Jan Erich Sarapuu ,,Kellatorni kõlad'' M. Teras H. Vahter S.Berens, M.Lehto, Omaloominguline popurii K. Roolaht R.Mäetalu ,,Jõuluviisid' T. Tang Tselloorkester Blackwell ,,Rõõmsad pühad'' A. Aruväli Saksofoniansambel ,,Jõulupopurri'' Matis Männa K. Sepa laululapsed O. Ehala ,,Päkapiku K. Sepp jõululaulud' T. Tang Feridee Sevoastjanov Adam ,,Jõuluöö'' Rita Naaber Sõmfoniettorkester, G. F. Händel - ,,Air''Veemuusika E. Narborna Kairit Sepp G.F. Händel - ,,He shall feed M.Altrov his flock'' Messiasest Sümfoniett ja Kairit J. S. Bach - Koraal ,,Jesu bleibet K. Sepp
Esimesena astusid lavale Argentum Voxi liikmed, kes esitasid lood: ,,Ood armastusele" , ,,Siin on oja", ,,Where are you going", ,,Mamma Mia", ,,Ring ring", ,,Tütarlaste laul". ,,Mamma mia" ja ,,Ring ring" on lood, mis kuuluvad põhjamaade klassika hulka ning ilmselt pole olemas inimest, kes ei teaks, et need on originaalina kõlanud ABBA esituses. Seetõttu läks lahti saalis tõeline tants ja trall, ilma tantsuplatsita loomulikult, kuid siiski. Lugu ,,Siin on oja" on kirjutatud Olav Ehala poolt ning selle loo hellus ja soojus, ei jätnud kedagi saalis külmaks, minu hinge kriipisid isegi pisarad. Urmas Sisaski ,, Ood armastusele", mis kostus kohe kontserdi algul raputas ka karud talveunest oma tohutu kõla ja jõuga. Laura Junsoni lood ,,White Christmas" ja ,,Reality" kõlasid erakordselt ilusa vokaaliga ning viimast laulis Laura koos Kaisa Lillepuuga. Tüdrukute hääled sulasid ühte, justkui päev vajuks päikeseloojangusse
Eesti hümn ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" sõnad J.V.Jannsen, viis F.Pacius. Laulu ,,Eesti lipp" sõnad M.Lipp, viis E.Võrk. Eestis neli kooli kus saab muusikat õppida: 1) Georg Otsa nim. kool Tallinnas 2) Heino Helleri nim. kool Tartus 3) Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 4) TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia. Naishääled: Koloratuursopran, sopran, mezzosopran, alt. Meeshääled: Tenor, kontratenor, bariton, bass. Tänased Eesti heliloojad: V. Tormis, U. Sisask, E.-S.Tüür, A. Pärt, O. Ehala, T. Stainev. Eesti kuulsamad heliloojad: N.Järvi, P. Järvi, K. Järvi, E. Klas, A. Tali, E.Pehk, T. Leinatamm, P. Saan, O. Elts, A. Volmer. Kuulsamad koorijuhid: H. Surva, L. Rahula, T.-E. Loitme, A. Saluveer. Eesti pianistid: R.Rannap, M.Poll, M.Kappel, A.Kammiste, K.Ranpalju, M.Matiisen, P.Lassmann .Muusikaajakirjad Eestis: ,,Teater. Kino. Muusika" ja ,,Muusika". Viimased peod:25. Laulupidu/ 18. Tantsupidu /tulemas 11. Noorte Laulupidu
1960.aastad. Popmuusikavoolud Eestis võib sel aastakümnel jaotada kolmeks: jazz, biit, estraad. Jazzmuusika hakkas eralduma tantsumuusikast ning muutus helikeelelt üha keerulisemaks. Tallinnas toimusid iga-aastased jazz-festivalid. Biitmuusika ansambli "The Beatles" eeskujul tekkis ka meil hulk kitarriansambleid. 1963. a. kogunes meie esimene biitansambel "Juuniorid". Nendega koos esines esimest korda laval ka Tõnis Mägi. 1963- 64 oli ,,raudne eesriie" hõredam ja tekkisid kitarriansamblid. Tuntud olid: Juuniorid,1964.a. A. Veski, Virmalised(kooseisus Toivo ja Ülo Kurmet vokalistid, ), J. Joala, Optimistid(kosseisusToomas,Harry Tiit Kõrvits; oli esimene ansambel mis esines ka kodust kaugemal - Moskvas, Batumis), Rütmikud(solist Tõnis Mägi), Peoleo(võib pidada eesti kantriansamblitre eeskäijateks),Toonika(trummar 16-aastane Paap Kõlar, Andromeedia, Mikronid, G. Graps, Kristallid(püüdsid muuta arusaama , et biitiansambli kosseisus on vaid...
Muusika töö Ooper (lk.60): 1. Ooperiloomine algab sellest, et helilooja valib teda huvitava teema, peale seda pöördub libretisti poole, kes kirjutab ooperi süzee lahti libretoks (tekstiks). Libreto alusel asub lavastaja lavastust looma. Viimane töötab koos osatäitjatega. Tähtis osa on ka kunstnikul, kes loob lavakujunduse. 2. Ooper algab instrumentaalse avamänguga. Tegevutik liigendub vaatusteks, mis jagunevad piltideks ja need omakorda stseenideks. 3. Helilooja peab valima enda jaoks huvitava teema, mida ta oskab hästi lahti mõtestada. Ta peab oskama ennast väga hästi väljendada, peab kindlasti olema uuemeelne ning teadma, mis rahvale peale läheb. Kõigele lisaks peavad tal olema muusikaalased teadmised. 4. Esimene ooper oli "Vikerlased", autor oli Eevald Aava. Selle vahel on suur vahe, sest tol ajal said eestlased vähe informatsiooni sellest, mis ...
