Animism hingestatakse elutuid objekte, nähakse elusana esemeid, mis pole elusad. Piaget arvas, et seesugune mõtlemine on lastele loomuomane. Tõi välja põhjustena erinevaid tegureid, kuid omane on see, et kui miski asi liigutab siis ta on elus. See on seotud ka sellega, mida täiskasvanud lapsele räägivad. Ei ole lastele kaasa sündinud üldomane nähtus, vaid on sageli täiskavanute poolest konstrueeritud. Lapseea egotsentrism laps ei oska vaadata maailma teise inimese nurga alt, selle lause sõnasõnalises mõttes (ei võrdu egoismiga, on erinevad asjad). Laps lähtub isseenda positsioonist lähtuvalt. Selles seletuses on välja jäetud nt mälu aspekt. Avaldub ka laste omavahelistes suhetes, võidakse rääkida kumbki omast asjast ja ei hakata vaidlema. Mentaalsed representatsioonid staatilistest olukordadest, muutuste ettekujutamine on raske
Sotsiaalpsühholoogia Õppejõud: Mati Heidmets Slaidid, kursuseprogramm: yldbak Adler284 Moodle: parool sp2011 Eksam Moodle'is 12., 21. ja 34. nädalal, valikvastustega test http://www.socialpsychology.org/ Sotsiaalpsühholoogia kui inimestevaheliste suhete ruumi analüüsiv, siin ilmnevaid seaduspärasusi välja toov teadus Sotsiaalpsühholoogia kujunemislugu · SP eelkäijad: filosoofia, teoloogia, 19. saj viimasel kolmandikul kujunev psühholoogia. Praktiline SP toiminud sajandeid: mõjutajad, nõiad, shamaanid, teadjad, usuliidrid ... · Esimesed uurijad: prantslane Gustave LeBon (1841-1931), itaallane Gabriel Tarde (1843-1904). Massipsühholoogia. Grupiteadvus, sugestioon, massipsühoos. Filosoofiline/spekulatiivne SP. Teoretiseerib, ei mõõda. · Wilhelm Wundt (1832 1920) ja Völkerpsychologie rahva moraal, tavad, õiglustunne ... ...
o Reeglid universaalsed, sünnipärased. 4. Tunnetuslik areng. Palju on paralleele keele arengu ja tunnetusliku arengu vahel. Tunnetusteoreetikud väidavad, et grammatilised struktuurid lapse kõnes ilmnevad peale teatud liiki tunnetuslikku arengut. Piaget- idee formuleerimine peab eelnema selle sõnades väljendamise oskusele ja vastupidi- sõnade kasutamine soodustab mõtlemist. o Artifitsialism- kõik on kellegi tahtud o Animism- elu omistamine elututele asjadele o Egotsentrism L.Võgotski- sõnad aitavad mõistete kasutamisel põhinevat mõtlemist vormida, täpsustada ning ümber kujundama varsti pärast seda kui laps hakkab mõistma suhteid ( N. Suurem-väiksem). Sapir-Worfi keelelise relatiivsuse hüpotees- o inimese maailmapilt, käitumine ja tunnetusprotsessid vastavad selle keele iseärasustele, mida ta kõneleb o Keel on mõtlemise, mälu ja taju kõrgemate tüüpide vahendaja
• Imikud konstrueerivad teadmisi keskkonnast omaenda tegevuste kaudu. Kokkuvõtteks: • Eristab end teistest objektidest • Objektide jäävus Operatsioonide eelne staadium • Sel ajal omandavad lapsed süstemaatilise loogilise mõtlemise • Mõtlemise organiseerimine vaimsete operatsioonide süsteemiks • Tegevused, mida laps valdab, internaliseeritakse 42 43 Jäävus (Piaget) Lapseea egotsentrism • Kolme mäe katse (Piaget&Inhelder, 1956) • Genf, La Saleve • Paigutada maketid vastavalt vaatele, valida välja pilt Neli staadiumi kolme mäe katses (Piaget) • I Alla 4 aasta: ei saa küsimusest aru • IIa 4-6 aastat: ei suuda teha vahet iseenda ja nuku vahel; valivad oma vaate • IIb 5 -7 aastat: esimesed märgid vaatepunktide eristamise kohta. On teadlik, kuid ei oska täpsustada. • IIIa 7 -9 aastat laps saab aru suhetest, esimese ees-taga, kuid ei suuda arvesse
