Templit ümbritses tugev kaitsemüür Püloon sissepääs templisse Pülooni ees asus tavaliselt Ra-le püstitatud obelisk Sissepääsule järgnes suur lahtine õu, mis oli kõigile kasutamiseks peristüül Järgnes templi katusega osa sammassaal ainult ülikutele Egiptuse poos maalidel ja reljeefidel (silm otse, nägu proofilis, õlad otse, keha poolviltu, jalad proofilis) Mastaba on Vana-Egipuse aegne tähtsate egiptlaste lubjakivist laotud längseinte ja lameda katusega hauaehitis, mille maapealne osa on piklik kamber. Maapealse kambri all asub hauakamber sarkofaagiga. Tsikuraat torntempel, üksteise peal asuvad kitsenevad platvormid, tavaliselt 50-60 m kõrge Tsikuraat oli jumala eluase, preestrid seal ei elanud pinnasest eenduva v pinnasesse süvand . skulptuur.
• Kuningas Ehnaton ja Aton • Amon- algselt Teeba kaitsejumal, viljakusjumal, Raga samastatuna (Amon-Ra) • Hapi- Niiluse üleujutuste jumalaid • Ptah- Memphise kaitsejumal, käsitööliste kaitsja, lõi maailma ja temal ei olnud algust ja lõppu • Apis- viljakusejumal, oraakliloom ◦ ainult loom, härg • Thot- kuujumal, kirjakunst ja tarkuse jumal, maailma looja • Hathor- armastuse ja tantsu jumalanna • Isis- egiptlaste emajumalatar, Osirise õde ja naine • Osiris- viljajumal, surnute jumal ja -kohtunik • Anubis- allilma jumal, kes balsameerib surnuid (Inuku), kohtu teener, südame kaalumine • Sobek- viljakusejumal Peajumalad • Vana-Riik- Horos, Ra, Ptah • I vaheperiood- Atum • Keskmine riik Teokosmogoonilised süsteemid • heliopolise süsteem (looja Atum-Ra) • hermopolise süsteem (looja Thot) • memfise süteem (looja Ptah)
järel tungivad riiki kassiidid-mägirahvad põhjast u 1550 Uue riigi sünd Egiptuses. Pealinnaks u 1550 Mükeene allutab enamus Kreekaast on Teeba. Uut riiki valitsevad 18.-20.dünastia oma võimu alla u 1450 Kreetal tuleb kasutusele lineaarkiri B u 1500 Pidevad sõjad hetiitide, egiptlaste ja u 1550 Sahara piirkonnas töödeldakse vaske Mükeene kõrgaeg. Mükeenelased võtavad Mitanni riigi vahel Levandi linnriikide üle võimu Kreetal võimu.Minoiliste paleede hävitamine saavutamiseks. u 1450 Santorini katastroof (vulkaanipurse Thera saarel) u 1400 Esimese alfabeedi väljakujunemine u 1417 Egiptus saavutab oma võimsuse hari- Siinail ja Levandis. Asüüria taastõs punkti Amenhotep III ajal
ajaarvamist. Ülimale õitsengule tõusis kunst aga 6. sajandil e. m. a. Babülonis. Sealsele kõrgkultuurile tegi lõpu samal sajandil toimunud pärslaste kallaletung. Vana-Egiptuse riigi alguseks loetakse Põhja- ja Lõuna-Egiptuse ühendamist umbes 3000. aastal e.m.a., lõpuks aga riigi vallutamist roomlaste poolt aastal 30 e.m.a. Oli küll ajajärke, mil riik lagunes kas välisvallutajate hoopide all või siis sisemiste vastuolude tõttu. Vaatamata sellele oli vanade egiptlaste loodud kultuur väga püsiv ega muutununud märgatavalt ligi kolme tuhande aasta jooksul. Laias laastus võib Egiptuse ajaloo jagada kolme perioodi: 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti
(kool) Nimi Klass Referaat Ajalugu Tallinn 2005 Sisukord Sissejuhatus Egiptus oli maailma üks esimesi tsivilisatsioone Egiptlaste ehitised Astmikpüramiid Murtud püramiid Punane püramiid Egiptus Sissejuhatus Läbi aegade on Egiptus olnud tuntud püramiidide poolest. Kuulsaimad neist on kolm Giza püramiidi, mis seisid juba kreeka kirjanik Siidon Antipatrose koostatud seitme maailmaime loetelus. Tõenäoliselt teame ka meie püramiididest kõige paremini just nimetatud kolme ehitist. Tegelikult on Giza püramiidid võrreldes Egiptuse püramiidide ehitamise ajalooga suhteliselt hiline saavutus. Egiptus oli maailma üks esimesi tsivilisatsioone. Peamine, mis on Egiptusele iseloomulik, on ta palav kliima. Jaanuaris on siin kümme kraadi, augustis kakskümmend seitse kraadi sooja. Mõnikord tõuseb kuumus neljakümne seitsme kraadini. Vahemere lä...
..ORJAD 1)Millised tegurid võisid põhjustada Egiptuse tsivilisatsiooni esiletõusu? Maa geograafiline eraldatus ja ühiskonna tihe seos looduse rütmiga. Nad vähemalt põhjustasid tsivilisatsiooni stabiilsuse ja traditsioonilisuse. 2)Kuidas seonduvad omavahel vaarao jumalik võim ja üleujutused? Vaarao oli valitseja,kelle piiramatut võimu peeti jumalatest määratud maailmakorralduse püsimise vältimatuks eelduseks. Ühiskonna ja looduse korraldus olid egiptlaste jaoks lahutamatult seotud. 3)Seisuste igapäevaelu: Talupoeg: põlluharimine(viljakoristus ja selle pealt maksu maksmine. Niisutussüsteemide rajamine ja korrashoid.) töö muudelgi riiklikult korraldavatel ehitustel-püramiidide ja templite ehitus. Nad elasid tagasihoidlikes savionnides. Söödi nisu või odrajahust küpsetatud leiba ja joodi odrast ja leivast pruulitud õlut. Lisatoitu pakkus kalapüük. Vahel tuli neil onnis ka koduloomi majutada. Töö oli raske ja kurnav.
