Vanaaja algust võib piiritleda umbes 10. sajandiga eKr. Siis rajas arvatavasti kuningas Taavet juudi templimuusika. Kuningas Taavet oli ise ka meisterlik kinnorimängija. Pidevalt küsitakse kui vana on muusika. Muusika on täpselt nii vana, kui kaua on elanud planeedil Maa inimesed, kuna nad on end väljendanud musikaalselt. Muusika on ürgsem, kui verbaalne keel. Loodus rahvad matkisid erinevaid keeli. Vanal ajal oli muusika seotud tihedalt inimese igapäevase eluga. Muusika ühendas inimesi töö tegemises. Muusika on ka koguaeg väljendanud erinevaid tundeid. Muusikale omistati tihti võlujõudu ja jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. Antiikajal kuulus muusika kokku luule ja tantsuga. Muusik oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Te...
TALLINNA NÕMME GÜMNAASIUM Martin Väinsalu VANA-KREEKA ARHIDEKTUUR referaat Juhendaja: Rainer Vilumaa Tallinn 2013 Lühidalt Vana-Kreekast Vana-Kreeka hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Eugese mere saared ja Väike-Aasia lääneranniku. Tänapäeva kreeklaste esivanemad tulid Kreekasse põhja poolt mitme lainena pika aja jooksul. 13. sajandil e.m.a tungisid Lõuna-ja Kesk-Kreekasse doorlaste hõimud. Doorlased olid madala arengutasemega ja nende vallutamis retked andsid viimase hoobi kreeta-mükeene kultuurile. Sellest ajast hakkabki tõeline Kreeka ajalugu. 11.-8. sajandil e.m.a oli kreekaste elu looduslähedane. Läbimurdeks ostutus raua kasutusele võtmine põllutööriistade ning relvade valmistamisel. See oma järel aitas kaasa majanduse arengule, ühiskonna kihtide tekkimisele. 8.-5. Saj. e.m.a kujunes välja Vana-Kreeka ühiskonnakord ehk orjanduslik demokraaatia. Orjadeks olid mitte...
KUNSTI AJALUGU "Kunstilugu koolidele" L.Leesi, 2003 "Kunsti kultuuri ajalugu" J. Kangilaski 2003 Väike Kunstiajalugu (pildid kindlasti lugege ka tekstid lisaks) http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/index.htm Mis on kunst? Kunstnik kelle annet tema eluajal ei märgata ei ole tavaline. Küll võivad eluajal väga tunnustatud, jõukal järjel kunstnikud vajuda hiljem unustusse. Muinas-, antiik- ja keskajal olid kunstnikud oskuskäsitöölised kelle tegevust reguleerisid ameti ühendused. Alates 16.sajandist seisukoht, et kunstniku tuleks kohelda aristokraatide ja õpetlastega sotsiaalselt ja intellektuaalselt võrdselt. Kaasajal tähtsal kohal näitused. Alates 20 sajandist on ilu kunstis teisejärguline. Tähtis on idee, sõnum. ARHITEKTUUR · Sakraalarhitektuur-kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid (püha) · Profaanarhitektuur- lossid, paled, linnused, raekojad, elamud (argine) SKULPTUUR · Reljeef · Ümarplastika (vaadeldav kõig...
LÜNKTEST MESOPOTAAMIA kohta Arvestuslik töö nr.2 I osa Õpilane ...................................................... klass ................................. Mesopotaamia tähendab tõlkes jõgedevahelist maad ja ta asub kahe jõe: Eufrati ning Tigrise kesk- ning alamjooksualal. Kuna seal leidub külluses vaid pilliroogu ja savi, nimetatakse antud kultuuri ka savitsivilisatsiooniks Kuna mitmeid vajalikke materjale tuli hakata tooma teistelt maadelt, soodustas see suhtlemist välisnaabritega Erinevalt Niiluse jõe orus tekkinud Egiptuse tsivilisatsioonist oli Mesopotaamia välismaailmale avatud . nimetatud põhjusel oli Mesopotaamia ühiskond Egiptuse omast vähem stabiilne kuid suurema kohanemisvõimega mesopotaamia kultuuri on rajanud Sumerlased . Nende tsivilisatsiooni kõige iseloomulikumad tunnused on: kiilkiri ja suurte templite ümber rajatud müürid . Sumerlased on leiutanud ratta esmakordselt kasutusele ...
Mis on kunst? Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud; kunstlik, tehis; tegevus. Kultuur- (laiem tähendus) inimeste poolt loodu. Ilus- nägemine teeb rõõmu; harmooniline, tasakaalus. Kunstiajalugu tegeleb visuaalsete, staatiliste objektide, kujundite vaatlemisega. Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1. Seinamaal: fresko- märjale krohvipinnale kujundatu...
Mis on kunst? Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud; kunstlik, tehis; tegevus. Kultuur- (laiem tähendus) inimeste poolt loodu. Ilus- nägemine teeb rõõmu; harmooniline, tasakaalus. Kunstiajalugu tegeleb visuaalsete, staatiliste objektide, kujundite vaatlemisega. Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1. Seinamaal: fresko- märjale krohvipinnale kujundatu...
Esiaja kunst Kiviaja kõige vanem skulptuur 25000 a ekr Willendorfi veenus. 20000 a ekr koopamaalingud, tuntuimad Lascaux koopamaal, Altramira-põhja hispaanias. Koopamaalidel kujutati loomi keda kütiti, värviti naturaalsete materjalidega-luuüdi, rasv, muna muld. Kunsti tekke põhjused-uskumused jahiõnne kohta, taheti ümbrust kujundada meelepärasemaks, mäng kui inimese vaba tahte väljendus.koopamaalignute kõrval valmistati ka mitmesuguseid luus ja kivist kujusid. Pronksiaeg-4000aekr-5saj rajatisteks Menhirid-arhitektuuri teke. U.4 m kõrgused kivid, km pikkused rajad, arvatavad pühade retkede kohad. Tuntuimad menhirid prantsusmaal Bretagnes . Sellest ajast säilinud ka dolmenid-algelised hauakambrid. Kui menhirid või dolmenid paigutati ringina tekkis kromlehh, tuntuis on Stonehenge inglismaal. Mesopotaamia kunst Tähendab jõgede vahelist ala. Tänapäeval iraak, eufrati ja tigrise jõe vaheline maa-ala. 3000 a ekr võtsid Sumerid kirja kasutusele...
