9. Millised on kõige väiksemad ja millised kõige suuremad rakud? Kordamisküsimused: BAKTERID 10. Millised on 4 põhilist koetüüpi; nende ülesanded ja ehitus. 11. Loomaraku ehitus ja talitlus: Millistest organellidest koosneb, 1. Millal avastati bakterid? nende ehitus ja ülesanded rakus? 2. Mis on arhed? 12. Oska jooniselt tunda loomaraku organelle! 3. Millised ehituslikud üksused kuuluvad bakteriraku piiristava, 13. Aktiivne ja passiivne transport läbi rakumembraani. reproduktiivse ja millised ainevahetuse süsteemi alla? 14. Taimeraku ehitus ja talitlus. 4. Selgita, millist funktsiooni täidavad bakteriraku kapsel, rakusein ja 15. Oska jooniselt tunda taimeraku organelle! tsütoplasmamembraan? 16. Plastiidide üleminek. 5
Taolisi muutusi nimetatakse kohanemisteks, sest need on mittepärilikud, pöörduvad muutused. Keskendume järgnevalt aga kohastumuslike, evolutsiooniliste muutuste vaatlemisele. Veenõudluse alusel liigitatakse soontaimed neljaks: 1) mesofüüdid, taimed, kes on kohastunud kasvama humiidsetel aladel, kus temperatuur on mõõdukas ja mullaniiskus piisav, aga mitte liiga suur. Enamik Eesti taimeliike on mesofüüdid; 2) kserofüüdid ehk kuivustaimed, kelle ehituslikud ja talitluslikud kohastumused võimaldavad pikka aega taluda õhu ja mulla kuivust. Neil on kujunenud mitmesuguseid kohastumusi veevarude säilitamiseks ja säästlikuks kasutamiseks; 3) hügrofüüdid ehk niiskustaimed, kohastunud kasvama aladel, kus vett on mullas piisavalt ja veekulu suure õhuniiskuse tõttu väike; 4) hüdrofüüdid ehk veetaimed, kohastunud eluks vesikeskkonnas. 5.1. Mesofüütse lehe ehitus 5.1.1. Epiderm
nimetada emaslooma lisasuguorganiks ehk sekundaarseks emassugunäärmeks. Udara jaotus ja ehitus - Mäletsejaliste ja mära udar paikneb kubemepiirkonnas, tagajäsemete vahel, sea udar aga ulatub samalt kohalt eesjäsemeteni. Noorlooma udar moodustub rasvkoest koos selles saarekestena esinevate näärmesagarikega. Viiendast tiinuskuust alates on lehma udaras rasvkude peaaegu kadunud. Udara involutsioon ehk taandareng, kus udarasisesed ehituslikud muutused, vähendavad udara suurust ja sekretsioonivõimet. Nisa sisaldab kiulises sidekoes kolmesuunalisi (piki, põiki ja radiaalselt kulgevaid) lihasekiude. 30. Kudede mõiste ja jaotus (4) Kude organismi ehitusmaterjal; ühetaoliste ja ühesuguse päritolu ning talitlusega rakkude ja rakkudevahelise aine koondisi, mis mitmeti omavahel rühmitudes moodustavad organi. Koed jaotatakse epiteel-, tugi-, lihas- ja närvikude. 31
ühemootorilised e grupajamiga b) mitme jõuallikaga e inividuaalajamiga 5. Pöördemehhanism a) mittepöörduvad b) pöörduvad: mittetäispöördelised ja täispöördelised. 21. Ühekopaliste ekskavaatorite otstarve ja liigitus. ühekopalisi ekskavaatoreid kasut ehituses mitmesuguste kaevamisega seotud mullatööde tegemiseks. Peale eelloetletud liigitust jaotatakse ühekopalised ekskavaatorid veel järgmiste tunnuste alusel: 1. Kasutusvaldkond a) üldehituslikud universaalsed- b) ehituslikud karjääri- c) karjääri- d) avamis- 2. Tööorganismi sidestus a) tross- plokk- b) hüdraulilised 3. Pöördemehhanismide arv a) ühe pöördemehhanismiga b) dubleeritud pöördemehhanismiga 4. Tööorgani põhitüüp a) päri- e otsekopp b) vastu- e pöördkopp c) greifer e haardekopp d) draglain e heitkopp 5. Mass ja kopa maht a) mikro- (Vk=12…25 liitrit) b) mini- (Vk=25…150) c) väike- (Vk=0.2…0.5m3) d) keskmised (Vk=0.6…2.5m3) e) suured (Vk=3.0…6m3) f) ülisuured (Vk=6…15m3) 22
ARHIVAALIDE SÄILITAMINE PASSIIVSE ELUTSÜKLI AJAL Passiivse elutsükli ajal hoitakse arhivaale organisatsiooni arhiivihoidlas. Selle perioodi tegevused: -alatise ja pikaajalise säilitustähtajaga arhivaalid koondatakse hoidlasse -tagatakse hoiutingimused (karbistamine) -tagatakse juurdepääs ja arhivaalide kasutamine -arhiiviväärtusega arhivaalid eraldatakse üleandmiseks avalikku arhiivi. Ettevõtted võivad arhivaalid anda edasiseks säilitamiseks eraarhiivi. -pikaajalise säilitustähtajaga arhivaale säilitatakse kuni säilitustähtaja lõpuni ja eraldatakse siis hävitamiseks hävitamisakti alusel. ARHIVAALIDE KOONDAMINE ARHIIVIHOIDLASSE Hiljemalt kolme aasta möödumisel arhivaali loomisest või lahendamisest koondatakse alatise ja pikaajalise säilitustähtajaga (üle 10aasta) arhiivid arhiivihoidlasse. Lühiajalise säilitustähtajaga arhivaalid võivad jääda täitjate kätte tööruumides. Kui arhivaalide hoidmine tööruumides pole turvaline ja hoidlas r...
