Egiptlaste jaoks olid elementideks vesi, maa, õhk ja tuli. Neil omakorda põhines neli kehavedelikku, millised oleksid pidanud korraldama asju organismis. Egiptlased kujundasid ka õpetuse atmosfääris leiduvast ainest, nn pneumast, mis sissehingamisel satub organismi ning ajab vahekorra nelja elemendi vahel veelgi keerulisemaks. Ravimine oli eelnevast lähtuvalt seega organismis tasakaalu otsimine. MEDITSIINIKUTSED Meditsiini ja arstikutse arengu seisukohalt on egiptlaste puhul olulised mõned märksõnad. Kõigepealt tuleb märkida, et Egiptuses jõudsid arstikunsti viljelejad teatava spetsialiseerumiseni. Räägitakse kirurgidest (sj silma- ja hambaarstidest) ja sisearstidest. Oluline läbimurre on see, et kujuneb välja abstraktne mõiste, millega tähistatakse patsienti (,,see, kes on noa all"). Selle nimega ei tähistatud vaid otseselt antud olukorras olevaid kodanikke, vaid näiteks ka neid, keda nt madu oli salvanud.
Tapab karu karu koljust () saab austusobjekt ( ) V ARAJASED AJALOOLISED USUNDID: · Egiptus: - Iseloomulik : uuenemine ja viljakus seotud Niiluse igaaastase üleujutusega. - Vaarao jumaliku autoriteedi ja templi rituaalidega säilitati stabiilsust ja korda - Surmaga ümbritsetud rituaalid egiptlaste lootus, et pärast surma jätkub elu nagu enne. - Egiptuse Pantheoni kuuluvad Jumalad: Päikesejumal Ra Teeba jumal Amon Tõeja korrajumalanna Maat (sümbol sulg) Sünnitusejumalanna Thoeris Osiris surnute jumal, uuenemise sümbol (algselt elavate jumal) · Muistne LähisIda: - Sumeri tekstid (2500 aastat eKr)
Vesi juhiti kanalite ja tammidega, vaid neile aladele, kuhu üleujutus looduslikult tõusis. * Üleujutus: juuli oktoober; põlluharimisperiood: oktoober märts; põaperiood: märts juuli. (põaperioodil kasvatati siiski asju, aga lihtsalt neid, mis vajasid veidi vähem niiskust) * Ajalugu jagatakse vana-riik, keskmine-riik, uus-riik ja sinna vahele jäävad vaheperioodid. * Koptid muistsete egiptlaste järeltulijad. * Egiptlased on see rahvas, kellel päritolu legende ei olnud, nad samastasid end universumiga ja ühiskonna korraldus hästi rangelt hierarhiline. * Selle ühiskonna tipus oli absoluutse võimuga jumal kuningas/vaarao. * Ühtne Egiptuse riik saadi alam ja ülemEgiptuse ühendamisel, aga siiski säilis kohati kaksikmonarhia. * Vaarao sümboliteks olid kaks taime (lootos ja papüürus) ja kaks looma/lindu (raisakotkas ja kobra).
1. Kunstiliigid. Kirjeldus. Näited. o ARHITEKTUUR (Kõige vastupidavam) Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloosrtid, moseed, templid(vaimulik) Profaanarhitektuur lossid, linnused, paleed, raekojad, elamud(ilmalik) o SKULPTUUR Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika 3D Skulptuur jaguneb ka: Vabaplastika; monumentaalplastika; ehitusplastika o MAALIKUNST Seina- e. Monumentaalmaal (fresko ja sekotehnikas) Tahvelmaal algselt kokkulöödud laudadele Raamatu- e. Miniatuurmaal ilmestavad pildid teksti juures Mosaiikmaal (kuigi pole loodus pintsli ja värvide abil) klaasi või kivitükkidest Klaasimaal e. Vitraazikunst klaasitükkidest, seotakse tinaridvaga, väiksed detailid joonistatakse pintsliga o GRAAFIKA Kõrgtrükk nagu tempel Sügavtrükk paberile jääb lakitud, söövita...
