Hydra - will paralyze its prey Bryozoan - moss animalcule Bell Animalcule Volvox -algae Bioloogia Page 14 Stentor - trumpet animalcule Spirogyra - algae Noctiluca Microscopic algae Bioloogia Page 15 Microscopic Algae Starfish Larva Diatoms Volvox - each black dot is a cell Bioloogia Page 16 Epiteelkude 23. september 2009. a. 13:08 Ehituslikud iseärasused: · Rakud oaiknevad tihedalt üksteise kõrval · Rakuvaheainet on vähe · Teistest kudedest eraldatud bassaalmembraaniga · Esinevad epiteelirakud, närvilõpmed, vahel ka lihanäärmed Funktsioonid · Katab keha ja elundite pindu · Vooderdab kehaõõnt · Moodustab piiri keha ja väliskeskkonna ja kehaosade ning organite vahel · Kaitseb teisi kudesid väliskeskkonna mõjutuste eest · Võimaldab ainevahetust väliskeskonna ja organismi vahel
Nt putukatega kokkupuutes. 2 kasvajad 3 seenhaigus. (nt tuulepesad) Taimedel on kaitseks ka nt solitsüülhape ja jasmonaadid need suurendavad resistentsust patogeenide vastu. Jasmonaate leidub eriti noortes taimeosades aktiivselt kasvavates osades. 13. Ülitundlikkuse reaktsioon. Kokkupuutel häiringuga laseb neil rakkudel surra, kes on kokku puutunud, et miskit edasi ei leviks. V SAMMALDE FÜSIOLOOGILISED ERIPÄRAD 14. Sammalde ehituslikud ja paljunemise eripärad ja nendega seotud füsioloogilised erisused võrreldes soontaimedega. 1 - Keha eristub organiteks vars ja lehed 2 - Väiksemad, kui soontaimed 3 - Puudub juhtkude või esineb primitiivse algsoone kujul 4 - Pole juuri. Kinnitumiseks on risoidid 5 - Kõikidel lehtedega rammaldel on rootsutud lehed ja kasvamine toimub vare tipus asuva kiirdraku abil, mis toodab kolmes suunas tütarrakke. 6 Enamus liikidel on lehed ühe-rakulised
omakorda seotud elektronegatiivse aatomiga. Ioonsed vastasmõjud (20) ehk elektrostaatilised vastasmõjud on vastaslaenguliste ioonide või polaarsete fun rühmade vaheliste elektrostaatiliste tõmbejõudude tulemus. Hüdrofoobsed vastasmõjud (<40) sarnaste apolaarsete aatomirühmade omavaheline tõmbumine vesikeskkonnas. 3. Rakk kui eluühik; prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude, taime- ja looma rakkude ehituslikud iseärasused; rakuorganellide funktsioonid (õpikust iseseisvalt). 4. Vesi omadused, struktuur, H-sidemed vees ja jääs. Kõrge sulamis- ja keemistemperatuur. Suur aurumissoojus, suur soojusmahtuvus, kõrge pindpidevus, kõrge dielektriline konstant, maksimaalne tihedus vedelas olekus. Organismi kõige olulisem lahusti. Vees toimivad molekulide vahel nõrgad vastasmõjud. Vesi Jää
vaja värvimist. Soovitud värvitooni saamiseks segatakse mitut kivipuru kokku. Tehismarmor kujutab endast lihvitud ja pleeritud krohvi. See tehakse mingi tugeva sideaine taignast (kõrgtugev kips, valge tsement), millele segatakse juurde pigmenti. Taigen segatakse nii, et ta jääks kirju. Segu kantakse pinnale ja peale kivistumist lihvitakse üle. Saadakse pind, mis meenutab poleeritud marmorit. Tehismarmorit kasutatakse sisetöödel. 44.Silikaattellise tootmine, olulised ehituslikud näitajad, kasutuskohad Liiva kaevandamine, toimetamine tehasesse; lubja jahvatamine; segu valmistamine koos lubja kustutamisega (pöörlevas trumlis auru rõhu all või silos märja segu laagerdamine); segu täiendav segamine ja vee lisamine vajaduse korral (valmis segu niiskus peab olema 8-10%); telliste vormimine metallvormides pressimise teel 15-20 MPa rõhu all; toortelliste ladumine vagonettidele; telliste kivistamine autoklaavis 0,80,9 MPa aururõhu all (temp autoklaavis
.....60% üldisest energiakulust. 1g süsivesikuid annab 4 kCal 1g rasva annab 9 kCal 1g valke annab 4 kCal Päevas peaks inimene saama 20....30g kiudainet. Kiudaine ületarbimine (üle 30....40g) on ebasoovitav, kuna tekib oht mineraalainete organismist väljaviimiseks. Süsivesikute roll organismis: · energia tootmine; · energeetilise varu loomine (glükogeen); · ehituslikud ülesanded (membraanid, rakuorganellid, hormoonid, koensüümid); · kaitsefunktsioon (mükopolüsahhariidid - limade koostises). Taimede kuivmassist moodustavad süsivesikud 75.....90%. Inimese organismist moodustavad süsivesikud 1,5%, sealhulgas maksas 0,1....1.5%, lihastes 0,6.....1%, peaajus 0,1% süsivesikuid. Näiteid süsivesikute sisaldumisest toiduainetes: · suhkur - praktiliselt puhas süsivesik (100%); · tärklis - praktiliselt puhas süsivesik (100%);
II Vahad · 1) Taimsed vahad: a) kaitse vee kaotuse eest (taliõunad) b) kaitse mikroobide eest c) valguskiirguse tagasi peegeldamine (kõrbes) · 2) Loomsed vahad: a) ehituslik funktsioon mesilaste kärjed b) villa vaha tugeva vett siduva toimega. Kasutatakse kosmeetikas niisutavates kreemides (lanoliin) NB! Inimene vaha seedida ei suuda! III Fosfolipiidid ·Biomembraani ehituslikud üksused. Tänu sellele me ei lahustu. Annab võimaluse eksisteerida erinevates tingimustes. · Alandavad pindpinevust takistavad membraanide kokkukleepumist. · Isoleerivad närve sellega seoses kindlustavad bioelektriliste signaalide korrektse edastamise. 8 VALGUD lk 33-38 Proteiinid e valgud on aminohapetest (AH) moodustunud polümeerid.