1. Mille poolest olid vastandlikud 'saksamaal tegutsenud ,,Bauhausi" koolkond ja saksa ekspressionism? ,,Bauhausi" koolkond oli ühiskondlikult optimistlik, ekspressionistid kujutasid pingeid ja masendusmeeleolusid. 2. Milliseid teemasid lahendasid oma maalidel saksa ekspressionistid, näiteks Otto Dix? Võikaid pilte suurlinnade elu pahupoolest 3. USA KUNST * kujutava kunsti publik oli väike * puudus kunstipoliitika ning avalik toetus kujutavale kunstile * 1913.a kunstinäitus New Yorgis pani aluse moodsa kunsti levikule USAs * maalides kujutati ilustamata linna elu * pildid olid tumedad ja sünge meeleoluga 4. MEHHIKO KUNST * Mehhikos olid poliitilise ja ühiskondliku sisuga seinamaalid * palju tellimusi saadi valitsuselt 5. Kus ja millal avati kunstikool ,,Pallas"? Kus sai Eestis õppida tarbekunsti erialasid? ,,Pallas" avati 1919.a Tartus. Tarbekunsti erialasid sai õppida peamiselt Tallinna Riiklikus Kunstitööstuskoolis. 6. Nimeta kolm ...
Vanimad säilinud kunstiteosed loodi juba ürgajal, umbes Ü JÄÄAEG Kiviajale järgnes pronksiaeg. Pronks oli 60 000 aastat tagasi.Et tollal ei tuntud veel metalle ja hõlpsamini töödeldav kui kivi, sest teda sai valada tööriiste tehti kivist, siis tuleb siit ka selle ajastu nimetus R ja lihvida. Seetõttu loodigi pronksiajal arvukalt kiviaeg. kõrge kunstiväärtusega tarbeesemeid, mis Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma G kaunistati rikkaliku ornamendiga. Kaunistused igapäevastele tarbeesemetele- savinõudele ja kivist koosnesid enamasti ringidest, spiraalidest tööriistadele. Üheks k...
Mille poolest erinesid ja sarnanesid põlisrahvaste kõrgkultuurid Ameerikas varasemate Kõrgkultuuridega mujal maailmas? Kõrgkultuuride tekkimine Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse toob meie ette palju küsimusi. Kuidas inimesed sinna sattusid ning mis viis üldse kõrgkultuuri tekkeni? Uku Masing kuulus kindlalt nende õpetlaste hulka, kes on leidnud, et mõtlemine sõltub keelest, milles me mõtleme. Erisuguseid keeli kasutavate inimeste mõtlemine ei saa olla ühesugune. Kas sellest järeldades võime mõelda, et ka kõrgkultuurid erinevatel mannertel on teisiti arenenud? Järgnevas töös üritan tuua välja kõrgkultuuride erinevused Euroopas ja Ameerikas. Kuigi areng toimus kohati erinevatel perioodidel mõlemal mandril, võime siiski kohata paljusid sarnasusi, kui ka erinevusi. Kesk-Ameerika suurte tsivilisatsioonide aeg algab olmeekide esiletõusuga Mehhiko lahe äärsetes dzunglites 1200. aasta paiku e.m.a. Mitmeti meenutasid nad Vana Maailma ...
Aafrika tsivilisatsioon · Aafrika tsivilisatsioon on välja kujunenud Aafrika mandril (ja samanimelisel maailmajaol) ning hõlmab sellest Saharast lõunasse jääva mandriosa. · Aafrika mandrist lääne poole jääb Atlandi ookean ja ida poole India ookean. · Loodustingimused Aafrikas varieeruvad niisketest troopilistest vihmametsadest troopiliste kõrbeteni. · Aafrikas on üsna mitmekesine taimestik - võsastikud, savannid, kõrbetaimestikud, mägede, vihmametsade ning laialehiste metsade taimestik. · Aafrikas elab üle 900 miljonit inimese, moodustades 14% maailma rahvaarvust · Aafrikale on iseloomulik kultuuriline mitmekesisus, kolonialismi pärand ning rahvastiku suure osa äärmine vaesus. · Aafrika põhlised rahvad ja hõimud on: asandid, ashantid, bakongod, bembad, bobod, busmanid (sanid), fond, fulanid, ibod, kikuyud, malagassid, masaid, mandinkad, pügmeed, samburud, ...
Mesopotaamia ajalugu (võrreldes Egiptusega) Egiptus Mesopotaamia Asukoht Niiluse keskja alamjooksul Eufrati ja Tigrise jõe keskja alamjooksul Geograafiline asend Muust maailmast eraldatud Põhjast ja kirdest piiravad poolkõrbe ja kõrbealadega, Iraani kiltmaa ääremäestikud, mis piiravad nii läänest kui lõunast ja edelast Araabia idast. kõrb VÄLISMAAILMALE AVATUD Loodusolud Korrapärased üleujutused; Vihma sajab vaid...
Kunstiajalugu 10. Klass 1.1 Mis on kunst? Sõnal kunst on mitu tähendust. Laiem käsitleb kunstina kõiki neid inimkultuuri harusid, mis tegelevad kujundite loomise ja töötlemisega. Nii näiteks tegeleb muusika helikujunditega, kirjandus keelkujunditega, teatri-, filmi- ja tantsukukunst loovad liikuvaid ja visuaalseid kujundeid, segatuna helide ja keelekujunditega. Piir kunsti ja mittekunsti vahel on sageli udune ja muutlik, enam vähem kindlaks saab pidada ainult viimase paari-kolme sajandi vältel Euroopas loodud käsitlust kunsti tähenduse eesmärgi ja piiride kohta. Kitsamas mõttes mõistetakse kunsti all visuaalsete (st. nähtavate) ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist. Need kujundid kannavad endas kultuurilist tähendust, mis tuleneb ühiskondlikest, religioossetest, filosoofilistest arusaamadest ja mis neid arusaamu väljendavad. Kujunditel on sageli mitmeid eri tähendusi, jällegi sõltuvalt ajal...