Enamasti moodustunud hallikute liikidest. > Tuntuim kottseente hulka kuulub pintselhallik eraldati esimene antibiootikum penitsilliin. Valge- ja sinihallitusjuustu valmistamisel. ° Hallitanud toit on enamikule loomadele mürgine, sest see sisaldab hallikute poolt eritatud mükotoksiine. ° On ka mikroskoopilisi üherakulisi seeni pärmseen (pagaripärm) > Annavad jääkporduktina etanoli > Pagaripärm paljuneb pungumise teel. Seeneraku ehituslikud iseärasused ° Samad organellid, mis loomaraku ehituses. ° Plastiide pole, vakuoole ei esine. ° Üherakulised pärmseened on ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. (otstes avad, mille kaudu liiguvad tsütoplasma, selles paikevad organellid ja rakutuumad ühest rakust teise) ° Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. ° Ümbritsetud rakumembraaniga
madalama rõhu suunas ja rikutud tasakaalu taastada. Sealjuures on vedeliku liikumise kiirus sõltuv rõhkude vahest p, mis on vedelikus tekitatud. Muutuv p(rõhkude vahe) põhjustab muutuva vedeliku vooluhulga läbi seadme ja mõjutab seadme väljundis saadava liikumiskiiruse stabiilsust. Mida suurem on vedeliku tihedus seda väiksem on voolamiskiirus. 15. Hüdroajamis kasutatavate pumpade ehituslikud iseärasused ja neile esitatavad nõudmised? Pumbas muudetakse pumba ajami poolt tema käitamiseks kulutatud mehaaniline energia töövedeliku hüdrauliliseks energiaks, mis väljendub vedeliku rõhu ja vooluhulga kaudu. Hüdrosüsteemi toitmiseks kasutatavad pumbad peavad sobima suhteliselt viskoossete vedelike pumpamiseks. Enamlevinud on nn mahulised pumbad. Mahulise pumba puhul saavutatakse vedeliku vool läbi pumba tema tööruumi
Kordamisküsimused inimese toitumisõpetuses (VL.0336) Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal annab 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? Kartulist saab polüsahhariide, tärklist 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60 % peaks olema süsivesikud 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? Süljes olev - amülaas alustab tärklise ja teiste süsivesikute lagundamist juba suus, ning saadusteks on maltoos. 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? Insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Päevas peaks saama toiduga 25 35 g kiudaineid, kuna lisavad soolesisaldisele mahtu, tekitades sellega täiskõhutunde. kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles, aitavad...
1. AGP liides ja selle kasutamine Accelerated Graphics Port Alustas Intel koos Pentium II Videokaartidele 2 reas 66-pin 2. AMD protsessorite areng läbi aegade Amd protsessorite areng läbi aegade. AMD alustas oma protsessorite tootmisga 1995. AMD esimesed protsessori olid (1995) NX586 ja Am486 ning Am5k86 mille taktsagedus oli vastavalt 133Mhz ja 120 ja 90Mhz. Nendele järgnes 1996 aastal K5 seeria. Nende taktsagedus ei ületanud samuti 120 Mhz. 1997 aastal läks kasutusele K6 seeria protsessorid mille taktsagedus ulatus 300Mhz. 98.aastel tehti K6 ka uuendusi K6-2 ja K6-3 mille taktsagedus ulatus 450 Mhz. 1999. Aastal loodi AMD K-7 Athlon, mida uuendati 2000 aastal niipalju et taktsagedus ületas ühe gigahertsi piiri. 2000 aastal lõi AMD ka K-7 Duron protsessori, mis oli väiksema taktsagedusega, kui Athlon. 2003 K8(Opteron,Athlon64,Sempron,Turion64) 3. Andmekandjad (MO,DAT,CD,DVD,ZIP,jne) Mo ...
*tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. Moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani, tütoplasmavõrkustiku ja enamiku raku organelle. 2.Ülesanne. Hemofiiliahaige mees on abielus terve naisega. Perekonnas on hemofiiliahaige tütar. Kui suur on tõenäosus, et perekonda sünnib järgmise lapsena hemofiiliat põdev poeg ? Pilet 10 1.Taimerakk. Taimeraku ehituslikud iseärasused? Taimerakk erineb loomarakust: *ainuomaste organellide plastiidide esinemine. Plastiid ovaalsed organellid, mis annavad taimede eri osadele erineva värvuse. Vastavalt neis sisalduvatele pigmentidele eristatakse: rohelisi kloroplaste, kollaseid või punaseid kromoplaste ja värvusetuid leukoplaste. Kloroplastid sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, mis on oluline fotosünteesiprotsessis. Kloroplastid paiknevad peamiselt lehtede rakkudes.
asend: Pankreas asub risti tagumisel kõhuseinal mao taga. ehituslikud elemendid: Piklik sagarikujulise ehitusega elund massiga 70-80g. Eristatakse pead, keha ja saba. Pankreas koosneb väikestest sagarikest, mille vahel on kohevast sidekoest vaheseinad, kus asuvad veresooned ja närvid. seondumine seedekanaliga: Sagarikest väljuvad peened juhad, liituvad omavahel ja suubuvad kõhunäärmejuhasse. 82) Peensool: osad: kaksteistsõrmik, tühi- ja niudesool. iseloomulikud ehituslikud elemendid (kurdude ja hattude ehitus): peensoole iseloomulikuks tunnuseks on sisepind, mis on ringkurruline, millede pinnal on kuni 0,3-1,5mm suurused limaskesta väljasopistised e. hatud (neid on 4 miljonit). Nad suurendavad soole sisepinda kuni 10 korda. ülesanded: Peensooles eritatakse ensüüme, toodetakse lima sisaldavat soolenõret ja toimub toidu peamine seedimine ning toitainete
elektrokeemilisi muutusi närvirakus ja selle väljaulatuvas osas,närvikius. NS peamine funktsioonon välisärrituste ja organismi vastusreaktsioonide integreerimine, lähtudes kohastumuslikult ja sotsialselt vastuvõetavatest või otstarbekatest piirangutest.NS-i struukturseks osiseks on närvirakk ehk neuron.Inimese NS-s on erinevatenautoritenhinnangul umbes triljon närvirakku.Ühes kuupmillimeetris ajukoes on ligikaudu 100 000 neuronit.Närviraku peamised ehituslikud osad on rakukeha,dendriidid ja aksonid. Närvirakkude vahel võivad olla koonduvad ja lahknevad seosed.Selline NS-i ehitus loob küll ülesuuru keerukuse,kuid tagab ühtlasi ka NS-i paindlikkuse,plastilisuse,suure infotöötluse mahu ja võime täita ühe ja sama suursüsteemi vahendusel paljusid erinevaid ülesandeid. Ajukoore erinevatel osadel on spetsiifilised funktsioonid.Kuklaosasnasub näiteks esmane nägemiskeskus ,laibaküljel kõnekeskes,meelekohas kuulmiskeskus jne
