haavadesse. 2) ,,Rolandi laul" (prantsuse rahvaeepos 11.saj.) Roland, rüütlivooruste ja ülluse eeskuju, oli keskajal populaarne kangelane. Tema iseloom avaneb eeposes teiste tegelaste, eelkõige Karl Suure ja mõistliku ning ettevaatliku Olivier` taustal. Seejuures pole Rolandit ja Olivier`d vastandanud, sest neid seob verevendlus ning armastus oma kodumaa vastu. Roland on uhke ja iseteadev, ta usub õiglusesse ning edusse ja ihaleb sangarlikkust; egoism, ahnus ja julmus jäävad talle võõraks. See kõik tegi temast igaühele lähedase rahvuskangelase. Rüütlivaprust ülistav ja õiglast valitsejat idealiseeriv teos aitas kaasa prantslaste rahvustunde kujunemisele. 3) ,,Laul minu Cidist" (12.saj. Hispaania kangelaseepos) Kajastab omapärast saatust varasel keskajal. 711. Aastal vallutasid muhamediusulised maurid peaaegu kogu Pürenee poolsaare. Algas sõjandeid kestnud rekonkista ma tagasivallutamine
Mis on eetika? Kr. ethos komme, tava, harjumus Lad. moralis komme, tava Laiemas tähenduses kasutatakse mõisteid eetika, moraal, kõlblus sünonüümidena. Näit. kutseeetika = teatud elukutsega (arst, advokaat jm.) seotud moraalipõhimõtted = kõlbelised omadused, mis on seotud kindla kutsega. Moraalivaldkonnas inimene käsitleb ja hindab maailma oma vajaduste ja püüdluste kaudu, väärtustab seda. Moraaal on normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist kõigis eluvaldkondades. Moraal väljendab isiksuse suhet teise inimesse, ühiskonda, loodusesse. Lad. Norma reegel, ettekirjutus Kitsamas tähenduses eetika (ka moraalifilosoofia, normatiivne filosoofia) on valdkond, mis mõtestab konkreetsete moraalinähtuste esinemist, käsitleb valikutegemist hea ja halva vahel üldteoreetiline tasand, praktiline filosoofia. Moraalifilosoofia vastab küsimusele ,,Mis peaks olemas olema?" Inimeseprobleemi ja moraaliprobleemid iseseisvate küsimus...
rühmadeks ja perekond üksikisikuiks. Naispeategelane on isiklikele õnnetaotlustele vaenuliku ühiskonna ohver ja sünnitis ühtaegu. 1978 1882. aastal valmis järjekordne teos ,,Pihtimus". Selles teoses ütleb Tolstoi avalikult lahti oma senisest elust ja loomingust. Tema ideaaliks on muutunud patriarhaalne talupojaelu. Tolstoi looming 1880 kuni 1910 kui Tolstoi mõistis, et haritud klasside elu Venemaal on tervenisti egoism, kurjus ja vale, siis tahtis ta 1880. aastatel oma ilukirjanduslikust loomingust täiesti loobuda. Siiski otsustas ta edasi kirjutada ja võttis terava kriitika alla vene tegelikkuse kõik küljed. 1886. aastal valmivad teosed ,,Ivan Iljitsi surm" ja ,,Pimeduse võim". 19. sajandi lõpu Venemaal ei olnud midagi, mida Tolstoi poleks paljastanud kui kurjuse ja valelikkuse kehastust. Ta peab egoismi ja silmakirjalikkuse algrakuks ka perekonda, kus sõnad varjavad kõlvatut
Too andis tunnetele vaba voli, olles sajala pugenud kuninganna magamistuppa, ning selle eest viidi ta turuplatsile tapalavale. Valitsejannat jälgib kogu maailm ning süüaluse kasuks ei saa ta sõnagi poetada, kuna see teeks temast kaassüüdlase. Ent Chastelard oli vaid tema armastuse esimene ohver. Elisabethi ja Maria Stuarti vahel oli väga palju erinevusi. Elisabeth oli realist, kes elas oma maale. Teda iseloomustab võimukirg, egoism, lastetus ja meestetus. Maria Stuart aga oli romantik, kes võttis oma kuningannalikkust enesest mõistetavalt, mis ei kohustanud teda mitte miskiks. Ta tunnustas vastupanuta teisi võime, teda iseloomustas luule ja legend. Nende kahe valitsejanna vaheline võitlus oli moraalselt eemaletõukav ja mitte kordagi aus ning kõlisev. Järgneval kahel aastal toimus Euroopas suur abielulaat kaks valitsejannat oli ju veel kosimata
raamatu lugemist Figuerases Dali sünnipaika külastanud. Tänu sellele oli palju huvitavam lugeda. Mul oli tohutu äratundmisrõõm ning alati peale raamatu käest panemist jäin mõttesse ning meenutasin oma suvist reisi. Dali kunstnikuna on kindlasti väga intrigeeriv ning kütkestav, kuid mind ei valda mingid erilised tunded või äratundmisrõõm tema maalides. Arvan, et need on lihtsalt lahedad ja jäävad silma. Ma ei salli ka sellist äärmist egoism, seepärast ei ole Dali mu kõige lemmikum, kuid ma usun, et tema teosed võivad haarata igaühte. Muuseumi külastamine oli kindlasti reisi üks kõrghetki. See Figuerase väikelinnamelu oli nii uskumatult armas. Öö Figuerases oli ainus, kui me hostelis ööbisime. Mõtlesime, et puhkame end Dali jaoks välja ning murrame varakult muuseumisse! Õhtul istusime kauni kohviku trepiastmetel Dali muuseumi
ESIMENE SEMINAR Populaarsete laste vanemad on suure tõenäosusega autoriteetsed. 1)Üldine sotsiaalne kontakt- laps orienteerub ja sotsialiseerub 2)Eelistusega kontakt- laps signaliseerid ja orienteerub eelistatud inimese poole 3)Lähedussuhe eelistatud inimestega, võõraste kartus 4)Suhe vastastikuse vajaduste arvestamisega, ka laps arvestab hooldajaga 5) Nutt ja naer ei ole kaasasündinud sotsiaalse kontakti loomise võtted. Tingituse mobiil on seade, mille abil uuritakse lapse poolt tekitatud reaktsioonide nautimist. Milliseid tõendeid on selle kohta, et inimene on juba sünnipoolest sotsiaalne olend, ehk mis on kaasasündinud ja/või juba väga varakult avalduvad sotsiaalsuse eeldused? Emotsioonid Temperamendi eristamine Vajadused Nutmine ja naermine- märku andmine, kuidas end tunneb Refleksid Nibu imemine Meeled Ema lõhna e...