jättis savisse kiilukujulisi märke. EGIPTUSE KUNST 3000-300 a eKr Vana-Egiptuse ajalugu on periodiseeritud vaaraode dünastiate järgi, mida on loendatud 30: · Vana riik: 3.-6. dünastia · Keskmine riik: 11.-13. dünastia · Uus riik: 18.-20. dünastia · Hiline riik: 21.-30. dünastia Egiptuse kunsti kõrgaeg 2700-1000 a. e.Kr. Kunsti, s.h. arhitektuuri seisukohalt on eriti tähtis vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Vanad egiptlased uskusid hingede rändamisse nad uskusid, et teatud pikema aja möödudes ärkab surnu uuesti ellu. Selleks, et hingel oleks kuhugi tagasi tulla, surnu keha balsameeriti, muudeti muumiaks ning asetati haudehitisse. Skarabeus oli levinuim õnnetooja Vana-Egiptuses. Sitikat peeti pühaks, sest see, kuidas ta kangelaslikult veeretab pikkade vahemaade taha oma sõnnikukuulikest (kus peituvad sitika munad), meenutab Päikese teekonda taevas
kõrgemate tippudega madalad mäed; Alam-Egiptuse Niiluse delta põhjas laius jõesuudme ümber. Org laienes alles umbes kolmesaja kilomeetri kaugusel merest, kus jõgi hakkas hargnema noiks kuulsaiks haruks, mis moodustavad kreeka tähe delta, s.o. kolmnurga kuju. Me nimetame seda jõge Niiluseks, lähtudes kreekakeelsest sõnast "Neilos". Egiptlased ise nimetasid oma jõge kas vooluks, "suureks jõeks", lihtsalt "jõeks" (seal oligi üks ainuke jõgi!) või pärisnimega "Hapi". Egiptlaste kujutluse järgi jagunes Niilus õige mitmeks Niiluseks; igal Egiptuse valdkonnal, mida jõgi läbis, oli otsekui oma iseseisev Niilus. Nii eristasid egiptlased neljakümmet eri Niilust, mis vastasid nendele valdkondadele, millest Egiptus koosnes. Egiptlased arvasid, et mitte kaugel Elefantine saarest, Egiptuse kõige lõunapoolsemast punktist, asetses Niiluse läte, kust jõgi saadab heaolu kogu egiptlaste maale. Kui vanakreeka ajaloolane Herodotos (V s. eKr)
,,Eusebius,,-lüürik, introvert ,,florstan,,-impulsiivne, ekstravert GIUSEPPE VERDI()1813-1901 Itaalia tuntumaid romantismiajastu heliloojaid. Alustas 7 a. kiriku organisti abilisena. 1832 tahtis minna Milani konservatooriumisse, kuid teda ei võetud vastu. Muusikahariduse sai eraõpetjaalt. Peamiselt oli ooperihelilooja. Loosung ,,Viva Verdi,, e. ,,Viva Vittorio Emanuelle , Re D Italia,, Tuntumad oopeid: ,,Nabucco,, saavutas üleeuroopalise tuntuse ,,Aida,,-kirjutatud egiptlaste tellimisel ,,Travita,, ,,Othello,, ,,Rigoletto,, ,,Maskiball, ,,Trubadum,, Reekviem(1874)kirjanik A. Manzani mälestuseks. RICHARD WAGNER(1813-1883) Saksa helilooja. Elu oli väga spontaalne. Armastas luksust ning laenas raha. Oli dirigent, ooperite autor ja luuleuuendaja, muusika teoreetik, kriitik, kirjanik ja poliitik. 1834 avaldas mõjuka artikli selle kohta, et sakslastel puudub oma ooper,,Saksa ooper,, 1876 avati tema algatusel uus ooperiteater ,,Byreuth,, Tema seisukohad:
tänapäeva perekonnaga, kus mehed ja naised on võrdsed. Kuigi ametlikult oli perekonnapea ikka mees, olid naise õigused mehe omadega praktiliselt võrdsed.Usk- Egiptuse jumalad olid suuremas osas looma või linnu peaga ja inimese kehaga. Osa jumalaid kehastas ka loodusnähtusi. Tähtsamad jumalad olid Ra, Amon, Amon-Ra, Osiris, Isis, Seth, Horos, Hathor, Anubis, Thot.. KIRI, HARIDUS, TEADUS JA KIRJANDUS. Hieroglüüfid kr. keeles pühad märgid, egiptlaste kiri. Papüürus levinuim kirjutusmaterjal Niiluse kaldal, Geomeetria oli egiptlastele vajalik eriti ehitustegevuses. Nad oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindala ning püramiidi ja silindri ruumala. Kõige silmapaistvamad oskused olid egiptlastel aga arstiteaduses. Egiptlased olid osvad kirurgid ja viisid muuhulgas läbi küllalt keerukaid silmaoperatsioone. Tähtsaimaks võib aga pidada arusaama, et haigused ei teki mitte jumalate kättemaksust, vaid looduslikel põhjustel
kaudu Tõotatud maale (tänapäevane Palestiina ja Iisraeli alad). Jaakob võitles Jumalaga ja sai teise nime Jisrael e Iisrael "see, kes võitleb Jumalaga". Tema 12st pojast pärinevad 12 juudi rahva suguharu, neid kutsuti BeitJisraeliks e Iisraeli kogukond. Kujunemine, teke Jaakobi pojad müüsid noorima venna Joosepi orjaks Egiptusesse, hiljem pidi sinna kolima kogu Iisraeli rahvas. Nad sattusid nagu teisedgi võõramaalased, egiptlaste vaenu alla ja sunnitööle. Mooses viib iisraellased Egiptuse orjandusest välja, tõestades vaarao Ramses II, et juudi rahva Jumal on kõige vägevaim. Jetsijat Mitsraim e Väljaranne Egiptusest on juudi rahva ja judaismi tekkimise pöördepunkt. Moosese kaudu sõlmis Jumal lepingu Iisraeliga ja andis Siinai mäel üle kümme käsku (Kümme jumala Sõna) koos Tooraga. Mooses oli heebrea hõimude ühendaja, seadusandja ning religiooni rajaja.
jahiloomi, enamasti metsveiseid, hobuseid ja põtru . EGIPTUSE KUNST 1.Mida vanad egiptlased uskusid ja miks surnuid säilitati ? Vanad egiptlased uskusid jumalatesse ning ka vaaraodesse. Surnuid säilitati, kuna usuti, et just nemad tagavad maailmas korra ja ka inimeste heaolu. Siiski ei säilitatud kõiki inimesi. Vaid neid, kes olid olnud mingi moel tähtsad. (valitsejad jms). 2.Kuidas nim. Egiptuse valitsejat ? Egiptuse valitsejat nimetati vaaraoks. 3.Millised olid egiptlaste suurimad haudehitised ja kellele neid ehitati ? suurimad ehitised olid hauakambrid ja neid ehitati vaaraodele. 4.Seleta mõisted palsameerimine ja hieroglüüfid. Palsameerimine laipa roiskumisvastaste vahenditega immutama kaitseks kõdunemise vastu. Hieroglüüfid - piltkiri, mis koosneb mitmesugustest figuuridest (linnud, loomad, inimesed); tähistasid igasuguseid silpe, sõnu ,mõisteid ja häälikuid. 5.Millega kaunistati hauakambrite seinu ?