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD TEHNOLOOGILISED LAHENDUSED Pihu-, süle-, laua- ja serverarvutid ning nende ehituslikud ja rakenduslikud eripärad Referaat Juhendaja: 2012 SISSEJUHATUS Tänapäeva tehnoloogia on arenenud ja areneb ka edaspidi meeletu kiirusega. Märkamatult oleme me jõudnud ajastuni, kus täna ostetud tipptehnika on juba järgmisel päeval kiirema, võimsama ja/või nutikama seadme poolt üle trumbatud. Praegusel hetkel on tehnika viimase sõnaga raske,
Samas hangib osa seeni oma vajalikud ained teistest elusorganismidest seenhaigused. · Tselluloos ja ligniin on orgaanilise aine allikad. · Põhjustavad ka nahahaigusi. · Kirjeldage seente looduslikku mitmekesisust. Kasvavad, paljunevad jne · Missugustest osadest koosneb kulkrakne seen? Hüüfid, mütseel, viljakeha. · Tooge kand- ja kottseente näiteid.Puravik, riisikas ja pintselhallik · Missugused ehituslikud iseärasused on seenerakul? Rakuvaheseinad puuduvad, kitiinist rakukest · Milles seisneb seente looduslik tähtsus? Lagundajad. · Missugust kahju toovad seened looduses? Hallitus, seenhaigused · Tooge näiteid seente kahjulikust toimest inimestele. Majavamm, nahahaigused. · Selgitage seente rakenduslikku tähtsust. Pärm BAKTERID · Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad
osad on kübra ja jalg, mis koosnevad tihedalt kokkupõimunud hüüfidest. Eosed valmisav kübara alaküljel paiknevate eoslehtede või torukeste pindadel. Hallitus on moodust. enamasti mitmetest hallikute liikidest. Neist tuntuim on kottseente hulka kuuluv pintselallik, millest eraldati 1. antibiootikumi penitsiliin. Hallikud eritavad mürgiseid mükotoksiine. Lisaks hulkraksetele on looduses palju mikroskoopilisi üherakulisi seeni. Neist enimtuntud on pärmseened. MISSUGUSED ON SEENERAKU EHITUSLIKUD ISEÄRASUSED? Seeneraku tsütoplasmast leiame samad organellid, mis esinevad loomaraku ehituses. Seente ei esine aga plastiide ega vakuoole. Üherakulised pärmseened on ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rahuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühes hulktuumsest rakust. Esinevad rakumembraan (sarnaneb taime- ja loomaraku omaga), rakukest (koosneb peam
suuri võõrkehi „alla neelates“ moodustavad fagosoomi. Fagosoomiga interakteerudes moodustab lüsosoom fagolüsosoomi. Paljudele ainuraksetele loomadele on fagotsütoos ainus toitumisviis. Pinotsütoos- lahustunud makromolekulide sissevõtmine väikeste vesiikulite abil. 13. Retseptorvalgud ja tunnusvalgud (antigeenid) membraanis, nende funktsioonid. 14. Liidused plasmamembraanis. Nende paiknemine, ehituslikud komponendid ja ülesanded. Näiteid liidustest? Näide: vere-ajurakkude barjäär 15. Organelli mõiste, tsütosooli mõiste. Ühekordse membraaniga organellid rakus (sisemembraanistik) — rER, sER, Golgi aparaat, transport põiekesed (endosoomid), lüsosoomid, peroksüsoomid, vakuoolid, nende ehitus, funktsioonid, vastastikune seotus. Ribosoomid. Valkude kujunemine rakus, nende suunamine
INIMESE ANATOOMIA Anatoomia (anatomia) - õpetus organismi ehitusest ja erinevatest ehituslike üksuste omavahelistst suhetest Füsioloogia (physiologia) - õpetus organismide elulistest talitlustest. Seletab, kuidas keha erinevad ehituslikud üksused töötavad. ORGANISMI SÜSTEEMSED TASANDID ORGANISMI MOODUSTAVAD FUNKTSIOON SÜSTEEMSED TASANDID Kattesüsteem Nahk ja selle derivaadid keha temperatuuri (karvad, küüned, higi- ja regulatsioon, rasunäärmed) kaitsefunktsioon, jääkainete väljaviimine organismist,
Eri loomaliikide ja nende eri kudede koostises on süsivesikud, valgud, lipiidid, vesi ja mineraalained. Taimtoidulistel on probleeme seedimisega, loomtoidulisel mitte. Viimased peavad aga tegema pingutusi toidu leidmiseks ja püüdmiseks (toit puikleb ärasöömise vastu). 15.Millest sõltub taimede (taimeosade) söödavus? Taime söödavus sõltub tema C:N suhtest (ligniin nt.) ja mürgisusest. Organismidel on kujunenud füüsilised, keemilised, ehituslikud ja käitumuslikud kaitsemehhanismid ärasöömise vältimiseks. Nt tugev kivisrakkudega kest seemne ümber, mürgised ja ülised kaitseained lehtedel ja viljakestadel, ogad, astlad ja karvad. Seega taimede söödavus oleneb suuresti sellest, milliseid kaitsemehhanisme sellel ei ole. 16.Taimede kaitsemehhanismid ärasöömise vastu. Oli 25.05.18 eksamis Mürkained. Redutseeritav mürkaine, nn kvalitatiivne mürk, mis mõjub juba väikestes kontsentratsioonides
IV närvikude moodustab närvisüsteemi, pea- ja seljaaju ning närvid. 3. Elundi ja elundkonna mõiste. Näited.: elund ehk organ on kindlat kuju ja funktsiooni omav kehaosa, mille moodustavad omavahel mitmesugustes kombinatsioonides seostuvad koed. Nt süda, maks, neer, hammas. Elundkond moodustub aga elunditest, mis sooritavad kehas samalaadseid funktsioone ja on omavahel ehituslikult ja talitluslikult seotud. Nt südame veresoonkond, seedeelundkond. 4. Luukoe ehituslikud elemendid: 50% vett, 16% rasva, 12% teisi orgaanilisi ja 22% anorgaanilisi aineid. Orgaanilised ained annavad luudele vetruvuse ja painduvuse. Anorgaanilised ained, peamiselt kaltsiumisoolad, tugevuse. NB! Joonis töövihikust!!! 5. Luu kui organi ehitus: luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris, liigesekõhr ja luuüdi. 6. Treeningu mõju luu arengule: hüpokineesia ( madala liikuvuse ) puhul on luud haprad