(10) Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. (11) Vabariigi Valitsus võib ehitise omadustest ja kasutamise ohutusnõuetest tulenevalt kehtestada nõuded ehitisele või selle osale 7. Kohaliku omavalitsuste roll ehitustegevuse korraldamisel (ehitusseadus) § 19 (4) Kohalik omavalitsus määrab valla või linna ehitusmääruses: 1) ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused; 2) projekteerimistingimuste avalikustamise korra; 3) ajutise ehitise ehitamise korra ja alad; 4) linna või valla osade, sealhulgas miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise ja ehitamise põhimõtted ja nõuded; 5) kohaliku omavalitsuse ülesannete jaotuse ja tähtajad planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel. 8. Detailplaneering ehitustegevuse alusena (planeerimisseadus) Detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla
Kuivsegudeks nimetatakse valmis ehitussegusid, milledes puudub ainult vesi. Kuivsegusid turustatakse paberpakendis. Pakendil on antud segamisõpetus ja vajalik vee hulk. Kuivsegud koosnevad sideainest (sideainetest), täitematerjalist (täitematerjalidest) ja lisanditest (plastifikaatorid, tardumise aeglustajad jne). Kuivsegude kasutamisel saab segusid teha väikeste koguste kaupa ja segu tardumise oht seetõttu praktiliselt puudub. 34. Silikaattellis- olulised ehituslikud näitajad, kasutuskohad Silikaattellis on peamine silikaattoode. Tema toormaterjalideks on kvartsliiv (92…95 %), lubi (5…8 % kuivsegu massist) ja vesi. Telliste lubatud tolerantsid: pikkus ± 3mm , laius ± 3mm , paksus ± 2mm Silikaattelliseid kasutatakse nn. puhasvuukmüüritiste ladumiseks (fassaaditellis). Silikaattellist ei tohi kasutada vundamentides ja soklites - ei ole küllaldase külmakindlusega ja niiskusekindel vees; ahjude, korstnate, lõõride valmistamiseks - ei ole tulekindel
klassist. Klassist sõltuvad ka ülejäänud tee-ehituslikud parameetrid (nt sõiduridade arv, ühe sõidurea laius, ohutusriba laius). •Ilma sõiduteeta harjadel peaks harja laius olema vähemalt 4 m. •Oluline on pinnasepaisu harja kõrgus üle ÜB forsseeritud veeseisu e veepinna, sest hari võib üle ujutada. 16. Pinnasepaisude rajamise üldpõhimõtted sõltuvalt aluspinnasest A. Vettpidavale aluspinnasele rajatud pinnasepaisude ehituslikud üldnõuded. •Üldiselt võib vettpidavale pinnasele rajada kõiki eelnimetatud pinnasetüüpe. Homogeensed paisud ehitatakse sel juhul vettpidavatatest kohalikest pinnasematerjalidest. Seejuures põhjarajoonides tuleb ette näha nõlva ja harja külmumisvastane kaitsekiht. Kaitsekihi paksus peab olema vähemalt paikkonna pinnase läbikülmumissügavuses. Soovitav on rajada ka paisu taganõlva drenaaž, enamlevinud tüüp on drenaažprisma (vt joonis 5
vinnastatakse löögimehhanism, kuid lasu sooritamiseks on vaja vajutada päästikule (üksiklasud) 5. Tulirelva identifitseerimine Tulirelva saab identifitseerida: · pihtamislaengu või · padrunikesta järgi Vintraudset tulirelva identifitseeritakse kuuli ehitusliku tunnuste ja kuulile tulistamisel jäänud vindi välja jälgede järgi. Algul määratakse kuuli järgi relva grupikuuluvus (s.o liik, süsteem, mudel). Kuuli ehituslikud tunnused on kuju, kattematerjal ja kaliiber. Tulirelva grupikuuluvuse määramisel tuleb arvestada, et standardsete padrunitega saab tulistada mitmest erinevast relvaliigist. (TT, , - püstol-kuulipilduja). Grupikuuluvuse väljaselgitamiseks tuleb peale kuuli ehituslike tunnuste uurida veel tulistamisest kuulile jäänud vindi välja jälgi, nende kaldenurka ja vindi väljade laiust. Identifitseerimine padruni kestade järgi
Mustamäe alt olevatest allikatest (Tallinna sademevee ärajuhtimise tegevuskava koostamine. Lõpparuanne, 2006. SWECO Eesti AS); vanasti voolas sealt Harku järve Iisaku oja. Võimalikud leevendused Harku järve puhul: rajada lodud, seda nii Astangu ja Mäeküla asumites; lodud klindi peal ja klindi all ning Harku järve kaldale, rajada ka settebasseinid; ehituslikud abinõud, et sadevesi puhastuks kohapeal; järve suubuvate ojade kaldad jätta võimalikult looduslikku olekusse, mitte maha raiuda kaldal olevaid põõsaid ja puid, sestka ojad on rohevõrgustiku elemendid; kardinaalne Harku järve veekvaliteedi parandamine on muda väljavõtmine. See on keeruline ülesanne mitme aspekti suhtes - hõljuv muda, pole maad muda nõrutamiseks jm;
· Mitokondrid ja plastiidid sisaldavad omi ribosoome, mis on prokarüootset tüüpi Elusorganimide kolm suurt doneemi: · Eukarüoodid · Arhed ehk arhebakterid - prokarüoodid · Bakterid ehk eubakterid prokarüoodid Bakteri nimi peaks sisaldama infot tema: · Kuju · Elupaiga · Biokeemia · Värvuse · Ainevahetuse vms kohta Prokarüootide kirjeldamisel ja süstematiseerimisel kasutatavad tunnused: (6) · Morfoloogilised e ehituslikud (9) Kuju Suurus Piilide ja viburite olemasolu Rakusisaldised Endospooride olemasolu ja paiknemine Koloonia ehitus Värvumine Grami järgi Liikumisviis Pigmentatsioon · Füsioloogilised ja metaboolsed e ainevahetuslikud (15) C ja N kasutamine Rakukesta koostiskomponendid Käärimisproduktide loomus Temp nõudlus Osmotolerantsus pH nõudlus ja taluvus
Osmoprotektorid. Kui keskkonnas osmootne rõhk tõuseb, siis on mikroobil võimalik tõsta ka rakusisest osmootset rõhku. Rakus hakatakse sünteesima osmoprotektoreid. Need on vees hästi lahustuvad väikese molekuliga org. ained. Osmoprotektorid stabiliseerivad ka valke. OSMORETSEPTOR organ, mis reageerib rõhu muutusele. 32. L. Pasteuri avastused ja millele ta aluse pani. Vaktsiinid. (vist oli lisaks kolmele teisele kuulsale mikrobioloogile) 33 Ehituslikud ja mitteehituslikud tunnused bakteritel. Morfoloogilised tunnused Raku kuju, raku suurus, koloonia morfoloogia, värvumine Grami järgi, piilide ja viburite olemasolu, liikumisviis, endospooride esinemine ja paiknemine, rakusisaldised, pigmentatsioon. MITTEEHITUSLIKUD: 2) Füsioloogilised ja metaboolsed (ainevahetuslikud). Süsiniku- ja lämmastikuallikate kasutamine, rakukesta koostiskomponendid, energiaallikad,
MIKROBIOLOOGIA I ( loeng 1.) 1. September 2009 Õppematerjale: 1. ,,Brock biology of microorganisms" by Michael T. Madigan 2. ,,Microbial Life" ( www.sinauer.com/microbial-life/index.html) 3. ÕIS 2009 õppematerjalid 1. ELU TEKE MAAL: · Maa vanuseks on määratud 4,6 miljardit aastat. · Vanimad leitud mineraalid on tsirkoonikristallid ( 4,4 miljardit aastat vanad ). · Vanimad settekivimid on leitud Gröönimaalt ( 4 miljardit aastat vanad ) vee olemasolu. · Vanimad bakterite kivistised on prekambriumist. · Stromatoliit- kivistunud mikroobne matt ( Lääne Austraalia ) · Tsüanobakterid- hapniku kogumine atmosfääri TÄNAPÄEVA TINGIMUSTES EI SAAKS ELU MAAL ENAM MEILE TUTTAVAL KUJUL TEKKIDA, kuna: · Tollal oli hapnikku väga vähe, selle asemel oli CH4, CO2, N2, NH3, CO, H2 · Kõrgem temperatuur · Ere valgus, UV kiirgus · Tugev vulkaanil...