ootustest ja tavadest. 4.4 ISIKSUSE PATOLOOGIA Käitumise ja psüühika patoloogiga tegelevad psühhiaatria ja kliiniline ning patopsühholoogia. Juriidilises kontekstis tuleks eriliseks pidada antisotsiaalseid isiksusehäireid nagu psühhopaatia või sotsiopaatia. Selle isikususehäire all kannatavate inimeste põhitunnusteks on empaatiavõime puudumine, tundetus teiste inimeste võimalik kannatuste suhtes, äärmine egoism oma eesmärkide realiseerimisel, kui samas enamasti normaalne või normilähedane intelligentsus ja võime omandada vilumusi ja erialaseid oskusi. Üks raskemaid pedofiilia. 4.5 ISIKSUSE SOTSIAALSED SUHTED Hoiakud annavad käitumisele kiiruse, järjepidevuse ja psühholoogilise ökonoomia. Kui tahetakse ennustada, muuta või suunata kellegi käitumist, on see reaalne siis, kui osatakse ja suudetakse mõõta ja/või muuta vastavaid hoiakuid.
Osalenud sihtgrupp on otseselt seotud antud ravimi soovitamisega (pakkumise) lõpptarbijatele, kuid selline skandaal tuli pigem kahjuks võimaliku müügiedu saavutamisel, mis vähendas antud firma turueelist. Eetilised printsiibid: Antud juhtumi analüüsimisel kasutatakse töö nii teleoloogilisi kui ka deontoloogilis eetika printsiipe (Meel 2003:31,40): Teleoloogilisised printsiibid: Avar egoism. Kui vaadata juhtumit lähtuvalt avara egoismi printsiibist, siis ravimifirma püüdis teenida võimalikult suurt kasumit läbi otseturunduse. Motivatsiooniks kasutas turundusmeetodit, kus seoti meeldiv (meelelahutus) äriliste eesmärkidega: meelitada võimalikult palju naisarste oma toodet kasutama (pakkuma). Firma lähtus eelkõige pikaajalistest eesmärkidest, läbi turu
säilitada, soodustada, täiuslikkuse poole viia. Seejuures Õige! ei tehta vahet kõrgema ja madalama, väärtuslikuma ja vähemväärtuslikuma elu vahel Mida on arvatud sellest, kelle puhul kehtivad käitumisreeglid ehk teisisõnu: milline on solidaarsuse valdkond? Õige! Primitiivinimene: solidaarsus piirdub ainult veresugulastega Milline väide kellegi arvamuse kohta vastab tõele? Õige! Jeremy Bentham: ligimesearmastus ja egoism ei välista teineteist V TEST 1. Idealismi (immaterialismi) kohaselt AD ? pole olemas materiaalset maailma ning meeleline kogemus on seetõttu illusoorne. AE Ei ole õige on materiaalse maailma asjad olemas, kuid meie kogeme vahetult vaid oma aistinguid. Õige! on asjadest (nt majadest, puudest) rääkimine tegelikult kellegi tajumustest (ideedest) rääkimine. 2. Leibniz'i arvates (Kiri leedi Masham'ile, Kiri kuninganna
!... Aga mis on õnn? Küllastunud uhkus." 11 Tegelased on mitmekesised: uhke ja kirglik tsetseenitar Bela, noor ja romantiline Mary, kõigeks valmis olev Veera. Kõigis neis on midagi ühist: valmisolek tuua ohvreid, mõtelda teisele, mitte enesele, armastada teist, mitte iseennast. Petsorinil niisugust võimet pole. Kokkupuutes naistega ilmneb tema kõige eemaletõukavam joon piiritu egoism, mis muudab tema tegevuse taiesti viljatuks. Nähes, et naised on temasse armunud, pöördub mees neist ära, tema uhkus on leidnud rahulduse ja sellest piisab. ..Nagu Onegingi, on Petsorin pärit oma ajastust, kuid realiseerimata võimalustega silmapaistev isiksus, üks vene kirjanduse nn. liigsetest inimestest. Lermontovi romaan kasvas valja romantilisest kirjandusest, kuid ta säilitas kõik väärtusliku,
Füüsika Keemia Bioloogia Sotsioloogia On ka palju neid teadusi, mis pole jõudnud positiivsele astmele. Ka ühiskond on läbi teinud 3astmelise arengu. Igale mõtlemise astmele vastab kindel ühiskonnakorraldus. Teoloogiline: feodaalne. Metafüüsiline: (prantsuse) revolutsioon. Positiivne: uus ühiskonnakord. Ühiskond, mis toetub praktliste erialade inimestele. Seda peaks juhtima majandusinimesed. Üksikisik peab end allutama. Täiuslik ühiskond on see, kus egoism on asendunud altruismiga. Suur olend. Sarnaneb väliselt katoliiklusele, aga seal pole jumalat. Leiab, et võimalik on luua mõistusel põhinev ühiskond. Ühiskond liigub edu suunas. Inglismaa Inglismaal leiab Comte filosoofia suurema toetuse. Ühiskondlikud protsessid olid ka Inglismaal varem sündinud kui Prantsusmaal. Jeremy Bentham (1748-1832) Utilitarism Eesmärgiks suurim heaolu võimalikult suurele inimhulgale. Kui üksik inimene tahab olla õnnelik, peab ta oma
Organisatsioonikäitumine 1. Organisatsioonilise käitumise mõiste Organisatsiooniline käitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis üksik- isikute või rühmadena, mis püüab määrata efektiivsema tegutsemise teid. Organisatsiooniline käitumine on pidevalt arenev teadusharu, mis tugineb suurele hulgale uuringutele. Organisatsiooniline käitumine on seotud inimest käsitlevate sotsiaalteadustega: antropoloogia, psühholoogia ja sotsioloogia. Organisatsioonilise käitumise kui teaduse eesmärgid on: 1. Süstemaatiliselt kirjeldada inimeste käitumist erinevates tingimustes. 2. Aru saada, miks käituvad inimesed nii, nagu nad seda teevad. 3. Ette näha alluvate nii soovitavat kui ebasoovitavat käitumist. 4. Kontrollida ja arendada inimeste tööalast aktiivsust. 2. Organisatsioonilise käitumise ajalooline areng Inimajaloo algul töötati üksinda või väikeste rühmadena, et hankida igapäevatoitu või valmistada endale vajal...