G. Forseliuse ja J. Hornungi kasutusele võetud nn vana kirjaviis 1739, aasta täispiibli alusel ühtlustus kirjakeel Piiblikeel jäi eeskujuks kuni 19. sajandi esimese pooleni Piiblikeele alusel tekkis kõrgstiilne ja lauseehituslike võõrmõjudega raamatukeel Lõunaeesti kirjakeel hakas 18. sajandi teisel poolel vähehaaval taanduma ning põhjaeesti kirjakeel muutus laiemalt kasutatavaks. Kasutatud kirjandus Martin Ehala 2012 „Keel ja ühiskond“ lk 91-93 http://www.koolibri.ee/download/? action=binary&id=2522 (27.09.2015)
aastal flöödimängija ja lauljana ning pärast Toivo Undi lahkumist ka basskitarrimängijana. Sügisel 1968 lõi ta bassimängija ja lauljana kaasa Toivo Kurmeti ansamblis Virmalised. 1970. aastatel võitis ta auhindu mitmetel lauluvõistlustel ja festivalidel Eestis ja välismaal. Eesti heliloojatest on talle kirjutanud laule Arne Oit, Uno Naissoo, Gennadi Taniel, Raivo Tammik, Kustas Kikerpuu, Rein Rannap, Viktor Ignatjev, Olav Ehala jt, tolleaegsetest Nõukogude heliloojatest David Tuhmanov, Aleksandr Zatsepin, Raimonds Pauls, Viktor Reznikov, Vladimir Matetski jt. Arvukate esinemiste eest Venemaal ja mujal NSV Liidus ja selle eest, et suur osa tema tolleaegsest repertuaarist oli venekeelne, sai Jaak Joala Eestis teenimatult hüüdnime "Kremli ööbik". Aastatel 1978 kuni 1983 esines Jaak Joala saateansambliga Radar.
Muusikal oli valminud 1965.a. filmipõhjal"Helisev Muusika" mis sai aja jooksul ülemaailmselt kuulsaks. Seda filmi on kindlasti kõik noored ja vanad näinud , kuid on säilitanud huvi tänapäevani .Enne kontsertit ootasin põnevusega ,et kuidas see on kujutatud laval. Laval mängiti kõigile tuntuid laule,vokaal ja orkestrimuusikat . Sümfoonia orkester dirigendiks oli Tarvo Leinatam. Muusikajuhiks oli Olav Ehala ja lavastajaks Ain Mäeots. Muusikali sündmustik oli väga põnev ning tihe. Muusikal rääkis endisest nunn Mariast keda kehastas Hana-Liina Võsa,kes saadetakse maisesse ellu tagasi ülesandega kasvatada 7 imearmast last. Etenduses tegi ka kaasa üks meie kooli õpilane Laura Danilas kes mängis Brigitta osa ja seda oli vägapõnev jälgida.Maria saabus seitsme lapse juurde keda kasvatas kapten Georg von Trapp tal oli väga karm kord ,kus lapsed
Vanemuise ning Rahvusooper Estonia orkestri näol on täidetud ka suurekoosseisuliste sümfooniaorkestrite osa. Seega on Pärnu Linnaorkestri suund olla ainus professionaalne kahese koosseisuga sümfooniaorkester ainuõige. uriidiliselt on Pärnu linnaorkester Pärnu linnavalitsuse hallatav etendusasutus. Ühisprojektides Pärnu teatriga "Endla" on rambivalgust näinud "Zorbas", "Teatrilaev", ""Valge Hobuse" võõrastemaja", "Kardemoni linna rahvas ja röövlid", O. Ehala muusikal "Thijl Ulenspiegel" ja F. Poulenc'i "Inimese hääl". Koostöös Vaasa Ooperiga toodi 1997. aastal Pärnus lavale G. Puccini ooper "Boheem". Dirigeeris Zheng Xiaoying (Hiina). Paljude Pärnu Linnaorkestriga esinenud solistide seas on ka maailmamainega viiuldajad Liana Issakadze (Venemaa), Sergei Stadler (Venemaa), Xiang Gao (USA) ning pianistid Chitose Okashiro (USA) ja Kalle Randalu. Orkestrit on juhatanud Loit Lepalaan (peadirigent 1994-97), Toomas Kapten, Mati
1971. aastal saavutas ta estraadilauljate võistlusel naislauljate seas esikoha. Tal on palju salvestisi ER-is, kogumikplaatidel, CD- del ja teistel helikandjatel. Temast on tehtud arvukalt telesaateid (,,Helgi! Laulab Helgi Sallo", 1983; ,,Teatrivara. Stuudios Helgi Sallo ja Sulev Nõmmik", 1987; ,,Ma vajan lavastajat. Helgi Sallo", 1991; ,,Siin ja praegu. Helgi Sallo", 2001; ,,Tuleb tuttav ette. Helgi Sallo", 2005; kõik ETV-s). Temast on videosalvestis Olav Ehala muusikalis ,,Nukitsamees" (Digibox, 2003). Ka ETV-s on temast opereti- ja muusikalisalvestisi (sh. Kálmáni ,,Mariza", 1991; Porteri ,,Suudle mind, Kate", 1992; Bocki ,,Viiuldaja katusel", 1990; Raadiku ,,Puhh", 1995; Hermani ,,Hallo Dolly!", 1996). https://et.wikipedia.org/wiki/Helgi_Sallo#Elulugu http://www.opera.ee/estoonlane/helgi-sallo/ http://www.efis.ee/et/inimesed/id/2917/fotod Rollid
kus toimus kell 15.00 kontsert „Hingemuusika“. Kirik on väljast väike, peidetud vanalinna majade vahele, kuid seest avar ning valgusküllane. Kuigi kontsert toimus keset rutakat tööpäeva, oli minu üllatuseks kirik siiski üsna rahvast täis. Kohal olid enamjaolt vanema generatsiooni esindajad, kes kõik üksteist tundsid ning innukalt omavahel viimaseid uudiseid vahetasid. Teiste seas istus publiku hulgas ka armastatud eesti helilooja Olav Ehala. Samuti pakuti lahke kirikurahva poolt meile piparkooke ning komme. Peagi aga algas kontsert, kus esinesid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia dotsendi Nadia Kuremi lauluklassi üliõpilasesed: Taisi Pettai, Marlene Keine, Siiri Johanson, Damaris Ilves, Ille Saar, Arete Teemets. Kõiki soololauljatare saatis klaveril Piia Paemurru. Kuna kontsert toimus kirikus, eelnes muusikapalade sissejuhatusele ka kirikuõpetaja peetud lühike palve.
MUUSIKA EESTI VABARIIGIS 1991-... 20nda sajandi lõpukümnend kui ka 21. sajandi algus on eesti muusikas erakordselt rikas. Seda nii loomeinimeste kui ka muusikastiilide poolest. Loomingust eksisteerivad kõrvuti neoklassitsism, seeriatehnika ja atonaalsus. Tuleb juurde ka multimeedia, mis muutub omaette haruks. See tähendab, et on korraga kasutatud mitut audiovisuaalset väljendusvõimalust. Esimesena kasutas seda eesti muusikas Lepo Sumera. See avaldus tema kammerteoses "Ja nii edasi ja nii tagasi" ja "Mäng kahele." Temalt on ka tulnud eesti esimene multimeediaooper "Olivia meistriklass." Sumera on loonud ka filmimuusikat ("Kõrbeoja peremees," Suur Tõll"). Loodi Lepo Sumera Ühing, mis alates 2003 aastast korraldab noorte heliloojate loomingu konkursse. 90ndatel hakati asutama erakapitalil põhinevaid raadio aamu. Tallinas asutati Kuku raadio ja Linnaraadio. Tartusse aga Tartu Raadio. Riikliku ringhäälinguorganisatsioon...
