Minu varjatud mina on teada ainult mulle ja mitte kellegile teisele. Minu varjatud mina on minu salajaste soovide, unistuste, mälestuste ja saladuste kogum. Need on mõeldud teadmiseks mulle ja ainult mulle ning mitte kellelegi teisele. Ma olen tundmatu mina. Ma ei ole teada ei teistele ega endale. Minu tundmatu mina võib tulla nähtavale ekstreemsetes olukordades, mida ma pole ennem kunagi läbi elanud. Sellised olukorrad toovad väga hästi esile olulisi parameetreid nagu näiteks egoism, pessimism, optimism.. Aga mis teeb minust just minu? Minust teeb minu see, et ma julgen olla mina ise. Julgen erineda ja mitte olla samasugune nagu iga teine noor tänaval. Minust teeb minu just see, kuidas ma käitun ja kuidas suhtun teistesse. Minust teeb minu mu pere, kes väikesest peale mind kujundab ja õpetab kas siis halvasti või hästi. Teadagi on iseloomu ja harjumusi raske muuta. Minust teeb minu see kuidas suhtuvad teised minusse. Minust teeb minu see,
pürgimise saladustest. Kuigi Eugéne de Rastignac jättis oma õpingud hooletusse, ihkas saada rahakaks ja kõrgseltskonna liikmeks, jätkus tal siiski inimlikust ja kaastunnet isa Goriot vastu. ,,Isa Goriot" on teos, mis peegeldab hästi 19. sajandi Pariisi seltskonnaelu. Tähtsateks teguriteks olid positsioon, raha ja hea nimi. Abielluti armastuseta, armukeste pidamist peeti normaalseks, välise hiilguse taga peituvaid probleeme ei peetud oluliseks, egoism ja manipuleerimine olid head isikuomadused ning teiste kannatused valmistasid inimestele rõõmu. Selle teose põhjal jääb mulje, et õnn peitub vaid rahas ja sellega kaasnevates hüvedes, kuid tegelikult vajavad inimesed õnneks ka muid asju, nagu näiteks tõeline armastus, perekond, tervis või hoopis vihmasadu palaval suvepäeval. Merit Vislapu 11R
Kuigi inimene on kinni inimeses on nad kõik siiski üksi. Keegi ei hooli kellestki ei riigi ega kodaniku tasemel. Harulduseks pole juhused kui tänaval kurjategija ohvriks langenud inimest ei aita keegi, kuigi pealtnägijaid on kümneid; kodututest ei maksa rääkidagi. Rohkem üksi kui suurlinnas pole võimalik olla ka kõige sügavamas ürgmetsas. Nii ongi inimkond loonud ise oma deemonid, millega võitlemine muutub päev- päevalt raskemaks. Et võita peaks egoism, hoolimatus ja ahnus asenduma, lahkuse, osavõtlikuse ja sallivusega. Seejuures peab meeles pidama, et millegi muutmiseks piisab vaid ühest inimesest, sest kui on üks on teisigi.
Ärieetika kordamisküsimused 1. Eetika arengu ajalugu 2. Eetika printsiibid ja kategooriad 3. I.Kanti õiguste ja kohustuste teooria ning Kanti kategooriline imperatiiv 4. Teleoloogiline ja deontoloogiline suund eetikas 5. Moraali relativism 6. Tööga seotud eetilised probleemid töötaja, tööandja, personalivalik 7. Keskkond ja eetika 8. Arvuti ja eetika 9. Reklaam ja eetika 10. Eetikakoodeksid ja kutse-eetika Vastused 1. Kreeka keeles- ethos (komme, harjumus) On filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige ja vale vahel. Nimetus pärineb Aristoteleselt. Teadusharuna sai ärieetika (business ethics) alguse USA-st ning alates 1980-ndatest on jõudnud pea kõigi Euroopa ja Ameerika kõrgkoolide õppekavadesse. Õppeaine käsitleb ärieetikat nii kitsamal (ettevõtte) kui ka laiemal (majanduseetika) tasandil, puudutades lisaks suhetele tarbijate, hankijate, konkurentide ning ettevõtte töötajatega k...
Mida rohkem on peres lapsi, seda suurem on oht sattuda vaesusse. Kas see on normaalne? Eestis on gümnaasiume, kust pääseb ülikoolidesse edasi õppima ligi sada protsenti lõpetajatest, ja koole, kust ei lähe ülikooli peaaegu keegi. Kas Tallinna ja Tartu lapsed on tõesti palju andekamad kui teised? Retoorilisena esitatud küsimused viitavad sellele, et ühiskond pole teinud õigeid rõhuasetusi. Eesti muutub üha enam ükskõiksete ühiskonnaks, kus domineerivad edukate egoism ja mahajääjate apaatia. See kõik õõnestab aga meie ainukest kapitali ja arengu tagatist -- inimest. Eesti tee saab olla vaid heaoluühiskond, mis tagab kõigile oma liikmetele elamisväärse elu ja välistab suured ühiskondlikud lõhed. Põhjala riikides läbi proovitud ja Rahvakodu nime all tuntud lähenemise sisu on lihtne: iga inimene on ühiskonna täisväärtuslik liige, igaüks peab leidma võimetekohase rakenduse ja andma oma panuse ühiskonna arengusse. Just kõigi
2.tootmisviisid ühiskonnas: *Põllumajandusühiskond- põhi rõhk põllumaj ja karjandusel *tööstusühiskond- esikohal on tööstuslik tootmine, konveier, ratsionaalsus, ,,Aeg on raha'' *teenindusühiskond- kõrgtehnoloogia massiivne kasutamine, ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur, 3. Tööstus teooriad: *Adam Smith- rikkust toodab töö ehk tööväärtuste teooria, maj liberalism (riik ei tohi sekkuda, turg reguleerib ise) indiviidi egoism *Karl Marx- 2 põhiklassi, konfliktiteooria, 2 kapitalismi tõukejõudu on toota kasumit ja püsida konkurentsis *Max Weber- protestantlik eetika ja kapitalismi vaim *Emile Durkheim- tööstusühiskond areneb individualism, anoomia oht, puuduvad üldtunnustatud väärtused ja normid ühiskonnas 4. Nüüdisühiskond: * ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus *tööstuslik kaubatootmine *rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamisest *headusühiskond Teadmusühiskond:
intuitsioonist, et on olemas objektiivsed sisemised väärtused. Et teatud asjad on objektiivselt head ja teised objektiivselt halvad, sõltumata sellest, mida konkreetsed inimesed mõtlevad. 35. Mille poolest erineb objektivistlik ja subjektivistlik hea elu käsitlus? 36. Mis motiveerib inimesi moraalselt toimima ? Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). 37. mis vahe on psühholoogilisel ja eetilisel egoismil ? ·Psühholoogiline egoism on deskriptiivne teooria sellest, kuidas inimesed tegelikult käituvad, mis neid motiveerib. Doktriin, mis väidab, et me teeme alati selle teo, mis meie arvates on kõige paremini kooskõlas meie omahuviga, st meil pole teist valikut kui olla isekas. Meid ei saa motiveerida mitte miski muu peale selle, mida me usume kaasa aitavat oma huvidele. Mina edendan alati oma huvisid, ja teie edendate alati oma huvisid. PE väidab end olevate inimloomuse kirjeldus.
