nartsissismi (normaalsuse piires kõrgest) enesehinnangust ning teistest sarnastest iseloomujoontest nagu endale meeldimine, enesetunnustus ja kindlus. Nartsissism põhineb egol ja minapildil. 3 2. NARTSISSISM JA KÕRGE ENESEHINNANG Inimesest, kes paistab silma mõõdutundetu usuga oma võimetesse, saab suure tõenäosusega juht. Kuid mitte tingimata parim juht -- nartsissist ei ületa teisi oma liidrivõimetelt. Nartsissist on egoistlik ja vähese empaatiavõimega tüüp, kes liialdab oma annete ja võimetega. Teadlased rõhutavad, et nartsissismi ja kõrge enesehinnangu vahele ei saa panna võrdusmärki. Kõrge enesehinnanguga isik on enesekindel, sarmantne ja hooliv ning otsib teistega lähedust. Nartsissistidel on oma talendist ja võimetest põhjendamatult hea ettekujutus ja nad hoolivad endast rohkem kui teistest. Pole üllatav, et nartsissistidest saavad juhid. Neile meeldib võim, nad on
Tõeliselt moraalsed teod on need, mis tehtud armastusest teiste vastu. Omakasu segunemine motiividesse vähendab moraalset väärtust. Hobbes Loomuseisund: kõigi sõda kõikide vastu. Inimene on loomult egoist, inimese käitumist juhib enesearmastus. Inimloomuse aluspõhjaks on enesealalhoiutung, mis avaldub selles, et inimesed otsivad igal pool naudingut ja kardavad surma. Moraal põhineb kokkuleppel, see kõigile kasulik Kaastunne Hobbes'i järgi Isegi kaastunne on egoistlik tunne sama häda võib tabada ka meid endid Ta väidab, et kõige vähem kaastunnet selliste õnnetuste vastu, mis tuleneb suurest patususest ja kõige vähem kaastunnet hädas, millest mõtlevad, et see võiks neid endid kõige vähem tabada. Mandeville egoismist Kõige tugevamaks ego tundeks edevus. Inimeste käitumise peamine motiiv on teenida kiitust. Poliitikud kasutavad kiitustega rahvast ära. Adam Smith:
moodi maalima ja loobus tulusast tööst väga ebakindla kunstnikuelu kasuks. Pärast 1888.aastat hakkas ka Gauguin pidama impressionismi kunstivooluks, mis muudab kunstniku passiivseks nähtava maailma jäljendajaks. Oma muutunud hinnangut väljendas ta väga teravalt: ,,Impressionism--see on silmad ilma ajuta." Selline põlastav (ja muidugi ülekohtune) ütlemine näitab Gauguini püüdluste suunda. Erinevalt van Goghist oli ta üsna egoistlik ja kõrge enesehinnanguga kunstnik. Ta oli sõbrunenud sümbolistlike kirjanike ja kriitikutega ning oli veendunud, et kunst peab kandma olulist hingelist ja vaimset sõnumit, soovitavalt midagi müstilist, igavest ja salapärast. Sellise kunsti eeskuju ei lootnud Gauguin leida kaasaegsetest suurlinnadest, vaid primitiivsetest või eksootilistest kultuuridest. Nagu paljud romantikud enne ja pärast teda pida Gauguin läänemaist elulaadi ummikus olevaks ja tühiseks
a) ja ego ideaal Mõistuse tasand, lähtub reaalsuseprintsiibist, impulsside kontroll arvestades Superego reeglitega. biheiviorism – modelleerimine ja kinnitamine; kinnitus ja karistamine; vaatluslik õppimine – (7-8.a) internaliseerimine. Verbaliseerib normi: abstraktsioon korduvast tegevusest. 3. Moraalsus on ratsionaalne arusaamine sots.õiglusest – kognitiiv-käitumuslik perspektiiv Immanuel Kant – inimest suunab nii egoistlik kui ka heatahtlik soov; J.Piaget (1932) „The moral judgement of child“ - Moraalne realism e sunnimoraal e heteronoomne moraal 5-6.a Reeglid on absoluutsed ja muutumatud; on sunnitud neid järgima reeglid on väliselt reguleeritud täiskasvanud autoriteetide poolt reeglid ei saa muuta sellepärast, et laps kuuletub autoriteedile ning ta on
meelelisi naudinguid hakatakse väärtustama – hinnatakse keha kui sellist. Tekib isiku egoistlik edusaavutamisvajadus – edukas on see, kes taotleb oma eesmärke ainult endast lähtuvalt. Andekus paljudel erinevatel aladel. Eeskujulikuks renessanssiinimeseks peetakse Leonardo da Vincit. Renessansis saavad tähtsaks eneseteadvus, humanism ja isikuvabadus. Renessansiinimene saavutab oma eesmärki vahendeid valimata – nn. „eesmärk pühitseb abinõu“ (Niccolo Machiavelli). Tekib isiku egoistlik edusaavutamisvajadus – edukas on see, kes taotleb oma eesmärke ainult endast lähtuvalt. Andekus paljudel erinevatel aladel. Eeskujulikuks renessanssiinimeseks peetakse Leonardo da Vincit. 20. Mida tähistatakse kunstiajaloos terminiga spolia? Tooge näiteid antiikehitiste kontekstis. Spolia – varasemate ehitiste materjale kasutatakse hiljem uute ehitiste loomiseks. nt. * 4. sajandist pärinev Ianuse kaar, mis on ainus säilinud neljafassaadiline triumfikaar Roomas.
