rõhuga või raske rõhuga silpideks. Põhiküsimus: kas käsitleda välteid binaarsete või ternaarsete vastandustena. Rõhulise silbi kestuslikud (ja tonaalsed) erinevused on piisavad, et eristada välteid omavahel. Valter Tauli on käsitlenud välteid binaarse vastandusena: silbitasandi kerge ja raske (silbi)aktsent (II ja III välde, resp.). Teisedki silpide kahese vastanduse pooldajad, nt Mati Hint, Martin Ehala, Arvo Eek, Ilse Lehiste on leidnud, et eesti keeles on kaks silbiväldet: lühike ja pikk. Pikad silbid on hääldatud erineva tõhususega: nõrgema e lauge rõhuga (Q2) või tugevama e raske e järsu rõhuga (Q3) Mõned keeleteadlased (Mart Remmel, Tiit-Rein Viitso) on osutanud ka nelja välte võimalikkusele eesti keeles. See väide pole tajukatsetes ega ka akustiliselt kinnitust leidnud. Probleem: ainuüksi esimese silbi kohta infot omades tehakse vahe vaid
KULTUUR JA OLME Üldharidus Eesti hariduselu iseloomulikuks jooneks kogu siis nüüd tuli õpilastel minna iga järgmise aine viimase Vene aja jooksul oli selle tugev tunniks vastava aine klassiruumi seda andva ideologiseerimine ja tõsiasjade moonutamine, õpetaja juurde. Õpetajad vabanesid kohustusest halvemal juhul otsene võltsimine, seda eriti vedada õppevahendeid ühest ruumist teise, humanitaarainetes. Kuid haridus traditsioonid õpilased aga kaotasid koduklassi ja oma pingi. eesti koolis olid siiski tugevad, ja häid õpetajaid, Pärast lühiajalist katsetust 11aastase rääkimata andekatest õpilastest, leidus ka kõige õppeajaga muudeti kõik Nõukogude Liidu raskema ideoloogilise surutise aegadel. keskkoolid 1964. aastal taas 10klassilisteks. Aastail 194458 kehtis Eesti...
deskriptiivne/normatiivne, teoreetiline/rakenduslik lähenemine · Ülle Viks: sõnamuutmisprotsessi uurimine. Arvutimorfoloogia. Morfoloogiaanalüsaator. ,,Eesti keele klassifikatoorne morfoloogia" 7 · 1995 Eesti keele grammatika I. Morfoloogia, sõnamoodustus. Idee Toomas Helbilt. Morfoloogiaosa autor Kristiina Ross, toimetaja Ülle Viks. · Martin Ehala: ,,Eesti keele suhtluslävi", ,,Eesti keele struktuur". A- ja B-tüvi, kahest tüvevariandist lähtuv vormisüntees. · Mati Hint: morfoloogia muutumine, kaasrõhu üldistumine 3.silbile. Sõnamoodustus: · 20.saj esiplaanil keelekorralduslik aspekt: kirjakeele sõnavara täiendamine ja korrastamine. Liidete tähenduse ja kasutuse ning ajaloolise kujunemise uurimine, liitsõnade uurimine. · EKG I sõnamoodustuse osa Reet Kasik ja Silvi Vare.