Egiptuse ja Mesopotaamia erinevused 5000 aastat eKr pärinevad varaseimad põlluharijate asulad Niiluse ääres. 2000 aastat hiljem liideti seal Ülem-Egiptus ja Alam-Egiptuks ühtseks riigiks. Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajamine algas aga juba 7000 a eKr, kui seal sai alguse põlluharimine. Kuid mis on Egiptuse ja Mesopotaamia suurimad erinevused? Muistne Egiptus ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni ning jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus hõlmas Niiluse tasast suudmeala, kus jõgi moodustab hargnedes delta. Ülem-Egiptus paiknes lõuna suunas ahenevas jõeorus. Vaid Niiluse äärne ala on viljakas, mujal laiub tühi kõrb. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse, mistõttu põlluharimisega sai tegeleda vaid tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele. Egiptus oli muust maailmast suhteliselt eraldatud, seega ei toonud võõrmõjud ega välisvaenlaste sissetungid kaasa kiireid muutuseid egiptlaste elus ning see põhjustas tsiv...
talupojad. Kõige madamal kohal olid orjad. Mespotaamias elasid sumerid ning nad olid poliitiliselt killustatud. Iga suurem linn moodustas omaette riigi. Mesopotaamias valitses alistatud kuningas. Valitseja oli jumalate esindaja, aga mitte jumal. Tähtsal kohal oli ka preesterkond. Linnriigi jõukamad mehed moodustasid kodanikkonna: talupojad ja käsitöölised, kellest koosnes ka linnriigi sõjavägi. Nendest madalamal olid rentnikud ja orjad. Egiptlaste ellusuhtumine oli sügavalt religioossne: maailma üldist korraldust mõistsid ja mõtestasid nad müütide ja religiooni kaudu. Egiptuse religiooni eripära on nende usk surmajärgsesse ellu. Usuti, et surnu jätkab teispooolsuses samasugust elu nagu eluajal. Sellepärast saadeti surnud ära spetsiaalsete matuserituaalidega. Surnukehad mumifitseeriti ning nad asetati sarkofaagidesse, kuhu pandi kaasa väärtuslikke esemeid.
Järgmiseks sihtkohaks valin kuulusa Kom Ombo templi. See tempel on kõige omapärasem seniavastatud templitest. Ehitise teeb unikaalseks fakt, et tegemist oli kahele jumalusele pühendatud templiga. Üheks jumaluseks oli krokodill-jumal Sobek ja teiseks jumaluseks pistrikjumal Haroeris. Selles templis saab vaadata krokodillimuumiaid ning templi tagaseinas olevat seinajoonist, mis kujutab muistseid arstiriistu, andes ettekujutuse toonaste egiptlaste oskustest ja teadmistest. Reisi viimaseiks vaatamisväärsuseks valiksin Abu Simbelis asuvad kuulsad vaaroa Ramses II rajatud kaksiktemplid. Üks templitest (Suur Tempel) on pühendatud jumalatele Ra'le, Ra- Harakhte'le, Ptah'ile ja vaaraole endale. Teine tempel (Väike tempel) on pühendatud jumalanna Hathorile ja Ramsese esiknaisele Nefertarile. Suur Tempel on tuntud ka ühe anomaalia järgi. Kaks korda aastas valgustavad päikesekiired templi sisemises pühamus olevaid kujusid
Pärimuse järgi tegi seda eKr kuningas Menes. jumalate vahendaja. · Ühiskonna ja looduse korraldu · Hiline periood u 1075-525 eKr · Menes rajas ka Memphise egiptlaste meelest lahutamatul · Sellest ajast allus Egiptus seotud. · 525 a eKr langes 2 saj. Pärsia piiramatu võimuga kuningale. · Kõrgem ametnikkond mood võimu alla · Hakati vaske kasutama, kuid see ülikutest. ei tõrjunud välja kivist tööriistu.
EGIPTUS:ARHIDEKTUURIkaksALALIIKI:1.Sakraalarhidektuur e. (kiriklik)kabelid,kirikud 2. Prohaanarhidektuur e. (elamu) lossid,kindlused. KUULSAIM KIVIAJA NAISEKUJUKE: Willerdorfi Venus (Austria) Autor puudub. KAKS KÕIGE KUULSAMAT KOOPAMAALI:1. ALTAMIRA (HISP.) 2. LAXAUX (PRANTS.) MESOPOTAAMIA SUUREMAD SAAVUTUSED EHITUSKINSTIS; kaared, võlvid, tsikuraat, templikompleksid ja nende keskne ala. EGIPT.KUNSTNIKE PÕHIMÕTTED: Kunsti s. h. Arhidektuuri seisukohalt on eriti tähtis vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Igat eset või olendit kujutati iseloomulikuma külje pealt. Nt. Egiptuse poos. EGIPTUSE HAUDEHITISED: MASTABA-vanim haudehitis. EGIPT. KULTUURI KAKS SUUNDA: 1. jumalad, vaaraod. 2. Lihtinimesed, loomad. MUUTUSED UUE AJA ARHITEKTUURIS: Loobutakse püramiidide ehitamisest ja hakati rajama templikomplekse ja hauakambreid. AINUJUMAL ATON: Enhatoni portree, Nofrete, Atoni pere kummardab- templid avatakse valgusele
Egiptuse teadus oli eeskätt praktikas kasulike õpetuste ja näpunäidete kogum. Egiptlased tõlgendasid ja mõtestasid üldist maailmakorraldust usu alusel ning huvi loodusteaduslike probleemide vastu ei mõjutanud nende üldist maailmapilti kuigi oluliselt. Esimese rahvana maailmas võtsid egiptlased kasutusele üsna täpse päikesekalendri, mis jagas aasta 12-ks 30-päevaseks kuuks, millele lisati 5 ülejäänud päeva. Arvatavasti kõige silmapaistvamad olid egiptlaste teadmised- oskused arstiteaduses. Egiptlased olid osavad kirurgid, nad oskasid panna diagnoose ja määrata kohast ravi. Ka osati valmistada paljusid ravimeid. kirjandus Suur osa Egiptuse kirjandusteostest on otseselt seotud religiooniga: hümnid (ülistuslaulud) jumalaile, püramiidiraamatud jms. Ilmaliku kirjanduse seas tõusevad esile mitmesugused lühivormid, nt õpetussõnad. Egiptlasi peetakse novellivormi leiutajaiks.