KORDAMISKÜSIMUSED VANAMUUSIKA TÖÖKS 1. Muusika teke. Mis on muusika? Kui vana on muusika? Millistest allikatest pärinevad inimkonna teadmised kaugete aegade muusikast? Millest tekkis muusika? Kuidas me teame vanast muusikast? Kas vanamuusikat on säilinud? Kas kõikidel maailma rahvastel on muusika? 2. Vanimaid teadaolevad muusikainstrumendid ja nende päritolumaad. (pildid konspekti lõpus) Kiviajast tuntakse eelkõige mitmesuguseid löökpille, meso- ja neoliitikumist ka flöödi- ja sarvelaadseid pille ning trompeti eellasi. Esialgu valmistati vile- ja trompetitaolisi pille õõnestatud loomakontidest, sarvedest, mammuti kihvadest. Ühes vanas Egiptuse legendis räägitakse, et üks jumalaist tõuganud juhuslikult kilpkonna kesta. Selle sisemuses olnud aga mõned kuivanud ja pinguletõmbunud sooled, mis hakanud helisema järsust löögist kesta pihta. Olid ju paljude vanade pillide koostisosaks tõesti kas kilpkonna kest või õõnestatud kõrvits. Selline ...
ÜRGAEG Koopad: Lascaux, Altamira Stonehenge Inglismaal 2000a eKr MESOPOTAAMIA Istari värav: sinine värav Babülonis Tsikuraat, astmeline ehitis, otsas tempel EGIPTUS Püramiidide areng: · mastaba · astmikpüramiid · püramiid · kaljuhaud Egiptuse poos: reljeefidel, silm ja õlad eestvaates, jalad ja nägu külgvaates. Reeglid, mis ei muutunud. Sfinks: inimese pea, lõvi keha. VANAKREEKA Antiik- Vana-Kreeka ja Vana- Rooma Skulptuurid: · Odakandja · Kettaheitja · Milose Veenus · Odakandja Kreeka kultuuri ja kunsti mõju tänaseni ulatuv roomas, renessansis, klassitsismis, proportsioonides, vormides, materjalides. VANAROOMA Panteon: esimene kuppelehitis Triumfikaar: võidukaar mälestuseks Amfiteater: suurim on Colosseum Mosaiik: pisikestest kivikestest või klaasitükikestest pilt VARAKRISTLIK Basiilika 3 löövi BÜTSANTS Hagia Sophia kate...
Vanad kultuurrahvas Monday, September 15, 2008 1:12 PM Egiptus Mesopotaamia India Hiina Araabia Mehhiko Vana-Kreeka ja Rooma kultuur 1. Arhailine Vanal ajal omastati muusikale imep2rast v6luj6udu. Muusika n2gi kui jumalate keelana sest ka jumalaid peeti muusikuiks. Kes muusikat lugu ei pea, ei ole tal k6ik korras. Vanaaja muusik oli yheaegselt laulja, pillimees, helilooja, dirigent, luuletaja, tantsija, v6imleja. Iga antiikaja rahva muusikakultuur on omap2rane. Egiptuse templites armastati suursugust, r6hutatud v22rika rytmiga laulu, mida saatis fl66tide ja harfide k6la. Mesopotaamias oli muusika v2ga l2rmakas ja teravak6laline. Muistsetele kreeklastele n2is see mesopotoomia kakofoonia. Vanaaja muusika yhiseks jooneks oli see, et kunstiliigid ei olnud yksteisest eristatud? Kujutava kunsti eriliikide yhendajaks oli arhitektuur. Muusika oli tavaliselt yheh22lne. Muusika ...
Sissejuhatus Arkitektuuri vallas on vanade egiptlaste saavutused väga muljetavaldavad. Juba vanad kreeklased liigitasid näitek püramiidid maailmaimede hulja kuuluvaks. Peaaegu sama suursugused kui püramiidid on ka Egiptuse templid. Templid, nagu suurem osa Egiptuse arhitektuuri, ehitati religiossete vajaduste täitmiseks. Vanad egiptlased arvasid, et peale surma elab inimese hing edasi ning tuleb mõne aja möödudes kehasse tagasi. Sellepärast oligi neile väga oluline surnukehade säilitamine ja jumalatega heade suhete hoidmine. Selleks et hoida jumalatega häid suhteid ehitati suursuguseid templeid. Iga asula keskmeks oli ühele või mitmele jumalusele pühendatud tempel. Selles referaadis tutvustan ma erinevaid Egiptuse templeid ja üldisemalt ka nende ehitust. Templid Üldmulje templitest on monotoonne, erksust lisavad vaid templi seinu ja sambaid katvad reljeefid ja hieroglüüfid. Ainukeseks insenerilahenduseks olid sammas ja tala. Templiko...
VANAKREEKA SKULPTUUR Kolm perioodi skulptuuris: Arhailine e vana aeg 600-480 eKr Klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr Hiline e hellenistlik aeg 323 eKr-30 pKr Vanimad teadaolevad kreeka skulptuurid - ksoanonid -- puust voolitud sambataolised kultuseotstarbelised jumalakujud. Materjalideks olid marmor ja pronks. Marmorist kujud värviti üle. Ühtki pole säilinud. Krüselefantiintehnika südamik oli puust, ihu kujutavad kohad olid kaetud elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi kujutavad kohad kuldplekiga. Silmad valmistati värvilistest kividest. Suur osa skulptuuri oli ehitistega seotud (reljeefid), teise osa moodustasid vabafiguurid ja portreebüstid. Arhailise ajajärgu skulptuur Egiptuse kunsti mõjud. Kaks põhilist skulptuuritüüpi: kuros (noormehe kuju) ja kore (neiu kuju). Kunstnikud on meile tudmatud. tavaliselt alasti vasak jalg ees käed ripuvad keha kõrval, peod kergelt rusikas musklilise ja tugeva, proports...
Kunstiajalugu originaal-Originaal kunsti iseloomustab tema nimi - mis tahes lehel tahes koomiksiraamat, on ainult üks esialgne leht, et kunstnik töötas, millest kõikide teiste lehekülgede koopiad. Koopia-on jäljend, täpselt järeletehtud originaal.dokumendi täpne jäljend, mis vastab originaalile nii sisult kui ka vormilt. marinist- . meremaal on foto, maal või muu kunstiteos, mis kujutab merest. Marine kunsti" võib kasutada ka üldine termin meremiili oskusi, nagu mere-arheoloogia, nagu College of Marine Arts. Marine kunsti või mere art on igasuguse kujutava kunsti (st, värvimine, joonistamine, graafika ja skulptuur), et portreed või saab tema peamine inspiratsiooni merele. Veeteede maal on zanr, mis kujutab laevade ja mere zanr eriti tugev alates 17. kuni 19. saj. profesionaalne kunst-all mõeldakse edaspidi kunsti, mis loodi pärast kunstniku ameti eraldumist käsitöölise omast. muralis...