® Sotsiaalne pessimism, skepsis suurte reformide ja suurte teooriate suhtes ® Usk riiki kui loomulikku elukeskkonda ja hea elu tagamise vahendisse, sageli rahvuslus ® Kõlblus, sageli soov kiriku ja riigi liiduks, põlvkondade side. Traditsioonide austamine ® Traditsionalism tähendab ennekõike põhiväärtuste säilitamise ning järk-järguliste kontrollitud reformide teostamise vajalikkust; ® Inimolemuse ebatäiuslikkus et inimene on egoistlik ja üksikuna saamatu, on tal vaja riigipoolset ühiskonnaelu korraldatust, mis kõige vabam on majanduses; ® Orgaaniline ühiskond konservatiivide arvates vajavad inimesed ennekõike turvatunnet (isiklikku julgeolekut, aga ka ressursse äraelamiseks), mida suudab neile pakkuda vaid riik, mis on ühiskonnaelu paratamatu ning parim vorm; ® Inimesed ei pea olema võrdsed, vaid ühiskonnas peab olema kindel hierarhia, mis
Kui kiiritada haige inimese tuba sinise valgusega, siis muutub tuba jahedamaks ja rahustab. See on eriti kasulik palaviku alandamiseks ja surmahaigete olukorra kergendamiseks. (Verner- Bonds. L . 2003) Sinise vastand · rumalus (Verner- Bonds. L . 2003) Sinise positiivsed võtmesõnad · Kirgas · Virtuoosne · Püha · Rahumeelne · Juurdlev · Harmooniline · Truu (Verner- Bonds. L . 2003) Sinise negatiivsed võtmesõnad · Egoistlik · Mittereageeriv · Ebaaus · Halastamatu · Nõrk 20 · Pahatahtlik (Värviteraapia; 2003; lk25) 3.7 Oranz Oranz värv esindab enesekindlust ja praktilisust. Oranzi ühtlustav ja sulanduv osa avaldub soolestiku funktsioneerimises laboratooriumina: kõigepealt kontrollitakse toimet ja alles siis võetakse omaks või heidetakse kõrvale. Sellel värvil on mõju ja see ta on äärmiselt järjekindel
V madal I II madal kõrge Tagasiside märkamine ja andmine Nende omaduste kombineerimisel saab 5 suhtlemisstiili: 1. Ennast eitav, salgav suhtlemisstiil- seda kasutavad kinnised, sissepoole suunatud inimesed. 2. Ennast kaitsev suhtlemisstiil- need inimesed püüavad rohkesti teisi hinnata, sageli kriitiliselt. Suheldes ollakse vähe avatud ja sageli egoistlik. 3. Ennast näitav suhtlemisstiil- ollakse väga avatud, tagasisidet võetakse arvesse vähesel määral. Otsitakse tunnustust ümbritsevast keskkonnast. 4. Ennast teostav suhtlemisstiil- inimene on maksimaalselt avatud ja võtab täielikult arvesse teistelt tulevalt tagasisidet. Seda stiili kirjeldatakse kui ideaalset, paraku pole kasutamine sageli võimalik. 5. Endaga kokkuleppiv suhtlemisstiil kujuneb siis, kui avatus ja tagasiside arvestamine esinevad mõlemad keskmisel määral
"Tõde ja õigus" kokkuvõte A.H.Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa TEOSE ANALÜÜS "Tõde ja õigus" 1.osa ilmus 1926.aastal ja kuulub autori varasemasse loominguperioodi, mida iseloomustab puhtakujuline külarealism. Tammsaare on sündinud aastal 1878 ja surnud 1940 ning "Tõde ja õigus" on kirjaniku üks tähtsamaid teoseid. Raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust. Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööle ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Tagapere Pearule. Andres mõistab, et võitlus maaga kestab tegelikult igavesti ning annab heal juhul tulemuseks vaid viigi. Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 ning tegevuspaikadeks on Varga...
V madal I II madal kõrge Tagasiside märkamine ja andmine Nende omaduste kombineerimisel saab 5 suhtlemisstiili: 1. Ennast eitav, salgav suhtlemisstiil- seda kasutavad kinnised, sissepoole suunatud inimesed. 2. Ennast kaitsev suhtlemisstiil- need inimesed püüavad rohkesti teisi hinnata, sageli kriitiliselt. Suheldes ollakse vähe avatud ja sageli egoistlik. 3. Ennast näitav suhtlemisstiil- ollakse väga avatud, tagasisidet võetakse arvesse vähesel määral. Otsitakse tunnustust ümbritsevast keskkonnast. 4. Ennast teostav suhtlemisstiil- inimene on maksimaalselt avatud ja võtab täielikult arvesse teistelt tulevalt tagasisidet. Seda stiili kirjeldatakse kui ideaalset, paraku pole kasutamine sageli võimalik. 5. Endaga kokkuleppiv suhtlemisstiil kujuneb siis, kui avatus ja tagasiside arvestamine esinevad mõlemad keskmisel määral
Tööjaotus mehaaniline (primitiivne ühiskond) inimesed on sarnased, üksikindiviidi tähtsus väike, õigusnormid repressiivsed; orgaaniline (modernne ühiskond) inimesed on erinevad üksikindiviidi tähtsus suur Religioon religioossete ideede allikaks ühiskond, suurem jõud (jumal) mida tunnetatakse on tegeliklt ühiskonna poolt loodud kollektiivne teadvus Enesetapud ei sõltu isiku enda tahtmisest vaid ühiskonnast o Egoistlik enesetapp sots. Suhete puudumine, võõrandumine o Altruistlikud liiga tugevad sots. Suhted, ohverdus o Anoomilised radikaalsete muutuste ajal, nõrgad sots. Normid o Fatalistlikud tugev sots. Surve Max Weber sotsiaalteadused erinevad loodusteadustest, sest uurimisobjekt mõtleb ise Uurima peab indiviidide tegevust, sest indiviid omistab subjektiivse mõtte Sotsiaalse tegeuvse ideaaltüübid: 1) sihiratsionaalne tegevus eesmärk
neid inimesi kodudest välja aetud ja hulkureid ning sante võttis teinekord oma rüppe kirik (kloostrid), märatsema kippuvaid või rahutuid isikuid isoleeriti eeskätt vanglaisse, koos kurjategijate, prostituutide jne-ga. (Ainult vaimuhaigeile mõeldud isolaatorid tekkisid siiski samuti suhteliselt vara Rootsis teatakse selliseid juba näiteks aastast 1305.) 18. sajandist hakkas euroopa kultuuriruumis levima hoiak, et vaimuhaiged on eeskätt haiged. Egoistlik enesakaitserefleks ühiskondlikus käitumises hakkas tasapisi asenduma altruistliku ja humanistliku lähenemisega. 18. sajandist hakkas vaimuhaiglate institutsioonide medikaliseermine, milles 2 suunda: 1. Haiglate juurde hakati asutama psüühikahäiretega patsientide osakondi (1751. a Inglismaal) jne. 2. Hakati meditsiinilisest lähtekohast lähtuvalt rajama eraldi institutsioone vaimuhaigeile. Baltimaades hakkas psühhiaatria elavamalt arenema alles 19 saj
(inimloomust kirjeldav seisukoht) 2.Personaalegoism inimene on võimeline ka isetuteks tegudeks, kuid ta ei taha neid teha. See on tema valik. Ta lihtsalt ei hooli moraalist. See on lihtsalt enesearmastus ehk isekus. 3.Individuaalne eetiline egoism seisukoht, et kõik inimesed peaksid toimima minu heaks. 4.Universaalne eetiline egoism seisukoht, et kõik inimesed peaksid toimima egoistlikult igaüks enda heaks. Tahta teha heategusid on altruism, mitte egoistlik! Inimene ei tee alati kõike seda, mida tahab. Nt hambaarstil käimine. a) egoismieetika: Eetiline egoism väidab, et me võime küll olla võimelised altruistlikeks tegudeks, kuid me peaksime tegema egoistlikke tegusid. PS! Altruist ei pea ütlema, et isekad teod on keelatud, seetõttu tohib altruist ka endast hoolida. (Kuldne reegel) Egoismi-eetika arvestab vaid oma heaoluga ning ei muretse järeltulevate põlvede pärast ("Pärast meid tulgu või veeuputus")