Vastseliina Gümnaasium Püraamidide arhtektuur Referaat Koostaja:Sander Pild 10B klass Arhitektuur Selles vallas on vanade egiptlaste saavutused kindlasti kõige muljetavaldavamad. Juba vanad kreeklased liigitasid näiteks püramiidid maailmaimede hulka kuuluvaks. Saatuse irooniana on neist seitsmest vaid püramiidid tänaseni säilinud. Samavõrra suursugused on ka egiptuse templid. Egiptuse arhitektuuri omapära mõistmiseks tuleb aru saada, et suures osas loodi see uskumuste mõjul. Vanad egiptlased arvasid, et pärast inimese surma elab hing edasi ning tuleb teatud aja järel kehasse tagasi
teadustes, meditsiinis, ajaloos ja geograafias. Kunsi areng ja tema austud koht kultuuris tekitas esteetilist tsuste aluse, esimesed teadaolevad kirjalikes allikates. Viimane tõestab, et muistsetel egiptlastel oli väga kõrgelt arenenud ilu tunnetus. (Nefer) Vana-Egiptus on valguse religiooni ja esteetika valgus koduks. Valgus ja ilu on iidsetest aegadest identifitseerisid Egiptuse kultuuris. Kõrge esteetiline väärismetallide hindamine. Kuld, hõbe, lasuriit olid egiptlaste meelest parimad materjalid. Egiptlaste ilu tunnetamisest moodustus egiptuse kaanon. See kosnes lihtsadest värvidest: valge, punane ja roheline. Eriti hinnasid egiptlased kulla ja lasuriidi värvi. Egiptlaste kunsiline mõtlemine: proportsionide kaanon, värvide kaanon, ikonograagfiline kaanon. Siin kaanon sai olulisemaks esteetiliseks põhimõtteks, mis määras kunstniku loomingulist tegevust. Egiptlased hindasid matemaatikad ja kasutasid tema õigusi kõikides oma tegevusalades
teadustes, meditsiinis, ajaloos ja geograafias. Kunsi areng ja tema austud koht kultuuris tekitas esteetilist tsuste aluse, esimesed teadaolevad kirjalikes allikates. Viimane tõestab, et muistsetel egiptlastel oli väga kõrgelt arenenud ilu tunnetus. (Nefer) Vana-Egiptus on valguse religiooni ja esteetika valgus koduks. Valgus ja ilu on iidsetest aegadest identifitseerisid Egiptuse kultuuris. Kõrge esteetiline väärismetallide hindamine. Kuld, hõbe, lasuriit olid egiptlaste meelest parimad materjalid. Egiptlaste ilu tunnetamisest moodustus egiptuse kaanon. See kosnes lihtsadest värvidest: valge, punane ja roheline. Eriti hinnasid egiptlased kulla ja lasuriidi värvi. Egiptlaste kunsiline mõtlemine: proportsionide kaanon, värvide kaanon, ikonograagfiline kaanon. Siin kaanon sai olulisemaks esteetiliseks põhimõtteks, mis määras kunstniku loomingulist tegevust. Egiptlased hindasid matemaatikad ja kasutasid tema õigusi kõikides oma tegevusalades
-Egiptuse tüüpiline perekonnamudel on paarperekond, mis koosnes mehest, naisest ja nende alaealistest lastest. Perekonna pea oli mees, kuid tagatud olid ka naise õigused. - Kirjutajatele, kuna nemad kirjutasid ülese riigi käitumis norme ja täitsid lepinguid ja muud sellist asja tegid. 3. Riigi võimu seisukohalt on kõige olulisemad jumalad riigile:RA- ta oli maailma looja ja selle esimene valitseja, HOROS- tema oli Egiptuse sõjaline kaitsja. 4. Egiptlaste meelest oli vaarao päikesejumala Amon-Ra poeg. Elavat vaaraod samastati Horosega. Päikesejumal Ra ja Teeba jumal Amon olid seotud vaaraoga läbi sõjaväe, kuna vaarao oli Egiptuse valitseja ja samas sõjaväe juht. Osiris kehastas üleujutuse ja viljakasvu aega ning seth põuaperjoodi. Jumalike vaaraode valitsemine Horose ja Osirisena on igavene ja vältimatu nagu looduse ringkäik. 5. Tava inimesele oli üks tähtsamaid jumaladi just OSIRIS , sest ta oli viljakuse jumalning
Muistse Egiptuse panus maailma ajalukku Muistne Egiptus paiknes Niiluse kesk- ja alamjooksul. Selle riigi periood kestis 31.-6. sajand eKr ning see aeg jagataske omakorda kolme ajajärku - vana riik, keskmine riik ja uus riik. Muistne Egiptus oli üks esimesi omataolisi tsivilisatsioone ning muistsed egiptlased on andnud suure panuse maailma ajalukku erinevats valdkondades. Mis siis on silmapaistvamad egiptlaste teadmised ja oskused? Egiptuse ajaloo üheks olulisemaks saavutuseks pean ma hästi välja arenenud arstiteadust. Kui teised rahvad arvasid, et haigus on jumalate kättemaks, siis egiptlased teadsid seda, et haigus tekib looduslikel põhjustel ning, et inimese tervendamiseks tuli määrata õige diagnoos ja ravi. Sealsed arstid oskasid valmistada erinevaid medikamente, nii sissevõtmiseks kui ka pealemäärmiseks. Veel olid nad ka osavad
1. ESIAEGNE KOOPAMAAL · Suurus: monumentaalsed, tavaliselt 1,5-2 meetri kõrgused. Lascaux koopast on leitud isegi mõned 3 meetri kõrgused maalid. · Kujutati: peamiselt loomi: piisoneid, hobuseid, sigu, mammuteid, ninasarvikuid põtru jt., väga harva inimest. · Iseloomulikud jooned: · tõetruuduse ja realism · kompositsiooni ja tausta puudumine · Värvid: must (süsi), valge (kriit), punane ja kollane (ookermullad). · NB! Puuduvad sinine ja roheline toon. · Hüpotees: Esiaegne inimene ei suutnud neid toone eristada, kuna tema silm polnud piisavalt arenenud. Seda arvamust kinnitavad ka lingvistika andmed, näiteks esinevat Lääne-Aafrika keeltes ainult kolm värve tähistavat mõistet: must, valge ja punane. Tumesinise taeva kohta öeldakse - must, helesinise kohta valge. Arunta suguharust Austraalia aborigeenid tähistavad sinist ja rohelist sama sõnaga k...
Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus .......................................................................................1 Leiva Keemiline Koostis ........................................................................1 Tootmisprotsess ...................................................................................2 Meie Koolileivast .................................................................................3 Sissejuhatus Leiba tunti väga ammu. Muistsete egiptlaste ja foiniiklaste leivateokunst läks edasi heebrealastele, sealt kreeklastele ja umbes 170 aastat enne Kr. roomlastele. Ja nii üha edasi mujale Euroopasse. Küpsetamisel kasutati odra- või nisujahu. Alles pärast nn. Suurt Rahvasterändu (IV -VII saj. p. Kr.) ilmus kasutusele rukkijahu. Ning just rukkileib muutuski kuni XVIII sajandini üldtunnustatuks. Siis aga siirdusid nii mõnedki suurrahvad saia juurde. Rukkileib on ka eestlaste jaoks aastasadade vältel olnud üks olulisemaid toiduaineid
Kuidas aega arvestati. Minevikusündmuste kohta on kombeks öelda, et need toimusid ammu või väga ammu. Ajaloolastele jääb sellest siiski väheks, nemad tahavad teada täpset kes millal valitses, kuna keegi suri, kuna toimusid lahingud ja millal sõlmiti riikidevahelisi lepinguid. Aga neid aastaarveei olegi alati lihtne tuvastada. Sageli on põhjuseks asjaolu, et aega arvestati mievikushoopis teisiti kui tänapäeval. Millisest punktist tuleks ajaarvamist alustada? Sellele küsimusele ei olegi nii lihtne vastata. Kauges minevikus sellist punkti polnudki. Siis öeldi lihtsalt, et see või teine sündmus leidis aset ühe või teise valitseja mingil valitsemisaastal. Vajadus aega täpsemalt arvestada viis omakorda kalendri tekkimiseni. Ajaloolased arvavad, et kõigepealt hakati aega jagama kindla pikkusega vahemikeks loodusvaatluse põhjal. Aastat pikkuse arvutamisel võeti tavaliselt aluseks aeg, mille jooksul Kuu teeb tiiru ümber Maa. Esimesed ...