1. 19-20 muutusel kunst väga mitmekesine (taotlused, ideed, visuaalsed vormid). Osa kunstnikke võtsid omaks realistide ja impressionistide saavutused, konservid jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. Tekkis uusromantismi ideoloogia need kes teadusesse ei uskunud arvasid, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. Teaduses oldi pettunud inimesed olid ikka õnnetud. Kunsti nähti kui omaette väärtust, seda peeti ülimaks väärtuseks ja elu mõtte andjaks. Uusromantistiliste ideede väljundiks oli sümboolne kunst. Teemad: sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu ringkäik. Tähtis oli see, mida on kujutatud, mitte kuidas. Eelkäijaks PIERRE PUVIS de CHAVANNES. GUSTAVE MOREAU, ODILON REDON (Ophelia). FERDINAND HODLER (Päev, Öö), ARNOLD BÖCKLIN (Surnute saar). MIHHAIL VRUBEL (Istuv Deemon), JAMES ENSOR (Autoportree maskidega). AUGUSTE RODIN (Põrguvärav, Balzaci monument). 2. Löödi rühmitus ,,Prerafaeliidid" ees...
Ehnatoni-aegne kunst. Amenhotep IV e. Ehnaton oli esimene Uue Riigi vaarao, kelle valitsusajal toimus ainuke tõsine katse murda vana kunsti põhimõtteid. Amenhotep IV suhted Amoni templite preesterkonnaga halvenesid, sest nende rikkus ja mõju hakkasid ohustama vaarao võimu. Amonist ja tema preestritest vabanemiseks kehtestas Amenhotep IV uue riigiusundi. Amoni ja arvukate kohalike jumalate asemel kuulutati ainujumalaks Aton. Mitmejumalausk (polüteism) asendus usuga ühte jumalasse (monoteismiga). Erinevalt Amonist polnud Aton aga inimesekujuline. Atoni kehastuseks peeti kiirgavat päikeseketast. Atoni auks võttis vaarao Amenhotep IV endale nime Ehnaton (,,Atoni lemmik"). Ta keelas teiste jumalate kummardamise ja lahkus Teebast ning rajas Niiluse allavoolu uue pealinna Ahet-Atoni. Atoni templites pidi päike saama vabalt valgustada kogu templit. Tavaliselt olid Egiptuse valitsejate hauad olnud Niiluse läänekal...
Klassitsism Klassitsism on 16-19 sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kunstis, kirjanduses ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks Vana-kreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormi kooskõla ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia. Suure Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati seda ampiirstiiliks. Arhitektuuriks kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone ja Toompea haldushoone. 19 sajandil ei ehitatud enam nii palju templeid kui antiikajastul, kuid see-eest kasutati palju templitelt laenatud detaile- sambaid. Kõrgklassitsismis muutusid hoonete siseruumid t...
Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd Esiaeg e muinasaeg e eelajalooline aeg : Periood inimese ilmumisest kirja tekkeni. 5-3,5 milj a tagasi 3000 eKr. Ajalooline aeg : Periood kirja tekkimisest kuni praeguseni. Ajalugu uurivad: arheoloogia, etnoloogia, bioloogia, keemia, antropoloogia Inimese eellased Millal elasid Mida oskasid, kuidas elatasid Australopiteekused 5-2 milj. a tagasi. Püsti käimine. Hominiitide liik Aafrikas. Raipesööjad ja taimetoitlased. Homo habilis 2.5 milj. a tagasi. Esimesed tööriistad. Esialgu Osav inimene Ida-Aafrias. taimetoitlased, hiljem küttisid ja KIVIAEG sõid surnud korjuseid. Rändava ...
ÜRGAEG Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele- savinõudele ja kivist tööriistadele, kuigi selleks mingit praktilist vajadust polnud. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just kauemaid kiviaja kunstimälestisi- koopamaale, samuti kivisse kraabitud joonistusi, millega kaeti maa-aluste koobaste seinu ning lagesid. Tolleaegsed inimesed uskusid maagiat- seda, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust. Arvati, et kui näiteks noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub hiljem jahil päris loomaga sama. Koopamaalide maagilisest tähendusest räägib seegi, et nad tehti kõige pimedamatesse koopasoppidesse, kus nad mingil juhul ei saanud olla tavaliseks silmarõõmuks. Tõetruud ja loomulikud teosed. Piisonid, põdrad, harvem inimkujud. MESOLIITIKUM Lihtsustatud, skemaatiline. NEOLIITIKUM Kiviarhitektuur...
Kontrolltöö kordamisküsimused Egiptus, Mesopotaamia, tsivilisatsioonid 1. Esiaeg, ajalooline aeg, vanaaeg, antiikaeg. Esiaeg kestis miljoneid aastaid ja mille jooksul kujunes välja inimene. Ajalooline aeg algas kirja tekkega ligi 5000 aastat tagasi. Vanaaeg algas Egiptuses ja Mesopotaamias tsivilisatsiooni tekkega. Vanaaja lõppu loetakse aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Antiikaeg muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaeg (8 saj. eKr 5 saj. pKr) 2. Inimese kujunemine, olulised muutused (hominiidid, kivist tööriistad, inimasustuse levimine Aafrikast, neandertallane). Australopiteekus ehk ahvinimene oli esimene inimese moodi olend, kes oskas juba kõndida kahel jalal. Ta asustas Aafrikat umbes 6-5 milj. a. eKr. Australopiteekused kuuluvad inimeste, hominiidide sugukonda. Homo habilis ehk osavinimene kujunes Ida-Aafrikas umbes ...
Vana-Kreeka kunsti perioodid Kreeka kunst arenes välja umbes aastaks 600 eKr. Sellest edasi järgnes kolm perioodi, mida nimetatakse arhailiseks (600-480 eKr.), klassikaliseks (480-323 eKr.) ja hellenistlikuks(323 eKr.-30 pKr.). Arhaline periood oli inspireeritud Egiptuse ja Mesopotaamia kividest tehtud monumediskulptuuridest, mida hakkasid valmistama samuti kreeklased. Sealt kasvas välja kaks põhilist skulptuuritüüpi: kouros (noormehe kuju) ja kore (neiu kuju). Kunstnikud on meile tudmatud. Nende skulptuuride põhitunnusteks võib nimetada 1) tavaliselt alastiolekut 2) vasak jalg on ees 3)käed ripuvad keha kõrval, peod kergelt rusikas 3) keha on muskliline ja tugev ning proportsionaalne 4) nägu on suhteliselt ilmetu, kuid samuti ,,ideaalsete proportsioonidega". Neid esineb tavaliselt dooria polistes, sageli leitud haudade juurest. Kujud kujutavad tõenäoliselt apollonit (valguse- ravi-ja luulejumal), ...
