säilinud* Rooma rahu-julgeolek ja rahu* kodusõjad ja välisvaenlased 2saj ja 3 saj vahetusel. 21. ETRUSKID JA ROOMA RIIGI ALGU. Etruskid. loode-itaalias elav rahvas, Etuuria maakonnas. Ülejäänud maal itaalikud. Etruskid kujundasid oma tähestiku kreeka alfabeedi alusel, kirja ei suudeta tõlkida, arheoloogiliste leidude kaudu tuntakse kultuuri ja keelt.Etruskide metallitöötlus oli arenenud, head piraadid merel, hea ehituskunst (hauakambrid, naiste tähtsus).6 sajandil eKr aeti etruski valitseja Roomast välja ning aeglaselt läksid etruskide linnad roomlaste võimu alla. Jumalaid on etruskidel palju. Etruskide õpetus-jumalike ennete tõlgendamine(jumalate tahte uurimine).Pöörati suurt tähelepanu elule pärast surma-järgnes midagi meeldivat. Rooma linna tekkimine ja kuningate aeg Roomas. Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Latiinid elasid seal(ld keel). 7saj
Egiptuse kunst Ühtne riik tekkis 2800 eKr. Seda valitses piiratu võimuga vaarao. Egiptuse kunsti kandvaks jõuks oli uskumus, et hing elab pärast surma edasi ja tuleb kunagi oma kehasse tagasi. Seepärast püüti ülikute kehasid säilitada, need palsameeriti ja maeti haudehitistesse, kuhu pandi kaasa kõik hauataguseses elus vajalik. Kõige vanemad haudehitised on mastabad. Neile järgnesid astmikpüramiidid. Mastaba Astmikpüramiid Kõige enam hoolitseti vaarao igavese elu eest. Siit ka hiiglaslikud püramiidid. Seest olid püramiidid umbsed, seal leidus vaid hauakamber, mille juurde viivad käigud pärast matuseid kinni müüriti. Kolm kuulsamat püramiidi on: Cheopsi, Chepren, Mykerinos. Kuulus on ka püramiidide väljal valvav Sfinks(vaarao pea ja lõvi keha) Püramiidide ehitus oli kulukas ning nende rüüstajate tõttu loobuti nende ehitusest ja...
mitmekorruselised puust ja kivist üürimajad vaeste ja proletaaride majutamiseks. Eriti palju oli neid Rooma Ostia sadamas. Maailmariigi pealinnas oli ka mitmeid ühiskondlikke ehitisi: Foorum linna keskus, turu- ja koosolekuplats, omandas paraadliku ilme, rajati Panteon kõigi jumalate tempel. Linna ehtisid ka arvukad keisrite auks püstitatud obeliskid ja triumfikaared. Maa-alusele kanalisatsioonile lisandusid akveduktid linna varustavad veekanalid. Rooma ehituskunst Roomlased mõtlesid eelkõige praktilisusele ja püsivusele. Ehitati lubjakivist, põletatud tellistest ja nn. rooma betoonist (kruusa, lubja ja vulkaanilise tuha segu). Sideaineks kasutati lubimörti. Roomlased arendasid edasi Mesopotaamias kasutusel olnud võlve, hakates kasutama konstruktsioonides kuppel- ja ristvõlve. See võimaldas rajada mitmeid kolossaalseid ja vastupidavaid ehitisi, nagu nende sillad ja akveduktid. Hoonete kaunistamisel kasutati kreeka stiile
Arhitektuur Arhitektuur ehk ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Esiaja arhitektuur ja vanimad kõrgkultuurid Egiptuses ja Mesopotaamias Esiaja arhitektuur · Pronksiaeg (2000 eKr) · Tekkisid esimesed kiviarhitektuuri näited: · Kindlused · Kultusliku tähendusega monumendid: · Menhir vertikaalne maasse püstitatud hiigelkivi · Dolmen kõrvuti püstised kivid, mida katab kiviplaat ( enamasti kalmeehitis) · Kromlehh koosneb menhirist ja dolmenist Näited · Carnaci menhir Prantsusmaal · Poulnabrone dolmen · Iirimaal · Klomehh Stonehenge Suurbritannias Mesopotaamia · 5000 aastat tagasi · Sumerid · Tähtsaim keskus Babüloni linn · Ehitusmaterjalid: päikese käes kuivatatud savitellised Ehitised · Tsikuraadid suured astmelised tornid, mille ülemisel tasandil asus tempel jumalakujuga · Tempel pühamu, kogu elu keskus, töökojad, laod j...
Mükeene linn oli ehitatud suurtest kiviblokkidest, kükloobid Maailmakuulus Mükeene lõviväravad, koosnevad kolmest suurest kiviblokist ja sellel olevast reljeeftahvlist, kus on kaks lõvi toetumas sambale, kükloopilised väravad Leidus ka kuppelhaudu, kujutavas kunstis erilised jooned puudusid. Tarbekunst arenenud Leiti nn. agammemnoni kuldmask, mis leiti kaevandades Tirynsi linnust ja Mükeene linna Vana-Kreeka ehituskunst Epidauose teater, mahutas 12000 vaatajat, lava puudus, esitati orkestral Skeene-garderoob, näitlejad riietusid Koor arvukas, meenutab tänapäeva oopereid Enamasti säilinud tragöödiatekstid, teater tasuta, näitleja amet ebaväärikas, seega kandsid maske Hellenismi ajastul ilmuvad naisnäitlejad ja proskenion-lava, kõrgendik Dionysose teater Templid: Palju dipteere(kahe sambareaga) ja antidega templid(megaron ja 2 sammast sissepääsul) Andid-kitsad eenduvad ribad välisseinal
Väga paljud oskasid seda kirja. · Gilgames Vanim eepos. Legendaarne Babüloonia kuningas, kes otsis sõbra päästmiseks surematuse rohtu. Selle ta leidis, kui ei saanud enale ning mõistis et inimene ei saa surematust. · Haridus Preesterkonna hoole all, koolid templite juures. Õpilased enamasti ülemkihist, vahel ka madalamat päritolu. Lisaks kirjale õpetati matemaatikat, tähetarkust, religioonse sisuga kirjandust. · Ehituskunst lossid, tsikuraadid, kindlustused. · Hammurapi seadused kivisse raiutud seadused, pea kõiki eluvaldkondi hõlmav. Indoeurooplased Algkodu Musta mere ja Kaspia mere ääres. Hetiidid : · 1700-1200 a eKr. Väike-Aasi ps. · Looduslikud tingimused ja tegevusalad Mägedega ümbritsetud stepp. Väheviljakas territoorium. Peamiseks elatusalaks karjakasvatus, vähesemal määral põllumajandus. Ehitusmaterjalidest leidus kivi ja puitu, metallidest kulda ja hõbedat