Jaak Tepandi Raja 15 - 403 620 2308 Jaan Penjam Akad.tee 21-B227 620 4214 Jaan Raik Raja 15 - 308 620 2252 Jaan Rebane Akad.tee 15A-111 Jaan Übi Raja 15-136 620 2302 Jana Toompuu II 207 620 2162 Janno Pärn II 404 620 2352 Järvi Peremees Raja 15 - 229 620 2257 Jelena Vendelin Raja 15 - 136 620 2302 Johannes Ehala II 305 620 2109 Julia Berdnikova II 414 620 2358 Jürgo-Sören Preden II 312A 620 2117 Juri Belikov II 307 620 2116 Juri Gavšin Akad.tee 15A-111 Juri Levtšenko II 230 620 2155 Jüri Vain Akad.tee 21-B319 620 4190 Jüri Vilipõld Raja 15 - 135 620 2302 Kaarel Allik Raja 15 - 132 620 2303
48007150516 Erna Eek naine 7/15/1980 36 Tootmine tööline 550 48305030944 Laine Eek naine 5/3/1983 33 Majandus sekretär 510 47302150417 Mare Eesmaa naine 2/15/1973 43 Majandus juhataja 1,690 47311270496 Vilma Eesmaa naine 11/27/1973 43 Finants raamatupida 770 34103030178 Einar Ehala mees 3/3/1941 75 Tootmine treial 680 47110240441 Ene Elmik naine 10/24/1971 45 Müük müügijuht 850 36110090988 Aadu Elson mees 10/9/1961 55 Tootmine tööline 750 34110060017 Marko Erikson mees 10/6/1941 75 Tootmine meister 920
25. emakeeleolümpiaad ,,Meedia keel" UUDISTE GEOGRAAFIA Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 11.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 1. Uudis................................................................................................................................................. 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................
Tallinna Järveotsa Gümnaasium TALLINNA JÄRVEOTSA GÜMNAASIUMI UURIMISTÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Koostanud: Chris-Evelin Luik Tallinn 2009 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 1.MÕISTED, KASULIKUD ALLIKAD....................................................................................... 4 2.UURIMISTÖÖ EESMÄRGID................................................................................................ 6 3.UURIMISTÖÖLE ESITATAVAD SISULISED NÕUDED....................................................... 7 4.UURIMISTÖÖLE ESITATAVAD EETILISED NÕUDED....................................................... 8 5.UURIMISTÖÖ LÄBIVIIMISE ETAPID..........................................................
Kaivo Berk mees 10/19/1955 Ladu Olav Berk mees 10/4/1950 Tootmine Priit Burmeister mees 12/16/1992 Transport Ene Burmeister naine 8/21/1982 Finants Ahto Danilov mees 8/25/1979 Transport Laine Eek naine 3/11/1993 Majandus Erna Eek naine 5/24/1990 Tootmine Vilma Eesmaa naine 5/28/1985 Finants Mare Eesmaa naine 8/16/1984 Majandus Einar Ehala mees 4/24/1954 Tootmine Ene Elmik naine 4/24/1983 Müük Aadu Elson mees 4/9/1973 Tootmine Marko Erikson mees 4/6/1953 Tootmine Aadu Heinlo mees 3/27/1992 Tootmine Aigi Härm naine 3/22/1980 Ost Sirje Härm naine 5/14/1955 Ost Leida Jaanus naine 1/15/1955 Tootmine Kristjan Jürimäe mees 8/4/1981 Tootmine Jana Kaal naine 3/18/1980 Müük