2005 sõdur William Shakespeare'i "Othellos" 2006 Bernard Arthur Milleri "Müügimehe surmas" Vanemuise teatris 2003 Stepan Ševõrjov, Djakov Tom Stoppardi "Utoopias" (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 21. lennu bakalaureusetöö) 2006 Altermann Andrus Kiviräha "Teatriparadiisis" 2006 Pietro Toomas Hussari / Gabriel García Márquezi "Sajas aastas..." 2006 Prints, Poiss, Röövel Olav Ehala / Leelo Tungla "Lumekuningannas" 2006 Roger Edward Albee "Kõik aias" 2007 Felix Humble Charlotte Jonesi "Mesimehes" 2007 Kosmonaut, Hüppaja Tom Stoppardi "Hüppajates" 2007 Peter C. S. Lewise "Lõvis, nõias ja riidekapis" 2007 Kirill Aleksandrovitš, Ksenja, Petja Viktoria Nikiforova "Jooksvates kuludes" 2008 Juhan Liiv, keiser Aleksander II Loone Otsa "Koidula veres"
meie keskel suvi" , mille rütmikas tempo pani publiku kaasa õõtsuma. Meero Muusik on erahuvikool, mis alustas tegevust 2001. aastal. Kooli eesmärgiks on tuua lapsed juba varases eas muusika juurde ja arendada nende loovust. Ligi kolmesajast Meeros kasvandikust noorimad on üheaastased, lisaks muusikaharidusele pakub kool ka kunstiõpet. Neid on aidanud paljud tuntud muusikud, heliloojad ning dirigendid, nagu näiteks Olav Ehala, Tomi Rahula, Dave Benton, Kadri Tali jne. Koostööd on tehtud ka heliloojatega, kes neile laule kirjutavad: Koit Toome, Hans Hindpere, Tõnu Laikre jne. Peale lastekoori paluti lavale Tsellokvartett C-Jam ja Luisa Värk, kes esitasid Rein Rannapi "Tango". Väga huvitavad tsellode madalad ja kõrged helid vaheldusid Luisa Värgi imekauni, kõlava häälega. Esituse tase oli professionaalne ja kõrgetasemeline. Kontserdi tegi eriliseks see, et muusikud andsid lugudele juurde oma nüansse.
d sündmused maailmas Eestis Eestis 2004 Eesti astus Schengi viisaruumi, 2006 Rootsi raadio lõpetab 2006 suri Mikk Mikiver 2006 Nukuteater sai lisaks 2007 rakendati eestikeelsed saated 2006 Olev Ehala sai Aasta Noorsooteatri nime 2006 Presidendivalimised (T. H. 2006 Torino taliolümpiamängud Muusika auhinna 2007 ,,Primadonna mäng" Ilves) (Kristiina Smigun võitis 2 kulda, 2006 Eestis esilinastub film Matti 2009 Rahvusooper Estonia 2 2006 Eestis nüüd 4 maakohut 2006 Austria asus EL eesistujaks Veerpalu ühe)
Ta on sündinud 12.juunil 1949.aastal Kuressaares. Ta õppis Kuressaare 1. Keskkoolis.1967.1969.aastal käis Ivo Tartu Riiklikus Ülikoolis ja õppis seal filoloogiat. Alustas laulmist ja kitarrimängu Kuressaares ansamblis Müstikud (19661967). Järgnesid ansamblid System (1968) ja taas Müstikud (1969) Tartus. Pärast ajateenistust Nõukogude armees sai Ivo Linnast laulusolist baarvarietees Tallinn, hiljem ka teistes varieteedes. Aastail 19731974 oli Ivo laulusolist Olav Ehala ansamblis, 1975. aastal orkestris Vana Toomas, 19751980.aastal kuulus ta ansamblisse Apelsin ning alates 1978. aastast on ta Rock Hotelis. Oma aktiivse tegevusega laulva revolutsiooni ajal on Ivo Linna ennast oma surematute lauludega jäädvustanud ka eestlaste südameisse. Laulud "Eestlane olen ja eestlaseks jään", "Sind surmani", "Ei ole üksi ükski maa", "Mingem üles mägedele" jne. Ivo Linna on võitnud ka arvukalt auhindu. 1979. aastal sai Ivo Linna koos Valter Ojakääru ja Heldur
Leksikoloogia ja semantika ·Leksikoloogia ja semantika ·Leksikoloogia põhimõisted: sõna, sõne, lekseem. ·Leksikaalne ja grammatilinetähendus. ·Leksikaalsed suhted · Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 29- 30, 214-225, 241-250, 255, 260-269; · M. Ehala "Eesti keele struktuur", II trükk 17-24, · Renate Pajusalu 2009 "Sõna ja tähendus,, lk 7-12, 25-32. Semantika uurib · keele seost reaalsusega, mille kohta keele abil infot vahetatakse · keelevahendite mõistmise protsessi Tähendus Ferdinand de Saussure "Cours de linguistique générale " (`üldkeeleteaduse kursus') (1913) Keel on märgisüsteem Sõnad on (keele)märgid sõna = häälikujada + tähendus
Venemaal. Nende ajaloo ja keele kohta tean väga vähe, mis tõttu pakub teema mulle erilist huvi. Töö eesmärgiks seadsin saada võimalikult põhjaliku ja täpset informatsiioni saamist saami keelterühma kohta, natuke ka saamide enda kohta ning nende kultuurist. Materjali kogun erinevatelt interneti lehekülgedelt. Paraku on paljude lehtede peal ainestik väga sarnane, mis raskendab mitmekesise töö koostamist. Samuti kasutan Martin Ehala eesti keele õpikut ,,Eesti keele struktuur," kust saan põhjaliku ülevaate saami murrete kohta ja uurali keelkonna kohta, kuhu kuulub ka eesti keel. Töö jaotan neljaks peatükiks, kus annan ülevaate saami rahvuse, saami keelte, tuntuimatae saamide ja geograafilise paiknemise kohta kaardil. 3 1. SAAMI RAHVUS 1.2. Saami rahvuse tutvustus
Väidete tõestamine, kirjanduse kasutamine ja sellele viitamine ei ole kohustuslik. Essee keelekasutus on vabam, emotsionaalsem, "ilukirjanduslikum" kui referaadis või uurimuses. Siin on omakohal värvikad võrdlused, omadussõnad ja muu selline, samal ajal kui teadusteksti iseloomustab neutraalne asjalik, liigsete emotsioonideta keel. Käesolev juhend on abiks peamiselt referaadi ja uurimuse vormistamisel. Sisuliste küsimustega tuleb pöörduda juhendaja poole. Abiks on ka Martin Ehala tekstiõpetuse õpik "Kirjutamise kunst", milles on omaette peatükk teadustekstide kohta. Muu hulgas kirjutab autor, kuidas koguda uurimistööks materjali ning annab ülevaate teadusteksti keelekasutusest. 3 TEADUSTÖÖLE ESITATAVAID NÕUDEID Töö peab esitama midagi uut ja esmakordset (uurimuse puhul). Autor peab olema töös erapooletu, väited peavad põhinema faktidel.
