3. sajandil hakkas levima budism, varsti küll eelneva kahe peamise usundiga segunedes. Arhitektuuri omapära Hiina arhitektuur on põhiliselt puitarhitektuur. Puit võimaldab võrreldamatut paindlikkust, kohandatavust ja mitmekülgsust. Üheks iseloomulikumaks hooneelemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega kaunistatud palk. Kiviehitisi on suhteliselt vähem ja neiski on palju üle võetud puuehitiste konstruktsioonist ja vormikõnest. Kivist ehituskunsti iseloomulikeim esindaja on müür. Müüridega ümbritseti losse, templeid, kloostreid, linnajagusid ja linnu.Arhitektuur on enamasti rajatud keerukale palkkonstruktsioonile. Iseloomulikeks on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk, mida kasutatakse sammasteks, taladeks ja piitadeks ning eriline katusevorm ja mitmekorruselised katused. Ehitised on kaunistatud ohtralt värvilise keraamika ja puunikerdustega. Kiviehitisi on vähe ja needki sarnanevad puitehitistega
mis oli avatud, templi väravehitiseks oli püloon. Peale siseõu viis samba ruumini kus oli väga palju sambaid ja kuhu tavainimesed ei pääsenud. Kuidas kujutati Egiptuse maalikunstis inimesi. Reljeefidel kujutatud inimesed olid jalgadega küljele, keha otsevaates, nägu külgvaates, silmad otsevaates. Mis on pinnakunst. Maalikunst ja reljeefikunst moodustavavad kokku pinnakunsti Nimeta Kreeta ehituskunsti suurimad saavutused. Kirjelda. Suured lossid ( knossos , phaistos ) Kreeta kujutav kunst. Keraamika Nimeta Kreeka kunsti 3 perioodi. Arhailine e. Vana aeg 600-480 e.K.r Klassikaline e õitseaeg 480-323 e.K.r Hiline e. Hellenistlik aeg 323e.K.r 30 p.K.r Nimeta Kreeka samba 3 põhiosa. kapiteel, tüves. baas Nimeta ja kirjelda Kreeka ehitusstiile. Dooria vanim , Joonia -Korintose (kirjeldus peaks olema õpikus 52-53 ) Mis on karüatiidid. noorte naiste kujud Mis on kore ja kouros
hauatagused Sarkofaagid- üksikkujudest olid olulisemad Kapitooliumi emahunt ja kõnemees Koraatum(?) Rooma kunst On palju üle võtnud Kreeka kultuurist: nt jumalad, kirjandus, filosoofia jne. Roomlased olid tugevad plagmaatilistes asjades: seadustes, insenertehnilistes valdkondades, sõjaajaloo taastamises/koostamises. Rooma kunst baseerub: Vana-Kreeka kultuuridel Etruski kunst Kreeka kunst Insenertehnilistes valdkondades võtsid kasutusele: Kivide sidumise Võlvid Kuplid Rooma ehituskunsti tähtsamad saavutused: Teedeehitus (ei kuulu ehituskunsti alla) Roomlaste põhiplaan oli luua max. sirgeid teid, takistused eemaldati või ületati. (sõltuvalt kliimast rajati maanteekraave) Akveduktid olid samal ajal sillad ja veejuhtmete kandjad takistuste kohal. Tegemist oli kaarlega?, poolteised või kahekordsed. Säilinud on lõuna-Prantsusmaal, Itaalias ja Austrias. Kuulsaim on Port du Gard Triumfikaared-Ebapraktilised, algselt väejuhi võitude jaoks, hiljem keisrite jaoks
Kreeka kultuurist ja kunstist eraldi : Arhailine ehk vana aeg (600-480 eKr). See periood lõppeb pärslaste kallaletungi tagasilöömisega. Klassikaline ehk õitseaeg (480-323 eKr). See on kuni Aleksander Suure surmani. Hilis ehk hellenistlik aeg (323-30 eKr). See on kuni Kleopatra surmani. Kleopatra sureb ja kogu kreeklaste mõjupiirkond on langenud roomlaste kätte. Kreeka arhitektuur Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus. Siin arenesid välja arhitektuuri kunstivormid. Need omakorda mõjutasid teiste avalikkude hoonete ehituslaadi. Kreeka tempel oli jumala eluase. On välja arenenud vanema aja eluruumist, nelinurksest megaronist. Siin arenevad välja erineva templi tüübid. Templi lagi oli lame ja seda kaunistasid süvendatud pinnad nn kassetid. Suuremates templites jaotas kaks rida sambaid templi siseruumi üheks laiemaks kesklööviks ja kaheks
Kuningate galerii kujutab endast horisontaalset kiviskulptuuride rida. Läänefassaadil asuvad ka kaks nelinurkset 69-meetrist ,,lõpetamata" torni. Algselt oli kavas need tornikiivritega kroonida, kuid miskipärast selleni ei jõutud. Nüüd annavadki tornid Notre Dame'ile ainuomase näo. Notre Dame'il on väga silmapaistvad transeptifassaadid, mida kaunistavad gooti skulptuuri meistriteosed. Roosaknaid, mida peetakse gooti ehituskunsti meistriteosteks, on kabelil peale läänefassaadil asuva akna veel kaks. Need asuvad ristlöövide põhja- ja lõunapoolsetes ristumispaikades. Kabeli sisemust täidab valdavalt viirukisuitsust tekkinud hämarus. Värvilistest akendest on praegu vähestel algupärased klaasid. Enamik klaase eemaldati 18. sajandil ja koopiad paigutati alles peale Teist maailmasõda. Jumalaema kiriku võlv on 34 m kõrgune. Kabellöövides on kirikul 37 kabelit, mis on pärit 13. ja 14
sajandil. Neid on väga mitmesuguseid, kuid enamasti on nad sarnase põhiplaaniga. Tüüpiline mosee koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida igast küljest piiravad sammaskäigud; ühel küljel suurem, üsna madal ja lameda laega saal, mille jagavad löövideks sammaste read; Meka poolses seinas on poolümar palveniss, vahel on neid ka mitu; õues kaev, kuna usk nõuab enne palvetamist rituaalset pesemist. Islami ehituskunsti võluks on tema rikkalik ornamentaalne dekoratsioon. Tavaliselt kuuluvad mosee juurde üks või mitu saledat ja kõrget torni- minaretti, mille rõdult usklikke palvusele kutsutakse. Minarettidel on erinevaid vorme: nelinurkne, ümar, hulktahkne, kruvikujuline, mitu rõdu, teravatipuline katus, sammastevahelised kaared fantaasiaküllase vormiga, ümarkaare kõrval võivad esineda sakilised, teravkaarsed ja hoburaua- või ristikulehekujulised kaared.
