writing/egyptian-hieroglyphic-alphabet/ http://www.penn.museum/cgi/hieroglyphsreal.php? name=Joanna&inscribe=insrcibe Küsimused Nimetage 3 tuntud vaaraot. 3 tähtsat jumalat. 3 hauakambrit/templit. Kuidas nimetatakse kõige vanemaid hauakambreid? Mitut ajastut eristatakse Vana-Egiptuses? Mitu dünastiat? Kelle hauakamber kannab nime Abu Simbel? Nimetage organeid, mida egiptlaste arvates teispoolsuses enam vaja ei läinud. *Kuidas nimetati hauakambrite valvureid? Kasutatud materjal http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vana-egiptus http://www.egyptianmyths.net/section-deities.htm http://www.egyptartsite.com/symlst.html http://www.ancientegypt.co.uk/mummies/story/main.html http://gwydir.demon.co.uk/jo/egypt/nutgeb.htm http://www.kingtutone.com/pharaohs/ https://satsekhem.wordpress.com/2012/04/06/geb-and-nut-the-creation-of-the-world-pbp/ http://web.zone
värvi järgi. Algselt käis see nimetus Niiluse oru kohta. Seevastu Punane maa (Desret, ta deser) oli Liibüa ja Araabia kõrbe tuliste liivade ja kiviste eelmäestike maa (jutt oli oaasidest, kus sai elada). Egiptlased nimetasid end Kemeti inimesteks ja oma maad sageli lihtsalt maaks.Kaananlased ja babüloonlased nimetasid Egiptust Misr, mis tähendab 'piir', aga pole selge, mida sellega silmas peeti.Heebrea keeles kasutatakse duaalivormi Misraim 'kaks Egiptust', mis ilmselt vastab egiptlaste mõistele 'mõlemad maad' (Alam- ja Ülem-Egiptus). Sõna Misr (või Masr) kasutavad ka praegused araabia keelt rääkivad egiptlased Niiluse oru ja eriti Kairo kohta. Misr tähendab araabia keeles ka 'tsivilisatsiooni' või 'metropoli'. Asend ja looduslikud tingimused Egiptus asetseb Aafrika mandri kirdenurgas ning on kitsa Suessi maakitsuse kaudu karavanitee vahendusel ühenduses Ees-Aasia kultuurikeskustega. Niiluse kaudu toimus Egiptuse suhtlemine
pealetungi õnnestus linn lõpuks vallutada. Raevunud võitjad lõid maha kogu pärsia garnisoni, linn ise rööviti tühjaks ja selle elanikud müüdi orjadeks. See kõik toimus novembris, 332 eKr. Aleksandrit tervitatakse Egiptuses, kui vabastajat. Aleksandria rajamine Egiptus, üks kõige tihedamalt asustatud riike Vanas Maailmas, alistus Makedoonia Aleksandrile ilma igasuguse vastupanuta. Teda võeti vastu kui egiptlaste Pärsia ikkest vabastajat. Egiptuse alistamisel ilmutas Aleksander ehtsat riigimehe tarkust: vastupidiselt pärslastele, kes alatasa egiptlaste religioosseid tavasid maha tegid, jättis Aleksander kohalikud usukombed rahule. Sellega võitis ta Egiptuse rahva usalduse ja poolehoiu, mida veelgi soodustas tema erakordselt arukas riigijuhtimise korraldamine. 331. aasta algul sooritas Aleksander palverännaku läbi kuuma Liibüa kõrbe Zeus Ammoni pühamusse. Selle vanade
tõusis, kui hakati teda ehk Amon-Ra´d tõeliseks peajumalaks pidama. Tähtsuselt teine jumal oli Osiris, taimkatte ja vee jumal, kes oli väga helde ja aitas inimesi palju. Tema vastu võitles tema vend Seth, kes oli kõrbete jumal. Osirise naine ja õde oli Isis, nende poeg oli Horos teda austati, oli maapealne valitseja ja vaarao Egiptuse religioonis etendasid olulist osa pühad loomad, kes sümboliseerisid üht või teist jumalat selle eri ilminguis. Jumalad võisid egiptlaste meelest asuda kõikjal, taevas ja maal. Kuid nad soovisid kindlat varjupaika, kus inimesed nende eest pidevalt hoolt kannaksid. Selleks rajati neile templeid. Seal painevale jumalakujule ohverdati loomim, suitsutati viiukit, teda toideti, pesti ja riietati. Rahva ette ilmus jumal paid usupidustuste käigus, siis oli lihtrahval võimalus talle oma soove avaldada, muidu jäid kõik preestrite kombetalitlused jumalatega templisügavustes tundmatuks.
EGIPTUSE HAUAKAMBRID Referaat Egiptus oli kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Usk teispoolsusesse oli suur, et allutas enda alla kõik kunstialad. Egiptlaste elamu oli mõeldud inimesele, hingele, surmale. Erilise tähelepanu all oli ühiskonna juhtide haudemised, sest usuti, et nende surma järgse elu eest hoolitsemine kindlustab heaolu tervele ühiskonnale. Et aidata oma hingedel üles jõuda, ehitasid Vana ja Keskmise riigi vaaraod endale hauakambriteks kõrgeid järskude külgedega püramiide, mis mõjusid nagu taevatrepid. Alguses oli hauakambriks mastaba, hiljem astmik-püramiid. Püramiidid tehti kivist. Vana-Egiptuse tsivilisatsioon sai
Selle, et Päike on seotud püramiididega, tõestas inglise teadlane dr. Brown Landone, kes tegeles püramiidide arhitektuuriga kakskümmend kaks aastat: Cheopsi püramiidi alusserva pikkus on 365,24 küünart ning täpselt sama palju päevi on meie päikeseaastas! Kas see on juhuslik kokkusattumine? Teie teate, et iga vaarao oli päikesejumal Ra poja inkarnatsioon. Niisis kuulusid usk ja Päike (või vaarao ja Päike) vanade egiptlaste puhul tihedalt kokku. Kui vaadelda astronoomia algaastaid, siis näeme, et Päike ja Kuu olid oma vahelduva rütmi ja 9 nähtava mõjuga Maal toimuvale need taevakehad, mis viisid inimese esialgu astroloogilistele mõtetele. Kui Päike hommikuti lillede õiekarikad avas ning Kuu need karikad õhtuti taas sulges, oletati selle taga jumalikku võimu, mis võis samamoodi määrata ka inimese töid ja
