Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel · Meetodid: Kanooniline e. tekstuaalne meetod Ajalooline e. kontekstuaalne meetod · Tekstuaalne meetod : Arthur Lovejoy. "The Great Chain of Being" 1936 Ideed on tsüklilised, pole progressi Universaalsed probleemid, ajatud ideed "Idee-ühikud" (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivid Suurte mõtlejate kanooniline rida Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast · Kontekstuaalne meetod Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt): Kaks olulist, omavahel seotud aspekti on välja jäänud: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab Ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid · Kontekstuaalne meetod II Seetõttu vaja uurida: tekst...
mis viitavad füüsikalisele maailmapildidle (nt. David Bohm). Füüsik David Bohm on kvantfüüsikast lähtuvalt aru saanud, et meie maailm on illusioon, mingist substandist rääkida ei saa. Sellest lähtuvalt on võimalik üles ehitada mingeid kosmoloogiaid. Hinduistlikus, budistlikus traditsioonis Maaja (maya). Kangas, meie maailm on põimitud kokku suure võrgustikuna, kõik on kõigega seotud, kuna inimene asub ühes võrgustiku punktis tekib tal illusioon, et ta on maailma kese. Egoism. Illusioon. Maya on jumalanna algselt, polnud negatiivne mõiste algselt. Suuremas osas loomismüütides on need substantsid väga sarnased. Sõnaga "tühjus" saaks mitmed neist kokku võtta. Kaose meeliskujund on muna. Piiritletud membraani, koorega. Ümbritsetud eimiskiga. Võib asuda nt. ürgookeanis. Changodya-Upanisad: Alguses oli maailm olematus. Ta tekkis, ta oli. Ta arenes, muutus munaks. Ootas ühe aasta, siis läks lahti. Pool munakoorest hõbedane, pool kuldne
- Märkimisväärne kalduvus teisi süüdistada ja end õigustada - Kaasneda võib püsiv ärritus Arvamus endast: üksik, kõige tugevam, autonoomne Arvamus teistest: nõrgad, saamatud, neid võib ära kasutada Arvamus maailmast: seadusi ei riku ainult lollid, kõik on enda eest väljas. Näide: Tehes midagi halba ei võta süüd omaks, süüdi on ohver. Võib muutuda agressiivseks oma õiguste kaitsmisel. Keskne on egoism, kalk hoolimatus teiste inimeste vastu, püsiv antisotsiaalne hoiak Ebastabiilne isiksus Impulsiivset tüüpi ebastabiilne isikuss - Emotsionaalne ebastabiilsus - Vähene impulsi kontroll, kergesti vallanduvad vägivallapuhangud ja ähvardav käitumine, eriti vastuseks kriitikale - Ei suuda tagajärgi arvestada ega ette mõelda Anankastne isiksus - liigsed kõhklused ja ettevaatlikkus; - detailide, reeglite, korra, plaanide jms. ületähtsustamine;
Carol Gilligan (1936-...) väidab, et erinevate sotsialiseerimiskogemuste tõttu eksisteerib põhimõtteline erinevus meeste ja naiste moraalse käitumise vahel. Fenomenoloogiline orientatsioon. 1982- naiste sotsialiseerimine sellel põhinev moraaliareng. See on saanud sama palju kriitikat. Naistel on tema arvates 3 astet võrreldes meeste 6ga: 1. Orientatsioon individuaalsele ellujäämisele- määravaks jõuks on egoism, eneseaktualiseerimist. Hoolimine ellujäämisest, sellest, et ainult endal oleks hea ning selle järgi kohandub moraal. Iseenda norm. 2. Headus eneseohverdusena naine märkab teiste vajadusi ning näeb läbi teiste enda laiendust. Naine ohverdab ennast täielikult, nt kui naine saab lapse (juba raseduse ajal). Sotsiaalne norm. Juhtivad jõud on hoolitsusvajadus ja eneseohverdus. 3. Vägivallatuse moraalsus- naine saab aru, et täielikult ei saa end
viisakus? Ainult riik ei ole see, mis koostööd tagab, vaid on sfääre, mis toimivad karistuseta. Nicole ja Pascal juhtisid tähelepanu, et enesearmastus paneb inimese paremini ja viisakamalt ühiskonnas käituma. Majanduslikud, kaubanduslikud jmt suhtes põhinevadki enesearmastusel, millele Augustinus ja Hobbes omastasid ainult negatiivseid külgi. Pascal ja Nicole selleks, et maiseid eesmärke saavutada, on vaja aidata saavutada teiste eesmärke valgustatud enesearmastus ehk positiivne egoism, mis toob kokkuvõttes kõigile kasu. Valgustatud enesearmastus · Jansenist Pierre Nicole (16251695): · Ühiskondlik tööjaotus tuleneb omakasupüüdlikust "valgustatud enesearmastusest", tulemuseks kasu kõigile · "Missugune hulk käsitöölisi ja mehhaanikuid oleks vajalik, et varustada meid eluaseme, toidu, kehakatetega? Kõik kunstid ühinenud ja seotud, vajades üksteist,