Suuruselt enamvähem sama, mis mükoplasmadel. · Genoomne järjestus näitas, et geenitihedus on genoomis väga suur ja et plasmiide tal ei ole. Genoomis puudusid glükolüüsi raja geenid ja biosünteesiradade geenid. See näitas, et ta on parasiitne ja toitub Ignicoccus'e komponentidest (lipiididest, aminohapetest jne). Tal on genoomis mitmeid proteaaside ja peptidaaside geene, mis võimaldab kasutada peremeesorganismi valke. Arhede üldised ehituslikud iseärasused · Kujult võivad arhed olla kokid, pulgad, spiraalsed, sagaralised, plaatjad või ebaregulaarse kujuga. Osa on üherakulised, osa moodustab niite ja agregaate. Rakkude diameeter võib ulatuda 0.1-15 µm ja niitide pikkus kuni 200µm-ni. Paljunevad peamiselt pooldumisega, aga on kirjeldatud ka pungumist ja fragmenteerumist. Seega kuju poolest arhed eriti ei eristu bakteritest: ka bakterite hulgas on samasuguse kujuga baktereid
· varade tüübi järgi · teostusviisi järgi (protseduur, tehniline seade, programm, ehitustarind jne) järgi · meetmega saadava turbe tugevuse järgi 61. Organisatsioonilised turvameetmed sisaldavad töökorralduse, turbesüsteemide kavandamise, halduse ja turvaintsidentide käsitluse tegevused ning toimingud 62. Füüsilised turvameetmed hõlmavad: Objekti infrastruktuuri: · ehituslikud piirdeid · kommunikatsioonid · kütte- ja kliimaseadmed · turvauksed ja aknad, seifid, barjäärid · tõkkepuud, väravad Mehaanilisi komponente: lukud, sildid, viidad, pakendid, märgised Sageli liigitatakse füüsiliste turvameetmete alla ka pääslatöötajad, turvamehed jmt töötajad 63. Infotehnilised turvameetmed on kasutusel peamiselt loogilise eraldamise ja turvarikete tuvastuse funktsioonide teostamiseks Kaks peamist praktilist vahendit
Kuressaare Ametikool Majutuse ja toitlustuse õppesuund Kokk Suurköögiseadmete õpetus Merli Pilter KO-14 Köögi planeerimine ja seadmed köögis Referaat Juhendaja õp. Halliki Väli Kuressaare 2014 Toitlustusettevõtte planeerimisel on tähtsad ruumide otstarbekus ja hubasus. 1 Ideaalne oleks, kui ruumi olemust võiks tootmisiseloomu muutudes kiiresti ja kergesti muuta. Köögiplaanil määratakse tootmis- ja teenindusprotsessiks vajalikud ruumid ja nende kasutamine ning valitakse seadmed ja paigutatakse need planeerimise aluseid arvestades. Lisaks planeeritakse vee- ja elektriühendused, ventilatsioon ja kanalisatsioon. ...
Sisemised e individuaalsed looma riskitegurid: tõug, vanus, suurus, poegimiste arv, laktatsioon, toodangutase, tiinusjärk, söötmistase, immuunsus, eelnev haigestumus, füsioloogiline seisund, stressikindlus. Karja riskitegurid: 1.Keskkond (füüsikalised, keemilised, bioloogilised tegurid) sisekliima (õhu temperatuur, niiskusesisaldus, liikumiskiirus, ventilatsioonimaht, gaaside-, tolmu-ja mikroobidesisaldus, valgustatus, müra), farmi planeering, ehituslikud elemendid. 2.Tehnoloogia (kõik tootmistehnilised tegurid) pidamisviis, söötmine, jootmine, lüps, sõnnikueemaldamine, ase ja allapanu, sõimed, karja suurus ja struktuur, paigutus-tihedus, suhted loomade vahel, fikseerimine ja grupeerimine. 3. Inimene Kehatemperatuur. Tervete täiskasvanud imetajate kehatemperatuur: 36,5-39,5C (lindudel 38-42C). Ööpäevane kehatemperatuur kõigub 0,5-1,0C võrra. Päevase eluviisiga loomade temperatuur tõuseb päeva vältel
bakteritel vahetult läbi pinna, kas difusiooniga või membraanis olevate transporterite vahendusel. Sisaldised rakus (suured nitraadivakuoolid, väävliterad) vähendavad tsütoplasma aktiivruumala ja suurendavad eripinda (nt. Thiomargarita). Eripind sõltub ka kujust nt kerakujulisel bakteril on eripind väiksem kui peenikesel pulgal. Eriti suur eripind on lamedal plaatjal bakteril. 15. Bakterite kirjeldamisel ja määramisel kasutatavad ehituslikud (morfoloogilised) ja mitteehituslikud tunnused. Ehituslikud tunnused: 1. Raku kuju 2. Agregatsioon 3. Kapsli olemasolu 4. Jätkete olemasolu 5. Raku suurus 6. Koloonia morfoloogia 7. Värvumine Grami järgi 8. Piilide ja viburite olemasolu 9. Endospooride esinemine ja paiknemine 10. Liikumisviis Mitteehituslikud tunnused: 1. Süsiniku ja lämmastikuallikate kasutamine 2. Kasutatavad energiaallikad
................. 18 36. Betooni keskkonnaklassid. ....................................................................................................... 19 41. Krohvimördid- olemus, erinevad liigid .................................................................................... 20 42. Mördi plastuse ja tugevuse määramine ning nende mõjurid .................................................... 20 45. Autoklaavitud poorbetoontooted tootmine, olulised ehituslikud näitajad, kasutamine. ....... 21 46. Kipsplaadid ja eterniit. ............................................................................................................. 21 49. Bituumenist katusekattematerjalid. .......................................................................................... 22 50. Bituumenite katsetamine. ......................................................................................................... 22 55
Sisemised e individuaalsed looma riskitegurid: tõug, vanus, suurus, poegimiste arv, laktatsioon, toodangutase, tiinusjärk, söötmistase, immuunsus, eelnev haigestumus, füsioloogiline seisund, stressikindlus. Karja riskitegurid: 1.Keskkond (füüsikalised, keemilised, bioloogilised tegurid) – sisekliima (õhu temperatuur, niiskusesisaldus, liikumiskiirus, ventilatsioonimaht, gaaside-, tolmu-ja mikroobidesisaldus, valgustatus, müra), farmi planeering, ehituslikud elemendid. 2.Tehnoloogia (kõik tootmistehnilised tegurid) – pidamisviis, söötmine, jootmine, lüps, sõnnikueemaldamine, ase ja allapanu, sõimed, karja suurus ja struktuur, paigutus-tihedus, suhted loomade vahel, fikseerimine ja grupeerimine. 3. Inimene Kehatemperatuur. Tervete täiskasvanud imetajate kehatemperatuur: 36,5-39,5⁰C (lindudel 38-42⁰C). Ööpäevane kehatemperatuur kõigub 0,5-1,0⁰C võrra. Päevase eluviisiga loomade temperatuur tõuseb päeva vältel