Sumerid Tsivilisatsiooni tekkimine. Sumerid said praegu tuntud nime akadlastelt. Sumerid ise nimetasid end sag-gi- ga´ks ehk musta peaga inimesteks ja oma maad ki-en-gi´ks ehk tsiviliseeritud isandate koht. Nende maa-ala oli vanalajal Mesopotaamia lõunaosa hõlmanud piirkond, mis ulatus umbes nüüdsest Bagdadist Pärsia laheni. Pole teada, kas tegu oli Mesopotaamia esmaasukate või tsivilisatsiooni tekkeajal alles suhteliselt äsjaste sisserändajatega. See oli Egiptuse kõval maailma vanim tsivilisatsioonikolle. Sealset kultuuri ja asustuse kohta leidus väjakaevamisest jälgi 6. aastatuhandest e.K.r . Sumerid elasid seal 4. aastatuhande lõpust e.K.r. Linnriigid. 3. aastatuhande alguses e.K.r tekkis hulk sumerite linnriike: Eridu, Uruk, Larsa, Ki, Ur, Laga, Nippur, Susa jt. Iga linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi. Linnad paiknesid kohaliku peajumala templi ümber, suurem osa maad kuulus templile või ku...
Mõisted Madlääni kultuur- Dolmeen- kiviplaatidest tehtud hauaplaat, ning seda katab ka kiviplaat Tsikuraat- Kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Tprni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Näiteks: Uri tsikuraat Püramiid- Ehitati vaaraodele hauakambriteks. Gizas asuvad püramiidid kuuluvad vana aja maailma imede hulka. Näiteks: Cheopsi püramiid, Chefreni püramiid ja Mykerinose püramiid Obelisk- Nelinurkne ülespoole ahenev sammas. Tavaliset paigutati templite ette. Tipp kaetud elektroniga. Näiteks: Luxori templi ees( 1 alles), Karnaki templi ees( 1 alles) Sfinks- kivist skulptuur, millel on tavaliselt ühendatud inimese ja looma keha vorme. Näiteks: Suur Sfinks, Luxori ja Karnaki templeid ühendab 3,5 km pikkune sfinkside allee. Püloon- Vana-Egiptuse templi kahe torniga väravehitis. Kaljuhaud Egiptuses- Uue riigi vaarosid ei peidetud enam püramiididesse vai...
Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasium Kunstiajalugu ETRUSKI KUNST Referaat Kaia Kullamaa Reelika Saard 10 klass Haapsalu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................3 1. ETRUSKI KULTUUR..........................................................................4 2. ETRUSKI KUNSTI ÜLDISELOOMUSTUS.........................................6 3. ETRUSKI ARHITEKTUUR..................................................................7 4. ETRUSKI HAUAD...............................................................................9 5. ETRUSKI MAALIKUNST...................................................................11 6. ETRUSKI SKULPTUUR....................................................................13 KOKKUVÕTE.........................................
1. Vanakreeka kunst Arenes välja u. 600 eKr. Arhitektuuri tähtsaim ülesanne olid templid. Templite välisvaates võib eraldada kolme põhiosa krepidoma (alus, stülobaat on krepidoma ülemine aste), sammastik ja talastik koos katusega. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail; jaguneb kolmeks põhiosaks baas, tüves ja kapiteel. Kitsad püstpraod on kannelüürid ning paisutus on entaas. Arhitektuuris eristatakse kolme stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria on kõige vanem, arhailisest ajastust; jässakas ja madal. Puudub baas ning kapiteel on tagasihoidlik. Joonia stiil on hilisem; peenem, elegantsem, kapiteel on iseloomulikult rullis. Friis on enamasti kaetud reljeefidega. Korintose stiili sambad on eriti saledad ja kõrged. Kapiteeli kaunistavad taimemotiivid. 2. Kreeka ehitusmälestised Dooria stiili näiteid võib tuua Korinthosest, jumal Apolloni templist ning Paestumist, Hera ja Poseidoni templist. 6. saj. eKr kujunes v...
1. Vanakreeka kunst Arenes välja u. 600 eKr. Arhitektuuri tähtsaim ülesanne olid templid. Templite välisvaates võib eraldada kolme põhiosa krepidoma (alus, stülobaat on krepidoma ülemine aste), sammastik ja talastik koos katusega. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail; jaguneb kolmeks põhiosaks baas, tüves ja kapiteel. Kitsad püstpraod on kannelüürid ning paisutus on entaas. Arhitektuuris eristatakse kolme stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria on kõige vanem, arhailisest ajastust; jässakas ja madal. Puudub baas ning kapiteel on tagasihoidlik. Joonia stiil on hilisem; peenem, elegantsem, kapiteel on iseloomulikult rullis. Friis on enamasti kaetud reljeefidega. Korintose stiili sambad on eriti saledad ja kõrged. Kapiteeli kaunistavad taimemotiivid. 2. Kreeka ehitusmälestised Dooria stiili näiteid võib tuua Korinthosest, jumal Apolloni templist ning Paestumist, Hera ja Poseidoni templist. 6. saj. eKr kujunes v...
Tallinna Tehnikaülikool Infotehnoloogia Teaduskond Automaatikainstituut Maria Kohtla 103548IAPB Sümboolika vene ikoonides Kava Juhendaja: Rein Paluoja dots. Tallinn 2010 Esialgne pealkiri: Sümboolika vene ikoonides Töö eesmärk ja põhiidee: Töö eesmärgiks on välja selgitada mis on ikoon. Samuti pöörame suurt tähelepanu ikooni põhilisele küljele - sümboolikale ja üritame mõista selle tähtsust usklikele ning selgitada mida annab meile sümboolika teadmine. Vaatlust piirame vaid vene antiiksete ikoonidega. Sissejuhatus: Vanavene ikoonimaal on suur ja keeruline kunst. See sisaldab palju sümboolseid pisiasju, mida märkab vaid asjatundja. Sukeldugem siis ka meie sellesse põnevasse maailma ning selgitagem asjatundjate abil, kuidas saab ikooni lugeda kui avatud raamatut. Sisu: 1) Mis on ikoon? ...