kodakondsuseseadused ja riigilipuseadus. Juutidevastased seadused tulenesid "Mein kapfist" Kristallöö - üleriigiline juudipogromm, tapeti juute 3 Rahvusvahelised suhted 1930. aastatel ja suuremad relvakonfliktid. Killustuv Euroopa Maailmasõja lõpptulemus - materiaalne kahju, uued piirikokkulepped, administreatiivsed ümberkorraldused, vaimne väljakutse (rahvuslik egoism ja materialistlik kasumijaht olid katastroofi algsed põhjused 20. sajand - masside sajand Sõjajärgne Euroopa - mitmeparteisüsteem, püüdlemine parlamentaarse valitsemisvormi poole Naiste valimisõigus Parteid killustusid Nõukogude liit - kommunism, Lenin; Itaalia - fasism, Mussolini Fasism - rahvuslikult piiratud Kommunism - pürgis rahvusvahelisusele ja üldisele kehtivusele, ateism, kapitalismivastasus Kollektiivse julgeolekus süsteem - kahe- ja mitmepoolsete lepingute
ühiskonnasisene stabiilsus, mis peaks olema inimestele parima elu tagatiseks. Uuskonservatism n 1980. aastatel kujunes välja uus- ehk neokonservatism, mida nimetatakse ka uusparempoolsuseks. Selle põhisõnumiks on majanduspoliitika ja valitsemisstruktuuri selge eristamine. n Majanduses pooldatakse riigi võimalikult vähest sekkumist, lubades täielikku vabaturumajandust. Seega konservatiivid tunnistavad, et majanduses on inimeste konkureeriv egoism hea ning seda ei tule piirata. n Ent muus ühiskonnaelus on konservatism jätkuvalt teistel seisukohtadel. Konservatiivid leiavad, et riigivõim peab olema tugev ja säilitama kontrolli muude ühiskonnaelu väljendusvormide üle. Et tugev riiklus on nende jaoks iseenesestmõistetav, siis peavad nad riigi kritiseerimist iseenesest rumalaks ja mõtlematuks tegevuseks, ükskõik millistel alustel seda ka tehakse. Vahevormid
Platon Platoni jaoks on tema keskmiste dialoogide põhjal õnne jaoks kesksel kohal vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast.. Hingel on kolm osa: mõistuslik, emotsionaalne ning instinktide osa. Õiglus nende puhul väljenduks iga osa funktsioonipärases toimimises: mõistus valitseb(tarkus), emotsioonid toetavad(julgus) ning instinktid on ohjeldatud(mõõdukus). Hilisemates dialoogides väidab ta, et vooruslik elu sünnib ilupüüdlusest ehk armastusest. Vastavalt ilupüüdlusele on seotud ka õnnelikkuse määr. Õnn peegeldub ka meie naudingutundes. Naudinguid on aga samuti erinevat sorti. Tõeliselt õnnelik saab olla see inimene, kes tunnetab (armastab) ilu. Platoni varasema arusaama kohaselt ei piisanud õnneks vaid vooruslikust elust, vaid selleks oli vaja ka väliseid hüvesid. Hilisemas eluetapis väitis ta, et õnn ongi võrdne voorusega ainult. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis) Suurimaks raskuse...
mõtlemistasandile. Teoloogilisele vastab feodaalne ühiskond (Jumal pannud valitsejaks), Prantsuse revolutsioon tõi kaasa metafüüsika võidu teoloogia üle ning positivism keskendub teadlaste kainele mõistusele, riiki peaks juhtima praktiliste elualade inimesed e majandusinimesed. Üksikisik peab end allutama ühiskonna üldisele suunale/tahtele. Kõikehõlmavat vabadust ei saa olla, sest kui me ei talu kõike lubavust teaduses nt 1+1 2 ei võrdu õun, siis ei talu seda ka ühiskonnas. Egoism asendub altruismiga (teiste huvid enda huvidest ettepoole). Altruism on suunatud inimkonna huvide teenimisele. Grand etre e suur olend e inimkond, mis tegelt jumala moodi tema jaoks. Uus religioon - pmst puhas katoliiklus, aga ilma kristluseta. Usutunnistuseks: armastus kui printsiip, kord kui alus, edu kui eesmärk. J.Bentham ja J.S. Mill Positivism Inglismaal avaldub filosoofilise suunana nagu utilitarism. Rajaja Jeremy Bentham, edasiarendaja John Stuart Mill. Utilitarism saab alguse
SISUKORD 1 Gordon Willard Allport'i individuaalse dispositsiooni õpetus Iseloomujooned Allporti isiksuse teooria võiks lihtsustatult kokku võtta ühe lausega: inimene on see, millised on tema iseloomujooned. 1. Iseloomujooned on reaalsed moodustised, mitte üksnes keelelised tähistused; need on mis tahes inimese eksistentsi tähtsaks osaks ja eelduseks. 2. Iseloomujooned kujundavad meie käitumise üldise, suhteliselt püsiva põhilaadi. Samal ajal kui harjumusi ja käitumisreaktsioone vallandavad spetsiifilised situatsioonid, jäävad inimloomuse põhijooned paljuski samaks, olenemata olukorrast. Teisest küljest kujundab harjumuste korduvus ka püsivaid iseloomujooni. 3. Iseloomujooned toimivad käitumist kujundavate teguritena. Isikuomadused ei unele ootuses, et mingi välisstiimul äratab need. 4. Iseloomujooni võib uurida empiiriliselt. Allport mainib sellega seoses pikaajalisi vaatlusi, biograafiate uurimist, aga ka intervjuusid j...
Ilmumisaja puudumise korral asendatakse see lühendiga s.a. (sine anno). Lisatakse nurksulgudes kuupäev, millise seisuga materjale kasutati ja eraldi real Interneti aadress. Elektroonilisele kirjavahetusele viidatakse kui personaalsele kommunikatsioonile ainult tekstis ja seda ei kajastata allikate loetelus. Terviktööd Kirch, A. (1997). Mitte-eestlaste integratsioon: kas kogu Eesti Ühiskonna ülesanne? [2000, aprill 21]. http://www.integratsioon.ee/est/artiklid_1.html O'Keefe, E. (1990). Egoism & the crisis in Western values. [2000, aprill 21]. http://www.onlineoriginals.com/showitem.asp?itemID=135 Bruckman, A. (1997). Learning in a networked virtual world for kids. [Doctoral dissertation]. Cambridge: Massachusetts Institue of Technology. [2000, aprill 21]. http://www-static.cc.gatech.edu Tööde osad Children with Special Needs. (7. Chapter). (1999). The White Paper. [2000, oktoober 28]. http://www.irgolv.ie/educ/Ready%20%to%Learn/07/Main.html Mitchell, H. W. (1913)
ürgmetsades, või hirmsates kõrgustes, kuhu ei pääse inimese jalg. Ta leiab väljapääsu ainult pöördumistes mineviku poole, või üksinduses. Vene romantism tekkis 19.saj alguses. Sellest olid läbi põimunud klassitsism, sentimentalism ja eelromantism. Vene romantismi keskmes oli romantiline kangelane oma vabadusiha ja tunnete sügavusega. Vene romantismi iseloomustasid erilisus tavapärasus, suurus tühisus, mäss alandlikkus, igavikuline ajalik, egoism altruism, usu puudumine religioossus, kurjus - headus. 6. Realismi põhilised teemad ehk kujutamisained; realismi peamised zanrid; inimesekäsitus realistlikus romaanis (ühiskondlik-ajalooliste tegurite tähtsus), realistliku romaani teke ja arenemine (tähtsamad autorid, teosed); jutustamis- ja kujutamisviis realistlikus kirjanduses. Realism ja romantism kui kirjandusvoolud ja kui üleajastuline loometüüp.