Kas inimeses on rohkem egoismi või altruismi? Altruistlikud filosoofid ütlevad, et inimesed on võimelised mitte ainult egoistlikeks vaid ka altruistlikeks, isetuteks tegudeks (nt. vanemate armastus oma laste vastu). Egoistliku filosoofia esindaja Hobbes arvab aga, et inimene on loomult egoist ning ta käitumist juhib enesearmastus. Inimese tegutsemise peamine motiiv on teenida kiitus. 37. Mis vahe on psühholoogilisel egoismil ja eetilisel egoismil? o Psühholoogiline egoism on deskriptiivne teooria sellest, kuidas inimesed tegelikult käituvad ja mis neid motiveerib. o Eetiline egoism on preskriptiivne või normatiivne teooria sellest, kuidas inimesed peaksid käituma. 38. Mis on eetiline altruism ? Eetiline altruism on see, kui inimene teeb midagi teiste hüveks, silmaspidamata enda hüve. Altruismi vastand on egoism. 39. Psühholoogilise ja eetilise egoismi kummutamine. Psühholoogiline egoism on kirjeldav teooria inimmotivatsiooni kohta, mis on
Minaism on eneseülistuse moraal. Seda õpetas Nietzsche. Thomas Hobbes ütles, et inimene on loomult egoist. Tema käitumist juhib enesearmastus. Isegi kaastunne tuleneb egoismist. Teiste kannatust nähes inimene mõtleb: "See võib juhtuda ka minuga." ,,Loodusseisundis" (väljaspool seadusi) on ainsaks konfliktide lahendamise viisiks vägivald, mis toob kaasa ,,kõikide sõja kõikide vastu" (Bellum omnium contra omnes). Ühtse moraali peab maksma panema Leviaatan absoluutne valitseja. Egoism on õige alus moraalseks eluks. Egoismi liigid: 1. Psühholoogiline egoism inimeste tegudel on alati isekad motiivid, teisiti ei olegi võimalik, sest inimloomus on selline. (inimloomust kirjeldav seisukoht) 2.Personaalegoism inimene on võimeline ka isetuteks tegudeks, kuid ta ei taha neid teha. See on tema valik. Ta lihtsalt ei hooli moraalist. See on lihtsalt enesearmastus ehk isekus. 3.Individuaalne eetiline egoism seisukoht, et kõik inimesed peaksid toimima minu heaks. 4
· Sünergism tunnustab nii väärtuste subjektiivset kui objektiivset aspekti Pojmani Moraaliprotsessi skeem ei liigita väärtusi subjektiivseteks v objektiivseteks, vaid peegeldab väärtuse rolli moraaliteoorias e eetikas. TAGAJÄRJE-EETIKA Tagajärjepõhises eetikas on moraalsuse lõppkriteeriumiks tegudest tulenev mittemoraalne väärtus (õnn, hüve, heaolu) Teo moraalse õigsuse määrab tagajärg, kui palju ta toob kaasa hüvet. Tagaärje-eetika: · Eetiline egoism e egoismieetika · Utilitarism Altruism isetu hool ja mure teiste pärast, omakasupüüdmatu. Eetiline altruism me saame tegutseda teiste inimeste huvides ja me peame püüdma seda ka teha. Francis Hutcheson altruismist: · Inimesed on võimelised ka altruistlikeks isetuteks tegudeks. Nt vanemate armastu laste vastu. · Tõeliselt moraalsed teod on need, mis on tehtud armastusest teiste vastu, heatahtlikkusest.
see väga vajalik, sest see avardab maailmaringi ning paneb kahtluse alla enda tõekspidamised. Satanism- on religioosne või filosoofiline liikumine, mille keskseks kujuks on saatan või muu saatanaga samastuv identiteet või inimese tõeline olemus, mida esindab saatan. Põhirõhk inimese MINA väärtustamisel. Tänapäeval välditakse traditsionaalseid uske ning suhtumist vaid eelistatakse egoistlikumaid maailmavaateid nagu näiteks Maagiat. Meister ja Margaritas väljendus egoism teoses, siis kui Berlioz sai surma ning sugulane, kes oli alati tahtnud Moskvasse elama tulla tuli surmast kuuldes kiirelt Moskvasse, et Berliozi korter endale saada. Raamat annab ka mõista seda, et arvamused ja tõekspidamised ei pea alati ühtima, vaid igal ühel on oma arvamus. Eksistensialismi teosed avardavad maailmavaadet nii ka meie oma. Teose põhjal võib ka öelda, et on lootus, et igavene armastus on tõesti olemas, ka peale surma
2 Kokainismi pilt sarnaneb üldjoontes morfinismiga. Toime algul esineb heaolutunne, meeleolu tõus, töövõime paranemine. Seda ainet kasutavad nii vaimse töö tegijad kui ka lihttöölised. Alustatakse väikestest annustest süstetena, suu kaudu või pulbrina ninna. Edaspidi tuleb annust suurendada, kuni mitme grammini päevas. Pikapeale isiksus muutub - areneb välja äärmine egoism, huvid piirduvad vaid narkootikumi hankimise muredega, inimene degradeerub, tekivad psüühikahäired - jälitus- ja armukadedusluul jms. Suureneb perifeersete närvide ärritatavus, kokainist kaebab piinavat sügelemist, talle tundub, et tema naha all on loomad- sipelgad, lutikad, et teda piinatakse elektrivooluga. Kokainist võib kujutlustest vabanemiseks muutuda agressiivseks või vigastada end.