§ 7. ARAABLASED JA ISLAMIMAAD 1. Selgita Meka tähtsust araablaste ajaloos: 1) enne islami usku: tähtis kaubalinn 2) islami usu tekkega: tähtis usukeskus, seal asus Kaaba tempel koos musta meteoriidiga, mida araablased austasid 3) tänapäeval: Meka on siiani suure tähtsusega usukeskus 2. Millised on Meka linna seosed Muhamediga? Muhamed oli sündinud selles linnas, selle lähistel olevat Allah end talle ilmutanud. Mekalased suhtusid Muhamedi õpetustesse vaenulikult ning ta põgenes sealt ära. Kuidas on Muhamediga seotud Mediina linn? Mekast põgenedes suundus ta Mediinasse ning sellest ajast peale algas ajaarvamine. 3. Miks on araablaste ajaloos pöördelisekd aastad 622 ja 630? 622- Muhamed põgenes Mekast Mediinasse ja algas ajaarvamine 630 Muhamed läks Mekasse tagasi ning temast sai araablaste valitseja 4. Koosta ülevaade araablaste val...
Kunstiliigid Arhitektuur: · sakraalehitus(püha): kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid · profaanarhitektuur(ilmalik): sõjalised ehitised, nt linnused, lossid, kindlustused Skulptuur: kõvast materjalist loodud mahuline kujund · reljeefid · ümarskulptuur · vabaplastika · monumentaalplastika · ehitusplastika Maalikunst: unikaalne värviline kujund tasapinnal · seinamaal (temperavärvid; freskotehnika-märg sein, sekotehnika-kuiv sein) · tahvelmaal · raamatu- ehk miniatuurmaal · mosaiikmaal · klaasikunst ehk vitraazikunst Graafika: tasapinnaline kunstiline kujund, mis on loodud trükkimise abil · kõrgtrükk · sügavtrükk · lametrükk Tarbekunst: jaguneb materjalide järgi · keraamika · metallehistöö · klaasikunst · nahkehistöö · tekstiil · puitehistöö Kujutav kunst: Skulptuur, maalikunst, graafika Kaunis kunst: Maalikunst, skulptuur Real...
Esiajalugu Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. 4,4 milj.a tagasi Aafrikas kujunes australopiteekus e. lõunaahvlane-käisid kahel jalal ja esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel; umb. 2,5 milj.a tagasi-Homo habilis e. osavinimene-kes valmistas esimesi tööriistu,kivi mille üks ots oli teritatud; Aafrikas 1,8milj ja euroopas 0,3 milj. a tagasi-Homo erectus e. sirginimene-oskasid tööriistu kasutada; 300 000 a. tagasi Aafrikas, 30 000 a. tagasi Euroopas- Neandertaallane,lühike, laiaõlgne, loomanahast riided, elati koobastes, maeti surnuid, küttiti loomi; 40 000a tagasi Euroopas, 150 000 a. tagasi Aafrikas-Homo Sapiens e. tarkinimene- arenenud aju ja osavate kätega, tule saamine, kunsti teke, tööriistad olid arenenud, tekkis religioon. Hakkasid kujunema inimrassid:negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kiviaeg:2,5-3 milj-Vanem kiviaeg, 1200-7000 eKr-Keskmine, umb. 7000 eKr Noorem Kiviaeg, 5000 eKr- Vase-kiviaeg, 2500 eKr-Pronks...
VANAAJA MUUSIKA Vanaaja muusika sai alguse 5.saj. e.m.a. ning kestis kuni Kristuse sünnini. Veini- ja viljakusjumala Dionysose auks peeti kaks korda aastas lärmakaid pidustusi ning etendati tragöödilisi näidendeid. Vana-Kreekas tekkis kaks kunsti vormi: komöödia ja tragöödia. Tuntumad tragöödia autorid: Aischylos, Sophokles, Euripides. Vana-Roomas tekkis uue kunsti liigina pantomiin. Vana-Roomas tekkisid palgalised plaksutajad e. glaköörid. Muusikakultuur saavutas suhteliselt kõrge arenemistaseme juba muistsetes orjanduslikes riikides Egiptus (Babüloonia, Assüüria), Inda, Hiina, Süüria, Palestiina. *Just Dionysose auks peetud pidustustest kujunes välja muusika. Muusikutest arvati, et kui ta mängis pilli , siis toetasid neid jumala käed. Vanaaja mõistes oli muusik üheaegselt nii laulja, pillimess, helilooja, dirigent kui ka luuletaja, tantsija. Iga antiikrahva muusika oli om...
Vana – Kreeka hellenismiajastu muutused võrreldes klassikalise omaga Enamik kreeklasi teenis elatist põlluharimisega. Jõukamad said oma majapidamisega ise hakkama, aga oli ka vaeseid põllumehi ja kerjuseid, kes olid sunnitud halbadel aegadel laenu võtma. Võla tagatiseks oli sageli maatükk, mis maksmata jätmisel läks võla katmiseks võlausaldajale. Nii muutusid vaesed maa omanikud maa rentnikeks. Linnaelanikest osad olid põlluharijad, kelle maatükid paiknesid linna ümbruses. Suuremates linnades olid ülekaalus käsitöölised. Käsitöölisi hinnati põlluharijatest madalamateks. Ülemkihi moodustasid aristokraadid (suurmaaomanikud), kelle põlde harisid orjad ja sõltlased. Riigimehed ja vaimuinimesed pärinesid aristokraatide seast. Aristokraatlike sõpruskondi hoidis kokku pidusöök ehk sümpoosion. Aristokraatiat iseloomustas konkurentsivaim, igaüks püüdis olla parim. Orjatööd kasutati laialdaselt ja orjade arv kasvas aja jooksul. Enamik orje oli...
Vaarao Amenhotep IV (Ehnatoni) riigivalitsemisviisi võimalikust eripärast1 Tarmo Kulmar Teesid: Artiklis uuritakse, mil moel on Vana-Egiptuse Uue riigi vaarao Amen- hotep IV (Ehnatoni) religioonireform seotud muutustega riigivalitsemissüs- teemis. Analüüsist, mis tugineb ajaloolisele andmestikule ja lähtub autori nn varatotalitaarse riigi kontseptsiooni skeemist, ilmneb, et Ehnatoni valitse- misviis vastab täielikult või peaaegu täielikult varatotalitaarse riigi tunnus- tele ainult ajaloolis-poliitiliste põhjuste ja ideoloogia faktorite osas, osaliselt administratsiooni ja õiguskorra osas, vaid vähesel määral võib leida varatota- litaarsuse tunnuseid majanduse ja sotsiaalelu vallas. Välispoliitika faktor ei näita Ehnatoni valitsemisviisi puhul varatotalitaarsuse tunnuseid. Üsna suu- ...