Pärast hiilgavat võitu Granikose lahingus, avas enamik peamiselt hellenitest koosneva elanikkonnaga Väike-Aasia linnu ise ja vabatahtlikult võitjale oma väravad. Aleksandri ja Pärsia kuninga Dareios III väed kohtusid Issoses. Aleksandri 41 000 meheline vägi võitis Pärsia mitmesaja tuhande mehelist väge. Egiptus, üks kõige tihedamalt asustatud riike Vanas Maailmas, alistus Makedoonia Aleksandrile ilma igasuguse vastupanuta. Teda võeti vastu kui egiptlaste Pärsia ikkest vabastajat. 332 eKr rajas vallutaja Niiluse deltas merekaldale Aleksandria (ühe paljudest tema järgi nimetatud linnadest) Dareiose oli vahepeal jõudnud endale Assüüriast suure väe koguda. Oktoobris kohtusid kaks vaenuväge Arbela linna ja Nineve varemete lähedal Gaugamela lahingus. Taas oli kunigas Dareiosel vähe lootust sõjas edu saavutada. Vaatamata Pärsia vägede märkimisväärsele arvulisele ülekaalule,
arenenud keraamika. Ornamentika väga looduslähedane. Vaasidel kujutati mereloomi nii, et tekkis kujutlus akvaariumist. Üldse oli esikohal looduse kujutamine. Mükeene arhitektuur Mükeene linnamüür oli laotud hiiglaslikest kividest (kükloobi müür). Mükeene lõvivärav koosnes ainult 3-st suurest kivist. Olid omapärased maaalused kuppelhauad. Tarbekunstist oli hästi arenenud keraamika ja kullassepatöö. Egiptuse arhitektuur väga tähtis oli selle juures egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Seetõttu säilitati surnukehi neid balsameerides ja mumifitseerides. Tähtsamaid inimesi maeti mastabasse koosnes maa-alusest käihust, mis oli vooderdatud kividega ja selle peal oli suur kiviblokk. Kiviblokk seal peal oli võimalikult suur, et kaitsta muumiat. Mastabast arenesid välja ka astmikpüramiid ja seejärel püramiidid. Ehituse käigus tehti püramiidide sisse palju käike. Püramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Suurim
maailmas. Egiptuses puhates tasub käia ka vanaaja maailma kuulsas linnas Luxoris. Luxor oli Egiptuse Uue riigi pealinn. Siin on väga palju suurejoonelisi pühamuid. Sammud tasub seada Karnaki, Luxori ja Hatsepsuti templitesse ja Kuningate orgu. 320 km kaugusel Assuanist (vaid 70 km Sudaani piirist) on võimalus näha Ramses II kõige kaunimat ehitist Abu Simbelit. See on üks imetlusväärsemaid inimese kätetöid. Peale vanade egiptlaste loodud võrratute sedöövrite on Egiptus kuulus ka oma lummava looduse poolest Punane meri võlub imelise veealuse maailmaga, kus aeg justkui peatub. ALEXANDRIA Kuidas mõista Egiptuse kunsti? Kujud olid osa jumalate ja surnute kultusest Kujud kaitsesid jumalatega seotud kohti Kujud tagasid kontakti surnute ja elavate vahel Tänan tähelepanu eest!
Oli veel lehmakujuline jumalanna Hator. Kaitses naisi kehastas inimeste ja lomade viljakust ja edendas tantsu ja muusikat.Saakali kujuline surnute jumal Anubise võimkonda kuulusid matusetalitused ja surnute palsameerimine. Thot oli nende kuujumal ja hieroglüüfide leiutaja ja kogu kirjatarkuse kaitsja. Olulised olid pühad loomad. Skarabeus kehastas tõusvat päikest, valge lauguga must härg apis oli Mephise jumal Ptah looma kujul. Jumalate maailm peegeldas egiptlaste elu. Muumiate valmistamine oli ettevalmistus hauataguseks eluks. Templid olid pühendatud jumalale. Püramiid oli vaarao hauakamber. Muumiad pandi sarkofaagi. Kultuur 1. Kiri tekkis 5000 a. Tagasi. Hieroglüüfkiri ehk piltkiri sisaldas pamiselt mõisteid kuid ka konsonantühendeid ei sisaldanud vokaale.Levinum kirjutusmaterjal oli papüürus mida valmistati Niiluse kaldail kasvavast papüürustaime säsist. 2. Teadus meditsiinis osati teha väga keerulisi lõikusi ja operatsioone
Maalikunstis ei mõeldud enam inimese kujutamises nii, et kõik keha osad pidid ilmtingimata ka pildil näha olema. Kunstnik rikkus iidset reeglit ja lähtus vaid sellest, mida tegelikult nägi, ja see tähendas tõelist murrangut. Maalikunstis tehti suurim kõigist uuendustest avastati rakurss. Tähtis hetk kunstiajaloos oli see, kui arvatavasti veidi enne aastat 500 eKr leidsid kunstnikud esmakordselt kogu ajaloo jooksul endas julgust kujutada jalalaba eestvaates. Kõigis nendes tuhandetes egiptlaste ja assüürlaste meieni säilinud taiestes polnud seda kunagi tehtud.Monumentaalmaalist ei ole säilinud midagi: ainult vaasidest võib saada ettekujutuse tolleaegsest monumentaalmaalist. Vaaside valmistamine ei hõlma üksnes vaase meie aja mõistes, vaid ka joogiriistu ja kööginõusid. Vastavalt otstarbele olid vaaside vormid väga erinevad. Ainulaadne on nende võrratu ülesehitus ja tore profileering. Nendel leiduvad maalid ei ole üksnes tähtsad kunstiteostena, vaid need on ka
Koolis käisid ainult poisid. Nad õppisid astronoomiat, matemaatikat, astroloogiat, tarbekunsti, mitmeid mänge ja spordialasid. Tüdrukud olid emadega kodus. KUNSTNIKE TÖÖ Kunstnikud maalisid majade ja hauakambrite seintele ning templite sammastele. Värve saadi looduslikest ainetest - kivimitest ja mineraalidest. Värvid on säilitanud oma erksuse paljude templite ja hauakambrite seintel meie päevini, kuigi värvimisest on möödas 5000 a. Vana Egiptuse usk Muistsete egiptlaste tähtsaim jumal oli Amon-Ra. Egiptlased kujutasid jumalaid loomadena. Tähtsamad jumalad olid Thot, Ra, Hathor, Anubis, Osiris, Isis ja Horos. Vanad egiptlased uskusid, et jumalate hinged elavad templites. Iga templi südames asus jumalakuju, mida võisid vaatamas käia vaid vaarao ja ülempreester. Naised pidid jumalaid lõbustama. Ülempreester viis kolm korda päevas pühakotta sööki ja jooki.