mõõtmed . Teose mõte on Tallinna silmapaistvaimaks, mitmete Kaubeldi Inimese proportsioonid detailide poolest ainsaks renessansi Idamaadega. ehituskunsti näiteks. Hoones pikendati ja Panganduse kõrgendati dornset, mille tulemusel saadi teke. Itaalia uus suur pidusaal kolmele kaheksatahulisele
Arvutamisel kasutati 60-ndsüsteemi, mis on tänapäevani kasutusel nurgamõõtmises ja kellaaja määramisel. Osati arvutada ruut- ja kuupjuurt. Astronoomias arvutati välja taevakehade trajektoorid ning jagati taevakaar 12 sodiaagi tähtkujuks. Mesopotaamia on astroloogia sünnimaa. Siit levis see edasi naabermaadesse ja kreeklaste kaudu ka Euroopasse. Mesopotaamia kultuuris oli juhtival kohal ehituskunst. Juba III aastatuhandel eKr leiutati seal võlvide ja kuplite ehitamine. Ehituskunsti kõrget taset peegeldasid eelkõige templid, lossid ja linnade kindlustused. Hetiidid võtsid esimesena kasutusele hobukaarikud. Peagi leidis see oskus ka laiemat rakendust. Hetiididele on omistatud ka üks kõige olulisem leiutis inimkonna ajaloos - raua kasutamine tööriistade valmistamiseks (u. 1300 a eKr). Peagi levis rauatöötlemisoskus Mesopotaamiasse ja Kreekasse ning seejärel laiemaltki. Algas rauaaeg. Zarathustra õpetus mõjutas Euroopa mõtlejaid
Selleks balsameeriti surnuid- nendest tehti muumiad ja asetati selleks ehitatud haudehitistesse. •Hauda pandi kaasa luksusesemeid ja teenrite kujukesi. •Kõige olulisem oli vaaraodele igavese elu kindlustamine. Arhitektuur • Kõige vanemad haudehitised olid kiviplaatidest moodustatud mastabad. • Hiljem hakati ehitama astmetena ülespoole tõusvaid astmikpüramiide. • Ülemisel pildil mastaba, alumisel astmikpüramiid. Püramiidid • Egiptuse tõelisteks ehituskunsti suurteosteks on püramiidid. • Nende kivimasside kõik neli külge olid väljastpoolt kaetud ühtlaste lihvitud kiviplaatidega. • Püramiidi sisemuses asus vaarao hauakamber kõige vajalikuga. • Kui püramiidi ehitati, jäeti selle sisse kanalid, mis viisid hauakambrisse. Pärast matuseid nende avad suleti ja maskeeriti hoolikalt. • Püramiidi sisemusse viisid ka õhukanalid, mis pidid vajaliku ventilatsiooni tagama.
Itaalia vararenessanss Grete Murr Skulptuurikunst Renessansiajastul vabanes skulptuur ehituskunsti teenistusest; kujusid paigutati ruumide keskele, õuedesse ja väljakutele, kus neid sai igast küljest vaadata Eelistati kujutada tublisid ja julgeid inimesi, ka piiblist valiti selliseid tegelasi, kes oleksid meenutanud enesekindlaid, hakkajaid renessansiinimesi Kõik kuulsamad skulptorid kujutasid Taavetit noort karjust, kes sai jagu hiiglasest Koljatist Palju võib leida ühisjooni renessansiaegse ja antiikskulptuuri vahel: kujud on
saj eKr. Ehitusel võeti samuti kreeklastelt eeskuju, kuid lõpuks, olid saavutused isegi paremad kui kreeklastel. Vana – Kreekas ehitati palju sammastega templeid, mis olid sealse arhitektuuri üks tunnusmärke. Roomlased üritasid kreeklasi jäljendada ning see õnnestus neil väga hästi. Tänu lubjamördi kasutusele võtule tehti kupleid, võlve ning triumfikaari. Kuigi stiililt võisid olla mõlema riigi ehitised samad, oli Roomas ehituskunsti tehnoloogia kõrgemalt arenenud – ehitised olid võimsamad ning suurejoonelisemad. Suur osa mõlema riigi kultuurist oli teater. Teatri eesmärgiks oli lõbustada inimeste igapäeva elu. Kreekas esines ka draama, aga Roomas seda väga ei kajastatud tema tõsiduse pärast. Samuti on näha roomlaste näidendites, et mõjutusi on tulnud Kreekast. Tegelasteks olid peamiselt kreeklased. Sisu oli neil sellegi eest erinev. Roomlaste teater oli lõbus, naljakas ning kohati isegi sündsusetu
ja mis tihti asusid tsitadelli ehk kindlusehitise müüride vahel), lihvitud kivi-anumad, kuldehted, pitsatid, põletatud keraamika. 2) Keskmine Minos- a) vanem paleede aeg 2000-1700 (ehitati hiigelpaleesid) b) noorem paleede aeg 1700-1400 Leiud: Knossose ja Phaistose paleed (saanud kahjustusi kas maavärinates või võõraste kallaletungides), Kamarese vaasid, pitsatid, väikeplastika. 3) Hiline Minos 1400-1150 Kreeta ehituskunsti tähtsaimateks saavatusteks olid suured lossid: Knossos Phaistos Hagia Triada Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
tegelast kasvatada. Roomas õpiti ka Kreeka keelt ja kultuuri ja väga tähtsaks peeti mõlemas riigis kõnekunsti õppimist. Vana-Kreeka arhitektuuris oli tähtsaim sammastega templite ehitamine (tavaliselt marmorist). Kuulsamad olid jumalanna Athena tempel Parthenon ja peajumal Zeusi tempel. Roomlased jäljendasid paljuski kreeklasi, uuenduseks olid, tänu lubjamördi kusutuselevõtule, aga võlvid, triumfikaared ning kuppelehitised. Kuigi stiililt olid ehitised sarnased, oli ehituskunsti tehnoloogia siiski Roomas kõrgemalt arenenud, ehitised oli võimsamad, suurejoonelisemad. Rajati teid, nt. 4. sajandil eKr ehitati sõjaliselt tähtis maantee Roomast lõunasse - Via Appia ja sildu. Rooma linnades oli ka veevarustus ja kanalisatsioon. Teatrietendused kuulusid Roomas avalike mängude kavva, aga polnud nii populaarsed kui Kreekas. Selles valdkonnas olid tunda tugevad Kreeka mõjutused, näiteks rahvapärastesse naljamängudesse sulandati Kreeka eeskujusid
