põimitud süseed. · Lihtsuse taga käsitletakse elu ja surma küsimusi ja inimeste saatust · Kirjeldab elu nii, nagu kõik oleks alanud enne algust ja lõppeb peale lõppu · Tema novelle nimetatakse avatud novellideks avatud novell jääb lahtiseks, ei lõppe ära · Pöörab suurt tähelepanu detailidele ja olustikule pisiasjad on kõige olulisemad, samas kõige hirmsamad · Sagedane tegelaskuju on väikekodanlane, kes on egoistlik mats, piiratud silmaringiga jne o Inimväärikuse täielik puudumine o Lakeilik lömitamine (tallalakkuja) o Pole vaid ohver, vaid kannab vastutust oma tegude eest · Novellid: o Novellett (väike novell) ,,Paks ja peenike" Kahe koolivenna kohtumine, mis muutub piinlikuks farsiks (fars pilkav naljalugu) o ,,Palat nr 6" Elu koledusest möödavaatamine tähendab nendega leppimist,
5. Põhjalik eetiline analüüs Inimeste mõjuvõimu ärakasutamine näitan täieliku egoistlikus, nad ei mõtle teistele vaid ise endale ja sellele, kuidas neil param oleks. Mõnikord võib lõppeda selline asi kurjemalt, isegi vanglas. Selliste inimeste jaoks on tähtis raha ja nende reputatsioon. Kohe kindlasti ei ole mõjuvõimu ära kasutamine nende kohustus vaid nende endi huvides ära kasutamine. Väga egoistlik oleks see, kui kõik siin väikeses Eestis hakkaksid oma mõjuvõimu ärakasutama, mis siis saaks meie väikesest riigist. Head see ei tõotaks. 6. Järeldused Selle teema kohta võiks järeldada seda, et siin maailmas pole sugugi kõik nii võrdne, kui räägitakse. Rahval on küll õigus enda heaolule, kuid seda ei kasutata võrdõiguslikult ära. Selliseid probleeme on raske lahendada, kui täpselt ei teata kellega või millega tegu on
tuleb mõjutada jõu ja autoriteediga. Inimkond on õnnelik, kui tal on sööki ja jooki, mass ei targuta ega arutle, seda teeb vaid valitud ühik õpetajaid. Ainus õnn inimkonnale on täissöönud karja õnn. Ivan ei saa aru armastusest ligimese vastu, ainult kogu inimkonda mitte üksikisikut võib armastada. Ta kannatab, nähes enda ümber kannatusi, ja ei leia võimalust kedagi aidata. Kannatused ei lõpe iial. Ivan on üldiselt autori ruuporiks, ta on otsisklev isik, mitte egoistlik eitaja. Kui ta ei saa võitu oma siseheitlusist, vaimuhaigestub lõplikult (A.Meiessaar 1935:15). Smerdjakov Karamazovi võõraspoeg, kokk ja toapoiss on kasvanud alanduses ja häbis. Selle tõttu on ka ta iseloom ohjeldamatu, metsik ja toores. Siiski on ta ka juurdleja, kuid eitavale otsusele jõudev. Koeralikult truult armastab ta Ivanni, kes teda põlgab. Sellele meeleheaks sooritab ta isegi roima ning annab saadud raha Ivanile. Saades aga selle eest
Bernard Kangro on andnud järgneva iseloomustuse: ,,See on omaarust peenetundeline ja hästikasvatatud härrasmees. Ta hoiab massist üle oma õilsuses ja traagilisevõitu üksinduses. Ta saab kontakti peamiselt kahe tüübiga: omasuguse eluskannatanud mehega ja plikaohtu naisega. See tüüp näib kõigutamatu oma elutarkuses ja inimestetundmises, ta on puhas oma härralikus õilsuses, kuid sisimalt on ta egoistlik ja mõnikord tooreski oma otsustes. Ja südamehäädust seda jätkub ainult noortele preilidele ja loomadele. Ei ole juhuslik, et see 1 tüüp nooremaid mehi vihkab, neid aina ,,nolkideks" ja ,,poisimoludeks" sõimates" (,,Looming" 1940, lk 102). Hindrey kritiseerib oma novellides seltskonda. Tema kriitika ei ole sotsiaalne, vaid moraalne
väike ja parajalt suur. Pärilikkusaine võib ootamatult muutuda ohtlikuks egoistiks, nimelt kasvaja-DNA-ks. Kui normaalse raku DNA hoolitseb selle eest, et iga tema poolt loodud uus rakk oleks eelmisele täpselt sarnane, siis kasvaja-DNA toodab raku, mis on väga sarnane tavalise rakuga. Selle sarnasusega petab ta ära organismi kaitsejõud. Need ei taju temas vaenlast ja ei hukka teda õigel ajal. Samas on see rakk aga niivõrd egoistlik, et ei taha enam temale organismi poolt ette nähtud toimetustest-talitlustest osa võtta, paljuneb aga kiiresti. Selline DNA muutnmine on haruldane. Kui aga see siiskijnhtub, võib tagajärjeks olla vähkkasvaja. 7 KOKKUVÕTLIKULT Radioaktiivsus Aatomituumad radioaktiivses aines on ebastabiilses olekus. Ebastabiilsetes tuumades on kas liiga palju või liiga vähe neutroneid
Küsimused 1. L. Tolstoi loomingu iseloomustus Õppis Kaasani ülikoolis õigusteadust, kuid jättis selle pooleli ja asus oma mõisat valitsema, üritades teha majanduslikke ümberkorraldusi ja parandada talupoegade elujärge. Selle kõigega kaasnes ,,õige" elu otsingud, lootused ja pettumused. Noormehe huvi kirjandusliku loometöö vastu algas päevikupidamisest, st. olid tema esimesed katsetused autobiograafilised. 1851. aastal ilmus jutustus ,,Lapsepõlv", tüüpiline pilt aadlinooruki elust. Järgnesid ,, Poisiiga" ja ,,Noorus". See triloogia oli omamoodi üleskutse elada Tõe ja Headuse seaduste kohaselt. Viibides sõjaväeteenistuses Kaukaasias ja elades kasakakülas, veendus Tolstoi, et tõeline õnn peitub lihtsas ja looduslähedases eluviisis. Tal tuli osa võtta ka Krimmi sõjast, valmisid jutustused ,,Sevastoopoli jutustused". Pärast väeteenistusest lahkumist liikus Tolstoi mõnda aega Peterburi kirjandusringkondades,...