Vaaroid hakati matma kaljuhaudadesse-KUNINGATE ORG 4.Millal (ligikaudu) valitsesid Thutmosis III ja Ramses II? Millega läksid ajalukku? · Thutmosis III(15 saj. II poole algus eKr)-Vallutas Palestiina, Süüria,jõudis kuni Eufrati jõeni. Tema ajal oli Egiptuse välise võimsuse periood. · Ramses II(13.sajand)-Võitles Palestiina ja Süüria pärast hetiitidega. Sõlmis Rahu ja Liidulepingu(1250 eKr) hetiidide ja egiptlaste vahel, millega läks Palestiina Egiptusele ja Süüria hetiitidele. 5.Iseloomustage Egiptuse ajaloo nn hilist perioodi. Hiline periood(1075-525 a eKr)-oli preestrite võim, sissetung Ülem-Egiptusesse nuubialaste poolt ja Alam-Egiptusesse assüürlased. 6.Iseloomustage lühidalt Egiptuse riigi- ja ühiskonnakorraldust. Tähtsaim Egiptuses oli vaarao, kes oli jumala esindaja maapeal, kõrgeim preester. Kõik pidi toimuma tema määramisel
Sammas koosneb kolmest osast: baas, tüves ja kapiteel. tüves kujutab taimevart, mõnikord on tegu ka taimevarte kimbuga ehk kimpsammas, kapiteelid püüavad kujutada lootose või papüüruse kinnisi või lahtisi õisi. Datlipalmi väljaspoole pöörduvatest lehtedest moodustub aga palmsambakapiteel. Hiljem võeti kasutusele liiliamotiivid, kujunes liiliakapiteel, ning jumalanna Hathori peadest sai Hathori kapiteel. (Vaga 2000) Vanade egiptlaste jaoks oli tempel kui maailma võrdkuju: sambatüved, mis moodustasid saalides tohutu tihniku, kujutasid põliseid kivinenud hiiepuid, templi lagi oli värvtud siniseks ning kaunistatud kuldsete tähtede ja lendavate lindudega. Pühmus seisis paat, mis kujutas laevukest, millega päikesejumal Ra sõitis igapäev taevavõlvi taha. Templid olid ehitatud nii, et viimane
Tunnustati mitmesuguseid eri aegadest ja eri maakondadest pärinevaid uskumusi ja müüte. Pühaks peeti paljusid loomi, nagu iibist, pistrikku, kassi, šaakalit ja krokodilli. Kogu maal kummardati Apist - valge lauguga musta härga. Jumalaid kujutati inimestena, aga enamasti püha looma peaga. Igas maakonnas austati oma jumalaid, kuid suurte loodusjõudude jumalused pälvisid üldise tunnustuse. Egiptlastel oli tugev usk ka hauatagusesse ellu. Egiptuse kunst oli täielikult allutatud egiptlaste usulistele vajadustele. Nad on tuntud oma suurejooneliste templite, püramiidide ja obeliskide poolest. Mõõtmetelt suur on kogu egiptlaste maailmavaade, mis püüab lahendada inimese olemasolu suurt mõistatust. Muusika, poeesia ja tants olid ühendatud ning omasid suurt rolli igapäevaelus, jumalateenistustel ja leinatseremooniatel. Muusikajuhid olid preestrid, kes õpetasid ka järgnevaid põlvkondi. Egiptuse
Saakalina ja eluristiga paremas Surnute maja valitseja. Tegeles käes matusetalitusega. Õpetas inimestele palsameerimist. Surnute riigis kaalus surnute südamed. Anubis 13. Egiptlaste pühad loomad, linnud, putukad, nende austamine. TV 17. lk. 41 Skarabeus tehti skarabeusi kujukesi. Kaunistati need kalliskividega. Pandi hauda kaasa, sest pidid õnne tooma. Peeti taassünni ja sigivuse sümboliks. Apis talle on ehitatud templeid. Preestrid hooldasid härga. Surma korral mumifitseeriti ja maeti sarkofaagidesse. Oli Memphise jumal Ptah, kes võttis härja kuju. Kass ehitati templeid. Neid palsameeriti. Ohverdati. Olid templite valvuriteks ja võitlesid näriliste
erakordselt täpselt orienteerituna kümnendikprotsendi täpsusega põhiilmakaarte suhtes, selle külgede pikkuste suurim viga on vaid 20cm. Püramiidid on ehitatud vapustava täpsusega. Raske on leida kiviplokkide vahel vahet, kuhu mahuks paberileht vahele. Väidetakse, et isegi juuksekarva ei ole võimalik plokkide vahele suruda. Järgnev pilt on võetud ühe templi laest Abydose lähedalt, mis ehitati umbes 3000 aastat tagasi. See tempel on pühendatud Osirisele ehk Egiptlaste suurele õpetajale. Kas tõesti on egiptlased näinud ette tulevikku ja joonistanud tuleviku liiklusvahendid üles? Või on UFO neid abistamas käinud? Egiptlased on hämmastavalt palju joonistanud seintele imelikke taldrikuid ning kummalisi inimese moodi olendeid, kellel on suur pea, suured silmad ning väike, paks keha. Kas tõesti on nad tulnukatega kontakti pidanud. Egiptlased kasutasid mõõtühikuks küünart. Cheopsi püramiidi alusserva pikkus
Vajusid alla terrassid, varisesidvõlvid ja sambad, mis rippuvate aedade rohetavaid astanguid olid ülalhoidnud. Kahe tuhande aasta pärast oli kõik maaga tasa nii templid kui ka kindlustused, mis kunagiolid hämmastunud oma värvuse ja ligipääsmatusega. Savi, millest muiste Mesopotaamia elanikud valmistasid kõike, mänguasjadest kuni templi ja kindlusemüürideni, oliküll odav, kuid vähepüsiv materjal. Assüürlaste ja babüloonlaste ehitusega võrreldes sugugi mitte vähem vanad egiptlaste kiviehitused on säilinud meie ajani, kuigi nad on tublisti kannatada saanud. Päikese käes kuivatud toortellistest müürid aga pudenesid laiali ning uhuti ära. Praegu on võimalik ainult muinasautorite kirjelduste alusel endale ette kujutada nende müüride, hoonete ja templite ilu, mis kunagi Baabüloni kuulsaks tegid. Iraagi tähtsusetu linnakese Hille läheduses on künklik, laineline maapind lõhestatud sügavatest kraavidest, mis omavahel ristuvad ja mitmes suunas kulgevad
Egiptuse kunst Kõik teavad, et Egiptus on püramiidide - kivimägede, mis seisavad, nagu tormi üle elanud maamärgid ajaloo kaugeleulatuvas horisondis - maa. Ükskõik, kui kauged ja saladuslikud nad välja näevad, nad jutustavad meile paljutki oma loost. Nad räägivad meile maast, mis oli nii põhjalikult organiseeritud, et oli võimatu neid suuri künkaid ühe kuninga valitsemisajal valmis saada; ja nad räägivad meile kuningaist, kes olid nii rikkad ja võimsad, et nad võisid sundida tuhandeid ja tuhandeid töölisi või orje nende eest rügama aastast aastasse, kaevandama neid kive, vedama nad ehitusplatsile, ja liigutama neid kõige algelisemate meetoditega, kuni kalm oli kuninga jaoks valmis. Ükski kuningas või inimene poleks kulutanud nii palju ja vaevanud ennast, et valmis saaks pelgalt üks monument. Tegelikult teame me, et püramiididel oli oma praktiline roll kuninga ja tema alamate silmis. Kuningat peeti j...