Jätkab sotsiaalse kurjuse probleemi. Tolstoi leiab, et vene ühiskonnakorda on vaja muuta. Analüüsib kõlbelisi probleeme. Tolstoi jõuab järeldusele, et inimese kõlbeline allakäik on suurest tingitud ühiskonnast. Jõuab ekstreemse järelduseni ausale inimesele on Venemaal ainus õige koht vangla. Autori poolehoid läheb lihtrahvale * looming 1880-1910 aastatel mõistis Lev, et haritud klasside elu Venemaal on tervenisti vaid kurjus, vale ja egoism tahtis ta ilukirjanduslikust loomingust loobuda. Nüüd võttis ta vaatluse alla vene tegelikkuse kõik küljed, nii ulatuslikku kriitikat ei olnud 19 saj vene kirjandus veel näinud. Teos ametnike ükskõiksusest ,,Elav laip". Teos kuritegelikest suhetest rahaasjus ,,Võltsitud kupong". Tolstoi on kirjutanud ka näidendeid ,,Pimeduse võim" (masendav pilt Vene külast) ja ,,Elav laip" (kõrgklassi silmakirjalikkus). 9
omadused, mis on omased viimsele inimesele. ,,Isandate ja orjade moraal" Isandad ehk üliinimesed siin vastandatakse head ja suursugust halvale ja põlatule põlatakse arga, väiklast, omakasupüüdlikku ja ennast alandavat inimest. Suursugune inimene ei vaja heakskiitu, ta lähtub põhimõttest: mis on kahjulik minule, on üleüldse kahjulik. Ta võib aidata ka õnnetut, kuid ei tee seda kaastundest, vaid energia ülejäägi tõttu. Kohustusi tunnetavad omasuguste suhtes. Oluline on ka egoism, see on usk sellesse, et kõik teised peavad talle alluma ja end ohverdama. Orjade ehk viimse inimese moraal see on kasulikkuse moraal. Vastandatakse head kurjale. Hea inimene ei kujuta endast ohtu, on heasüdamlik, kergeusklik ja võib olla ka veidi rumal. Nende hulgas valitseb karjainstinkt. 13
jaoks parima tulemuse eest vastutavad üksnes tegevustingimused reeglid, institutsioonid, mis määravad ära indiviidide mänguruumi.Ökonoomika rakendab seega koostegevuse uurimisel alati Ökonoomika: inimeste koostegevuse teooria 51 rangelt ühesugust tegevusmudelit indiviidid maksimeerivad oma kasu etteantud kitsenduste raames ega seosta koostegevuse tulemusi tegevusparameetritega (eesmärgid, huvid, egoism jms), vaid eelkõige tegevustingimustega üldiselt ja vähemalt põhimõtteliselt kujundatavate tingimustega (seadused jm institutsioonid). Nende viimaste kaudu toimubki koostegevuse poliitiline suunamine ja kujundamine. 3. Kaheastmelisuse sõltuvus probleemist Iga ökonoomiline analüüs peab olema kaheastmeline selles mõttes, et eristab parameetreid, mida indiviid saab vaadeldava tegevuse käigus mõjutada, ning teisi, mida ta saab vaid teadmiseks võtta ja arvestada
Organisatsiooni vajadused ja õnnelik juhus c. Juhi tüüpilised vead. Võimetus arvestada kõiki detaile Mittevalmisolek vastastikuseks asendamiseks Hüvitise ootamine lihtsalt teadmiste omamise eest, selle asemel, et neid asja huvides kasutada Täitjatepoolse konkurentsi kartmine Kujutlusvõime puudumine. Egoism, soovimatus töga kaasnevat kuulsust alluvatega jagada Taltsutamatus Reetlikus, kohustetundev puudumine Autoritaarsus juhtimises Teadmisteega eputamine 1 Juhtimise alused: EKSAMIKS | 16. detsember 2008 5. Juhtide põhilised rollid ja oskused. a
3.2 DEONTOLOOGILINE ÕIGUSTE ja KOHUSTUSTE printsiip: · õigus teada (info-õigus) · õigus privaatsusele · õigus omandusele · õigus turvalisusele · õigus isiklikule vabadusele · isiklikud kohustused (ausus, õiglus, enesekriitilisus, täiustumispüüd, usaldusväärsus, vägivaldsusetus) · elukutselised kohustused (professionaalsed suhted, professionaalne efektiivsus) 3.3 HINNANG VASTAVALT TAGAJÄRJELE -TELEOLOOGILISE printsiibi : · egoism · utilitarism 3.4 hinnang vastavalt Kanti KATEGOORILISELE IMPERATIIVILE: · vastavuse printsiip (kas säärast tegevust võiks laiendada kõigile) · austuse printsiip ( kas on austatud inimest kui eesmärki iseeneses versus objekti) 4. EETILINE VALIK: 4.1 Vaadata üle eelmiste sammude järeldused ja võtta vastu lõplik otsus (leida, kas on võimalust olukorra parandamiseks) 4.2 Leida, kas oleks võimalik vältida esinenud konflikti tulevikus.