1.Kus ja millal tekkis Egiptuse kõrgkultuur? Egiptuse kõrgkultuur tekkis u.3000 e.Kr. koos tsivilisatsioonide ja kirjaoskuse tekkega Egiptuses ja Mesopotaamias.Egiptuse kõrgkultuur tekkis Niiluse jõe kallastel,kuna jõgi voolas läbi kõrbe ja andis inimestele vett. 2. Pidi tundma pildil ära vastava haudehitise: püramiid, mastaba ja astmikpüramiid (?) ja lisama ise veel ühe haudehitise. Mastaba (tõlkes:pink) vanim Mastaba u.3000 e.Kr. Astmikpüramiid vanim oli Djéser'i astmikpüramiid Sakkaras u.2600 e.Kr. Püramiid(IV dünastia ajal) 3.Usk hauatagusesse ellu ja püramiidide kasutamise seos Vanas-Egiptuses Inimesed uskusid, et püramiidide ehitamine annab neile võimaluse nautida hauatagust elu koos vaaraoga.Vaarao oli egiptlaste jumal.Üksnes tee ehitamine kivimurrust tulevase püramiidini kestis mitmeid aastaid. Püramiidi ehitati kogu vaarao elamise aja ja kohe peale vaarao surma alustati uut püramiidi ...
juures.Seal läks vaja kiviraidureid,pottseppi ja kullasseppi.Amet pärandati isalt pojale ja ei tohtinud seda muuta. 14.Kust saadi Egiptuses orje ja mida nad pidid tegema? Orjad olid tavaliselt sõjavangid,nad töötasid lossis, põldudel ja majateenijatena. 15.Iseloomusta hieroglüüfkirja Hieroglüüfkiri oli meie kirjast palju keerulisem.Märke oli umbes 750.Märgid tähistasid mõisteid, silpe ja häälikuid 16.Kirjelda 5 lausega Egiptlaste usku surmajärgsesse ellu. Eiptlased uskusid surmajärgsesse ellu ja seepärast ei tohtinud surnukehi hävitada. Nad õppisid surnukehi säilitama palsameerides. Seejärel mässiti surnukeha linasse ning astati suurde kirstu ehk sarkofaagi. Hauakambritesse pandi ka sööki , jooki ja ehteid, et ta puudust ei tunneks. Seintele aga maaliti pilte tema elust,mis pidid aitama teda pärast surma. 17
Samal ajal pidurdas see pikka aega egiptlaste tihedamat suhtlemist välismaaga. Ei võõrmõjud ega välisvaenlaste sissetungid sundinud egiptlasi oma tavasid ja tõekspidamisi oluliselt muutma. Sellest tulenes Egiptuse tsivilisatsiooni paljude tunnusjoonte aastatuhandetepikkune püsivus. Oluline mõju oli ka aastast aastasse korduvatel ja kogu inimtegevust mõjutavatel üleujutustel. Need sundisid nägema inimlikku ja looduslikku korda lahutamatus seoses. Nagu loodus, nii oli ka inimühiskond egiptlaste meelest allutatud igikestvatele seadustele ja muudatused tähendasid nende meelest lahtiütlemist asjade loomulikust ja õigest korraldusest. Egiptuse looduse rütm ja maa geograafiline eraldatus tõid kaasa tsivilisatsiooni stabiilsuse ja traditsioonilisuse. Ülevaade ajaloolisest arengust Umbes aastast 5000 eKr pürinavad varaseimad põlluharijate asulad Niiluse ääres. Sajanditega asustustihedus kasvas ja kerkised esile suuremad keskused.
püramiidi katmise lubjakiviplaatidega. Usund Püramiidide idaseinas oli petikuks, millest käis sisse ja välja Ka - inimese vaimne teisik ehk hing, kes elas tema kehas. Ka oli inimese kaitsevaim ja sündis koos temaga. Pärast inimese surma elas Ka hauakambris edasi surnu esindajana. Seepärast tuli tema eest hoolt kanda. Petikuks pidi surnu eest palvetajatele näitama ka läänesuunda. Läänes, päikese loojumise kohas, asus egiptlaste arvates surnute riik. Vaarao püramiidi asetamise tseremoonia Kui vaarao suri, kuulutati välja seitsekümmend päeva kestev lein. Templid suleti, jumalatele ei ohverdatud, pidustusi ei toimunud. Kogu leinaaja jooksul ei joonud egiptlased veini, ei söönud liha ega nisuleiba. Nad toitsid end ainult musta leiva ja veega. Neil päevil ei käinud nad suplemas ja pesid end vaevalt. Mehed lasid juuksed ja habemed pikaks kasvada, naised ei kamminud juukseid, ei värvinud silmi, nägu ega käsi
Ühiskonnas oli kõige rohkem keskmise ja alama astme ametnikke- kirjutajaid, kes kontrollisid töötajate tegevust, markisid üles koigi kohustused, jälgisid too kulgu ja fikseerisid ülesannete täitmise. Paljud neist ametnikest pärinesid lihtrahva hulgast, kuid pikkade aastate jooksul omandatud koolihariduse omandanud, seisid nad ühiskondliku positsiooni ja heaolu poolest muudest toortegijatest kõrgemal. 2.Kuidas on seotud "Sinuhe jutustus" egiptlaste surmajärgsuse-kujutlus? Egiptlased uskusid surmajärgsesse ellu- nende ettekujutuses jätkas lahkunu parast surma suurel maaral samasugust elu, nagu tal oli olnud siinpoolses maailmas. Kuna Sinuhe pidi pagema võõrsile, kuigi ta seal oli edukas sojamees ja rahva hulgas lugupeetud valitseja, ei olnud ta ikkagi rahul ja õnnelik. Ta tahtis igavest elu oma kodumaal. Kombekohane matus, mis talle osaks sai, (uskumuse järgi )tagas igavese elu ning vaarao soosis teda ning ta eluajal