Keskmine riik 21 saj. Ekr Uusriik 16-11 saj. Ekr Perioodid on jaotatud valitsejate dünastia järgi . 23. Mida ütled Egiptuse kunstitraditsioonide kohta?Põhjenda! Need olid väga püsivad. Seda näitavad kaks reljeefi, mille mõlema teemaks on Egiptuse ühtsuse ülistamine. Esimene kujutab vaarao Narmeri võitu Alam- Egiptuse üle, teisel Alam- ja Ülem-Egiptust esindavad jumalannad. 24. Mida tead vanade egiptlaste religiooni kohta? Kuidas see mõjutas kunsti? Religioon oli polüteislik( palju jumalaid, algul looma-, hiljem inimesetaolised.) Nt. Hathor lehmapäine. Valitsejaks oli vaarao, keda peeti ka jumalaks. Kunsti mõjutas uskumus, et pärast surma võib inimese elu jätkuda. 24. Mis on palsameerimine? Milleks seda tehti? Palsameerimine on keha säilitamine pärast surma, et hing saaks sinna asuda. Palsameerimine oli usuline rituaal. 25
kõrge müüriga Tsikuraat kaitsejumala astmiktempel Mesopotaamias kiilkiri Mesopotaamia tsivilisatsioonile iseloomulik kiri pehmele savitahvlile vajutati kiilukujulise otsaga pulgaga märgid astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilis objekte ja universumi tervikuna astroloogia taevakehade asendil põhinev maailmamõistmine ja ennustamise süsteem palsameerimine muumia valmistamine surnukeha õliga (palsamiga) võides. Maat egiptlaste nimetus maailmakorraldusele Hammurapi seadused Babüloonia seadustekogu, mille kehtestas Vana-Babüloonia valitseja Hammurapi 18. sajandil eKr, üks paremaid allikaid muistse Mesopotaamia ühiskondlike olude mõistmiseks Kuukalender tänapäeva kalender, aasta koosneb täpselt 12 kuust, kujunes Mesopotaamias Isikud Menes Vana-Egiptuse esimene vaarao, ühendas Alam- ja Ülem-Egiptuse ühtseks riigiks Ramses II Egiptuse vaarao 13. sajandil eKr, üks
Ülesanneteks olid vara haldamine, poja kasvatamine, pere toitmine b) naise roll ja ülesanded Tegeles koduse majapidamisega ja lastekasvatamisega c) preestrite roll ja ülesanded -- pidas ühendust jumalaga. Ülesanne oli religioossete tõekspidamiste täpsem sõnastamine ja jumalate eest hoolitsemine ....................................................................................................................................................... 2.4. Selgita egiptlaste arusaama ja suhet surmajärgsusesse! Nad uskusid et lahkunu jätkab peale surma samasugust elu ja tegevust nagu eluajal.
templitele Templite maid ja varandusi käsutasid preestrid, kelle rikkus ja võim muutus ajaga üha suuremaks Aegamööda vähenes vaaraode sõjaline jõud Peagi ei suudetud riigis korda hoida ega vaenlasi tagasi tõrjuda Vallutatud alad läksid kaotsi, riigis aga võimutsesid preestrid või võõramaalastest sõjapealikud Egiptus langes mitut puhku võõrvallutajate võimu alla Muistse Egiptuse hiilgeajad olid möödas Võõramaist päritolu valitsejad võtsid omaks egiptlaste kombed ja käitusid seaduslike vaaraodena Naaberrahvad suhtusid Egiptuse muistsesse kultuuri aukartliku imetlusega
ii. Proportsioonid valed. iii. Silmade inkrusteerimine vastavasse süvendisse teise materjali panemine. iv. Inimese individuaalsust ei rõhutatud, küll aga rassilisi iseärasusi. c. Maal: i. Kasutati erksaid värve lubjaseguga kaetud pinnal. ii. Mosaiik värvilised glasuurtellised (Istari värav) Egiptus öeldakse olevat lihtsalt Inimeste maa ja inimene tähendab egiptlast. Enamjagu vanu rahvaid kutsub ennast egiptlaste kombel tõelisteks inimesteks. Nende teadmised ja tehnilised oskused olid juba 3000 aastat eKr kõrgel tasemel. Sellest annavad tunnistust muinasegiptlaste meie ajani säilinud teadusalased kirjutised. Egiptust iseloomustas stabiilsus ja suletus. Kogu Egiptuse poliitiline kord ja usk püsisid aastasadu muutumatuna. Aastal 700 tungisid Egiptusesse süürlased, hiljem pärslased, kes tegid lõpu umbes 3000 aastat eksisteerinud ja omapärase kultuuri loonud riigile. Kultuur: 1. Kiri a
Egiptuse ehitiste seinu ja sambaid katvaid reljeefe ja maale iseloomustavad inimeste omapärased poosid. Ikka antakse kõik kehaosad kõige iseloomulikumalt küljelt jalad ja pea külgvaates, õlad ja silm otsevaates (vahel nimetatakse sellist poosi egiptuse poosiks). Siin pole tegemist oskamatusega, vaid kindlatest reeglitest kinnipidamisega. Ribadena jätkuvad süvendatud piirjoontega, maitsekates toonides värvitud pildisarjad, millele lisanduvad hieroglüüfid vanade egiptlaste piltkiri. Enamasti näeme sündmusi vaarao ja ülikute elust, kuid leidub ka tööstseene. Arvatakse et siin ei kujutatud mitte tegelikust, vaid seda, mida loodeti juhtuvat. Egiptlased nimelt uskusid, et kui midagi kujutada, siis läheb see ka täide. Vanad egiptlased ei tundnud perspektiivi; maalil asetati tagumised esemed lihtsalt üles esimeste kohale, kuid vaatamata sellisele kohatisele algelisusele jäävad maalid ja reljeefid ikkagi väga kauniks ja peeneks
Neoliitiline kunst -Maskid -ornamendid- kaunistamine - megaliitilised ehitised- usulised suurtest kividest tehtud monumendid kuulsaim Stonehenge'is Inglismaal. -Menhirid- ,,pikk kivi" N: Prantsusmaal Carncis. Mesopotaamia -Mesopotaamia jõgede (Eufrati ja Tigrise) vaheline maa. Praegused Iraak ja Süüria. -Mesopotaamia kõrgkultuuri loojad olid sumerid, keda peetakse esimeseks ajalooliseks rahvaks. -Sumerite linnriike: Ur, Ninive, Uruk, Lagas, jt. -Tsikuraat e. astmiktorn templi nimetus M-s, astmete ja treppidega püramiidjas ehitis, mille ülemisel tasandil on tempel. Tuntuim neist Nebukadnetsari valitsemisajal ehitatud Babüloni (Paabeli) torn -Ehituses võetakse kasutusele savitellis ja glasuuritud tellis, hakatakse kasutama võlvi (küll ainult väravatel ja keldrite ehitusel, ruumide laed enamasti puust). -Suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. -Inimkehade proportsioonid on tihti ebaloomulikud,...