lahendada rahumeelselt vee jaotamisest ja maaga seotud omandivaidlustest tingitud lahkehelisid. Esimesed riigid kujunesid lokaalsete kogukondade baasil, mille keskusteks olid üldjuhul templid. Algselt tekkisid nii Niiluse orus kui ka Mesopotaamias suhteliselt väiksed riigikesed, ent peatselt suundus areng Egiptuses ja Sumeris erinevatele radadele. Egiptuses kujunes juba tsivilisatsiooni koidikul välja tsentraliseeritud riik, mis hõlmas kogu egiptlaste universumi (suhted väljapoole jäävate aladega olid esialgu teisejärgulised), sumeritel säilis aga pikka aega (õigupoolest enam-vähem läbi kogu nende ajaloo) killustatus iseseisvateks linnriikideks. 4 Seega võib juba inimtsivilisatsiooni algusaegadel näha kahe erinevat tüüpi poliitilise organisatsiooni vormi kujunemist: a) hierarhiline tsentraliseeritud imperiaalne
Riik oli kultuuriliselt väga sõltuv Egiptusest, nt 1 aastatuhandel on Kushi valitsejad Egiptuse titulatuuri suures osas omaks võtnud. Kushi pealinn Napata paiknes Niiluse neljanda kärestiku juures. Kushi viimane hiilgeaeg oli 8 saj eKr, kus Kushi valitsejad tegelikult vallutasid Egiptuse (kuni deltani), ka riigi pealinn viidi mõneks ajaks üle Teebasse. 6. saj algul eKr sai Kush Egiptlastelt lüüa ning Kushi põhjaosa vallutati egiptlaste poolt. Riigi keskus viidi üle lõuna poole, Niiluse 6.-7. kärestiku juurde, pealinna nimi oli Meroe. Lõuna pool olid loodusolud ka soodsamad. Samas nõudsid vihmaveest tingitud üleujutused tammide ja irrigatsioonisüsteemi ehitamist. Lõuna pool oli ka traditsiooniline rauatöötlemiskeskus. Oma osa mängisid ka välismõjud Jeemenist, kus oli juba 1 aastatuhandel eKr kujunenud arvestatav tsivilisatsiooni kese
2010. a 2. EGIPTUSE LINNAD JA AIAD KESKKOND. Ühelt poolt väga viljakas ja roheline Niiluse org ja teisalt kuum ja kuiv liivakõrb olid teguriteks, mis põhjustasid aedade tekke elamutega tihedas ühenduses. Egiptuse keskkond on suhteliselt stabiilne ja tsükliline; valgus on ere, varjud teravad ja järsud - see kõik inspireeris ehitiste järske vorme. Üleujutused lõid egiptlaste seas väga korrapärase elurütmi, ka planeeringud on väga korrapärased. Kauges minevikus tähendas ellujäämine head läbisaamist paigaga - nii füüsilises kui vaimses mõttes. Vanas Egiptuses ei haritud seega maad mitte ainult Niiluse jõe voogude dikteerimisel, vaid ka maastiku väga struktuurne iseloom kujundas hoonete asetuse - sellise, mis pidi andma inimesele turvalise tunde - üleujutuste, vaenlaste jms eest, sümboliseerides samal ajal ka iidset keskkondlikku korda.
LOENGUD KLIINILISEST PSÜHHOLOOGIAST III. PSÜHHOPATOLOOGIA AJALUGU Varajasim õpetus psüühilistest häiretest on doktriin, et pooleldi või täiesti autonoomne paha vaim võib tungida inimesse ja võtta kontrolli alla tema vaimu ja keha. Seda õpetust nimetatakse demonoloogiaks. Vana Babüloonia religioonis oli eri deemon iga haiguse jaoks. Idta tekitas vaimuhaigusi. Analoogseid näiteid demonoloogilisest mõtlemisest võib leida ka vanade hiinlaste, egiptlaste ja kreeklaste tekstidest. Rääkimata heebrealaste vaimsest pärandist - kõikidest kurjast vaimust vaevatutest ning nende imepärastest paranemistest, mida Vanas Testamendis leidub. Uue Testamendi tegelastest on Kristus saanud tuntuks kui üks tõhusamaid psühhoterapeute, rüveda vaimu ajamine vaevatud mehe seest juhuslikult mööduva seakarja sisse on ära nimetatud nii mõneski psühhoteraapia ajaloo ülevaates.