Ühiskonnas oli kõige rohkem keskmise ja alama astme ametnikke- kirjutajaid, kes kontrollisid töötajate tegevust, markisid üles koigi kohustused, jälgisid too kulgu ja fikseerisid ülesannete täitmise. Paljud neist ametnikest pärinesid lihtrahva hulgast, kuid pikkade aastate jooksul omandatud koolihariduse omandanud, seisid nad ühiskondliku positsiooni ja heaolu poolest muudest toortegijatest kõrgemal. 2.Kuidas on seotud “Sinuhe jutustus” egiptlaste surmajärgsuse-kujutlus? Egiptlased uskusid surmajärgsesse ellu- nende ettekujutuses jätkas lahkunu parast surma suurel maaral samasugust elu, nagu tal oli olnud siinpoolses maailmas. Kuna Sinuhe pidi pagema võõrsile, kuigi ta seal oli edukas sojamees ja rahva hulgas lugupeetud valitseja, ei olnud ta ikkagi rahul ja õnnelik. Ta tahtis igavest elu oma kodumaal. Kombekohane matus, mis talle osaks sai, (uskumuse järgi )tagas igavese elu ning vaarao soosis teda ning ta eluajal
võrreldes ja toetudes arheoloogilistele leidudele. Suurem osa ajaloolastest peavad tõelevastavaks Piibli jutustusi rahva esiisadest Aabrahamist, Iisakist ja Jaakobist (2000- 1759 eKr). Aabraham oli karjapidaja, kes rändas Kaldea Uurist e Mesopotaamiast Süüria kaudu Palestiinasse. Jaakobi pojad müüsid noorima venna Joosepi orjaks Egiptusesse, ning temaga hakkas võõrale maale elama asudes uus ajaloojärk. Heebrealased sattusid nagu muudki võõramaalased, egiptlaste vaenu alla ja sunnitööle. Mooses, judaismi rajaja Iisraellaste vastupanu juhiks tõusis Mooses. Tema juhtimisel põgenesid iisraellased Egiptusest Palestiinasse vaarao Ramses II ajal XIII sajandil eKr. Mooses oli heebrea hõimude ühendaja, seadusandja ning religiooni rajaja, tema kaudu sõlmis Jumal lepingu Iisraeliga ja andis Siinai mäel kümme käsku (Kümme jumala Sõna). Sellest hetkest alates on juutide ajalugu ja religioon omavahel lahutamatult ühte põimunud. Judaismi alused
Juadismis on alati väärtustatud haridust ja seetõttu ei ole neil viimase kahe tuhande aasta jooksul esinenud kirjaoskamatust. Juudid on alati hoolitsenud vaeste ja õnnetute eest, mitte heategevusest ajendatuna, vaid religioossetest põhimõtetest lähtudes. Lõppu tahaksin lisada Gunnar Aarma mõtte judaismist. ,,Moosese loodud religioon oli omamoodi sünkretism, milles segunesid iidsed pariarhide ajastu heebrea uskumised, midjanlaste sõjajumala kultus ja egiptlaste religioossed tavad ja kujutlused. Unustada ei tohi ka tõsiseid mesopotaamia ja kaanani mõjusid. Mooses lõi sellest kõigest sünteesi, mis sai loominguliseks aluseks juudi prohvetite hilisemale eetilisele monoteismile"2 Kasutatud kirjandus Karen Armstrong ,,Jumala ajalugu" Gunnar Aarma ,,Mida paljud ei tea" 2 Gunnar Aarma ,,Mida paljud ei tea" Pärnu 1996
Püramiidid Egiptuse Giza püramiide peetakse vanaaja esimeseks maailmaimeks. Pole veel olnud inimest, kes poleks nende ees hämmastusest tardunud. Egiptuses on üldse püramiide umbes seitsekümmend, võib olla ka kaheksakümmend. Algul oli neid rohkem, kuid mõned neist hävinesid aja jooksul täielikult, teised sattusid kõrbeliiva hävingusse. Püramiidide täpne arv ei ole teada. Alles mõni aeg tagasi, 1952.aastal, avastas egiptuse arheoloog Mohammed Zacharia Honeim Sakkaras varem tundmatuks jäänud püramiidi. Püramiidid asuvad sajakilomeetrise ketina Niiluse oru kõrbest eraldaval kaljusel platool Kairost kuni Faijumi oaasini. Selles ketis on ka suurim ja kõrgeim püramiid üldse 27. sajandil eKr. elanud vaarao Hufu (kreeka keeles Cheops) püramiid. Cheopsi püramiidi kõrval on ka teine suur püramiid - vaarao Chephreni hauamonument. Egiptuse püramiidide püstitamiseks kulunud kividest oleks võinud ehitada või rem...
tähendab tegelikult topelthinna tasumist. Ja niipalju, kui oli Assuanis kõõrd- ja ühesilmseid, pole ma kuskil kohanud. Samas oli väga liigutav, kui ramadani esimese päeva õhtul bussijuht kolmele bussis viibinud turistile igale ramadani eineks mõned datlid andis, kuna keegi meist vist polnud kogu pika reisi keskel söönud ega joonud, kuna ei tahtnud rikkuda nende paastu omapoolse toidulõhnadega. Üldiselt viskavad alamjooksu egiptlased nalja ülemjooksu egiptlaste kohta ja räägivad neist rohkeid anekdoote, kuna ülemjooksu egiptlased on märksa tumedama nahaga ja nende keskel kohtab neegreid märksa enam, kui näiteks Kairos. Endale oli ka suureks üllatuseks, et Kairos on neegreid vähem, kui Helsingis või Stockholmis, enamus elanikke oli üsna heleda nahavärviga tüüpilised araablased. Kuigi Sahara kõrbes ja Siinai poolsaarel oli omal ajal liikvel mitmeid beduiinide ja berberite suguharusid, siis praeguseks on enamus neist paigale jäänud
Kõik käsitöölised(müürsepad,pottsepad jne.) allusid riigivõimu karmile kontrollile. Egiptse sõjaväe moodustasid suures osas talupojad- noorte hulgast valiti välja tugevamad ja vastupidavamad eluaegsesse väeteenistusse. Orjad olid kohustusete täitmata järmise tõttu orjusesse langenud talupojad, käsitöölised ning võõramaisest päritolust sõjavangid. Ühiskond oli seega rangelt hierarhiline, tipus absoluutse võimuga jumalkuningas. Egiptuse religioon Preestrid kujundsid egiptlaste vaimuelu ja mõttemaailma. Egiptlased austasid väga palju jumalaid ja olulist osa religioonis etendasid pühad loomad, kes sümboliseerisid ühte või teist jumalat. Nende meelest võisid jumalad asuda kõikjal, kuid nad vajasid kohta kus inimesed nende eest hoolt kannaksid. Selleks rajati neile templeid. Religiooni kõige iseloomulikum joon oli sügavalt juurdunud ja detailne väljaarenenud uskumus, et inimene jätkab oma elu enam-vähem tavapärasel viisil ka pärast surma