Pärast seda ilmusid nii Itaalias (1757), Sveitsis (1774), Inglismaal (1766) kui ka Saksamaal (1788) erinevad raamatud muusikaajaloost. Filosoofia ajaloo kohta oli kirjutanud raamatu juba 3. sajandil D. Laertios ,,Filosoofide elulood". Sellest raamatu mudeli järgi kirjutaski Vasari oma kunstnike elulugude raamatu. T. Burnet kirjutas 17. sajandil läbivate lugude kaudu nii roomlaste, kreeklaste kui ka barbarite intellektuaalsest ajaloost. Seejärel hakati uurima kaldealaste, egiptlaste, pärslaste, kartaagolaste, indialaste, jaapanlaste ja hiinlaste ideede ajalugusid (1727 J. Friedrich Reimanni ,,Hiina filosoofia ajalugu"). Tuleb välja, et 16. - 18. sajandil olid inimesed tõesti huvitatud ajaloost ja kõigest sellest, mis varem enne nende aega oli. Ajalugu kui ühiskondlik mälu M. T. Cicero kuulsad sõnad raamatust ,,De oratore" on, et ajalugu on ,,mälu elu". Ajalool ja mälul on väga lihtne seos. Ajaloolaste ülesandeks on hoolitseda selle aja avaliku elu
Kui inimesed hakkasid kurtma veepuudumist, kutsus Mooses taas appi oma Jumalat. Näiteks Maaras ei saanud põgenikud vett juua, kuna vesi oli kibe. Moosese Jumal näitas puud, mis tuli vette heita, ja vesi muutus magusaks. Maaras, kus toimus veeime, teatas Jumal oma rahvale: ,,Kui sa tõesti kuulad Issanda, oma Jumala häält ja teed, mis õige on tema silmis, paned tähele tema käske ja täidad kõiki tema korraldusi, siis ma ei pane su peale ainsatki neist tõbedest, mis ma panin egiptlaste peale, sest mina olen Issand, su ravija." Ometi lõi iisraellaste usk iseenda jõusse vahepeal kõikuma. Sagedast halinat põhjustas toidunappus. Et nurinat summutada, sündis taas jumalik ime: hommikuti sadas taevast alla mannat ja leiba, õhtuti vutte. Kui joogijanu kimbutama hakkas, puudutas Mooses kepiga kaljut ja sealt hakkas välja voolama puhas vesi. Siinai mäel sõlmiti Jahve ja iisraeli rahva vahel esialgu suuline leping. Mooses kui
Uus olukord äratas egiptlastes rahvusliku kokkukuuluvustunde, võimuladvikus tekkis ag igatsus uute valduste järele. Valitsejad pidid taastama oma ülemvõinu: loodi suur ja võimas riigiaparatuur ja alustati tugevat propagandat, mis ulatus ka religiooni. (Alpatov 1973) Uut riiki valitsesid XVIII-XX dünastia, vaaraod Jahmos, Amenhotep I- IV, Thutmosis I-IV, Hetsepsut, Ramses I-IX, aastatel 1562-1085 eKr (Stadnikov 1998). Uue riigi ajal sai peajumalaks Amon, kes egiptlaste kujutluses oli liitunud päikesejumal Ra- ga ja kandis seetõttu nüüd nime Amon-Ra (Kangilaski 2003). Kuningad püüdsid oma seotust peajumalaga kinnitada neile pühendatud suursuguse ja võimsa arhitektuuriga (Stadnikov 1998). Kunst saavutas oma õitsengu just Uue riigi ajal. Egiptusest oli saanud tolle aja Idamaade võimsaim riik, poliitiline mõju avaldus ka Palestiinale ja Süüriale. Suhtlemine teiste maadega, Ees-Aasia ja Kreetaga, tõi uusi elemente egiptuse kunsti
kividest, savist ja savitellistest. Püramiide ümbritsevad aukandjate väiksemad haudehitised mastabad. Mastaba on piklik, längus seinte ja lameda katusega kivikamber. Selle all maa sees oli hauakamber kirstuga. Mastaba idaseinas oli niss ja selles petikuks. Selle sümboolse ukse kaudu käis sisse ja välja hing; ühtlasi näitas see surnu eest palvetavatele läänesuunda läänes, kus päike looja läks asus egiptlaste kujutluse järgi surnute riik. Samal ajal oli uks ohvrite toomise koht. Palvetamise ja ohverdamise kohta idaküljel ümbritses tihti müür; hilisema arengu kestel kaetakse see osaliselt või terves ulatuses katusega ja nii tekib palvetamius- ja ohvrikamber. Hiljem lisatakse sina veel teisi ruume ja lõpuks koosneb mastaba hulgast, tihti rikkalikult kaunistatud kambritest. Mastabade kambrid on egiptuse kunsti tähtsad leiukohad. On väga tõenäoline, et püramiidid on arenenud välja mastabast
Tähtsamad jumalad olid Ra, Amon, Amon-Ra, Osiris, Isis, Seth, Horos, Hathor, Anubis, Thot. Kuulsaim Egiptuse müüt jumalate kohta: Kui Ra enam maa peal valitseda ei tahtnud, läks ta päikesena kõrgustesse ja pärandas oma võimu järglastele. Lõpuks sai valitsejaks tema pojapoeg Osiris. Ta oli Niiluse üleujutustest tekkiva viljakuse jumal ja ühtlasi inimkonna suur heategija. Ta õpetas talupoegadele kõike tarvilikku. Seejuures aitas teda tema õde ja abikaasa jumalanna Isis, kes oli egiptlaste kujutluses noor naine, kel peas kaarjad lehmasarved ja nende vahel päikeseketas. Nende kahe valitsusaeg jäi aga lühikeseks. Nende vend Seth ründas Osirist, tappis ta ja saatis ta surnukeha kirstuga mööda Niilust allavoolu. Lõpuks leidis Isis oma mehe kaugelt Aasia rannikult üles, tõi ta tagasi Egiptusesse ja sigitas temaga veel järglasegi. Kuid Seth sai Osirise keha taas enda valdusesse, tükeldas selle ja kandis kõikjale laiali. Isisel oli aga vahepeal