Keelte teke ja rühmitamine. Eesti keelesugulased. Emakeel gümnaasiumile Nelle Äike Turba Gümnaasium Kuidas keel tekkis? Algkeel Polügenees Monogenees Kuidas keeli rühmitatakse? Tüpoloogiline Flektiivsed keeled Aglutinatiivsed keeled Analüütilised keeled Areaalne Geneetiline Eesti keelesugulus Lähimad keelesugulased: Läänemeresoome keeled: Lõuna rühm: eestlased Põhja rühm: liivlased soomlased vadjalased karjalased vepslased isurid Soomeugri keeled: Saamid Volga keeled marid mordvalased Permi keeled komid Ugri keeled udmurdid ungarlased handid mansid Samojeedi keeled: neenetsi eenetsi sölkupi ngassaani Ülevaade uurali keeltest: Keel Kõnelejai Ohustatuse aste Asuala ...
JUHAN VIIDING pseudonüüm JÜRI ÜDI (1948-1995) Elulugu Juhan Viiding oli luuletaja, näitekirjanik, näitleja ja lavastaja. Juhan sündis 1. juunil 1948. a. Tallinnas kirjaniku, kriitiku ja tõlkija Paul Viidingu ning Eesti vanima hõimuliikuja, tõlkija ja literaadi Linda Viidingu perre neljanda ning ainukese poisslapsena. Viidingu haridustee oli niisama rahutu, kui tema iseloomgi - ta õppis kuues üldhariduslikus koolis, keskhariduse omandas töölisnoorte keskkoolis. Jätkas õpinguid 1968. aastal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, mille lõpetas 1972. aastal. Peale lõpetamist asus tööle Draamateatris näitlejana. Tütar Elo Viiding tegeleb oma isa jälgedes samuti luuletamisega. Alates 1965. aastast kuulus Viiding Kirjanike Liitu. Aastatel 1977 ja 1978 sai Viiding A. Lauteri nimelised näitlejapreemiad. 1980. aastal omistati talle teenelise kun...
Lauselühendid - on öeldiseta sõnarühmad, mis esinevad lauses enamasti määruse rollis. 1.1 erinevaid tiitleid inimese nime ees ei eraldata komadega 1. -nud, -tud lauselühend Tartu Ülikooli õppejõud eesti keele professor Martin Ehala uuris üliöpilaste Võivad esineda lauses : a) täiend Ära õpitud luuletus oli vahva. keelekasutust. b) öeldis (olema vormiga) Kogu tekst oli korralikult 2. kui lisand asetseb põhisõna järel, tuleb järgida käänet pähe öpitud. 2.1 olevas käändes lisandit ei eraldata
· 2005 sõdur William Shakespeare'i "Othellos" · 2006 Bernard Arthur Milleri "Müügimehe surmas" 4 Ott sepa rollid Vanemuises · Stepan Sevõrjov, Djakov Tom Stoppard "Utoopia" (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 21. lennu bakalaureusetöö, 2003) · Altermann Andrus Kivirähk "Teatriparadiis" (2006) · Pietro Toomas Hussar, Gabriel Garcia Marquez "Sada aastat..." (2006) · Prints, Poiss, Röövel Olav Ehala, Leelo Tungal "Lumekuninganna" (2006) · Felix Humble Charlotte Jones "Mesimees" (2007) · Kosmonaut, Hüppaja Tom Stoppard "Hüppajad" (2007) · Peter C.S. Lewis "Lõvi, nõid ja riidekapp" (2007) · Roger Edward Albee "Kõik aias" (2006) · Kirill Aleksandrovits, Ksenja, Petja Viktoria Nikiforova "Jooksvad kulud" (2007) · Juhan Liiv, keiser Aleksander II Loone Ots "Koidula veri" (2008) · Havlitcheck Ödön von Horvath ,,Lood Viini metsadest" (2009)
Teisipäeval, 1. oktoobril, toimus Pärnu Kontserdiamajas Pärnu Linnaorkestri 20. hooaja avakontsert. Pärnu Linnaorkester tegutseb alates 1994. aastast. Pärnu Linnaorkestri koosseis kontserdil oli järgmine: Dirigent: Jüri Alperten I viiul: Kristel Eeroja-Põldoja (kontsertmeister), Anu Mänd, Eeva-Liisa Ehala, Mait Milli, Pirgit Rea, Maire Varma, Ida Teppo, Evelin Tammiku II viiul: Epp Saar, Tatjana Günter, Kaia Muttik, Irina Aitai, Anna-Liis Näksik, Edeliis Pütsepp Vioola: Anneliis Lindre, Mari Aasa, Hanno-Mait Maadra, Küllike Küünarpuu Tsello: Kristjan Saar, Heli Sommer, Marina Peleseva, Irina Matveus Kontrabass: Tiit Pärtna, Meeme Saareväli Flööt: Anna Kelder, Anne Kann, Eneli Hiiemaa Oboe: Guido Gualandi (Itaalia), Kristi Volmer Klarnet: Edmunds Altmanis, Aivo Luhaoja
Eesti keel sai ainsaks ametlikuks keeleks Kasvas linnaelanike arv Arenes terminoloogia Nõukogude aeg Kestis 1994. aastast kuni Eesti taasiseseisvumiseni Ühiskonna elu muutus kakskeelseks Vene keelt õpetati koolis alates teisest klassist Üleilmastumise aeg algas Eesti taasiseseisvumisega Eesti keel ainus ametlik keel Kõik avaliku elu valdkonnad eestistati Noorema põlvkonna vene keele oskus kahaneb Kasutatud kirjandus: M. Ehala ,, Keel ja Ühiskond" 2012 lk 66-74 Täname kuulamast! Kokkuvõte Suurimad muutused keeles ordu- ja rootsi ajal, sest kõnelejad sattusid tihedasse keelekontakti teiste rahvutega, ning keeled segunesid veidi Võeti üle palju sõnu ning grammatikat Oma osa mängis ka kirik, kus peale reformatsiooni hakati pidama jumalateenistusi eesti keeles Iga sotsioperiood tõi kaasa suuremaid või väiksemaid muutusi ja tekkis ka palju uusi sõnu Sotsioperioodid mõjutasid ka kirjuakeele arengut
sellega seoses tuli lavale Tõnu Kõrvitsa ooper „Liblikas”. Toimusid ERSO ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori ulatuslikud turneed USAs. Võib julgelt öelda, et eesti helilooming, sh ka esiettekandes ja nii eesti kui välisinterpreetide esituses, kõlas üle maailma: peale USA ka Põhjamaadel ja paljudes Euroopa riikides, Venemaal ja Kanadas, Jaapanis, Hiinas, Iisraelis ja Austraalias. Aasta loomingunimekirjas on peale Kõrvitsa ooperi teisigi olulisi suurvormis teoseid, sh Olav Ehala muusikal „Arabella”, Tauno Aintsi ooper „Rehepapp”, Kristjan Kõrveri kammerooper „Raud-Ants”, Toivo Tulevi „Magnificat”. Korraldati sisukaid autorikontserte, sh Toivo Tulevi (Crescendo), Sven Grünbergi (festival „Plektrum”), Tõnu Kõrvitsa (Tallinna Filharmoonia), Rein Rannapi ja Liis Viira (Eesti Kontsert) muusikaga. René Eespere autorikontserdid leidsid aset Eestis, Saksamaal, Soomes, Moskvas ja Peterburis