a. Me peame reeglit järgima siis, kui see meile meeldib b. Me peame reeglit järgima kõikidel juhtumitel, mil see meid otseselt ei ohusta c. Me peame reeglit järgima siis, kui teised inimesed meid jälgivad d. Me peame reeglit järgima alati, sõltumata tagajärgedest 17.Kuidas nimetatakse seda eetikateooriat, mis väidab, et moraalilaused ei väida midagi, vaid kirjeldavad üksnes inimese tundeid a. Utilitarism b. Egoism c. Eksistentsialism d. Emotivism 18.Milline järgnevatest väidetest on utilitaristliku eetika põhitees? a. Talita ainult sellise maksiimi järgi, mida võid tahta saavat üldiseks seaduseks b. Kujunda endast vooruslik inimene c. Võimalikult suur hulk naudinguid võimalikult suurele hulgale inimestele d. Hooli igas olukorras ainult iseendast 19.Üks neljast ei ole filosoofias levinud riikliku karistuse põhjendamise viis. Milline
(kategooriline imperatiiv) kinni pidada? A) Me peame reeglit järgima siis, kui see meile meeldib B) Me peame reeglit järgima kõikidel juhtumitel, mil see meid otseselt ei ohusta C) Me peame reeglit järgima siis, kui teised inimesed meid jälgivad D) Me peame reeglit järgima alati, sõltumata tagajärgedest 17. Kuidas nimetatakse seda eetikateooriat, mis väidab et moraalilaused ei väida midagi, vaid kirjeldavad üksnes inimese tundeid? A) Utilitarism B) Egoism C) Eksistentsialism D) Emotivism 18. Milline järgnevatest väidetest on utilitaristliku eetika põhitees? A) Talita ainult sellise maksiimi järgi, mida võid tahta saavat üldiseks seaduseks B) Kujunda endast vooruslik inimene C) Võimalikult suur hulk naudinguid võimalikult suurele hulgale inimestele D) Hooli igas olukorras ainult iseendast 19.Üks neljast ei ole filosoofias levinud riikliku karistuse põhjendamise viis. Milline? A) Retributiivne põhjendus B) Esteetiline põhjendus
pimestatud ja ei suutnud enam ise kainelt mõelda. Nii oli Claudiusel lihtne temaga manipuleerida. Minu arusaam sellest loost on, et Hamlet oli inimloomuse ohver. Tema võitluse põhjus, mis sest, et igaüks mõistab seda natuke isemoodi, on kõigile arusaadav. Ja kui on inimestele mõistetav, siis järelikult on inimlik. Ka Hamleti huku põhjus peitub inimloomuses. Ühelt poolt inimese oskamatus oodata noahoopi selga. Teiselt poolt võimuiha ning egoism, mida esindab Claudius ja mis paraku on mingil määral olemas igas inimeses.
(kategooriline imperatiiv) kinni pidada? A) Me peame reeglit järgima siis, kui see meile meeldib B) Me peame reeglit järgima kõikidel juhtumitel, mil see meid otseselt ei ohusta C) Me peame reeglit järgima siis, kui teised inimesed meid jälgivad D) Me peame reeglit järgima alati, sõltumata tagajärgedest 17. Kuidas nimetatakse seda eetikateooriat, mis väidab et moraalilaused ei väida midagi, vaid kirjeldavad üksnes inimese tundeid? A) Utilitarism B) Egoism C) Eksistentsialism D) Emotivism 18. Milline järgnevatest väidetest on utilitaristliku eetika põhitees? A) Talita ainult sellise maksiimi järgi, mida võid tahta saavat üldiseks seaduseks B) Kujunda endast vooruslik inimene C) Võimalikult suur hulk naudinguid võimalikult suurele hulgale inimestele D) Hooli igas olukorras ainult iseendast 19.Üks neljast ei ole filosoofias levinud riikliku karistuse põhjendamise viis. Milline? A) Retributiivne põhjendus B) Esteetiline põhjendus
*silmapiir avar *tegevuskohaks linn v siseruumid- *tegevuskohad- külad, kui värskes kabinet, korter õhus siis jõekallastel *kõik on võlts *elu loomulik, vaba *inimene ametnik, bürokraatiast *inimene on kangelasmeelne sõltuv *väärtused on jõud, ilu, julgus, *väärtused on näilised raha, vaprus, kodumaaarmastus karjäär, ordenid *suhted inimeste vahel sügavad ja *inimsuhete asemel valitseb egoism avameelsed *puuduvad tõelised armusuhted
,,Punane ja must" kui realistlik teos Stendhali ,,Punane ja must" on realistlik teos, kuna: 1) Elu kujutati kogu tegelikkuses. Peategelane, noor Julien, kes pole kordagi kodukülast välja saanud ja on ka külas käinud ainult kahel inimesel. Vanal sõjaväearstil ja kiriklas, sest teeskleb et tahab preestriks saada. Perekonnas teda ei sallita. Julien põlgab oma perekonda - isa ja vendi, sest need on ainult lihasmass ega mõista tema raamatulembust. Vennad peksavad teda tihti, sest tajuvad tema loomupärast üleolekut neist. Isa peab teda kasutuks logardiks. Seega on päris hea, kui linnapea otsustab Julienist oma lastele koduõpetaja teha. Isa saab logardist lahti, Julien parema elu. Linnapea, härra Rénal kardab väga, et kuna Julien on nii tark ja võimekas, äkki ta läheb tema rivaali, härra Valenod' lapsi õpetama kui see talle rohkem raha pakub. Tekkinud suhete tõttu Julieni ja proua de Rénali vahel otsu...