Tähtsamad jumalad olid Ra, Amon, Amon-Ra, Osiris, Isis, Seth, Horos, Hathor, Anubis, Thot. Kuulsaim Egiptuse müüt jumalate kohta: Kui Ra enam maa peal valitseda ei tahtnud, läks ta päikesena kõrgustesse ja pärandas oma võimu järglastele. Lõpuks sai valitsejaks tema pojapoeg Osiris. Ta oli Niiluse üleujutustest tekkiva viljakuse jumal ja ühtlasi inimkonna suur heategija. Ta õpetas talupoegadele kõike tarvilikku. Seejuures aitas teda tema õde ja abikaasa jumalanna Isis, kes oli egiptlaste kujutluses noor naine, kel peas kaarjad lehmasarved ja nende vahel päikeseketas. Nende kahe valitsusaeg jäi aga lühikeseks. Nende vend Seth ründas Osirist, tappis ta ja saatis ta surnukeha kirstuga mööda Niilust allavoolu. Lõpuks leidis Isis oma mehe kaugelt Aasia rannikult üles, tõi ta tagasi Egiptusesse ja sigitas temaga veel järglasegi. Kuid Seth sai Osirise keha taas enda valdusesse, tükeldas selle ja kandis kõikjale laiali. Isisel oli aga vahepeal
Tunnustati mitmesuguseid eri aegadest ja eri maakondadest pärinevaid uskumusi ja müüte. Pühaks peeti paljusid loomi, nagu iibist, pistrikku, kassi, saakalit ja krokodilli. Kogu maal kummardati Apist - valge lauguga musta härga. Jumalaid kujutati inimestena, aga enamasti püha looma peaga. Igas maakonnas austati oma jumalaid, kuid suurte loodusjõudude jumalused pälvisid üldise tunnustuse. Egiptlastel oli tugev usk ka hauatagusesse ellu. Egiptuse kunst oli täielikult allutatud egiptlaste usulistele vajadustele. Nad on tuntud oma suurejooneliste templite, püramiidide ja obeliskide poolest. Mõõtmetelt suur on kogu egiptlaste maailmavaade, mis püüab lahendada inimese olemasolu suurt mõistatust. Muusika, poeesia ja tants olid ühendatud ning omasid suurt rolli igapäevaelus, jumalateenistustel ja leinatseremooniatel. Muusikajuhid olid preestrid, kes õpetasid ka järgnevaid põlvkondi. Egiptuse preestrite kaudu on kogu Lääne muusika mõjutusi saanud just
Keskmine riik=12-14 dünastia u. 1950-1650 eKr (pealinn viidi tagasi Memphisesse) Teine vaheperiood= 15-17 dünastia 1650-1550 eKr. Põhja-Egiptus oli Hüksoslaste võimu all, Lõuna-Egiptuses valitsesid Teeba preestrid Uus riik= 18-20 dünastia (EGIPTUS OMA VÕIMSUSE TIPUL) u. 1550- 1075 eKr Hilis Egiptus= 21-26 dünastia 1075-525 eKr ARHITEKTUUR JA KUJUTAV KUNST Egiptus oli hästi suletud ühiskond ja kunst püsis pikka aega peaaegu muutumatuna. Elu oli egiptlaste jaoks teisejärguline ja ajutine e. ettevalmistus surmaks, mil usuti, kust hakkab päris elu pihta. Egiptlaste arvates igal inimesel on surematu hing Ka, mis surma hetkel lahkus kehast, et sinna tagasi pöörduda. Kõige tähtsamad mälestusmärgid on püramiidid, mis on ühed vanaaja 7-st maailmaimest. Püramiide on säilinud u. 100 (sest osad võivad olla liiva alla vajunud) ja asuvad Mephisest lääne pool 70km pikkuses reas. TOMPA SOOVITUS: Ceram „jumalad, hauakambrid, õpetlased“
Kunagi püramiide Niilusega ühendatud teetammi jalamil seisab sfinks, Harfa mõistatuslik kujutis, kelle pea on lõvi keha küljes. Egiptuse mütoloogias olid sfinksid kaitsejumalused, see valvur on siin 73 meetrit pikk ja 20 meetrit kõrge. Egiptlased mõtlesidki, et kujul on prohvetivõimed ning seni ajanigi on tal inimestele müstiline mõju. Karnaki tempel asub 2 km kaugusel tänapäeva Luxorist, endises Teeba põhjaosas. Alates 11.saj oli see rahvuslik pühamu vanade egiptlaste "Püha Peetruse katedraal". Karnaki tempel on Egiptuse suurim, kompleksi keskel on Teeba jumala Amoni tempel. Jäärapealiste sfinkside allee viib templi sissepääsu juurde, mida kasutati tseremooniates, kui jumalaid kanti jõe äärde. Luxori tempel asub linna südames Niiluse kaldal, mis ehitati umbes 1350a eKr. Templil on eriline ülesanne korraldada uusaastapidustusi jumal Amoni auks. Templi sissepääsuvärava ees seisavad Ramses II majesteetlik kuju ja
VANA-EGIPTUSE KUNST Referaat Vana-Egiptuse kultuur hakkas kujunema IV aastatuhande lõpus enne Kristust Niiluse jõe kallastel. Algselt olid vaid väikeriigid ehk noomid, mis hiljem, ühise niisutussüsteemi loomisel, kujunesid läbi pika arengu üheks ühtseks Egiptuse riigiks. Niiluse iga-aastased üleujutused, kunstlik niisutamine ja soodne kliima lõid head tingimused põlluharimiseks. Niiluse org kaitses ka hästi rändrahvaste ja nende rünnakute eest, muutes Egiptuse suletuks ja etnilise koosseisu suhteliselt püsivaks, seetõttu on Egiptuse traditsioonid ja normid väga vanad ning tugevad.Preester Manethoni järgi jaotatakse Vana-Egiptuse ajalugu 30 või 31 dünastia valitsemisajaks ning Vanaks, Keskmiseks ja Uueks riigiks. Egiptlaste usk teispoolsesse maailma oli nii suur , et allutas endale peaaegu täielikult kõik kunstialad.Kunsti põhieesmärk oli inimese hauataguse elu sisust...
