Struktuurne kitiin(lühijalgsed, seenerakukestad), tselluloos(taimerakukestad) Ligimeelitav õistaimede nektar Varuaine tärklis(taimedes) glükogeen(loomades) Kaitsefunktsioon taimedes rakutsütoplasma suhkrustumine-kaitseb külmumise eest Biosünteetiline lähteaineteks teiste ühendite sünteesid 11.Millised ühendid kuuluvad lipiidide hulka? Sinna kuuluvad õlid, vahad, steroidid ja teised enamasti vees mittelahustuvad ühendid. 12. Millised on lipiidide ühised ehituslikud omadused? Koosnevad glütseroolist ning rasvhappejääkidest 13.Too näiteid lipiidide energeetilisest, ehituslikust, varuainelisest, kaitselisest, bioregulatoorsest, ainevahetuslikust, lipiidide kui lahustite funktsioonidest. Energeetiline lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast 1g 38,9 kJ Ehituslik rakumembraani koostis, määrab kehakuju, mesilasvahast kärjed...
Kui suur on rekuperatiivsete soojustagastite kasutegur? 55-66% 5. Kui suur on regeneratiivsete soojustagastite kasutegur? 75-80% 6. Milliseid koormusi peavad taluma toestatud õhukanalid? Toed peavad kandma nii kanalite isolatsiooni kui nendel olevate seadmeid kui ka väliseid lisakoormusi. 7. Millistel eesmärkidel õhukanalid isoleeritakse? -tulekaitse -energia kokkuhoid -mürasummutus 8. Millised ehituslikud meetmed peavad olema rakendatud katusel paiknevate seadmete hooldustööde läbiviimiseks? Tule teha hooldutee ja platvorm koos turvaseadmetega (piiretega) 9. Milline nõue kehtib ventilatsioonisõlme elektrilüliti kohta? -kaitselüliti -nähtaval kohal olev avariilüliti 10. Kui pikk on tiivikventilaatorite kiilrihmade pinge kontrolli intervall? 2-6 kuud 11. Kui pikk on peenfiltrite vahetuse intervall? 6-24 kuud 12...
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised...
Peale selle aga soodustab auto ümberpaiskumist veel väike rööbe (rattavahe) ja külgtuul. Auto juhitavus Juhitavuse all mõistetakse auto omadust liikuda täpselt autojuhi poolt määratud trajektoori mööda. Juhitavust mõjutavad: · Auto ehituslikud lahendused: - mootori võimsus, - jõuülekande kujundus esi- või tagasilla vedu, nelivedu · Teeolud, haardetegur · Juhtimisvõtted · Auto koormatus, koorma paigutus ja kinnitus · Auto tehniline korrasolek : - rehvide kuluvus ja rõhk rehvides - rehvi tüüp - rooliseadme osade korrasolek jne. LIIKLUSOHUTUS Keskkonnasästlik sõiduviis...
Veiste kodustamise aeg ja kohad Veiste ulukeellaseks peetakse tarvast. Tarva vanimateks kodustamiskeskusteks peetakse Indiat ja Pärsiat. Uurimistulemused näitvad, et tarvas kodustati 8000...2000 a. ema. Kesk-Aasias kodustati tarvas umbes 8000...7000 a. ema. Muinas-Roomas ja Egiptuses tunti koduveist väga kauges minevikus, Kreekas 5.aastatuhandel ema, Jeerikus 3500 a. ema. Tarva kodustamise üks vanimaid kohti on ka Kesk-Euroopa. Arvatakse, et Eesti territooriumil ei ole tarvast kodustatud. Koduveised saadi Lõuna-Euroopa rahvastele. Koduveis kodustati 7000 ekr Põhja-Kreekas ja Anatoolias. 2. Veisekasvatuse areng maailmas (alljärgnevad on 2012 loengu andmed) Veis on levinud kõikidel mandritel, kuid suurim arv on Aasias. · Veiste arv maailmas on üle 1,4 mld, millega ületab 10-kordselt hobuste ja eeslite arvu ja sigade arvu 2 korda. · Ainult lammaste arv on sarnane. · Loomade arv · Esmane tood...