Traditsioon on kui mingi latentne jõud, mille olemasolu tingimusteks on sama keel ja sama kultuur ning ühiste eesmärkide saavutamiseks vajalikku tegevust võimaldavate rühmasiseste suhete olemasolu. Andrus Kivirähki romaani "Mees, kes teadis ussisõnu" potentsiaalseks kollektiivseks jõuks oli Põhja Konn. Ta oli vanade eestlaste salarelv, kes magas oma koopas, kuid ärkas ja tuli oma rahvale appi, kui kümme tuhat meest teda üheskoos ussisõnadega kutsusid. Martin Ehala on kirjutanud artiklis "Õhuke riik ja Põhja Konn", et igal rahval on olemas oma Konn, kuid see, millised on ussisõnad, millega Konna kutsuda, sõltub rahvast. Eestlastele tuli see potentsiaalne kollektiivne jõud viimati appi laulva revolutsiooni ajal. Selleks, et säilitada kultuuri eelduseks ja aluseks olevat ühistunnet, on vaja traditsioone ja kombeid. Tänapäevane maailm, Euroopa ja Eesti on teistsugune kui aastakümnete eest: kunagine
Georg Otsa looming “Võisteldes“ „Nii algas see kõik“ „Saaremaa valss“ „Mõtisklus“ „On hetki“ „Hõbedaselt helgib juuksekuld“ „Naeratus“ „Paili Raci laul“ „Meremehe laul“ „Elu, armastan sind „Maailm samme täis“ „Olgu jääv meile päike“ Tallinnas asub ka Georg Otsa nimelin muusikakool sealt on alustanud paljud pfofesonaalsed ja tuntd muusikud nind dirigendid nagu näiteks Arvo Pärt, Eri Klas, Neeme Järvi, Olav Ehala, Tarmo Leinatamm, Hirvo Surva, Erkki-Sven Tüür, Heli Lääts, Anu Kaal, Urve Tauts, Vello Jürna, Marika Eensalu, Eve Randkivi, Toivo Tulev, Sven Grünberg, Heli Veskus, Raivo Tafenau, Henn Rebane, Raul Vaigla, Mart Soo, Toomas Rull ja palju teisi. Viimased eluaastad Georg Ots põdes tollel ajal rasket haigust ajuvähki. Mille tagajärjelhakkas ta kaotama nägemist. Tema viimastel salvestamistel võib teda märkata tumetad prilliklaasid ees.
Olen nus vitega, et surevas keeles sureb esmalt slng. Vitsin sedasama paar aastat tagasi ajakirjas Keel ja Kirjandus (1994, nr. 5), tuginedes Helga Nu ja Jri Viikbergi andmetele. Soovin vaid tpsustada mistet slng - paljud lingvistid samastavad seda metafooride loomisega, keele loovusega. Kui metafooride loomine, loomingulisus keelest kaob, on keel testi hbumas. Kuid eesti slngist veel niipalju, et rohked vrmjud torkavad sealgi kohe silma (krva). Ksimus Ktlinile: Professor Martin Ehala pani Terevisioonis keeletoimetajatele sdamele: kontrollige keele puhtust! Kas kirjakeel on miskit pha, mida tuleb slngist lahus hoida? Keelt ei tohi klaaskapis hoida. Tulemuseks on muuseumikeel. Slng kuulub keele juurde, seda ei tasu vltida, teab Ktlin. Seda tasuks tunda. Ja ht-teist juab slngist ka ametlikku keelde. Mina ksin Ktlin Vainolalt, kas rokkima tohib elda. Seda ei asenda ju snaga hullama niteks. See sna nagu paljud teised inglise keelest
sõlmküsimustele läbi kahe poole: üheks pooleks on kodanik ehk võlgnik ning teiseks pooleks avalik-õiguslikku ametit pidav kohtutäitur. Kas ja kuidas hea halduse tava eeskiri realiseerub selles suhtes? Eelmisel nädalal leidis ajalehes Postimees kajastamist artikkel ,,Kohtutäitur sõidab võlgnikust üle tundeta nagu teerull"1, mida sai näha ka Kanal 2 uudistemagasiinis Reporter. Mõlemal juhul oli toimetaja hoiak häirivalt kallutatud loo peakangelase, Tanel Ehala, poole. Loo moraaliks jäigi kõlama, et võlgnikule ehk Eesti Vabariigi kodanikule tehakse kohtutäituri ehk Eesti Vabariigi vabakutselise isiku, kellele riik on delegeerinud õigused ja kohustused viia riigi nimel läbi sundtäitmisega seonduvad toiminguid, poolt liiga. Kui keegi oleks selle artikli ,,kannatanud poolele" kätte andnud Euroopa hea halduse tava eeskirja, siis oleks tema sõnavarasse lisandunud kindlasti ka sellised väljendid nagu ,,diskrimineerimine", ,,võimu
Klaaskülm on vaikus, päike süngelt kaob, hulk vettind räbalaid on taevas reas. Teed märga, porist lirtsuvat ma käin, ees verrekastetuna punab haab. Teed märga, porist lirtsuvat ma käin, veel niipea lõpule ta, raisk, ei saa. Veel leidub luulekogus selliseid luuletusi, mis sinna justkui ei sobiks kuna nendes ei ole loodusest juttugi. Need luuletused on ,,Pööripäevakukk" ja ,, ,,Ood algebrale". Luuletuse ,,Võta mind lehtede varju!"(1962) järgi lõi helilooja Olav Ehala hiljem ühe tuntuma eesti estraadilaulu. Tahaksin pihlapuu rüppe, okstesse varjata pea. Tahaksin pihlapuu rüppe, puhata oleks seal hea. /.../ ,,Rängast rõõmust" (1982) See luulekogu erineb täielikult autori debüütkogust. Luuletused on raskestimõistetavad ning meeleolu on sünge ja tõsine. Väga selgelt on tunda luuletaja arengut ning tema pilgu avardumist sotsiaalsete probleemide nägemiseks. Luulekogu räägibki isamaast ja selle muredest. Luuletused on
Tema luuletusi kantakse ette juba enne poeedi isiku, eluloo ja ehk ka teiste teoste tundmaõppimist. Ka mina olen tema mõtteid nõnda tsiteerinud ja ilma et ma oleksin nende sisusse süvenenud, on need miskit mu hinges liigutanud. Arvatavasti on Runneli luule populaarsuse üheks põhjuseks selle rohke viisistatus. Just laulude kaudu sain ma esmakordselt aimu sellest eesti kirjanduse suurkujust. Tema luulele on muusikat kirjutanud näiteks Olav Ehala, kelle loomingust meenub esmalt just "Õrn, armas, õrn". Samuti suudab V. Toomemetsa jõuline "Maa tuleb täita lastega", mis põhineb Runneli luuletusel "Vana laul", kõik meeled sõnadele lahti kangutada. Sõnad koos rütmi ja meloodiaga mõjuvad võimsamalt kui ilma nendeta. Eriti pinev tulemus saavutatakse, kui viisistatud luule on juba oma olemuselt pisarat silmi toov või teisiti- ärgitab inimesi valvsale reageerimisele, nagu seda teevad Runneli luuletused.