võivad koosneda ka üksikutest põllumajandusaladest, mis on metsamaastikuga segunenud. Hästi väljaarendatud teedevõrk, mis peateede osas on hästi hooldatud ja sobilikud ka liikumispuuetega inimestele. Valgustatud suusa-, rattasõidu- ja tervisejooksu rajad. Kelgutamise ja muude talvemängude alad võivad olla integreeritud peateede võrgustikuga. Suuremad spordirajatised, kui ehituslikud objektid tuleks aga eraldi maastiku sobitada. Peab olema ühendatud elurajoonidega nii ühistranspordi (bussid, rongid) marsruutide ja peatuste kui ka vabalt kasutatavate autoteede ja parklate kaudu. Parkimisalad valgustatud radade alguspunktides. suuremad üldkasutatavad puhkealad, o nii loodusilmelised- kui ka kultuurmaastiku alad, varieeruva taimkattega. Head
SISUKORD KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE........................................................................... 3 SISSEJUHATUS..........................................................................................................4 1 ARHITEKTUURNE OSA......................................................................................... 5 1.1 Hoone üldiseloomustus.............................................................................................................. 5 1.2 Hoone tehnilised andmed .......................................................................................................... 5 1.3 Mahulis-plaaniline lahendus.......................................................................................................6 1.4 Tehnoökonoomilised näitajad.....................................................................................................7 1.5 Välisviimistlus..................................
"kodust majapidamist". Sümpaatikuse toimel tõuseb vererõhk ning südame löögisagedus ja jõud, paraneb töötava skeletilihase varustamine verega, intensiivistub energiavahetus. Pasrasümpaatikuse mõjul tõhustub seedimine, suurenevad energiavarud, toimub pärasoole ja põie tühjendamine, väheneb organismi energiakulu. 4. Lihasraku membraani bioelektrilised omadused. Müoneuraalne sünaps. Lihasraku ehituslikud iseärasused. Lihaskoe põhitüübid. Membraani laeng on positiivne väljaspool (rohkem Na+ ) ja negatiivne lihasraku sees. Sellega on tagatud potentsiaalide vahe ehk membraani polariseeritus, mis on vajalik aktsioonipotentsiaali tekkeks.Müoneuraalne sünaps on koht kus motoneuron kohtub lihaskiuga.Motoorset lõpp-plaati ümbritseb sarkolemmist tasku, mis on moodustunud motoneuroni ümber. Motoneuronist vabaneb atsetüülkolliini, mis põhjustab lõpp-plaadi potentsiaali (EPP) e lihasraku
NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM Mõisted NEURON - närvirakk + jätked SÜNAPS - neuronite kontakt, kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele v lõppelundile MEDIAATOR - e neurotransmitter - närviraku impulsi toimel sünapsis moodustunud keemiliselt aktiivne aine, mille varal toimub erutuse ülekanne (atsetüülkoliin, noradrenaliin) - nr jätke, mida mööda juhitakse erutus neuroni suunas: lühike puuvõratoline või DENDRIIT niitjas - neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutust neuronist välja / neuroni jätke, mis juhib AKSON närviimpulsse nr-st kas teise nr, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse, nt lihasesse - närvisüsteemi tugirakud (kaitse-, tugi-, toitev ja AV-funktsioon) NEUROGLIIA - e närvisõlm e närvitä...
Heledamaid krohve saab teha ainult valge tsemendiga. 05.05.2014 · Tehismarmor kujutab endast lihvitud ja poleeritud krohvi. See tehakse mingi tugeva sideaine taignast (kõrgtugev kips, valge tsement), millele segatakse juurde pigmenti. Taigen segatakse nii, et ta jääks kirju. Segu kantakse pinnale ja peale kivistumist lihvitakse üle. Saadakse pind, mis meenutab poleeritud marmorit. Tehismarmorit kasutatakse sisetöödel. 43. Silikaattellise tootmine, olulised ehituslikud näitajad, kasutuskohad- · Silikaattellise tootmisel esinevad järgmised põhioperatsioonid: · liiva kaevandamine, toimetamine tehasesse ja sõelumine; · lubja jahvatamine; · segu valmistamine koos lubja kustutamisega (pöörlevas trumlis auru rõhu all või silos märja segu laagerdamisega); · segu täiendav segamine ja vee lisamine vajaduse korral (valmis segu niiskuse sisaldus peab olema 8..