· Pilet 1 1. Vana-Egiptuse arhitektuur vanariik 2850-2052; 2052-1570 keskmine riik,. Uusriik: 1570-715 e.m.a karnaki templi sambad Vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu oli tähtis. Selle eeltingimuseks peeti surnu keha säilitamist. Laipade säilitamiseks nad balsameeriti, muudeti muumiateks. Tähtsamate inimeset muumiate säilitamiskohaks oli eriline hauatüüp mastaba. See koosnes maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast nelinurksest , kaldus külgseintega kastitaolisest kiviehitisest. Mastaba püüti ehitada
1784. a oli ta läinud pariisi kõrgemasse sõjakooli. Ta saadeti revolutsiooni ajal Itaaliasse. 1796-1797 saavutas suuri võite Austria üle. 1797 Campoformio rahu Austriaga, mis lõpetas kogu prm vastu moodustunud koalitsiooni sõjad. Soovis vallutada Aasiat. 1798-1799 Asus 400 laevaga vahemerd ületama. Inglismaa saatis admiral Nelsoni vahemerele, takistamaks Napoleoni retke Egiptusesse. Napoleon juhtis oma laevad Nelsonist mööda, jõudis Egiptusesse, kus lõi puruks egiptlaste väed. Suudeti vallutada Gaza ja Jaffa. Osmani impeerium kuulutas Prm- le sõja. Venemaa tungis põhja-itaaliasse, mis pani surve alla prm väed. Napoleon oli sunnitud tagasi pöörduma ta jättis oma armee egiptusesse. Rahvas võttis teda juubeldades vastu. Napoleon kindlustas veelgi oma võimu. Egiptusesesse jäetud sõjavägi sai lüüa briti vägedelt. Sisuliselt lõppes egiptuse sõjakäik kaotusega. Samas polnud see edutu kultuuriga
staatuse pidi aga saama Jeruusalemm. Selline asjade lahendus ei sobinud ei juutidele ega araablastele. Nähes, et ÜRO-st ei saa asja juutidele sobiliku riigi loojana ning toetudes NSV Liidu diktaatori Josif Stalini pakutud moraalsele ja materiaalsele abile relvade ja raha näol, kuulutasid juudid 1. mail 1048. aastal ühepoolselt välja oma riigi. Juba järgmisel päeval otsustasid Palestiina araablased seda riiki rünnata iraaklaste, jordaanlaste, süürlaste ja egiptlaste relvajõudude abil. Kestnud mitmekuise verise võitluse tulemusel jäi juudiriik Iisrael püsima. See aga ei kindlustanud püsivat rahu Iisraeli ja tema Araabias paiknevate naabrite vahel 1967. a. puhkes Egiptuse-Iisraeli sõda, kus Egiptuse enam kui 300 sõjalennukit ründas Iisraeli. Seejärel liikusid Iiisraeli territooriumile Egiptuse tankid ja jalavägi. Kuue päevaga suutis Iisraeli armee purustada nii Egiptuse õhujõud kui tankiväed ja suure osa ta jalaväest. Siinai
Rahutud piirkonnad olid kreeklased, kes ei leppinud pärsia ülemvõimuga eiriti kunagi.Ülestõuse Väike-aasia lääneosas kus oli Lydia ja Frygia. Veel õükspiirkond oli Egiptus väga raske hallatav Pärsia jaoks, ei leppinud pärsia ülemvõimuga, mässas ja oli edukas ka nendes vastuhakkudes 525 justkui algas 331.332 kui Alexander Suur võttis ta üle. Seal vahepeal oli Egiptus pigem ikka poolenisti sõltumatu. Sellest omakorda kujunes liitlaste suhe ateenalaste ja egiptlaste vahel. See riik oli suhteliselt stabiilne ja kestis peaaegu 200 aastat, erakordselt suur,ülekaalukamalt suurim mida varem maailmas nähtud.Stabiilsust lõhkusid pigem dünastia sisemised tülid. Venatapu sõjad, mis tulid peaaegu iga võimu vahetusega. Pärsia riik arendas teede ehitust, strateegiline eesmärk, ühendada julgeoleku kaalutlustel maavaldusi. Pärsia riigi sõjaline korraldus Sõjavägi koosnes paljudest rahvadest. Herodotos kirjeldab Xerxese sõjaväge, hiigel suur iga rahvas