aksioomiga, ilma et tekiks vasturääkivusi Veel 18. sajandil väitsid paljud õpetlased, et põlemine on flogistoni eraldumine ainest. Tänapäeval peetakse seda arusaama vääraks. Kas mainitud õpetlased valetasid ja/või eksisid, väites, et põlemine on flogistoni eraldumine ainest? Nad eksisid, kuid ei valetanud Milline väide kellegi arvamuse kohta vastab tõele? Jeremy Bentham: ligimesearmastus ja egoism ei välista teineteist Aukartusel elu ees põhineva eetika järgi on headuse olemuseks elu säilitada, soodustada, täiuslikkuse poole viia. Seejuuresei tehta vahet kõrgema ja madalama, väärtuslikuma ja vähemväärtuslikuma elu vahel Mõnd putukat hädas aidates püüame Schweitzeri arvates tagasi maksta osakest üha uuenevast inimkonna võlast teistele olenditele. Aukartusel elu ees eetikast lähtudes võib kellegi elu kahjustada vaid siis, kui see on vältimatu (nt toidu hankimiseks)
aksioomiga, ilma et tekiks vasturääkivusi Veel 18. sajandil väitsid paljud õpetlased, et põlemine on flogistoni eraldumine ainest. Tänapäeval peetakse seda arusaama vääraks. Kas mainitud õpetlased valetasid ja/või eksisid, väites, et põlemine on flogistoni eraldumine ainest? Nad eksisid, kuid ei valetanud Milline väide kellegi arvamuse kohta vastab tõele? Jeremy Bentham: ligimesearmastus ja egoism ei välista teineteist Aukartusel elu ees põhineva eetika järgi on headuse olemuseks elu säilitada, soodustada, täiuslikkuse poole viia. Seejuuresei tehta vahet kõrgema ja madalama, väärtuslikuma ja vähemväärtuslikuma elu vahel Mõnd putukat hädas aidates püüame Schweitzeri arvates tagasi maksta osakest üha uuenevast inimkonna võlast teistele olenditele. Aukartusel elu ees eetikast lähtudes võib kellegi elu kahjustada vaid siis, kui see on vältimatu (nt toidu hankimiseks)
loomi ja taimi. Ei, aukartusel elu ees põhinev eetika laiendab solidaarsuse ka loomadele ja taimedele. · Stoikud ja epikuurlased: solidaardus hõlmab kõiki vabu inimesi, orje mitte · Primitiivinimene: solidaarsus piirdub ainult veresugulastega Milline väide kellegi arvamuse kohta vastab tõele? · David Hume: moraal põhineb kategoorilisel imperatiivil · Jeremy Bentham: ligimesearmastus ja egoism ei välista teineteist · Immanuel Kant: eetikas on põhiline kasulikkus Descartes oletas, et on olemas ülimalt võimas ja tark kuri deemon. Mida see deemon Descartes'i oletuse kohaselt teeks? · Põhjustaks maailmas kurjust nii moraalset kui looduslikku. · Tekitaks inimestel tajumusi asjadest ilma et neid asju tegelikult olemas oleks. · Kallutaks inimesi ateismi. Descartes'i arvates on esimene ilmselge tõde, milleni pärast kõiges kahtlemist jõutakse
See on ka ajalooline fakt. Moskva linnapea Rastoptsin kutsub vene patrioote üles mitte Moskvat maha jätma. Nad saavad küll aru, et nad käituvad halvasti, kuid nad lahkuvad ikkagi. Nad tundsid, et nii oli vaja ka see on alateadlik protsess. Tolles situatsioonis oli see ka õige. Kogu Napoleoni tegevus on stiihiline liikumine läänest itta. Napoleon ise arvas, et ta tegutseb mõistuse väel, kuid tegelikult mitte. Tolstoi püüab sõjastseenides näidata, et tegelastes toimib orgaaniline egoism. Selles ei ole midagi halba. Egoism võib aga üle kasvada altruismiks. See toimub siis, kui Rostovid sõidavad ära, kuid haavatud jäävad Moskvasse. Natasa käsib asjad maha visata vooride pealt ja sinna asemele panna haavatud. Kõik see saab toimuda ainult sõjasituatsioonis. Tavaelus on kõik inimesed üksteisest eraldatud ja mõtlevad ainult oma eesmärkidele. Kui ei ole sellist erilist situatsiooni, siis võib ka Tolstoi arust midagi siukest juhtuda. Inimesi muudab nt muusika.