Millised tervisehädad teda vaevasid? Mulle tundub, et professor Serebrjakov oli iseloomult natukene isekas, tujukas, põikpäine, peremehelik. Ta oli õpetlane, raamatuinimene ja üksindust armastva, sest veetis aega üksinda enda kabinetis. Võibolla oli tal natuke probleeme enda armastamisega, soovis oma käitumisega rohkem tähelepanu, et inimesed suhtuksid temasse tähelepanelikumalt. Armastab kuulsust, melu ja kära. Tundis end vastikuna enda vanuse pärast. Arvas, et egoism vanaduses on normaalne. Nägi teisi enda ümber natuke rumalamana endast. Pidas end teistest natuke üleolevaks. Teada vaevas enda arvates reuma või rinnaangiin. Samuti esinesid hingamisprobleemid ja muud väljakannatamatud valud, kuid ei lasknud doktoril end väga aidata, oli põikpäine. 2. Kuidas suhtusid teised tegelased (professori abikaasa, Voinitski, Sonja) professorisse? Teiste suhtumine professorisse ei olnud just parim. Esines n-ö tagarääkimist. Kui
indiviidil hoida geenide jätkumist. Inimesi taoline geneetiline determinism mõjutab väidetavalt vähem, kuid ühiskonna hoidmise juures kindlast on sel koht. (Hayes, 2002) Küsimuse juures, kas altruism eksisteerib ning kui eksisteerib, kas see leiab aset ka kõige puhtamal kujul, kus sellest aktist võidab vaid "saaja" pool, tuleb pilti altruismi suurim skeptik, milleks on psühholoogilise egoismi doktriin. Psühholoogiline egoism küll nõustub, et inimesed otsivad olukordi, mis annavad kasu teistele mitte endale, kuid vaid selles tähenduses, kus teiste kasu esiletoomine toob kasu lõpp-produktina ka endale. Või selle nõrgemas tähenduses, vähemalt üks motivaatoritest akti sooritamisest on inimesel alati egoistlik näiteks "kool" sildi juures kiiruse alandamine on motiveeritud ka sellest, et ei taheta trahvi saada või kellegi alla ajamine teeb mõlgi autole. (Kraut, Richard, 2018)
sajandi lõpuks oma eesmärgid saavutanud, lähenesid seniste peavastaste( konservatiivide ja liberalistide) seisukohad tunduvalt ja uueks konservatiivide põhivastasels sai sotsialism, mis tegelt mitmeti konservatismiga sarnaneb: ka seal rõhutakse riigi suurt tähtsust. Nad kartsid seda, et sotsialistide võit toob kaasa revolutsioonid, seega kaose ja vägivalla. Konservatism peale teist maailmasõda: Konservatiivid tunnistavad et majanduses on üksikisikude egoism hea ning seda ei tule piirata. Muudel aladel jäävad konservatiivide vaated samaks kuni 21. sajandi alguseni, kui hakkab saabuma nn. Ideoloogia lõpp. Konservatism hakkab samastuma teiste suundadega ning tekib olukord, kus nt. Erakonnad ei tugine niivõrd enam oma ideoloogiate vaadetel, vaid pigem ideedel , mis rahvale rohkem meeldiksid. Seetõttu on traditsioonilist konservatismi tänapäeval raske leida. Konservatism Eestis:
Saab võrrelda "Hamleti" Claudiust, kes tegi ka põhimõtteliselt midagi sellist ja kuigi moraalselt ta tundis, et ta peaks oma tegu kahetsema, ei teinud ta seda."Kuritöö ja karistuse" Raskolnikov üritas paaniliselt oma tegu endale õigustada, ta ei lasknud mõttel, et ta midagi valesti tegi, pähegi tulla. Sarnaseid analooge leidub pea kõikides kirjatükkides, iga ilukirjanduslik teos kätkeb endas tegelast, kelle üheks negatiivseks jooneks on just selline ignorantne egoism. Taolised tegelased on sõltuvalt olukorrast nii teiste süütegude hukkamõistjad kui ka kuriteo toimepanijad. Petlik tunne, et neis on midagi rohkemat, kui teistes, suunab pea automaatselt tolle "üli-inimese" ka seda isikut, kes mõne reegli vastu eksis, karistama. Olgu tema kuriteoks olnud üldlevinud tabu, nagu näiteks mõrv või abielurikkumine või siis hoopis midagi, mis puudutab otseselt ja isiklikult vaid eespoolnimetatud üliinimest, isehakanud kohtunikku - too
JUHTLAUSE: "Mina tahan!" ON: Romantiline egoist EESMÄRK: Olla esimene OLEMUS, OMADUSED Jäär on sodiaagi esimene märk. Tema ülesandeks on asju algatada ja kui tarvis peaga vastu seina joosta. Kuid sellepärast on Jäär kogu sodiaagi juhtmärk. Oma algatusliku energiaga juhib Jäär kogu ringi, mitte ainult oma kvadranti, nagu teised kardinaalmärgid. Jäär jääb kogu eluks nagu egotsentriliseks lapseks. Enda arvates on neil ikka õigus. Tegelikult on Jäärad head ja abivalmid, neile meeldib olla vajalik ja nad on uhked oma jõu üle kui suudavad aidata. Nende egoismi saladus peitub teadmatuses, et on vaja ka teistega arvestada, sest nende ülitugev sisemine impulss välistab sellise vajaduse. Enamasti iseloomustavad Jäära jõulised maneerid, tugev käepigistus, selge silmavaade, äärmine otsekohesus. Tule stiihia kõige tüüpilisema esindajana on Jääral koleeriline temperament, kallutades teda äärmusest äärmusse. Tõenäoliselt on Jäär sodiaagi märkidest k...
Eetika keskne küsimus on: kuidas peaks elama? Eetikateooriaid on palju erinevaid, kuid põhilisi neist on kolm: tagajärje eetika, kohuse eetika ja vooruseetika. Tagajärje eetika ehk konsekventsialistliku, teoloogilise eetika tegusid hinnatakse, nagu nimigi ütleb, selle tagajärge järgi. Eesmärk pühitseb abinõu. Olgu see siis hea või halb. Tegu ise ei ole oluline, peamiseks on selle tulemus. Tagajärje eetika omakorda jaguneb kaheks: Eetiline egoism ja utilitarism. Nagu nimigi ütleb, on egoismieetika vägagi egoistlik. Tegusid tehakse omakasupüüdlikult. Universaalne eetiline egoim ütleb, et kõik peaksid käituma egoistlikult. Nad võivad küll olla võimelised alturistlikeks ehk teisi arvestavateks teguviisideks, kuid see pole nende eemärk. Seega ei ole egoismieetika eriti toimiv eetikateooria. Utilitarim on vastupidine egoismieetikale. Utilitarismi aluseks on printsiip: ,,Tee