emakeeleks vene keelt. Vaid umbes pooled karjalased, kellest suurem osa on keskmisest elueast vanemad inimesed, peavad oma emakeeleks karjala keelt. Karjalastel on väga põnev ajalugu ja kultuur, mis on kestnud aastasadu kuni aastatuhandeid. Soome rahvuseepos "Kalevala" on samuti Karjala juurtega ning paljud soomlased peavad Karjalat oma kultuuri ja pärinemise alustalaks. Eriti tuntud on karjalaste runo laul, mida lauldakse ka mujal maailmas. Ka on neil väga arenenud ehituskunst, mida tõestavad kõrged kuplitega ehitised juba kesk- ja uusajast. Mul on väga hea meel, et need ehitised ja nende väga hea kunstikultuur on säilinud tänapäevani ja ma olen kindel, kunagi ma lähen ja vaatan oma silmaga nende rikkalikku kultuuri ja tutvun veelgi lähemalt nende huvitava ajalooga. Selliseid uurimuslikke referaate on alati huvitav teha, sest silmaring laieneb ning paneb meid mõtlema ja kaasa elama meid ümbritsevale maailmale. Antud juhul on kurb, et ei leidu alati
asjad, aga neid ühendab üks sõna kunst. Kõik need on ERI kunstiliikide teosed. Lähemalt ARHITEKTUURIST, KUJUTAVAST KUNSTIST JA TARBEKUNSTIST. Neid ühendab see et nad on inimese loodud mingist materjalist. Kõik need kunstiliigid jaotuvad veel omakorda alaliikideks ja erinevatel ajastutele on kunstistiilid erinevad. Arhitektuur Tarbekunst 5000 aastane skulptuur ARHITEKTUUR ehk ehituskunst on üks kesksetest kunstiliikidest. Arhitekti mõiste pärineb kreeka keelest (architekton) ja tähendab ehitusmeistrit. Arhitektuuri peeti kõigi kujutavate kunstide emaks, sest maalikunst ja skulptuur arenesid sageli ehitamisega seoses. Näiteks seinamaalingud seinte kaunistuseks. Ehitamise eesmärgiks on eelkõige pakkuda kaitset ilmastiku ja metsloomade eest. Tähtsat rolli ehituskunsti ajaloos määravad religioossed ehitused. Väga vana arhitektuur Lääne-Euroopas 4-2 a. tuh
raskepärase ning nagu madalajalgsena. Päris-Kreekas asunud vanemaist dooria templitest oli tähelepanuväärseim praegu varemeis seisev peajumal Zeusi tempel Olümpias (vt. ülalpool), kreeklaste pühas linnas, kust muide said alguse olümpiamängud. Poseidoni tempel Akropol antiikajal Propüleed Paestumis, Lõuna- Itaalias Templiarhitektuur Ateena Akropol Kreeka ehituskunst hiilgeaeg algas 5. sajandil e. m. a. Lahutamatult seostub selle klassikalise ajastuga kuulsa riigimehe Periklese nimi. Tema ajal alustati tookordses kultuuri- ja kunstikeskuses Ateenas suurejoonelisi ehitustöid. Need koondusid vanale kindlusemäele Akropolile. Ka varemete põhjal saab otsustada, kuivõrd kaunis pidi olema kunagine Akropol. Sinna pääses läbi samastatud väravaehitise- Propüleede. Paremat
Kreetal ei olnud kaitseehitisi, Peloponnesosel oli. 8. Mida tähendavad ja kuidas seostuvad Egeuse kunstiga mõisted ,,labürint" ja ,,kükloopide müürid"? Kükloopilised müürid hiiglaslikud kivimüürid Labürint Konossose palee äärmiselt keeruline põhiplaan 9. Millisteks alaliikideks jaguneb Egeuse kunst? Nimeta neist kõige kõrgetasemelisem. Seinamaalid ja reljeefid, keraamika, ehituskunst. Kõrgetasemeliseimad olid kindlustatud lossid ja linnamüürid 10. Tänu kellele avastati Egeuse kultuur? Tänu Heinrich Schliemannile 10.PEATÜKK Vanakreeka kunst 1. Kuidas periodiseeritakse kreeka kunsti? Arhailine ehk vana aeg 600-480 eKr Klassikaline ehk õitseaeg 480-323 eKr Hiline ehk hellenistlik aeg 323 eKr 30 pKr 2. Milline oli kreeklaste usund? Polüteistlik 3. Milline ühiskonnakord valitses Kreekas? 4
Võisid oma vara hallata ning mehest sõltumatult oma asju ajada. Naised said ka vaaraodeks. Mesopotaamia : samuti üsna madal. 14) Gladiaatori võitlused, termid, teatrietendused, hobuste võidusõidud. 15) Paljud teosed ja muu kirjanduslik vara plagieeriti ehk kopeeriti, mugandati ning tõlgiti ladina keelde. Jumalad võeti samuti kreeklastelt ning pandi oma nimed asemele. Templiehituse põhijooned võeti kreeklastelt. Filosoofia polnud nii kõrgel tasemel kui Kreekas, kuid tehnoloogia ning ehituskunst oli Roomas rohkem arenenud . 16) Jupiter e. Zeus, Mars e. Ares, Juno e Hera - abielu kaitsja, Poseidon e Neptunus, Hades e Pluto - allmaailma jumal, Ceres e Demeter viljakuse, põllutööde jumalanna, Prospina e Persephone kevadejumalanna, Minerva e Athena tarkuse- ja sõjajumalanna, Apollo e Apollon luule ja muusikajumal, Diana e Artemis jahijumalanna, looduse kaitsja, Mercurius e Hermes teekäijate kaitsja, hingede juht
1. Maastikuarhitektuuri mõistest. Maastikuarhitektuur on kujunduseriala, mis pühendub maastiku kujundamisele. Kaasaegne maastikuarhitektuur pärineb 19. sajandi keskelt ning on end üles ehitanud muistsetele kujundustraditsioonidele: arhitektuuriline kujundus, aiakujundus, pargiarhitektuur, linnakujundus jne. Hõlmas töid, mis loodi planeerijate, arhitektide, aednike, taimekasvatajate jne koostööna.Esimese professionaalina kasutas maastikuarhitektuuri mõistet tänapäeva tähenduses Frederick Law Olmsted. 2. Aed kui inimese looming. Aed Eedeni peegeldusena (3.) Eedeni aed, kus inimesed elasid harmoonias ja rahus, enne kui nad maa peale kukutati. Mütoloogiline paik põhineb originaalse Pärsia paradiisi paiknemise mõistmisel. Rippuvad aiad ja paradiis: Rippuvad aiad paigutati iidse Babüloonia linna kindluse sisse. Paradiisi aed loodi loodusliku maailma tõlgendusena linnakeskuse kontekstis. Eufrati jõgi suunati ümber, et kontrollida voolu ning ka...
Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 1 ORTOGAAFIA................................................................................................................................2 Hääliku pikkuse õigekiri..........................................................................................................2 Sulghäälikute õigekiri.............................................................................................................. 3 h õigekiri..................................................................................................................................3 i ja j õigekiri.............................................................................................................................3 Kaashäälikuühendi õigekiri ...................................................
Mis on kunst? Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud; kunstlik, tehis; tegevus. Kultuur- (laiem tähendus) inimeste poolt loodu. Ilus- nägemine teeb rõõmu; harmooniline, tasakaalus. Kunstiajalugu tegeleb visuaalsete, staatiliste objektide, kujundite vaatlemisega. Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1
ROMAANI JA GOOTI KUNSTI Kristin Hansen VÕRDLUS Romaani stiil tekkis 10.saj. teisel poolel ja kestis kuni 13.sajandini. Eri maades on see erinevalt kestnud. Prantsusmaal lõppes see 12.saj. teisel poolel, Saksamaal aga 13.saj. keskel. See oli esimene ühtne kunstistiil Lääne-Euroopas. Peale Romaani stiili tekkis Gooti stiil, 12.saj. teisest poolest 16.saj. alguseni. Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ja levis sealt Inglismaale, Saksamaale, Skandinaaviasse. Itaalias, kus oli tugev antiikkunsti mõju, ei juurdunud gootika kunagi kuigi põhjalikult. Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani (itaalia, prantsuse, hispaania) keeli rääkivate rahvaste järgi, kuid nimetus viitab ka sarnasustele Vana Rooma kunstiga. Igal pool ei kutsuta seda romaani keeleks, näiteks Inglismaal nimetatakse sed...
u.c) = (Rooma) linna rajamisest 16. Omnia mea metum = kõik, mis mul on, kannan endaga kaasas (teadmised) SISSEJUHATUS KUNSTI Kultuur on kogu inimkonna saavutused materiaalses ja vaimses elus Vaimne kultuur (kunst, kirjandus, haridus jne..) Aineline kultuur Kunst on laias tähenduses kõik see, mis pole ehtne/loodusest, vaid järele tehtud. Mingi osa kultuurist, mis laias laastus jaguneb: Arhitektuur e. Ehituskunst Skulptuur e. Kujud Maalikunst e. Pildid Graafika Tarbekunst e. oma kätega tehtud Elukunstnik = inimene, kes oskab alati asjad sirgeks rääkida, tuleb alati puhta nahaga välja Kunsti tekkimiseks on erinevad teooriaid: Vajadus ilu järele Faktide ja teadmiste edasiandmiseks Religioossete tunnete edastamiseks Osadel inimestel on ürgne vajadus teha kunsti Inimese tekkimine: ahvist, Jumala looming, eksperiment (TULNUKAD
Mis on kunst? Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud; kunstlik, tehis; tegevus. Kultuur- (laiem tähendus) inimeste poolt loodu. Ilus- nägemine teeb rõõmu; harmooniline, tasakaalus. Kunstiajalugu tegeleb visuaalsete, staatiliste objektide, kujundite vaatlemisega. Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1
Kunsti saab jaotada eri kunstiliikide vahel. Võib eristada rakendusliku kallakuga kunstiharusid, nagu näiteks arhitektuur (ehituskunst), disain (kujunduskunst), tarbekunst (kunstiväärtusega tarbeesemete loomine). Teine suurem kunstiharu on kujutav kunst - maalikunst, skulptuur ja graafika. 20. sajand on lisanud fotokunsti, tegevuskunsti (mis omab rohkesti ühisjooni teatri- ja filmikunstiga) ning päris uuena multimeediakunsti. 1.2 Mis on arhitektuur? Arhitektuur ehk ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuri mõiste hõlmab nii üksikute ruumide kui ka tervete asulate kujundamist. Ehitisi on inimkond loonud mäletamatutest aegadest peale erinevatel eesmärkidel. Alati on vajatud peavarju, kuid tihti ka usulise otstarbega hooneid, kindlusi, ühiskondlikke hooneid, mälestusmärke jms. Sageli on ehitistel peale puhtpraktilise otstarbe ka kunstiline tähendus - väline ja sisemine ülesehituse
Idaslaavlaste naabruses asus võimas ja rikas vana kultuuriga Büstantsi riik, neil oli omavahel palju sidemeid. Kiievi suurvürstid kutsusid oma linnadesse Büstantsist ehitusmeistreid. Esimesed suuremad meieni säilinud kiviehitised on Sofia peakirikud Kiievis ja Novgorodis. Jaroslav Tark tellis Kiievi Sofia karedraali. See meenutab kreeka risti. Välisilmes domineerivad kuplitega tornid Novgorodi esinduslikuma ja toredama arhitektuuriga sarnanes ka Pihkva ehituskunst. Vladimir-Suzdalimaa arhitektuuri õiteaeg oli 12.-13.saj. Sealsete kirikute fassaadidel kasutati erandlikulr reljeefseid kaunistusi. Üldiselt levis siin väiksem, üheksaosaliseks jaotatud ruumi ja ühe keskse ümarkupliga kiriku tüüp. 13.saj pidurdas Mongolite vallutus idaslaavlaste kultuuri arengut. Ehituskunsti keskuseks tõusis nüüd Kiievi asemele Moskva. Kuulsaim seal töödanud itaalia meister oli ARISTOTELE FIORAVANTI. Moskvas kerkis sel ajal Uspenski kirik
Mõlemad sarnased. Tähtsamad mälestusmärgid ajavahemikust 1600-1100 eKr Lossid: Suur tähelepanu linnade kindlustamisel ja relvadel. Lossid olid kindlused, tuli läbida mitmeid väravaid, et jõuda lossini. Pearuum ehk megaron, mille keskel oli ümmargune kolle, mida ümbritsesid 4 sammast. Lossiseinad kaunistatud maalidega. Lossid kindluslossid. Ehituskunst Mükeene ja Tirynsi lossides. Tirnys: 300x100 m suurusel platool. Ümbritses vägev ringmüür. Propüleed: ulatuslik väravehitis, mille kaudu pääseti eelõue. Megaron e. meestesaal: linnuse pearuum; keskel ümmargune kolle, mida ümbritsesid neli sammast, mis kandsid laepalke. Lahtine eeskoda ja kõrval veel muid ruume.