Millised on nende rahvaste omavahelised suhted viimastel aastakümnetel? 3. Millisteks ajaloolisteks ajajärkudeks jaguneb kiviaeg? Millise inimliigiga see seotud on? 4. Millisel arheoloogilisel ajajärgul toimus üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele? Millised olulised muutused sellega veel kaasnesid? (5 uuendust). 5. Millisel ajajärgul hakkasid kujunema esimesed tsivilisatsioonid? 6. Leidke võimalikke seoseid Egiptuse ühiskonna ja kirjaoskuse kitsa leviku vahel. 7. Milline on egiptlaste kujutlus surmajärgsusest? 8. Kuidas oli Sinuhe jutustus sellega seotud? 9. Millised Egiptuse jumalad olid riigi ja võimu seisukohast kõige olulisemad? 10. Mil määral on Egiptuse põllumajandus Niilusest sõltuv. (Kui palju on põlluharimiseks sobivat maad? Kuidas need maad paiknevad? Millised on peamised kasvatatavad kultuurid? Kuidas iga-aastased üleujutused põlluharimist mõjutavad? 11. Iseloomusta Mesopotaamia ühiskonda Hammurapi seaduste põhjal. 12
Vahel peeti Anubise naiskehastuseks. Apuat (VanaEgiptuse keeles,,see kes avab teed”): Egiptuse usundis hundi kujuline jumal, kes saadab surnuid Duati. Tema kultuse keskuseks oli Siute (Kreeka k. Likopol huntide linn). Tema tiitliks oli ,,juht”. Tegemst oil sõjaka jumalusega. Tema atribuutideks olid mõõk ja vibu. Astes(Astennu/Asten/Isten/Astes): Üks paljudest Duati kaitsejumalustest egiptlaste uskumustes. Kujutati tavaliselt suure musta koerana. Uues Riigis samastati Anubisega. Kasutatud kirjandus: 1. Egiptus. Vaaraode maailm. Tallinn, Koolibri 2007 2. http://en.wikipedia.org/wiki/Anubis 3. http://als.wikipedia.org/wiki/Anubis 4. http://ru.wikipedia.org/wiki/ 5. http://de.wikipedia.org/wiki/Liste _ägyptischer_Götter Lisa 1. Anubise nimi erinevates kirjapiltides ja keeltes. Vana Riigi hieroglüüfides Uue Riigi hieroglüüfides Anubis Jnpw
Umbes 3000 e.m.a leiutasid Sumerid ühe esimesi kirjaliku numbrisüsteemi. Selleks ajaks olid tekkinud linnad, laienenud oli kaubavahetus ja olemas olid kirjamärgid. Sumerid kasutasid numbritena erikujulisi märke, mida vajutati savitahvlitesse. Süsteem oli väga lihtne, oli vaid kaks numbrit 1 ja 10 ning arvutamiseks kasutati kümnend- või kahekümnendsüsteemi. Sumerid võtsid esimesena kasutusele kirja ning neile oli teada ka murru mõiste. Peagi arendati egiptlaste poolt välja uus kirjatüüp – hieroglüüfid. Kirja arenedes toimusid esimesed katsed raha mõiste lahtimõtestamiseks. Üks esimesi rahaühikuid oli seekel. Seekli väärtus oli võrdne härja eest tasutava kulla kogusega. Esimesena võtsid metallraha kasutusele Väike-Aasias elanud lüüdialased. Babülooniat ja Assüüriat on peetud raamatupidamise ja kaubanduliku arengu alustugedeks. Babüloonia kuningas Hammurapi kehtestas seadusekogu ehk koodeksi,
Ühiskonna struktuur oli rõhutatult traditsiooniline ning rangelt hirearhialiselt korral- datud, mis allus jumalikustatud kuninga e. vaarao piiramatule võimule. Vaarao tätsaks ülesandeks oli ühendada Ülem- ja Alam-Egiptus terviklikuks. Selle saavutades toimis kogu maailmakorraldus (egipt- laste nimetuses Maat). Egiptuses oli väga arenenud arstiteadus, geomeetria ja kujunes ka kõrgtasemeli- ne kirjandus. Kuulsaimaks teoseks on ,,Sinuhe jutustus". Suureks saavutuseks peetakse ka egiptlaste loodud päikesekalendrit. Arenenud oli ka põlluharimine, karjakasvatus ning kalapüük. Egiptuses austati jumalaid väga ning nende eest kanti rituaalselt hoolt, siis võis loota jumalate toetusele. Egiptlased usku- sid tugevalt, et peale surma jätkab lahkunu samasugust elu. Kuid selline saatust ootas vaid neid, kelle surnukeha säilitati e. mumifitseeriti. Tutnuimateks jumalateks olid päikesejumal ja maailma looja Ra,
niisutusele). Esialgu tekkisid väikesed riigid nn. noomid, mis IV a. tuh. lõpus liitusid Ülem- ja Alam- Egiptuseks. Umbes 5000 a. tagasi ühendas Ülem- Egiptuse valitseja kogu maa ja rajas esimese vaaraode dünastia. Egiptus oli oma asukoha tõttu väga suletud riik ja traditsioonid püsisid väga kindlatena. Kõrgel kohal oli kuulekus vaarao ja jumalate ees. Vaarao= jumal. Egiptuse religioon oli polüteistlik. Kunsti seisukohalt oli tähtis egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Usuti, et igal inimesel on oma kaitsevaim (ka), kes elas pärast inimese keha surma edasi. Tuli säilitada keha, et hingel oleks kus asuda, balsameerimine- keha muumiateks muutmine. Preestrid kandsid hoolt kõigi surnu kehaga seonduvate toimingute eest. Nad võtsid surnukeha vastu, viisid matmiskambrisse, valmistasid keha ette ja lõpuks surmasid kõik orjad, kes olid protseduuridel abiks olnud (kindlustamaks vaarao matmiskoha saladuse).