Egiptusest, lähis- idast, süüriast, väike- aasiast ja pärsiast. Usundid täiesti erinavad rooma usust. Lubasid usklikele tasuda nende usu vastu, lubasid hüvesid siinses ja hauataguses elus. Rooma usundi põhimõte- viiakse läbi tseremoonia ja vastav jumal jätkab oma tegevust. Ida usundites kõige tähtsam usk. Aitas kaasa idausunditele tungimisele rooma keisririigi lõpuaegne rooma riigi laienemine. Isis´e kultus egiptusest- oli algselt rohkem levinud egiptlaste seas, kes asusid elama itaaliasse, levis kiiresti, auguste ajal juba tavaline. Eriti levinud naiste seas ja veel rohkem vabaks lastud naiste seas, ka meeste seas. Apuleius- isise kultuse preester. Mithra kultus- jõudis rooma läbi balkani, al 1. saj., päikesejumalu, roomlased andsid nime sol invictus- võitmatu päike, monoteistlik religioon, valmistas ette teed kristlusele. Praktiseeriti kõikvõimalikku maagiat, mida seostatakse ida-aladega. Süstematiseeritud maagia tulnud lähis-idast
Kehtestas uue riigiusundi- ainujumal Aton, kelle kehastuseks oli päikeseketas. Uueks pealinnaks sai Ahet-Aton, mis asus 350 km Teebast põhjas. Aton, "päikseketas" on tuntud Päiksejumalus Keskmise Riigi ajast. Atumi ja Re ilmumisvorm. Kui Ehnaton Uue Riigi ajal võimule sai, kehtestas ta 1350 eKr (esimest korda ajaloos) monoteismi. Ainsaks jumalaks sai Aton, mis tuletati Atum´ist. Peamiseks kultuskohaks sai Amarna. Mastaba on Vana-Egipuse aegne tähtsate egiptlaste lubjakivist laotud längseinte ja lameda katusega hauaehitis, mille maapealne osa on piklik kamber. Maapealse kambri all asub hauakamber sarkofaagiga. Sfinks tähistab lõvi keha ja inimese (tavaliselt mehe) peaga soerdi skulptuur, mis tähistas valitsejat või päikesejumalat. Kõik sfinkside kujud pärinevad Vana-Egiptuse Vana Riigi perioodist. Tuntuim sfinksi kuju asub Egiptuses Giza platool vaarao Chephreni püramiidi kõrval.
koalitsioonisõjad. Sellega tõusis Napoleon väga kõrgesse seltskonda. Egiptuse sõjakäik ja selle läbikukkumine (Nelsoni võit Niiluse lahingus, Rosette kivi ja Champollion). Soovis vallutada Aasiat. 1798-1799 Asus 400 laevaga vahemerd ületama. Inglismaa saatis admiral Nelsoni vahemerele, takistamaks Napoleoni retke Egiptusesse. Napoleon juhtis oma laevad Nelsonist mööda, jõudis Egiptusesse, kus lõi puruks egiptlaste väed. Suudeti vallutada Gaza ja Jaffa. Osmani impeerium kuulutas Prm-le sõja. Venemaa tungis Põhja-Itaaliasse, mis pani surve alla Prm väed. Napoleon oli sunnitud tagasi pöörduma ta jättis oma armee Egiptusesse. Rahvas võttis teda juubeldades vastu. Napoleon kindlustas veelgi oma võimu. Egiptusesesse jäetud sõjavägi sai lüüa briti vägedelt. Sisuliselt lõppes Egiptuse sõjakäik kaotusega. Samas polnud see edutu kultuuriga. Napoleon võttis kaasa