ei anna. Peategelasi on kaks: Pearu Murakas ja Andres Paas. Viimane on väga töökas, sihikindel ja tugev mees- ilma nende omadusteta poleks ta suutnudki midagi säärasel vesisel ja kivisel maal peale hakata. Andres oskab ka naabrimehe krutskitele samaga vastata, kuid peab tähtsamaks siiski ausust. Oru Pearu on seevastu kaval, salalik ning samuti visa hingega mees. Rammult jääb ta Andresele alla, kuid "rehnutti" oskab kohe mitme eest pidada. Vahel tundub küll, et Pearu polegi nii egoistlik, vaid üsna heatahtlikult nõus vaenlasega ka ära leppima; hiljem selgub aga, et mees ei mõelnudki seda nii tõsiselt, vaid tegutses nii selleks, et kirikusse minekuks end pattudest puhtaks pesta. Kõrvaltegelasteks on Krõõt (nõtke, teotahteline, heasüdamlik), Lambasihver (matsakas, leppiv peksmisega), Juss (töökas ja allaandev), Mari (emalik, töökas, jutukas) ning Mäe ja Oru talu noorem põlvkond. Mäe
1 ainult õigel viisil saavutatud eesmärk on midagi väärt. Renessansiinimene saavutab oma eesmärki vahendeid valimata nn. ,,eesmärk pühitseb abinõu" (Niccolo Machiavelli). Ühemõõtmelist maailma õpitakse tundma kogemuslikult, ka meelelisi naudinguid hakatakse väärtustama hinnatakse keha kui sellist. Tekib isiku egoistlik edusaavutamisvajadus edukas on see, kes taotleb oma eesmärke ainult endast lähtuvalt (Boccaccio ,,Dekameron"). Katolik kirik ei ole konfliktis paganliku antiikluse matkimisega, sest enamik paavste on samuti tüüpilised renessansiinimesed. Selle tendentsi kõrval on ka muid ilminguid (14-15 saj.) harras usklikkus ja askees (nt. Firenze munk Girolamo Savonarola). 15. sajandi II poolel tugevnes uuesti Platoni ja uusplatoonikute filosoofia mõju, mille kohaselt
Rituaal saab ka pühaduse allikaks: ilus surm toob ellu pühapaistet. Vaarema Dido surmast kõneldakse otsesõnu kui pühapaiste loomisest: “Too sajanditagune, samavõrd kurb kui kaunis inimkehast tõrvik ei vähendanud Bigartite õlikiindumust. Vastupidi: nafta kohale tõusis nüüd ka Ohvriõli oreool – mis lõpuks andis “mustale maaverele seni puuduva pühapaiste”.23 Rituaal muudab ilusa surma kollektiivseks nähtuseks; kui enne väitsime, et Baturini tegelaste tõeotsimine on egoistlik, ainult enesele pööratud tegevus, siis tõeotsimiste päädimine rituaalses surmas võib surmavaliku egoismi pöörata kogukondlikuks sündmuseks, mis mõjub kogukonda taasloovana. Ohvriõli pole enam seesama, mis lihtsalt nafta; naftakaevandamine omandab üleva varjundi. Romaanis “Sõnajalg kivis“ sümboliseerib ilu ja surma ühendust viimsevaatetorni kujund. Nimelt kasutatakse vanglas, kus peategelane Batrian viibib, vangide hukkamiseks nn. humaanset meetodit:
tegutsejate ootused on ühesugused Valitsevad kokkulepped, mis mõjutavad vastastikkuse sõltuvuse suhteid Reziimi komponendid Printsiibid ja normid reziimi defineerivad põhilised tunnused Reeglid ja otsustamisprotseduurid Reziimide nõrgenemine nende komponentide muutumine vähemühtseks Reziimide keskel on (kaubandusrez wto) rahvusvaheline organisatsioon Reziimi tekkimine Egoistlik omahuvi (seotud hegemoonilise .., algselt tegeletakse omapäid nii nagu riigile hea, aga siis avastatakse, et koostöö teiste riikidega on riigile hea) o Spontaanne o Läbirääkimised o Sunnitud Poliitiline jõud o Kosmopoliitne ja instrumentaalne o Partikulaarne ja eesmärgipärane Normid ja printsiibid o Teine probleemala Kasutus ja tavad (usage and custom) Teadmised (knowledge)
· Iseloom ja harjumus seovad inimese ennustatava käitumisega tekib süütunne. · Moraalselt käituma motiveerib meid Adam Smithi järgi soov erapooletu vaatleja sümpaatia ehk heakskiidu järele. 31. Mis vahe on psühholoogilisel ja eetilisel egoismil? Psühholoogiline egoism on deskriptiivne, eetiline egoism normatiivne teooria. Psühholoogiline egoism inimloomus on egoistlik, mistahes teo eesmärgiks on vältida isiklikku kahju või saavutada isiklik kasu. Meil on psühholoogiliselt võimatu olla altruistid. Eetiline egoism igaüks peaks järgima ainult omahuvi. Meil ei ole kohustust teisi aidata. 32. Milliste argumentidega püütakse toetada psühholoogilist egoismi ja mis teeb need argumendid problemaatilisteks? Hobbesilik argument: selle tõlgenduse kohaselt pole me üdini psühholoogilised egoistid, vaid valdavalt meil on võimas tendents selle suunas
Kellele toota? Pareto-efektiivne tasakaal (ühe osaleja seisundi paranemine toimub ainult teise osaleja arvel) Ühiskonnas muutub ainult see, mida, kuidas ja kellele toodetakse. Infoühiskonnas on peremeheks infoomanik. Inimene läheb tootmisest välja. Inimese hooleks jääb vaimne töö. Tavaliselt tehakse analüüsi ühe toote baasil. Mikromajanduslik mudel. Siin on kasutusel lihtsustatud inimmudel homo oeconomicus: ratsionaalselt käituv, majanduslikult mõtlev, tundetu, sõltumatu, egoistlik, omakasust lähtuv olend. ,,Turuhinnaga on kõik saadaval." Nõudluse ja pakkumise rist. Kõige parem, efektiivsem. Turu tasakaalu punkt. Nõudlust mõjutavad: Inimeste arv Inimeste keskmine sissetulek Inimeste vanuseline struktuur Elanikgrupi jaotumine rahalise sissetuleku järgi Mood Taas- ja asenduskaubad Kaaskaubad nt bensiini nõudlus sõltub sellest, palju autosid on Pakkumine: Sisendite hinnad Mood Taas ja asenduskaubad Pakkumise tase 2. loeng 12. sept 2011
- Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg (turu eneseregulatsioon e nähtamatu käsi) = majanduslik õitseng · Iga indiviid püüab oma kapitali rakendada nii, et see toodaks maksimaalset väärtus · “Nähtamatu käsi” (majanduse eneseregulatsioon) edendab eesmärki, mis polnud osa algsest kavatsusest · algne egoistlik impulss teenib ühiskonna huve, kuna raha teenimine eeldab, et toodetakse midagi, mida teised hindavad o Riik tagab kollektiivsed hüved - Riik sekkub olukordades, kus isereguleerumise printsiip ei toimi - tagab “avalikud hüved”, mida turg ei suuda: · Infrastruktuuri kaubanduse hõlbustamiseks (teed, kanalid, sillad, dokid)
Normatiivne kuidas asi peaks olema. Annab norme. Eesmärk uurida ja anda soovitusi, mida tuleks teha, et areng toimuks soovitud suunas. Ühiskonnateaduste eesmärk: seletada selleks, et kujundada. Abstraktsioon Ükski teooria ei hõlma objekti kogu keerukuses, tuleb piirduda nähtuste ja protsesside oluliste tunnustega. Majandusteoorias on kasutusel: · lihtsustatud inimmudel homo oeconomicus: ratsionaalselt käituv, majanduslikult mõtlev, tundetu, sõltumatu, egoistlik, omakasust lähtuv olend. · ceteris paribus printsiip: vaadeldakse vaid ühe, käesoleval juhul kõige olulisema teguri mõju resultaadi kujunemisele, eeldades, et teiste tegurite mõju jääb samaks. Majanduses ei ole miski jäädav, kõik muutub ja veel kiiresti. Seetõttu on analüüs kaheks jaotatud: staatiline (hetkeline) dünaamiline (kuidas selleni on jõutud, võrdlus). Majandusteadus püüab hoiduda staatilisest analüüsist, ei anna reaalset pilti arengust.