03.09 Mesoliitikum 10 000-8000(4000) a. tagasi neoliitikum Neoliitikumi alguseks peetakse põlluharimise algust ja keraamika kasutusele võttu ning inimeste paikseks jäämist. Tekivad kalmistud, karjakasvatus, põlluharimine, inimeste hulk, asulad, isiklik jõukus, kihistumine spetsialiseerunud elukutsed, kanga kudumine ja mood. Astronoomia ja astroloogia ja selle kajastumine religioonis leiutised- neoliitiline revolutsioon Kultuurilised eripärad Kunst Petroglüüfid- kujutised kaljudel mesoliitikumist varase rauaajani Kraabitud kujundid aga ka pigmendid. Uued pigmendid ja sideained, võimaldavad säilimise ka vabas õhus. (Alpera, Valltorta, Hispaania; Gilf Kebir, Egiptus; Sahara kõrb; ) Tassili n'Ajer, Alžeeria- kummalised proportsioonid, jumalad, tantsimine, mood, erinevad mõõtkavad, 20s. Kunst on sealt palju inspiratsiooni saanud, ufoteooriad, Hakatakse kujutama inimese tegevust, võitluse ja jahi stseenid, dünaamika. Loomade puhul taan...
7. Lööv on kahe pikuti sambarea poolt jagatud kiriku üks osa. Transept on ristlööv, pikihoonet risti läbiv kirikuosa. Apsiid on poolringkujuline niss altari paigutamiseks. Valgmik on keskmise löövi ülaosa, mille müürides on aknad. Kampaniil on kellatorn Aatrium on laes asuva valgusavaga pearuum, mille kaudu pääseb teistesse ruumidesse. 8. Frangi riik 9. 5-9 saj olid kunstialadest esikohal kunstkäsitöö ja vähesemal määral ehituskunst. 10. Frangi riigi kuulsaim valitseja oli Karl Suur. Ta oli üks väheseid varakeskaja valitsejaid. Pärast Theodosius I surma 395 aastal jagati Rooma riik kaheks Lääne ja Ida-Rooma riigiks. Kui oli kukutatud viimane Lääne-Rooma Keiser Romulus Augustulus lakkas Rooma riik olemast. Ida- Rooma riigi aladel säilis 1453 aastani Bütsantsi riik. I sajandil tekkis Rooma riigi territooriumil Palestiina ümbruses Kristuse usk. Algul kristlaste tagakiusamine, kuni 313
armastust, mille nimetus tuleneb Lesbose saarelt pärineva naisluuletaja Sappho värssidest, kes ülistas neis naiste ja noorte tütarlaste vahelist armastust. Samas esinesid homoseksuaalsed suhted kõrvuti heteroseksuaalsetega. Mehed suhtlesid oma abikaasa teadmisel noorukite, orjataride, prostituutide või hetääridega (kr k hetaira sõbratar, armuke), kuid naistelt eeldati ainult monogaamiat. 2.3. Ehituskunst ja Ateena linn: 5.sajandiks eKr oli Ateena riigist kujunenud üks suurimaid poliseid (~200 tuhat inimest) ning selle keskuseks oli 5 km kaugusel merest asuv Ateena linn (~100 tuhat elanikku). Oma välisilmelt oli linn tagasihoidlik- sillutamata kitsaste ja kõverate tänavate kõrval olid ühe- ja kahekordsed põletamata tellistest elamud ning käsitöökojad. Uhkemalt oli välja ehitatud ainult agoraa ümbrus. Pärast seda, kui 6
armastust, mille nimetus tuleneb Lesbose saarelt pärineva naisluuletaja Sappho värssidest, kes ülistas neis naiste ja noorte tütarlaste vahelist armastust. Samas esinesid homoseksuaalsed suhted kõrvuti heteroseksuaalsetega. Mehed suhtlesid oma abikaasa teadmisel noorukite, orjataride, prostituutide või hetääridega (kr k hetaira sõbratar, armuke), kuid naistelt eeldati ainult monogaamiat. 2.3. Ehituskunst ja Ateena linn: 5.sajandiks eKr oli Ateena riigist kujunenud üks suurimaid poliseid (~200 tuhat inimest) ning selle keskuseks oli 5 km kaugusel merest asuv Ateena linn (~100 tuhat elanikku). Oma välisilmelt oli linn tagasihoidlik- sillutamata kitsaste ja kõverate tänavate kõrval olid ühe- ja kahekordsed põletamata tellistest elamud ning käsitöökojad. Uhkemalt oli välja ehitatud ainult agoraa ümbrus. Pärast seda, kui 6
Nende purjevarustus sarnanes sõjalaevade omaga ja neid nimetati sarnaselt sõjalaevadele fregattideks (Joon. 1.13.). Joon. 1.11. Karakk. Joon. 1.12. Fleit. 6 Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 1. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.11.2004. Joon. 1.13. Fregatt. Ehituskunst ja teadmised viisid klipperite tekki- miseni (Joon.1.14.), mis olid täiuslikud purjekad 500-2000 t kandejõudu ja tegid Hiina ja Inglismaa- vahelise reisi keskmise kiirusega 18 sõlme. Seda
· 9 eesti keskaegset linna jagunesid linnaõiguse järgi kolmeks: 1. Lübecki linnaõigus(Tallinn, Rakvere, Narva) 2. Riia linnaõigus(Tartu, Paide, Viljandi, Uus-Pärnu) 3. Piiskopiõigused(Vana-Pärnu, Haapsalu) · Hansaliidus 4 linna: Tallinn, Uus-Pärnu, Viljandi, Tartu. PILET 20 Rooma kultuuri tähtsus Ehituskunst. Rooma kui antiikaja suurlinn. Ladina keel ja tähestik. Rooma õigus. Rooma ehituskunst - Rooma tsivilisatsioon saavutas kõrge tehnoloogilise taseme.Rajati kivist teid,sildu ja monumentaalseid advedukte (tugedel asetsev veejuhe).Keisririigi ajal levisid need ehitised kõikjal impeeriumis.Ehituskunsti tipp saavutati keisririigi ajal.Peamiselt kasutati tellist,lubjamörti. Sealt on alguse saanud lubimörd kaared, kuplid, võlvid; äravoolukanalid; põrandaalused küttesüsteemid.