(kõndimis-, ehmatus-, otsimis-, haaramis-, ujumis ja pupillirefleks – kestab eluaeg) 2. Operatsioonide-eelne aste – 2.-7. eluaastani. Järjest rohkem hakatakse objekte ja nähtuste tähistamiseks kasutama sümboleid (sõnu). Toimub kõne areng. Siiski ei suudeta veel sooritada keerukamaid mõtteoperatsioone. Lastel on raskusi objektide liigitamisega, järelduste tegemisega - taju domineerib mõtlemise üle. Lapse mõtlemist iseloomustab ka enesekesksus ehk egotsentrism – ta usub, et kõik mõtlevad temaga ühtemood ning tema on sündmuste põhjustaja. Jaguneb omakorda: *Eelkontseptuaalne (2-4 aastat), *Intuitiivne (4-7 aastat) 18 Reastamise ülesanded tähelepanu jagamise võime jäävusülesanded, kolme mäe ületamine. 3. Konkreetsete operatsioonide aste 7-11 või 12 eluaastat
Last peaks selles perioodis võimalikult palju kuulama ja toetama, andma talle võimaluse rääkida IV aste umbes 11.-täisealiseni aastad Oskus püstitada hüpoteese ja neid ka katsetada Abstraktne, loogiline mõtlemine - tekib treenimise teel Last arendab välja olukorrad, kust ta peab rakendama oma teadmisi ja oskuseid Idealistlik mõtlemine Lapse mõtlemise iseärasused: egotsentrism - laps kirjeldab maailma läbi oma silmade naiivne realism - võimekus eristada välismaailma oma psüühikast; laps kaldub nägema psühholoogilisi sündmusi nii nagu neil oleks bioloogiline eksistents (keel, kõne) - unenägu näevad ka kõik teised lapse arvates (laps räägib mängumõmmiga, et ta ei kardaks, kuid tegelikult on see tema enda tunne, mille ta kannab ole objektile)
isegi romaani. 5 - 9 aastastele meeldib see väga. Kuna jutustuse (eriti muinasjuttude) puhul on tegemist tervikliku üksteisega seotud sündmuste jadaga, mida laps peab jälgima ning mõtestama, siis soodustab see kõige otsesemalt lapse mõtlemist ( Leppik 2004: 59-60). Lapse mõtlemine erineb mitmeti täiskasvanu omast. Nii iseloomustab 3 kuni 7 - 8 aastase lapse mõtlemist eelkõige kaks eritunnust: 1. Egotsentrism, mis ilmneb lapse mõtlemise seotuses tema endaga (momendil). 2. Sünkretism (jagamatus) avaldub maailma teatavas terviklikus vastuvõtus. Lapse mõtlemise aluseks on protsessid, mida laps elab üle oma meeltega tunnetades. Otseselt toetub mõtlemine mõistetele, mis omandatakse kõne kujunemise ajal. Algselt tugineb lapse mõtlemine nähtavale (kujundlikule) ja alles 12.-13. eluaastaks saavutab abstraktse iseloomu toetudes mälus salvestatule
Lahtine ja kinnine taju. Atributsiooniteooria Filtriks viis kuidas seletame teiste käitumist. Fritz Heider (1958). Seletamistendentsid. Määramatuse ületamine seletuste omistamise kaudu. Igaüks on väike teadlane. Personaalsed vs situatiivsed põhjused Ajutised vs püsivad põhjused Fundamentaalne atrubutsiooniviga: personaalsete põhjuste ülehindamine Atributsioonitendentsid: egotsentrism (minu ebaedu situatsiooni, edu endasse), ohver (on ise süüdi), füüsiline atraktiivsus, soolised seletused (naisautojuht)... Näited: korvpallifännid, sõbra ja vaenlase eksamid ... Näited: fundamentaalne atributsiooniviga Interpret behavior of others as a characteristic of the individual rather than the situation and behavior of self as due to situation - Person unemployed must be a bad worker, if I lose job, bad boss
Eeldab seda: Neutraalsetes situatsioonides neturaalsed stiimulid kujutab endale ette agressiivsetena. Hoiak selline, et inimesed käituvad tema vastu vaenlikult, kuigi tegu neutraalse situatsiooniga. Vaenulik atributsion (eelmine lause), lisaks veel see, et tajutakse vaid neid sotiaalseid käitumisaktne, mis agressiivsed, prosotsiaalseid ei tajuta. Tajumine on indiviidide jaoks teistugune. Põhiline kognitiivne moonutus on egotsentrism mull e ei lähe korda see, mida teine mulle ütleb, mul on õigus talle haige tteha. Ainult enda mätta otsast maailma tajumine. Nende moonutustega peaks tegelema. Lisaks agressiivset käitumise seletamisel, tuleb kõne alla ka keskkondlik efekt. Mis keskkonnast võiks mõjutada indiviidi agressiivset käitumist? - Tiheli olek. Indiviidid nii üksteise vastu, et personaalsed ruumid puutuvad kokku. Teise personaalsesse ruumi ilma loata sisenemine