Lossiehitusest pole andmeid säilinud, küll aga jõukate elanike ja vesiiride elamutest. Need olid küllalt suured majad (ehitusalune pind 800 - 1000 m² ), võisid olla ka mitmekorruselised. Elamu ruumidest oli tähtsaim pühamu, mis asus sissekäigu vastas, suurim ruum oli sammassaal, mille ümber olid grupeeritud väiksemad ruumid. Käsitööliste elamud võisid olla 4 - 5 ruumilised ( tingimata pühamuga ), kõige vaesem elanikkond elas üheruumilistes onnides. Egiptlaste ehitustehnika oli väga täpne ja korrapärane, samal ajal ei tundnud nad võlvimistehnikat ( püramiidide sees olevd tunnelitaolised käigud on kaetud valevõlvidega ) . Hästi tulid nad toime sammaste püstitamise ja talade paigutamisega ( siin võis kiviplokkide tõstmisel abiks olla kaldtee või tõstetud pinnas sammaste vahel; on kindlaks tehtud ka toortellistest abiehitiste olemasolu ).Egiptuse arhitektuuris on mitut tüüpi sambaid . Varaseim
taandread. Sageli kaunistati need ka pildikestega. Käsikirju hoiti tavaliselt rullis. Lahtirullituna võisid need olla mitme meetri pikkused. Egiptlased võtsid ristiusu vastu samaaegselt Rooma impeeriumiga 324. aastal m.a.j. Roomlased keelustasid egiptuse kirja kasutamise, pidades seda paganlikuks kirjaks. Inimesed unustasid hieroglüüfide kirjutamise ja lugemise. See keel muutus surnud keeleks. Egiptus on kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Egiptlaste usk teispoolsesse maailma oli nii suur, et allutas endale peaaegu täielikult kõik kunstialad. Kunsti põhieesmärk oli inimese hauataguse elu sisustamine. Ei peetud kuigi tähtsaks losside ehitamist, kogu arhitektuurialane loominguline energia oli suunatud templite ja hauakambrite ehitamisele. Niisamuti teenisid inimese surmajärgset elu skulptuur ja maal. Hauakambrid. Juba egiptlase elamu oli mõeldud ühekorraga inimesele, hingele ja surnule, kelle jaoks tehti mattidega kaetud kamber
Siiski Assüüria hakkas kaotama oma võimsust ning impeerium langes 612. aastal eKr. Pärast Assurbanipali surma püüdis Joosija Juuda nii Assüüria kui Egiptuse mõju alt vabastada. Selleks viis ta läbi hulgaliselt häid reforme , ent kuna tema järeltulijad neid ei jätkanud, ei olnud need ka väga tulemuslikud. Juuda oli ebajumalakultustest juba nii pikalt mõjutatud olnud, et nendest vabanemine oli muutunud äärmiselt raskeks. Joosija suri 610. aastal lahingus egiptlaste vastu. Babüloonia haaras võimu ja allutas enda alla ka Assüüria alad. Babüloonia kindlustas selle, et nende võimule alluksid kõik endised Assüüri alad, sealhulgas Juuda. Joosija surma järel valitses Juudat 3 kuud Jooahas, misjärel tuli võimule kuningas Joojakim. Tähtsamaid sündmusi: · 701. aastal allutas Assüüria Palestiina ning muutis mitmete vilisteride ja judaiitide kuningriikide elu ja toimimise keerukaks
Miks hetiidi riik langes, pole teada. Hatusa purustati purustamislaines, aga pole täpselt teada, kes seda ikkagi tegi. Kui dünastia kukutati, siis hävis ka süsteem. Hetiidi impeerium hävitati, aga no rahvas jäi ikka alles. Vahemere idakallas. Kaananlased- Vanas Testamendis olid kaananlased Palestiina elanikud, kes ei olnud iisraelased. Foiniiklased- Foniikia linnad asusid rannikul, meresõitjad Sealkandis on linnalised asulad tõusnud esile 3a.t. Keskus oli Byblos/Bubal. Oluline linn Egiptlaste jaoks (seedripuud). Linnad arenesid, 22. saj oli väike tagasilangus, aga siis oli jälle tõusuteel. Kujunesid arvukad linnriigid, mis olid sõltumatud, kuni nende üle ei domineerinud just parasjagu suurvõim. Samas alludes olid autonoomsed. Nii nood kui ka Egiptus olid välja kujundanud kiilkirja. Hakati otsima lihtsamaid kirjaviise. Egiptus Kujunes Palestiina naabruses. Looduslikke sademeid pole palju, seega hakati harima alles 6.a.t, karjakasvatus 8a.t