mõtteid. Mõningatel juhtudel võivad nende mõtted ja arvamused kaduda teiste hulka ja jääda seetõttu märkamatuks; Ennast kaitsev kujuneb madala avatuse ja tagasiside kõrge arvestamise koostoimel. Seda stiili kasutades püüavad inimesed enamasti teisi hinnata ning rääkida teistega seonduvatestprobleemidest, analüüsimata käitumise põhjusi. Vahel on tagasiside teistele hävitav. Ollakse vähe avatud ja seetõttu küllaltki egoistlik. Enda käitumisvigadele ei mõelda ega soovita neid muuta. Ennast näitav suhtlemisstiil tekib siis, kui ollakse äärmiselt avatud, aga tagasisidet arvestatakse vähesel määral. Ennast näitavat stiili kasutades ollakse suhtlemisele ja teistele avatud. Teiste kohta avaldatakse arvamust harva. Otsitakse tunnustust/kiitust ümbritsevast keskkonnast ja ollakse sellest tugevasti mõjutatud. Ennast teostav suhtlemisstiil kujuneb siis, kui inimene on maksimaalselt avatud ja võtab
ISAAC NEWTON Referaat Õpilane: Tallinn 2011 Sisukord 1. Varajane elu..................................................................................................................3-4 2. Isaac Newton kui matemaatik.......................................................................................4-5 3. Newton ja optika..............................................................................................................5 4. Gravitatsiooniseadus........................................................................................................6 5. Seadused..........................................................................................................................7 5.1. Mehaanika põhiseadused........................................................................................7 5.2. Optika põhiseadused........................................................
Ühistute rolliks on parandada ettevõtete konkurentsivõimet ning inimeste toimetulekut ühise tegevuse ja seeläbi tekkiva säästu kaudu. Ühistu suudab tasakaalustada nii äriühingute kui ka pankade kasuahnust ning muuta kapitalismi inimnäoliseks. Just ühistegevus eristab Põhjala ning Lääne-Euroopa riike Vahemeremaadest ja Eestist, kus möllab kasiinokapitalism. MTÜ rolliks on parandada piiratud ulatuses seda, mille äriühingute ja pankade hoolimatult egoistlik tegevus on põhjustanud. Öeldakse, et: ,,Kett on nii tugev, kui tugev on selle kõige nõrgem lüli". Sama põhimõte kehtib ka riigi suhtes. 11 KASUTATUD MATERJAL: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Ettev%C3%B5tlusvormid 2. http://start.artun.ee/?page_id=22 12
Kordamine individuaalsete erinevuste psühholoogia eksamiks! Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi – isiksus ja intelligentsus. Vanaaegne nimetus: differentsiaalpsühholoogia. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon: jagab isiksusepsühholoogia käsitlusteks. See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nim. Teooriatest on tühine roll. Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, õpikutraditsioonis aga on rõhk tõestamata teooriatel. Isiksusepsühholoogia distsipliinid: Kaks ditsipliini – Cronbach: 1) Korrelatiivne psühholoogia – otsib seoseid vaadeldud tunnuste vahel. 2) Eksperim...
Naise koht on köögis. Südametunnistuse puudumine. Jane BOWLES 1. draama “Aiamajas” - Naiste kalduvus üksteisega pidevalt konkureerida, mistõttu raskendavad üksteisel midagi saavutada ja meestega konkureerida. Üheltpoolt tehakse teineteist maha, teisalt tahetakse olla meestega võrdne, kuid alateadlikult ei soovita, et ka teine naine selle võrdsuse saavutaks. See annab alust soolisele ebavõrdsusele ja feminismi ülistamisele. Ema on egoistlik ega lase tütrel ise otsustada, kontrollib tema elu. Armukadedus emade ja tütarde vahel. Henrik IBSEN draamad 1. “Nukumaja” - Nora astub lõpuks abikaasale vastu ja lahkub. 2. “Brand” - Tugev ja sihikindel, järgib põhimõtet “kõik või mitte midagi”. Raudse tahte ja külma mõistusega mehe võitlus tuima, materiaalsete väärtuste, ükskõikse ühiskonnaga. Brand valmis ohverdama oma ideaalile kõik, ka iseenda. Raudse tahte ja vääramatu usu
eesmärgi ja vahendite suhe. Rüütlimoraal vahendid on väga olulised (neil sümboolne tähendus sageli) ainult õigel viisil saavutatud eesmärk on midagi väärt. Renessansiinimene saavutab oma eesmärki vahendeid valimata nn. ,,eesmärk pühitseb abinõu" (Niccolo Machiavelli). · Ühemõõtmelist maailma õpitakse tundma kogemuslikult, ka meelelisi naudinguid hakatakse väärtustama hinnatakse keha kui sellist. Tekib isiku egoistlik edusaavutamisvajadus edukas on see, kes taotleb oma eesmärke ainult endast lähtuvalt (Boccaccio ,,Dekameron"). · Katolik kirik ei ole konfliktis paganliku antiikluse matkimisega, sest enamik paavste on samuti tüüpilised renessansiinimesed. Selle tendentsi kõrval on ka muid ilminguid (14-15 saj.) harras usklikkus ja askees (nt. Firenze munk Girolamo Savonarola). VARARENESSANSS Vararenessansi arhitektuur 15.saj.