Sõnast palazzo tuleneb väljend palee Ilmalike hoonete kõrval rajati ka kirikuid. Mantuas asuva Sant' Andrea (Püha Andrease) kiriku looja Leon Battista Alberti (1404-1472) sai tuntuks, kui põhjalik antiikehitiste uurija, tema töödest võtsid eeskuju hilisemad kõrgrenessansi arhitektid Kõrgrenessanss Kõrgrenessansi ajal nihkus kunsti raskuskese Rooma, sest paavstidest eriti, Julius II-st, said kunsti toetajad. Kõrgele järjele tõusis ehituskunst. Suurim ja tuntuim kuppelehitis renessansi ajal oli Püha Peetruse kirik Roomas. Vana, varakristlikust ajast pärit Peetri basiilika, ristiusu peakirik oli 15. sajandi lõpuks varisemisohtlikuks muutunud. Selle asemele otsustati ehitada hoone, mis peegeldaks ristiusu kiriku vägevust. Kirikut ehitati üle 100 aasta ning töid juhatanud kümnest arhitektist olid tähtsaimad esialgse kavandi looja Bramante (1444-1514), Raffael (1483-1520) ning Michelangelo (1475-1564)
tähtsaim ehitis oli Parthenoni tempel.(447-438 eKr). Erechteioni tempel (421-407 eKr) Antiik-Rooma triumfikaar: III saj e.m.a. kuulub terve Itaalia roomlastele.Rooma ühendas kogu antiikmaailma oma võimu alla. Roomlased olid peamiselt sõdurid ja administraatorid. Kunstiline areng sündis tänu roomlaste domineerimisele ja vallutamis sõdadele.Kui roomlased sõdisid,vallutas hellenistlik kultuur Rooma. Kreekas domineeris rahvakunst,aga Roomas oli ametlik kunst.Tähelepanuväärsem on Rooma ehituskunst aga ka portree ja ajalooline reljeef on omapärased. Rooma vanimad ehitused meenutavad etruskide ehituskunsti,mis olid roomlastele suureks eeskujuks. Arhidektuur arenes,määravaks said ehitustehnilised uuendused,näiteks lubjamördi kasutuselevõtmine,ehitamise juures kasutati ka põletatud telliseid.Tähtsamad konstruktsioonid on kaared,võlvid ja kuplid. Sambaid ühendati kaartega,mis moodustasid kaaristu ehk arkaadi.
d. Mosaiikmaal (pole loodud pintslite ja värvide abil e. Klaasimaal e vitraazikunst 4. Graafika a. Kõrgtrükk b. Sügavtrükk c. Lametrükk 5. Tarbekunst (jaguneb materjalide järgi) a. Keraamika savist esemed b. Metallehistöö c. Klaasikunst d. Nahkehistöö e. Tekstiil f. Puitehistöö Visuaalsetest kunstidest on kõige silmapaistvam ehituskunst ehk arhitektuur. Arhitektuur jagatakse kaheks: sakraalseks ja visuaalseks. Sakraalarhitehtuur koosneb kirikutest, moseedest, kabelitest, kloostritest ja templitest, ühesõnaga sakraalarhitektuur seondub usuga. Profaanarhitektuuri saab ka nimetada, sest profaanarhitektuur koosneb enamasti sõjalistest ehitistest: linnused, linnakindlustused ja kindlused. Samuti oli kunstilist tähendust ka valitsuste lossides ja linnade raekodades. 20. sajandil hakati olulist kunstipära nägema ka
sõlmiti vaherahu 1215.alustati uuesti 1217.aastal korraldasi ugalased koos sakslastega juba ühgise sõjakäigu Venemaale Toimus Madisepäeva lahing,eestlaste kaotus 1219.Valdemar rajab kindluseid 1220.haaras rootsi Eestist oma osa 1222.eestlased tõukasid taanlased saaremaalt minema PILET 18 1.Rooma kultuuri tähtsus Ehituskunst. Rooma kui antiikaja suurlinn. Rooma õigus. Ladina keel ja tähestik. Ristiusu teke, levik ja tõus riigiusuks. 1.Rooma ehituskunst Rooma tsivilisatsioon saavutas kõrge tehnoloogilise taseme.Rajati kivist teid,sildu ja monumentaalseid advedukte.Keisririigi ajal levisid need ehitised kõikjal impeeriumis.Ehituskunsti tipp saavutati keisririigi ajal.Peamiselt kasutati tellist,lubjamörti. Rooma linn Roomast sai vabariigi lõpul ja keisririigi ajal vahemere maade suurim linn.Sinna asus inimesi üle kogu impeeriumi.Sisserändajaid oli palju.Foorum oli linna sümboolne keskus.Lisati tempel Panteon.Hakati rajama korruselamuid.
Omavahel lasti võidelda ka metsloomadel. Vahel piisas surmamõistetute saatmisest areenile kiskjate saagiks. Võitluste jaoks rajati võimsaid areene- amfiteatreid-, neist tuntuim on Colosseum Roomas. Roomlased nautisid ka hobukaarikute võidusõite hipodroomil. Seal võistles neli võistkonda, mida eristas kaarikujuhtide rõivaste värv. Nagu gladiaatorid, nii olid kaarikujuhidki enamasti orjad. Ehituskunst Kuni keisririigi alguseni käis linnaehitus ilma kindla planeeringuta. Majad olid enamasti puust ning aeg-ajalt tuli ette laastavaid tulekahjusid. Keisririigi ajal hakati linna sihipäraselt välja ehitama. Foorum kui linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus omandas piduliku välisilme. Ehitati välja hipodroomid, kerkisid amfiteatrid ja teatrid. Varasematele templitele lisati uued, teiste seas ka kõigi jumalate tempel Paneteon. Püstitati triumfikaari ja obeliske
kombinatsioon.Kirjaoskus oli kõrgem kui Egiptuses. Koolid asusid templite juures, enamik õpilasi pärines jõukamatest perek. esimene raamatukogu Ninive. Mesopotaamia ilukirj. olulisim zanr on kangelaseeposed, kõige vanim Gilgames. teaduses oli kõrgel tasemel matem. (juured), astronoomia, meditsiin, astroloogia, kuukalender. Astoloogia on sündinud Mesopotaamias, eriti täht. peeti kuu- ja päikesevarjutusi. kunst-juhtival kohal ehituskunst, tähtsamate ehitiste rajamine kõrgetele savist platvormidele. tsikuraat-massiivne, astangutena ülespoole ahenev torn, glasuurtelliste helesin. värvus rõhutas veelgi tsikuraadi seost taevaste jõududega. Paabeli torn-7 astet, igaüks eri värvi. Mesopotaamia reljeef oli madal. Vabaplastika oli reljeefist veelgi kohmakam. Olid reljeefid, seinamaalid, skulptuurid. Indo-Euroopa rahvad:Hetiidid ja Pärsia suurriik-Indoeurooplased on kõik rahvad Indiast Euroopani, kes kõnelevad sugulaskeeli
lõpetas 1945. a kiitusega Novosibirski Arhitektuuri- ja Ehitusinstituudi ning töötas seal kolm aastat joonistuskateedri õppejõuna. 1948. a kutsuti mees tööle Eestisse, Tallinna Polütehnilisse Instituuti (praegune TTÜ), kus ta töötas õppejõuna algul arhitektuuri, hiljem graafika kateedris. Uuriv loomus ahvatles ta teaduslikule tööle, mis omandas Eesti rahvuslikus kultuuriloos erilise koha. Selle töö teemaks oli eesti talurahva ajalugu ja ehituskunst. Töö oli erakordne, sest seda tuli teha ajal, kui talumajapidamisi likvideeriti ja koondati kolhoosidesse- sovhoosidesse. Uurimistöö eesmärgiks oli aga eesti talurahva ehituslikku loomingut säilitava ja selle omapära kajastava muuseumi asutamine: Eesti Riiklik Vabaõhumuuseum avati 1964. aastal. Vabaõhumuuseumi rajamine oli kahtlemata Karl Tihase elutöö, kuid vähema tähtsusega pole ka tema uurimuslikud väljaanded Eesti maarahva ehituskultuuri omapära ja kunstimeele kohta.
