUD TÖÖVAHENDID Kasutatud töövahendideks oli: Elektrooniline kaal täpsus 0,1 g; Joonlaud; Nihik; Hüdrauliline press. 4. KATSEMETOODIKAD 4.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 6 proovikeha, mis kaalutakse ja mõõdetakse tellise pikkus, laius ja kõrgus. Tiheduse määramise tulemused on toodud tabelis 4.1. Tihedus arvutatakse igal proovikehal eraldi valemi järgi:
[1] 6.5 Millised betoonisegu tihendamise viise kasutatakse? Liigse õhu eemaldamine, täitematerjali lisamine.[1] 3 6.6 Millest lähtutakse betoonisegu töödeldavuse valikul? Betoonisegu töödeldavuse valikul lähtutakse sellest, milleks betooni kasutatakse. Krohvimisel peab segu olema töödeldavam kui põranda valamisel.[1] 7. KASUTATUD KIRJANDUS 1. EPM 3500 Ehitusmaterjalid. Loengukonspekt I osa. L.M.Raado. 2013/2014 õ/a 2.Betooni kvaliteedi kontroll ehitusplatsil.[WWW]: http://www.rudus.ee/BBlabor2.htm (17.11.2013) 4
Kuidas töödeldakse looduskivisid? Murdumine, purustamine, kloppimine, tagumine, saagimine, hööveldamine, lihvimine ja poleerimine. Täkistakse ehk tagutakse pind, mis ei ole libe. Lihvimine, läige saadakse poleerimisel. Paekivi toodete puhul on kasutusel erinevad müürikivid, paksus 300mm, kõrgus 200mm, laius 400mm. 14. Milline on vahe lihvimisel ja poleerimise vahel? Lihvimisel on pind ühtlane ja sile. Poleerimisel on pind läikiv. 15. Looduskividest ehitusmaterjalid? Terrassikatted, põrandaplaadid, soklikivid. PUIT 1. Millised on puidu positiivsed ja millised negatiivsed omadused? POSITIIVSED OMADUSED : ökoloogiline materjal, sobib paljudesse kohtadesse, taaskasutatav, väike õhumass, hea töödelda, üsna väikse soojajuhtivusega. NEGATIIVSED OMADUSED : süttiv materjal, kõdunev, hüdroskoopne materjal, kahtlustatav putukate poolt, ebaühtlane struktuur. 2. Milline on puidu struktuur?
1. Töö eesmärk Korrapäraste ning ebakorrapäraste kujudega kehade tiheduse ja poorsuse määramine. 2.Katsetatud ehitusmaterjalid Kasutatud kehad: Korrapäraste kujudega: 1) Dolomiit - on karbonaatne kivimit moodustav mineraal. 2) Terassilinder - Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku. Ebakorrapäraste kujudega: 1) Graniit - on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim, mis sisaldab kvarsti ja päevakivi.
docstxt/12315342246461.txt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