Meest karistati jahtimise eest 6 rubla suuruse trahviga. Axel von Nolckeni näol oli tegemist väga mitmekülgse isikuga, kes mõisate juhtimise, rüütelkondlike ametite pidamise, jahilkäikude ning paljude muude tegevuste kõrval leidis aega ning kutsumust juurelda ka eksistentsiaalsete probleemide üle. Tema oletatavalt 1902. aastal kirjutatud filosoofiline mõtisklus ,,Egoism ja altruism. Sotsiaalpoliitilisest vaatepunktist" algab sõnadega: Egoism, isekus on ebameeldiv, isegi eemaletõukav omadus, altruism, teiste eest muretsemine, hea ning õilis. See on nii üldiselt tunnustatud, et sellest ei tasu näiliselt rääkidagi. Siiski pühendab parun Nolcken järgnevalt teema arutelule kakskümmend ja pool vihikulehekülge. 2.4 Eduard von Nolckeni aeg Mooste mõisa viimane omanik oli Axel von Nolckeni poeg, kreisisaadik parun Eduard Georg von Nolcken,
· vooruseetika (loomutäiuse eetika) Tagajärje-eetika (konsekventsialism, teleoloogiline eetika) Tagajärjepõhises eetikas on moraalsuse lõppkriteeriumiks tegudest tulenev mitte- moraalne väärtus (õnn, hüve, heaolu). Teo moraalse õigsuse määrab tagajärg. Teo moraalse õigsuse määrab see, kui palju ta toob kaasa hüvet. Mida rohkem hüvet tegu põhjustab, seda parem ta moraalses mõttes on. Tagajärje-eetika jaotus: · Eetiline egoism ehk egoismieetika · Utilitarism 5.1 Egoismieetika Altruism on isetu hool ja mure teiste pärast; omakasupüüdmatu ennastohverdav teisi arvestav teguviis. Eetiline altruism on teooria, mille kohaselt me saame tegutseda teiste inimeste huvides ja me peame püüdma seda ka teha. Francis Hutcheson altruismist Inimesed on võimelised mitte ainult egoistlikeks, vaid ka altruistlikeks isetuteks tegudeks. Seda näitab vanemate armastus oma laste vastu
,,Inimene pole kunagi segamatult rõõmus" A.H. Tammsaare Ameerika pimekurt kirjanik ja ühiskonnategelane Helen Keller on öelnud: ,,Me ei saaks õppida olema julged ja kannatlikud, kui maailmas valitseks vaid rõõm". On teada-tuntud ,,tõde", et ei ole olemas rõõmu ilma kurbuseta, nagu ka ,,õigus", et ei ole olemas head ilma halvata kõik juhtub olema tasakaalus. Kuid mida üleüldse võib nimetada rõõmuks? Rõõmu võiks vaadelda kui tunnet, samuti kui olemust ja iseloomuomadust. Rõõm on nagu ilm mis on ühel hetkel päikseline, muutumas teisel hetkel tormituuleks. Inimese hing on hell. Me võime teeselda ükskõik kui tugevat ja julget, kuid hinges oleme me kõik kui väikesed lapsed lapsed, kes mängivad liivakastis, kuid kellel on unelm millegi enama järele. Me ihkame olla vabad ja rõõmsad. Keegi ei soovi elada näljas või vaesuses, kurbuses või trotsis. Inimene tahab armastada ja olla armastatud kõigil meil on mõtetes ole...
I periood: (1945-1953/56) Sõjajärgsed aastad (Stalini aeg): Üldisel: *kirjanduse madalseis *stiililt olid teosed ülistuslikud ja ideoloogilised *skeemid ja puhtad stereotüübid, kristallpuhas kangelane (parteilane, aus, uuendusmeelne) *must ja salakaval negatiivne rahvavaenlane *järjekindlalt häviati kirjandust *paljud kirjanikud langesid vaimse v füüsilise terrori ohvriks *rahvas kui ajaloo looja Teemad: 1)sõjateema 2)ülesehitustöö (sohvoosid, kolhoosid) 3)ajaloo teemad J.Smuul: *kirjutas seda mida temalt oodati, küll Stalinist, küll komsomolist Ainestik: 1)loodusluule, milles Smuul on siiras ja tundeline ning mille peamised koostisosad on Muhumaa, meri, kalurid ja kadakad 2)nõukogudelik ideoloogia (kalurid, tööprotsess) LK: *Karm noorus *Järvesuu poiste brigaad *Poeem Stalinile *poeem Mina kommunistlik noor D.Vaarandi: ISEL: *karged ja puhtad looduselamused *siirad, ajavaimust riivamata meeleolud LK: *Põleva laotuse all *Koh...
See põhimõte kehtib nii indiviidi kui ka valitsuse käitumise puhul. Teguviiside väärtus seisneb nende võimes pakkuda naudinguid. Utalitarismi iseloomustavaks loosungiks on 'Suurim õnn suurimale hulgale!'. · Hedonism- kõrgeim hüve on nauding (või rõõm, heaolu) ning hea on see, mis tekitab naudingut. · Inimese tegusid juhivad nauding ja valu. Sellest tuleneb psühholoogiline egoism ehk inimesi motiveerib alati enese heaolu. Ka teisi aidates, motiveerib meid teo kasulikkus meile enesele. · Nauding ja valu on objektiivsed seisundid, mida iseloomustavad intensiivsus, kestvus, tõenäeosus, lähedus, viljakus, puhtus, ulatus. · Bentham leidis, et utalirismi seisukohalt tuleks über korraldada ka seadusandlus. Selle hüvanguks peab olema maksimimaalse hulga inimeste maksimaalne hüvang.
http://www.eetika.ee/et/805728 1. Eetikakoodeksite roll ja võimalikud probleemid. Annab nõu kuidas k äituda Selleks, et panna raamidesse lubatud ja lubamatud asjad. Seega võib tegelikult öelda, et eetikakoodeksi võivad vastu võtta sisuliselt kõik inimesed, keda ühendab mingisugune tunnus ükskõik, kas see on elukutse, töökoht või hobi ning kes peavad vajalikuks seda tunnust ja sellest tulenevaid kohustusi ja käitumismalle oma tegevuses rõhutada heade tavade kirjapanemiseks ühtsustunde loomiseks põhiväärtuste sõnastamise abil grupi lojaalsuse suurendamiseks ja väärtuste ühtlustamiseks väära käitumise ennetamiseks ja ärahoidmiseks maine loomiseks või elukutse või grupi usaldusväärsuse tõstmiseks avalikkuse silmis avalikkuse surve ja suurenenud kontrolli tõttu; juhtimistasandite vähendamisest ja vastutuse delegeerimisest tulenenud käitumuslike raamide kehtestamise tõttu; Kõrgemate struktuuride poolt e...