Antiikaegsete ehitiste matkimisel mindi isegi nii kaugele, et näiteks Pariisi Madeleine'i kirikkavandati päris kreeka templi koopiana seejuures ka ilma akendeta. Palju loodi tol ajal täiesti praktilise otstarbeta ehitisi, igasuguseid auväravaid, võidukaari jms., näiteks Tähe võidukaar Pariisis. Võimsana kõrgub see keset avarat ümmargust väljakut, kust hargnevad kaksteist laia avenüüd. Kolmas klassitsistliku ehituskunsti suurteos Pariisis on Pantheon. Seda kõrge kupli ja saledate korintose sammastega hoonet kasutatakse Prantsusmaa suurmeeste matusepaigana. Klassitsistlik stiil jõudis ka vastiseseisvunud Ameerika Ühendriikidesse, maailma tuntuim klassitsistlik hoone on ilmselt presidendi residents Valge Maja, samuti Kongressi hoone Kapitoolium Washingtonis. Suurejoonelisi ehitisi loodi Venemaal. Veel praegugi annavad Peterburi keskosale ilme klassitsistlikud
1.-2. sajandil pKr kujunes Põhja-Etioopias tekkinud semiidi kolooniatest Aksumi riik. Vahemeremaade, Aasia ja Aafrika kaubavahetuses etendas tähtsat rolli Aksumi riigi soodne asend,mistõttu muutus Aksuumi riik avatuks eri kultuuride mõjudele. Ehituskunst arenes eriti jõudsalt , mis sai mõjutusi süüria ,india ja kõige rohkem araabia arhitektuurilt. Hiigeltemplid,paleed jt riigi pealinna tähtsad hooned olid ehitatud massiivsetest kiviplokkidest lupja kasutamat.Kivisteelid on Aksumi ehituskunsti iseloomulikemad näidised- ülalt ahenevad neljakandilised reljeefidega kaetud sambad,millel tipus viil või palmett. Kõrguselt on steelid erinevad. Keraamikat on säilinud ka Aksumi varasema perioodil valmistatut. Steel Aksumis (http://z.about.com/d/goafrica/1/0/2/3/axumsteeleaf.jpg) Etioopia kultuur Maa lõunapoolsetel aladel tekkinud Etioopia riik kandise edasi Aksumi
saj.), Napoleoni hauaga barokne Invaliidide varjupaiga kuppelkirik (arhitekt Jules HardouinMansart), klassitsistlik Panteon (Panthéon; arhitekt Jacques Germain Soufflot), Madeleine'i kirik, Saint Sulpice ning Montmartre'i mäge krooniv 20. sajandi alguses valminud SacréCoeuri kirik. Arhitektuuriansambleist on tuntuimad renessansiaegne Vogeeside väljak, klassitsistlik Concorde'i väljak ja südalinna suurim haljasala Marsi väljak, kus kõrgub Pariisi sümbol Eiffeli torn. Nüüdisaegset ehituskunsti esindavad raadiomaja, hiiglaslik Georges Pompidou kultuurikeskus, mis ehitati 19751977 turuhallide kohale, UNESCO hoone ja uued elamupiirkonnad. Pariisi suurimale kalmistule PèreLachaise'ile on maetud kuulsaid poliitika ja kultuuritegelasi, sealhulgas eesti kunstnik Eduard Viiralt. Pariis prantsuse Paris Pariisi lipp Pariisi vapp Pindala: 105,4 km² Elanikke: 2 142 800 (2004)
Kahejõemaaks. Seal elasid sumerid, akad, babüloonid, assüürid ja uus- babüloonid. 11. Kes olid Mesopotaamia vanima kõrgkultuuri loojad? Milline oli nende pärandus järelmaailmale? Mesopotaamia kõrgkultuuri loojad olid sumerid, kes leiutasid ratta, potikedra, kiilkirja!, toortellise, linna planeeringu koos kanalisatsiooniga. 12. Mesopotaamia ehituskunsti suurimad saavutused. Too näiteid. Tempel, tsikuraat, võlvid, kaared. 13. Kirjelda tsikuraati. Nimeta kuulsaim, kus asub? Tsikuraat on templitunnus, massiivne, astangutega ahanev torn, 50-60 meetrit kõrge. Kuulsaim on Paabeli torn, mis asub Babülonis. 14. Milliseid ehitustehnilised võtted leiutati seetõttu, et seal polnud looduslikku kivi ega kasvanud metsa? Millist materjali siis kasutati? Savi ja pilliroog. 15
olulise osa tehnoloogilisest tervikust. 7. Funktsiooni järjepidevus Ehitis kannab edasi oma algset funktsiooni. 8. Silmapaistva mõju või sümboolse tähendusega hooned Oluline ehitis või ehitiste kogum, mis on seotud vastavas kohas asustuse tekke, selle planeeringu ja arenguga. Ehitised, mis on olulist rolli mänginud kohalike traditsioonide ja eripärade kujundamisel (koolid, kirikud, rahvamajad, kõrtsid, postijaamad, jne). 9. Haruldus Ehitis on vastava liigi või ehituskunsti stiili, meisterlikkuse, materjalikäsitluse, vms unikaalne esindaja teatud piirkonnas (Eestis, maakonnas, asustatud punktis). 10. Tüüpilisus Ehitis on tüüpiline kunagi levinud ehitise liigi esindaja, mis väärib säilitamist võimalikult originaalkujul järeltulevatele põlvedele 11. Silmapaistvus Ehitis on stiilipuhtuselt, materjalikäsitluselt ja ehituskvaliteedilt oma aja silmapaistev näide antud piirkonnas
Etruskid tutvusid varakult kreeka kunstiga. Väga osavad olid etruskid pronksivalajatena. Etruurias loodud on ka tuntud kuju, kus Kapitooliumi emahunt imetab tulevast Rooma linna rajajat Romulust ja selle kaksikvenda Remust. Egeuse mere piirkonnas kujunes III aastatuhandel eKr välja egeuse kultuur. Selle keskkohtadeks olid Kreeta saar ja mõned alad Kreeka mandril ( Mükeene, Tiryns jt.) Egeuse kunsti õitseaeg oli 2000- 1250a eKr. Kreeta ehituskunsti tähtsaimateks saavutusteks olid suured lossid: Knossos Phaistos Haigia triada Losside seinad olid kivist, laotud ilma mördita, laed puust. Ka sambad ehitati puust, mis ahenesid allpool. Sambad värviti punase, musta ja kollasega. Tuntud Kreeka vana müüt kõneleb Kreeta saarel asunud imelikust lossist, labürindist, mille valitseja, kuningas Minos, nõudis määratud ajal Ateenast omale ohvrit. Sellest nuhtlusest püüstis linna kangelane