õige naine, kuna Andrese arvates oli Krõõt töökam ning ei hädaldanud nii palju. Lisaks oli Andresel Krõõdaga paremad suhted kui Mariga. Nt : Mari oli mitmeid saladusi Andrese ees, kuid Krõõt ei hoidnud kunagi midagi saladuses, vaid rääkis alati kõigest Andresega. Krõõt oli kindlasti õigem naine Andresele, sest Andresel oli rohkem tundeid Krõõda kui Mari vastu. d) Andres oli julm- Ma nõustun selle väitega, sest Andres oli suhteliselt egoistlik inimene ning ta väga ei hoolinud teiste arvamustest. Andres mõtles kogu aeg kuidas Vargamäed paremaks saada, töötas hommikust õhtuni ning seetõttu käskis ta ka kõigil teistel töötada. Nt: Sauna-Madis pidi Vargamäel nii palju tööd tegema (kraavi kaevamine), et vanast peast ta ei suutnud enam kõndida. Krõõt pidi kasvatama lapsi, süüa tegema, õmblema ja lisaks tegeles veel põllul ning lõpp tulemus oli Krõõda surm. Andres nägi
Käkikeeramine ei aita ning sa võid lisaks eneseväärikuse kaotamisele ka töökohast ilma jääda. 7 Artikkel ,,Armukadeduse lahinguväljad" Kirjutas Tiina Kruus ajakirjas Eesti Naine, 29. aprill 2004 Kui suudad, siis andesta Vanalinna stuudio varustusjuht Marta Oja (63) teab oma kogemustest, et armukadedust ei saa olla ilma armastuseta. "Armukadedust on kaht liiki: üks on purustav, egoistlik ja haiglane, mille kõrvale armastus ei kuulu. Teine, puhastav armukadedus on see, kui sa väga armastad inimest, kellel juhtub mõni väike kõrvalehüpe." Olgu näiteks üks vana lugu. Üks naine avastas mehe sahtlist teise naise kirjad. Need olid ilusad kirjad, kus naise vastustest oli aru saada, mida mees oli eelnevalt kirjutanud. Naine tuli olukorda kurtma Martale, kes arvas, et põhjust tuleb naisel otsida endas: üheski abielulahutuses pole tavaliselt ühte süüdlast
,,Autoportree lõigatud kõrvaga", ,,Tähine öö", ,,Viljaväli varestega". Paul Gauguin ta oli van Goghi sõber. Õppisid mõlemad koos Pisarro juures. Kuni 35 aatsani töötas ta eduka börsimaaklerina. Samal tegeles ta kunsti kogumisega. 35 aastates avastas ta, et hakkab kunstnikuks, jättis pere maha ja sukeldus boheemlaste ellu. 1888 aastatest hakkas ta pettuma impressionismis ja talle tundus, et impressionism on passiivne nähtava maailma väljendamine. Ta oli üsna egoistlik ja kõrge enesehinnanguga kusntnik. Ta tutvus kirjanike ja kriitikutega. Ta arvas et kunst peab kandma hingelist ja vaimset sõnumit, kunstis peab olema midagi müstilist. Ta elas hilisematel aastatel Haitil. Ta otsis inspiratsiooni eksootilistest kultuuridest. Ta töötas ka koos sümbolistidega. Ta nimetas ennast uhkelt barbariks loobudes läänetsivilisatsioonist, minnes lõunamere saartele. Teosed: ,,Nägemus
Kõige silmatorkavam ja tähelepanunõudvam kõigist värvidest. Agressiivne, jõuline, erutav ja võimukas. Meeldib tugevatele, energilistele Ja enesekindlatele isikutele. Punase värviga seonduvad kuumus, seksuaalsus, sensuaalsus, erootika, jõud, julgus, seltskondlikkus. Punane hingestab füüsilist elu. Tänu stimuleerivale ärritusele pakub punane värv suurepärast atmosfääri ideede tekkimiseks, kuid mitte täideviimiseks. Punane on otsekohese inimese värv. Punane on ka egoistlik värv. Tal lasub lisaks sellele veel häbi ja süütunde varjund Ruumis on punane soe ja tuline. Pidulik värv, mis tõmbab tähelepanu, väsimuse korral annab energiat ja suurendab enesekindlust. Punane ei soodusta süvenemist ja keskendumist vaid on väga pilkupüüdev, aga ka häiriv. Suurepärane peovärv. Punases kostüümis ei maksa iial arvata, et sind tähelepanuta jäetakse. Punast võrvi soovitatakse olukordades, kuis inimene arvab, et ta ei tule toime punane
Sisukord 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 2.Jumalatest üldiselt............................................................................................... 4 3.Zeusist lähemalt.................................................................................................. 6 4.Apollon................................................................................................................ 7 5.Olümpose jumalad............................................................................................... 8 6.Kokkuvõte.......................................................................................................... 11 Kasutatud allikad.................................................................................................. 12 2 1. Sissejuhatus Käesolevas referaad...
all, kelle korra ja nõudmistega leppida tuleb. Kui Isand lahkus ning koju ei naasnud, pidi Popi edasi liikuma ning uue "liidri" leidma. Kuna rahvas on alandlik, siis leppis ka Popi uue ja kurja liidriga, kes hoolimata kannatustest tema lõpliku heakskiidu teenis. Rahval on vaja, et neid juhitaks ning teadupärast harjub inimene kõigega. Nii nagu harjus Popi uue liidriga, harjub inimene ka uue valitsuse ning võimuga. Novellis oli aga Huhuu egoistlik ning liialt iseseisev, mis paratamatult tekitas kaose. Niisamuti juhtuks ka ühiskonnas, kus valitsejaks oleks ebasobiv võimuhull. Ehk vihjati siin satiiriliselt tollel ajal võimul olevale kommunistlikule ideoloogiale, mis tahes tahtmata rahvast heaolust tühjaks lüpsis. See on aga kõik minu oletus ning päris täpselt me siiski ei tea, kas Tuglas oli antud novelli pannud sümboleid sõjast või on need vaid minu pettekujutelmad. Üks on aga kindel - sõjasümboolikat
. Teda teeb õnnelikuks võimalus teha haiget, mitte võimalus teha rõõmu. Fatalist - arutlus fatalismi ja egoismi üle. Lermontov arvab et fatalism on omane rahvale ja egoism haritlaskonnale, Ütleb, et fatalism on idamaade mõtteviis, egoism euroopalik. Pilet nr. 4 1. Lermontovi elu ja looming 1814-1841. Vanaema kasvatas teda. Lermontov lapsepõlves palju haige, muidu on lühike, lombakas, aga romantilise väljanägemisega. Tal parimad koduõpetajad ja ta oli üsna egoistlik. Õppis Moskva ülikoolis, lahkus pärast tsaari külaskäiku. Astus ülikooli poliitilisse osakonda, kuid ei käinud loengutel. Ilmus esimene luuletus ajakirjas. 32. aastal visati koolist välja. Peterburis saab sõjaväelaseks, varjab teiste eest, et on luuletaja jne. 1835. Näidend "Maskeraad". Kujutab kaasaega täpselt. Tsensuur keelas näidendi ära. Ta on saanud pea sama kuulsaks kui Puskin, keda ta austab. Lermontov on tagasihoidlik oma loominguga
unerohtu. Samas suur kogus oli tingitud üldse sellest, et ta saaks Faustiga rahulikult aega veeta, mis oli suhteliselt halb tegu. Selle mõtte panid talle pähe aga Faust ja Mefistofeles ning nemad olid ka need, kes unerohu üldse tüdruku kätte andsid. Lapse uputamine oli tingitud tüdruku raskest elust ja sel ajal valitsevast madalseisust, kuid teise inimese tapmine, kui ise tema eest ei suudeta hoolitseda, on äärmiselt egoistlik tegu. Ta oleks võinud sünnitada lapse ja seejärel viia ta kiriku ukse ette või jätta kusagile inimestele nähtavasse kohta, kuid selle asemel otsustas ta oma lapse hüljata ja tappa. Arusaadavalt tegi ta seda kurbusehoos, kuid see ei õigusta teda teise inimese elu võtmise eest. 3.4 Margaretat oli kasvatatud sügavas usklikus vaimus ja ta poleks suutnud elada sellise süütundega. Ta pidas end oma tegude eest vastutavaks ja teadis, et väärib surma.