oma Stereotüüpne (negatiivne) suhtumine väljaspool gruppi olijatesse me saame asjadest õigesti aru, teised mitte Uskumus ühesesse moraali tehakse nii nagu grupi arvates on õige Grupisisene tsensuur grupisisesed teisitimõtlejad eemaldatakse vms Ühtsuse illusioon Teistimõtleja halvustamine Grupp isoleerib end välisest infost Tugev liider Prosotsiaalne käitumine on igasuguse abistava käitumise ilming sõltumata motiivist; motiiviks võib olla egoism (kasu saamine), altruism (et end hästi tunda). Prosotsiaalse käitumise teooriad - Sotsiobioloogiline teooria (Dawkins, 1976) altruistlik käitumine vastuolus evolutsioonilise lähenemisega, teiste aitamine võib vähendada meie enda võimalusi ellu vääda - Sotsiaalse vahetuse teooria mida aitamine minult võtab ja mida annab, kulude ja tulude hindamine - Empaatia teooriad inimesed aitavad mõnikord ka lihtsalt puhtast headusest, siis
eeskirju, propageeris vabakaubandust. Liberaalset majandusteadust iseloomustavad järgmised iseloomujooned: • Minimaalne valitsuse sekkumine („hea valitsus on võimalikult vähe valitsust”). Majandus on isereguleeruv ja täistööhõiveline ilma valitsuse vahelesekkumiseta. Valitsus peaks tagama omandisuhete regulatsiooni, rahvusliku julgeoleku ning avalike kaupade pakkumise. • Omakasust juhitud majanduslik (ratsionaalne) käitumine. Inimloomusele on omane egoism, tootjad ja kaupmehed pakuvad kaupu ainult kasumi pärast, palgatöölised teevad tööd ainult selleks, et saada palka ja tarbijad ostavad kaupu ainult oma heaolu suurendamiseks. • Huvide harmoonia tekib seetõttu, et omakasust lähtuvad majanduses osalejad teenivad tahtmatult kogu ühiskonna huve. • Kõikide majandusressursside ja –tegevuste olulisus. Kõik majandusressursid: maa, töö(jõud), kapital ja ettevõtlikkus, samuti ka põllumajandus, kaubandus,
Stereotüüpne (negatiivne) suhtumine väljaspool gruppi olijatesse – me saame asjadest õigesti aru, teised mitte Uskumus ühesesse moraali – tehakse nii nagu grupi arvates on õige Grupisisene tsensuur – grupisisesed teisitimõtlejad eemaldatakse vms Ühtsuse illusioon Teistimõtleja halvustamine Grupp isoleerib end välisest infost Tugev liider Prosotsiaalne käitumine on igasuguse abistava käitumise ilming sõltumata motiivist; motiiviks võib olla egoism (kasu saamine), altruism (et end hästi tunda). Prosotsiaalse käitumise teooriad - Sotsiobioloogiline teooria (Dawkins, 1976) – altruistlik käitumine vastuolus evolutsioonilise lähenemisega, teiste aitamine võib vähendada meie enda võimalusi ellu vääda - Sotsiaalse vahetuse teooria – mida aitamine minult võtab ja mida annab, kulude ja tulude hindamine - Empaatia teooriad – inimesed aitavad mõnikord ka lihtsalt puhtast headusest, siis
sisuliselt analüüsitakse subjekti maailmatunnetust, mille aluse moodustavad isiksuse lõhestumine, hirm, häbitunne, ängistus, vägivaldsed impulsid, fanatism jms. Teemad: seotud kehaga, keha intiimsete funktsioonide, vigastustega, seksuaalaktiga, kehaeritistega, haigustega, vägivallaga, sõltuvusilmingute, laipadega. Psühholoogilised, eetilised ja sotsiaalsed nähtused (vaimuhaigused, moraalsed puudused (julmus, reetlikkus, äärmuslik egoism ja materialism jms), kuritegevus). Inetuse esteetika: ei käsitleta ilu vastandina, vaid autonoomse nähtusena. Ilu, st ideaalne vorm, kindel piir teose ja maailma vahel. Inetus, st ambivalentne, mingi liialdus (üleastumine). See hõlmab: deformatsioon, grotesk, koletislik, väärastus, asümmeetria, loomalik, ebaproportsionaalne, hübriidne, kõver. Ilu ja inetuse vaheline kattuvussuhe. Näited: Peeter Sauteri "Kõhuvalu", "Lauakõne", Toomas Vindi posmodernese perioodi
Üldine teatriajalugu 1. Kuidas ja millest tekkis kreeka klassikaline teater (enamlevinud kultused ja muud elemendid)? Antiikteater põhineb mütoloogial nagu Uus-Euroopa teater kristlusel. Teater tekib kultusest/religioonist, ta fikseerib selle hetke, kui kultus käib alla enne kultuuriks muutumist teater on siis allakäigu nähtus. Langus usulises teaduses vohama lööb teater. Kreeka mütoloogia fikseerib hästi ära ühe maailmavaate ja selle arenguetapid. Iga uus etapp sulab eelnevaga kokku. Kui kreeklased vallutasid Trooja, siis tõid nad endaga kaasa päikesekuninga Apolloni kultuse, mis sai Kreekas tuntuks oma optimistlikkuse poolest. Apolloni kultus saab peaaegu tähtsamaks kui Zeusi kultus inimeste kaitsja see, kes tapab maa, maajõud olid aga titaanid, kelle Zeus alistas. Apolloni tempel hakkas asuma Delfis, kus lahendati kõik kreeklaste probleemid. Apollon tappis mao ja lepitas Zeusi maaga. Seejär...