koodi järgi töölehelt (fn VLOOKUP) Lisada tabelisse kaks veergu ja leida otsifunktsioonide abil kliendi koodi järgi töölehelt Kliendid isiku nimi (INDEX ja MATCH) ja linn (fn VLOOKUP) iendi a linn Variant 5 Isikukood Eesnimi Perenimi Linn 34904050217 Olav Berk Viljandi 34907250511 Riho Kuusk Saku 45012150956 Aasa Randla Kunda 35103030178 Einar Ehala Jõhvi 35107110230 Hendrik Kanter Võru 35110060017 Marko Erikson Haapsalu 45111240925 Leida Jaanus Tartu 35112180084 Anton Meister Pärnu 45203130136 Mirja Bergmann Tartu 35204170615 Aadu Pulk Kohtla-Järve 35309100049 Madis Maasalu Sindi 45311130888 Sirje Härm Tallinn 35404190222 Kaivo Berk Rapla
Eesti keel Eesti keelt räägib emakeelena 922 000 inimest Eestis ja 160 000 mujal, peamiselt Rootsis, Soomes, Saksamaal, USA-s, Kanadas ja Venemaal. Lisaks kõneleb eesti keelt veel umbes 168 000 inimest. Sellise kõnelejate arvuga on eesti keel maailma tuhandete keelte hulgas esimese kahesaja seas, uurali keeltest ungari ja soome keele järel kolmas. Kõige kõrgemal asub eesti keel aga kauniduse edetabelis. Mõni vanem inimene teab rääkida, et eesti keel saavutas kunagi iludusvõistlusel itaalia keele järel teise koha lausega ,,Sõida tasa üle silla." Eesti keel pole mitte ainult ilus, vaid ka tubli. Nimelt on see üks väiksema kasutajaskonnaga riigikeeli maailmas, suudab aga siiski toimida kõigil ühiskonnaelu aladel. Eesti keel on muuhulgas üld- ja kõrghariduse, teaduse, ajakirjanduse, riigiasutuste ja omavalitsuste, veebikeskkondade ja tarkvara keel. Seega on eesti keele kasutusala laiem kui eales varem, senisest enam on ka teise keelena õp...
Siin on samuti väga hea klaverisoolo ja kaasakutsuv viis. Läätse esituses on see ammu lindistatud ning kvaliteet annab soovida. Kurb, et selle laulu ilust saadi aru alles mitmed kümned aastad pärast lauluvõistlust. Samuti kuulasin seda laulu Evelin Samueli esituses, laulis seda saates ,,Eesti otsib lemmiklaulu". Mulle meeldis tema esituses see laul rohkem, võib-olla segab mu arvamust kvaliteedi tohutu vahe. · Kristi Roosmaa ja Olav Ehala klaveri saatmas laulul ,,Snowflakes" ehk ,,Õige Valik". Viis on lõbus ja mulle meeldib väga. Samuti meeldib Kristi Roosmaa esitus, hästi elavalt ja lõbusalt. Laul on nii hea, et ei saagi aru, kuidas keegi nii geniaalne sai olla ja tulla välja sellise lauluga, inglise keelsed sõnad kirjutas Alice Feillet. · Ivo Linna ,,Sinilind". See lugu on natuke kaasaegsemaks tehtud, meloodilisemaks kuidagi
Tallinna Kutsehariduskeskus Kokk 08 3Retsepti Anna Bõrdõk Juhendaja: Aili Ehala Tallinn 1 Sisukord: Maroko lambahautis.............................................................................................................................3 Porru-köögivilja püreesupp............................................................................................................4-5 Karriräimed........................................................................................................................................6 2
MUSTVEE GÜMNAASIUM Energiajookide kahjulikkus Uurimistöö Sven Viitak 10. klass Uurimistöö juhendaja: Ene Lüüs Mustvee, 2013 2 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Kirjanduse ülevaade.................................................................................................................4 1.1 Kofeiin...............................................................................................................................4 1.2 Tauriin...............................................................................................................................4 1.3 Guaraana.......................................................................................................................... 4 1.4 Glükuronolakto...