olid julgelt tänava poole pööratud. Palazzo oli põhiplaanilt ruudukujuline, tema keskossa jäi nelinurkne kaarkäikudega ümbritsetud siseõu. Tavaliselt oli palazzo kolmekorruseline. Tema nelinurksed karmiilmelised tänavafassaadid olid kaetud jämedalt tahutud kiviplokkidega, mille töötlus peenenes korruskorruselt, ülespoole. Ehitati pankuritele & rikastele, kes olid ühtlasi helded kunsti toetajad. 4. Renessanssiajastul vabanes skulptuur ehituskunsti teenistusest; kujusid paigutati ruumide keskele, õuedesse ja väljakutele, kus neid sai igast küljest vaadata. Eelistati kujutada tublisid ja julgeid inimesi, ka piiblist valiti selliseid tegelasi, kes oleksid meenutanud enesekindlaid hakkajaid renessanssiinimesi. Paradiiisi värav oli kullasepp Lorenzo Ghiberti töö, mida ta tegi 50 aastat, sellega võites Firenzes kujurite võistluse, see sai ristimiskirikule kahe reljeefidega pronksukse valamine
on viielööviline ja kolme apsiidiga Moskva Tõusis 14.sajandil pärast Töötasid mitmed itaalia Ehitati Uspenski kirik, millel oli algselt üks kuppel, Kiievi rüüstamist meistrid, tuntuim kuid hiljem ehitati juurde veel neli kuplit. Lihtsaid ehituskunsti keskuseks ARISTOTELE valgeid seinu liigendasid pilastrid ja nende vahel asuvad FIORAVANTI petikarkaadid Ehituskunsti areng Vene ehituskunst arenes Konstruktiivne selgus ja Alates 15.sajandist on Suurimaks meistriteoseks suurema vormirikkuse, loogika vähenesid säilinud kõrge telgitaolise peetakse Vassili Blazennõi
Akvedukt on arhitektuuriline veejuhe, millega suunati vett linnadesse. Aatrium on Rooma elaniku eluaseme keskne ruum. Peristüül on maja taga asuv suletud sammasõu. Foorum (Forum Romanum, Trajanuse foorum) oli algselt sõjaväe telkimisplats, mis hiljem kujunes infopunktiks, turuplatsiks. Tekkis kahe peatee ristumiskohta ning sinna pääses ühest suure kaaravaga väravast. Foorumite ümber rajati pidulike ehitiste ansambleid. Keisririigi aeg oli Rooma ehituskunsti ja kultuuri õitseaeg. Colosseum oli nelja korruseline, pealt lahtine ja kaheksakümne sissepääsuga ehitis, mida sai katta päikesepurjedega. Igal korrusel olid erinevad sambad. Mahutas umbes 50 000 pealtvaatajat ning oli algselt gladiaatorite võitluspaik. Pealtvaatajad paigutati hierarhia järgi (naised -> orjad -> vabaks lastud hinged -> vabad kodanikud ja ratsanikud -> valitsejad ja imperaatorid). Ehitust alustati Vespaniuse, lõpetati Tituse ajal
See on kõrge torn, mis on tavaliselt moseega ühendatud ja kust kutsutakse usklikke palvusele. Kõige varasemad moseed olid siiski ilma minarettita, seda võib tänaseni näha Indoneesias ja Hiinas ning vahel ka Inda Moguliteeelsetes ehitistes. Türgi moseedel on seevastu rohkem kui üks minarett. Minareti mõõtmed ja kuju võivad olla võivad olla väga erinevad täisnurkne, spiraalne, silindriline või nende kombinatsioon. Moseede ja üldse muhameedliku ehituskunsti oluliseks võluks on rikkalik ornamentaalne dekoratsioon. Tüüpiline on abstraktsuseni üldistatud keeruline väänlev taimemotiiv ehk abaresk, mis katab pinda ühise vaibana. Materjalidena kasutatakse marmorit, kipsi (stuki) või värvilise glasuuriga kaetud keraamilisi plaate. Kalligraafia ehk ilukiri Väga suur osa islami kultuuris on kalligraafial ehk ilukirjal. On kaks põhilist kirjasüsteemi: kufic ja
Seitse maailmaimet Seitse maailmaimet (täpsemalt vanaaja seitse maailmaimet) olid antiikajal (alates 3.sajandist eKr.) väljavalitud seitse maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust. Püramiidid - Niiluse jõe kallaste läheduses kõrguvad kõrbes kuulsad Egiptuse püramiidid. Ligikaudu 5000 aastat tagasi muistses Egiptuses rajatud ehitised on seitsme maailmaime seas vanimad ja ainsad mis on tänapäevanigi säilinud.Püramiidid ehitati muistse Egiptuse kuningate hauakambriteks. Giza püramiid püstitati vaarao Cheopsi auks. Seda püramiidi ehitasid mehed 30 aastat. Ehitus lõpetati aastal 2580 aastal e.Kr.Püramiidi kõrgus on 137
kokkuhoidlikult kasutama. Linna keskuses paiknesid kirik, raekoda ja tsunfti- ning gildihooned. Gildihooned olid linnakodanime jõukuse väljendajad, seega pidid nad olema eriti uhked. Majad olid kõrged ja kitsad ning asetsesid tihedalt üksteise kõrval. Kirikute arhitektuur väljendab väga hästi gooti stiili - kui romaani stiili puhul olid kirikud massiivsed, horisontaalsed, siis gooti kirikud pürgisid kõrgustesse. Endiste massiivsete ehitiste asemele on ehituskunsti arengu tõttu võimalik ehitada õhulisemaid struktuure. Kui romaani kirikute seinad pidid olema väga paksud et toetada kogu hoone raskust, siis uued tugisüsteemid võimaldasid pinge jaotada soovitud punktidesse. Romaani ümarkaare asendas teravkaar, mis suutis kanda väga suuri raskusi ja võimaldas varasemad väikesed akna-avad asendada suurtega. Konstruktsiooni toestamiseks kasutatakse kiriku väliseinale ehitatud tugikaari ja tugipiitu.