probleemidest. Õpiraskustest ja vanusega kaasnevatest tujutsemistest, valetamisest, kuidas noored tahavad juua ja pidutseda, mitte alluda sellele maailmale, mis paneb neid tegema midagi, mida ise ei soovi. Holdeni probleemid olid küll vist veidi raskemate killast, aga kindlasti on ka tegelikult selliseid inimesi olemas. Holden: tasakaalutu, närviline, pikka kasvu, nägi vanem välja kui oli, egoistlik, arg, hoolimatu, hoolivus õe vastu, huumorimeel, jõi, suitsetas, ei viitsinud õppid, hea fantaasia. IV PILET 1. Rändmotiivid kirjanduses osata nimetada motiive (3) ning tuua näiteid (maailma)kirjandusest 2. Camus kui eksistentsialismi esindaja. Loetud teose ,,Katk"/"Võõras ,, lähivaatlus. Vastused: · Verepilastus ,, Kuningas Oidipus ,, ,,Hamlet" Pikk ja raske kodutee- ,,Odüsseia" ,,Toomas Nipernaadi ,, ,,Peer Gynt"
Iseloom ja harjumus seovad inimese ennustatava käitumisega – tekib süütunne. Moraalselt käituma motiveerib meid Adam Smithi järgi soov erapooletu vaatleja sümpaatia ehk heakskiidu järele. 31. Mis vahe on psühholoogilisel ja eetilisel egoismil? Psühholoogiline egoism on deskriptiivne, eetiline egoism normatiivne teooria. Psühholoogiline egoism – inimloomus on egoistlik, mistahes teo eesmärgiks on vältida isiklikku kahju või saavutada isiklik kasu. Meil on psühholoogiliselt võimatu olla altruistid. Eetiline egoism – igaüks peaks järgima ainult omahuvi. Meil ei ole kohustust teisi aidata. 32. Milliste argumentidega püütakse toetada psühholoogilist egoismi ja mis teeb need argumendid problemaatilisteks? Hobbesilik argument: selle tõlgenduse kohaselt pole me üdini psühholoogilised egoistid, vaid valdavalt – meil on võimas tendents selle suunas
väljendanud oma mõtteid hästi, väga täpne ülevaade tolleaegsest Moskva, Peterburi ja maa-aadlist. Samuti täpne Venemaa olustik väga tänapäevane- ajastul oleks nagu midagi viga, kõrgseltskonnal suur võim. Tegevusliinid vürtsikad. Vaatluse all erinevad inimtüübid. Romaan räägib abielu purunemisest. Perekonnaelu lagunemine kui üks osa reformijärgse Venemaa kaootilisest elust. Kujutab klassiühiskonda, mille ladvik äärmiselt egoistlik. Nüüd tähtsamad tegevusliinid: 1) Anna ja Vronski Anna on keeruline ja vastuoluline, samas kaunis, tark, õiglane ja elurõõmus naine. Vronskisse armumine ei suuda Anna oma meest petta külmavereliselt, tema kirglik tunne pole suurilmlik seiklus, vaid tõeline andumus, mis teeb elu Kareniniga võimatuks. Vronski pole Aleksei Kareninist väiksem , kuid teist laadi egoist, tema jaoks tähendab elu vaid naudingute vaheldust
Selles teoorias on ka sõltuvuse tees, mis ütleb, et moraal ei saa olla sõltumatu ratsionaalne otsus, vaid on sõltuv kultuurilises kontekstis. Konkreetses kultuuriruumis on mingisugune moraal, mida ei saa ega tohigi muuta. Igas kultuuris on ka teisitimõtlejaid, kuid sealt ei saa tõusta prohveteid. Inimese kriitiline mõtlemine toob välja vastuolude lahendamise vajaduse. Kultuuriline relativism lähtub ainult meie endi huvidest, seega on selline teooria veidi egoistlik. Psühholoogiline egoism lähtub enesekesksusest, sest see on eelkõige teoorias eesmärk enda piire laiendada. Selle peamine motiiv on enesekesksus, mis ütleb, et inimene oma tegevustes lähtub kõrgematest hüvedest ja kõrgematest eesmärkidest. Nende teostamiseks tuleb anda maksimaalne vabadus ega tohi piirata inimest tema enese huvide saavutamisel. See eetika on kõige austavam inimese suhte, sest see on inimloomusele loomupärane. Selle teooria rajaja oli F. Nietzsche. Tema
nemad eitavad revolutsiione. · Indiviid: kollektiiv ja vajadused, integratsioon SD seisukohast indiviidi põhimütteliselt ei ole, kuna on ainult kollektiiv ja ühised sotsiaalsed eesmärgid ning universaalsed vajadused mida riik peab rahuldama. Titmuss tõi välja kaks peamist põhjust miks heaoluriik on vajalik: selle pärast et see võib soodustada latruismi ja sotsiaalse integratsiooni. Titmusse arvates inimene ei ole oma loomusest ei altruistlik ega egoistlik. See viis kuidas ühiskond on organiseeritud nin kuida institutsioonid on struktureetid (eriti heaolu ja tervise süsteemid) kas edendab inimese altruismi või hoidab selle ära. Universaalsed sotsiaalsed teenused edendavad sotsiaalse integratisooni, kuna nemad on kättesaadava kõigile ja ei diskrimineeri kedagi, nemad annavad institutsionaalseid võimalusi kodanikele näidata oma altruistlikut toetust teistele inimestele.