Teise vägagi positiivse elamuse sain muusikalist `'Kaotajad'', kus ta oli Pille rollis. Etendus räägib kahe vastandliku rühma esindajate armastusest esimesest silmapilgust. Pille oli noor ja blond üliõpilane kellel tekkis salajane tõmme rikkurite jõugu ninamehe Ralfi vastu. Loos tehakse kõik vaatajatele nii selgeks, kui võimalik. Isegi armastus tuuakse lauluga otse publikuni. Muidugi mängib väga suure osa ka veel Olav Ehala kirjutatud muusika. Evelini mängitud Pille on siiras ning süütuke, tüdruk keda ei huvita materiaalsus ning väline ilu. Nagu näha siis on see täielik vastand Creace'i rollile. See tundus lausa hämmastav, kuidas temast lausa õhkas kehastatud Pille positiivsust ning elurõõmu. 3 Kasutatud kirjandus: · http://www.linnateater.ee/et/inimesed/evelinpang.html · http://www.hot.ee/lava20/evelin.htm · http://graafika.kolhoos.ee/
Saku Gümnaasium Juhan Viiding Referaat Juhendaja: Koostaja: 2009 SISUKORD Elulugu Looming Luulenäited Lisa: pilt Kasutatud kirjandus ELULUGU Juhan Viiding sündis 1.juunil 1948 Tallinnas kirjaniku, kriitiku ja tõlkija Paul Viidingu ning Eesti vanima hõimuliikuja, tõlkija ja literaadi Linda Viidingu perre. Juhan oli neljalapselises peres noorim, ainuke poisslaps. Viidingu haridusteegi oli niisama rahutu, kui tema iseloomgi - ta õppis kuues üldhariduslikus koolis, keskhariduse omandas töölisnoorte keskkoolis ja pärast seda jätkas ta 1968. aastal õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, mille lõpetas 1972. aastal, asudes samal aastal näitlejana tööle Draamateatrisse. Tütar Elo Viiding tegeleb oma isa jälgedes samuti luuletamisega. Oma tegevusrikka elu jooksul, mida ta 21. veebruaril 1995 enam elada ei suutnud, oli Juhan nii luuletaja, ...
Rocca al Mare Kool Juhan Viiding (1948-1995) Luuleraamat Hanna-Maria Tammo Tallinn 2009 Sisukord 1. Sisukord ...............................................................................lk2 2. Juhan Viiding ........................................................................lk3 3. Elukäik ................................................................................lk3 4. Looming ..............................................................................lk4 5. Luuletusi ..............................................................................lk6 6. Kasutatud allikad.....................................................................lk9 2 Juhan Viiding(1948-1995) Juhan Viiding...
Liina Võsa esituses ning popurrii muusikalist ,,Kuldvasikas" ehk ,,Raha paneb rattad käima" Merle Jalaka, Jaan Willem Sibula ning Hannes Kaljujärve esituses. Minu jaoks üks silmapaistvamaid laule esimeses osas oli ,,Ära karda mind", olen seda kuulanud palju kordi kuna selle laulu sõnad meeldivad mulle tohutult ja lähevad kuidagi omamoodi hinge. Teises osas esitas Lauri Liiv veel ühe loo sellest lavastusest ,,Ma tahan olla öö". Väga kaunis ja jällegi üks esmakordselt hea teos Olav Ehala ja Jaan Tätte poolt. Kahjuks magasin ise lavastuse ,,Kaotajad" maha lavastuse, kuid selles lavastuses esitatud lauludest on välja antud ka album. Teises osas tulid veel esitusele järgmised laulud: ,,Kas vana arm ka roostetab" rahvatükist ,,Oi-oi-oi-oi-oinalugu" Hanna-Liina Võsa, Maarja Miti, Merle Jalaka esituses, ,,Minni laul" Lauri Liiva ja ,,Tisleri laul" Tanel Jonase esituses näidendist ,,Kuidas kuningas
noorte dirigentidega Mikk Murdvee, Mihhail Gertz, Lehari Kaustel. ,,Jõuluduur" oli kontsert, kus esines minumeelest üsna üllatuslik, kuid see-eest omavahel väga hästi põimuv kooslus. See värvikas seltskond esitas erinevaid lugusid igale maitsele. Kuna tegemist oli jõulukontserdiga, olid repertuaaris kindlal kohal jõululaulud. Märkimisväärsemad neist on Gruberi ,,Pühaöö", mida esitas Marvi Vallaste koos Tallinna Kammerorkestriga. Esitlusele tuli ka Olav Ehala loodud ,,Jõuluingel". Marvi esitas ka oma kõigile tuntud laulu ,,Sa ja ma", mis kõlas koos orkestriga hoopis erinevalt võrreldes orginaaliga. On uskumatu, et ühest loost on võimalik kaks täiesti erinevat varianti teha. Koos orkestriga oli lugu mahedam. Tõelise üllatuse minu jaoks valmistas tsellokvartett C-Jam, kes tõepoolest ületas minu ootusi. Eelnevalt olin teinud natuke eeltööd ja uurinud selle koosseisu repertuaari
Kreeka keel on üks vanimaid keeli, mis on aluseks maailma mitmekülgseimale kirjandusele. Esimesed kirjamälestised kreeka keelest on pärit 7.-8. sajandist eKr. Kreeka keel jaguneb vanakreeka keeleks, mida kasutati Kreekas ja kreeka kultuuri mõjualal antiigi perioodil ja uuskreeka keeleks millel on kaks kirjakeeleteisendis, üks ametlikus asjaajamises ja teine ilukirjanduse kasutatav rahvakeel. KASUTATUD KIRJANDUS: Martin Ehala Eesti keele struktuur 1997 (29.peatükk). INTERNET: http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/4gloobusesunnilugu/8-4-9-2.htm https://www.google.ee/ Mis on keel? http://et.wikipedia.org/wiki/Indoeuroopa_keeled http://et.metapedia.org/wiki/Indoeuroopa_keeled http://et.wikipedia.org/wiki/Armeenia_keel http://atcg.ee/languages/Kre/ http://et.wikipedia.org/wiki/Kreeka_keel http://www.kreeka-reisid.net/index.php?m1=152&m2=203&lang=17 http://et.wikipedia.org/wiki/Vanakreeka_keel LISAD:
Tallina Tervishoiu Kõrgkool õenduse õpetool KARDIOLOOGIA JA ÕENDUSABI JUHTUMIUURING Iseseisev töö õppeaines Sisehaige õendus Tallinn 2018 SISUKORD KARDIOLOOGILISE HAIGE JUHTUM.............................................................................3 AKADEEMILINE ÕENDUSPLAAN...................................................................................6 PATSIENTI ÕPETAMINE NOKTUURIAGA TOIMETULEKUL....................................10 KARDIOVASKULAARSE RISKI VÄHENDAMINE.......................................................11 PATSIENDI KEHAMASSIINDEKSI (KMI) MÄÄRAMINE............................................12 RAVIMITE MANUSTAMISE TEHNIKAD.......................................................................14 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................15 ...