Karja riskitegurid: 1.Keskkond (füüsikalised, keemilised, bioloogilised tegurid) sisekliima (õhu temperatuur, niiskusesisaldus, liikumiskiirus, ventilatsioonimaht, gaaside-, tolmu-ja mikroobidesisaldus, valgustatus, müra), farmi planeering, ehituslikud elemendid. 2.Tehnoloogia (kõik tootmistehnilised tegurid) pidamisviis, söötmine, jootmine, lüps, sõnnikueemaldamine, ase ja allapanu, sõimed, karja suurus ja struktuur, paigutus-tihedus, suhted loomade vahel, fikseerimine ja grupeerimine. 3. Inimene Kehatemperatuur. Tervete täiskasvanud imetajate kehatemperatuur: 36,5-39,5C (lindudel 38-42C). Ööpäevane kehatemperatuur kõigub 0,5-1,0C võrra. Päevase eluviisiga loomade temperatuur tõuseb päeva vältel...
Täname koostöö eest: Sidepataljoni LT VÕK Tapa VÕK-i Üksik- vahipataljoni Viru Üksik jalaväe-pataljoni Parandusettepanekud on oodatud e-posti aadressile: [email protected] EESSÕNA Hea Lugeja, Eesti Vabariigi ettevalmistus sõjaliseks kaitseks toetub üldisele ajateenistuskohustusele. Täna kestab ajateenistus Eesti kaitseväes vähemalt kaheksa kuud. Siis õpitakse instruktorite käe all sõduritarkusi, mida kogu teenistuse jooksul praktiseeritakse ja täiendatakse. Kuid inimene kipub ikka aeg ajalt asju unustama ning ega sõdurgi erand ole. Seega annab alljärgnev "Sõduri käsiraamat" võimaluse ununema kippuvaid teadmisi üle korrata ning vajalikul hetkel käepärast olles võib ülesannete täitmisel tähtsaks õlekõrreks osutuda. Tänapäeva sõjapidamine on muutunud väga tehniliseks ja nii võiks vä...
Avaldub tänu veemolekulide elektrostaatilistele omadustele, mis sunnib molekulide hüdrofoobseid piirkondi omavahel interakteeruma, et vältida kokkupuudet veega. LIISI KINK 4 BIOKEEMIA test I 3. Rakk kui eluühik; prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude, taime- ja loomarakkude ehituslikud iseärasused; rakuorganellide funktsioonid. Rakk on eluühik, kuna ta on väikseim süsteem, millel ilmnevad elutunnused: kasv, metabolism, reageerimine stimulatsioonile ja paljunemine. Rakud on süsteemid, mis omastavad toitaineid ning eraldavad jäägid, viivad läbi keerulisi kataboolseid ja anaboolseid reaktsioone, säilitades samal ajal konstantse rakusisese keskkonna. Rakud on avatud termodünaamilised süsteemid, mis osalevad aine- ja energiavahetuses rakuvälise keskkonnaga...
Tavaliselt vabaneb energia, mis talletatakse makroergilistesse ühenditesse nt:ATP(40%) ning eraldub soojusena (60%).Näiteks glükoosi lagundamisel vabaneb 38 ATP molekuli. Erinevatel eluperioodidel ja erinevates olukordades on assimilatsiooni ja dissimilatsiooni vahekord erinev.Näiteks noores kasvavas organismis on ülekaalus assimilatsiooniga seonduvad nähtused, seevastu vananevas domineerib dissimilatsioon. Inimese keha elementaarsed ehituslikud üksused on rakud.Kõik keha rakud talitlevad ümbritsetuna, kas täielikult või osaliselt, vere, lümfi või koevedelikuga. Need vedelikud moodustuvad seega keskkonna kus rakud toimivad. Organismi normaalse talituse tagab sisekeskkonna suhteline stabiilsus,muutlikkus vaid piiratud ulatuses.Suuremad nihked seisekeskkonnas häirivad organismi talitust,kahjustades sealhulgas kehalist töövõimet. Ainevahetuse regulatsioon on suunatud organismi sisekeskonna stabiilsuse säilitamisele...
jagada 2: sakrotroopsed, parasiitsed. Bakterid vähem. Puit lagundaja seisukohalt Juuremädanike tekitajad: kotseente hulka võib asetseda väga erinevates keskkondades, kuuluv põleseen- tekitab majanduslikku mis suurel määral tingivad ka organismi kahju mändidele. Kandseentest juure kes/mis teda lagundab, lagundamise kiiruse mädanike tekitajad: 1 sugukond ja lagundamise lõpp-produkti (muld). lehikulaatsed: põhja- külmaseen, tutt- Primaarsed, sekundaarsed ja järgnevad külmaseen, tõmmu- külmaseen, tamme- lagundajate põlvkonnad. Primaarsed- külmaseen; eestis pole, mugul- külmaseen; haigustekitajad e. Metsamädanikud. eestis pole, hiid- lehtervahelik ka Patogeensed seened, kes suudavad tungida soomusmamppel. 2 sugu mittelehikulaatsed: elus puusse,...