Kodusõda Inglismaal (1642-1651) Sõprus – sotsiaalsuse tõestus Aadlimäss (Fronde) Prantsusmaal (1648-1652) Inimese sisemine tasakaal -> tasakaal ühiskonnas, ühishüveline poliitika Kolmekümne-aastane sõda Saksamaal (1618-1648) Riik on enamat kui kunstlik ühendus: armastus- ja sõprussuhted Thomas Hobbesi (1588-1679) egoism Šoti valgustus (David Hume, Adam Smith, Adam Ferguson) Kuna ihad (passions) on muutuvad, siis see, mida inimesed kõige enam Sõprus on erasfääris, ent seda tugevam soovivad, on üldine võime uusi, tekkivaid ihasid rahuldada. Selline võime on Vahetusühiskond (kaubanduslikud suhted inimeste vahel) (ingl. k commercial võim (power)
Kaks sfääri on omavahel lahutatud: sõprus on puhtalt eraasi, kõik muud ühiskondlikud suhted lisavad sõprusesse omakasupüüdliku eesmärgi. Kodaniku voorus poliitikas ei ole suur armastus, sõprus ega kiindumus riigi suhtes, vaid kuulekus ja kohusetunne. See on nagu sõprus iseendaga kui tahame endale head, kuuletume riigile. 29. Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist Hobbesi on seostatud egoistlike vaadetega, kuid see on nn loogiline egoism kõiki heategusid saab põhjendada mingi omakasuga. Võim on käesolev vahend saavutada mõnd tulevast hüve. Sõbrad on üks paljudest aspektidest, mis annab võimu juurde. Hobbesi jaoks põhinevad nii sõprus kui poliitika oma huvil. Neid hoiavad koos erinevad tungid sõprust viljeleme kasu ja naudingu pärast, aga riiki hoiab koos hirm valitseja ees (valitseja kehtestatud seaduste ees). Hirm valitseja antud seaduste ees ja järgnev karistus seadustest üleastumise korral
näiteks avaliku sektori institutsioonid üldiselt. Seega näeb see käsitlus erivate institutsioonide motiive mitte ühiste huvidena vaid indiviidide huvidena. Ühise huvina lubatakse käsitleda vaid ühiste huvidega indiviidide grupi huvisid. Omakasupüüdliku käitumise eeldus näeb ette, et indiviidid käituvad reeglina endale eeliste loomise eesmärgil ehk kõigi puhul valitseb egoism. Siiski ei välista see eeldus altruismi või lihtsalt teiste suhtes pahatahtlikku käitumist. Motiivide määratuse ja tingimuste muutuvuse eeldus tähendab, et omakasu eesmärgiga indiviid muudab väiskeskkonna tingimuste muutudes enda käitumist kuid mitte oma olemust ehk motivatsiooni. Olemus on suhteliselt stabiilne, sest kujuneb pikema aja jooksul indiviidi sotsialiseerumise protsessis. Valikuvõimaluste olemasolu eeldus näeb ette, et indiviidil on muutunud tingimustes mitu
Mõju järgnevatele sündmustele – Spontaansed tippelamused. Transitiivsed ”punktid” eluteel. Being cognition (B - cognition) “ ... passive mode of perceiving. It involves letting oneself be reached, touched or affected ...” VI METAVAJADUSED JA METAPATOLOOGIA. B-VAJADUSED (METANEEDS): Deprivatsioon Metapatoloogia 1. Tõde ebaausus skeptitsism 2. Headus kurjus egoism 3. Ilu inetus vulgaarsus 4. Terviklikkus atomism desintegratsioon 5. Tundlikkus masinlikkus tühjus, tundetus 6. Unikaalsus eripäratus anonüümsus 7. Täius räpakus lootusetus 8. Lõplikkus lõpetamatus tegutsematus 9. Õiglus ebaõiglus viha, ärevus 10
linna ja kodumaa kaitsmist. Naastes välismaalt üritas ta rahvast aidata avades aastatel 1859 1862. Jasnaja Poljana talulaste kooli ja asutades pedagoogilise ajakirja ,,Jasnaja Poljana". Tema arvates oli talurahvakultuur ,,haritud klasside" omast kõrgem. 1870. aastail hakkas Tolstoi elu mõtet otsima. Ta oli veendunud Venemaa elukorralduse ebaõigluses ja otsis kergendust talurahva elujärje parandamisest. kui Tolstoi mõistis, et haritud klasside elu Venemaal on tervenisti egoism, kurjus ja vale, siis tahtis ta 1880. aastatel oma ilukirjanduslikust loomingust täiesti loobuda. Siiski otsustas ta edasi kirjutada ja võttis terava kriitika alla vene tegelikkuse kõik küljed. 1886. aastal valmivad teosed ,,Ivan Iljitsi surm" ja ,,Pimeduse võim". 19. sajandi lõpu Venemaal ei olnud midagi, mida Tolstoi poleks paljastanud kui kurjuse ja valelikkuse kehastust. Ta peab egoismi ja silmakirjalikkuse algrakuks ka perekonda, kus sõnad varjavad kõlvatut