Selles mõttes on tähelepanuväärne ka romaan "Vallutaja Robur" ("Robur le conquérant", 1886), mille kangelane, kes on ehitanud õhust raskema lennumasina "Albatross" ning sooritab sellega ümbermaailmareisi, lausub teose lõpus: "Minu leiutis on enneaegne, rahvad pole veel küpsed üldiseks vennalikuks liiduks. Lahkun ja võtan kaasa oma leiutise." Aasta enne surma aga avaldab ta Roburi loole järje "Maailma isand" ("Le maltre du monde", 1904; eesti k. 1908), milles egoistlik kangelane, kellel puudub kapten Nemo õilsus, otsustab siiski kasutada oma kõikjal liikuvat sõiduriista teiste inimeste alistamiseks. Analoogilise arengu teeb muide läbi ka Ameerika "Kahuriühing", mis romaanides "Maalt Kuule" ja "Ümber Kuu" ("Autour de la Lune", 1869) tegutseb omakasupüüdmatult teaduse ning inimkonna huvides, kavatseb triloogia viimases osas "Põhi ülespoole" ("Sens dessus dessous", 1889; eesti k. 1906) maakera telge paigalt nihutada, selleks, et kasulikumalt
positiivseks? Vastus: Berlin (kuulus ettekanne ,,Vabaduse kaks mõistust") Negatiivne vabadus inimliku sunni puudumine, olukord, kus minu tegevusse ei sekkuta, n.ö. vabadus millestki. Inimene on loomu poolest oma elu peremees. Positiivne vabadus tuleneb soovist olla iseenda peremees, et otsustaksin ise oma elu üle vabadus millekski. Võimaluse positiivseks vabaduseks määratleb mõistus. Millisesse eetikateooriate liigituste hulka kuuluvad egoistlik (moraalsuse standardiks isiklik hüve) ja utilitaristlik (moraalsuse standardiks ühiskondlik hüve) eetika? Vastus: Teleoloogiliste teooriate hulka (standard moraalselt õige käitumise jaoks on ise moraaliväline väärtus) Deontoloogilised teooriad (standard moraalselt õige käitumise jaoks on objektiivne väärtus) teo-deontoloogiline & reegli-deontoloogiline teooria. Kui rangelt tuleb Kanti järgi universaalsest moraalireeglist kinni pidada?
Eetika: õiget ja väära avastamas - Louis P. Pojman 2005 TÜ eetikakeskus Eetika on teadus kõlblusest ehk moraalist ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui kõlblusõpetus räägib sellest, mida kõlbab ja mida ei kõlba teha. Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Eetika käsitlusaine on MORAAL (moraal on inimeste teatud tavad, reeglid, praktikad) Moraalifilosoofia- teoreetiline mõtisklus moraali üle Filosoofiliste mõtiskluste tulemuseks on spetsiifilised moraaliteooriad, mida nimetame eetikateooriateks. Moraaliprintsiipide tunnused: Universaliseeritavus- moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras Ettekirjutatavus- moraalinormid on normatiivsed (neid tuleb järgida) Üleskaaluvus- moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu nt ilu või majanduslik kasu Avalikkus- moraalinorm peab olema avalik (kõigile teada-tuntud) Teostatavus- norm peab olema teostatav...
Vähkidel on oivaline mälu, mis tuleb neile sageli kasuks töös, milline see ka poleks. Samuti tunnevad nad austust igasuguste tavade ja kommete vastu ning on siiralt huvitatud kõigist vanast, pühast ja ajaloolisest. Suur külgetõmbejõud on nendele ka puutumatu looduse värskuses- nad on üliõnnelikud, kui saavad uidata metsas, niitudel, eriti mõne veekogu lähedal. Pingelise aspekti korral võib avalduda Vähi iseloomu negaliivne külg:loid, ahne, alatu, ülimalt egoistlik, kahtlustav, haiglaselt tundlik, kes loeb igast sõnast või teost välja peidetud solvanguid. Selle märgi positiivsemad- tööd rabav, rahuarmastavad, perele ja lähedastele pühendunud- esindajad on ühiskonna väärtuslikemad liikmed. Vähk on tihedalt seotud Kuuga. Tema meeleolu muutub vastavalt selle faasidele ja ta on vägagi tujukas. Ei või iial ette teada, millal Vähi Näol rõõmus naeratus särab või ta mornalt masenduses kahlab.
,,Misantroop" *selles värssnäidendis roob M lavale don Juanile risti vastandiku peategelase õilsa aadliku Alceste'i. *Kui don J tegi kõike nii ,,nagu kõik teised", siis Alceste, vastupidi, ei tee nimme seda, mida teevad kõik teised, isegi kui ta seeläbi täiesti üksi jääb ja endale lõpuks inimsevihkaja kuulsuse saab. *A igatseb taga ,,muistsete aegade" lihtsust, loomulikkust, siirust, ausust ja otsekohesust. *Hinnas on silmakirjatsemine, intriigid, egoistlik omakasu jne. * see näidend on M'i kõige tervamalt aadli tühist jõudeelu kritiseeriv näidend. *Rosseau on M'ile ette heitnud, et too pilkab A'is õilsat inimest. *teglikult on M'i vahekord A'iga u samasugune, nagu Cervantesel don Quijotega : kuigi välja naerdakse äärmuslik elukaugus ja idealism, ei tähenda, see sugugi, et autorile poleksid hingelähedased need üllad vaated, mida tegelane endas kannab. Pigem tehakse vihje sellele, et ideaalid ei peaks varjama igapäevase
Fantaasiakujutlused partneriga Oht kaotada emotsionaalselt iseseisvust Oht kaotada sõltumatust Kiire armumise tulemusena läbipõlemine (igavus, tädimus) Kastutatud allikad : Buduaar Armumine ei ole veel armastus Tuleb teha selget vahet armumise ja armastuse vahel. Tavaliselt algab suhe armumisega ja võib hiljem üle kasvada armastuseks. Kui armastus toimib võrdsuse printsiibil ja eeldab vastuarmastust, siis armumine on väga tugev ühepoolne ja egoistlik tunne, mille korral tekivad organismis spetsiifilised ühendid, mis vastavad teatud narkootilistele ainetele. Nn "armuvalgu" e. neurotrofiinide taseme tõus kehas põhjustab eufooriat ja kiindumustunnet. Inimene on õnnelik ja rahulolev. Tihti minetavad tähtsuse kõik varasemad tõekspidamised, moraalinormid (partnerit kiputakse tihtipeale idealiseerima). Kuna see seisud kurnab keha, ei saa see lõpmatult kesta. "Armuvalgu" tase hakkab aegamööda alanema umbes 0,5-1 aasta jooksul.