losselamud, mida ümbritsevad kaunid pargid. Iseloomulik on plaanipäraselt kujundatud linnakeskuste ja linnadesse väljakute rajamine. Tähtsaks ülesandeks arhitektidele kujuneb linna uue kaitsesüsteemi ehitamine, sest tulirelvade kasutuselevõtmine nõudis uut tüüpi kaitsevahendeid. 5.2. Vararenessansi arhitektuur Itaalias XV sajandil toimus ehitustegevus Itaalias erilise murranguta, sest gootika ei vastanud itaalia vaimulaadile ega olnud jätnud sügavamaid jälgi. Uus arenev ehituskunst tugines Rooma riigi päevilt säilinud ehitusmäletistel. Taas hakatakse kasutama konstruktiivse elemendina silindervõlvi ja ümarkaart. Vararenessansi arhitektuuri iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. Dekoratiivsel eesmärgil kasutatakse seinapinnaga vahetult liituvaid poolsambaid ja pilastreid. Seinapindu liigendatakse horisontaalsete simsside, petikakende, nisside ja girlandidega. Sageli esinevaks pinnadekooriks on grotesk - hellenistlikust kunstist üle võetud eri väänisornament
hollandi kultuuri mõjupiirkonda ka mahajäänumad alad, nagu luterliku Põhja-Saksamaa, Skandinaavia koos Eestiga (kuulus sel ajal Rootsi koosseisu) · Kunst klassitsistlik ainult arhitektuuri vallas. Kujutavas kunstis on pigem tegu realismiga. Realismist on räägitud ka kui barokile või klassitsismile paralleelsest voolust- siis nim. nt baroklik realism. HOLLANDI KUNST 17. saj. Hollandi ehituskunst on asjalik (levisid lõõridega ahjud), puudus monarhistlikele maadele omane paraaditsev stiil. Tüüpiline ehitis raekoda- kõrge katusega hoone, mida kroonis väike haritorn. Kujutav kunst oli kooskõlas noore ja eduka turumajandusega. Kunstilt nõuti looduslähedust- kujutatav pidi olema võimalikult sarnane inimese või esemega, kõike taheti näha reaalsena, ühemõttelisena, käegakatsutavana. 1. Olustikumaal kujutas jõudeelu ning lõbutsemist jõukate inimeste kodudes
võitleja vahel. Võidetu saatuse üle langetas otsuse publik, kes ülespidi pööratud pöidlaga andis märku armuandmisest, allapoole pööratud pöidlad aga soovist, et võidetu tapetaks võtja poolt. Kui keiser oli kohal, oli otsus tema teha. Areenil võis näha ka võitlemas väesalku, omavahel lasti võidelda ka metsloomadel. Gladiaatorite võitlus. Linnad ja ehituskunst Keisririigi ajal hakati linna sihipäraselt välja ehitama. Foorum kui linna ja impeeruiumi sümboolne keskus omandas piduliku välisilme. Ehitati hipodroome, kerkisid amfiteatrid ja teatrid. Templitele lisandusid uued, teiste seas kõigi jumalate tempel Panteon. Juba enne vabariigi algust hakati foorumi sillutamise käigus rajama kuivenduskanaleid, millest kujunes välja hiljem kanalisatsioonisüsteem, mis juhtis reoveed Tiberisse. Avalikest
TARTU ÜLIKOOL Pärnu Kolledz Ettevõtlus ja projektijuhtimine Gerli Kuusik JAAPANI KULTUUR Uurimustöö Juhendaja: lektor Liina Käär Pärnu 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................4 1. KULTUURI MÕISTE.................................................................................................5 2. JAAPANI KULTUUR................................................................................................6 2.1. JAAPANI KULTUURI AJALUGU....................................................................6 2.2. HIINA KULTUURIMÕJUDE SISSETUNG......................................................7 2.3. EUROOPA KULTUURIMÕJUDE SISSETUNG...............................................8 ...
Eesti kunstiajaloo kordamisküsimused 1. Millised on Eesti gootika tunnused? Mille poolest erinevad Saaremaa kirikud mandri omadest? Näited Saaremaa ehituskunst on natuke rafineeritum, kui mujal, sest Saaremaa dolomiit on paremini töödeldav. Vaimad kirkud on saaremaal Pöides, mis on romaani stillis gooti kaartega. Paksud seinad. Kirikul ka kaitsev ülesanne. Pöide kirikus on väiksed aknad, kitsad uksed. Valjala kirik - Rohkem gooti tunnuseid. Muhu kirik. Eesti gooti sakraalarhitektuur on tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne -Euroopa omast. Näiteks puuduvad meie kirikutel transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared.
