inimese ja looduse lahutumatust. VAARAO piiramatu võimuga valitseja. Tema isik ja võim olid jumalikud. MAAT maailmakord, mis toimis siis kui vaarao oli suutnud ühendada ülem ja alamegiptuse. Tähtsad olid õigus, tõde, harmoonia. NOOMID maakonnad NOMARH noomide asevalitsejad, viisid kohapeal ellu vaarao korraldusi, kogusid makse, korraldasid ehitustöid, värbasid vajadusel sõjaväe. TEMPLID peamised pühapaigad. SKARABEUS egiptlaste püha mardikas, kelle sõnnikupalli veeretamine meenutas neile päikese päevast teekonda, sümboliseeris Ra'd tõusva päikesena MASTABA VanaEgipuse aegne tähtsate egiptlaste lubjakivist laotud längseinte ja lameda katusega hauaehitis, mille maapealne osa on piklik kamber. Maapealse kambri all asub hauakamber sarkofaagiga. SADUFF vanaegiptlaste leiutis vee liigutamiseks, tänapäeva mõistes pump PEREKOND Naise ja mehe roll sisuliselt võrdsed nii õiguste kui vara poolest
Kui mees jõudis vastavasse ikka, asutas ta oma majapidamise. Naine kolis tavaliselt mehe juurde, väga harva elas abielupaar naise kodus. Abielulepingud sõlmiti alles alates 22.dünastiast. Juhul kui lapsi ei sündinud, oli mehel õigus võtta majapidamisse liignaine. Iga abielu eesmärk oli lapsed. Põhitoit Põhitoiduks olid teraviljatooted. Nendega maksti näiteks töölistele kivimurdes ja suurtel ehitustel. Kaunviljad olid egiptlaste toiduedelis samuti olulisel kohal, eriti alamate klasside seas. Eliidi toidulaud oli märksa vaheldusrikkam. Lemmikpuuviljad olid viinamarjad, viigimarjad, deempähklid ja datlid, alates Uuest riigist ka granaatõunad Hõrgutised Egiptuse elanike toidulaud koosnes tavaliselt odavamast toidust. Eriti kallis oli siis liha. Ilmselt oli antiloopide ja kaljukitsede liha väga hinnatud. Säilitamiseks liha kas kuivatati või soolati sisse.
Seminaritöö nr. 2 Oma Nimi Õpperühm Tallinn 2009 Müüt jumalatest Kui Ra enam maa peal valitseda ei tahtnud, läks ta päikesena kõrgustesse ja pärandas oma võimu järglastele. Lõpuks sai valitsejaks tema pojapoeg Osiris. Ta oli Niiluse üleujutustest tekkiva viljakuse jumal ja ühtlasi inimkonna suur heategija. Ta õpetas talupoegadele kõike tarvilikku. Seejuures aitas teda tema õde ja abikaasa jumalanna Isis, kes oli egiptlaste kujutluses noor naine, kel peas kaarjad lehmasarved ja nende vahel päikeseketas. Nende kahe valitsusaeg jäi aga lühikeseks. Nende vend Seth ründas Osirist, tappis ta ja saatis ta surnukeha kirstuga mööda Niilust allavoolu. Lõpuks leidis Isis oma mehe kaugelt Aasia rannikult üles, tõi ta tagasi Egiptusesse ja sigitas temaga veel järglasegi. Kuid Seth sai Osirise keha taas enda valdusesse, tükeldas selle ja kandis kõikjale laiali. Isisel oli aga vahepeal sündinud poeg,