Probleemipüstitus · Lugu Gygese sõrmusest: kui me vaid saaks, siis lähtuksime alati ainult omahuvist. · Me ei ole altruismiks võimelised. · Järelikult altruism ei saa olla kohustuslik. · Kuid moraal näib ometi nõudvat altruismi. · Lisaks tundub, et mõned inimesed ongi vahel altruistlikud. · Kas meid motiveerib egoism või altruism? Kas psühholoogiline egoism on tõene? Psühholoogiline egoism · Kirjeldav teooria inimloomus on egoistlik. · Selle teooria järgi: mistahes teo eesmärgiks kõigi inimeste puhul on vältida isiklikku kahju või saavutada isiklik kasu (või mõlemad) kas siis lühi- või pikaajaliselt. · Seos eetikaga: kui meil on psühholoogiliselt võimatu olla altruistid, on liig seda nõuda. Motiivi interpreteerimine · Altruistliku käitumise seletus psühholoogilise egoismi seisukohalt altruistlik käitumine
Tragöödiad =Arvab, et inimese elutingimused, iseloom ja kasvatus kujundavad saatuse =Parimad ja õilsamad hukkuvad =Shakespeare on saatuse usku - traagilised juhtumid on tingitud ettemääratusest =Kõlab nukker veendumus, et inimene on paljasjalgne loom =Kõige helgem tragöödia on ,,Romeo ja Julia" -Armastus on võimsaim -Noored armastajad, seetõttu tingimusteta armastus, egoistlik armastus st. teiste arvamust ei arvestata =Juhib tähelepanu vanade ja noorte vastuolule -Vendetta ehk veritasu ehk lõpmata ring =Ajendiks verivaen =Juhusel on väga suur roll =Tegelased on katoliiklased 2. Ülevaade Hamletist Pilet 14 Cervantese elu ja looming, ,,Don Quijote"; Ülevaade ühest Moliere näidendist 1. Cervanese elu ja looming, ,,Don Quijote" Elas 1547 1616 Sai kuulsust rüütliromaanide paroodiaga
- Popkultuuri levik on väga suur ja võimas: selle teemad, hoiakud, sõnavara jms on hakanud kirjandusse imbuma - Hiram „Mõru maik“ (1999) - Hornby „Elu edetabelid“ (1995) - Laulusõnad on alati osa kirjandusest olnud – osad neist on võimsad ka ilma muusikata TRANSGRESSIIVNE KIRJANDUS - Ingl k. Patustama, üle astuma - märgib kirjandust, mis on otseses seoses lääne ühiskonna vaimuseisundiga (materialistlik ja egoistlik ellusuhtumine) - eksistentsialismi küsimuste käsitlemine ning nende nö üle võlli keeramine - sotsiopaat = isik, kes ei näe enda vigu ja muutub kergelt vägivaldseks, kellel puudub süütunne ning empaatiavõime Transgressiivne kirjandus Eestis - taustaks taasiseseisvumine 90date alguses - poliitilised muutused - majandusolude muutmine – kiirelt ja vahendeid valimata rikastumine Kaur Kender „Iseseisvuspäev“ (1998)
" Kas sisemise mina usaldamine teeb õnnelikuks? Kas tegelikult on ühiskonnal õigus teisi hukka mõista? Kas abielu sünnib iseenesest või tuleb vaeva näha? Kas materiaalne heaolu või hingerahu? Anna hurman, kirglik, käitumisega rikub suurilma reegleid, keeruline, vastuoluline, kadestatakse naiseliku ilu kehastuse ideaal, kordumatu, mõistatusliku iseloomuga, seesmiselt terve natuur, armastus on tõeline andumus, ei taha kedagi külmavereliselt petta. Samas egoistlik, sest tema tõttu käib perekond alla, ei suuda Anyt armastada. Hüsteeriline, satub sisemisse kriisi, purunevad perekonna ja inimlikud sidemed, elu ummikus. Elus on olnud vaid üks roll armastav ema, leides armastava naise rolli, jääb esimesest rollist puudu. Enesetapu muudab eriti traagiliseks see, et viimasel hetkel mõtleb Anna ringi. Jõuab mõistmiseni liiga hilja, kahetseb rongi all. Vronski vallaline, egoist elu naudingute vaheldus, seetõttu armastus ja kirg jahtuvad,
Tegevusliin: rutiinne elu, palju korduvat tegevust. Iga õhtu käib väljas ja iga õhtu vaatab Patty Winters'i saadet, videolaenutuses käimine. Selle taha varjab psühhopaadi elu. Tapmine on sama tavaline asi ta elus nagu kohtingud ja tapmised. Ainuke asi, mis raamatu käigus juhtub on tegevuse kiirenemine. Tihedamad tapmised, videode laenutamine. Raamatu jooksul ei saa aru, kas need on ta kujutused või juhtuvad pärisel, tegudele ei järgne sündmuseid. Peategelane Patrick Bateman. Egoistlik ja eneseimetleja. Kõigile meeldiv, lisaks paljudele naistele, kellele meeldis, meeldis ka mehele. Karjäärihimuline. Ühekülgsed väärtushinnangud kõik oleneb ainult välimusest. Teadlikult püsimatu hing ei tahtnud suhet. Kõik ta ümber väga materiaalne, raha oli väga oluline ja hinda mainiti igal pool. Kriitiline ja halvustav. Psühhopaatia kui haigus. Haigusel on kolm faasi: hindamisfaas peategelane otsib ohvrit, kas
- Toob Prantsuse sotsioloogia Briti antropoloogiasse. - Liikus palju ringi, õpetas eri kohtades (Cape Town, Sydney, Tonga kuningriik, Chicago). Viimaks naasis Oxfordi. Suri Inglismaal 1955.a., jättes maha tohutu mõju kohalikele osakondadele. Põlgas difusionismi ja evolutsionismi ja ajaloolisi lähenemisi. Noorena tuntud kui 'Anarchy-Brown' tema kire tõttu vene anarhisti Pyotr Kropotkini tõttu. RB oli (nagu Malinowskigi) väidetavalt kinnismõtteline, egoistlik, dogmaatiline ja pretendeeris üliinimese positsioonile. Mõtles kohalike kohta lugusid välja, aga need luiskelood ei jõudnud siiski kunagi tema publikatsioonidesse. Kirjeldas esimesena sellist suguluse aspekti nagu 'naljatlev suhe'. Kui Malinowski lahkub, võtab RB sisuliselt üle Briti sotsiaalantropoloogia juhi koha Oxfordis. 'Peame mõistma kusagil toimuvat selle laiemas poliitilis-sotsiaalses strukturaalses süsteemis.