õigusnormid; tavanormid: tavad, rituaalid, sümbolid, rahvusvaheliselt üldtunnustatud tavad, parlamentaarsed tavad; ius scriptum, ius non scriptum; moraalinormid: kõlbluspõhimõtted, indiviidi autonoomne kõlbeline teadvus, elukreedo ning tõekspidamine, rahvusvaheliselt üldtunnustatud üldhumanistlikud printsiibid (õiglus, õilsus, egaliteet, humanism; moraal: kristlik, -töö ning -ärimoraal; partikulaarne moraal - egotsentrism: egoism, immoralism, hundimoraal; kaksikmoraal; tortuur; surmanuhtlus; ausad vargad, fraier (vaba inimene, tavakodanik); ühiskonnakesksed üldhumanistlikke väärtusi kandvad moraalinormid; korporatiivne organisatsioon: ajaloolised - aadli (nt ordud) või käsitööliste organisatsioonid (tsunftid), kaasaegsed - kutseühendused, poliitilised erakonnad, üliõpilaskorporatsioonid; korporatiivsed organisatsioonid: legaalsed (seaduslik, formaalne), illegaalsed (ebaseaduslik,
Suursugused inimesed tunnevad end olevat väärtuste mõõdupuud. Nad ei vaja heakskiitu, nad ütlevad: mis on kahjulik minule, on iseenesest kahjulik, nad loovad väärtusi. Suursugune inimene võib aidata õnnetut, kuid mitte kaastundest, vaid energia ülejäägi tõttu. Selline inimtõug on uhke, et ta pole loodud kaastunde jaoks. Kohustused on sellisel inimesel vaid endataoliste suhtes, mitte aga madalamate seisuste suhtes. Egoism on suursuguse hinge oluline omadus; egoism on usk sellesse, et meietaolistele peavad teised alluma ning end ohverdama. Orjade moraal on hoopis teistsugune. See on kasulikkuse moraal. Siin vastandatakse head (sks gut) kurjale (sks böse). Kurjaks peetakse kõike võimast, ohtlikku, hirmuäratavat. (Isandate moraali järgi aga just nimelt hea inimene on võimeline tekitama hirmu halb aga ainult põlgust.) Orjade moraali järgi hea inimene on see, kes ei kujuta endast ohtu: ta on heasüdamlik, kergeusklik, võibolla ka veidi rumal
naise õigusetut seisundit tollases ühiskonnas. "Kummitused" (1881) räägib pärilikkuse probleemist. Helene Alvingu poeg jäi isa amoraalse elu tõttu vaimuhaigeks, kuid põhiteema on jälle inimese õigused ja kohustused. Helene varjas oma mehe kõlvatuid tegusid, sest nii nõudis tolleaegne moraal. "Metspart" (1884) perekonnadraama purunenud lootustest. "Hedda Gabler" (1890) peategelaseks tugeva iseloomuga naine, kellele on omased ka kõrkus, võimuiha ja egoism. Ibsen naasis kodumaale 1891. a, kirjutas muuhulgas näidendid "Ehitusmeister Solness", "John Gabriel Borkman" ja "Kui me, surnud, ärkame", mis kõik jutustavad andekatest ja tugevatest ekstsentrilistest inimestest, kes teatud elustaadiumis on jõudnud otsekui surnud punkti ja hakkavad oma elust kokkuvõtteid tegema. Rootsi kirjanik August Strindberg (1849-1912) on XX sajandi näitekirjanduse üks alusepanijaid ja ainuke maailmakirjandusse jõudnud rootsi näitekirjanik
sõprusest väga erinevad. Kutuzovit nimetas R hoopis tunnetekaaslaseks (mitte mõttekaaslaseks, nagu eestikeelses tõlkes kirjas on). C. A. Helvetius oli samuti entsüklopedistide hulgas. Tema teosed olid R-le väga olulised (,,Vaimust", ,,Inimesest" ja ,,Õnnest"). Helvetiuse väitis, et inimene on sündinud selleks, et olla õnnelik. Õnneks on vaja kannatuste kaotamist, inimesel on kaasasündinud õigused toidule ja elujätkamisele, inimene peab lähtuma oma huvidest. Egoism ei ole mitte halb, vaid hoopis stiimul inimese elu arendamiseks ja ka riigi ning ühiskonna arendamiseks. Kui inimene tahab endale head, siis ta hakkabki tegutsema, on ise aktiivne. See aitab ühiskonnaelu käima panna. Loomulikult peab inimene ka teiste huvidega arvestama, aga seda ainult sel määral, et see ei riivaks tema enda huvisid. Inimesel on oma mõistus, mis kaitseb teda selle eest, et ta ei riivaks teiste inimese huvisid. Mõistusest oli tol ajal natuke teistsugune arusaam kui praegu