Väliselt võis tegelasel olla mingi puue. Teostes vastandatakse armastus- truudusetus. Mässumeelsus, vastuoluline suhtumine rahvasse (ülistatakse talupoja lihtsat elu, samas ei peeta talupoegi mitte millekski). Tunded mõistusest kõrgemal, deemon kehastab mässumeelset isikut (Lermontov "Deemon"). Kirjanike lemmikaastaaeg sügis, lemmikvärv sinine. Romantilise luuletaja sünged arvamised: armastus on õnnetu. kaasas reetmine, üksildus, egoism. Arvati, et õnnelikud on vaid labased, tavalised inimesed mässumeelsus korra eitamine, maailma põlgamine ja jumal = halb; deemon = hea vastuoluline suhtumine rahvasse. Ise oldi võitleja, prohvet, rahvajuht, aga põlgati rahvast. tunded on mõistusest kõrgemal, kunst on suurem väärtus kui teadus. Tihti väliselt inetu, ihupuue. Romantikud tunnevad huvi folkloori, keskaja müstiliste legendide vastu. Kunstnikku hakkavad võluma idamaad, kõik kauge ja salapärane, samas ka põhjamaad
väärtustega, tõekspidamistega ja meie õiglustundega ning tunneme huvi ja näeme võimalust, et poliitikas osalemise kaudu saame mõjutada ühiskonna arengut meie soovide suunas. Või tahame elada ühiskonnas, kus ei hoolita või ei austata üksteist, kus valetatakse, vassitakse ja petetakse, kus lojaalsus ja usaldus nii riigi kui valitsuse vastu on kadunud ja seetõttu võõrandutakse poliitikast? Ühiskonnas, kus toores egoism on laialt levinud, ühiskond, mis on vaenulik ja kus avalik tegevus tugineb printsiipidele, mis ei ole kooskõlas meie väärtustega ega meie õiglustundega? Kuhu meie Eesti ühiskond kuulub, jätan lugupeetud lugeja otsustada. Eetika ja poliitika sobimatus tundub meile olevat iseenesestmõistetav ning ainsaks õige käitumise kriteeriumiks on jäetud seaduste järgimine. Ometi on eetika Euroopa kultuuriruumis juba rohkem kui kaks aastatuhandet
otsuseid, mis võivad väga kurvalt lõppeda. Nii lõppes ka see lugu kõigi surmaga, kus kõigi veretööd said tasutud. Minu arusaam sellest loost on, et Hamlet oli inimloomuse ohver. Tema võitluse põhjus, mis sest, et igaüks mõistab seda natuke isemoodi, on kõigile arusaadav. Ja kui on inimestele mõistetav, siis järelikult on inimlik. Ka Hamleti huku põhjus peitub inimloomuses. Ühelt poolt inimese oskamatus oodata noahoopi selga. Teiselt poolt võimuiha ning egoism, mida esindab Claudius ja mis paraku on mingil määral olemas igas inimeses.
otsuseid, mis võivad väga kurvalt lõppeda. Nii lõppes ka see lugu kõigi surmaga, kus kõigi veretööd said tasutud. Minu arusaam sellest loost on, et Hamlet oli inimloomuse ohver. Tema võitluse põhjus, mis sest, et igaüks mõistab seda natuke isemoodi, on kõigile arusaadav. Ja kui on inimestele mõistetav, siis järelikult on inimlik. Ka Hamleti huku põhjus peitub inimloomuses. Ühelt poolt inimese oskamatus oodata noahoopi selga. Teiselt poolt võimuiha ning egoism, mida esindab Claudius ja mis paraku on mingil määral olemas igas inimeses.
-) Ütleb, et meie eetilised seisukohad on kõigest pseudo ehk võlts seisukohad, sest nad lihtsalt suruvad teistele peale meie seisukohti. See mida nimetame heaks ja halvaks on lihtsalt hulk mingisuguseid tundeid. -) Diskussioon eetika eest on jama, sest me ei saa öelda, et üks või teine tunne oleks jama. -) Meie keel on väga selgelt seotud emotivismiga, sest terve rida meie kasutuses olevaid mõisteid on seotud sellega, millise emotsionaalse hinnangu me anname. * Egoism: -) Õige ja vale sõltub üksikisikust, mitte ei ole universaalset õiget või valet. -) Hüüdlause: hea on see, mis on hea mulle. -) Egoisimis inimene hindab peamiselt õiget või valet läbi selle, mis pakub mulle naudingut. *) Naudinguid on jagatud kõrgemateks (vaimseteks) ja madalamateks (materjaalseteks). *) Kaasajal on näha, et naudingute hirarhhia tagurpidi pööramist. * Psühholoogiline egoisim: -) Friedrich Nietzsche: ,,Kõik, kes tunnevad teistele kaasa on tropid."
Depressioon Koostas Z.Kubinets Mis on depressioon? · Seletus Depressioon on psühhiaatriline häire, mis on tingitud närviülekannet mõjutava aine - neurotransmitteri (serotoniin, norepinephrine ja/või dopamiin) funktsioonihäirest. Olulised häire tekkes on ka psühholoogilised tegurid. · Ülevaade Depressiooni all mõeldakse pikaajalist, rohkem kui kaks nädalat kestvat põhimeeleolu langust, mille puhul esineb tavalisest kurbusest sügavam ja kestvam meeleolulangus. Kurbus võib tekkida ilma välise põhjuseta ja olla sügavam, kui selleks põhjust võiks olla. Depressiivsete häirete puhul on suur enesetapurisk, endalt võtab elu ligikaudu 15% depressiooni alla kannatavatest inimestest. Adekvaatse raviga on siiski võimalik suitsiidi vältida. Kurbus ei tähenda alati depressiooni Kliiniline depressioon erineb tavalisest kurvameelsusest viiel moel: · D...
Põlatakse arga, väiklast, omakasupüüdlikku, ennast alandavat inimest. Suursugused inimesed tunnevad endeid olevat väärtuse mõõdupuud. Nad ei vaja heakskiitu, nad loovad väärtusi. Suursugune inimene võib võib aidata õnnetut, kuid mitte kaastundest, vaid energia ülejäägi tõttu. Selline inimtõug on uhke, et pole loodud kaastunde jaoks. Kohustused on sellistel inimestel ainult endataoliste, mitte aga madalama seisuse vastu. Egoism on suursuguse hinge oluline omadus; egoism on usk sellesse, et teised peavad talle alluma ning end ohverdama. Orjade moraal on hoopis teistsugune. See on kasulikkuse moraal. Vastandatakse head kurjale. Kurjaks peetakse kõike võimsat, ohtlikku, hirmuäratavat. Orjade moraali järgi on hea see inimene, kes ei kujuta endast ohtu, on heasüdamlik, kergeusklik, võib-olla ka veidi rumal. Kõikjal kus valisteb orjade moraal, võib märgata Nietzsche puhul hea ja rumala lähenemist. Euroopas valitseb Nietzsche meelest aga karilooma moraal
põhimõtteliselt võimaldama lahendada kõikvõimalikud elusituatsioonid, sõltumata kultuurist. Eetilisele absolutismile vastandub teravalt eetiline relativism, mis ütleb, et eetiliste printsiipide kehtivus sõltub sotsiaalsest heakskiidust. Algoritm reegel, mida tuleb järgida otsuste tegemise protsessis. Altruism tegutsemispõhimõte, mida iseloomustab ebaisekas suhtumine teistesse. Omakasupüüdmatu arvestamine teise inimesega; erapooletu, teisi arvestav käitumine. Altruismi vastand on egoism. Aruandekohuslus kohustus anda oma tegudest aru kellelegi teisele, kes on sinust kõrgemal positsioonil. Austus inimeste vastu fundamentaalne moraaliprintsiip, mis sisaldab nõuet, et me peame näitama kohast austust kõigi inimeste õiguste ja väärikuse vastu ning meie ühise kasu nimel püüdlema igaühe täieliku eneseteostuse poole. Autonoomia (kr k 'seadus iseendale') Sõna-sõnalt olema iseenesele seaduseks [vrd: kreeka keeles Autos = ise, nomos = seadus], kuid kuigi "iseenesele
TARTU RAATUSE GÜMNAASIUM TEMPERAMENT JA ISELOOM PSÜHHOLOOGIA REFERAAT Koostaja: Siim Krull (10.a klass) Juhendaja: Külli Muug TARTU 2008 Temperament Sõltuvalt emotsionaalsest reaktiivsusest ja meeleolust on inimesed erinevate afektiivsete stiilide ehk temperamentidega. Meelelaad iseloomustab isiksust psüühilise tegevuse, liikuvuse ja jõu seisukohalt. Temperamendi uurimine ulatub mitmetuhandete aastate taha. Ilmselt esimesena on temperamendi erinevaid tüüpe kirjeldanud Hippokrates oma kehamahlade teoorias: veri, lima, kollane sapp, must sapp. Viimasel baseerub ka tänapäeval laialt tuntud Galenose temperamenditüüpide jaotuvus: melanhoolik, flegmaatik, sangviinik, koleerik. Temperamenditüübi aluseks on kõrgema närvitegevuse tüüp, mis sõltub kahe põhilise närviprotsessi, erutuse ja pidurduse, omadustest. Temperamenditüübid Mela...