EGEUSE e. KREETA-MÜKEENE KUNST 1. Milliste tänapäeva riikide territooriumil sündis Egeuse kunst? Kreeka ja Türgi 2. Kuidas seda kunsti veel nimetatakse? Miks? Kreeta-Mükeene, kuna Kreeta saarel ja Peloponnesose poolsaare asulates, millest tähtsaim Mükeene, oli kunst kõige rikkalikum. 3. Nimeta selle kunsti tähtsamad keskused? Kreeta saar, Peloponnesose poolsaarelt Mükeene nimeline asula. 4. Millised looduslikud tingimused mõjutasid Kreeta saare kunsti? Kuna kultuur arenes saarel siis see kujunes väga omapäraseks, ei rajatud kindlustusi ega linnuseid kun alaevad olid koguaeg merel. 5. Millisesse ajavahemikku jääb Egeuse kunst? Kuidas seda periodiseeritakse? U. 3000 e.Kr. - 12. saj . e. Kr. Egeuse kultuuri varane ajajärk, -keskmine ajajärk, -hiline ajajärk. 6. Mida teame ühiskonnast ja usundist Egeuse mere saartel? Tõenäoliselt oli nende religiionis esikohal viljakuse kultus, templeid ei ehitatud. Oli ühiskondlik kihistumine, võimul kohal...
Kunstiajalugu esiaeg - ka ürgaeg algab esimeste eellaste ilmumisega, veidi arenenud kolju ehitus. u. 7 milj aastat tagasi aafrikas vanimad leiud on tsaadist(6-7 milj. aastat tagasi) ja etioopiast tööriistu on eellaste juurest leitud 2 milj. aastat vanu, Tansaaniast ja Keeniast (olduvai nõost) imeste kivist tööriistadega algab paleoliitikum e. kiviaeg. see kestab kuni esimese suure jääajani (Euroopas 10 000 eKr) eestia aladele jõutakse _ _ _ , siis algab mesoliitikum, ek keskmine kiviaeg. see lõppeb viimase jääkilbi sulamisega põhja euroopas. regulaarselt on viimase poole miljoni aasta jooksul toimunud järske külmumisi. (põhja euroopas). selle teooriaga peaks tulema varsti meile jääaeg. mesoliitikumi käsitletakse neoliitikumiga (uuem kiviaeg). tihti on neid raske üksteisest eristada. neoliitikum lõppeb raskemetalli kasutusele võtmisega, kui tuleb pronks. esiaja kunst paleoliitikumi kunst kujutav kunst tekib paleoliitikumi lõpus, siis on...
Juba ligi 5000 aastat tagasi hakkas Egeuse mere saartel ja rannikul tärkama omapärane kultuur, mida mere järgi on nimetatud egeuse, tähtsamate keskuste järgi aga kreeta- mükeene kultuuriks. Selle kestus oli ligi 2000 aastat, kuni põhjast tulnud kreeklased ta 12. sajandil e.m.a. välja tõrjusid. Haaravad ning üllatavalt peenemaitselised on sellest ajast pärinevad kunstimälestused Vanimad kõrgkultuurid Kreeta ja Kreeka Kui inglane Arthur Evans 1900. aastal koos oma kaaslastega alustas Kreeka saarel väljakaevamisi, said talle osaks järjest hämmastavamad leiud. Need tõendasid paljude muistsete müütide ning vanakreeka luuletaja Homerose poeemide paikapidamist. Oli ju neis ülistatud Kreeta paleede toredust ning valitseja Minose võimsust. Knossose loss Loss linnulennult Lossi rekonstruktsioon tänapäeval Knossose palee Suurim loss - osaliselt säilinud Kn...
Kunstiajaloo KT konspekt – Mathias Ranna 1.Kreeta-Mükeene (sarnasused, erinevused) Sarnasused: • lossid olid labürinditaolise plaaniga • lineaarkiri • sarnased jumalad/jumalannad Erinevused: • Kreeta lossid kindlustamata, Mükeene omad ümbritsetud väravaga • Mükeene kultuuris oli sõjakam Mükeene kunstist Lõvivärav periood kui Kreetal • Kreeta lineaarkirja A(alfa) ei ole võimalik tõlkida, Mükeene kiri B(beeta) arusaadavam • Kreeta kunst rahumeelne, värviline, seinamaalidel oli kalad ja delfiinid. • Mükeene kunstis domineerib sõjakus ning mees, värvid tuhmid 2. Vana- Kreeka 2.1 Arhitektuur: Arhailine – Dooria • vanim stiil, madalad ja jässakad sambad • sammastel puudub baas ja kapiteel on tagasihoidlik • friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest • triglüüf: nelinurkne plaat, millel on 2 püstvaokest • metoobid kau...
Kunstiajaloo mõisted · Aatrium laes oleva valgusavaga pearuum vanarooma elamus · Akantus Vahemeremaades ohakataoline taim, mille sakilise lehe kujutis kasutatakse ehitustel nt. Korintose sammas · Akt alasti inimkeha kujutis · Akvarell vesivärv, vesivärvidega maalitud pilt · Altar koht kirikus jumalateenistusega seotud toiminguteks · Amfiteater teatriks, staadioniks pealt katmata ruum · Amfora antiikaegne savinõu(suur, kitsas kael, 2 kõrva) vein, õli · Antiik Kreeka/Rooma vanaaeg(kunst, kultuur) · Arhailine vana aegne · Arhitektuur ehituskunst · Barbar jäme, harimatu inimene · Barokk 16.saj kunstistiil Itaalias, üleüldine lopsakus, toredus · Basiilika kolme või enamlööviline piklik hoone, seal oli valgmik , antiikajal turuhooneks ja kohtuhooneks ehitatud · Buduaar daami tuba · Burlakk jões vastuvoolu laevu vedav inimene · Büst skulptuuriteos, inim pea ilm...