vastu ärritusi nii sise- kui ka väliskeskkonnast.Neuromotoorne sünaps neuronid on omavahel ühenduses ja moodustavad ahelaid. Kontakt kahe neuroni vahel nimetatakse sünapsiks. Sünapsis toimub närviimpulsi ülekanne ühe neuroni neuriidilt järgmise neuroni dendriidile või kehale. 13.NEUROMOTOORNE ÜHIK.ERINEVAD NÄITEDNeuromotoorne ühik motoorne neuron koos tema poolt innerveeritavate lihaskiududega. 14.LIHASE KUI ELUNDI EHITUSLIKUD ELEMENDID Lihase ehitusliku elemendid on vöötlihaskiudude kimbud, sidekude, veresooned ja närvid. Lihase osad on kõõlus, algusosa (origo), kinnituskoht (insertio) ja lihaskõht. 15.LIHASE VENITUS, SELLE TÄHTSUS, VENITUSE OPTIMAALNE ULATUS Lihase optimaalne pikkus ületab rahuolekus lihase pikkuse 120%. Lihase optimaalse pikkuse korral on ta võimeline tekitama kõige suuremat kontraktsiooni jõudu. Ulatusliku venituse korral (ca 175%) kaotab lihas
BIOLOOGIA ÖKOLOOGILISED TEGURID: · Abiootilised (Eluta looduse tegurid): Toitained. Tuul-torm. Kliima. pH. Niiskus. Valgus. Hapnik. Temperatuur. · Antropogeensed: Keskkonna saastamine: · Eutrofeerumine. · Happesademed. · osoonikihi hõrenemine. · Kasvuhooneefekt. Metsade raie: · Erosioon. · Biootilised: Konkurents. Kisklus. Sümbioos. Parasitism. Taimtoidulisus. Kommensalism. ÖKOSÜSTEEM: · Ökosüsteem- Isereguleeruv süsteem, milles aine- ja energiavahetuse kaudu on seostunud organismid ning eluta keskkond. · Elukooslus: Taimed. Loomad. Seened. Mikroorganismid. · Ökotoop: Veekeskkond. Muldkeskkond. Õhkkeskkond. so. eluta osa. ...
eraldamiseks loodusest. Vinogradski kolonn. Fleming:antibiootikumide avastaja. Woese:RNAde sekveneerimine ja kasutamine fülogeneesi uurimisel. Arhede domeeni looja. Bakterite nimetuste tuletamine. Nimetustes sisalduv info. Bde nimetused koosnevad perekonnanimest ja liigiepiteedist. Ladina ja kreeka keel. Sageli tuletatakse nimi avastaja või kuulsa bioloogi nimest.Nimes info tema kuju, elupaiga, biokeemia, värvuse ja ainevahetuse kohta. Bakterite kirjeldamisel ja määramisel kasutatavad ehituslikud (morfoloogilised) ja mitteehituslikud tunnused. Oska nimetada kümme tunnust kummastki. Morfoloogilised: Kuju, suurus, koloonia morfoloogia, värvumine G järgi, piilid ja viburid, liikumine, pigmentatsioon, rakusisaldised, endospoorid. Mitttemorfoloogilised: C ja N allikate kasutamine, energiaallikad, temperatuurinõudlus, elupaik, soolataluvus, osmotolerantsus, RNA järjestused, genoomi iseloomustavad tunnused, varuainete loomus Mis on bakteri genoom
kõrgune). Nende püramiidide hauakambreid ei rajatud enam maapõue, nagu astmikpüramiidide puhul, vaid juba püramiidide sisse. Cheopsi püramiidis on kolm hauakambrit. Hauakambritel olid valeuksed, mis kaunistati palvete ja nimedega. Need olid ka pühapaigad, kuhu inimesed tõid ohvriande surnutele. Tänaseks on kõigi nende tippudest kive alla veerenud, mistõttu nad on oma esialgsest kõrgusest mõni meeter madalamad. Püramiidide ehituslikud mõõtmed on väga täpsed. Kivipaneelid suure püramiidi välisküljel on nii tihedalt üksteise kõrval, et nende ühenduskohtadest ei mahu juuksekarvgi läbi. Püramiidide kõrvale püstitati suur kivikuju sfinks. Sfinksil on inimese pea, mõistuse sümbol ja lõvi keha, jõu sümbol. Koos tähistavad need kuninglikku võimu. Sfinks pidi valvama surnud vaaraode rahu. Lisaks kuulusid iga suurema püramiidi juurde ka templid. Templite ehitamisega tehti algust Uue Riigi ajastul
Neil on elutsükkel, milles vaheldub 2 vormi: nakatamisvõimeline ja väliskeskkonnas vastupidav vorm (elementaarkehad) ning rakusisene paljunemisvõimeline vorm (retikulaatkehad). Suurte bakterite eripinna probleemid ja nende lahendamine. Sisaldised rakus (suured nitraadivakuoolid, väävliterad) vähendavad tsütoplasma aktiivruumala ja suurendavad eripinda. Seda teed on läinud mõned väga suured bakterid nagu Thiomargarita ja Thioploca. Bakterite kirjeldamisel ja määramisel kasutatavad ehituslikud (morfoloogilised) ja mitteehituslikud tunnused. Ehituslikud: 1) raku kuju, 2) Agregatsioon (kogumite moodustamine), 3) kapsli olemasolu, oluline patogeenidel, kaitseb neid fagotsütoosi eest 4) jätkete olemasolu, 5) raku suurus, 6) koloonia morfoloogia, 7) värvumine Grami järgi, 8) piilide ja viburite olemasolu, 9) endospooride esinemine ja paiknemine Füsioloogilised ja metaboolsed: 1) süsiniku- ja lämmastikuallikate kasutamine,
Soovitud värvitooni saamiseks segatakse mitut kivipuru kokku. Heledamaid krohve saab teha ainult valge tsemendiga. Tehismarmor kujutab endast lihvitud ja poleeritud krohvi. See tehakse mingi tugeva sideaine taignast, millele segatakse juurde pigmenti. Taigen segatakse nii, et ta jääks kirju. Segu kantakse pinnale ja peale kivistumist lihvitakse üle. Saadakse pind, mis meenutab poleeritud marmorit. Tehismarmorit kasutatakse sisetöödel. 34. Silikaattellise tootmine, olulised ehituslikud näitajad, kasutuskohad Tootmine: Toormaterjal kvartsliiv, lubi ja vesi 1. liiva kaevandamine, toimetamine tehasesse ja sõelumine 2. lubja jahvatamine; 3. segu valmistamine koos lubja kustutamisega (pöörlevas trumlis auru rõhu all või silos märja segu laagerdamisega) 4. segu täiendav segamine ja vee lisamine vajaduse korral 5. telliste vormimine metallvormides pressimise teel rõhu all 6. toortelliste ladumine vagonettidele 7. telliste kivistamine autoklaavis aururõhu all