Kordamine ajaloo tööks 1. Asukoht! o Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem- Egiptuseks o Mesopotaamia on Pärsia lahte suubuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksuala 2. Usk! EGIPTUS o Egiptuse kõige haritum osa olid Preestrid o Nemad kujundasid ka egiptlaste vaimuelu ja mõttemaailma o Usuliste tõekspidamiste täpsem sõnastamine oli preestrite ülesanne o Usuti jumalatesse. Valitseja on sama, kes jumal o Usuti et jumalad on reaalselt olemas o Usuti et elu jätkub ka peale surma MESOPOTAAMIA o Usuti et jumalad on surematud ja inimesed surelikud o Jumalad olid inimese kujulised, taevakeha mille mõju teda valitses o Jumalaid seostati ilmastikunähtustega o Neid oli samamoodi hästi palju nagu Egiptuseski
Vana-Egiptus 1. Millised ajalised piirid on vanaegiptuse kunstil? Milliseid olulisi ajaloolisi sündmusi võiks seostada selle alguse ja lõpuga? 2. Mille järgi periodiseeritakse Vana-Egiptuse ajalugu? Vana-Egiptuse ajalugu on periodiseeritud vaaraode dünastjate järgi. 3. Mida ütled Egiptuse kunstitraditsioonide kestvuse kohta? Põhjenda! 4. Mida tead vanade egiptlaste religiooni kohta? Kuidas see mõjutas kunsti? Egiptuse religioon on väga kirev-oli kohalikke jumalusi, keda tunti ainult ühes noomis ja kes olid välja arenenud sugukondliku korra aegsest tootemlooma kultusest, ning kogu riigis tuntuid jumalaid, nagu Amon, Isis, Hathor, Anubis jt. Kunsti seisukohalt mõjutas religioon kunsti väga, sest vanad egiptlased uskusid surmajärgsesse ellu. 5. Mis on palsameerimine, milleks seda tehti?
EGIPTUS Hauakambrid - Egiptus oli kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Usk teispoolsusesse oli suur, et allutas enda alla kõik kunstialad. Egiptlaste elamu oli mõeldud inimesele, hingele, surmale. Erilise tähelepanu all oli ühiskonna juhtide haudemised, sest usuti, et nende surma järgse elu eest hoolitsemine kindlustab heaolu tervele ühiskonnale. Alguses oli hauakambriks mastaba, hiljem astmik-püramiid. Püramiidid tehti kivist. Kõige monumentaalsem on Cheopsi püramiid. Templid - Templitesse saatis tavaliselt sfinksi allee. Tihti oli neil vaarao nägu. Templi välisseinu
levisid edasi tema õpetussõnad kus ta ütles, et rikkus ja prestiiz ei aita kedagi jumalariiki pääsemisel vaid võib hoopis takistada seda. See õpetus viist aga juudid ja ülemkihi üksteise vastu. Kristlus võitsis ka poolehoidu igalpool mujal ja ka Euroopas on ta siiamaani üheks peamiseks religiooniks. Vana-Roomas võeti ka kasutusele Juliose kalender mis on kasutusel Euroopas siiamaani. Algselt oli Vana-Roomas kasutusel kuukalender mis Ceasari käsul 1.sajandi eKr keskel vahetati egiptlaste päikesekalendri vastu. Päikesekalendri järgi on aastas 365 päeva ja iga nelja aasta tagant üks lisapäev. Ka hariduse alal on Euroopat paljuski mõjutanud Vana-Rooma. Vana-roomas käisid koolis patriitsid kuid enamus olid koduõppel, siiski oskasid enamus lugeda. Koolid on Euroopas tänu Vana-Roomale aga tänapäeval on nad kõigile kättesaadavad kuid kodune õpetus pole enam nii laialdaselt kasutatud. Vana-Roomas tehti palju näidendeid, luulet, ajaloo- ja filosoofiaalaseid teoseid