* Petsorini päevik lugu sellet, kuidas Petsorin püüab suhelda salakaubavedajatega, keda ei kujutata romantiliste röövlitena. * Taman * Vürstitar Mary lugu Petsorini naistest, Grusnitskist. * Fatalist arutlus fatalismi ja egoisimi üle, kus autor arvab, et fatalism on omane rahvale ning 50 egoism haritlastele, öeldes, et fatalism on idamaade mõtteviis ning egoism pigem euroopalik. 30. FR. TUGLASE ELU JA LOOMING, ÜHE NOVELLI ANALÜÜS 1886-1971. Alguses oli Mihkelson, 1933 sai ka kodanikunimeks Tuglas, enne oli ainult kirjanikunimi see. Sündinud Lõuna-Eestis Ahja mõisas. Sündis mõisa oskustöölise puussepa perekonda, isa oli tal küll hästi vähe koolis käinud, 2 talve, aga väga hariduselembeline mees, kelle kodus oli raamatuid ja telliti ka ajalehte. Alustab kooliteed kohalikes algkoolis, seal on kõige
seda juhtida, patt pöördub tema enda vastu. Kuna tegemist on komöödiaga, siis peab lõppema õnnelikult, lõpp kuidagi kunstlik. Väga tugev dramaatiline alge aga selles. ,,Sevilla pilkaja ja kivist külaline" mõõga ja mantli komöödia. Näidend Don Juanist. Tirso oli esimene, kes lõi Don Juani kuju. Tema oli selle süsee Euroopa kirjandusse tooja. Kõik järgnevad on variatsioonid Tirso Juanist. Tirso Juani põhiomadus on ülim EGOISM! Tirso Juan on absoluutne tarbija, tema elu on ääretult mehhaaniline. Hakkab midagi soovima, ihaldama, mõtleb plaani välja ja saab soovitu kätte, samal hetkel kaotab huvi selle asja vastu ning ei tea, mida sellega peale hakata. Ahmib kogu aeg tühjust. Sirutab käe asjade järgi, millele ei oska anda mõtet. Don Juani kujus on rikkunud fundamentaalset renessansi reeglit, mis puudutab näidendi kangelast kangelane võis olla petis, kelm, saada oma noosi pettuse teel, sealjuures
Teravnes olemuslik vastuolu võrdsuse ja vabaduse printsiipide vahel. Turumajanduse oludes samastub ettevõtlusvabadus maksimaalse 75 kasumitaotlemise õigusega, mis lõppkokkuvõttes viib isikuvabaduse allutamisele korporatiivse- tele huvidele ning kihistumise ja hierarhilisuse tugevnemisele ühiskonnas. Turumajanduses, mis tugineb konkurentsile, on kõige tähtsam olla alati parem kui teised. Selle süsteemi mootoriks on egoism, mis ei peatu mitte millegi ees. Nii kasvab brutaalsus, mis on meie argipäevale nii omane. Nii kasvab korruptsioon, mis paljudes maades on juba väga kõrgetesse kabinettidesse jõudnud. Igaüks mõtleb vaid endale, oma isikliku heaolu suurendamisele. Ühiskonna huvide eest suvatsegu hoolitseda riik. Iga ühiskond vajab aga paratamatult teatud norme. Ilma mängu- reegliteta, ilma teatud käitumisnorme arvestamata ei saa ükski ühiskond eksisteerida. Isegi mingi
Pere, sõprusring, kool, linn, riik, inimesed. Oluline teistega arvestamine. 3 tüüpi inimesed: 1. Parveinimesed- omakasupüüdmatud, saavad hästi läbi, loomulikud, igast seisusest võivad olla. 2. Egoistid- üksnes omakasu peal väljas. Edevus, tähelepanu. Paljud väiklased, ei salli ausust. 3. Kangelased teel- esijalgu pole leidnud õiget oma teed, tajuvad, et senine elu pole õige, soovivad midagi kõrget ja head korda saata. Suheldes parveinimestega muutuvad. Napoleoni vaimustas egoism. Vene oma tahtis mehi säästa, oli valmis ka taganema (Kultuzov). Romaani kandev mõte oli näidata ühiskonda, mis viis lõpuks ülestõusuni. Kust on pärit ebaõiglus Venemaal? Tolstoi leidis, et inimesed peaks muutuma kõlbelise kasvatamise teel. On õnnestunud luua suuremastaabiline teos, käsitles erinevate inimeste abil, psühholoogiliselt õnnestunud kujutamine. 1873-77 „Anna Karenina“ Romaani kandev idee - pere oli olulisim ühendus, kui
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaok...