inimesed nind ka keskmise jõukusega poodnike ja käsitöölisi. Sisserännanuid oli kah igast suunast nii idast kui läänest, Aafrikast ning riigi põhjapoosetest osadest. Peameiselt räägiti ladina keelt. Algselt olid Roomas majad puidust või tellistest ning aeg-ajalt toimusid laastavad tulekahjud mis andsid võimaluse ehitada uued ja paremd majad.. Kuni keisririigi alguseni oli linnaehitus ilma kindla planeeringuta. Rooma ehituskunst on kasutanud etruski, kreeka ja idamaade eeskujusid. Rooma ehitised on tugevad, püsivad, vastupidava konstruktsiooniga. Ehitusmaterjalina kasutati lubjakivi, põletatud tellist, rooma betooni (kruus, lubi, vulkaaniline tuhk, liiv, lubimört), kattematerjalina kasutati marmorit. Võlve rajati Mesopotaamia meistrite ja etruskide eeskujul. Sambaid kasutati peamiselt dekoratiivsetel eesmärkidel.Ka hipodroome ehitati ning ehitati suuri amfiteatreid ning teatreid
avaldused. Maastiku loodusteaduslik käsitlus. ’’Maastik" kui geosüsteemi (geokompleksi) sünonüüm - geograafiline ala, mida iseloomustab eelkõige geneetiline, territoriaalne ja ökoloogiline ühtsus. Kindlat suurusjärku geokompleks. Maastik kui regionaalne maastikuüksus (paikpaigas-paigastik- maastik…) Maa-ala valdav looduskasutus (põllumajandusmaistu). Kultuur-geograafia lähenemine. Maastikus leiavad väljenduse meie kultuuri uued maaharimisvõtted, asustusmustrid, ehituskunst, religioon, tööstuseareng jne. Maastik kui “raamat” või “pärgament” Maastik kui inimkonna mälu, “maastiku keel,sümbolid” Poliitilised muutused tingivad sotsiaal-majanduslikke muutusi, mis omakorda muudavad maastikke ningmaastikulisi väärtusi Inimtegevuse poolt mõjustatud või ümber kujundatud maastik Väärtustatud jooned maastikus, mida ähvardab muutus või kadu Maastikus sisalduvad elemendid, mis omavad kultuurilist või
1. Euroopa poliitiline kaart keskajal. Millised muutused toimusid 11-15. s poliitilisel kaardil Pürenee ps, Balkani ps, Põhja-Euroopas, kuidas muutus Inglismaa territoorium. Millised olid suurimad linnad Euroopas? Millised olid vanimad ülikoolid? Millised protestantlikud riigid tekkisid reformatsiooni tulemusel? 13.sajand: Inglsmaa- kuningriik, Britisaared + saared Pr (Normandia, Britannia). Prantsusmaa- kuningriik, domeen väike, hertsogkonnad, nõrk riik. Hispaania- 2 tugevat riiki Kastiilia ja Argoon (suur osa Pürenee ps) Cordoba. Saksamaa- 10.saj tekkis Saksa-Rooma keisririik (lagunendu Frangiriik) tänapäeva Saksa, austria, sveitsi, P-Itaalia. Rajaja Otto I. Paavstiriik- Itaalia keskosa, tugines Saksa-Rooma keisrite sõjalisele kaitsele. Poola- üks suurim Ida-Eur, katoliiklik. Põhjamaad- 11.saj iseseisvad kun Taani, Norra, Rootsi. Baltirahvad- ristisõda, väiksed riigid, suurim Liivi orduriik. Venemaa- värs...
Tänu oma hästitoimivale haridussüsteemile oli neil hea kontroll kogu impeeriumi üle. Elanikud olid enamasti väikest kasvu, jäikade mustade juustega ja pruuni nahaga. Osavad metalli töötlejad. Asukoht: Peruu, Tegevusalad: hariti põldu ja valmistati igasuguseid asju, Riik ja riigi juhtimine: tsentraliseeritud riik ja seda juhtis kuningas, Elanikud: valitsejad, talupojad, orjad, preestrid, ametnikud, Religioon: neil ei olnud preestrid eriti olulised, Kultuur: oli arenenud ehituskunst ja neil olid oma koolid Varia: neil oli oma 3 seadust. Need olid: Ära varasta! Ära laiskle! Ära valeta! Vallutusretked tõid kaasa pöördumatud muutused, Indiaani kõrgkultuuti loomulik areng peatati, nende riigid alistati, kultuurisaavutused hävitati. Üritati leida kulda. Kirjasüsteemid vajusid unustusse. Paljud inimsed surid. Asi muutus tundmatuseni! Cortés juhtis Mehhiko vallutamist. Pizarro Ecuadori rannik 12
Kunstiajaloo konspekt arvestuseks. 1. Kunstiligid (õp. Lk. 8-9) A R H I T E K T U U R - ehituskunst · Sakraalarhitektuur (vaimulik) - kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid · Profaanarhitektuur (ilmalik) - lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud · militaar arhitektuur linnakaitse, kindlustused S K U L P T U U R - vana 10 000 aastaid, 3000 a vanuseid töid on teada, skulptuur e. plastika -Kujutav Kunst- · Reljeefid - 2 mõõtmeline raidkunstiteos, kivi või puit tahvlile lõigatud või maalitud a) kõrg 2
Mis puutub kunstilisse arengusse, siis sai see sündida ainult tänu roomlaste domineerimisele ja vallutamissõdadele. Samal ajal kui roomlased sõdisid, vallutas hellenistlik kultuur rooma. Rooma kunst oli ametlik kunst mitte nagu Kreekas, kus domineeris rahvakunst. Varasemal ajal on roomlased mõjutatud etruskidest (asusid Kesk- ja Põhja Itaalias), hiljem aga täielikult kreeklastest. Ka enamik Itaalias töötanud kunstnikke olid tegelikult kreeklased. Kõige tähelepanuväärsem on rooma ehituskunst aga ka portree ja ajalooline reljeef on omapärased. ROOMA ARHITEKTUUR Rooma vanimad ehitused meenutavad etruskide ehituskunsti, mis olid roomlastele suureks eeskujuks. Arhitektuuri arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubjamördi laiaulatuslik kasutuselevõtt. Lubjamört saadi kiviklibu, vulkaanilise tolmu ja vee kokkusegamisel ning oli väga vastupidav. Samuti kasutati ehitamise juures ka põletatud telliseid. Sellised materjalid võimaldasid rakendada võlvimistehnikat
Tartu Kutsehariduskeskus ISESEISEV TÖÖ KUNSTIAJALUGU Tartu 2009 ANTIIKAJA KUNST ÜRGAJA KUNST 4000 eKr. SKULPTUUR: Vanimad säilinud kunstiteosed loodi juba ürgajal, umbes 60 000 aastat tagasi. Et tollal ei tuntud veel metalle ja tööriistad tehti kivist, siis tuleb siit ka selle ajastu nimetus kiviaeg. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just kauemaid kiviaja kunstimälestisi- koopamaale, samuti kivisse kraabitud joonistusi, millega kaeti maa-aluste koobaste seinu ning lagesid. · Kaunistused koosnesid enamasti ringidest, spiraalidest, lainelistest joontest jne. MEGALIIDID: · Ehitised, min on ehitatud tohutult suurtest kividest KOOPAMAALID: Koopamaalide tegemise täpset aega ei ole suudetud välja selgitada...