See et inimesed on vabad, tähendab et meil puudub võimalus vabadust pol suuni ja võimuga ühildada, kuid ei tähenda, et vabana elamine oleks võimalik. Teine eeldus: inimesed on egoistlikud. Seetõttu ei ole loomulik olukord mingi rõõmupidu ,vaid kõigi sõda kõikide vastu. Vabaduse tingimustes elatakse pidevas valmisoleku seisundis võidelda, keegi ei tunne ennast turvaliselt. Vabadus välistab ühiskonna. Rousseau (1712-1778) - inimene ei ole oma loomu poolest egoistlik. Algses looduslikus seisundis on inimene õnnelik. Omakasupüüdlikuks muutub inimene alles ühiskonnas, ühiskonna tingimustes ei saa inimene olla vaba. Valitseja on rahvask ui tervik ise. Pooldas võimude lahusust ja valimisi. Mill (1806-1873) (Negatiivse vabaduse võidukäik.) Utilitarismi järgi juhindub inimene oma tegudes naudingutest ja kannatauste vältimisest. Moraalselt õige ja ühiskondlikult soovitav
sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, organisatsioon, perekond jm sotsiaalsed kooslused) sotsiaal-majanduslik struktuur, institutsionaalne, tähendusstruktuurid Sotsiaalne struktuur vs tegutseja I -> Strukturalistlik lähenemine, ehk – struktuur määrab! Nt Durkheim (1858-1917) – sotsiaalsed faktid Durkheim’i käsitlus suitsiidist “Le Suicide” (1897): põhjused sotsiaalsed, mitte individuaalsed: Egoistlik suitsiid – madal integratsioon (äralõigatus ühiskonnast, nt vanurid) Altruistlik – üle-integreeritus (sotsiaalse kontrolli mehhanismid, nt religioossed, poliitilised põhjused - nn enesetaputerroristid) Anoomiline – madal regulatsiooni aste (anoomia – olukord, kus vanad normid ei kehti ja uusi veel pole) Sotsiaalne struktuur vs tegutseja II -> Interaktsionalism (E.Goffmann), fenomenoloogia (A.Schutz), etnometodoloogia (H
tegelased · rodion raskolnikov vaene tudeng, radikaalne ja ühiskonnast eraldunud · razumihhin raskolnikovi sõber, abivalmis ja heasüdamlik · aljona ivanova pandimajapidaja, kelle raskolnikov tapab · mlizaveta ivanova aljona õde · marmeladov joodikust riigiametnik · sonja . marmeladovi tptar, uskilk, teenib raha prostituudina · pjotor petrovitsh luzin dunja peigmees, valelik, egoistlik · dunja raskolnikovi õde, julge ja otsusekindel · pulheeria ivanova raskolnikovi ema, lihtsameelne, heatahtlik · ivanovich svidrigailov dunja eelmine tööandja, armastas dunjat · marfa svidrigailov svidrigailovi naide, kade dunja peale · porfiri petrovitch politseiamentik · ilja petrovitsh politseinik · alexander grigorievich zamjotov noorem politseinik temaatika
vastavuses andmetega Järeldus: enesetapud on põhjustatud, vähemalt osaliselt, sotsiaalsetest faktoritest; suitsiidi teeb kõrgema tõenäosusega inimene, kelle side oma kogukonnaga on nõrk Suitsiidi liigid ajendi alusel: o Fatalistlik suitsiid harv; viitab olukorrale, kus inimene on ühiskonnas, kus on liigne sõltuvus ebaratsionaalsetest reeglitest o Egoistlik suitsiid tuleneb liiga vähesest sotsiaalsest integratsioonist o Altruistlik suitsiid tuleneb liiga intensiivsest integratsioonist grupiga; ohverdus grupi heaolu tarvis o Anoomiline suitsiid tuleneb radikaalsetest sotsiaalsetest muutustest, kui sotsiaalsed normid on liiga nõrgad Anoomia sotsiaalsed normid on nõrgenenud ning selle tulemusena tekib ühiskonnas
Tuglas on meisterlikult avanud kahe looma käitumise erinevused. Popi on koeralikult truu, ent alistuva hingega ja vajab käskijat, kellele kuuletuda. Koer hakkab järjest enam sattuma Huhuu mõju alla, kuigi ta ahvi kardab. Popi on ahvist intelligentsem, kuid tal puudub iseseisvus. Orjameelsus sunnib teda lõpuks jäägitult alluma kiuslikule ja kurjale ahvile, kes väliselt meenutab pisut tema eelmist Isandat. Huhuu on Popi otsene vastand – edev, tige ja egoistlik, kuid käitumises siiski iseseisev. Sümbolid- isand tähistab kordaloovat inimmõistust ja tarkust. Tema lahkumise järel algab majas võitlus intelligentse, kuid nõrga ja alistuva ning jõhkra ja egoistliku olevuse vahel. Isanda maja võib tähendada tervet maailma, milles heaolu ja korra on loonud inimlik mõistus. Tuglas ja tema uusromantiline novell “Toome helbed”, milles varjundirikka impressionismiga antakse edasi täiskasvanute maailma suuri saladusi tajuva
ka isapoolel enam suva, kellele ta selle järglase teeb, talle on ka oluline, et järglane saaks head geenid, seega ainult emased pole need, kes valida saavad. · Inimene kui ürgema järeltulija. Bioloogiline ja kultuuriline inimene. Inimese olemus jaguneb bioloogiliseks ja kultuuriliseks, bioloogiline on primaarne. Bioloogiline mees on võistluslik, tormakas, egoistlik, edev, edujanune jms. Bioloogiline naine on pigem sotsiaalne, ettevaatlik, valiv, kohusetundlik, rahu armastav pereinimene. Naine ürgema järeltulija: naised tahavad suuremat valikuvõimalust (et igaüks saaks printsi valgel hobusel) ja suuremat isahoolt isaste poolt kurb tõde: mida suuremat isahoolt isase poolt emane soovib seda väiksem valikuvõimalus tal on.