6) koostab ja analüüsib skeeme fotosünteesi lähteainetest, lõpp-produktidest ja protsessi mõjutavatest tingimustest ning selgitab fotosünteesi osa taimede, loomade, seente ja bakterite elutegevuses; 7) analüüsib sugulise ja mittesuguliste paljunemise eeliseid erinevate taimede näitel, võrdleb erinevaid paljunemis-, tolmlemis- ja levimisviise ning toob nende kohta näiteid; 8) suhtub taimedesse kui elusorganismidesse vastutustundlikult. Õppesisu: Taimede peamised ehituslikud ja talitluslikud erinevused võrreldes selgroogsete loomadega. Õis-, paljasseemne-, sõnajalg- ja sammaltaimede ning vetikate välisehituse põhijooned. Taimede osa looduses ja inimtegevuses. Taimede uurimise ja kasvatamisega seotud elukutsed. Eri taimerühmadele iseloomuliku paljunemise, kasvukoha ja leviku võrdlus. Taimeraku võrdlus loomarakuga. Taime- ja loomaraku peamiste osade ehitus ning talitlus. Õistaimede organite ehituse ja talitluse kooskõla
organi talitlust kandvate elementide kogum, see paikneb orgainisisese sarra siseruumides. Põrna puhul on selle nimi pulp. Parenhüüm + strooma = kompaktne organ. Osadel on selgelt eristatav väljaspoolne koor(cortex) ja seespoolne säsi(medulla). Neer, neerupealis, lümfisülm, munasari, tüümuse sagarik. Aju puhul on need valgeaine ja hallaine(substantia alba et grisea). Hallaine sisaldab närvirakke, valgeaine moodustub närvikiududest. Torujad organid Torujates organites paiknevad ehituslikud elemendid kontsentriliselt ümber valedniku. Seedetrakt, hingamisteed, kuse ja suguteed, vere ja lümfisooned. Neil on 2 alatüüpi: välismaailmaga ühenduvad torujad organid, iseloomikuliks on 3 kesta: limaskest, lihaskest, serooskest. Seede- ja hingamisorganid. Limaskesst(tunica mucosa) epiteel, paikneb vastu valendikku. Sellest allpool päriskiht e. propria, selle moodustab sidekude. Limaskestas on veel oma lihaskiht, sellest allpool on lõpetav ja järmisega ühendav submukooskiht.
Põhilised puidu lagundajad on seened. jagada 2: sakrotroopsed, parasiitsed. Bakterid vähem. Puit lagundaja seisukohalt Juuremädanike tekitajad: kotseente hulka võib asetseda väga erinevates keskkondades, kuuluv põleseen- tekitab majanduslikku mis suurel määral tingivad ka organismi kahju mändidele. Kandseentest juure kes/mis teda lagundab, lagundamise kiiruse mädanike tekitajad: 1 sugukond ja lagundamise lõpp-produkti (muld). lehikulaatsed: põhja- külmaseen, tutt- Primaarsed, sekundaarsed ja järgnevad külmaseen, tõmmu- külmaseen, tamme- lagundajate põlvkonnad. Primaarsed- külmaseen; eestis pole, mugul- külmaseen; haigustekitajad e. Metsamädanikud. eestis pole, hiid- lehtervahelik ka Patogeensed seened, kes suudavad tungida soomusmamppel. 2 sugu mittelehikulaatsed: elus puusse, ...
SubO vaalalised cetacea · Suurimad imetajad 69 KÜSIMUSED: 1. Zooloogia? 2. Kuidas eristada looma teistest organismidest? (10 erinevust) Mis eristab loomarakku teiste organismide rakkudest? Tuleta meelde loomaraku organellid. 3. Kuidas jaotatakse loomsed koed? Millised on loomsetele kudedele iseloomulikud ehituslikud ja talituslikud omadused? Tunne pildilt. 4. Iseloomusta loomade elundkondasid. Joonised. 5. Suguline ja sugutu sigimine loomariigis. Näited. 6. Taksonoomilised põhiüksused. 7. Loomade fülogeneesi põhiharud 8. Ainuraksed. Miks ei arvata loomade hulka? Milliste omaduste poolest võiks loomade hulka kuuluda, milliste mitte? Miks võib tuua välja just kerasviburlast. Näited. 9. Mida tähendab lophotrochozoa ja ecdysozoa? Kes sinna kuuluvad?
22 vahele asjaolu, et seal olid ka orjad. Vanakreeka kunsti peeti ajaloo kõrgeimaks tipuks - klassikaks. Siit ka stiili nimetus klassitsism. [25] Klassitsism valitses aastatel 1750-1850, mis armastab üle kahe korruse kõrguvaid sambaid ja sammasportikust (kreeka templi otsasambaid, talastikku ja viilu meenutavat väljaehitist). 19. sajandil olid aga ehituslikud ülesanded teised (templeid ei ehitatud nii palju kui antiikajal), kuid see-eest kasutati palju templitelt laenatud detaile - sambaid, mida kasutati valitsushoonete, losside ja isegi tavaliste elumajade juures. Nii tekkisidki lossid, mille fassaadid meenutasid templit. Üks kreeka templit meenutav kirik on Madeleine`i kirik Pariisis. [ibid] Joonis 32. Madeleine´i kirik. [27]
Kõri LARYNX Hingetoru TRACHEA Peabronhid BRONCI PRINCIPALES Kopsud PULMONES 3. Kopsuhingamine Õhu liikumine piki hingamisteid alveoolidesse ja alveoolidest atmosfääri 4. Koehingamine Gaasivahetus kudedes kapillaarvere ja kudede vahel 5. Hingamiselundite talitlused Gaasi vahetus õhu ja vere vahel, õhu juhtimine 6. Hingamiselundid kliinilised praktikas Ülemised ja alumised hingamisteed 7. Hingamiselundite ehituslikud iseärasuses võrreldes teiste elundkondadega Seinad tugevast luust või skelett kõhrest, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täidetud õhuga 8. Sissehingatav õhk ninaõões Toimub õhu puhastamine, niisutamine, soojendamine ja kontroll 9. Ninakõrvalurked/koopad (siinused) Asend Ninaõõne küljed Millised Ülalõualuu-, otsmikuluu- ja põhiluu-urge, sõelluurakud 10. Kõri lad. k. LARYNX Asend 4.-6. kaelalüli kõrgusel
NB! Võimalik lahendus on ka osaline majutamine (osa endal, osa majutatud, näiteks varuserveriruum). Nõuded serveriruumidele sisaldavad järgmiseid aspekte: - asukoht kaardil (riik, linn, rajoon, maja); - serveriruumide omavaheline asukoht, auditi (min 5 km) ja tehnilised nõudmised olemasoleva investeerimisvõimekuse ja tehnilise lahenduse kontekstis (näiteks max. 10km online clustering tehnoloogiline piir) ja rahalised ressursid; - asukoht majas (2..5 korrus vrd. kelder); - ehituslikud aspektid (seinad, põrand – ka kandevõime, lagi, torude puudumine!!!, vee väljajuhtimine); - elektrivarustus: alajaamad, generaator, UPSid; - jahutussüsteemid, tulekustutussüsteemid, turvasüsteemid; - operaatori töökoht: samas, kõrvalruumis või.. Serveriruumi ehituslikud küsimused: - tõstetud põrand ja põrandaplaadi mõõdud; - seadmekapid (räkid), nende suurus; - elektrikaabeldus alt/ülalt (vähemalt 5..10cm tõstetud!); - madalvoolukaabeldus (LAN, WAN, telefon) alt/ülalt;