see versioon, mis talle juhtunust räägiti tema vaimset stabiilsust kõigutada. Claudius Claudius oli kalk ja julm. Ta tappis oma enda venna, kuningas Hamleti. Claudius oli samuti väga manipuleeriv, kuna kasutas kõiki ära, et saavutada enda tahtmist. Claudius saatis Hamleti Inglismaale, et ta seal hukataks, kuid tänu Hamleti enda nutikusele hukati hoopis tema reeturlikud koolivennad. Samuti kasutas kadunud kuninga egoistlik vend ära ka Hamleti vanasid koolikaaslasi, pannes nad Hamleti järele nuhkima, loomulikult olid viimased ka ise nõus. Ta ässitas Poloniuse poja Laertese Hamleti vastu üles, et see ta tapaks. Arvan, et Gertrudisega abiellus ta samuti selleks, et kuningakroon oleks kindlam. Alamklassiga pidi ju ka paratamatult arvestama. Claudius oli väga tark ning ettenägelik. Selliste alatute plaanide välja mõtlemine ja teostamine nõuab ettenägelikkust ja kavalust
Vargamäe naised tegid rasket tööd ja kasvatasid 7-8 last, nad olid mehe tallaalused, kurb meeleolu. Tänapäeval 1-3 last, kergem töö ja võrdõiguslikkus, parem meeleolu. Andrese moto: kõik tuleb saavutada ausal teel tõe ja õigusega ning raske tööga. Tema unistus oli üles ehitada suur ja võimas talupidamine, mida hakkavad tema järgmised põlved edasi viima. 6) Anton Hansen Tammsaare ,,Juudit'' Tammsaare Juudit on egoistlik, auahne, julge, tark ja võluv naine, kes ei taha surra hukkamisele määratud kodulinnas. Ta läheb vaenlase sõjaleeri väepealik Olovernese juurde, kuid seda tehes ei mõtlegi kodulinna päästmisele, vaid ahvatleb Olovernest mässu tõstma keisri vastu. Juudit näeks Olovernest meeleldi suurriigi valitsejana ja ennast emandana. Ja alles siis kui Olovernes oli kõik Juuditi ettepanekud ja ahvatlused tagasi tõrjunud ning hakkas valmistuma
Tuleb mõelda, kas käitud samamoodi ka võõra inimesega, juhul, kui sul mingi ülesande, näiteks programmeerimise, jaoks sõpra ei ole võtta. Igaühel on oma vajadused ning antud näite saabki seostada inimest inimesena arvestamise printsiibiga. Enesekesksus on nüüdisajal laial levinud. Inimesed muutuvad aina omakasupüüdlikumaks, mis on ilmselt tingitud ressursside kiire vähenemise või ükskõik millise muu nüansi tõttu. Mõiste enesekeskne tähendabki seda, et isik on egoistlik ning ei mõtle eriti teistele, mis just on meie ühiskonnas puudu. Enesekesksuse printsiibi kohaselt mõjutavad inimese eesmärke ja tegevuse iseloomu kõige tugevamini niisugused tegurid, mis on kõige enam seotud inimese enese ja tema elu edasikandmiseks oluliste asjadega. Fakt on see, et alati ei saa kõigiga arvestada ning kõigile meele järgi olla. Küll aga võiks ühiskond selle nimel rohkem pingutada, sest ükski heategu ei jää ''karistuseta''
pimestatuna näilisest jumala armust sai sedasi vabaks oma pattudest. Ta oli nõus lahti ütlema oma pojast, loovutama oma tütre mittesündsale mehele ja usaldama kõik oma saladused sellele samale peiule. Ometi ei olnud selle petise eesmärk pühenduda hinge puhastamisele ja jumala teenimisele. Ta oli väga kaval isiksus, kes jättis mulje, et tema jaoks on kõige tähtsam loobuda maistest varadest ja rikkusest ning alluda jumala tahtele, kuid siiski paljastus lõpuks egoistlik mõtteviis, mil mehele oli tegelikult tähtis vaid raha, võim ja ihaldatud naine. Armastatu saigi Tartuffe'ile saatuslikuks, tema tõttu paljastus ta tõeline pale. See toob nii hästi välja usumaailmas valitsevad probleemid, kus kõik on nii korrumpeerunud ning kus usk lööb kellegi pea täiesti segamini ja ratsionaalne mõtlemine kaob. Autor tahtis avada monarhide silmad, et kõik need usumehed, kes on võtnud riigi
Peategelasi on kaks: Pearu Murakas ja Andres Paas. Viimane on väga töökas, sihikindel ja tugev mees - ilma nende omadusteta poleks ta suutnudki midagi säärasel vesisel ja kivisel maal peale hakata. Andres oskab ka naabrimehe krutskitele samaga vastata, kuid peab tähtsamaks siiski ausust. Oru Pearu on seevastu kaval, salalik ning samuti visa hingega mees. Rammult jääb ta Andresele alla, kuid "rehnutti" oskab kohe mitme eest pidada. Vahel tundub küll, et Pearu polegi nii egoistlik, vaid üsna heatahtlikult nõus vaenlasega ka ära leppima; hiljem selgub aga, et mees ei mõelnudki seda nii tõsiselt, vaid tegutses nii selleks, et kirikusse minekuks end pattudest puhtaks pesta. Kõrvaltegelasteks on Krõõt (nõtke, teotahteline, heasüdamlik), Lambasihver (matsakas, leppiv peksmisega), Juss (töökas ja allaandev), Mari (emalik, töökas, jutukas) ning Mäe ja Oru talu noorem põlvkond. Mäe Andres muudab veidi oma suhtumist pärast Krõõda surma: ta mõistab, et oli
Vaenlase rünnak!´´ Piraadilaev avas tule ja kolm kahurikuuli lendas välja, kuid õnneks ükski laeva ei tabanud. Inimesed laeva sees hakkasid paanitsema. ´´Kapten! Piraadid!´´ ütles üks madrustest oma juhile. ´´Mida?!´´ laev värises ´´ Kõik, palun rahunege maha. Palun järgige minu instruktsioone kannatlikult.´´ Kuid enam ei kuulanud keegi kaptenit ja kõik ruttasid välja. Piraadid Piraadilaeva juhtis üks väga egoistlik ja paks naine. ´´Tarmo! Kes on selle ookeani kõige ilusam naine?´´ kamandas kapten ühte oma noorimat alluvat. ´´See olete loomulikult teie, preili Alinda.´´ ´´Hästi öeldud!´´ ´´Äitah.´´ ´´Preili Alinda, on möödunud üsna kaua, kas pole.´´ ütles üks piraatidest. ´´Tõesti. Nüüd tõmba selle laeva kõrvale!´´ Piraadid avasid uuesti tule ja lasid täpselt laeva masti maha. Raputuse tõttu veeres vaat kuskile kabiini