atleedikuju. Erinevalt Skopasest ja Praxitelesest, kes töötasid peamiselt marmoris, eelistas Lysippos pronksi. Klassikalist arhitektuuri VanaKreekas võib mõtteliselt jagada kolmeks perioodiks: algselt oli see range, see vahetus välja ülevaga ning ajastu lõpetas nn ilus periood. V sajandi kreeka arhitektuuris on tempel ühiskondlike hoonete hulgas endiselt juhtival kohal. Sajandi esimesel poolel loodi dooria ehituskunsti tähtsamad teosed: Poseidoni tempel ja Zeusi tempel.Ehitusmaterjaliks kasutati üht suursugusemat kiviliiki -- marmorit. Kreeka templi kõige iseloomulikum tunnus on ümber kogu hoone kulgev ühe või kaherealine sammastik. Klassikalise ajajärgu varasemateks ehitisteks, kus esineb veel arhailisuse sugemeid on Aphaia tempel ja Poseidoni tempel. Ateena Akropoli tekkeloos ja arengus peegeldub kogu Kreeka V sajandi õitseng.
Essee ,,Barokiajastu" Barokki ajastu algas aastast 1580 ning lõppes 1740. Barokk stiil on pärit Itaaliast. Sõna "barokk" tuleneb portugali keelest ja tähendab tõlkes lopergust pärlit. Algul kasutati seda sõna ehituskunsti pilkenimetusena. See kunst oli meelepärane ja kättesaadav vaid rikastele ja valitsejatele. Barokk avaldus kõige rohkem arhitektuuris.Olulisemad tõuked on andnud Veneetsia koolkond ja Firenze Camerata. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks
Juba 1406. aastal rentisid mustpead maja Pikal tänaval (Pikk tn. 24-26), mis jäi vennaskonna kooskäimiskohaks 1940. aasta suveni. 1531. aastal ostsid mustpead maja raehärra Johann Vianti käest ära ning hakkasid seda tollal ülimoodsas renessanss-stiilis ümber ehitama, osutades Tallinna linnale sellega suure teene mustpeade maja on jäänud Tallinna silmapaistvaimaks, mitmete detailide poolest ainsaks renessansi ehituskunsti näiteks. Mustpead jäid oma majast ilma 1940. aastal, mil okupatsioonivõimud selle ebaseaduslikult omandasid ning mustpead olid sunnitud lahkuma Eestist. Eesti Vabariigi taastamisega tekkis mustpeadel taas õigus ajalooline õiglus jalule seada. Kohus tunnistas 1999. aastal vennaskonnal õigust oma vara tagastatud saada. Vaatama sellele andis Vabariigi valitsus 2006. aastal maja Tallinna linnale tasuta üle, kes pidanuks hoolitsema, et majas kultuur ikka
nad küll kõledavõitu, kuid mõjuka ja suursuguse mulje. Antiik-aegsete ehitiste matkimisel mindi isegi nii kaugele, et näiteks Pariisi Madeleine'i kirik kavandati päris kreeka templi koopiana - seejuures ka ilma akendeta. Palju loodi tol ajal täiesti praktilise otstarbeta ehitisi, igasuguseid auväravaid, võidukaari jms., näiteks Tähe võidukaar Pariisis. Võimsana kõrgub see keset avarat ümmargust väljakut, kust hargnevad kaksteist laia avenüüd. Kolmas klassitsistliku ehituskunsti suurteos Pariisis on Pantheon. Seda kõrge kupli ja saledate korintose sammastega hoonet kasutatakse Prantsusmaa suurmeeste matusepaigana. Suurejoonelisi ehitisi loodi ka Venemaal. Veel praegugi annavad Peterburi keskosale ilme klassitsistlikud hooned:
VANA-KREEKA SKULPTUUR VANA-KREEKA SKULPTUUR ON EHITISEGA SEOTUD RELJEEFID JA KUJUD NING VABAFIGUURID. KEDA KUJUTATI? Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus. Vana-Kreeka kõige iseloomulikumaks kunstiliigiks on peetud skulptuuri. Tähtsaimad objektid on reljeefid ja vabafiguurid. Arhailise ajastu skulptuur oli veel Egiptuse skulptuuri mõju all. Skulptuurid on staatilised, kehavormid on edasi antud üldistatult. VÕRDLE VANA-KREEKA KOLME ERI AJASTU SKULPTUURI. Kolm perioodi ka skulptuuris: Arhailine e vana aeg 600-480 eKr Klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr Hiline e hellenistlik aeg 323 eKr-30 pKr 1
Disain, sisedisain Mari-Ann Pällo DS-I-P-E-TAL Romaani- ja gooti kunst Essee 2008. a. Romaani ja gooti kunsti arhidektuur Nii romaani kui ka gooti kunsti ajastul oli oluliseks osaks arhitektuuris kirikuhoonete ja kloostrite püstitamine. Romaani ehituskunsti iseloomulikud tüübid ja vormid kujunesid just kiriklikus ehituskunstis-sakraalahitektuuris. Levinum ehitistüüp romaani ajastul on basiilika, mille iseloomulikuks jooneks on varasemast ajastust tunduvalt kõrgem ja ülaosas akendega varustatud kesklööv. Selleaegne basiilika erineb varakristlikust basiilikast sellepoolest, et transept(pikilööv) eendub pikihoonest tavalisest palju rohkem. Tema ristumisel lääne- idasuunalise pikihoonega tekkivat ruumi nimetatakse nelitiseks