Kuna närvide kahjustuse tagajärel jäävad ka lihased nõrgaks, esineb raskusi kandadel kõndimisega ning käimisel võib labajala ,, kukkuda,, vastu maad. Lisaks esinebka tundlikkuse alanemine kõigi tundeliikide- puudutus, valu, külm/kuum- osas. Tundehäiretele on iseloomulik sümmeetrilisus mõlemal jäsemel korraga. Kogu NS on tundlik erinevate kahjustuste suhtes. Häireid NS võivad tekitada: Traumad Infektsioonid Degeneratsioon Ehituslikud defektid Kasvajad Verevoolu katkemine Autoimmuunsed haigused INSULT Surmapõhjuste seas on insult Eestis 3 kohal südameinfarkti ja vähktõve järel. Märgid: üks näopool vajub ära, kätt ei jõua ees hoida, kõne muutub segaseks Insuldi sümptomid: ühe kehapoole halvatud ja tundehäired. Neelamishäired, tasakaalu häired, nägemishäired, pimedus, uimasus, teadvusekaotus. Parema kehapoole halvatusega koos võivad esineda kõnehäired e. afaasia
Heledamaid krohve saab teha ainult valge tsemendiga. 63) TEHISMARMOR 64) Lihvitud ja poleeritud krohv. See tehakse tugeva sideaine taignast, millele segatakse juurde pigmenti. Taigen segatakse nii, et ta jääks kirju. Segu kantakse pinnale ja peale kivistumist lihvitakse üle. Saadakse pind, mis meenutab poleeritud marmorit. Tehismarmorit kasutatakse sisetöödel. Tehismarmori saamine on väga töömahukas ja erioskusi nõudev. 65) 34. Silikaattellise tootmine, olulised ehituslikud näitajad, kasutuskohad 66) TOOTMINE 67) tootmisel esinevad põhioperatsioonid: 1. liiva kaevandamine, toimetamine tehasesse ja sõelumine 2. lubja jahvatamine 3. segu valmistamine koos lubja kustutamisega 4. segu täiendav segamine ja vee lisamine vajaduse korral 5. telliste vormimine metallvormides pressimise teel 6. toortelliste ladumine vagonettidele 7. telliste kivistamine autoklaavis 68) Temperatuur autoklaavis on 170- 1800C ja autoklaavimine kestab 8- 12 tundi
nõuded. Eestis on seadusandlikult fikseeritud ainult arhivaalide hoiutingimused. 11) ratsionaalsete hoiutingimuste põhimõtted Ratsionaalsetest hoiutingimustest tuleks lähtuda säilikutele sobivate keskkonnatingimuste kehtestamisel. Ratsionaalne hoiureziim arvestab olemasolevaid tingimusi ja hindab keskkonnatingimuste mõju säilikute elueale. Arvestamist väärivad tingimused on järgmised: · lokaalsed kliimatingimused (aastaajalised ja päevased kõikumised) · hoone ehituslikud aspektid ehitise tüüp; millisel määral mõjutab taring keskkonnatingimusi ruumides · keskonnatingimused hoones, seadmete ja süsteemi tööshoidmise kulud ja risk kogudele · tehnilised võimalused sobivate keskkonnatingimuste loomiseks/kontrolliks, arvestades nii hoonet kui ka kogusid · kogude tüüp, tähtsus, seisund, kasutatavus · kasutusintensiivsus · säilitatavad materjalid · kasutada olevad vahendid ja tehnilised võimalused
Energeetilised parasiidid: kasutavad nt peremeesraku ATP'd, kunai se seda ei sünteesi. Suurte bakterite eripinna probleemid ja nende lahendamine Väga suurtel bakteritel on problem, et eripind jab väga väikeseks. Seetõttu üritavad nad seda kaudselt suurendada, vähendades tsütoplasma aktiivset mahtu sisaldistega ja vakuoolidega. Sisaldised rakus vähendavad tsütoplasma aktiivruumala ja suurendavad eripinda. 4. Bakterite kirjeldamisel ja määramisel kasutatavad ehituslikud (morfoloogilised) ja mitteehituslikud tunnused. Oska nimetada vähemalt kümme tunnust kummastki rühmast. DNA ja valkude järjestustes sisalduva info kasutamine prokarüootide suguluse ja fülogeneesi uurimises. Mis on bakteri genoom? Kuidas saab genoomseid andmeid kasutada bakterite kirjeldamisel ja iseloomustamisel? Bakteri liigi määratlemine DNA homoloogia (sarnasuse) kaudu. Bakteri kirjeldamisel ja määramisel kasutatavad:
muundumistes. Nanobaktereid on leitud ka neerudes ja uriinis. Kuna neil on kaltsifitseerunud kest, siis võivad nad põhjustada neerukivide teket ja võibolla ka teisi haigusi. Nanobakterite pinnavalgud võivad indutseerida mineraalide ladestumise nende pinnale ja algatada kivi tekke. Võivad põhjustada ka soolade ladestumist liigestes, sapipõies, eesnäärmes jne. ning veresoonte epiteeli kaltsifitseerumist (trombid). IV 24. Bakterite kirjeldamisel ja määramisel kasutatavad ehituslikud (morfoloogilised) ja mitteehituslikud tunnused. Oska nimetada vähemalt kümme tunnust kummastki rühmast. Ehituslikud: 1) raku kuju, 2) Agregatsioon (kogumite moodustamine), 3) kapsli olemasolu, oluline patogeenidel, kaitseb neid fagotsütoosi eest 4) jätkete olemasolu, 5) raku suurus, 6) koloonia morfoloogia, 7) värvumine Grami järgi, 8) piilide ja viburite olemasolu, 9) endospooride esinemine ja paiknemine Füsioloogilised ja metaboolsed:
Referaat Monitorist, graafikakaardist ja muust sellega seonduvast Tallinnas, 2007 2 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Liigitus 2.1. Monokroomsed ja mitmevärvi-kuvarid 2.2. Elektronkiire- ja vedelkristallikuvarid 2.2.1. Elektronkiirekuvarid 2.2.2. Elektronkiirekuvari tööpõhimõte 2.2.3. Pildi saamine 2.3. Trinitron 2.4. Vedelkristallikuvarid 2.4.1. LCD-monitori ülesehitus 2.4.2. LCD-kuvari tööpõhimõte 2.5. Plasmakuvarid 3. Värvid arvutimaailmas 4. Bitisügavus 5. Resolutsioon 6. Graafikakaart 6.1 Enimlevinud pildimälud 6.2 Draiver 6.3 Ühendus muu arvutiga 6.4 Kuvareziimid 7. Kasutatud allikad 2 3 Sissejuhatus Kuna minu õpitav eriala nõuab arvutiga trükise kujundamisel pidevat vaatlemist ja kujun...