jms) Abielu tegelik seos on armastus (subjektiivne, individuaalne altruism), omand pole individuaalne, vaid on perekondlik-objektiivne, mistõttu see on päritav. Lapsed teevad perekonnast objektiivse üksuse. Tsiviilühiskond: kaasaegne nähtus, institutsionaliseeritud, riigist eraldatud, lepingulised suhted. Inimeste vajaduste ja isiklike eesmärkide täitmine tootmine, vahetamine, tarbimine. universaalne egoism - kõik inimese motiivid tulenevad omakasust Ühe inimese õnn on seotud teise ka kõigi teiste õnnega (täielik vastastikkune sõltuvus) Riik: Riigi ajalugu on vabadustunnetuse areng. Vaid riigis on vabadus täielik, sügav, tõeline, seaduslike piirangutega kirgedele ja hirmudele. Riik on subjektiivse ja objektiivse, perekonna ja tsiviilühiskonna süntees. Universaalne altruism motiiviks pole omakasu, vaid soov teenida riigi kui inimeste grupi huvisid. Altruism kõrgemal tasemel:
Darwin arvas, et konkurents on väiksem, kui inimesed tegelevad erinevate asjadega. Sest mida sarnasemat töö ühiskonna liikmed teevad, seda suurem on konkurents. Mida arenenum on tööjaotus, seda rohkem on võimalusi inimeste rahulikuks kooseksisteerimiseks, ilma et nad peaks üksteist kõrvaldama. Negatiivseteks külgedeks tööjaotuse juures on, et see võib esile kutsuda kahulikke ilminguid. 3 äärmuslikku tööjaotuse vormi on: 1. Anoomiline tööjaotus iseloomulik on üksikisikute egoism, kus ühe elukutse esindajad ei taha teada, mida teiste elukutsete esindajad teevad, see viib selleni, et üks tordi tükk ei taha enam ära mahtuda oma õigele kohale 2. Sunniviisiline tööjaotus see tõusetub (?) siis, kui teatud ühiskonna liikmed ei saa vabalt otsustada, mis elukutse valida või isik ei teagi, mis ta tahaks teha. Huvipakkuvale erialale ei saa ta minna, kuna ühiskond ei paku seda võimalust. 3
terve elu oleme koos elanud, aga ainult üks kord meie pulmapäeval ütlesid mulle, et armastad mind!" Taadike, kes on üks tõeline eesti mees, vastu: "Eh, eideke, kui ma oleks ümber mõelnud, küll ma siis oleks sulle teada andnud." "Tõde hoiab käed paremini puhtad kui seep." Lääne-Aafrika mõttetera "Ilma armastuseta iseenese vastu on võimatu ka ligimesearmastus." H. Hesse ("Stepihunt") "Enesevihkamine on täpselt seesama, mis kõige hullem egoism." H. Hesse ("Stepihunt") "Valule peaks uhke olema - iga valu on meie kõrge seisuse meenutus." H. Hesse ("Stepihunt") "Kes mõtleb, kes teeb mõtlemisest peaasja, see võib selles osas kaugele jõuda, aga ta vahetab siiski maa vee vastu ja kunagi ta ikka upub." H. Hesse ("Stepihunt") "Elu mõte on elu ise, selle mõtte otsimine väljaspool elu ennast." Arvo Valton "Eesmärkideni võib jõuda väga mitmel moel: võib ise kraavi kaevata, võib anda korralduse
3 Juhtide tüüpilised vead, mis takistavad edukat karjääri 20 1. Võimetus arvestada kõiki detaile 2. Mittevalmisolek vastastikuseks asendamiseks 3. hüvituse ootamine lihtsalt teadmiste omamise eest, selle asemel, et neid asja huvides kasutada 4. Täitjatepoolse konkurentsi kartmine 5. Kujutlusvõime puudumine 6. Egoism, soovimatus tööga kaasnevat kuulsust alluvatega jagada 7. Taltsutamatus 8. Reetlikkus, kohusetunde puudumine 9. Autokraatsus juhtimises 10. Teadmistega eputamine 1.2. Juhtimise mitmemõõtmelisus21 Juhtimine on inimeste, ülesannete või protsesside mõjutamine ning suunamine kavandatud eesmärkide saavutamiseks. Juhtimine toimub kõigis institutsioonides22 ja inimühendustes.