igapäeva elu normaalset toimimist hüpohondria – haiguslik kartus oma tervise pärast ja sellest tulenevad tegelikud vaevused dissotsiatiivsed häired – identiteedi häired, isiksuse kahestumine skisofreenia – vaimuelu lõhestumine, isiksuse desorganiseerimine, reaalsustaju moondumine ning luulude esinemine antisotsiaalsed isiksushäired – empaatiavõime puudumine, tundetus teiste inimeste kannatuste suhtes, äärmine egoism oma eesmärkide realiseerimisel jne väärastunud kihud/tungid või parfiiliad – pedofiilia, koprofiilia, zoofiilia, gerontofiilia jms 4.5 Isiksuse sotsiaalsed suhted HOIAK: hoiak – isiksuse püsiv valmisolek reageerida mingile nähtusele, objektile või inimesele teatud kindlal viisil hoiakud annavad käitumisele kiiruse, järjepidevuse ja psühholoogilise ökonoomia Hoiaku kolm komponenti:
Pingekolded 19.saj lõpp/20.saj algus 1. Maanälg – inimeste arv suureneb, toidu kogus suureneb 2. Rahvuslikud mõtted 3. I maailmasõda – tööstus viiakse välja 4. 1916 ikaldus, töötus maal 5. I ms – põgenikud 1917 – revolutsioon Eestis: • 40% pererahvas, 60% proletariaadid (ei läinud kodusõjaga kaasa) • Talupojad võitsid sõja, kuna lubati maad • Bolševiskud asendasid egoism alturismiga ja omakassu koostööga Majanduse ülesehitamine I Eesti Vabariigis • Venemaa maksab 15mln rubla • Laenu võtmine, esimesena andis Soome • Raha trükkimine – inflatsioon • Eesti kulla transiidimaa, ostis Venemaalt, müüs edasi • Läbi idapiiri salakaubandus (ei tõkestatud, kuna tõi palju sisse) • 1919 maareform, 96% mõisamaadest võeti ära o Mõjutas 2/3 elanikest o Mõllumajandustoodang tõusis
tegelikkuses ju ei vasta tõele. Euroopa Liit ei ole Euroopa ametiühinguorganisatsioon. Negatiivse küljena arvatakse, et Euroopa Liit toob kaasa ajude suurema väljavoolu kui see oleks meile vajalik normaalse avatuse ja vahetuse jaoks. Paremad õpilased võivad uusi võimalusi otsima minnes Eesti jaoks kaduda. Samal ajal võib siia jõuda Euroopa koolidele omane pinnapealsus ja meie kultuuriga võrreldes mõnevõrra erinevad väärtushinnangud. Egoism on juba praegu noorte hulgas märgatavalt kasvanud, vanaaegne kasvatus ja suhtumine kaob selles näevad ohtu õpetajad. B. Tudengid Tudengite- ja õppejõudude vahetused toimuvad juba praegu, Eesti Euroopa Liidus olles see kindlasti hoogustub. Vahetusprogrammidega liitumine lihtsustub, 15 valikuvõimalused suurenevad, toetusrahade ja grantide saamine lihtsustub samuti. See
KORDAMISKÜSIMUSI Pt. 1. ja 2. SISSEJUHATUS; EETIKATEOORIAD 1. Mis vahe on eetikal ja etiketil? Eetika on õpetus, mis arutleb moraali üle ning põhjendab valikud hea või halva, õige või vale vahel. Etikett tähendab aga ühes või teises keskkonnas ainuõigeks peetavaid kombeid või tavasid ning neid ei ole vaja põhjendada. Üks on kui normide kogum, mida on kohustatud teatud keskkonnas järgima, teine on kui õpetus, mille puhul arutletakse valikute vahel ning ei seostata mingi konkreetse kultuuri ega asukoha eripärasustega. 2. Milliseid isiksuse moraalse arengu tasemeid eristas L.Kohlberg? Eristatakse peamiselt kolme taset, kuid need on võimalik jaotada omakorda veel kaheks. Pre-konventsionaalne - inimesel on väga piiratud arusaam moraali ja sotsiaalse käitumise reeglitest. Alamal astmel inimene peab õigeks neid tegusid, millele ei järgne karistust. Kõrgemal astmel inimene leiab, ...
ARENGUPSÜHHOLOOGIA on psühholoogia haru, mis uurib inimese arengu ja muutuste mustreid läbi kogu elu. on tihedalt seotud teiste psühholoogia harudega: üldpsühholoogia sotsiaalpsühholoogia õppimis-ja õpetamispsühholoogia suhtlemispsühholoogia MÕISTED ARENGUPSÜHHOLOOGIAS Terminitel kasvamine, areng ja küpsemine on mõningal määral kattuv tähendus KASVAMINE on aluseks igasugusele arengule sünnieelsest perioodist kuni täiskasvanuks saamiseni. Seostub eeskätt ( keha mõõtmete suurenemisega) füüsilise arenguga : keha välismõõdud, elundite, organite areng. Katariina Soo "Kui ma olin väike, vaatasin, kuidas kasvavad suured. Nüüd olen ma ise suur ja vaatan, kuidas kasvavad väikesed." ("Omalooming") ARENG osutab muutustele inimorganismi või selle osade omadustes. Kasvamisega kaasnevad muutused ka organismi omadustes, funktsioonides või käitumises. Arenguga seonduvad muutused toimuvad kogu eluea jooksu Kolm are...