(kuulsaim Stonehenge`is Inglismaal) . Vana-Mesopotaamia kunst Umbes 5000 aastat tagasi Lähis-Idas, Indias ja Hiinas kujunesid riigid, kus valitseti religiooni abil, ehitati kanalid ja veehoidlad, arenes tööjaotus, tekkis kiri, hakkasid tegutsema elukutselised kunstnikud. Tigrise ja Eufrati jõe vahel, Mesopotaamias, arenenud ühiskonnas elasid sumerid ja akaadid. Hakati kasutama kiilkirja ja ehitati templeid, valitsejatele losse ja linnakindlusi. Ehituslikud uuendused olid kaared ja võlvid. Templikompleksis oli kõige tähtsam pühamu ehk tsikuraat kõrge astmiktorn, mille tipus oleva jumala kujuga templi juurde viis eri astangutel erinevast kohast kulgev trepp. Skulptuurist leidub savitahvleid, kus kujutati tähtsaid sündmusi ja lihtsustatud kujusid. Palju on leitud keraamikat. Assüüria ja Uus-Babüloonia ehk Mesopotaamia kunst Assüürlased, kellel olid suurimad lossid, kuningate ülistamist kujutavad reljeefid, lõid loominimeste
omavaheline tõmbumine vesikeskkonnas. Avaldub tänu veemolekulide elektrostaatilistele omadustele, mis sunnib molekulide hüdrofoobseid piirkondi omavahel interakteeruma, et vältida kokkupuudet veega. LIISI KINK 4 BIOKEEMIA test I 3. Rakk kui eluühik; prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude, taime- ja loomarakkude ehituslikud iseärasused; rakuorganellide funktsioonid. Rakk on eluühik, kuna ta on väikseim süsteem, millel ilmnevad elutunnused: kasv, metabolism, reageerimine stimulatsioonile ja paljunemine. Rakud on süsteemid, mis omastavad toitaineid ning eraldavad jäägid, viivad läbi keerulisi kataboolseid ja anaboolseid reaktsioone, säilitades samal ajal konstantse rakusisese keskkonna. Rakud on avatud termodünaamilised süsteemid, mis osalevad aine- ja energiavahetuses rakuvälise keskkonnaga
Teisest küljest tähendab säilitamine jällegi soodsate tingimuste loomist objektide laialdaseks kasutamiseks. Säilitamine ei tohi piirata kasutamist, eesmärgiks peaks olema informatsiooni kättesaadavaks tegemine. Säilitamine ja kasutamine on lahutamatult seotud. Säilitamine on oluline kasutamise jaoks ja kasutamine õigustab vahendite kulutamist säilitamisele. Põhivaldkonnad, millega säilitamine tegeleb: · hoid, säilitustingimused, hoone ehituslikud aspektid; · objektide kasutamine ja käsitsemine; · säilikute või kogude hooldus; · informatsiooni uuendamine; · konserveerimistöötlused; · ohuplaneering; Olulised keskkonnategurid on temperatuur, õhuniiskus, valgus, õhus leiduvad saasteained, biokahjustajad, magnetväljad, vibratsioon (esemed). Pabermaterjalide hulka kuuluvad dokumendid, raamatud, kaardid, kirjad, margid, graafika, postrid, joonised, ajakirjad, ajalehed, faksid, papjeemaseest esemed.
Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 TAIMEDE TOITUMISE TEOORIAD 1840. aastal pani Saksa keemik Justus von Liebig aluse mineraalse toitumise teooriale, millele järgnes mineraalväetiste kasutamine põllumajanduses. Peale taimede mineraalse toitumise teooria andis J. von Liebig agrokeemiateadusele veel kaks olulist teooriat, millised veel praegugi peetakse taimede toitumise teooria nurgakivideks. Need on: 1. miinimumseadus („tünnilauateooria“) — ütleb, et saagi taseme määrab miinimumis olev toiteelement või mõni ebasoodne kasvutegur (nt niiskus, temperatuur, umbrohtumus, taimekahjurite ja –haiguste olemasolu jne). 2. toitainete täieliku tagastamise teooria — mille põhjal tuleb toitaineid väetistega mulda tagasi anda nii palju, kui palju me neid saagiga eemaldame. Kirjelda, kuidas võib ebasoodne kasvutegur mõjutada taimede kasvu j...
stressireaktsioonide käivitumisel ja algfaasides. Stressireaktsiooni 3 faasi: 1. kiire reaktsioon, kus sümpaatikuse ja katehhoolamiinide toimel tõuseb vererõhk, südame töö tugevneb, hingamine kiireneb veri küllastub hapnikuga, meeled teravnevad 2. pikaajaline vastupanu tööle lülitub ka teisi endokriinnäärmeid toimub varuainete aktiivne lagundamine ATP-de sünteesiks ja rakkude remondiks, organism püüab adapteeruda stressori toimega tekivad ehituslikud muutused rakkudes 3. kurnatuse faas (tekib, kui stressor on liiga tugev või toimib pikka aega järjest) varuained saavad otsa, rakkude muutused viivad haiguste tekkele Kõhunäärmesaarekesed e Langerhans'i saarekesed e pankreasesaarekesed 0,3-1 mm läbimõõduga väikeste rakkude kogumikud. Vähemalt 2 aktiivsete rakkude tüüpi alfa, beeta ja delta rakud, millede hormoonid reguleerivad kõik eeskätt suhkrute, aga ka valkude ainevahetust:
Keskused asuvad ajutüves ja seljaajus. Aeglustab südame löögisagedust, kiirendab seedetegevust ja eritamist. Autonoomse närvisüsteemi perifeersetes eferentsetes teedes on 2 järjestikust neuronit: preganglionaarne neuron (viib impulsse kesknärvisüsteemist välja) ja postganglionaarne neuron, millega preganglionaarne neuron moodustab sünapsi. joonis 557 virgantained ja retseptorid: vaata praktikum 1 LIHASED 4. Lihaskoe põhitüübid. Erinevate tüüpi lihasrakkude ehituslikud ja funktsionaalsed iseärasused. Lihasraku membraani bioelektrilised omadused. Müoneuraalne sünaps: ülekande mehhanismid. LIHASKOE TÜÜP Skeletilihased Silelihased Südamelihased Paiknemine kehas Kinnituvad luudele Õõnesorganite seinter, Südames nahas, silmas Tuumad Palju perifeerselt üks tsentraalne tuum üks tsentraalne tuum
Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus Tervis: On positiivne mõiste, mis asetab rõhu nii isiklikele kui ka sotsiaalsetele võimalustele, samuti füüsilistele võimetele. Seetõttu ei ole tervis mitte ainult tervishoiuprobleem, vaid aitab tervisilike eluviiside kaudu jõuda heaoluni. Rahvastiku statistika 2014 Oodatav eluiga sünnihetkel Mehed: 72,32 aastat Naised 81,54 aastat Elussünnid 13 572 Enneaegsed lapsed 872 Surmad 15 467 Haigeid vastsündinuid 1000 elussünni 243,7 kohta Kaasasündinud väärarendid, 45,3 deformatsioonid 1000 elussünni kohta Esmashaigusjuhud vanuses 1-4 aastat 255 950 Esmashaigusjuhud vanuses 5-9 aastat 186 058 Vigastuste esmasjuhud välispõhjustest 41 696 tu...