SOO MÄÄRAMINE Sugukromosoomid Sugu määravad kromosoomid. Sugutunnused Vaid ühele sugupoolele iseloomulikud ehituslikud ja talituslikud tunnused. Lahksugulisus- Ühel indiviidil vaid ühe sugupoole (kas emase või isase) sugunäärmete ja elundite olemasolu Liitsugulisus- Ühel indiviidil mõlema sugupoole (nii emase kui ka isase) sugunäärmete ja elundite olemasolu. Ajalooliselt on välja kujunenud mitu soo määramise viisi. Kõige täiuslikum on soo määramine erinevate (X ja Y) sugukromosoomidega. Sugukromosoomid on inimestel kõikides rakkudes, nii keha kui ka sugurakkudes....
Jüüt, pupp, käila, (poop, ) Ahtris paiknev pardast pardani ulatuv tekiehitis. Algab ahtrikumerusest või ahtripeeglist, võib ulatuda laeva keskosani. Kaitseb laeva tagantlaine eest, osaleb uppumatuse ja püstuvuse tagamisel. Tänapäeval väga levinud. Sellele tekiehitisele püstitatakse elu-, teenindus- ja juhtimisruume sisaldav tekihoone. Erinevate laevaruumide ehituslikke iseärasusi vaatleme veel Teemas 8. ,,Laevaruumid ja ehituslikud detailid". 3.4 Kasutusotstarve ja laeva arhitektuur. Suurimat mõju laeva väljanägemisele avaldab kasutamiseesmärk. Üldiselt püüdsime seda näidata juba Teemas 1. Siiski iseloomustame mõningaid eriti levinud laevatüüpe. 3.4.1 Universaalne kuivlastilaev (General kargo ship) (Joon. 3.33 3.36) Nimetatakse ka segalastilaevaks (vt Mereleksikon lk.457). Selline laev on kohaldatud kõikvõimaliku pakendatud või puistes veetava lasti veoks. Tänapäeval on kõigi...
Selle perioodi tegevused: -alatise ja pikaajalise säilitustähtajaga arhivaalid koondatakse hoidlasse -tagatakse hoiutingimused (karbistamine) -tagatakse juurdepääs ja arhivaalide kasutamine -arhiiviväärtusega arhivaalid eraldatakse üleandmiseks avalikku arhiivi. Ettevõtted võivad arhivaalid anda edasiseks säilitamiseks eraarhiivi. -pikaajalise säilitustähtajaga arhivaale säilitatakse kuni säilitustähtaja lõpuni ja eraldatakse siis hävitamiseks hävitamisakti alusel. ARHIVAALIDE KOONDAMINE ARHIIVIHOIDLASSE Hiljemalt kolme aasta möödumisel arhivaali loomisest või lahendamisest koondatakse alatise ja pikaajalise säilitustähtajaga (üle 10aasta) arhiivid arhiivihoidlasse. Lühiajalise säilitustähtajaga arhivaalid võivad jääda täitjate kätte tööruumides. Kui arhivaalide hoidmine tööruumides pole turvaline ja hoidlas r...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD TEHNOLOOGILISED LAHENDUSED Pihu-, süle-, laua- ja serverarvutid ning nende ehituslikud ja rakenduslikud eripärad Referaat Juhendaja: 2012 SISSEJUHATUS Tänapäeva tehnoloogia on arenenud ja areneb ka edaspidi meeletu kiirusega. Märkamatult oleme me jõudnud ajastuni, kus täna ostetud tipptehnika on juba järgmisel päeval kiirema, võimsama ja/või nutikama seadme poolt üle trumbatud. Praegusel hetkel on tehnika viimase sõnaga raske,...