Ottode ajal püüti taaselustada karolinglikku kunsti. Saksa-Itaalia riigi koospidamine osutus raskeks, sest tihti toetas paavst sõltumatuks püüdlevaid linnu. Usu ja paavsti võimu näitas ristisõja alustamine ja massilised palverännakud. Palverändurite teedele ehitati suuri kirikuid. Paari sajandi jooksul ehitati Euroopasse sadu kirikuid. Arhitektuuri süsteem Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma võtteid (ümarkaar, silindervõlv) ja selle tõttu nimetatakse 10.- 12. saj ehituskunsti romaani stiiliks. Eeskuju andsid ka paljud teised ehitised ja igal piirkonnal oli omapärane ehituskunst. Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika. Skeemis oli palju muudatusi. Vaimulikud ja koor koondusid idaotsa. Selleks oli vaja ruumi ja pikendati teisele poole transepti. Apsiidi ja transepti vahele tekkis koor. Põhihoone ja transepti ristumiskoht – nelitis. Koori põrand oli kõrgem ja seal all oli tihti kabel (krüpt), mida kasutati matusepaigana
kuni aastani 391, mil keiser Theodosius I keelas avaliku paganluse kummardamise.Roomas asub ja see on alles varemitena. 3)Forum Romanum- turuplats Rooma linnas, mis rajati pärast küngastevahelise kinnikasvanud padu kuivendamist.Roomas asub ja see on alles varemitena. 4Cacalla termid-See asub roomas. See on soojaveebasseini ruum. Seal peeti kõnesid, loeti luuletusi jms ning oli see pesemis ruumid ja lõõgastumiseks.See on alles varemetena. 5) 6.Võrrelge Kreeka ja Rooma ehituskunsti! 4p Sarnaused:Neil oli kunst üsna sarnane Erinevused: Roomas olid suurejoonelisem ehituskunst ga kreekas mitte. 7.Kreeka ja Rooma jumalad. Tee võrdlev tabel! Esita tabelis vähemalt 5 jumalat. 5p Kreeka jumalad Rooma jumalad Zeus Jupiter Athena Minerva Aphrodite Venus
14.Etruskid ja" Kapitooliumi emahunt". Milline oli selle legend? Rea Silvia oli kuninga tütar. Kuninga vend haaras riigis võimu ja tegi Rea Silviast Preestrinna, et too järglasi ei saaks. Kuid ta siiski sünnitas kaksikud. Romuluse ja Remuse. Kuningas lasi nad jõkke visata, et nad hukkuksid, kuid vool kandis lapsed kaldale ja emahunt leidis nad, kes hoolitses nende eest, kuniks heade inimeste poolt üles kasvatati. 15.Rooma arhitektuur kaared, võlvid, kuplid. Ehituskunsti uuendused. Arhidektuuri arengule sai eriti määravaks lubimördi kasutuselevõtt, see võimaldas kasutada kaari, võlve ja kupleid. Tähtsamad ehitusmaterjalid olid tellised ja betoon. Hakati kividega teid sillutama ja ka sildu ehitama, ehitati ka veejuhtmeid. 16.Rooma skulptuurportreeskulptuur Roomlased loovad uut ja väärtuslikku portreeplastikas ja ajaloolise relieefkunstis. Nad ei loonud jumalaid, vaid keisreid, kõrgeid riigimehi, suuri väejuhte, lihtinimesi. Näiteks: Augustuse
sammaskoja kaudu. Keskehitises asusid orvad jumalakujudega. Siseruum saab valgust läbi kuplis oleva ava. Hoones asub ka Raffaeli haud. 9. Rahu altar See on tänapäeval osaliselt säilinud. Sellel on kujutatud legend Rooma asutamisest ja Augustusest oma perekonnaga pidulikus rongkäigus. Altari autorid on võtnud eeskujuks Ateena Parthenoni naose friisi. 10. Fortuna Virilise temple See on osaliselt säilinud vabariigiaegne tempel Roomas, kus on näha kreeka ja etruski ehituskunsti mõjusid. Hoone paikneb kõrgel alusel, millele viib trepp ainult ühelt kitsamalt küljelt. Kunagised sambad on asendunud poolsammastega ning neil pole olulist konstruktiivset osad ning nad on mõeldud lihtsalt kaunistamiseks. Eliis Mets 10B .
säilinud mitme keisri triumfikaared. Kõige hilisem on pühendatud
Constantinusele ja sellel on näha juba rooma reljeefikunsti allakäigu märke.
Marcus Aureliuse ratsamonument >
Tuleb veel
Rooma linna hoonetest on ainult mõned üksikud säilinud enamvähem algsel
kujul. Enamus suursugused hooned lagunesid koos Rooma riigiga.
Erandina on säilinud vabariigiaegne Fortuna Virilise tempel.
Selles on näha kreeka ja etruski(muistne roomlaste eelne rahvas) ehituskunsti
mõjusid. Hoone paikneb kõrgel alusel, millele viib trepp ainult ühelt kitsamalt
küljelt. Sammaste paigutus on nagu kreeka peripteeril(ristkülikukujulise
põhiplaaniga tempel), kuid naose(templi sise kamber) ette jääb sügav
eeskoda(portikus).
< Fortuna Virilise tempel.