Aeg Stiil Piirkond Tunnusjooned Kunstnikud 13.saj eelrenessanss Itaalia, Eneseteadvus, humanism, ideaal on üksikisik, viimane Madalmaad isikuvabadus, ühtne ja ühemõõtmeline maailm, veerand ja eesmärgi saavutamiseks vahendeid ei valita, 14.saj algus hinnatakse keha, isiku egoistlik saavutamisvajadus. 15.saj vararenessanss Itaalia Arhitektuur: proportsionaalsus, baasi ja Arhitektuur: kapiteeliga sambad, poolsambad ja dekoratiivsed Leon Battista Alberti (1404-1472) pilastrid, viilud akende ja uste kohal, simissid Filippo Brunelleschi (1377-1446)
hulluks pidada, see andis talle aega Claudiuse süüs selgusele jõuda ning kättemaksu haududa. Claudiuse iseloomustus Claudius oli kalk ja julm. Ta tappis oma enda venna, kuningas Hamleti. Claudius oli samuti väga manipuleeriv, kuna kasutas kõiki ära, et saavutada enda tahtmist. Claudius saatis Hamleti Inglismaale, et ta seal hukataks, kuid tänu Hamleti enda nutikusele hukati hoopis tema reeturlikud koolivennad. Samuti kasutas kadunud kuninga egoistlik vend ära ka Hamleti vanasid koolikaaslasi, pannes nad Hamleti järele nuhkima, loomulikult olid viimased ka ise nõus. Ta ässitas Poloniuse poja Laertese Hamleti vastu üles, et see ta tapaks. Arvan, et Gertrudisega abiellus ta samuti selleks, et kuningakroon oleks kindlam. Alamklassiga pidi ju ka paratamatult arvestama. Claudius oli väga tark ning ettenägelik. Selliste alatute plaanide välja mõtlemine ja teostamine nõuab ettenägelikkust ja kavalust. Lõpuks
Kõik inimesed on loomu poolest vabad. See et inimesed on vabad, tähendab et meil puudub võimalus vabadust pol suuni ja võimuga ühildada, kuid ei tähenda, et vabana elamine oleks võimalik. Teine eeldus: inimesed on egoistlikud. Seetõttu ei ole loomulik olukord mingi rõõmupidu ,vaid kõigi sõda kõikide vastu. Vabaduse tingimustes elatakse pidevas valmisoleku seisundis võidelda, keegi ei tunne ennast turvaliselt. Vabadus välistab ühiskonna. Rousseau- inimene ei ole oma loomu poolest egoistlik. Algses looduslikus seisundis on inimene õnnelik. Omakasupüüdlikuks muutub inimene alles ühiskonnas, ühiskonna tingimustes ei saa inimene olla vaba. Valitseja on rahvask ui tervik ise. Pooldas võimude lahusust ja valimisi. Mill- ulitarismi järgi juhindub inimene oma tegudes naudingutest ja kannatauste vältimisest. Moraalselt õige ja ühiskondlikult soovitav oleks olukord, mis toob võimalikult suurt naudingut võimalikult suurele hulgale inimestele. Eristab eraelu avalikust elust. 22
hulluks pidada, see andis talle aega Claudiuse süüs selgusele jõuda ning kättemaksu haududa. Claudiuse iseloomustus Claudius oli kalk ja julm. Ta tappis oma enda venna, kuningas Hamleti. Claudius oli samuti väga manipuleeriv, kuna kasutas kõiki ära, et saavutada enda tahtmist. Claudius saatis Hamleti Inglismaale, et ta seal hukataks, kuid tänu Hamleti enda nutikusele hukati hoopis tema reeturlikud koolivennad. Samuti kasutas kadunud kuninga egoistlik vend ära ka Hamleti vanasid koolikaaslasi, pannes nad Hamleti järele nuhkima, loomulikult olid viimased ka ise nõus. Ta ässitas Poloniuse poja Laertese Hamleti vastu üles, et see ta tapaks. Arvan, et Gertrudisega abiellus ta samuti selleks, et kuningakroon oleks kindlam. Alamklassiga pidi ju ka paratamatult arvestama. Claudius oli väga tark ning ettenägelik. Selliste alatute plaanide välja mõtlemine ja teostamine nõuab ettenägelikkust ja kavalust
Paul Gauguin ta oli van Goghi sõber. Õppisid mõlemad koos Pisarro juures. Kuni 35 aatsani töötas ta eduka börsimaaklerina. Samal tegeles ta kunsti kogumisega. 35 aastates avastas ta, et hakkab kunstnikuks, jättis pere maha ja sukeldus boheemlaste ellu. 1888 aastatest hakkas ta pettuma impressionismis ja talle tundus, et impressionism on passiivne nähtava maailma väljendamine. Impressionis oli tema arvates ,,silmad ilma ajuta". Ta oli üsna egoistlik ja kõrge enesehinnanguga kusntnik. Ta tutvus kirjanike ja kriitikutega. Ta arvas et kunst peab kandma hingelist ja vaimset sõnumit, kunstis peab olema midagi müstilist. Ta elas hilisematel aastatel Haitil. Ta otsis inspiratsiooni eksootilistest kultuuridest. Ta töötas ka koos sümbolistidega. Ta nimetas ennast uhkelt barbariks loobudes läänetsivilisatsioonist, minnes lõunamere saartele. Teostes on oluline kontuur ja ta loobub varjudest. Värv , joon ja vorm. Selle taga ka mõte
Peategelasi on kaks: Pearu Murakas ja Andres Paas. Viimane on väga töökas, sihikindel ja tugev mees - ilma nende omadusteta poleks ta suutnudki midagi säärasel vesisel ja kivisel maal peale hakata. Andres oskab ka naabrimehe krutskitele samaga vastata, kuid peab tähtsamaks siiski ausust. Oru Pearu on seevastu kaval, salalik ning samuti visa hingega mees. Rammult jääb ta Andresele alla, kuid "rehnutti" oskab kohe mitme eest pidada. Vahel tundub küll, et Pearu polegi nii egoistlik, vaid üsna heatahtlikult nõus vaenlasega ka ära leppima; hiljem selgub aga, et mees ei mõelnudki seda nii tõsiselt, vaid tegutses nii selleks, et kirikusse minekuks end pattudest puhtaks pesta. Kõrvaltegelasteks on Krõõt (nõtke, teotahteline, heasüdamlik), Lambasihver (matsakas, leppiv peksmisega), Juss (töökas ja allaandev), Mari (emalik, töökas, jutukas) ning Mäe ja Oru talu noorem põlvkond. Mäe Andres muudab veidi oma suhtumist pärast Krõõda surma: ta mõistab, et oli
Ta maailmavaade on suhteliselt kitsas. 8 Tegelase kunstiline teostus Autor kasutab Fredericki iseloomustamiseks enamasti teise tegelase – Miranda – kirjeldusi. Miranda kirjeldab enda päevikus mitmeid kordi pikemalt või lühidalt, milline Frederick on. Frederickiga olulised stseenid raamatus on tegelikult kõik, mis seal toimub. Kuid tema omadusi toob eriti välja teose lõpus tema mõtisklus, mis näitab, kui egoistlik ta ikkagi on, kui ei tunne Miranda surmas endal mingit süüd ja jälgib juba uut ohvrit. Varasematest stseenidest olulisemad on veel näiteks, kui Miranda üritas Fredericki võluda ja end talle seksuaalselt pakkudes lootis, et viimane laseb ta vabaks. Kuid selgus, et Frederick ei saa niimoodi armastada ning nende vahelised suhted muutusid ja Frederick hakkas Mirandat põlgama. Samuti ka stseen, kus Miranda üritas põgeneda, lüües kirvega Frederickile pähe, katse muidugi ebaõnnestus