teostasid ka välja kaevamisi inglise ja prantsuse arheoloogid. Arvatakse, et kuju oli puuseinal , mille lagunemisel kukkus kuju maha. Siiski on kuju hästi säilinud. Kannatada olid saanud kõrvad ja puudu on vasak silm. Kuna originaalbüst asub Saksamaal on Egiptus mitu korda palunud kuju endale. Palvet pole aga rahuldatud. Büsti autor on Thutmosis, arvatav õukonnaskulptor, ja büst leiti ka Thutmosise töökojast. Büst on tähelepanuväärne näide egiptlaste oskuse kohta näojooni realistlikult kujutada. Kindlustus on väärtuse panud sellele hinnanguliselt 300-400 miljonit eurot. Nefertiti on üks kuulsamaid kunsti aardeid iidse Egiptuse ajast ja peetakse meistriteoseks skulptuuri kunst perioodil. Kuju kannab tüüpilist arvukate kaunistustega krooni, mida nimetati ka "kiivri krooniks". Horisontaalne kullane peavõru, värviline riba üle krooni, mis jookseb aasana kokku ja keskele tagasi. Värvidest kasutatud kollane, punane, sinine, roheline
mõõtmine. Thales joonistas ringi sisse täisnurkse kolmnurga. Babüloonia ja Egiptuse preestritele oli see teada, kuid Hellasele oli see avastuseks. Põhimõtteliselt uus seisnes selles, et juba Thales hakkas matemaatikat õpetama mitte ainult empiirilises, vaid ka abstraktses vormis. Van der Waerden arvab, et Eudemose tunnistustesse tuleb suhtuda täie tõsidusega ning et nimelt Thales võttis babüloonlaste ja egiptlaste saavutustele tuginedes matemaatikas kasutusele tõestused, andes sellele teadusele loogilise struktuuri. Kaupmees Thales Mileetosest on teadusliku matemaatika tähtsaim eelkäija. Ta hakkas esimesena harrastama matemaatikat mitte ainult omamoodi toiduretseptide koguna, vaid süstemaatiliselt korrastatud teadusena, kuigi ta seda arusaama veel täielikult ei realiseerimud. Pole juhus, et kreeklased, erinevalt babüloonlastest ja egiptlastest, ei
Usk Egiptuses Paljude egiptlaste elus mängib usk keskset rolli. Palved, mida viis korda päevas kuuldakse, määravad elutempo, ärist meelelahutuseni. Kairo on tuntud oma mosee- ja kirikutornide poolest. Egiptuse Ülem Administratiivse Kohtu 2006. aasta 16. detsembri otsus nõudis selget piiri ,,tuntud uskude" (islam, kristlus, judaism) ja kõikide teiste religioossete uskumuste vahel. See otsus on viinud selleni, et erinevad kogukonnad annavad valetunnistusi või keelduvad isikut tõendavatest dokumentidest.
· Egiptuse kultuurile oli iseloomulik, et kujusid raiuti kivist välja ja et kujud ei seisnud ise püsti vaid neil pidi olema mingi toestus. · Algne Egiptuse kiri oli piltkiri. Hetkel seda tõlkida ei osata. · Egiptuse kunst oli vahetult seotud preesterlusega. · Nad säilitasid inimeste säilmeid ja ka loomi. Inimestel kellel polnud nii palju jõukust et tervet keha säilitada pärast surma, mumifitseerisid ainult pea. · Egiptlaste kõige püham loom oli kass, kuid neid on veel · Nende arust oli see elu väga oluline mis oli pärast surma ja nende arust läks inimese hing läände. · 2500- 2400 loetakse püramiidide varasemaks ehituse alguseks. Ehitus oli orjanduslik. · On leitud ajutisi asulaid kus ehitajad elasid. · Püramiidid paiknevad üleujutuste piiril, nende kõrguseks on kuni 146 m · Püramiide valvab Sfinksi kuju, kellel oli inimese pea, lõvi keha ja kotka küünised 5. Amarna periood
Austati paljusid jumalaid, 1 peajumal. Jumalatele rajati templeid, nendele ohverdati loomi ja suitsutati viirukit, samuti jumalakujusid toideti, pesti ja riietati. Korraldati mitmesuguseid rituaale. Tähtsamate jumalate eest hoolitsemine jäi ülemkihi tööks (aristokraatlikkus). Usuti surmajärgsesse ellu, matuserituaalid, mumifitseerimine, palsameerimine, matusetseremooniad. Preestrid Egiptuse ühiskonna kõige haritum osa, kujundasid eeskätt egiptlaste vaimuelu ja mõttemaailma. Etendas jumala asemiku kohta maa peal. Viisid läbi ametlikku religiooni, mis rahvale erilist tähelepanu ei pööranud. Kooliõpetajad, juhid. Teadussaavutused päikesekalender, geomeetria (maa mõõtmine, kujundite pindala, ehitustegevus), arstiteadus (palsameerimine, osavad kirurgid, silmaoperatsioonid, ravimid). 3000eKr Egiptuse ühtse riigi kujunemine (valitseja Menes ühendas), pealinnaks Memphis,
VI.Egiptus 1. Nimeta egiptuse kunsti 3 tähtsamat perioodi. 1) Vana Riik 2850-2052 e.m.a 2) Keskmine Riik 2052-1570 e.m.a 3) Uus Riik 1570-715 e.m.a 2. Kui kaua püsis egiptuse kunst peaaegu muutumatuna? Mis seda mõjutas? Milline oli egiptuse usk (polüteistlik või monoteistlik), millised olid egiptuse jumalad? 1) Kui kaua? Vanade egiptlaste loodud kultuur oli väga püsiv ega muutununud märgatavalt ligi kolme tuhande aasta jooksul. 2) Milline oli usk? Vana-Egiptuse religioon oli polüteistlik, austati ja kummardati paljusid jumalaid 3) millised olid egiptuse jumalad? Egiptlased kujutasid oma jumalaid kas: - antropomorfsetena ehk inimesekujulistena. - zoomorfsetena ehk loomakujulistena. - pool-inimeste ja pool-loomadena. 3
Sissejuhatus Mooses on kõige tähtsam prohvet judaismis, oluline on ta ka ka kristluses ja islamis. Ta on Moosese teise raamatu peategelaseks. Piiblis on teda kirjeldatud Iisraeli laste juhina, kelle ülesandeks oli iisraellaste (heebrealaste) vabastamine Egiptuse orjapõlvest ja rahva juhtimine Tõotatud maale (Palestiinasse). Nii oli ta Jumala sõna edasikandja ja kümne käsu edastaja. Raskel teekonnal saatis ta korda suuri imetegusid ja pani inimesed Jumalasse uskuma. Moosese lugu Mooses oli Leevi suguharusse kuuluva Amrami ja tema naise laps. Sündides oli ta ebatavaliselt kaunis. Sellel ajal andis vaarao käsu kõik heebrea poisslapsed vette visata ning seetõttu asetas ema oma lapse korvi, pannes selle vette, et vool imiku edasi juhiks. Niiluse jõgi viis lapse vaarao tütreni. Printsess lasi kutsuda heebrea naisi, et nad last imetaks. Nii kutsuski imiku õde ...
ütleksin: Lase mu rahvas minna ja mind kõrves reenuda. Aga vaata sa ei ole siitsaadik kuulda võtnud! Seepärast ütleb Jehoova nõnda: Sellest sa tunned, et mina olen Jehoova: vaata, ma löön kepigaa, mis mul käes on, jõe vett, ja see muutub vereks! Kalad jües surevad ja jõgi hakkab haisema, nõnda et egiptlased jõest vett juues tunnevad tülgastust!´ Ja Jehoova ütles Moosesele:´Ütle Aaronile: Võta oma kepp ja siruta egiptlaste vete kohale, nende jõgede, kanalite, tiikide ja kõigi veekogude kohale, et need muuruksid vereks. Siis on kõgu Egiptusemaal veri, niihästi puu- kui kiviastjais!´Ja Mooses ja Aaron tegid nõnda, nagu Jehoova oli käskinud. Ta tõstis kepi üles ning lõi niiluse jõe vet vaarao ja ta sulaste silme ees, ja kõik vesi jões muutus vereks! Ja kalad jões surid, jõgi haises ja egiptlased ei saanud jõest vett juua, ja veri oli kogu Egiptusemaal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