Tolleaegse tehnika madala taseme juures läks see maksma palju inimjõude ja elusid. Kõige vanemad haudehitised olid väiksemad, kiviplaatidest moodustatud mastabad. Neile järgnesid suuremad, astmetena tõusvad nn. astmikpüramiidid, millest vanim asub Sakkaras ja ehitati umbes neli ja pool tuhat aastat tagasi vaarao Dzoserile. Selle looja, vaarao ülempreester ja peaminister Imhotep on esimene nimeliselt teadaolev arhitekt kunstiajaloos. Egiptuse ehituskunsti suurteoseks on aga püramiidid. Nende kolmnurksete tahkudega võimsad kivimassid jätavad üleva mulje oma suuruse, mõõtmete, täpsuse ja tööga, mis nende püstitamiseks on kulutatud. Eriti mõjuvad pidid nad olema aga uuena, kui kogu nende lihvitud välispind ja kullatud tipp säras silmapaistvalt päikese käes. Esimene püramiid ehitati vaarao Dzoserile. Meie ajani on seoses sellega säilinud ka esimese nimeliselt teadaoleva arhitekti nimi - Imhotep
16) Korintose stiil noorim klassikaline vanakreeka ehitusstiil. Kujunes u 4. Saj e.m.a. Kreeka mandri lõuna- ja kaguprovintsides ning sai nime Korintose linna järgi. Korintose stiilile on iseloomulik karikjas sambakapiteel, mida ümbritsevad akantuslehed. Koritose stiilis ehitati peamiselt väikesi hooneid, tuntuim monumetaalehitus on Zeuzi tempel Ateenas (u 175 e.m.a.). Korintose stiili kasutati eriti rooma arhitektuuris ja hiljem kõigis antiikset ehituskunsti järgivais stiilides. 17) Krüselephantiintehnika - elevandiluust ja ülekullatud, näiteks Athena Parthenos ja Olümpia Zeusi kuju. 18) Akropol kõrgendikul asuv kindlus Vana- Kreeka linnades. Tunutim on Ateena akropol, mis 5.saj e.m.a. kaotas sõjalise tähtsuse ja jäi kultusekeskuseks. Pärslaste poolt 480 e.m.a. purustatud hoonete asemele ehitati Periklese algatusel Parthenon, Erechtheion ja Nike tempel, samuti Propüleed, mis kokku moodustasid suurepärase arhitektuusilise ansambli
Näiteid neist võib leida Inglismaalt Stonehenge'is (kromlehh), Prantsusmaalt Carnacis (menhirid) ja Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Aasias (dolmeenid). 1.2. Vana-Mesopotaamia kultuur Vana-Mesopotaamia ajastu algust seostatakse IV aastatuhande lõpuks e.kr. toimunud põllumajanduse arenguga ning sellega seoses ka käsitöö ning ilmusid esimesed elukutselised kunstnikud. Nimetatud kõrgkultuuri loojateks loetakse sumereid, kes rajasid linnriike ja võtsid kasutusele kiilkirja. Ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, lossid ja linnakindlused ja pärandiks kaared ja võlvid. Ka tuleb ära märkida tsikuraadid, mis olid ülespoole ahenevate astangutega, kus peale religioossete tegevuste tegeldi ka ühiskondlike tööde ja arvepidamistega. Kujutavas kunstis tuleb esile tuua reljeefe ning kujusid, millega austati paljusid jumalaid, kes esindasid loodusjõude. Keraamikas asendusid maagilist mõju omavad ornamendid jutustava sisuga figuurideks. 1.3
Kus asub ja mis asi on Istari värav? Babülonis asuv nelinurkne Marduki tempel, mida ümbritses paks müür. Müüris oli iga 50m järel vahitorn ja mitu väravat. Peavärav oli jumalanna Isari värav, mis oli vooderdatud värviliste glasuuriga, madalreljeefiga, kuhu oli kujutatud babüloonia lohesid ja Rammani sõnne 5. Millal ja kuhu kerkisid Cheposi, Chephreni ja Mykerinose templid? Templid asusid Giza väljal Kairo lähedal Egiptuses. Aastatel 2650-2563 a e. Kr. 6. Mesopotaamia ja Egiptuse ehituskunsti erinevused. Mesopot. Kasutati põletatud(mata) savitelliseid, looduslik materjal asfalt, imporditi puitu ja graniiti. Avasid sildati kaartega, ruume võlvidega. Egiptuses kasutati samuti põletatud(mata) telliseid, lubja-liivakivi, marmorit ja harva ka puitu. Kivimassidest tahuti sambad. 7. Kuhu ja millal kerkis Knossose palee? Egeuse mere piirkonnas Kreetas. Aastatel 1600-1400 a e. Kr. 8. Kus ja millal valmis Mükeene lõvivärav? u 1300 a e.Kr. Kreetas Peloponnesose poolsaarel Tirynsi lähedal
7 Maailmaimet Seitse maailmaimet (täpsemalt vanaaja seitse maailmaimet) olid antiikajal (alates 3. sajandist eKr) väljavalitud seitse maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust. Maailmaimede nimekirju on olnud erinevaid. Esimese seitsme maailmaime nimekirja koostas vanakreeka õpetlane Kallimachos Aleksandria Museionis. Kahjuks ei ole see säilinud ja ei ole teada, kas see on samasugune, nagu meie seda tunneme. Vanim säilinud seitsme maailmaime nimekiri on säilinud ühes raidkirjas, mis pärineb 2. sajandist eKr ja mille on üles tähendanud kreeklane Antipatros Sidonist:
Kõige rikkalikum oli kunst Kreeta saarel ja Peloponnesose poolsaare asulates, millest tähtsaim oli Mükeene linn. Kreetalastel polnud vaja karta vaenlasi, kuni nende laevad valitsesid merel, seepärast ei ehitanud nad ka kaitsvaid linnuseid. Tõendeid kreetalaste religioossetest uskumustest (jumalad vms) pole leitud, ka suuri templeid polnud. Mingeid jumalannasid kujutavad madusid käes hoidvate naiste figuurid. Kreeta ehituskunsti tähtsaimateks saavutusteks olid suured lossid ( Knossos, Phaistos, Hagia Triada). 20. saj. alguses kaevati nende säilinud osad välja, need konserveeriti ja osaliselt restaureeriti. Lossid koosnesid paljudest väikestest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue. Alumisel korrusel olid peamiselt laoruumid, teisel korrusel suuremad ja esinduslikumad toad. Osa ruume sai valgust galeriidest, terrassidelt ja valguskaevudest, osa ruume olid aga hämarad
saj. Ehitati vahemikus 1568-1574. Ehitajaks arhitekt Mimar Sinan. Seda moseed peetakse islami arhitektuuri üheks silmapaistvaimaks näiteks. Kaheksanurkset moseed katab suur kuppel (31.25m läbimõõduga). Paremal Selimiye interjöör. Pildil mirhab, mis paistab selles mosees iga paiga pealt. Selimiye kupli lagi Islami ehituskunsti võluks on tema rikkalik ornamentaalne dekoratsioon. Selimye mosee interjöör on üks kaunimaid näiteid. On näha ka kaunist araabia kalligraafiat. Mutavakkili Suur mosee Samarras (Iraak) Ehitatud 9. saj. Oli islamimaailma suurim mosee. Kuulus oma spiraaltrepiga al-Malvija minareti poolest, mis on 55m kõrge ja 33 m lai. Cordoba suur mosee (Hispaania)
pikaksvenitatud figuurid, kirglikud ilmed. Omane on külm, rahutu, ebaloomulik valgus. Külmad sinised, rohelised, kollased toonid. ,,Toledo äikeses" 24 Diego Velazquez /velaskes/ - on kuulus eelkõige portreemaalijana. Maalis Hispaania kuninga Felipe IV õukonda ,,Infant Balthasar Carlos" ,,Kojadaamid" (ehk ,,Õuedaamid") Prantsusmaa Arhitektuur Prantsuse barokkarhitektuur on üldiselt klassitsistliku ilmega. Tuntuim barokse ehituskunsti näide on 25 Versailles` /versai/ loss. Asub Pariisi külje all. Sinna asus 17. sajandil elama Prantsuse kuningas Louis XIV. Lossi siseruumidest on kuulsaim Peeglisaal (ühes seinas aknad, nende vastas peeglid). Lossi juurde kuulus nn prantsuse stiilis park korrapärane planeering, geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud-põõsad. Holland Hollandist tekkis 17. sajandi algul, Hispaania võimu alt vabanedes, kodanlik vabariik. Usuelus võitis protestantism.