Egiptuse kuulsaim asub aga rohkem kui 1000 kilomeetri kaugusel suurtest püramiididest Giza platool. Abu Simbeli tempel (pilt 5) on üle üle 30 meetri kõrge ja lai ning 65 meetrit sügavusse kalju sisse. Templi sissekäiku valvavad neli üle 20 meetri kõrgust hiiglaslikku kolossi ning nende jalge ees olevad 10 Ramsese ja 10 Horose kuju. Kokkuvõte Egiptuse arhitektuur ning surnute matmine ning säilitamine on põnev ja mõneti isegi parem kui tänapäeval. Egiptlaste meistriteosed, püramiidid on ehitatud tolle aja ja isegi tänapäeva kohta imekspandava täpsusega. Maapind, millele püramiidid kunagi ehitati on täiesti tasane (maksimaalne kõikumine 2 cm). Nad mumifitseerisid oma surnuid hämmastava osavusega. Alles viimase sajandi jooksul on Egiptuse vanadest kaljuhaudadest leitud mitu peaaegu täielikult säilinud surnukeha. Surnukeha, mis on säilinud üle 4000 aasta. Niiluse kallastel moodustuvad
ja religiooni kaudu. Preestrite ülesanne oli tähtsamate jumalate eest hoolitsemine ja religioossete tõekspidamiste täpsem sõnastamine. Eelkõige preesterkonna pilgu läbi tunneme Egiptuse maailmapilti ja religiooni. Austatud jumalate hulk oli neil tohutu, tähtsaks peeti jumalate austamist ja nende eest hoole kandmine rituaalselt, loodeti jumalate heasoovlikusele ja toetusele siis. Jumalate auks tehtud templid. Elus pärast surma jätkasid inimesed samasugust elu, egiptlaste uskumuste järgi, muvifitseeriti inimesi, et nad säiliksid. See oli võimalik vaid vaaraole ja ülikkonnale. Egiptuse kultuur. Kiri kujunes IV ja III aastatuhande vahetusel ekr. Kirjamärkideks hieroglüüfid, papüürus levinum kirjutusmaterjal. Egiptuses kujunes kõrgetasemeline kirjandus (kuulsaim kirjandusteos ,,Sinuhe jutustus", kirjandus ja usk olid tihedalt põimunud, hümnid jumalatele) ja praktilistele oskustele suunatud teadus, eelkõige
4. Küsitlusleht 5. Küsitluse tulemused 6. Järeldus 7. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Praeguseks ajaks ei ole vesipiip keskmisele eestlasele enam mingi uudis. Inimesed on hakanud rohkem reisima ning muutunud ka muidu avatumateks teistest kultuuridest pärilt positiivsetele asjadele. Paljud eestimaalased on vesipiibud reisilt mõnda araabiamaasse kaasa toonud ja ka erinevatel üritustel on võimalik neid proovida olnud. Vesipiip on eelkõige egiptlaste, aga ka muude araablaste levinud meelelahutus. Tuletame meelde, et alkoholi musulmanid juua ei tohi ja seetõttu vähemalt avalikult sellest ka enamasti hoidutakse. Seega tuli suitsetamine muuta võimalikult meeldivaks tegevuseks. See on ka väga hästi õnnestunud. Traditsiooniliselt on vesipiibu otstarve olnud stressi leevendamine ning mõnus ajaviide sõprade seltsis. Ajalugu
Tallinna Ülikool Egiptuse Rahvastik ja Asustus Referaat Koostas: Johannes Kert Roots Tallinn 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Esialgne asustus..................................................................................................... 4 Niiluse kingitus....................................................................................................... 6 Tänapäeva Egiptus................................................................................................. 7 2011. aasta revolutsioon..................................................................................... 7 ...
VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr ISELOOMUSTUS Vana-Egiptus ehk Egiptus oli vanaaja maa Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel ligikaudu praeguse Egiptuse kohal Egiptus koosnes põhjapoolsest Alam-Egiptusest ja lõunapoolsest Ülem-Egiptusest. Kogupindala oli umbes 34 000 km² Vana-Egiptuse algust loetakse umbes aastat 3100 eKr ning lõppu vallutusest Rooma riigi poolt 30 eKr või mõnikord kreeklaste vallutusest 332 eKr Riigi kuningas oli egiptlaste jaoks olemasolu kese ning riigi edu ja jõukuse tagatis. Tal oli ainsana otseside jumalatega, ta kehastas jumalate ligiolu maa peal, mõjutas looduse ja ajaloo käiku ja tagas maailmakorda. Ta oli teoreetiliselt kõigi Egiptuse templite ainus legitiimne preester; tema funktsioonid olid delegeeritud preestritele. Kõike, mida kuningas rahva ja maa nimel saavutas, peeti jumalate anniks vastutasuna ehitiste, ohvrite ja muude templiandide eest ISELOOMUSTUS
Egiptlased uskusid ,et suru jätka oma elu enam-vähem tavapõrasel viisil ka põrast surma .See oli aga võimalik ainult juhul kui surnukehaga tehti rituaalid mis säilitasid keah peaaegu täielikul.Mumifitseerimine moodustas Egiptuse matusetalituse suurima ja tähtsama osa.matusetseremoonia ise algas surnu välja kandmisega ja palsameerimissmajja viimisega.See toimus valju halamise saatel.Kuulsaimad hauakambrid on loomulikud püramiid. Ettekujutlus surmast oli omapärane .Ba ja Ka mõiste egiptlaste ettekujutustes oli inimestel sündides kaasa antud hing Ba ja teisik, elujõud Ka. Teisik on inimese täpne koopia, ta tuleb ilmale koos inimesega, pärast surma sõltub Ka olemasolu sellest, kuidas inimese keha on säilinud, siit ongi pärit mumifitseerimise komme. Ba külastas hauakambrit ning tal oli võime Kaga taasühineda.Surmariigis viidi surnu umal Osirise kohtu ette. Enne Osirise juurde viimist kaaluti inimese süda "tõe ja õiguse" kaalul
alguses oli tal raskusi klientide leidmisega. Ta osis endale ka turult orja Kaptahi, kellest sai ta ustav sõber kogu tema seikluste ajal. Kaptahi soovitusel otsustas ta minna Teebast ära, ning mööda maailma ringi reisima ja uusi teadmisi omandama. Oma teekonnal läbis ta mitmeid Egiptuse naabruskonna maid (nt. Süüria, Babülon, Kreeta, heetlaste maa). Samal ajal kogudes sõjalist infot Horemhebile, oma heale sõbrale ja kuninglikule väepealikule. Võttes osa ühest sõjast egiptlaste ja heetlaste vahel, kutsuti teda oma julguse tõttu ka Sinuheks, Metseesli Pojaks. Oma reisil kogub ta rikkust ning kuulsus. Mõnikord on tema kuulsus enne tada juba testesse maadesse jõudnud. Tänu oma ametile kohtub ta paljude tähtsate riigimeestega. Kuid oma reisi lõpetab ta ikka Teebas. Sest nagu raamatus öeldud: ,,Kes on kord joonud Niluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi. Tema janu ei kustuta ükski teine maine vesi. Kes on Teebas sündinud, see
tseremooniatel. Tihti leotati aromaatset puitu ja vaiku vees ja õlis ning hõõruti vedelikuga oma keha. Samuti palsameeriti selle lõhnaõliga surnuid. 1.1 Egiptus parfüümide häll Tänu Egiptuse iidsete hauakambrite hieroglüüfidele teame, et parfüümid mängisid egiptlaste elus tähtsat rolli. Esimesed märkmed viirukitest pärinevad Egiptusest umbes 3000. aastast eKr. Eriti populaarseks muutusid need kuninganna Hatsepsuti ajal, kes oli ise paljude ekspeditsioonide eesotsas, et leida viirukeid ja muid väärtuslikke tarbeesemeid.( Pilt 1. ) Enne Egiptuse kuldaja algust kasutati parfüüme ainult jumalate ja vaaraode auks korraldatud rituaalidel
RAMSES II Sissejuhatus Ramses II oli kuningate kuningas ja vägev Vana-Egiptuse sõdur, kes elas u. aastatel 1293-1185 a eKr (19. dünastia ajal). Teda mäletatakse ajaloos kui ,,võidukat vaarao". Tänu kangelaslikele ja aukartust äratavatele sõjakäikudele, laienesid tema valitsusala piirid liikudes ühest Egiptuse otsast teise ning suurendades oma kuulsust võimsate ehitiste ja templitega, kus veel praegugi troonib tema pilt. Tema 67-aastase valitsemisaja jooksul tehti kõike suurejooneliselt. Ükski teine vaarao ei ehitanud nii palju suuri templeid, ei püstitanud nii palju hiidkujusid ja obeliske ega sigitanud nii palju lapsi. Ajaks, mil ta enam kui 90-aastasena suri, oli ta jätnud Egiptuse näole oma kustutamatu jälje. Lapsepõlv Noore printsina võttis Ramses II omaks vanaisa sõjaväelised tavad. Juba tema vara...