1.Esimesed tsivilisatsioonid ja viljaka poolkuu piirkond-Tsivilisatsioon on tulnud lad.keelest ja tähendab kodanik;riiklik. Tsiv on suhteliselt kõrgelt arenenud ühiskond,kus tuntakse kirja,on kujunenud riiklus,arenenud religioon ja viljeletakse kõrge tasemelist kirjandust ning kunsti. NT Egiptus, Vana-Rooma ja Mesopotaamia Poolkuuala-Ühiskond,kus riigikorraldus,majandus,teadus,kunst ja religioon esmalt välja kujunesid,paiknesid valdavalt Eufrati ja Tigrise ning Niiluse jõe orgudes ja nendevahelisel alal ehk nn viljaka poolkuu piirkonnas.Nendes piirkondades oli regulaarne üleujutus,viljakas pinnas ja niistussüsteemis,tänu millele asutus seal piirkonnas tihenes. 2.Egiptuse religioon ja kultuur-Egiptuse religioon kujunes mitmete hõimude ühendamise teel,siis tõi iga hõim kaasa oma jumalad.Igahõimupiirkond austas oma püha looma, mis oli seotud selle piirkonna jumalaga. Nii kujutatigi jumalaid kas selle loomana või loominimesena.Tähtsaim juma...
Klassitsism 18 saj- Ajastu iseloomustus- valgustusideoloogia mõju, mõistuse, hariduse, teadmiste, ratsionaalsuse esiplaanile seadmine. Valgustust mõj USA iseseisvussõda, võeti vastu USA esimene põhiseadus käidi välja in võrdsuse idee. Mõjutas ka Suur Pr Revolutsioon 1789-1799. Kapitalistlike suhete kiire areng, linnade kiire kasv, töölisklassi arvukuse pidev kasv. Antiigihulluse ajajärk. ARHITEKTUUR. Üldine iseloomustus võttis eeskujux antiigi lausa selle jäljendamiseni välja. Korrapärasus, sümmeetrilisus, sambad, kolmnurksed viilud, kuplid, petikuste ja akende kasutamine, hakati tegema ka tüüpprojekte. Prantsusmaa klassitsismi sünnimaa. Soufflot Pantheon'i arhitekt, krüpti hakati matma ol in. Gabriel kuulsaks sai Pariisi sõjakooli ehitamisega, silmapaistvamaks on Versaillesse väike Trianon. Chalgrin ampristiil, projekteeris võidukaare Napoleoni tellimusel.. Saksamaa pol killustatud, Preisimaa esilekerkimine. Schinkel Be...
Vana-Kreeka kunstiajalugu Referaat Autor: Peeter Seppel Juhendaja: Rainer Vilumaa Tallinn, 2009 Sisukord: Sissejuhatus....................................................................3 Kreeta ja Mükeene kultuuride võrdlus...........................4 Kreeka polis ja valitsemisvormid...................................4 Kreeka teater...................................................................5 Vana-Kreeka kunst: skulptuur ja maalikunst..................6 Sissejuhatus Vana-Kreeka jaguneb perioodiliselt viieks: Kreeta-Mükeene periood, tume ajajärk, tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline ajajärk, hellenismiperiood. Kreeta-Mükeene Kujunes umbes 2000 1000 e.Kr. Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. Sellest ajast ...
Kreeta ja Mükeene kultuur Kreeta ja Mükeene periood oli umbes 2000-1100 e.Kr. Kreetal ning kohati ka Mükeene saartel oli minoiline tsivilisatsioon, kuid see polnud levinud kõikjale Mükeenes. Kreeta ja Mükeene ühisjooni on palju, sest Mükeene kultuur võttis üle üht-teist Kreeta kultuurist ning seda sellepärast, et nad jäid oma ühiskonna- ja kultuuritasemelt kreetalastest maha. Lisaks ühisjoontele Kreeta saartel ja Mükeenes on neil ka palju erinevusi. Arheoloogiliselt jääb Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon pronksiaega. Nii Kreetal kui ka Mükeenes oli lineaarkiri, mis oli savitahvlitele vajutatav silpkiri. Erinevus aga see, et tänapäeval ei osata lugeda lineaarkirja A, mis oli kasutusel Kreetal. Mükeenes kasutati lineaarkirja B ja on teadlastele tänapäeval arusaadav. See tähendab seda, et Kreeta toonasest ajaloost ei tea me ühtegi valitsejat ega sündmust ja ka kirjandusest pole meil ettekujutust. Kuigi lineaarkir...
Geograafiline asend ja loodusolud Egiptus paikneb Niiluse kesk ja alamjooksulning jaguneb Alam-Egiptuseks ja Ülem- Egiptuseks. Alam-Egiptus asub suudmealal deltal.Delta ja I kärestiku vahel asub ülem-Eg ning allapoole jääv ala oli Nuubia.Vihma seal ei saja peaaegu üldse. Põllharimine oli võimalik ainult tänu Niilusese üleujutustele. Üleujutused kestsid oktoobri novenbrini. Ja seejärel jättis alanev vesi maha pehme ning väga viljaka mudakihi. Vili kasvas talvel ja kevadel ning suve hakul võis asuda saaki koristama. Üleujutused hõlbustasid niisutussüsteemide rajamist. Egiptus oli muust maailmast isoleeritud, ümbritsetud kõrbete ja meredega. See aitas vaenlaste sissetungi vastu ja kaitsevajadused ei vajanud suurt tähelepanu. Takistas suhtlemist välismaaga , sedasi kujunes Eg tsivilisatsioon iseseisvalt ja omandas kindlad tunnusjooned, mis püsisid aastatuhandeid. Riigi ja ühiskonna korraldus. Ülemkiht - Vaarao oli piiramatu võimuga va...
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) ...
Kool: REFERAAT VANA EGIPTUS Nimi: Klass: Kool ja aasta aeg : SISSEJUHATUS Egiptus on antiikmaailma ühe kõige võimsama tsivilisatsiooni kodumaa. Peale Ülem ja Alam Egiptuse ühendamist umbes 3150 aastal, õitses ühtne Egiptus niiluse kallastel ligi 3000 aastat. Pisiasulad kasvasid küladeks, seejärel jõudsalt laienevateks linadeks. Egiptlased olid head ehitajad nad rajasid suurejoonelisi hauamonumente ja templeid. Paljud ehitised ja hästisäilinud sargad, muumiad, seinamaalingud ja kujud. On unustusehõlmast välja toodud ja nad jutustavad meile vaaraode ja nende lähedaste elu. Vana- Egiptuse tuntumade ehitised kuuluvad antiikse maailma hulka. Tänu Egiptuse kuivale kliimale on alles ka rohkesti muid muistiseid, mis on säilinud sajandeid pärast nende kasutamise lõppu. Viimasel ajal on arheoloogid välja kaevanud palju iidseid ehitisi, külasid ja vanadest Egiptlastest alle...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