(2x) 2.1.7. Eesti filmimuusikat kirjutanud heliloojate tundmine Eesti filmimuusikat kirjutanud heliloojate hulgast teadsid neiud kuut erinevat heliloojat ja noormehed kaheksat heliloojat. Neiud teadsid filmimuusika kirjutajaid kaheteistkümnel juhul ja poisid neljateistkümnel. Neidude ja noormeeste hulgas kattusid nende nimetatud heliloojatest Arvo Pärt, Olav Ehala, Veljo Tormis ja Sven Grünberg. (vt tabel 2) Tabel 2. Eesti filmimuusikat kirjutanud heliloojate teadmine Neiud Arv Olav Veljo Sven Sten Ülo o Ehal Tormi Seripov Krigu Grünber Pärt a s l g (2x) (3x) (4x)
Tegutseti aastani 1974. Selle aja jooksul jõudis ansamblis kaasa teha üle 40 muusiku- Peep Mandre, Urmas Alender, Priit Pedajas, Paul Mägi, Jaak Jürisson. T allinna 16 K eskkooli ansam blina alustasid “Mikronid”. S ellesse bändi kuulus Gunnar Graps. T allinna 42 K eskkooli ansam bli “Toomapojad” rep ertuaaris oli palju m eloodilisi laule, mistõttu olid nad populaarsed ka vanema kuulajaskonna hulgas. “K ristallid ” - selles ansamblis jõudsid osaleda Marju Kuut, Olav Ehala, Jaak Joala, Toivo Unt, Boris Lehtlaan. Estraadimuusika- laia kuulajaskonna hulgas kõige populaarsem. Kuulsaim selles vallas Georg Ots (1920- 1975). Tänu loomupärasele andele võis ta laulda nii ooperit, kui estraadi. 1960 aastatel jätkasid edukat lauljateed Artur Rinne, Uno Loop, Kalmer Tennosaar, Heli Lääts. Neile lisandusid Voldemar Kuslap, Helgi Sallo, Vello Orumets, Els Himma, Tiiu Varik, Heidy Tamme. Omaette huvitav nähtus 1960 aastatel oli ER meeskvartett koosseisus Uno Loop,
• Kuidas tajutakse häälikuid, kui nad kõnevoos koartikulatsiooni tulemusena on igas ümbruses erinevad? • Kuidas tajutakse kvantiteeti, toone jm suprasegmentaalseid fonoloogilisi nähtusi (katsed eesti väldetega) Küsimused artiklite kohta (artiklist loetu seostamine loengus kuulduga on ülimalt teretulnud): 1. Mis on etnolingvistiline vitaalsus ja kuidas seda mõõdetakse? Martin Ehala artikli põhjal (Etnolingvistiline vitaalsus ja selle mõõtmine. Teoreetiline keeleteadus Eestis II. 2006, lk 68-84) etnolingvistiline vitaalsus - mingi keelt kasutava rühma võime säilitada oma keelt Etnolingvistilise vitaalsuse mõiste võeti kasutusele 1970ndate keskel, tähistamaks rühma võimet „käituda eristuva ja aktiivse kollektiivse üksusena gruppidevahelistes suhetes”. Mida kõrgem on rühma vitaalsus,
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine .......................................
Tallinna Ülikool Infoteaduste Instituut Mari Hõbemäe Valitsusasutuste dokumendi- ja arhiivihalduse kriisireguleerimise analüüs Magistritöö Juhendajad: Kädi Riismaa Ingrid Raidme 2 Tallinn 2008 3 SUMMARY The analysis of governmental institutions crisis management methods in handling records and archives management Master's thesis is written in Estonian. The thesis consists of 88 pages including two appendixes in five pages. Thesis contains 25 figures and 12 charts; some of those are from the elaborated literature and some are produced according to the data gathered by the author. Sources used for writing the thesis are mostly those that the author has used durin...