1600-1100 eKr Mükeene kultuur Balkani p/s-l koos kreeklastega 2) 1100-800 eKr- Tume ajajärk 3) 300-500 eKr – Arhailine ajajärk 4) 500-338 eKr – klassikaline ajajärk 5) 338-30 eKr - Hellenismi periood Antiikajal Hellas – tänapäeva Kreeka, Hellen – kreeklane Barbar – sõjamaalane 2000-1400 eKr Minoiline kultuur Kreeta saarel. Iseloomulikud tunnused: Kuulsam kuningas Minos Kasutasid vaske Kaubavahetus egiptlaste, foiniiklaste, babüloonlastega Savitahvel, silpkirjas lineaarkiri A, mida ei osata tänapäeval dešifreerida. Naiste ühiskondlik positsioon kõrge Knossos on Kreeta tähtsaim loss. Losside eripära: Sõjaliselt kindlustamata, labürintidega ehk paljude keerdkäikudega. Kunstis rahumeelne ja rõõmus temaatika 1600 – 1100 eKr Mükeene kultuur Balkani p/s-l koos kreeklastega Iseloomulikud tunnused:
EGIPTUSE KULTUUR JA KUNST 1. MASTABA Piklik längus seinadega ja lameda katusega kivikamber, mille all maa sees on hauakamber. 2. GIZA PÜRAMIIDID-CHEOPSI PÜRAMIID ABU-SIMBELI KALJUTEMPEL 3. NOFRETETE PORTREEBÜST 4. Vaarao-Oli nii Egiptuse valitseja kui ka jumal 5. Hieroglüüfkiri-Sumerite kiilkirja eeskujul loodud Egiptlaste kiri 6. Hauatagune elu-Usuti, et inimese hing elab peale surma edasi ja tuleb oma kehasse tagasi.Tänu sellele tuli keha säilitada, seda nimetati palsameerimiseks.Palsameeritud isik oli muumia.Hauakambrisse pandi kaasa kõik esemed, mida oli vaja hauataguseks elks.Hauakambrite seintele maaliti pildid, mis pidid looma hingele meeldiva keskkonna. 7. EGIPTUSE POOS-Jalad ja pea külgvaates,torso ja silm otsevaates Värvitoonid olid tumesinine ja kollane,kirkad värvid.
Ramses II lasi ehitada ka Abu Simbeli. Ramses II poeg oli Merneptah (1213 1203) . Ramses II valitses 66 aastat ja kaks kuud.Pärast 30 aastast valitsemise perioodi kuulutati jumalaks.Ta elas ligikaudu 90 kuni 99 aastaseks.Pärast oma surma maeti ta kuningate orgu . Tema keha asub peale ta leidmist 1881 aastal Kairo egiptuse muuseumis.Oma valitsemise varasemal perioodil ehitas ta linnu ,templeid ja monumente. Väga tähtis on vanade egiptlaste usk hingede rändamisse. Nad arvasid, et teatud aja möödudes ärkab surnu uuesti ellu. Vaarao haudehitis pidi kaugelt ületama kõik teised hauakambrid, nii nagu vaarao oli eluajal olnud vaieldamatult tähtsam oma alamaist. Vaarao hauakamber ehitati kõrgem ülespoole ahenev, nii tekkiski püramiid. Ehitamise ajal jäeti püramiidi käigud, mis viisid hauakambrisse. Pärast matmist need täideti ja maskeeriti hoolikalt, kusjuures tapeti kõik, kes olid olnud ehitamise ja maskeerimise juures.