Loomulikult loeb siin ka artikli autori stiil, aga ikkagi on loogiline, et Nädalas on kõige lihtsam ja ajakirjas Teater.Muusika.Kino kõige keerulisem tekst. Uurimistööd tehes sain teada palju põnevat, näiteks seda, mis keeltest mingi sõna pärit on, samuti filmindusega seonduvat oskussõnavara. Selline töö oli mulle esmakordne kogemus ja see pakkus mulle suurt huvi. 32 Allikad 1. Ehala, M. Eesti kirjakeel. Künnimees, 1998 2. Ehala, M. Eesti keele struktuur. Tln.: Künnimees, 1997 3. Erlet, M. Metslang, H. Oma või võõras? // Keel ja Kirjandus, 1998, nr. 10, lk. 657-659. 4. Hennoste, M. Väike lugemisõpetus. Tln.: Avita, 1998 5. Hint, M. Häälikutest sõnadeni, Tln.: Valgus, 1978 6. Kerge, K. Nüüdistekstid: Kas suunamatu keelemuutus? // Keel ja Kirjandus, 1998, nr. 4, lk. 225-235. 7. Kull R. Kas kindel või lagundatud kirjakeel
VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED Töö prinditakse ühepoolselt valgele paberile (formaat A4). Kasutatakse arvutikirja Times New Roman suurusega 12 punkti. Üldpealkirjade suurus on 16 pt, alapealkirjadel 14 pt. Reavahe 1,5. Format Paragraph Line Spacing (1,5 line). Eestikeelsel variandil: Vorming Lõik Reasamm Leheküljed nummerdatakse automaatselt alates tiitellehest, kuid tiitellehele ja sisukorra lehele numbrit ei kirjutata. Number paigutatakse alla keskele. Tekstileheküljel kasutatakse korrastatud veergu Justified. Eestikeelne variant: Rööpjoonda. Iga uus (üld)peatükk algab uuelt leheküljelt. Alapealkirjad ja tekstilõigud eraldatakse täiendava vaba ruumiga. (Alapealkiri ei jää kunagi ilma tekstita üksinda lehekülje lõppu). Vasakule jäetakse 3,0 cm, paremale 2.5 cm, üles ja alla 2,5 cm vaba ruumi. File Page Setup Margins. Eestikeelsel variandil: Fail Lehekülje häälestus Veerised Tekst jaotatakse lõikudeks. Iga lõik moodustab si...
08.1973 40 Tootmine MPetr Meelis Petrov mees 13.11.1982 31 Tootmine IPiir Irma Piirsalu naine 15.08.1975 38 Tootmine MPõld Malle Põldmaa naine 8.07.1963 50 Tootmine ASalu Argo Salu mees 28.11.1948 65 Tootmine KSalu Kustav Salu mees 22.05.1971 42 Tootmine KVees Kaspar Veesimaa mees 11.12.1953 60 Tootmine AVälj Arvi Väljas mees 6.04.1965 49 Tootmine EEhal Einar Ehala mees 3.03.1941 73 Tootmine AKoor Andrus Koort mees 4.09.1960 53 Tootmine ELepi Erki Lepiksoo mees 2.05.1970 43 Tootmine ATubi Ahti Tubin mees 5.01.1959 55 Tootmine MErik Marko Erikson mees 6.10.1941 72 Tootmine AMarm Aare Marmor mees 2.08.1944 69 Tootmine KMets Kaivo Mets mees 3.03.1962 52 Tootmine EAins Erki Ainsaar mees 13.05.1964 49 Tootmine
1996 TÜ inglise keel ja kirjandus 2002-2003 kaitseminister vabaabielus, 1 laps Eesti Vabaerakond Asutati 2014 Esimees Andrus Herkel Juhatuse liikmed: J. Ojangu, K. Kübarsepp, J. Kristafovits, K. Pilt, M. Meesak, A. Altosaar, J. Saar, L. Ramjalg, K. Krumm, E. Rutiku Liikmete arv: üle 600 Kohti parlamendis: 8 Rahvuslik-konservatiivne Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Asutati 2012 Esimehed: 2012-13 Margo Miljand, 2013- Mart Helme Juhatuse liikmed: M. Helme, R. Põldaru, A. Ehala, U. Espenberg, R. Kaalep, H. Kullerkupp, J. Madison, H. Paulson, P. Puustusmaa, H. Põlluaas, A. Sild, E. Susi, K. Tennosaar, R. Tölp Liikmete arv: üle 7500 Kohti parlamendis: 7 Rahvuslik-konservatiivne Rahva toetus erakondadele http://www.erakonnad.info/reiting.html Registreeritud erakonnad: ·Eesti Iseseisvuspartei ·Eesti Keskerakond ·Eesti Reformierakond ·Eesti Vabaduspartei - Põllumeeste Kogu ·Eestimaa Rahvaliit ·Eestimaa Ühendatud Vasakpartei
Kuigi noorte telefoniarved kuus ei ole väga suured, on neil olnud palju erinevaid telefone, mille peale läheb raha. Samuti on ka välja kujunenud teatud moed nii telefonide osas ning ka nende värvide osas. Suurematel osadel küsimustest on ka teatud vastustel suurem osakaal, mis näitab, et paljude noorte valikud ka eelistused on sarnased. Tuli ka välja, et noortele meeldib lõhkuva oma telefoni Kasutatud kirjandus 14 1. Ehala, Martin; Kiin, Aili, 2002. Noor keelekasutaja II: 8. Klassi eesti keele õpik 15 Lisad 1. Uurimuse jaoks laialijaotud leht küsimustega. Uurimus 1) Kui suur on keskmiselt kuu telefoni arve? 2) Kui palju saadate sõnumeid? (Ühe kuu jooksul) 3) Kui palju saadetakse teile sõnumeid? (Ühe kuu jooksul) 4)Kui palju helistate vanematele? 5)Kui pikad on keskmiselt telefonikõned?
strauss nahkhiir, imre kalman silva, jacques offenbach orpheus põrgus, paul abraham savoy ball, ferenc lehar lõbus lesk, operetid praegu: viini veri, savoy ball, minu leetlev leedi. MUUSIKAL ameerika, new york, broadway 20. saj, eelkäijad: prantsuse vodevill, prantsuse muusika lavastused, operett, koomilised ooperid, ühendab: laul, muusika, tants, mood, kirjandus, heliloojad: richard rodgers helisen muusika, lionel bart oliver, andrew lloyd webber kassid, olav ehala nukitsamees, sabata krokodill, buratino, muusikalid praegu: keskkooli muusikal, evita, ämblik naise suudlus, nukitsamees, sugar, ( impressionism: claude debussy fauni pärastlõuna ). BALLETT prantsusmaa 17. saj, eelkäijad: prantsuse kuningate ( louis XIV ) peod, keskaja rändmuusikute ja zonglööride tantsuvormid, renessansiajastu õukonnaetendused, ühendab: tants, muusika, kirjandus, kujutav kunst lavakujundus, helioojad: eduard tubin kratt, pjotr