iseseisvad kunstnikud. Mesopotaamia vanima kõrgkultuuri loojad olid sumerid, kes on maailmale pärandanud kaks kõige olulisemat asja- kiri ja ratas. Nende kirjastiili nimetatakse kiilkirjaks- märgid vajutati pehmesse savisse, mis hiljem kuivatati või raiuti kivisse. 18.saj e.m.a muutus Mesopotaamia tähtsaimaks kultuurikekuseks Babüloni linn. Kunsti peateemaks sai ainuvalitseja ülistamine. Ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Ehituseks kasutati kuivatatud savitelliseid, mis kahjuks on tänapäeval hävinenud. Tutntuim ehitis oli Uri tsikuraat, mis oli kõrge masiivne torn, mis astangutena ahenes ülespoole ja mille tipus oli tempel jumalakujuga. Kujutavas kunstis on säilinud palju reljeefe, mis kujutavad valitsejat- kindlaks reegliks oli, et kuningat kui jumala asemikku maa peal kujutati teistest alati suuremana
Nii akadi kui sumeri keelt kirjutati kiilkirjas savitahvlitele. -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- - 3. aastatuhande 2. poolel ühendas kuningas Sargon linnriigid oma võimu alla, sestpeale sai Mesopotaamia kunsti peateemaks valitseja ülistamine. 18. saj. eKr. Kuulsa seadusteandja Hammurapi ajal sai tähtsamaks keskuseks Babüloni linn. Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Tähtsaim ehitusmaterjal oli savitellis, mõned põletatud, enamik ainult päikese käes kuivanud. Seetõttu ei ole ehitistest palju säilinud. Mesopotaamias leiutati kaared ja võlvid, aga neid kasutati peamiselt keldrites, kuna puudus sideaine. Ehitiste laed olid peamiselt puidust. Templikompleksid olid lisaks pühamule ka tähtsad ühiskondlikud hooned. Kompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat.
sajandil. Sealsete kirikute fassaadidel kasutati reljeefseid kaunistusi. Uspenski kirik Vladimiris- viielööviline, kolme apsiidiga. See kirik oli eeskujuks Moskvasse rajatud Uspenski katedraalile. Üldiselt levis siin siiski väiksem üheksaosaliseks jaotatud ruumi ja ühe keskse kupliga kirikutüüp. Näiteks Dmitri katedraal Vladimiris ja Pokrovski kirik Nerli jõe ääres. Mongolite sissetung pidurdas kultuuri arengut . Rüüstatud Kiievi asemel tõusis 14. saj. lõpul ehituskunsti keskuseks Moskva, kus tegutsesid mitmed Itaalia meistrid. Kuulsaim nende seas on Aristotele Fioravanti. Sel ajal kerkis näiteks Uspenski katedraal. Uspenski katedraal Moskvas - Algselt 1 kuppel, 4 kõrvalkuplit on hiljemjuurde ehitatud. Lihtsaid valgeid seinu liigendavad pilastrid ja nende vahel asuvad petikarkaadid. Vene arhitektuur arenes vormikülluse, fantaasiarohkuse ning maalililse toreduse suunas, Vähenes konstrukiivne selgus ning loogika. Alates 15
1. Millal kujunes välja India kultuur ja kuhu ta levis? India kultuur hakkas välja kujunema III at. eKr . Levis naaberriikidesse (Nepaal, Indoneesia, Malaisia, Tai, Hiina). 2. Mis on stuupa? Stuupa, mongoli suburgan, tiibeti tsörten, Buddha õpetust sümboolselt kujutav rajatis. Koosneb harilikult nelinurksest alusest ning kera ja koonusekujulisest ülaosast, mis sümboliseerivad vastavalt ürgelemente maad, vett, tuld, õhku ja eetrit. Stuupa teisendvorm on pagood. 3. Millised olid India templid ja kuidas kaunistatud? India templid on peamised vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad rohkem monumente kui ehitisi. India templi kõige püham paik, kus asub jumala kuju, on tavaliselt väike, tempel sel...
Vesta templis põles tuli, mis sümboliseeris jumalanna kohalolekut. Tuld valvasid Vesta neitsid. Iga aasta 1. märtsil tuld uuendati. Tuli põles templites kuni aastani 391, mil keiser Theodosius I keelas avaliku paganluse kummardamise. 4)Marcelluse teater: asub Roomas. Vana vabaõhu teater. 5) Constantinuse triumfikaar: asub Roomas. Kaunistatud nikerdatud detailidega. 6.Võrrelge Kreeka ja Rooma ehituskunsti! 4p Sarnaused: Mõlema puhul oli suurima ja ühtlasi kasulikuim lubjakördi avastamine ja kasutusele võtmine. Erinevused: Kreeka: kasutasid tahutud kive ilma sideaineta . Sambad toestasid ehitist. Kasutati lubjakivi ja marmorit. Ehituskunstis valitsesid kolm stiili. Rooma: Ehitati tahutud ja üksteisega sobitatud kividest kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid. Templitel ärsem viilkatus kui Kreekas. Sambad olid ehitisele vaid kaunistuseks. Kasutati põletatud telliseid. 7
20 20. saj I poole arhitektuur Brit Helen Riisenberg Mihkel Sooba Modernism Funktsionalism Eesti! sajand Üldiseloomustus Moodsa ehituskunsti üks aluseid, vanade traditsioonide kadumine. "De Stijl", "Bauhaus" Walter Gropius, Le Corbusier', Wright, Kõik, mis hästi funktsioneerib, näeb ka ilus välja. Maja kui masin Purism "geomeetria", "matemaatika" Üldiseloomustus Arhitektuuriliste kaunistuste vältimine, materjali värv ja faktuur oluline. Uued materjalid, konstruktsioonid ja proportsioonid. Orgaaniline modernism. Rõhk horisontaalsetel ja vertikaalsetel joontel. Click to edit Master text styles
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