parim kodanik=parim sõber. Kaks sfääri on omavahel lahutatud: sõprus on puhtalt eraasi, kõik muud ühiskondlikud suhted lisavad sõprusesse omakasupüüdliku eesmärgi. Kodaniku voorus poliitikas ei ole suur armastus, sõprus ega kiindumus riigi suhtes, vaid kuulekus on kohusetunne. See on nagu sõprus iseendaga kui tahame endale head, kuuletume riigile. 4. Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist Hobbesi on seostatud egoistlike vaadetega, kuid see on nn loogiline egoism kõiki heategusid saab põhjendada mingi omakasuga. Näiteks andis kerjusele raha, sest südametunnistus piinas, tahtis lihtsal oma südamepiinast vabaneda. Võim on käesolev vahend saavutada mõnd tulevast arvatavat hüve. Ka sõbrad on üks aspekt, mis annab võimu juurde. Tema jaoks põhinevad nii sõprus kui poliitika oma huvil. Kuna me tegutseme sõpruses omakasul, siis ei saa tänu sellele teostada töötavat riigivõimu. Riiki saab koos hoida ainult pideva hirmu abil. Sõprus on
kehtestamisel. Selle tulemusena ohustas tööstusühiskonda anoomia ehk üldtunnustatud väärtuste ja normide puudumine. Anoomia ja sotsiaalsete sidemete puudumine võib põhjustada enesetappe, sest indiviidil puudub vaimne tugi, et oma probleemidega hakkama saada. Surkheim on rõhutanud, et ühtviisi ohtlikud on inimsuhete üleliigne regulatsioon kui ka üleliigne autonoomia. Ülim regulatsioon ja isiksuse allasurumine on iseloomulik usufanatismile, tööstusühiskonda ähvardas aga just egoism, mis võib üshikonna koost lagundada. Suurt tähelepanu on pälvinud Durkheimi tõestus, et enesetappude määr sõltub mitte bioloogilis-psühholoogilistest, vaid sotsiaalsetest teguritest. Demokraatia printsiibid ja väärtused Demokraatia valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Demokraatia põhimõtted:
Nihilism moraalinorme pole võimalik põhjendada ja nendest tuleks üldse loobuda. Emotvism - moraaliotsustused ei selta ega kirjelda midagi, väljendavad ainult inimese tundeid. 24. Mõista erinevust teleoloogiliste ja deontoloogiliste eetikateooriate vahel. Lähemalt tunda Kanti eetika ja utilitarismi seisukohti. Kategoorilise imperatiivi mõiste. Spetsiesismi mõiste. Teleoloogiline teooria (naturalistlik) - standard moraalselt õige käitumise jaoks [ei ole ise moraal]: egoism (moraalsuse standardiks on isiklik hüve); utilitarism (moraalsuse standardiks ühinskondlik hüve). [teleos eesmärki saavutav] Deontoloogiline teooria (moraalne väärtus teos endas) - standard moraalselt õige käitumise jaoks on objektiivne väärtus: teo-deontoloogilised (moraalsuse standardit ei saa üldistada, iga kord tuleb eraldi otsustada); reegli-deontoloogilised teooriad (saame tuletada moraalselt õige käitumise üldreeglist). [deon nõutav, tarvilik, kohustus]
siis teleoloogiline eetika näeb tegudes vaid instrumentaalset väärtust: seesmine väärtus on siin üksnes tegude tagajärgedel. Teleoloogilised teooriad võivad keskenduda kas mingi tegevuse konkreetsele eesmärgile või väita (nagu Aristoteles), et kogu inimtegevus on suunatud mingi eemärgi poole ja et meid kõiki kannustab vajadus leida oma isiklik õnn või eneseteostus. Nii eetiline egoism kui utilitarism on teleoloogilised teooriad (vrd: kreeka keeles telos = lõpp või eesmärk). Teleoloogilised teooriad: Standard moraalselt õige käitumise jaoks on ise moraaliväline väärtus. Näit. “Tegu on moraalselt õige, kui toodab võimalikult palju hüve ja vähe kannatusi. ____ Meedia regulatsioon: seadused ja normid Deontoloogiline ehk kohuse-eetika, mis käsitleb peamise eetilise kategooriana
,,Isa Goriot"-Balzac Tegelased: Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua. Ahne, kuid võttis inimesi oma katuse alla. Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud härrasmees, hakkas mõjutama Eugene'i->hakkas kasutama inetumaid võtteid oma eesmärkide täitmiseks. Üritas Eugen'i kasutades raha, tahtis et ta abielluks Victorine'iga. Libeda keelega, sujuva jutuga mees. Tegelikult oli ,,surmanarritaja" ja suli. Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast, kes isegi tema matuste eest ei maksa, vaid saadavad ainult kaariku. Isa Goriot üritas oma laste armastust osta neile kõige jaoks raha andes-> ärahellitatud lapsed. Eugene de Rastignac Vaene, tahtis paremat elu ja läks juurat õppima. Küsib perekonnalt toetust, et näha välja rikas ja piisavalt sulanduda kõrgklassi. Ta oli noo...
Arenguteooriad Lektüür Gordon Willard Allporti individuaalse dispositsiooni õpetus Allport on psühholoogias tuntud kõige visama ja põhjalikuma isikuomaduste uurijana. Koos Odbertiga leidsid nad Websteri sõnastiku 1925. Aasta väljandest 18 000 inimest kirjeldavat sõna, millest ligemale neljandik iseloomustab nende hinnangul isiksust.Osa leitud sõnu kirjeldasid iseloomujooni, teised psüühilisi seisundeid, kolmandad kujutasid endast inimese hinnangulisi määratlusi, ülejäänud aga inimese füüsilisi omadusi. Allporti isiksuse teooria võiks lihtsustatult kokku võtta ühe lausega: inimene on see, millised on tema iseloomujooned. Individuaalne dispositsioon Üldised iseloomu jooned on mingisse kindlasse kultuuri kuuluvaile isikuile üldomased. Neis joontes peegelduvad rahvusele, etnilisele grupile või kultuurile ühised omadused. Palju selgemat keelt kõnelevad inimese kordumatust loomusest tema individuaalsed omadused. Allporti meelest r...
· Individuaalne vägivald: perevägivald, koolivägivald, ahistamine tööl ... · Posttraumaatiline stress: mälu, unetus, tähelepanuhäired ... · Kollektiivne vägivald: tajutud sotsiaalne ebaõiglus · Agressiivsuse kontrolli mehhanismid: sanktsioonid, ebavõrdsuse vähendamine, avalikustamine, eeskuju, väljaelamisvõimalused ... · Koolivägivalla mõjurid? Prosotsiaalne käitumine · Prosotsiaalsus vs antisotsiaalsus · Altruism vs egoism · Prosotsiaalse käitumise liigid: toetamine, abistamine, päästmine, jagamine, sekkumine, kaitsmine, ohverdamine ... · Seletusviisid: bioloogilised, kultuurikesksed. Prosotsiaalsed kultuurid · Empaatia kui prosotsiaalsuse eeldus. Abistamise motiivid · Normi järgimine · Positiivne enesehinnang · Emotsionaalne erutus · Tunnustuse otsimine · Kasu · Ühtekuuluvus A. Batson (1994) 4 põhimotiivi:
Eksami vastused 1. Õiguse kui teatud sotsiaalse korra kujunemine on protsess, mille võib jaotada õiguse eelajalooks ja õ. ajalooks. Sellise jaotuse aluseks on kirjalikke õ. allikate olemasolu või nende puudumine. Õ eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad. Seda perioodi nimetatakse õ eelajalooks ius non scriptum. Seda iseloomustab sisuliselt see, et õigus kui sotsiaalne kord polnud piisavalt eraldunud tava ja moraalikorrast. Normatiivsed üldistused olid lihtsad. Hiljem omandab õiguse üks või teine element domineeriva tähtsuse ja kirjapanduna algab õ ajalugu ius scriptum. Õ ajaloo alguses säilisid õiguses veel pikka aega sugukondliku korra iseloomulikud jooned. Ius scriptum ei olnud algusperioodil veel ühtseks ja universaalseks inimkäitumise regulaatoriks teatud kindla riigi ter-mil. Ta on formaalselt määratetud ja lähtub riigist kui institutsioonist. ...