See armastus kellelegi piina ei põhjusta. Nõnda nagu eelmistega, lõppeb ka Tuglase novell armastaja surmaga. "Maailma lõpus" aga ei tapa armastus, vaid selle üleküllus. Armastusega lämmatamine. Seni on kõik hästi, kui suhtes on pooled võrdsed, kuid novellis on juba algusest kaalukausid viltu. Üks pool on tavaline inimene, teine hiiglane. Nõnda ka nende suhtes. Hiiglase armastus ja kirg on liiga suur tavalisele inimesele taluda. Hiiglase armastus on ka egoistlik, nähes, et noormees tahab põgeneda, püüab hiidnaine ta taas kinni. Oleks armastus siiras, poleks kedagi pantvangis hoitud. Lõpuks ei jää inimesel muud üle, kui hiiglane tappa. Peale hukkamist saab ta vabaks, kuid ometi ei leia oma kohta. Äkki polnudki see armastus nii vale? Või inimene oli juba nõnda harjunud hiiglase kombel elama, et enam tavaliselt ei osanudki. Tammsaare teos, nagu nimigi ütleb, on ainiti armastusele pühendatud. See on
Piliavin tasu-kulu maatriks - Mõned kulud on vähem märgatavad nt mittealgatamise kulu - Roll-identiteet – kui roll tugev et mina olen abistaja siis mitte-aitamine tähendab et pean hakkama tõsiselt oma identiteeti ümber mõtlema - Suur kulu ei tähenda et ma ei lähe aitama vaid valin kaudse aitamise – kutsun politsei vms Empaatia-altruismi hüptees Kui hakkame soodustama mingit käitumist on vaja mõelda läbi millise motiivi seda soodustamist teha. - Egoistlik motiiv – enese premeerimine, süü ja sotsiaalne tõrjumine. Näitame kuidas on inimesel endal võimalik võita, satud gruppi, tekib sotsiaalne tugi – kui ei tee oled üksi, süüdi ja halb. Kui saame olukorrast eemalduda siis ei aita ja eemaldume, kui ei saa siis aitame - Egoistlik motiiv – vähendada negatiivseid emotsioone, teiste aitamine võib minule tuua palju positiivseid emotsioone
seda katsumust alustada. Filosoofidel/valitsejatel ei tohi olla eraomandust, peale selle, mis tingimata vajalik, lukke ega riive ei tohi olla ustel, palka saab kodanikelt ainult niipalju, et kaetud saaks väljaminekud (kätte raha ei jää, sel juhul), söövad ühiselt ja elavad ühiselt, neid tiivustab au ja rühmale ning riigile vajalik olemise tunne, nad on vabatahtlikult nõustunud materiaalselt piiratud karjääriga, neil ei ole naisi (perekond on egoistlik ühendus, mis takistab ühiskonnale pühendumist- ei saa olla riigimuredest tähtsamaid peremuresid) ja lapsi, sest need võetakse sündides ära (et nad hiljem ei tunneks oma last ära teiste laste hulgast ja ei hakkaks neid soosima) ja kõik kasvatavad lapsi ühiselt nii, et kõik on õed ja vennad ja iga mees on isa ja iga naine ema ükskõik, millisele lapsele. Armastatakse ühiselt ja koos kõiki- mitte egoistlikult ja eraldi väheseid lähedasi.
tõmbunud. Kinnised, sissepoole pööratud inimesed suhtlevad sageli selles laadis. Nad on teistele suhtliselt suletud ning avaldavad oma mõtteid vähe. Ennast kaitsev suhtlemisstiil kujuneb madala avatuse ja tagasiside kõrge arvestamise koostoimes. Seda suhtlemisstiili kasutades püüavad inimesed rohkesti teisi hinnata, vahel on nénde tagasiside teistele hävitav. Suheldes ollakse vähe avatud ning seetõttu küllalt egoistlik. Ei armastata rääkida omaenda vigadest ega vajadusest oma käitumist muuta Ennast näitav suhtlemisstiil tekib siis, kui ollakse äärmiselt avatud, aga tagasisidet võetakse arvesse vähelsel määral. Ennast näitavat stiili kasutades ollakse suhtlemisele ning teistele inimestele avatud, avaldatakse harva 2 arvamust tesite kohta
objektiivsed ehk mitteideoloogilised. Religioon aitab kaasa valitseva klassi võimule. Religiooni peamine eesmärk on kultiveerida alamklassidele kuulekust võimule. 8. Emile Durkheim Sotsioloogia uurimisobjektiks on sotsiaalsed faktid. Tööjaotus. Religioon sakraalne ja profaanne sfäär. Religiooni allikaks on ühiskond. Ühiskonnas domineeriv religioon peaks kuidagi kujutama ühiskonda, kus ta on tekkinud. ,,inimese religioon". Enesetapud sõltuvuses ühiskonnast. Egoistlik, altruistlik, anoomiline, fatalistlikud. Kultuuri kohta: sotsiaalseid fakte saab seletada vaid teiste sotsiaalsete faktide kaudu. Anoomia olukord, kus vanad normid on kaotanud kehtivuse ja uusi norme pole veel tekkinud (võib põhjustada kuritegelikku käitumist). Ühiskonnas esineb käitumist, mida peetakse kuritegelikult. Ühiskonnas on see hea, sest suurendab seaduskuulekate inimeste ühtekuuluvustunnet. Mingisugust käitumist defineeritakse
Andruse jaoks oli loomulik, et Mari selle koha täidab ja ta ei tahtnud midagi kuulda sellest, et Mari ära läheb. Mida aga pidi tundma Juss, Mari abikaasa? Küll ta käis ja oli teiste naerualune, käis Marigagi rääkimas, et enam nii ei saa. Naine ikka lubas, et natuke veel ja ma kolin koju tagasi. Seda natukest aga ei jõudnud Juss ära oodata ja ta pani enese käe oma elu külge. Kas selles olid süüdi Andres ja Mari või lihtsalt juhus, kes teab. Tegelikult oli Andresest muidugi väga egoistlik mõelda, et Mari sinna jääb ja talle perenaiseks hakkab. Targem oleks olnud kohe endale uus perenaine ja laste ema otsida. Samas saab öelda, et Andres siiski tundis ennast Jussi surmas süüdi, sest miks muidu oleks ta kõrtsis Pearule kallale läinud, kui see teda nokkis just sellega, et ta lõi Jussilt Mari üle ja nüüd on nad koos. Järelikult oli tõde selles, et Andrus siiski võttis Jussilt Mari, mis ei olnud üldse mitte õige tegu.