kivihoone. Esikülje portikuse võimas astmikfrontoon toetub kuuele sambale. Fassaadi liigendust rõhutavad järsult eenduvate kolmnurkfrontoonidega otsrisaliidid. Rikkalikus stukkdekooris on ajastule iseloomulikud greifid, suured rosetid, korrustevaheline paelspiraaliga vöötkarniis jm. Väga rikkalikud on hoone interjöörid. Mainimist väärib ka hoone keskosas asuv rikkaliku stukkdekooriga kassettlaega kuppelsaal. 10. Millised ehituslikud ja planeeringulised uuendused tõi Eesti ehituskunsti klassitsism? Näited Klassitsism Eestis algab 1780. aastatel ja lõpeb 1850. aasta paiku. Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid (näit. Peterburis). Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone, Toompea haldushooned ja hulk mõisaansambleid. Perioodi ca 177090ndate aastateni võib Eestis pidada varaklassitsismiks, kus
talitlus ja areng on tsüklilised. Loomade sigimise seisukohalt vältimatu organina võib udarat nimetada emaslooma lisasuguorganiks ehk sekundaarseks emassugunäärmeks. Udara anatoomiliseks üksuseks on imeti – nisa koos selle juurde kuuluva imetikehaga. Lehma liitudar on tekkinud udaraveerandite ühinemisel. Lehma udar kinnitub vaagnaliidusele ja kõhu ventraalsele seinale udara kandeaparaadi kaudu. Udara involutsioniks nimetatakse udara taandarengut, kus toimuvad udarasisesed ehituslikud muutused, väheneb udara suurus ja sekretsioonivõime. 42. Veresooned – arterid, veenid, kapillaarid Veresoonestikuks nimetatakse organismisisest torudesüsteemi, milles ringleva vere kaudu varustatakse kudesid hapiku ja toitainetega, vabastatakse neid jääkproduktidest, kooskõlastatakse organite talitlust ning reguleeritakse kehatemperatuuri. Veresoonestik koosneb südamest verd välja juhtivatest arteritest, südamesse
(very large crude oil carrier) ja ULCCdel (ultra large crude oil carrier) https://www.youtube.com/watch?v=jZgOb55J8Eg Ball valve Topelt tihendus, kuna tal on sees pallikujuline klapp, mis reguleerib vee voolavust, siis sellest tekip topelt tihedus. Plussiks: takistamata vedeliku vool täielikult avatud asendis, turbulents puudub Miinuseks: kallis, raske https://www.youtube.com/watch?v=RvD1R8Tlr9M&t=109s 33. Päästepaadi ehituslikud nõuded Peab olema varustatud mootoriga Alates 1986a. Ehitatud laevadel peavad olema kaetud päästepaadid Samuti peavad päästepaadid vastu pidama veeskamisele täis rahvast ja juhul kui laeval on käik 5kn • Päästepaadi korpus peab olema tulekindel või mittesüttiv • Päästepaat peab taluma lööki vastu laeva parrast veeskamise ajal, ning kukkumist vette 3m kõrguselt • Päästepaadi maksimaalne mahutavus on 150 inimest
(mittepolaarsete) aatomirühmade omavaheline tõmbumine vesikeskkonnas. Avaldub tänu veemolekulide elektrostaatilistele omadustele, mis sunnib molekulide hüdrofoobseid piirkondi omavahel interakteeruma, et vältida kokkupuudet veega. (Tugevus <40 kJ/mol) 3.Rakk kui eluühik; prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude, taime- ja looma rakkude ehituslikud iseärasused; rakuorganellide funktsioonid (õpikust iseseisvalt). Taimerakud ümbritseb rakumembraan ja rakukest, plastiidid( kloroplastid- rohelised, kromoplastid-punased, kollane,oranz, leukoplastid-värvusetud), vakuool (sisaldab varu- ja jääkaineid) Loomarakud ümbritseb ainult rakumembraan, ei suuda ise endale toitu valmistada. Seenerakud ümbritseb rakumembraan ja rakukest, vakuool. 1. Prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude peamised erinevused.
serotoniin ja dopamiin. Rohkem kui 90% kogu keha serotoniinist asub sooles. Rohkem kui 50% kodu keha dopamiinist asub sooles. Postganglionaarne neuron – neuronid, millest neuronite aksonid projitseeruvad efektorelunditesse Preganglionaarne neuron – neuronid, mille aksonid suunduvad ganglionidesse ja astuvad sünaptilisse ühendusse postganglionaarsete neuronite dendriitide ja rakukehadega. 4. Lihasraku membraani bioelektrilised omadused. Müoneuraalne sünaps. Lihasraku ehituslikud iseärasused. Lihaskoe põhitüübid. Kõikidel elusatel rakkudel on olemas membraanipotensiaal, kuid ainult närvi- ja lihasrakkudel on võime ioonvooludega läbi membraani reageerida mingile stiimulile aktsiooni potensiaaliga (AP). Membraani laeng on positiivne väljaspool (rohkem Na+) ja negatiivne lihasraku sees. Sellega on tagatud potentsiaalide vahe ehk membraani polariseeritus, mis on vajalik aktsioonipotentsiaali tekkeks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