karvu tõstvad lihased, neerud ja enamik veresoontest saab ainult sümpaatilise innervatsiooni. Sümpaatiline osa kontrollib: Termoregulatoorset vastust kõrgele välistemperatuurile Reniini vabanemist neerudest Metaboolsed toimed Horneri sündroom 11 4. Lihaskoe põhitüübid. Erinevate tüüpi lihasrakkude ehituslikud ja funktsionaalsed iseärasused. Lihasraku membraani bioelektrilised omadused. Müoneuraalne sünaps: ülekande mehhanismid. Silelihas, vöötlihas, südamelihas. Silelihasrakkud – ühe tuumaga, diameter: 2-10 mikromeetrit ja pikkus 50-400 mikromeetrit. Puudub troponiin (Ca-ioone siduv valk, mis on iseloomulik vöötlihastele). Selle asemel on kalmoduliin. 1) Spontaanaktiivsuseta e mitmik-üksus a. Iseseisva kontraktsioonivõimega lihaskiud b
1. ELEKTRIPAIGALDISTE ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Määratlused Elektripaigaldis (electrical installation) paigaldis, mis koos- neb elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, jaotami- seks ja/või kasutamiseks ettenähtud elektriseadmetest; elektripaigaldis võib sisaldada elektrienergia salvestusseadmeid (akupatareisid, konden- saatoreid vms.). (Siia kuuluvad ka ehituslikud osad nagu paigaldus-, kande-, ja piirdetarindid, seadmete alused, vundamendid). Elektripaigaldise käit (operation) (edaspidi käit) on tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmises. Käidutoimingud hõlmavad näiteks lülitamist, juhtimist kontrollimist ja hooldamist, nii elektri- kui ka mitte- elektri töid. Elektrialaisik (skilled person, qualified person) isik , kelle erialaõpe, -oskused ja kogemused võimaldavad vältida elektrist tulenevaid ohtusid.
fruktoosijääkidest), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis; laktoos (piimasuhkur, koosneb galaktoosi ja glükoosijääkidest), mis moodustub peamiselt piimanäärmetes (lehmapiimas on ligikaudu 5%);maltoos (linnasesuhkur, koosneb kahest glükoosijäägist), mis moodustub seemnete idanemisprotsessis. · Polüsahhariidid e polüoosid on liitsüsivesikud, millel on varuaine ja ehituslikud funktsioonid monoosijäägid on seostunud, polüooside molekulid võivad olla lineaarsed, spiraalsed või sfäärilised. Taimedes leiduv tärklis , mis koosneb glükoosi jääkidest ja laguneb inimese seedekulglas ensüümide toimel glükoosiks,loomades ja seentes olev glükogeen. Ülekaalukalt on meie toidu peamine süsivesik tärklis, mida me saame kartulit ja teraviljade teriseid süües. Juhul kui me sööme maksa, liha ja seeni satub meie seedetrakti teatud kogus glükogeeni.
Hulkharjasusside sigimine: On suguta sigimist (pungumine, paratoomia, sh. epitookia). Sugurakud lastakse enamasti otse vette. Trohhofoor. Vööusside sigimine: Mõlemasoolised (hermafrodiidid). Munemisel eritab vöö kookoni, millest uss tagurpidi väljub, jättes kookonisse oma mune ja partneri seemet. Areng otsene. Erinevuse põhjused: klassid elutsevad erinevates keskkondades (hulkharjasussid põhiliselt vees, seetõttu lasevad marja vette; vööussid elutsevad maismaal, seetõttu munevad); ehituslikud iseärasused: hulkharjasussid pole morfoloogiliselt nii arenenud kui vööussid, seetõttu on nende areng ning sigimine algelisem, lihtsam (mitmed suguta sigimise viisid), lisaks on vööussid mõlemasoolised, seega ei pärsi sigimist nt emas- või isasloomade esinemise vähesus. 33. Väheharjasusside (Oligochaeta) ja kaanide (Hirudinea) ehituse võrdlus; erinevuse põhjusi Kaanide ehitus: Iminapad ees ja taga. Harjaseid pole. Tsöloom peaaegu üleni
BIOLOOGIA AINEKAVA projekt 01.10.2006 BIOLOOGIA 1. ÜLDALUSED 1.1. Aine põhjendus Bioloogia kuulub loodusainete hulka, millel on oluline koht õpilaste loodusteadusliku maail- mapildi kujunemises. Bioloogia õppimise kaudu kujunevad õpilastel loodusalased ja mitmed teised olulised kompetentsused, omandatakse positiivne hoiak kõige elava suhtes, väärtusta- takse säästvat ja vastutustundlikku eluviisi. Areneb igapäevase eluga seonduvate probleemide lahendamise ja kompetentsete otsuste tegemise oskus, mis ühtlasi suurendab õpilaste toimetu- lekut looduslikus ja sotsiaalses keskkonnas. Bioloogias omandatud teadmised, oskused ja hoiakud integreeritult teistes õppeainetes omandatuga on aluseks sisemiselt motiveeritud elu- kestvale õppimisele. Koolibioloogia õpetuslikeks eesmärkideks on probleemide lahendamise kaudu omandada üle- vaade eluslooduse mitmekesisuse, ehituse ja talitluse, päri...