1. Mesopotaamia 4000539eKr Ehitusmaterjaliks olid savitellised. Nad leiutasid kaared ja võlvid. Templite tähtsaim osa oli tsikuraat. Kujutav kunst on seotud neil arhitektuuriga sest reljeefe ja maale kasutati hoonete kaunistamisel. Istari värav; Pitsatsilinder; Marduki tsikuraat Babülonis; Hammurapi seadustetulp. 2. Egiptuse 4000332eKr Kõrgel kohal oli kuulekus vaarao ja jumalate ees. Vaarao= jumal. Egiptuse rligioon oli polüteistlik. Kunsti seisukohalt oli tähtis egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Usuti, et igal inimesel on oma kaitsevaim (ka), kes elas pärast inimese keha surma edasi. Tuli säilitada keha, et hingel oleks kus asuda, balsameerimine keha muumiateks muutmine. Egiptuse skulptorid valdasid loodusläheduse põhimõtet, samas anti kõike edasi ilmekate siledate kivimassidega. Skulptuuri ja maalikunsti vaheaste oli reljeefkunst. Reljeefid ja hieroglüüfid katsid templite seinu, sambaid, obeliske, skulptuure ja isegi tarbeesemeid
(lehel viimane lõik) d) Egiptuse usund: Austati paljusid jumalaid (kuni vaarao Ehnaton seda muutis), egiptlased mõistsid ja mõtestasid maailma üldist korraldust müütide ja religiooni alusel, kuna usuliste tõekspidamiste sõnastamine oli preestrite ülesanne, siis seetõttu on vähem teada lihtrahva uskumustest. Preestrite roll: Preestrid moodustasid ühiskonna haritud osa, nemad kujutasid egiptlaste vaimuelu ja mõttemaailma. e) Teadussaavutused: · Päikesekalender · Geomeetrias oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindala, arvutada püramiidi ja silindri ruumala. · Teadmised ja oskused arstiteaduses, osavad kirurgid (silmaoperatsioon) · Kirjutati hieroglüüfides papüürusele f) Aastaarvud: · 3000eKr- Egiptuse riigi ja tsivilisatsiooni teke · 26
Algselt käis see nimetus Niiluse oru kohta. Seevastu Punane maa (Desret, ta deser) oli Liibüa ja Araabia kõrbe tuliste liivade ja kiviste eelmäestike maa (jutt oli oaasidest, kus sai elada). Egiptlased nimetasid end Kemeti inimesteks ja oma maad sageli lihtsalt maaks. Kaananlased ja babüloonlased nimetasid Egiptust Misr, mis tähendab 'piir', aga pole selge, mida sellega silmas peeti. Heebrea keeles kasutatakse duaalivormi Misraim 'kaks Egiptust', mis ilmselt vastab egiptlaste mõistele 'mõlemad maad' (Alam- ja Ülem-Egiptus). Sõna Misr (või Masr) kasutavad ka praegused araabia keelt rääkivad egiptlased Niiluse oru ja eriti Kairo kohta. Misr tähendab araabia keeles ka 'tsivilisatsiooni' või 'metropoli'. 2.3 Religioon ja kombed Egiptuses kummardati paljusid jumalaid, nende seas päikesejumal Ra´d ja surnutejumal Osirist. Muistsed egiptlased uskusid hauatagust elu. Enne matmist tegid nad surnukehadest
naaberrahvastega võrreldes ja toetudes arheoloogilistele leidudele. Suurem osa ajaloolastest peavad tõelevastavaks Piibli jutustusi rahva esiisadest Aabrahamist, Iisakist ja Jaakobist (2000 1759 eKr). Aabraham oli karjapidaja, kes rändas Kaldea Uurist e Mesopotaamiast Süüria kaudu Palestiinasse. Jaakobi pojad müüsid noorima venna Joosepi orjaks Egiptusesse, ning temaga hakkas võõrale maale elama asudes uus ajaloojärk. Heebrealased sattusid nagu muudki võõramaalased, egiptlaste vaenu alla ja sunnitööle. Mooses, judaismi rajaja Iisraellaste vastupanu juhiks tõusis Mooses. Tema juhtimisel põgenesid iisraellased Egiptusest Palestiinasse vaarao Ramses II ajal XIII sajandil eKr. Mooses oli heebrea hõimude ühendaja, seadusandja ning religiooni rajaja, tema kaudu sõlmis Jumal lepingu Iisraeliga ja andis Siinai mäel kümme käsku (Kümme jumala Sõna). Sellest hetkest alates on juutide ajalugu ja religioon omavahel lahutamatult ühte põimunud. Judaismi alused
kahel aastaajal kolmest oli põllumeestel palju tööd, nad kündsid, külvasid ja seejärel lõikasid saagi. Künti ja külvati korraga. Vili külvati käsitsi ja künti maasse või lasti loomadel pinnasesse tampida. Koristusajal töötasid põldudel kõik terved mehed. Nad lõikasid vilja sirpidega. Naised ja lapsed sidusid vihke ja tuulasid vilja. Põllutööd seiskusid vaid üleujutuse ajaks, mil vesi põllud rammusa mudaga kattis. Põllu harimiseks kasutati kõblast ja atra. Egiptlaste peamised põlluviljad olid oder ja nisu. Neist valmistati leiba ja õlut. Kasvatati ka lina, millest kooti kangast. Viljakasvatamise kõrval peeti ka lehmi, lambaid, kitsi, parte ja hanesi. Lehmadelt saadi piima, lambaid ja kitsi kasvatati nii liha, villa kui ka naha pärast. Hanedelt ja partidelt saadi mune. Kiri. Vanad egiptlased tundsid kirja, mida meie nimetame hieroglüüfiliseks. Selles kirjas kasutati läbisegi piltsõnu, häälikumärke
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