} Ühiskond on jagatud "omanike" ja "mitte-omanike" gruppideks mitte isiklike omaduste, vaid tootmissüsteemi alusel. } Kapitalistlik süsteem, millele on omane äärmuslik konkurents, püsib koos jõul, mitte kokkuleppel. Sotsiaalset korda hoitakse ülal valitseva klassi, mitte kogu elanikkonna huvides. } Igaühele on omane naudingutele püüdlemise soov. Kapitalistlik ühiskond toetab egoismi. Olles egoistlik ja püüdes naudingut saada iga hinna eest, on inimesel suurem kalduvus kuriteo sooritamisele. } Kriminaliseeritakse eelkõige töölisklassi kuritegusid. } Kõrgklassi esindajad panevad toime kuriteo juhul kui (a) neil on võimalus saada ebaseaduslikku kasu; (b) neil puudub moraal. } Kuritegevus on vaesuse funktsioon. } Majandussüsteem suurendab inimeste ebasoodsas olukorras olemist, ning suurendab nende kalduvust kuritegevusele. }
väljendada mitte ainult tundeid vaid ka ideid. See innustas teda kasutama eriti kirkaid ja jõulisi värve. Van Gogh uskus kuni surmani, et ta kuulub impressionistide hulka, sest ta ei tahtnud ennast oma sõpradele vastandada. Hoopis teisiti suhtus impressionismi Paul Gauguin. Kui ta oli veel edukas pangaametnik, hakkas ta koguma impressionistide pilte, aga hiljem hakkas ise nende moodi maalima ja loobus tulusast tööst väga ebakindla kunstnikuelu kasuks. Erinevalt van Goghist oli ta üsna egoistlik ja kõrge enesehinnanguga kunstnik. Tema eesmärgiks oli seinamaal või seinamaalitaoline tahvelmaal, mis kujutaks mingit müsteeriumi või vihjaks sellele. Sellise eesmärgi saavutamiseks vähendas ta oma piltides tsentraalperspektiive ja varjude kasutamist, millega muutis kujutise peaaegu tasapinnaliseks ja siluetitaoliseks. Ta uskus, et lihtsates, arhailistes vormides sisaldub püsivaid, igavesi vaimseid tähendusi.
Nora aga väikseid tempe iseseisvalt teeb, nagu mandlikooke linnast tules sööb, ehki Helmer selle vastu on vaieldes, et tood rikkuvad hambaid. Siis tuleb külla neile Proua Linde, Helmer palub, et Nora ütleks vajadusel, et teda pole kodus kuid selleks ei olnud tollel hetkel vajadust. Linde ja Nora pole üksteist pea 10 aastat näinud. Linde kohta oli lehe kirjutatud, tal oli mehest kas lahkunud ja mees oli kõik ka lapsed talt võttnud või mees oli surnud- igatahes Nora ei soovinud egoistlik olla ja tahtis kuulata kõike mis Lindal kosta on, siiski ei suutnud ta hoida endas rõõmu rääkida Lindele milline õnn ja raha neil Helmeri kõrgendusega sülle on kukkunud. Siiski ei püsinud jutt Linde kohta ja Nora sai rääkida veel kui Linde komenteeris, et nagu vanasti on Nora endiselt kerge raha kulutama, et tegelt on ka nemad pidanud raskusi kannatama ja Nora ise on pidanud ka tööd tegema, käsitööd ja tühja-tähja kui Torvaldi vana tääkoht küllalt sisse ei toonud,
Tammsaare Juudit erineb Piibli Juuditist, ta ei ole kangelane, vaid on armastav naine. Kas ta on kangelanna või süüdlane? Liikumapanev tegur on süütunne, ta on juba kurjategija, sest tappis oma mehe. Zanr: Tragöödia neljas vaatuses. Ainestik: Piibli Juuditi lugu. Saksa kirjanik F. Hebbeli näidendi motiiv. O. Wilde ,,Salome" Tegevuskoht: Iisrael, Petuulia linn ja selle ümbrus kuningas Nebukadnetsari piiramise ajal. Peategelased: Juudit. Ilus noor rikas lesk. Manipuleeriv ja egoistlik, ennast täis. Armastas tugevaid mehi. Lastetu ja ürgnaiselik. Kõrvaltegelasi: Nimetu: Vang Olovernese juures. Hea loll. Siimeon: Vana tark mees, vaikne nõuandja. Probleemid: Süütunne. Mõistmine ja hoolivus. Armastuse otsimine. Tühjus elus. Meeste ja naiste maailm. Vastamata armastus. Ürgnaiselikkus. Inimeste suhted. Kangelaslikkus vs kuritegelikkus. Lühidalt sisu: Nebukadnetsari väejuht Olovernes piirab Petuulia linna. Juudit läheb vastaste laagrisse
Õigepea läks Jaak linna ning sõitis sealt Laulasmaale, et näha, kuidas Juhani õpingud edenesid. Seal kuulis ta, et isegi Laasik oli matustel käinud (põhjusel, et Wikman oli talle tasuta suppi jaganud ning koolis palju mööndusi teinud). Jaak tundis, et oleks võinud ka matustel käia, sest tema oli ju kogu kooliaja direktorit kaitsnud, kui õpilaste seas temast rääkima hakati. Samas tundis Jaak teatud ärapääsurahulolu, et oli eemal olnud. Juhan oli aga veidike egoistlik, näidates välja, et tal oli vanast Wikmanist ikka täiesti ükskõik. Ta isegi väitis, kui Wikmani surm oleks teda eksamitest päästnud, oleks ta ehk ka matustele läinud. Aeg läks kiiresti ja Virve saabus Kanaaridelt tagasi. Nad said kohe Jaaguga kokku Virve tõi poisile ühe spordisärgi ja päikseprillid, mida Jaak edaspidi igal võimalusel kandis (suvel). Esimesel kohtumisel ei tundnud Jaak Virvet ära tüdruk oli kuidagi teistsugune, pruun, veel
Õigepea läks Jaak linna ning sõitis sealt Laulasmaale, et näha, kuidas Juhani õpingud edenesid. Seal kuulis ta, et isegi Laasik oli matustel käinud (põhjusel, et Wikman oli talle tasuta suppi jaganud ning koolis palju mööndusi teinud). Jaak tundis, et oleks võinud ka matustel käia, sest tema oli ju kogu kooliaja direktorit kaitsnud, kui õpilaste seas temast rääkima hakati. Samas tundis Jaak teatud ärapääsurahulolu, et oli eemal olnud. Juhan oli aga veidike egoistlik, näidates välja, et tal oli vanast Wikmanist ikka täiesti ükskõik. Ta isegi väitis, kui Wikmani surm oleks teda eksamitest päästnud, oleks ta ehk ka matustele läinud. Aeg läks kiiresti ja Virve saabus Kanaaridelt tagasi. Nad said kohe Jaaguga kokku Virve tõi poisile ühe spordisärgi ja päikseprillid, mida Jaak edaspidi igal võimalusel kandis (suvel). Esimesel kohtumisel ei tundnud