Rõõm, hirm, kurbus, viha, üllatus, vastikus. Atributsiooniteooria • Filtriks viis kuidas seletame teiste käitumist. Fritz Heider (1958). Seletamistendentsid. • Määramatuse ületamine seletuste omistamise kaudu. Igaüks on väike teadlane. • Personaalsed vs situatiivsed põhjused • Ajutised vs püsivad põhjused • Fundamentaalne atrubutsiooniviga: personaalsete põhjuste ülehindamine • Atributsioonitendentsid: egotsentrism (minu ebaedu situatsiooni, edu endasse), ohver (on ise süüdi), füüsiline atraktiivsus, soolised seletused (naisautojuht)… • Näited: korvpallifännid, sõbra ja vaenlase eksamid ... Atributsioon Põhjus Personaalne Situatiivne Ajutine PA??? SA??? Püsiv PP??? SP??? Näited: fundamentaalne atributsiooniviga • Interpret behavior of others as a characteristic of the
mõistetud ja karistatav (võrdle: üldine tendents surmanuhtluse kui karistuse liigi kaotamiseks). Veel: nn ausate varaste sootsiumis kehtib põhimõte, et fraieritelt (tavakodanik; vaba inimene) varastamine on igati kiiduväärt tegu, kuid ei ole midagi loomuvastasemat kui varastamine nende endi sootsiumi liikmelt. Selgitame, et üldhumanistlikke väärtusi kandvale moraalinormide kompleksile (õiglus; õilsus; headus) vastandub partikulaarseid taotlusi kandev egotsentrism (egoism, immoralism, hundimoraal). Ühiskonnakesksed üldhumanistlikke väärtusi kandvad moraalinormid ning partikulaarsed moraalinormid on ühe ja sama üldisema nähtuse (moraalinormide) kaks vastandlikku komponenti. Nad võivad ideaaljuhul esineda lahus, aga praktikas tavaliselt põimuvad mingis vahekorras. Tihti kasutatakse mõistet kaksikmoraal, millega tavaliselt tähistatakse sõna ja teo lahkuminekut.
Lapsed ja noored, kellel on risk antisotsiaalse käitumise (2) mahajäämus tekkeks või selline käitumine juba ilmneb, kalduvad olema eakaas- 66 67 sotsiomoraalses arengus; (3) sotsiaal-kognitiivsed moonutused mine, mis väljendub sotsiaalsete oskuste puudujääkides, ja treeningul (näiteks, egotsentrism, minimaliseerimine, halvima ootus, teiste õpetatakse efektiivseid sotsiaalseid oskusi modelleerimise, rolHmän- süüdistamine) (Carducci, 1980). gude, praktika, tagasiside ja positiivse kinnitamise abil; (2) lähene- Kaks üldtuntud sekkumist tõhustamaks laste/noorukite mised, mis baseeruvad kognitiivsel mudelil - antisotsiaalselt käitu-
Niisugused sotsiaalse võimekuse puudujäägid viivad sageli agressiivsele käitumisele ning vältimisele/ignoreerimisele eakaaslaste poolt. Kurjategijate probleemid keerukamates sotsiaalsetes olukordades toimetulekul on üldteada. Neil ilmneb raskusi teiste inimeste mõistmisel ning nad kipuvad olema tundetud teiste inimeste ootuste ja tunnete suhtes.Selle tulemusel ei kujune välja püsivaid sõprussuhteid, sest kurjategijaid iseloomustab egotsentrism. Väga väikesed lapsed on kõik suhteliselt egotsentrilised, kuid sotsialiseerumise käigus õpitakse arvestama teiste inimestega. Oskus teha teistega koostööd ja neid aidata, arvestada enne millegi tegemist teistele inimestele kaasnevate tagajärgedega on oskused,mida püütakse õpetada kodus ja koolis. Kahjuks paljud delinkvendid ja kurjategijaid jäävad egotsentriliseks, enesekeskseks ka vanuse kasvades. Niisugust isiksuse joont on kutsutud ka kalkuseks, emotsionaalseks tuimuseks
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. ...
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visi...
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud kari...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