Jaak Henno Raja 15 - 403 620 2308 Jaak Tepandi Raja 15 - 403 620 2308 Jaan Penjam Akad.tee 21-B227 620 4214 Jaan Raik Raja 15 - 308 620 2252 Jaan Rebane Akad.tee 15A-111 Jaan Übi Raja 15-136 620 2302 Jana Toompuu II 207 620 2162 Janno Pärn II 404 620 2352 Järvi Peremees Raja 15 - 229 620 2257 Jelena Vendelin Raja 15 - 136 620 2302 Johannes Ehala II 305 620 2109 Julia Berdnikova II 414 620 2358 Jürgo-Sören Preden II 312A 620 2117 Juri Belikov II 307 620 2116 Juri Gavsin Akad.tee 15A-111 Juri Levtsenko II 230 620 2155 Jüri Vain Akad.tee 21-B319 620 4190 Jüri Vilipõld Raja 15 - 135 620 2302 Kaarel Allik Raja 15 - 132 620 2303
Ox- REKK (2007). Ülevaade rahvusvahe- ford: Elsevier, 141–153 lise õpilaste õpitulemuste hindamise programmi PISA 2006 tulemustest Mönks, F. J., Pflüger, R. (2005). Gif- (koost. Henno, I., Tire, G., Lepmann, ted education in 21 European countries: T., Reiska, P., Ehala, M.), Tallinn. Inventory and perspective. Radboud Uni- http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/ versity Nijmegen. PISA_l6pparuanne_041207.pdf, vaa- Duda, J. L. & Nicholls, J. G. (1992). datud 9.07.2009. Dimensions of achievement motiva- Renzulli, J. S. (2002). Emerging tion in schoolwork and sport. Journal
Legodest on võimalik kokku panna tohutul hulgal erinevaid objekte ja ehitisi. Samamoodi on võimalik ka keelega. Erinevatest sõnadest on võimalik moodustada lugematul hulgal erinevaid lauseid. Selles mõttes on keel ja lego omavahel väga sarnased. Nii sõnadest kui ka klottsidest on võimalik kokku panna lugematul hulgal erinevaid konstruktsioone. Klotse oskavad kõik inimesed kokku panna, kuid erinevaid sõnu õieti kasutada teeme vastavalt õigekeele reeglite alusel. ( Ehala 2001, 128-129 ) Järgnevalt toome mõned näited analoogiavormidest: Kui vaadelda Maalt astronoomilist objekti, hägustab atmosfäär meie pilti. Kui vaadata ojapõhjas münti, teeb vahepealne veemass pildi ebaselgeks. Atmosfäär teeb astronoomilise objektiga sedasa- ma. Atmosfääri pidev muutumine teeb objektid segaseks. Nii jää, vesi kui ka veeaur koosnevad ühe ja sama aine H2O molekulidest. Sõltuvalt tingimustest
Legodest on võimalik kokku panna tohutul hulgal erinevaid objekte ja ehitisi. Samamoodi on võimalik ka keelega. Erinevatest sõnadest on võimalik moodustada lugematul hulgal erinevaid lauseid. Selles mõttes on keel ja lego omavahel väga sarnased. Nii sõnadest kui ka klottsidest on võimalik kokku panna lugematul hulgal erinevaid konstruktsioone. Klotse oskavad kõik inimesed kokku panna, kuid erinevaid sõnu õieti kasutada teeme vastavalt õigekeele reeglite alusel. ( Ehala 2001, 128-129 ) Järgnevalt toome mõned näited analoogiavormidest: Kui vaadelda Maalt astronoomilist objekti, hägustab atmosfäär meie pilti. Kui vaadata ojapõhjas münti, teeb vahepealne veemass pildi ebaselgeks. Atmosfäär teeb astronoomilise objektiga sedasa- ma. Atmosfääri pidev muutumine teeb objektid segaseks. Nii jää, vesi kui ka veeaur koosnevad ühe ja sama aine H2O molekulidest. Sõltuvalt tingimustest
ja ehitisi. Samamoodi on võimalik ka keelega. Erinevatest sõnadest on võimalik moodustada 6 lugematul hulgal erinevaid lauseid. Selles mõttes on keel ja lego omavahel väga sarnased. Nii sõnadest kui ka klottsidest on võimalik kokku panna lugematul hulgal erinevaid konstruktsioone. Klotse oskavad kõik inimesed kokku panna, kuid erinevaid sõnu õieti kasutada teeme vastavalt õigekeele reeglite alusel. ( Ehala 2001, 128-129 ) Järgnevalt toome mõned näited analoogiavormidest: Kui vaadelda Maalt astronoomilist objekti, hägustab atmosfäär meie pilti. Kui vaadata ojapõhjas münti, teeb vahepealne veemass pildi ebaselgeks. Atmosfäär teeb astronoomilise objektiga sedasa- ma. Atmosfääri pidev muutumine teeb objektid segaseks. Nii jää, vesi kui ka veeaur koosnevad ühe ja sama aine H2O molekulidest. Sõltuvalt tingimustest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