Õigepea läks Jaak linna ning sõitis sealt Laulasmaale, et näha, kuidas Juhani õpingud edenesid. Seal kuulis ta, et isegi Laasik oli matustel käinud (põhjusel, et Wikman oli talle tasuta suppi jaganud ning koolis palju mööndusi teinud). Jaak tundis, et oleks võinud ka matustel käia, sest tema oli ju kogu kooliaja direktorit kaitsnud, kui õpilaste seas temast rääkima hakati. Samas tundis Jaak teatud ärapääsurahulolu, et oli eemal olnud. Juhan oli aga veidike egoistlik, näidates välja, et tal oli vanast Wikmanist ikka täiesti ükskõik. Ta isegi väitis, kui Wikmani surm oleks teda eksamitest päästnud, oleks ta ehk ka matustele läinud. Aeg läks kiiresti ja Virve saabus Kanaaridelt tagasi. Nad said kohe Jaaguga kokku Virve tõi poisile ühe spordisärgi ja päikseprillid, mida Jaak edaspidi igal võimalusel kandis (suvel). Esimesel kohtumisel ei tundnud Jaak Virvet ära tüdruk oli kuidagi teistsugune, pruun, veel heledamate
Mõjutused ühiskonnalt. Tegevusliine piisavalt, väljendanud oma mõtteid hästi, väga täpne ülevaade tolleaegsest Moskva, Peterburi ja maa- aadlist. Samuti täpne Venemaa olustik väga tänapäevane- ajastul oleks nagu midagi viga, kõrgseltskonnal suur võim. Tegevusliinid vürtsikad. Vaatluse all erinevad inimtüübid. Romaan räägib abielu purunemisest. Perekonnaelu lagunemine kui üks osa reformijärgse Venemaa kaootilisest elust. Kujutab klassiühiskonda, mille ladvik äärmiselt egoistlik. Nüüd tähtsamad tegevusliinid: 1) Anna ja Vronski Anna on keeruline ja vastuoluline, samas kaunis, tark, õiglane ja elurõõmus naine. Vronskisse armumine ei suuda Anna oma meest petta külmavereliselt, tema kirglik tunne pole suurilmlik seiklus, vaid tõeline andumus, mis teeb elu Kareniniga võimatuks. Vronski pole Aleksei Kareninist väiksem , kuid teist laadi egoist, tema jaoks tähendab elu vaid naudingute vaheldust. Seepärast pole ka midagi imestada, et
Seoses sellega vaatab autor Napoleoni ja Kutuzovi. ,,Kes teeb ajalugu, kas üksik isik või rahvas." Novellist iroonia On kriitika, terav kriitika. Raamat räägib inimese elumõtte otsinguteks.Andrei Bolkonski. Tark, ilus, mehelik, tundlik, analüüsiv. Otsib elu mõtet, õnne. Kohtub Natasa Rostovaga. Teda kasvatati mehele saatmiseks. 18a viidi ballile. Kohtab Andreid. Andrei jätab ta 1 aastaks proovile. Tagasi tulles näeb, et on eksinud tühistab kihluse. Aga tema armastus on egoistlik. Ta tahab sooritada kangelas tegu ja saab siis haavata. Saab aru, et tema tegu on mõttetu. Saab aru,et on armastanud N aga N sureb. Teine pool raaamatust räägib Pierre Bezuhhovist. Andrei sõber. Välimus vastu pidi. Passiivne väliselt. Tuhutult rikas. Saab naise Helene. 1918 satub Moskvasse vangi. Seal kohtub ta lihtsa talumehega. Kelle käest küsib elu mõtet. Mees vastab: ,,Elumõte on elu ise." Talle saab kõik selgeks. Abiellub Natasaga.
looduslik valik toimib mitte niivõrd isendeile, vaid eelkõige loomarühmadele (nt. liikidele), need rühmad, mille liikmed ohverdavad oma egoistlikud huvid rühma kui terviku huvides, on suhteliselt edukamad Teised aga (G. Williams, D. Lack jt.) kritiseerisid neid seisukohti: oletagem, et rühm koosneb ohvrimeelsetest isenditest, kes piiravad oma sigimist, et kogu rühmale jätkuks toitu mis juhtuks, kui rühma satub egoistlik indiviid, kes nii ei käitu? tema sigimisedukus oleks keskmiselt kõrgem, mistõttu peagi leviksid tema "egoistlikud" geenid üle kogu populatsiooni peagi koosneks rühm egoistidest, kuigi rühma heaolu kannataks Tänapäevane seisukoht: looduslik valik toimib eelkõige siiski isenditele valik soosib isendeid, kes suudavad jätta rohkem järglasi kui teised indiviidid (st. levitada oma geene), kaasa arvatud siis, kui nad teevad seda teiste arvel
sellest mudelist loobuda. Kui ei ole kooskõlas, siis tuleb püstitada uued hüpoteesid ja koostada uus mudel epiirilise materjali aluses Abstrsktsioon-valitakse huvipakkuv valdkond (nt mingi turg) ning lisaks sellele ka olulised seosed selles valdkonnas (nt hinna ja nõutava koguse seos) Majandusteoorias on kasutusel: Lihtsustatud inimmudel homo oeconomicus: ratsionaalselt käituv, majanduslikult mõtlev, tundetu, sõltumatu, egoistlik, omakasust lähtuv olend. Ceteris Paribus printsiip (muutuvad kaks asja mida uurime, kuid teised asjad on püsivad). Nt hinna tõustes nõutav kogus väheneb ceteris paribus. Protsesside pidevus Majpr seotus Tasakaalukäsitlus majandusteoorias Tasakaal on süsteemi rahulik seisund: • bilansiline tasakaal (nõudlus ja pakkumine on võrdse suurusega, riigieelarve tulud ja kulud on võrdsed);
Seoses sellega vaatab autor Napoleoni ja Kutuzovi. "Kes teeb ajalugu, kas üksik isik või rahvas." Novellist iroonia - On kriitika, terav kriitika. Raamat räägib inimese elumõtte otsinguteks. Andrei Bolkonski. Tark, ilus, mehelik, tundlik, analüüsiv. Otsib elu mõtet, õnne. Kohtub Natasa Rostovaga. Teda kasvatati mehele saatmiseks. 18a viidi ballile. Kohtab Andreid. Andrei jätab ta 1 aastaks proovile. Tagasi tulles näeb, et on eksinud tühistab kihluse. Aga tema armastus on egoistlik. Ta tahab sooritada kangelastegu ja saab siis haavata. Saab aru, et tema tegu on mõttetu. Saab aru, et on armastanud N aga N sureb. Teine pool raamatust räägib Pierre Bezuhhovist. Andrei sõber. Välimus vastu pidi. Passiivne väliselt. Tuhutult rikas. Saab naise Helene. 1918 satub Moskvasse vangi. Seal kohtub ta lihtsa talumehega. Kelle käest küsib elu mõtet. Mees vastab: "Elumõte on elu ise." Talle saab kõik selgeks. Abiellub Natasaga. "Ülestõusmine" (1889- 1899) Viimane suurteos
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