Tempel-usu ja võimu sümbol oli riigiti erinev. Arutleksin just Egitptusest. Oma asendi tõttu oli rändrahvaste eest kaitstud ja rünnakute eest, olid sealsed traditsioonid väga tugevad ja püsisid väga kaua. Egiptuses oli ainuvalitseja ehk Vaarao. Egiptuse kunst pidi näitama siis Vaarao suurust ja kõikvõimsust. Kunst oli seotud hauataguse maailma ja jumalatega. Egiptlased uskusid ,et maalid või esemed olid rituaalidega abiks hauataguse elul ja hetkelisel elul. See ka suur põhjus miks Egiptlaste kunst püsis muutumatult mitu tuhat aastat. Senini leiab Egiptusest palju vana aja maalinguid ja esemeid mis on säilinud. Egiptlased palsameerisid surnuid, ehtisid kirste, ja lisasid kirstu sisse maalinguid. Rikastel olid eriti ära ehitud kirstud. Egiptuse suurimateks kunstiteosteks on kindlasti püramiidid. Küljed olid kaetud lihvitud plaatidega. Püramiidi sisemuses on vaarao hauakambrid kõige vajalikuga. Püramiidi sisemusse läksid ka õhukanalid
Audentese Spordigümnaasium Vana-Egiptus püramiidid Referaat Tallinn 2011 Sisukord Religioon/uskumused lk 3 Arhitektuur lk 3 Kujutav kunst lk 5 Kokkuvõte lk 5 Kasutatud kirjandus lk 6 Religioon/uskumused Kunsti, s.h. arhitektuuri, seisukohalt on eriti tähtis vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Nagu kõigis vanaaja ühiskondades, nii oli ka Egiptuses kunst lahutamatult seotud religiooniga. Kogu vanaegiptuse kultuuri, sealhulgas kunsti, mõjutas uskumus, et inimese elu võib jätkuda pärast surma. Vanad egiptlased uskusid hingede rändamisse nad uskusid, et teatud pikema aja möödudes, pärast inimese surma, elab hing edasi ning tuleb teatud aja järel kehasse tagasi. Selleks, et hingel oleks kuhugi tagasi tulla, püüti hoolikalt säilitada surnukehasid
Talupojad- pidid andma poole saagist vaaraole, aitama püramiidide ehituses. Käsitöölised- töötasid vaarao ja ülikute losside ning templite juures ja allusid riigivõimu karmidele korraldusetel. Orjad- kasutati vaarao ja ülikute majapidamistes, templite valdustes, suurtel riiklikel ehitustel ja sõduritena. Eluolu: Egiptuses oli tegu maaühiskonnaga. Valdav enamik ülikkonnast ja lihtrahvast elas maal. Talupojad elasid palmidest katustega savionnides. Egiptlaste põhitoit oli nisu- või odrajahust küpsetatud leib ning peamine jook õlu. Mõnevõrra saadi ka liha, tänu kariloomadele. Perekond: Paarperekond- tavaline mehest ja naisest ning nende alaealistest lastest koosnev perekond. Abielunaise õiguslik seisund oli mehe omaga peaaegu võrdne. Vaaraod pidasid kümnetest naistest koosnevaid haaremeid. Enamasti tõusis esime nende seast üks, mõnel korral oli selleks vaarao õde. Juhtus isegi, et naine tõusis vaaraona riigi ainuvalitsejaks
Viimane oli piklik, kallakil seinte ja lameda katusega 3 - 6 meetri kõrgune kivikast. Idaseinas oli petikuks, millest käis sisse ja välja Ka - inimese vaimne teisik ehk hing, kes elas tema kehas. Ka oli inimese kaitsevaim ja sündis koos temaga. Pärast inimese surma elas Ka hauakambris edasi surnu esindajana. Seepärast tuli tema eest hoolt kanda. Petikuks pidi surnu eest palvetajatele näitama ka läänesuunda. Läänes, päikese loojumise kohas, asus egiptlaste arvates surnute riik. Rikaste haudehitised muutusid lõpuks juba templite sarnaseks. Ja kõige vägevama ja rikkama egiptlase - vaarao - hauakambrist sai ka kõige suurejoonelisem ehitis - püramiid. Esimene samm üleminekul traditsioonilisest mastabast püramiidiks oli Dzoseri astmikpüramiid Sakkaras. Selle ehitise põhjaks on 125 korda 115 meetriste külgedega ristkülik ja ta näeb välja nagu kuus üksteisele asetatud järjest väiksemat mastabat. Dzoseri püramiidi ehitamisel
moderniseerimine. Keelustati polügaamia. Vähendati kiriku mõju riigiasjadele. Kuid vasallvürstid polnud selle olukorraga rahul, mis tähendas lähenemist Inglismaale, kuid algsed head suhted lõppesid uue vaenuliku konsuli saabumisega Etioopiasse ning inglaste võitlus keisriga kogus toetajaid ka vürstide hulgas, mistõttu keiser sai lüüa. Pärast seda algas äge võimuvõitlus. Yohanis IV suutis teatud võimu lõpuks saavutada. Kuid toimusid kokkupõrked egiptlaste ja Sudaaniga. 1885 maabusid itaallased ja hõivasid ümberkaudseid maid. Shoa piirkonna valitseja kuulutas end Yohanise järel keisriks. Tema ajal leidis aset märkimisväärne stabiilsus. Uueks pealinnaks sai Addis Abeba. Algasid maksusüsteemi-, armee-, ja rahareformid. Kasvas Itaalia mõju ja seeõttu sõlmis keiser Itaaliaga lepingu nimega Wechale-Ucciali leping , mis viis itaallaste meelest Etioopia Itaalia protektoraadi alla. Itaallased hakkasid mõjuvõimu laiendama.