Ta toodab kõiki seedeensüüme. Pankreas koosneb väikestest sagarikest, mille vahel on kohevast sidekoest vaheseinad, kus asuvad veresooned ja närvid. Sagarikest väljuvad peened viimajuhad, liituvad omavahel ja suubuvad kõhunäärmejuhasse. 42 Pankreases on rikkalikult verekapillaaridega varustatud väikesi endokriinfunktsiooniga rakurühmi. 74-75) Peensoole ja jämesoole iseloomulikud ehituslikud elemendid, ülesanded? PEENSOOL: peensoole iseloomulikuks tunnuseks on sisepind, mis on ringkurruline, millede pinnal on kuni 0,3-1,5mm suurused limaskesta väljasopistised e. hatud (neid on 4 miljonit). Nad suurendavad soole sisepinda kuni 10 korda. Hattude pinnal toimub seedimine ja toitainete imendumine verre ja lümfi. Soole sisu lükatakse edasi jämesoolde. Peensool jaguneb kaksteistsõrmikuks, tühi ja niudesooleks. Peensooles
kui ka endikriinnäärme funktsioon. Pankreas asub risti tagumisel kõhuseinal mao taga. Ta toodab kõiki seedeensüüme. Pankreas koosneb väikestest sagarikest, mille vahel on kohevast sidekoest vaheseinad, kus asuvad veresooned ja närvid. Sagarikest väljuvad peened viimajuhad, liituvad omavahel ja suubuvad kõhunäärmejuhasse. Pankreases on rikkalikult verekapillaaridega varustatud väikesi endokriinfunktsiooniga rakurühmi. 74-75) Peensoole ja jämesoole iseloomulikud ehituslikud elemendid, ülesanded? PEENSOOL: peensoole iseloomulikuks tunnuseks on sisepind, mis on ringkurruline, millede pinnal on kuni 0,3-1,5mm suurused limaskesta väljasopistised e. hatud (neid on 4 miljonit). Nad suurendavad soole sisepinda kuni 10 korda. Hattude pinnal toimub seedimine ja toitainete imendumine verre ja lümfi. Soole sisu lükatakse edasi jämesoolde. Peensool jaguneb kaksteistsõrmikuks, tühi ja niudesooleks. Peensooles
närvikiudude ümber müeliinkatet ja ependüümirakud vooderdavad ajuvatsakesi ja tserebrospinaalkanalit Mikrogliia paikneb põhiliselt hallaines ja mikrogliotsüüdid on kõige väiksemad, väheste tugevalt hargnevate jätketega gliiarakud, mis kuuluvad mononukleaarsete fagotsüütide süsteemi TORUJATE ORGANITE ÜLDISELOOMUSTUS Torujates e õõnesorganites paiknevad ehituslikud elemendid ümber valendiku (siseõõne) Eristatakse suuremaid struktuure, mida nimetatakse kestadeks, mis koosnevad kihtidest – seinas tavaliselt kolm kesta Looma organismis paiknevad torujad organid on kahte tüüpi: Väliskeskkonnaga ühenduvad torujad organid (seede-, hingamis- ja kuseorganid) – kolmekestalised; koosnevad limaskestast, lihaskestast ja adventitsiaal- või serooskestast
Ta toodab kõiki seedeensüüme. Pankreas koosneb väikestest sagarikest, mille vahel on kohevast sidekoest vaheseinad, kus asuvad veresooned ja närvid. Sagarikest väljuvad peened viimajuhad, liituvad omavahel ja suubuvad kõhunäärmejuhasse. 42 Pankreases on rikkalikult verekapillaaridega varustatud väikesi endokriinfunktsiooniga rakurühmi. 74-75) Peensoole ja jämesoole iseloomulikud ehituslikud elemendid, ülesanded? PEENSOOL: peensoole iseloomulikuks tunnuseks on sisepind, mis on ringkurruline, millede pinnal on kuni 0,3-1,5mm suurused limaskesta väljasopistised e. hatud (neid on 4 miljonit). Nad suurendavad soole sisepinda kuni 10 korda. Hattude pinnal toimub seedimine ja toitainete imendumine verre ja lümfi. Soole sisu lükatakse edasi jämesoolde. Peensool jaguneb kaksteistsõrmikuks, tühi ja niudesooleks. Peensooles
Projekteerimine toimub piirseisundite ja osavarutegurite meetodil Üldjuhul on sobivaim lähtuda unifitseeritud mastidest. Valik toimub projek- teeritava liini tingimuste võrdlemise teel masti karakteristikutega: • nimipinge • masti materjal: − 330 kV liinid − eelistatavalt teras − 110 kV liinid − raudbetoon- või teras (viimased eriti ristumismastides) − kesk- ja madalpingeliinid − immutatud männipuit • ehituslikud nõuded − projekteerimiseks vajalik ehituslik informatsioon • konstruktiivne kujundus: mastide tüübid ja kasutus • faasijuhtmete ja piksekaitsetrossi kinnitamine Mastid tuleb arvutada liini normaal- ja avariitalitluse koormustel. Avariitalitlus − ühe või mitme juhtme või/ja trossi katkemine külgnevas vi- sangus. Mastide ja vundamentide projekteerimiseks vajalik ehituslik informatsioon: − isolaatorite, juhtmete ja piksekaitsetrosside kinnituspunktides toimivad
vajuvad alla ning seal on soe ja niiske kliima, kus nad tekivad kergesti. Samuti tuleks ka veiste sulge puhastada ning nende lamamisalasid. Sõnnikukraap peab liikuma aeglaselt lehmade vahel, kuid peab jõudma piisavalt puhastada, et lehmad ei suudaks kohe uuesti suuremal hulgal läga tekitada. Inimene peab endale kõik vajaliku hügieenilise murtesema (kindad, desinfitseerivad asjad jne). 68. Noorkarjafarmi ehituslikud iseärasused Ühissulus peab vasika kohta olema vähemalt 1,5 m põrandapinda. Ühissulu pindala sõltub vasika massist: kuni 150 kg vasikatele - 1,5 m2; 150...220 kg vasikatele - 1,7 m2; üle 220 kg vasikatele - 1,8 m2. Ühte gruppi paigutatakse enam-vähem üheealised ja samasoolised loomad. Noorloomade pidamishooned on üldjuhul puit- või teraskonstruktsiooniga kergehitised. Väiksemate karjade korral peetakse noorloomi allapanukihil
KAITSEVÄE VÕRU LAHINGUKOOL SÕDURI KÄSIRAAMAT Võru 2008 Koostatud Kaitseväe Võru Lahingukooli õppeosakonnas. Täname koostöö eest: Sidepataljoni LT VÕK Tapa VÕK-i Üksik- vahipataljoni Viru Üksik jalaväe-pataljoni Parandusettepanekud on oodatud e-posti aadressile: [email protected] EESSÕNA Hea Lugeja, Eesti Vabariigi ettevalmistus sõjaliseks kaitseks toetub üldisele ajateenistuskohustusele. Täna kestab ajateenistus Eesti kaitseväes vähemalt kaheksa kuud. Siis õpitakse instruktorite käe all sõduritarkusi, mida kogu teenistuse jooksul praktiseeritakse ja täiendatakse. Kuid inimene kipub ikka aeg ajalt asju unustama ning ega sõdurgi erand ole. Seega annab alljärgnev "Sõduri käsiraamat" võimaluse ununema kippuvaid teadmisi üle korrata ning vajalikul hetkel käepärast olles võib ülesannete täitmisel tähtsaks õlekõrreks osutuda. Tänapäeva sõjapidamine on muutunud väga tehniliseks ja nii võiks vä...