Neg: isiklik üleolek, teiste üle võimutsemine. Elueesmärk Kohastumine keskkonnaga pole piisav. Seetõttu in loob täpsema elu eesmärgi. Eesmärk pole mitte midagi selget. Kaitse abituse eest, võivad olla ebarealistlikud, liialdatud kui alaväärsustunne on v.tugev. Eesmärgid kindlustavad suuna meie tegutsemiseks. In iseloom pole kaasasündinud. Iseloomujooned kujunevad vastavuses eluorientatsiooniga, Kui in püüdleb võimu poole, arenevad kadedus, egoism, auahnus jt. Elustiil eesmärkide saavutamiseks. Elustiili ühe osana loob in alati kujutluse iseendast ja maailmast. Tähtis, sest kujutlus määrab milline in on, kuidas ta tõlgendab maailma. Kui in kujutleb, et lõngakera on madu siis in reag ja käitub vastavalt kujutlusele ehk reag maole. Psühhoteraapia aitab vabaneda ettekujutustest. Loovjõud, loomus in ei ole passiivne ettur, vastab loovalt ja aktiivselt elule, olukordadele.Ühtesid elamusi otsime, teisi väldime
Seetõttu in loob täpsema elu eesmärgi. Eesmärk pole mitte midagi selget. Kaitse abituse eest, võivad olla ebarealistlikud, liialdatud kui alaväärsustunne on v.tugev. Eesmärgid kindlustavad suuna meie tegutsemiseks. In iseloom pole kaasasündinud. Iseloomujooned kujunevad 6 vastavuses eluorientatsiooniga, Kui in püüdleb võimu poole, arenevad kadedus, egoism, auahnus jt. Elustiil eesmärkide saavutamiseks. Elustiili ühe osana loob in alati kujutluse iseendast ja maailmast. Tähtis, sest kujutlus määrab milline in on, kuidas ta tõlgendab maailma. Kui in kujutleb, et lõngakera on madu siis in reag ja käitub vastavalt kujutlusele ehk reag maole. Psühhoteraapia aitab vabaneda ettekujutustest. Loovjõud, loomus in ei ole passiivne ettur, vastab loovalt ja aktiivselt elule, olukordadele.Ühtesid elamusi otsime, teisi väldime
Temast tuleb muutus juhtmõtteks ohustas anoomia. vägivaldse rikkuse kogumine, Ülim regulatsioon ja revolutsiooni idee. enesedistsipliin ja isiksuse allasurumine Lõppeb ratsionaalsus. ähvardas revolutsiooniga. Kapitalist ei naudi usufanatismi egoism Toota kasumit ja töö tulemust vaid aga paigutab selle uuesti tööstusühiskonda. tootmisesse Väitis et enesetappude määr sõltub sotsiaalsetest
- You can't have everything...where would you put it? - Kõik pole halvasti. Tõsi küll, kõik pole ka hästi. - Please go away, I'm allergic to losers. - Pettuse seadus: tee pisiasjast kisa, et tähelepanu suurest asjast kõrvale juhtida. - Kordamise seadus: kui sa valet piisavalt sageli kordad, muutub see tõeks. - Ma pole EGO, ma olen lihtsalt teistest parem! - Don't hate me cause I'm pretty . Hate me cause I've got attitude. - Igal küsimusel on kaks poolt: minu pool ja vale pool - Egoism on see, kui sa armastad ennast rohkem kui mind. - Ma pole täiuslik, aga sinust olen ma ikka parem ! - Ma võin vaadata, aga ei jälgi. Ma võin kuulata, aga ei kuule. Ma võin naerda, aga tegelikult nutan. Ma võin armastada, aga hoopis vihkan. Ma olen võlts. - Life is like a dick - when its get hard fuck it. - Let's play truth or dare or let's just play dare , because no one tells the truth anymore . - P.S ! I never changed I just got tired of pretending I was happy .
mitte kunagi ei jää ta iseendaks, tal polegi oma ideaali. Arutu kiitlemine on ta nõrkuse tunnuseks. Peeri elu koosneb vaid kompromissidest ja alistumistest, temasse on koondatud kogu inimlik nõrkus. Näidendi kangelase läbi häbimärgistab Ibsen ühiskonna neid jooni, mille vastu ta alati on võidelnud. Peer Gynt ei oodanud ega igatsenud kedagi. Kogu elu, alates seiklusest Ingridiga, oli pidev nautlemine ja küllastumiste rida, mis hinge nüristas. Gyntilik egoism, tema sisemine portree peegeldas Peeri iseendaga rahulolemist. Ei ole tal kaastunnet ega mõistmist emale, ta meeleheitele ja üksindustundele, ei valuta ta südant neidude võrgutamise ega eluajaks ootama jäetud armastava Solvejgi pärast. Inimesele omane vastutustunne on Peer Gynti jaoks tundmatu. Mõlemas draamas mõistab Ibsen hukka individualismi, mille äärmusi kehastavad Brand ja Peer Gynt.
tundmise vastu, et ise midagi suuta lugeda. Kooli minnes juba osata lugeda toob lapsele ka kasu – laps ei tunne koolis liigset koormust. Rääkides lapse tervisest, siis paljud pered riietavad oma lapsi liiga paksult. Russeaul on täiesti õigus, kui ta väidab, et ise me teeme oma laste tervise nõrgaks. Olen oma mõtetes tihti tabanud end võrdlema maa-ja linnalast. Ikka ja jälle tundub mulle, et maalapsed on meie ühiskonnas siiramad, heasüdamlikumad, neis puudub egoism ja ihnus, kurjus ja asjade omamise vajadus. Linnalapsed oleks justkui „rikutud“ Russeau kuldne lause - “Võimalikult palju peab kõnelema tegevuste läbi ja sõnu tarvitama ainult seal, kus tegu on võimatu“ ( ) Läbi tegevuste kinnistuvad lapsele oskused ja teadmised tunduvalt paremini. „Ärge pidage lastele kõnesid, mis on neile arusaamatud“ (lk184) ongi heaks näiteks eelmise lause puhul. „Ärge otsustage kunagi, siis te ei eks iialgi.“ (lk202) Ma ei ole kuidagi sellega nõus
avalikustamine, eeskuju, väljaelamisvõimalused ... 32 · Koolivägivalla mõjurid? Prosotsiaalne käitumine · Prosotsiaalsus vs antisotsiaalsus käitumine, mis on suunatud teise inimese aitamisele, abistamisele. Teiste inimeste toetamine, inimsõbralik toetamine/käitumine. · Altruism vs egoism · Prosotsiaalse käitumise liigid: toetamine, abistamine, päästmine, jagamine, sekkumine, kaitsmine, ohverdamine ... · Seletusviisid: bioloogilised, kultuurikesksed. Prosotsiaalsed kultuurid · Empaatia kui prosotsiaalsuse eeldus. prosotsiaalsuse oluline eeldus, ehk võime asetada ennast teise inimese positsioonile. Abistamise motiivid · Normi järgimine Käitutakse seepärast, et nii on kobeks ja nii tuleb käituda
Euroopa ideede ajalugu Tarkust jagas Pärtel Piirimäe Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalse uurimismeetodi juhtfiguuriks oli Arthur Lovejoy teosega 'The Great Chain of Being'(1936). Selle lähenemise põhiteesideks on: · Ajalugu uurib inimest · Ideed on tsüklilised, puudub progress · Eksisteerivad universaalsed probleemid ning ajatud ideed · On olemas nn `idee-ühikud' (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivideks · Ajaloos on suurte mõtlejate kanooniline rida; uurida tuleb just nende teoseid · Autoreid endid pole vaja uurida: väidete tähendus selgub tekstist. Kontekstuaalse uurimismeetodi esindajateks on Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt). Nemad väidavad, et tekstuaalse meetodi puhul on välja jäetud kaks olulist aspekti: esiteks peame mõistma autori kavatsust, mitte ü...