Aastatega olen selle kallal kõvasti vaeva näinud ja õnneks ainult paremuse poole. Klienditeeninduses on oluline stabiilsus ja hea stressi taluvus. Minu nõrgimaks küljeks võibki pidada seda, et mul see puudub. Mäletan hästi, et olin pidevalt väsinud ning tujukas. Kuni siis selle hetkeni, kui perearst soovitas mõelda kas see töö on mulle sobiv, sest töö hakkas tervisele halvalt mõjuma. Veel on minu üheks negatiivseks omaduseks egoism ja kipun kritiseerima. Tihti jagatakse kliente headeks ja halbadeks, mis viib edasi juba klientide tagarääkimiseni omavahel kolleegidega. Üks professionaalne klienditeenindaja nii ei käitu ja ei tohi endale sellist asja lubada. Seda tehakse siiani. Puutusin ka sellega ise kokku. Oli meilgi püsikliente keda juba teadsid, kes jätsid jootraha rohkem, kui mõni teine püsiklient, kes hoopis kippus virisema ja oli kitsi. Püüdsin sellest mööda vaadata ja
Non-kognitivismiga seostub tavaliselt avalikuks. Teostatavus – moraalinorm peab olema teostatav ega eeldama üle jõu käivaid pingutusi. antirealism moraalifaktide suhtes: Emotivism (teooria, mis väidab, et moraalne otsustusvõime ei ole midagi muud kui inimesepoolne teiste inimeste tegude heakskiitmise või halvakspanu tunne, 9. Iseloomustage lühidalt erinevaid egoismi liike! Egoism on ettekirjutav ehk normatiivne teooria selle kohta, kuidas inimesed peaksid toimima: nad peaksid tegema seda, mis neile tundub kõige mõnikord nimetatud ka "väärtuste päh-hurraa teooria") Emotivism: fakt ja väärtus pole seotud, väärtus pole ei tõene ega väär. Preskriptivism (mittekognitivistlik teooria, mis ütleb, et ehkki rohkem olevat nende endi huvides. Eetiline egoism väidab, et inimesed tegutsevad ainult omaenda hüvesid silmas pidades
.. Ei tahaks uskuda, vöi mis? Aga kuidas saab kokku liita suvalisi suurusi ja saada tulemus ikka alla kolme? Inimesed peavad olema negatiivsed arvud. Liida kokku kui palju tahad, ikka jääd Jumalast nii kaugele, jääd teisele poole... Ja lisaks: aatomis on ju ka elektronid negatiivse laenguga, Maa oleks ju elektron ühes Jumala aatomis. Liitmine kui köige loomulikum ja lihtsam tehe vöib olla sama hästi ka inimese köige ,,loomulikum" käitumine egoism. Pea köik religioond on egoismi vastu. Ja mida rohkem loomulikkust-loomalikkust- liitmist seda negatiivsemaks tulemus läheb. -1 + (-2) + (-3) = -6 Järgmiseks lahutamine loomuliku vastand. See vöib olla nii hea kui halb. Söltub, kes on lahutaja. Nii näiteks -1 - (-2) = 1 on juba vördne näiteks Jeesusega. Aga -2 - (-1) = -1 jääb ikka negatiivseks. Seega, mida ,,halvem" inimene end muudab, seda ,,parem" see on. Ehk siis: aidake neid kes on teist
Kasvatusteadused muutuste ajateljel. 1. Ajalik ja ajatu kasvatus (T. Kuurme) Mida tähendab ajatu kasvatus? Kasvatus on tegemine olevikus tuleviku nimel. Siin väljendub nii altruism, et väikeste inimeste tulevik nõuab suurte hoolivat tähelepanu ning egoism et jätkuksid mina vaim, liha ja veri, meie kultuur, meie tõed, meie oskused ja suutmised, meie uskumused kõik, mida oleme harjunud omaks pidama ning millest end lahti sõlmida ei raatsi. Kes inimene on ja milliseks peab ta saama need ona ksvatuse kaks põhilist küsimust. Kasvatus on abistamine. See on kasvatuse ürgseim põhjus, mille on tinginud ilmaletulnu abitus selle maailmaga toime tulla. Kasvatus on suhe ja suhete loomine: kõigepealt on see suha kahe ebavõrdse olendi,
Kokaiini valmistamisel leotatakse kokapõõsaste lehti bensiinis, mille tulemusena on kokaiin hüdrokloriid Hape hävitaks kopsud Seda saab ka süstida Kokaiin Toime ja ohud Toime sisaldab psühhostimulatsiooni, vähendab nälga ja janu ning tekitab kogenud kasutajal tohutu energia juurdevoolu Ilmneb eufooria, õnnetunne, lõbusus ja alguses seksuaalsuse suurenemine Alustatakse väikestest annustest suu kaudu või pulbrina ninna Areneb välja äärmine egoism, inimene degradeerub, tekivad psüühika häired Suureneb perifeersete närvide ärritatavus Kokainist kaebab piinavat sügelemist Kokainist võib kujutlustest vabanemiseks muutuda agressiivseks või vigastada ennast Kokaiin Toime ja ohud Suured annused põhjustavad ärevust, depressiooni, teadvuse kaotust Üleannustamine põhjustab südame seiskumist või kopsu kahjustuste tagajärjel surma Enamik surmaga lõppenud õnnetusi on toimunud
FILOSOOF Päritolu, ajastu, Põhiküsimused Eetika- Tsitaat koolkond harjumus/komme Sokrates 469-399 ekr Enesetunnetamine; Pidas oluliseks Ei ole olemas üleüldisi Athena Individualism; vooruseid ja see tulenes moraalireegleid; Kreeklane Tarkuse ja tõe tarkusest; eelistas inimesed üksnes näivad otsimine; võrdles reaalteadusele targana; teadmised üksikuid nähtusi ja humanitaarteadust; sünnivad teostest. tegi nende alusel järeldusi; filosofeeris suheldes.; tähtsustas eetilisi küsimusi. Platon ...