sellele kantakse terrasiitsegust kattekiht Kasutatakse välistöödel, ilmastikukindel ja ei vaja värvimist. Soovitud värvitooni saamiseks segatakse mitut kivipuru kokku. Tehismarmor kujutab endast lihvitud ja poleeritud krohvi. Tehakse tugeva sideaine taignast, millele segatakse juurde pigmenti. Segu kantakse pinnale ja peale kivistumist lihvitakse üle.Tehismarmorit kasutatakse sisetöödel 44. Silikaattellise tootmine, olulised ehituslikud näitajad, kasutuskohad Tootmine- Liiva kaevandamine->toimetamine tehasesse->sõelumine->lubja jahvatamine->Segu valmistamine->Segu segamine->Telliste vormimine->Toortelliste ladumine vagonettidele->telliste ivistamine autoklaavis(170...1800C, kestab 8...12h) Survetugevus 25N/mm². Veeimavus 10-15%.Soojaerijuhtivus =0,7....0,8W/mK, Paindetugevus 4...5N/mm2. Külmakindlus vähemalt 50 tsüklit.
Selleks käidi Itaalias ja Kreekas vanu ehitisi mõõtmas. Nende põhjal anti välja käsiraamatuid, õpikuid ja tüüpprojekte, mis levisid kogu Euroopas. Siiski kasvas ka ühe renessansiarhitekti, nimelt PALLADIO mõju, sest ka tema oli nõudnud antiikarhitektuuri täpset järgimist. Antiigi ja Palladio mõjul armastab klassitsism üle kahe korruse kõrguvaid sambaid ja sammasportikust (kreeka templi otsasambaid, talastikku ja viilu meenutavat väljaehitist). 19. sajandil olid aga ehituslikud ülesanded teised (templeid ei ehitatud nii palju kui antiikajal), kuid see-eest kasutati palju templitelt laenatud detaile - sambaid, mida kasutati valitsushoonete, losside ja isegi tavaliste elumajade juures. Nii tekkisidki lossid, mille fassadid meenutasid templit. Üks kreeka templit meenutav kirik on Madleine`i kirik Pariisis. Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus on klassitsistlikule arhitektuurile omased jooned
Maris Kallus KKS 2010 Inimese organismi keemiline koostis 1. Elusa ja eluta looduse võrdlus: 1) Elusorganismidele on iseloomulik keerukas seesmine struktuur; 2) Elusorganismide iga koostisosa omab kindlat funktsiooni; 3) Elusorganismid on võimelised väliskeskkonnast energiat ammutama, seda muundama ning oma seesmise struktuuri ja funktsioonide säilitamiseks kasutama; 4) Elusorganismid on võimelise paljunema. 2. Inimese keha ja maakoore atomaatse koostise võrdlus: Kui võtta 8 enamlevinud keemilist elementi maakoorest ja inimese kehast, näeme, et 3 neist langevad kokku – O (mk 47%, ik 25,5%); Ca (mk 3,5%, ik 0,31%); K (mk 2,5%, ik 0,06%). Maakoor : I O – 47%; II Si – 28%; III Al – 7,9%. Inimese keha : I H – 63%; II O – 25,5%; C – 9,5%. 3. H, O, C, N kui peamised keemilised elemendid, millest koosnevad elusad rakud: Hapnik – osaleb oksüdatsiooniprot...
tõttu siiski ei rahuldanud pianistide vajadusi, instrumendi helitugevus jäi suurtes kontserdisaalides nõrgaks. 1820. aastatel said juhtivateks klaverifirmadeks Erard ja Pleyel Pariisis, kusjuures Erard võttis aluseks just suurema kõlajõuga inglise tüüpi klaveri. Alates 1830. aastatest kasutas ja propageeris Erard'i klaverid Liszt, Pleyeli omi aga Chopin ja Kalkbrenner. Nendel klaverivabrikantidel olid Pariisis ka oma saalid ja muidugi oma klaveritega. Peamised ehituslikud küsimused, mille kallal klaverimeistrid sel kümnendil töötasid, olid suurem kõlatugevus (eriti bassiregistri kandvus) ja nüansseerimisvõimalused dünaamikas, aga ka mängumehaanika kiirendamine ning kergemaks ja täpsemaks muutmine. Erard'i firmas väljatöötatud repetitsioonimehaanika lõi eeldused uutele virtuoossetele efektidele, samal ajal kui metallraami kasutuselevõtt võimaldas keelte pinget tõsta ja kõlatugevust märgatavalt suurendada. Need uuendused hakkasid levima 1820
Pilet 1. 1. Räägi lahti: Tervis: vaimne, emotsionaalne, sotsiaalne. Näited. 2. Loetle seedesüsteemi organid, nende ülesanded ja omapära. 3. Mis on seksuaalsus, seksuaalkultuur; bioloogiline ja sotsiaalne sugu? 1.Tervis on füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu seisund ( mitte lihtsalt haiguste puudumine ) Vaimne tervis on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime : 1. tajuda ja mõista reaalsust, 2. õppida juurde uusi asju, 3. teadvustada iseennast, 4. hakkama saada pingelises olukorras jne. Vaimset tervist rikuvad: stress, muremõtted, erinevad hirmud, vihastamine, solvumine, pidev virisemine, alkoholi, tubakasuitsu ja narkootikumide tarbimine jne. Väsimus ei teki alati kehalise töö tagajärjel, vaid võib tekkida ka vaimsest pingest nagu õppimine, mõttega töö tegemine, muremõtetest ja seda nimetatak...