Vanaaja geograafia. Vana-Egiptus, Foiniikia, Vana-India, Vana- Hiina 4000 a eKr moodustus Vana-Egiptuse alale 2 riiki: Niiluse deltasse tekkis Alam- Egiptuse, ülemjooksule Ülem-Egiptuse riik. Samuti on seda jagatud ka Nuubiaks (lõunapool) ja Liibüaks (läänepool). Egiptlaste esimesed kauba-ja sõjaretked naaberaladele leidsid aset ca 3000 a eKr. Sellest ajast pärinevad ka esimesed märkmed ja kaardid erinevate maa-alade ja riikide kohta. Egiptuse põhiline transporditee oli Niiluse jõgi. Foiniikia meremehed olid arvatavasti antiikaja kuulsamaid meremehed. Nemad jõudsidki esimesena Suurbritanniasse ja Kanaaridele. Foiniiklased rajasid hulgaliselt ka kolooniad, alguses Küprosele ning hiljem mujale Vahemere rannikule: tänapäeva Tuneesia, Alzeeria, Maroko ja Lõuna-Hispaania. Foiniiklaste kuulsaim rajatud koloonia oli Kartaago (815 eKr). Foiniiklaste põhiline tegevusala oli kaubandus, rohked kolooniad ning mereteed aitasid sellele kaa...
See pandi kirja hauakambrite seintele . Veel lõid nad ka hümni . See kirjutati jumalate ülistuseks. Egiptus panustas palju maailma ajalukku palju asju. Tänu hieroglüüfidele teame me paljudest asjadest, mida on võimalik lugeda neist välja. Kui poleks olnud arstiteadust poleks me võibolla siiani osanud teha raskeid operatsioone ning ei oskaks võibolla siiani diagnoosi panna. Religioon VIdamaades. Selles arutluses kirjutan ma sellest ,milline on religioon on Egiptlaste , Mesopotaamlaste , Foiniikilaste ja juutide Egiptuses 41-43: Oli väga religioone, Preestrite ül oli täpsem sõnastamine ja tähtsamate jmalate eest hoolitsemine. Jumalatelt oodati peaasjalikult kogu maad juhtiva valitseja ja temas kehastunud riigivõimu kinnitamist. Lihtrahva vajadustele ei pääranud vaenulik regioon eriti tähelepanu. Jumalaid oli umbes 740 . Usus polnud tähtsad üksikasjad vaid ,et jumalaid asutataks nende rituaalset hoolt kantakse .