mõelda. Nii oli Claudiusel lihtne temaga manipuleerida. Minu arusaam sellest loost on, et Hamlet oli inimloomuse ohver. Tema võitluse põhjus, mis sest, et igaüks mõistab seda natuke isemoodi, on kõigile arusaadav. Ja kui on inimestele mõistetav, siis järelikult on inimlik. Ka Hamleti huku põhjus peitub inimloomuses. Ühelt poolt inimese oskamatus oodata noahoopi selga. Teiselt poolt võimuiha ning egoism, mida esindab Claudius ja mis paraku on mingil määral olemas igas inimeses. 1. Tema isa surm muudab ta endassetõmbunuks ja ilmselt ka see, kui kuuleb isa vaimult,et tema ema on abielus isa mõrvariga. 2.Kohtab vahitornis isa vaimu 3. Rändnäitlejate abil laseb Hamlet koostada näidendi,mis kajastab tema isa surma. St paljastab selle abil oma ema ja uue kuninga. 4.Seda täpselt ei mäleta. Minu teada tahtsid ta Inglismaale saate ja saadavad tema koolikaaslased tema järele luurama. 5
Laupäev, 17.04 KONSULTATSIOON INIMENE SISEHEITLUSES HEA ja KURJA VAHEL SISSEJUHATUS Elu mõtte otsimine on arvatavasti üks kandvatest liinidest, mis ühendab inimkonda põlvest põlve. Nõrgemad ja mõjutatavamad isiksused lasevad end esimestest viltuvedamistest hõlpsasti heidutada, tugevamad aga leiavad endas jõudu raskustega silmitsi seista ja kiusatustest jagu saada. Inimesed kui arenenud mõistusega olendid, kes nimetavad ennast uhkusega looduse krooniks, peaks oskama ja suutma seada elu nii, et olla ise rahul ning suhtuda kaaskodanikessegi tolerantsi ja respektiga. Samas pole sugugi lihtne alati ilmeksimatult õiget rada leida. VÄIDE: Sageli kulub aastaid, et jõuda endas selgusele ning leida seesmine tasakaal. PROBLEEM: Missugused vastuolud kimbutavad endas kahtlejat rahulolu pakkuva olemisviisi otsingutel? VÄIDE ILUKIRJANDUSE PÕHJAL: Tihti hoiatab ilukirjandus lugejaid valede valikute eest ning jagab näpunäiteid, kuidas vigadest õpp...
ning käitumuslik. Agressioon pole kunagi juhuslik ega alateadlik. See on alati teadlik ja tahtlik akt. Põhjused agressiivseks käitumiseks lastel võivad olla erinevad. Suur tähtsus on perekasvatusel alates lapse esimestest elupäevadest. Sotsioloog M. Mid rõhutab, et kui laps võõrutada rinnapiimast liiga ootamatult või vähendada märkimisväärselt rinnapiima kogust, tekivad lapsel ärrituvus, kahtlustatavus, julmus, agressiivsus, egoism. Neid negatiivseid ilminguid ei esine, kui last ümbritseks hellus ja hoolitsus. Agressiivsuse tekkele aitavad kaasa ka peaaju ja somaatilised haigused. Agressiivse käitumise põhjuste seletamiseks on välja töötatud ka mitmesuguseid teooriaid. Antud situatsioonis on tegemist füüsilise agressiooniga, kus üks poistest (Akmentin) viskas teisele poisile (Mait) pudeliga vastu pead, kuna eelnevalt oli Mait löönud
moraalinorme, millest kinni pidada. Samas on eetika mõõdupuu, mille järgi mõõdetakse head ja valet välja, vaieldav. Eetika jaotus Teoreetiline eetika: Kuidas me teame, mis on hea võib halb? Kas hea ja halb on inimese enda välja mõeldud või on nad kaasa sündinud omadused? Praktiline eetika: Kuidas lahendada teoorias tekkinud küsimusi? Psühholoogiline egoism Psühholoogilise egoismi teooria järgi on hea see, mis aitab üksikisikul massist eristuda. See on teoreetiline abstraktsioon ehk püüe luua täiuslik olukord. Tavaolukorras ei saa ennast ühiskonnast välja tõsta, sest me peame suhtestuma ühiskonnaga. Isegi eraldi, indiviidina me suhtestume ühiskonnaga. Seega ei saa olla erak, kui pole olemas kedagi või midagi, mille või kelle suhtes erak olla. Eetika moraal
Kas maailmas, kus pole inimesi on teada, mis on hea ja mis halb? praktiline tegeleb sellega, kuidas ühte või teist küsimust elus lahendada. Tegeleb moraaliküsimustega. utilitarism Jeremy Bentam tuli välja teooriaga, et inimesed toimivad võimalikult suure naudingu printsiibil. Inimene kalkuleerib oma tegudes kas toob naudingut või kahju. Arendati edasi. Tänapäeval: hea on see, mis on maksimaalselt suurele hulgale inimestele positiivne. psühholoogiline egoism hea on see, mis aitab üksikisikul karjast eristuda. Teoreetiline abstraktsioon. Püüe luua täiuslik olukord. topeltstandard ütlen üht, käitun teistmoodi Tavaolukorras ei saa end ühiskonnast välja tõsta. Peame suhtestuma ühiskonnaga. Ka eraldi, üksikuna olles suhtestume ühiskonnaga. Ei saa olla erak, kui pole kedagi, kelle suhtes erak olla. Eetika moraali eesmärk on ühiskonnaga koos tegutsedes püüelda heaolu poole. Aitab ühiskonnal liikuda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