3820. If you were to ask how many times you run trough my mind, I'd only say: once, because you never even left. 3821. If you can't get someone out of your head, then maybe they are supposed to be there. 3822. Didn't ask to be a princess, but hey if the crown fits. 3823. Inimesed on nagu popkorn, kaugelt tohutult sarnased aga kui lähedalt uurida on kõigis midagi erilist. 3824. Always tell the truth. That way, you don't have to remember what you said 3825. Egoism ei ole see , kui sa elad nagu sa ise tahad , vaid see , kui sa soovid , et teised elaksid nii nagu sina tahad 3826. Kogemus on kamm, mille elu kingib kiilaspäiseks jäänud inimesele. 3827. Kohalolek on rohkem kui siinviibimine. 3828. There must be something wrong with my eyes; I can't take them off you. 3829. Sõber võtab sind sellisena nagu oled, aga loodab, et saad kõigeks, mis võiksid olla. 3830
Johnson, C. S. (1972). Fraternities in our colleges. New York: National Interfraternity Foundation. Johnson, D. W. (2003). Social interdependence: Interrelationships among theory, re- search, and practice. American Psychologist, 58, 934-945. Jones, E. E., 8z Harris, V. E. (1967). The attribution of attitudes. Journal of Experimental Social Psychology, 3, 1-24. Jones,]. T., Pelham, B. W., Carvallo, M., 8z Mirenberg, M. C. (2004). How do I love thee? Let me count the J's. Implicit egoism and interpersonal attraction. Journal of Personal- ity and Social Psychology, 87, 665-683. Joule, R V. (1987). Tobacco deprivation: The foot-in-the-door technique versus the low- ball technique. European Journal of Social Psychology, 17, 361-365. Judge, T. A., 8z Cable, D. M. (2004). The effect of physical height on workplace success and income. Journal of Applied Psychology, 89, 428-441. Kahn, B. E., 8z Baron,]. (1995). An exploratory study of choice rules favored for high-
tegudest, mille vastu keegi karistamatult töötada ei saa. Lõpetanud kõne teise osa, puuris ta oma kullipilgu vaesesse Bonacieux'sse ja soovitas tal oma seisukorra tõsiduse üle järele mõtelda. Poodnik oli juba ammu kõik järele mõtelnud: ta needis maapõhja hetke, kus härra de La Porte'il oli tulnud mõte panna oma ristitütar temale mehele, ja eelkõige selle 146 hetke, kus see ristitütar võeti kuninganna pesukorraldajaks. Isand Bonacieux' iseloomu põhijooneks oli sügav egoism koos näruse ihnsusega, mida vürtsitas äärmine argus. Armastus, mida noor naine temas äratas, oli teisejärguline tunne ega suutnud võistelda meie poolt mainitud ürgsete ajedega. Bonacieux mõtles tõepoolest selle üle järele, mis talle öeldi. «Aga, härra komissar,» lausus ta külmavereliselt, «uskuge, ma tean ja hindan enam kui ükski teine inimene võrreldamatu Eminentsi teeneid, kelle valitsuse alla on meil au kuuluda.» «Kas tõesti?» küsis komissar kahtlevalt
Ja teate millal? Kevadel, kui hauakünka üles tegin ja sinna lilled istutasin -- isa suri nimelt lumepaiku --, siis hakkasin kahtlema. Täpsemalt: ma lõin kahtlema siis, kui nägin, et lilled ilusasti kasvama hakanud. Ning mida priskemini lilled kasvasid, seda rohkem mina kahtlesin. Lillede kasv tuletas mulle meelde nimelt egoismi, lillede kasv minu isa haual. Ja nõnda küsisin endalt: Kas oli minu vale isale tõesti armastuse vale või ainult peidetud egoism? Ma ehk ei teinud kõike võimalikku, et isa kodumaale viia, sest ma mõtlesin rohkem iseendale kui temale, ja et ikkagi nägu teha, nagu mõtleksin ma aina temale, selleks leidsin selle vale. Mul oli raske näha palvet ja etteheidet isa kustuvais silmis, ja et sellest raskusest pääseda, valetasin ma, et aga iseendal oleks kergem. Isa saatus jättis mind ehk hoopis ükskõikseks, sest ma mõtlesin: tema sureb varsti niikuinii, mis temast. See on esimeseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