käigus Ptolemaios III Euergetes (Heategija; 246 221) kasutas ära troonivõitluse Seleukiidide vahel, vallutas Antiookia sadama Seleukeia Orontese jõel ja tungis kaugele Mesopotaamiasse. Neljandas Süüria sõjas (219 211) mobiliseeris Ptolemaios IV Philopater (Isaarmastaja; 221 205) esmakordselt armeesse suurema hulga egiptlasi ja purustas Seleukiidide väe 217. a. Raphia lahingus Lõuna-Palestiinas. Paraku ei võimaldanud ülestõus riigi lõunaosas, millele võis aidata kaasa egiptlaste sõjateenistusest tulenev suurem iseteadvus, edu Süürias täiel määral ära kasutada. 200. a. sai Ptolemaios V Epiphanes (Jumalikult ilmuv; 205 180) Panioni lahingus Golani kõrgendikel Seleukiid Antiochos III käest lüüa ja kaotas suure osa Süüriast. 170 168 a. langes terve 62 Alam-Egiptus Seleukiid Antiochos IV kätte; teda sundis Aleksandria piiramist lõpetama
Tema iseloomus oli teatav loidus, ükskõiksus. On kaheldav, kas Leonardo üldse hoidis mõnd naist armuembuses. Inimeste igapäevaelu vaatlemine näitab meile, et enamikul õnnestub küllaltki suur osa oma seksuaalsusest tõukejõududest suunata oma ametialasesse tegevusse. Leonardo oli vallaslaps. Lapsepõlvemälestus seisneb selles, et Leonardo tundis, kuidas raisakotkas avas ta suu ja pani saba sinna sisse, aga see võib olla ka tema fantaasia. Tõlgendus: Vanade egiptlaste pühakirjas tähistatakse ema raisakotka pildiga, et ainult emased olid kotkad, et need linnud lasevad end tuulel viljastuda. Et Leonardo tegelikult teadis seda juba enne. Emarinna imemine muundub enda imetada laskmiseks, niisiis passiivseks ning seega kahtlemata homoseksuaalse iseloomuga situatsiooniks, et ema mängis ta elus tähtsat 56 rolli, see on üks oletus
Organisatsioon ja juhtimine. Tallinn: TTÜ Kirjastus. 2008, lk. 90 Tabel 2.1 Juhtimismõtte arengu ajalugu44 Rahvad või isikud Ajaperi Juhtimise arengusse tehtud panus ood 1 2 3 1. Egiptlaste ja kreeklaste panus juhtimismõtte kujunemisse eKr. Egiptlased 4000 a. Planeerimise, organiseerimise ja kontrolli vajaduse e.m.a. tunnustamine Egiptlased 2000 a. Juhtimise tsentraliseerimine ja detsentraliseerimine, e.m.a. "keskuse" nõuannete kasutamine Sokrates (kreeka filosoof) 430 a. Juhtimise universaalsuse printsiibi formuleerimine
«Kes see õde Gudule on?» küsis jälle Mahiette. «Ah jah, teie olete ju Reimsist, te seda ei tea!» vastas Oudarde. «See on patukahetseja Rotiaugust.» «Kuidas!» päris Mahiette. «Kas seesama õnnetu naine, kellele me seda kakku viime?» Oudarde noogutas jaatavalt. «Tema jah. Teie" saate teda kohe näha Greve'i platsil läbi väikese aknaaugu. Tal on sama arvamine Egiptuse hulgustest, kes tamburiini taovad ja kätt vaatavad. Ei tea, kust see hirm mustlaste ja egiptlaste ees tal võis tekkida? Aga miks teid, Mahiette, nende paljas nägemine põgenema paneb?» «Oh,» vastas Mahiette oma lapse ümmargust pead käte vahele võttes, «ma ei tahaks, et minuga sama õnnetus juhtuks mis Paquette-la-Chantefleurie'ga.» «Seda lugu peate meile jutustama, armas Mahiette,» ütles Gervaise ja võttis tal käe alt kinni. «Hea meelega,» vastas Mahiette. «Kohe näha, et te Pariisis elate, kui te seda lugu ei tea! Niisiis -- aga milleks selle loo pärast seisma jääda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