Egiptlased kasvatasid teraviljadest nisu ja otra. Lisaks neile veel juur- ja puuvilju ning viinamarju. Egiptust on tihti kutsutud Niiluse anniks, sest just selle, maailma pikima, jõe tõttu on Egiptus olnud heal järjel. Samuti oli Niilus ka tähtsaim liiklus- ja kaubatee. Lõunasse sõites oli paat alati täispurjes, põhja siirduti aga alla lastud purjega. Ka oma pesu pesti Niiluses. See tegevus oli Vanas-Egiptuses aga usaldatud meestele, oli ju oht langeda krokodilli saagiks. Egiptlaste põhitoiduks oli kala, mida püüti kas harpuuni, kahva või hoopis papüüruse kiududest valmistatud võrguga. Papüürus, mis kasvas jõe soistel kallastel koos lootosega, oli ka materjaliks paatide meisterdamisel. Just need soised alad olid lindude meelispaigaks. Igal aastal toitsid mägede tulvaveed Niiluse lisajõgesid, mis põhjustas üleujutuse. Jõgi oli aga ka oluline aastaaegade määramisel. Esimene aastaaeg kestis märtsist
3. sõjaväelased 3. kirjutajad- kontrollisid töötajate tegevust 4. talupojad- maa harimine, niisutussüsteemide rajamine, püramiidide/templite rajamine 5. käsitöölised- kindlad kohustused 6. orjad Orjus: -kohustuste täitmatajätmise eest (talup. Käsit) võõramaise päritoluga vangid. Kasutati mitmesugustel töödel vaarao ja ülikute majapidamises, suurtel riiklikel ehitamistel ja isegi sõduritena Religioon: polüteism- palju jumalate kultus. Preestrid kujutndasid egiptlaste vaimuelu ja mõttemaailma. Surnukehade mumifitseerimine spetsiaalne töötlemine selle paremaks säilitamiseks. Palsameerimine- muumia valmistamine Kultuur: hieroglüüfid 4-3 a.t. (poliitiliste ja religioosse sisuga tekstides) Hieraatiline kiri (igapäevaselt), päikesekalender, geomeetria, arstiteadus, mastaba, astmikpüramiid (2650 ekr), püramiidid (27 saj ekr), kaljuhauad 818 saj ekr), kaljutemplid, portreekunst, pinnakunst
tärgeldati. Orjad või teenijad tõid võõrastest maadest kohalikule rahvale kaasa ka oma mustreid Kehakate sellel ajal näitas inimese ühiskondlikku positsiooni. Vaaraode riided teht kullaga läbi kootust linasest. Lihtkodaniku kehakate valmistati tugevamast materjalist, nahast või taimekiust, näiteks pilliroost. Suurnikele õmmeldi riided hoopis lõuendist. Preestrid kandsid teatud tseremooniate puhul lepardinahka. Riided olid nii kerged ja lihtsad kuuma kliima tõttu. Egiptlaste välimuse eest hoolitsemine ei piirdunud ainult riietumisega või kosmeetikaga. Ka seongud olid Vana-Egiptuses väga tähtsad. Lastel pügati tavaliselt pea paljaks või lõigati lühikeseks va ühte juuksesalku, mis kammiti vasakule poole pead ning hiljem tehti sinna s-kujuline lokk. See sümboliseeris lapse noorust. See kehtis nii poiste kui ka tüdrukute seas kuni puberteedieani. Vanemaks saades tüdrukud lasid teha endale patse ja poisid ajasid oma juuksed üldse maha
Vanal ajal kasutati enamasti sinist värvi klaasi, kuna see sümboliseeris taevast ja jumalaid. Kairo muuseumis säilitatakse väga huvitavaid helmevõrgust ehteid, mille juures on kasutatud läbipaistmatuid, suuri ja silindrikujulise kujuga lükitud siniseid ja rohelisi helmeid. Vanas Egiptuses kasutati helmeid ja pärleid mitte ainult ehete, vaid ka vahetuskaubana. Kujutage ette: helmestega võis tasuda kaameli, vaiba või lõhnaainete eest! Juba ligi 5000 aastat tagasi leidus egiptlaste hulgas rohkesti suurepäraseid meistreid, kel oli õnnestunud avastada palju klaasi- ja kivitöötlemise saladusi. Selleks eraldi asutatud töökodades valmistati hulgaliselt mitmesuguseid ehteid, kasutades klaashelmeid, poolvääriskive ja metalle. Sageli oli sellises töökojas ametis mitu inimest korraga. Üks tegi klaashelmed valmis, teine puuris neisse augud, kolmas lükkis helmed papüürusniidile. See oli üsna keeruline protsess, mis nõudis osavust,