Tähtsamad kuivsegude alaliigid on: *müürimördid, *krohvimördid, *pahtelsegud (viimistlussegud), *plaatimissegud, *vuugitäited, *peenteralised betoonid jne. Kuivsegusid segatakse silindrilises anumas mikser-tüüpi käsiseguriga. Kuivsegude kasutamisel saab segusid teha väikeste koguste kaupa ja segu tardumise oht seetõttu praktiliselt puudub. Puudub ka vajadus ehitusplatsi segusõlme järele. 34. Silikaattellise tootmine ja olulised ehituslikud näitajad Silikaattellis Silikaattellise tootmisel esinevad järgmised põhioperatsioonid: *liiva kaevandamine, toimetamine tehasesse ja sõelumine; *lubja jahvatamine; *segu valmistamine koos lubja kustutamisega *segu täiendav segamine ja vee lisamine vajaduse korral *telliste vormimine metallvormides pressimise teel *toortelliste ladumine vagonettidele; *telliste kivistamine autoklaavis Silikaattelliste värvus on enam-vähem valge. Kunagi lisati telliste segule põlevkivituhka
vahatamine 3.2.3 Tähelepanu nõudvad asjaolud Planeerimisel tuleb tähelepanu alla võtta järgnevad asjaolud • Objekt tervikuna ja selle pindala • Aeg või ajaperiood millal töö teostada • Kui palju aega kulub töö teostamiseks • Personal ja ametijuhend • Klientide informeerimine tulevastest töödest • Informatsiooni vahetamine omas organisatsioonis (info objektide suurpuhastusest, mida tehtud, millele tähelepanu pöörata) • Ehituslikud lahendused: materjalide tundmine, millised uksepakud, kas materjali serv on tõstetud seinale, läved (vahatamine), materjalide kinnituskohad ja nende vastupidavus, pinna kalded • Materjalide vee- ja kemikaalikindlus • Mööbel ja selle kinnitus, kui palju mööblit on võimalik ruumist välja viia • Akende avamistingimused Aastaaeg, ilmastiku muutlikkus • Kas objektil on ventilatsioon, õhutamisvõimalus, põrandasoojustus
või peremeesraku lüüsil § Peavad olema märjas keskkonnas § Ei jää hästi ellu seedetraktis § Levivad suurte piiskadega, kehavedelikega, siirdatavate organitega ja vereülekandel § Levimiseks ei ole vajalik peremeesraku surmamine § Kaitseks on vajalikud rakuline immuunsus ja antikehad § Põhjustavad ülitundlikkust ja põletikureaktsioone. Replikatsioon § Viirused paljunevad vaid elusas rakus! Peremeesorganismi raku poolt on energia, sünteesimehhanismid ja madalamolekulaarsed ehituslikud prekursorid. Viiruse poolt on geneetiline informatsioon kõige selle sünkroonseks ja harmooniliseks koostööks. § Viirused omavad erinevaid replikatiivseid strateegiaid, kuid välja saab tuua mõned üldised seaduspärasused (universaalsed staadiumid). Replikatsioon § Kinnitumine (attachment) - toimub raku retseptorile. § Spetsiifiline (tropism) ja põhimõtteliselt pöörduva iseloomuga protsess. § Viiruse poolt vastutab virus attachment protein (VAP) § Inimesel rakkudel spetsiifilised
seotust Feneetika vastu töötavad: Konvergents – päritolult erinevate liikide muutumine sarnasteks ühesuguste keskkonnatingimuste mõjul (analoogsete tunnuste teke) Parallelism – ühesugused evolutsioonilised muutused lähedastel taksonitel nii, et ajalooliselt nooremad taksonid on omavahel sarnasemad kui nooremad taksonid oma eellastega Mimikri – kaitsekohastumuslik sarnasus mittesugulaslikel organismidel Juhuslik sarnasus, organite ehituslikud piirangud jms Fülogeneetiline süstemaatika ehk kladistika taksonite rühmitamine üksnes nende fülogeneesi alusel põhiprobleem – empiirilistest andmetest (tunnuste jaotumisest taksonitel) kui evolutsiooni tulemusest lähtudes rekonstrueerida see protsess, mis on tunnuste mustrit kujundanud Feneetika ja kladistika võrdlus Homoloogia ja analoogia Elundite või tunnuste selline sarnasus, mis tuleneb sisemise ehituse, geneetilise algupära ja arengulaadi
Retseptorid on spetsialiseerunud kindaliigiliste ärrituste vastuvõtjateks. Tekkinud närviimpulsid juhitakse sensoorseid e aferentseid närvijuhte pidi selja ja peaajusse. Seal neid töödeldakse. Ning saadetakse vastuimpulss. NS peamiseks funktsiooniks on välisärrituste ja organismi vastureaktsioonide integreerimine. NSi struktuurseks osaks on närvirakk e neuron. Inimesel u 10 triljonit närvirakku. Närviraku peamised ehituslikud osad: rakukeha, dendriidid ja aksonid. Erinevate närvikiudude erutuse edasijuhtimiskiirus on vahemikus 0,1-10 m sekundis. Närvirakkude vahel võivad olla koonduvad (konvergentsed) ja lahknevad (divergentsed) seosed. Koonduvad- nt ajus teatud tasandil oleva impulsse vastu võtva närviraku seosega suurema hulga vahetult madalamal tasandil olevate rakkudega, milledel saabuvad impulsid koonduvad mainutud neuronile.
Genoomi suurus (bp) Seened: pärm 2×107 Drosophil Loomad: 2×108 a kana 2×109 inimene 3×109 Taimed: uba 9×109 Trillium 1×1011 4.)Nimetage prokarüoodi (eubakter) ja eukarüoodi raku peamised erinevused: Prokarüootidel on organelle vähe või puuduvad üldse. Eukarüoodil on tuum, mitokonder, kloroplast. Prokarüoodil puudub tuum, eukarüoodil on olemas. Ehituslikud erinevused rakumembraanides. Eukarüoodil esineb mitoos ning meioos, kuid prokarüoodil puudub. Prokarüoodi metabolism on aeroobne ja anaeroobne, kuid eukarüoodi metabolism on ainult aeroobne. 5.)Esimesed prokarüootsed organismid tekkisid ~ aastat tagasi: Arvatakse, et arhed on suhteliselt sarnased oma 3-4 miljardit aastat tagasi Maal elanud esivanematele, nad on aeglaselt evolutsioneerunud. 6.)Esimesed eukarüootsed organismid tekkisid ~aastat tagasi: Tänapäevased eukarüootsed
1. Kirjelda paari sõnaga, mis asi oli (on) loomulik teoloogia (Natural theology). Keskaja Euroopa kristliku maailmakäsitluse kujunemisel oli Aristotelesel suur roll. Tema kirjutistel oli isegi liiga suur mõju need pärssisid edasist uurimist, sest kõik oli "valmis". A. Toomas leidis, et Aristotelese kirjeldatud loomade imekspandavad kohastumused on parim tõestus Jumala olemasolu kohta. Ainult suur Jumal võib olla nii ettenägelik ja tark, et kõik elusoleva nii täiuslikult vormida. "Natural Theology"püsis valdava maailmakäsitlusena Darwinini välja. Loodust uuriti, et paremini mõista Jumala loomisimet. 2. Kirjelda kahte 18. sajandi valgustusajastu mõtlejat ja nende ideid liikide muutumisest Maupertuis arutleb ähmaselt millegi üle, mis meenutab LV-d. Tegeles pärilikkusega näitas, et vanemad (emane/isane mõlemad) pärandavad järglastele tunnuseid ja uuris statistiliselt varieeruvust. Arutles selle üle, miks troopikas on inimeste...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