Tuul-torm. Kliima. pH. Niiskus. Valgus. Hapnik. Temperatuur. · Antropogeensed: Keskkonna saastamine: · Eutrofeerumine. · Happesademed. · osoonikihi hõrenemine. · Kasvuhooneefekt. Metsade raie: · Erosioon. · Biootilised: Konkurents. Kisklus. Sümbioos. Parasitism. Taimtoidulisus. Kommensalism. ÖKOSÜSTEEM: · Ökosüsteem- Isereguleeruv süsteem, milles aine- ja energiavahetuse kaudu on seostunud organismid ning eluta keskkond. · Elukooslus: Taimed. Loomad. Seened. Mikroorganismid. · Ökotoop: Veekeskkond. Muldkeskkond. Õhkkeskkond. so. eluta osa....
Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile:...
Suurte bakterite eripinna probleemid ja nende lahendamine. Sisaldised rakus (suured nitraadivakuoolid, väävliterad) vähendavad tsütoplasma aktiivruumala ja suurendavad eripinda. Seda teed on läinud mõned väga suured bakterid nagu Thiomargarita ja Thioploca. Bakterite kirjeldamisel ja määramisel kasutatavad ehituslikud (morfoloogilised) ja mitteehituslikud tunnused. Ehituslikud: 1) raku kuju, 2) Agregatsioon (kogumite moodustamine), 3) kapsli olemasolu, oluline patogeenidel, kaitseb neid fagotsütoosi eest 4) jätkete olemasolu, 5) raku suurus, 6) koloonia morfoloogia, 7) värvumine Grami järgi, 8) piilide ja viburite olemasolu, 9) endospooride esinemine ja paiknemine Füsioloogilised ja metaboolsed: 1) süsiniku- ja lämmastikuallikate kasutamine,...
Realiseerib päriliku info ehk valmistab valgud. 4) Erinevate rakkude ehitus. · Eeltuumsed puudub tuum, vähe organelle (bakterid) · Päristuumsed tuum olemas, ainuja hulkraksed loomad. (looma, taime, seene, protistirakud) 5) Organellid ja organellide ülesanded rakus. Organelli nimetus Organellid ehituslikud Organellide ülesanne iseärasused Rakutuum Asub tavaliselt raku Sisaldab ja säilitab keskel, seda ümbritseb pärilikkusainet. Juhib raku kahekordne membraan, elutegevust milles asuvad tuumakesed ja kromosoomid....
Ainevahetuse mõiste, anabolism ja katabolism? Ainevahetus e metabolismi all mõistatakse neid protsesse kus elusorganismid bioloogilise oksüdatsiooni käigus muudavad toitainetega (valkude, lipiidide ja süsivesikutsega) saadavat energiat elutegevuseks vajalikeks energialiikideks. Ainevahetuses vabanevat energiat kasutatakse nii raku struktuuride loomiseks ja säilitamiseks kui ka raku spetsiifiliste funktsioonide tagamiseks (st on eristatavad ehituslikud ja energeetilised funktsioonid). See on kahe prtotsessi anabolismi ja katabolismi tasakaal. Anabolism vastuvõetud toitainetest kehaomaste ainete ülesehitamine. Katabolism kehaomaste ainete või vastuvõetud toitainete lammutamine. 11. Ainevahetuse määramise meetodid? Aine- ja energiavahetuse mõõdikuks on energiavahetus. Ainevahtuse taset saab mõõta otseselt ka kaudselt. Otseselt e direktselt mõõdetakse hea soojusisolatsiooniga ruumis asuva katseisiku äraantavat soojust...
fruktoosijääkidest), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis; laktoos (piimasuhkur, koosneb galaktoosi ja glükoosijääkidest), mis moodustub peamiselt piimanäärmetes (lehmapiimas on ligikaudu 5%);maltoos (linnasesuhkur, koosneb kahest glükoosijäägist), mis moodustub seemnete idanemisprotsessis. · Polüsahhariidid e polüoosid on liitsüsivesikud, millel on varuaine ja ehituslikud funktsioonid monoosijäägid on seostunud, polüooside molekulid võivad olla lineaarsed, spiraalsed või sfäärilised. Taimedes leiduv tärklis , mis koosneb glükoosi jääkidest ja laguneb inimese seedekulglas ensüümide toimel glükoosiks,loomades ja seentes olev glükogeen. Ülekaalukalt on meie toidu peamine süsivesik tärklis, mida me saame kartulit ja teraviljade teriseid süües. Juhul kui me sööme maksa, liha ja seeni satub meie seedetrakti teatud kogus glükogeeni....