Hellenismiperioodi religioon oli Kreeka ja Idamaade traditsiooniliste uskumuste omanäoline sulam. KREEKA KUNST Kreeka kunst oli realistlik ja inimesekeskne, kuna Jumalaid kujutati enda sarnastena. Kreeka kunstis väljendusid kõigi ühiskonnaliikmee arusaamad ilust, tervisest ja tarkusest. Kunstis eristatakse samu perioode nagu üldajalooski: arhailine, klassikaline ja hellenistlik. Arhitektuur Templeid hakati rajama juba I aastatuhandel eKr, arhailise aja alguseks oli ehituskunst juba kõrgel tasemel. Templid ehitati kivist, enamasti marmorist ja sidumiseks kasutati mördi asemel metallklambreid. Kahe sambaga eeskoda portikus. Et sisse pääsesid ainult preestrid, pandi suurt rõhku välise fassaadi dekoreerimisele. Seejuures oli kreeklastel hästi arenenud mõõdutunne skulptuure ei kuhjatud üle ega varjatud nendega templi loogilist konstruktsiooni. Tempel ehitati kõrgemale kohale, enamasti kolmeastmelisele alusele. Iseloomulik tunnus oli ümber hoone kulgev
kaetud silindervõlvid, mille peal pronksplaatidega katus - kõik see kokku oli Foorumi võimsaks dominandiks. Basiilika oli Rooma tüüpiliseks ühiskondlikuks ehitiseks. Kuna Rooma üks põhimõtteid oli ka impeeriumi võimsuse ning impeeriumi vägevuse ülistamine arhitektuuris, püüdis iga Rooma keiser miskitpidi oma eelkäijaid üle trumbata. Nii näiteks kerkis 2. saj. Trajanuse foorumile Ulpinuse viielööviline basiilika jpt. Nagu öeldud, sümboliseeris ehituskunst imperaatori võimu. Augustuse aegseist ehitistest pole küll palju säilinud, üheks ilusamaks oli aga praeguseni hästi säilinud tempel Nimes`is nn. Maison Carree tempel on suurepärane näide vana - itaalia ja kreeka ehituskunsti ühendamisest: Ehitis paikneb kõrgel poodiumil, templisse avaneb sügav eeskoda. Roomaski jõudis Augustus ehitada palju, lõpetas Caesari poolt alustatud ehitised ning alustas hulga uusi.
Naised polnud avalikust elust täiel määral kõrvale jäetud. Pereema osales alati tema majas korraldatud pidusöökidel külaliste seltsis oma abikaasa kõrval aukohal ja tegi koos abikaasga vastuvisiite. Vabariigi lõpul ja keisririigi ajal suurenes mõneti naiste sõltumatus meestest. Paljud naised vabanesid meeste eestkostest, käsutasid ise oma varandust ja sõlmisid abilusid omaenda soovi kohaselt. Mitmetest naistest said avalikkuses tuntud inimesed. Ehituskunst Roomlased võtsid õppust kreeklaste ehituskunstist, suutsid neid aga peagi oma meisterlikkuselt ületada. Peamise ehitusmaterjalina kasutati põletatud tellist, mida pidulikemate ehitiste puhul kaeti marmoriga. Lubjamördi laiaulatuslik kasutuselevõtt lubas roomlastel konstrueerida kaari, võlve ja kupleid, mis eristavadki rooma-aegseid ehitisi varasematest kreeka omadest. Ehitiste vaälispinda ja interjööri kaunistati aga kreekapäraste sammaste ja poolsammastega.
Riigi juhtimiseks määrati ametisse seitse ministrit, kuid nad ei moodustanud valitsust ning neil ei olnud valitsemises kuigi suurt kaalu, seda enam, et puudus ka peaminister. Direktooriumi aeg kestis kuni 1799. aasta riigipöördeni. Lõpp Prantsuse revolutsioon lõppes Napoleoni võimuletulekuga ning sellega, et ta saatis laiali direktooriumi aastal 1799. Pilet 5 *Araablased. Islam Elukoht, tegevusalad, islami kujunemine ja põhiseisukohad; araabia kultuur(haridus, ehituskunst, teadus, kirjandus) Araablased elavad Araabia poolsaarel. Tungisid sisse ka naaber aladele: Süüriasse, Palestiinasse ja Mesopotaamiasse. Araablased tegelesid peamiselt rändkarja kasvatamisega. Jeemenis võimaldas ka põldu harida, seal kujunes juba 1000a eKr välja niisutuskanalite süsteem. Jeemenite riikide jõukus seisneski nende niisutuskanalites ja kaubanduses, nad vahendasid idamaiseid kaupu Egiptusesse ja Vahemere maadesse. Foiniikia tähestikku põhjal kujunes välja araabia kiri
7. Lööv on kahe pikuti sambarea poolt jagatud kiriku üks osa. Transept on ristlööv, pikihoonet risti läbiv kirikuosa. Apsiid on poolringkujuline niss altari paigutamiseks. Valgmik on keskmise löövi ülaosa, mille müürides on aknad. Kampaniil on kellatorn Aatrium on laes asuva valgusavaga pearuum, mille kaudu pääseb teistesse ruumidesse. 8. Frangi riik 9. 5-9 saj olid kunstialadest esikohal kunstkäsitöö ja vähesemal määral ehituskunst. 10. Frangi riigi kuulsaim valitseja oli Karl Suur. Ta oli üks väheseid varakeskaja valitsejaid. Pärast Theodosius I surma 395 aastal jagati Rooma riik kaheks Lääne ja Ida-Rooma riigiks. Kui oli kukutatud viimane Lääne-Rooma Keiser Romulus Augustulus lakkas Rooma riik olemast. Ida- Rooma riigi aladel säilis 1453 aastani Bütsantsi riik. I sajandil tekkis Rooma riigi territooriumil Palestiina ümbruses Kristuse usk. Algul kristlaste tagakiusamine, kuni 313 kuulutab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