jäädvustanud end Prantsusmaa ajalukku suure valitsejannana. Kuid tema kangelaslikkus väljendus enim tema kõikumatus isiksuses. Marie-Antoinette polnud kunagi unistanud kõrgest positsioonist, ta oli küllalt egoistlik, et vaid enda heaolule mõelda ja selleks polnud tal kuningannatrooni vaja, kui siis ainult selleks, et keegi teda kamandada ei saaks. Ta polnud kunagi jaganud oma ema suurt unistust, ta tahtis vaid olla vaba, muretu hing. Lõputu lõbujanu südames, kestis tema lapsepõlv kaua, ta hullas Trianonis, seltsis vaid kõige nooremad ja lõbusamad ning hoidis
•Tegevuse aluseks võrdsuse ja õigluse põhimõtted, soov toimida vastavuses oma tõekspidamistega Uurimuste rakenduslikkus? •Aitab otsustada, mis vanusest alates on laps moraalselt vastutav ja teda võib rikkumiste eest seadusega vastutusele võtta. •Nt lapskurjategijad ei ole sageli vastutavad, nende areng alles toimub. PROSOTSIAALNE ARENG Prosotsiaalse käitumise ja altruismi mõisted. •Prosotsiaalne käitumine – isetu või egoistlik •Altruism – kasu tegijale puudub, võib olla ka kahjulik. Prosotsiaalse käitumise kasud •Abistaja maine tõstmine rühmas •Enesehinnangu tõus •Tasustus, premeerimine •Empaatiavõime arenemine •Koostöö ja toetuse sotsiaalselt aktsepteeritud normide internaliseerumine. Prosotsiaalne areng •Väikelapsed – reageerivad teise stressile (nt nutavad ka) •Prosotsiaalne täheldatav juba ~ 2-aastaselt => •aitamine, •lohutamine, •asjade jagamine,
Üldjuhul oli Madis andrese juures sulaseks. Aga näiteks kui Andres oma tütre Liisi kodust väja viskas kuna see pearu pojast paksuks jäi ja sauna elama asus, siis läks Madis Pearu juurde sauna elama ja sulaseks. Kuid oli ikkagi rohkem Andrese poole hoidev. Ja Andres oli ikka see kõige õigem isand. f) Pearuoli südamlik oma pere suhtes. Armastas oma lapsi ja naist. Hoolis väga nii Krõõdast ja Marist. Kuid Andrese suhtes oli ta väga kiuslik ja egoistlik tahtis koguaeg Andresele halba ja endale head. Kõike mis ta tegi tegi omakasupüüdlikult arvestamata teiste kahjudega. Seega ei olnud Pearu südamlik inimene. g)Vargamäed ei armastanud keegi. Sealsed maad olid kehvad. Andres ise on mitu korda öelnud, et hea meelega läheks oma isa kodukohta tagasi. Kui Andrese poeg kroonu läks siis ütles temagi, et ei ole üldse kindel et ta tagasi läheb. Vargamäel olid ka ju kõik naabrid üksteise vastu kiuslikud
mõtteviisist, eetikast ja religioonist ning metodoloogilise printsiibina määratleda uurimisese, mis oleks autonoomne muudest valdkondadest (iuxta propria principia). [Reale-Antiseri kokkuvõtvalt]: [27]"Poliitika poliitika pärast." Poliitiline realism metodoloogilise põhimõttena: kirjeldada asju nii, nagu need tegelikult on, ja mitte nii, kuidas need [soovitavalt] võiksid olla. Seega sishiks väärtushinnangutest (ja sedakaudu silmakirjalikkusest) vaba poliitikakäsitlus. Inimese egoistlik loomus. Riik kui poliitiline mehhanism on inimeste ja rahva ülim väärtus. a) Poliitiline realism ja antropoloogiline pessimism: inimene pole hea ega halb, ent on loomult egoistlik ja pahedele kalduv; seepärast valitseja ei saa teha panust inimlikule headusele. Inimloomus õigustab ka valitseja püüdu ja kõiki jõupingutusi võimu säilitamisele [võimu langedes vallanduvad alati inimlikud pahed]. M. kritiseeris teisi autoreid, et need kujutavad
Deemoni võlub ära maise kaunitari, gruusia vürstitari Tamaara ilu. Neiu peigmees on lahingus surma saanud ja Tamaara laseb end nunnaks pühitseda, et pääseda kurja vaimu kiusamisest. Deemon saab ta sealtki kätte ning võrgutab neiu oma armastuse jõuga. Tamaara sureb Deemoni sülelustes. Ingel viib tema hinge taevasse ja Deemon jääb taas üksinda. Poeemi nimikangelane on mässaja, kes valib õnne asemel kannatuse, kuid tema mäss on egoistlik. Deemoni katse oma ülevust säilitades üksildusest välja murda on traagiliselt lootusetu. Poeemi konflikt ei seisne negatiivsete ja positiivsete kangelaste vastandamises, vaid üldinimlike probleemide tõstatamises ja mõtes-tamises. On küsimusi, millele ei saa üheselt vastata, ja olukordi, mille traagilisus avaldub ühel ajal nii hukkamõistus kui poolehoius nende kangelaste suhtes. Poeemi "Mtsõri" (1831-1839) peategelase olemuse määrab kättesaamatuna tunduv igatsus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