• Individuaalne vägivald: perevägivald, koolivägivald, ahistamine tööl … • Posttraumaatiline stress: mälu, unetus, tähelepanuhäired … • Kollektiivne vägivald: tajutud sotsiaalne ebaõiglus • Agressiivsuse kontrolli mehhanismid: sanktsioonid, ebavõrdsuse vähendamine, avalikustamine, eeskuju, väljaelamisvõimalused … • Koolivägivalla mõjurid? Prosotsiaalne käitumine • Prosotsiaalsus vs antisotsiaalsus • Altruism vs egoism • Prosotsiaalse käitumise liigid: toetamine, abistamine, päästmine, jagamine, sekkumine, kaitsmine, ohverdamine … • Seletusviisid: bioloogilised, kultuurikesksed. Prosotsiaalsed kultuurid • Empaatia kui prosotsiaalsuse eeldus. Abistamise motiivid • Normi järgimine • Positiivne enesehinnang • Emotsionaalne erutus • Tunnustuse otsimine • Kasu • Ühtekuuluvus A. Batson (1994) – 4 põhimotiivi:
tänapäeval! Tuum sees, ja mida väljapoole seda uuemad kommentaarid. Kõige tuntumad rabid: Hillel- leebem, Šammai- rangem Rabi Hillel: Ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtakse! Kalam- filosoofiline küsimus. Juudi filosoofia on alati relgioossne. Maimonides- kõige tuntum filosoof, 13 usu alust. Hassidism (18.saj) igasugune seaduse järgimine, kus ees pole meest vms, ss pole see õige. Kuna me oleme loodus,ss peame olema õnnelikud. Et igasugune lein on egoism. Haskala ehk valgustus (19.saj) tekkis juudi teadus, kus ss uuriti rohkem kogu tausta jne. Jumalateenistuslik elu; Elu kui jumalateenistus Mittereligioossed juudid; traditsioonidest kinni pidavad; reformijuudid; konservatiivsed juudid jne. 16 Iga päev: Õnnistussõnad: rituaalsed esemed; kashurt e rituaalsed puhtused,eelkõige toit; tziniut e kõlbelisus, kobelisus; palvused; sünagoog. Beracha-õnnistusõna Kipa- religioossne rõivas, müts
EUROOPA IDEEDE AJALUGU (2.loeng) EUROOPA IDEEDE AJALOO PERIOODID Üldiselt : antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus (18.sajand), romantism Moraalifilosoofia üldine areng Objektivism iseloomustab antiik- ja keskaega Subjektivism iseloomustab varauusaega ja uusaega I. Taylor : arusaamas kõlbelisest käitumisest toimub pööre sissepoole ,,Loomuõigus" kui moraaliteooria alus. Antiik- ja keskajal tähendas jumala loodud maailmakorda. Hiljem hakati vaatama seda inimese loomusena (skeptiline/optimistlik inimesepilt). Mis on hea elu? (õnn) Antiigi nägemus : objektivistlik hea elu (eudaimonia) Platon : häälestumine kosmilise korra järgi, kirgede allutamine Aristoteles : loomutäiusele püüdlemine, saavutatav polises. Augustinus : reflektiivne pööre, ülim hüve tuleneb jumalast, aga jumal pole inimeseväline ning inimene peab...
· Kasu saamine. nt poliitika puhul: valimiskampaaniad. · Ühtekuuluvus. Abistatakse sarnaseid, neid, kes on mingi tunnuse alusel inimesega sarnased. Abistamine kui ühtekuuluvuse väljendus. · Abistamine ja sugulussuhted. · !! Abistav käitumine sõltub sellest, kuivõrd suur on potentsiaalsete abistajate hulk. nt kui abistajaid on läheduses palju, on väiksem tõenäosus, et inimene abistab. A. Batson. 4 põhimotiivi 4 põhimotiivi: Egoism (self-benefit): Prosocial acts contribute to the welfare of the actor e.g., gaining rewards, avoiding punishment Altruism (benefiting other individual): Prosocial acts contribute to the welfare of other people no implication for reciprocation Collectivism (benefiting a group): Prosocial acts contribute to the welfare of a social group e.g
JUHTIMISE ALUSED TEEMA1 : Juhtimise mõiste, funktsioonid, tasandid Juhtimine on: · Üks huvitavamaid inimtegevusi · ligitõmbav, sest, see on seotud võimuga ja teistest üleoleku tundega. · seotud teiste inimeste tähelepanuga, lugupidamisega, autoriteediga. · huvitav, sest see on seotud riskiga. Juhtimine on mäng. · Juhtimine võimaldab midagi enamat korda saata kui üksinda. Juhtimise ülesanne: o Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ja üheks hästi talitlevaks tervikuks sulatamine, selleks et rakendada organisatsiooni varad, saavutada tema eesmärgid ja rahuldada liikmete vajadused. o Juhtimine on tegevus, kus juht mõjutab teiste inimeste tegevust eesmärgipärases suunas. Juhitakse tegevusi (protsesse), mitte inimesi, esemeid ja asju. Lähtumine: objektist juhtimisprotsessist Juhtimine on ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