Mida tähendab, et Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline? Ühiskonnas olid erinevad klassid. (vaarao,preestrid,sõdurid,käsitöölised,kirjutajad,talupojad,orjad) 7. Nimeta Egiptuse tähtsamaid jumalaid. Too iga jumala juures välja, mida kaitses või millega tegeles. Horos-taevajumal Osiris-viljakuse jumal ja surnute valitseja Ra-päiksejumal 8. Miks oli Egiptuses kirjaoskus suhteliselt vähe levinud? Hieroglüüfid olid rasked ja nende õppimine oli aega nõudev. 9. Milline oli egiptlaste kujutlus surmajärgsusest? Elu läheb edasi neil,kes lasid oma keha muumikas teha ning matta Egiptuse mulda. 10. Iseloomustage Egiptuse teadust. Millistes valdkondades saavutasid egiptlased silmapaistvaid tulemusi? Miks just neis valdkondades? Arstiteadus,kirjandus,geomeetria,astronoomia. 11. Millisteks perioodideks jagatakse Mesopotaamia ajalugu? Sumerid,Akadi riik,Vaba-Babüloonia riik,Assüüria impeerium,Uus-Babüloonia 12
kala" ehk kalatükiga täidetud pallikesed.Aga samuti juudid söövad erilist toitu ka paasapühade ajal mis tavaliselt kestavad 7-8 päeva tavaliselt aprillis või märtsis. Kui täpsemalt siis ainult sellel ajal nad saavad süüa Matsat. Matsa on põhimõtteliselt happendamatu leib.Matsat valmistatakse veest , nisust, rukkisest,, ja kaeerast.Paasapühad on judaismis peetavad pühad millega mälestatakse juutide vabastamisest egiptlaste vangist Moosese juhtimisel.Huvitav fakt on veel see et, isegi Mcdonalds on Israelis kosheerne. Palmitsema-Valmistama Kosheerne mcdonalds Jerusalemis Challah leib. Matsa Palmitsema-Valmistama
Hüpotees: Kas püramiidid on tõesti nii suurejoonelised arhitektuurisaavutused, kui arvataskse neid olevat? Ülesanded: · Uurida hüpoteesi paikapidavust 1 M.V.Alpatov ,,Kunsti ajalugu", 1973, kirjastus ,,Kunst", Tallinn, lk 70 4 · Koguda võimalikult mitmekesist informatsiooni · Koondada teave ühtseks Püramiidide uuritavus on olnud suur, teadlased on palju uurinud Egiptlaste arhitektuuri saavutusi, eelkõige püramiide. Kuid siiani on palju küsimusi, millele kindlat vastust ei teata. Püramiidide kohta leidub palju informatsiooni, kuid tihti on nende teemad sarnased. Esialgu räägin sellest, kuidas usk on seaotudpüramiididega ning seejärel kirjeldan erinevaid püramiide kronoloogilises järjekorras. Uurimismetoodika: Lääne Maakonna Keskraamatukogust leanutasin raamatuid, Lääne Maakonna
Kõige suurem huvi on mul kultuuri ja religiooni kohta. Olen teadlik paljude teiste kultuuride jumalatega ning oma referaadis tahan ma saada selgeks ka Egiptuse jumalad ja muud usuga seonduvad rituaalid ning pühapaigad vms. Uurin veel ka kultuuri peamiselt kunsti ja arhitektuuri ja veel ka teadust, kirjandust ja teaduse kohta. 3 1 Religioon Vanade egiptlaste elus oli usul väga tähtis koht. Nad austasid sadu jumalaid. Päikesejumalat Rad austati kõikjal üle maa pidustustel, mis kestsid üle kuu, ajal, kui põllumaa oli üle ujutatud ja talupojad ei saanud töötada. Lisaks oli igal piirkonnal Egiptuses oli neid 42 oma jumal, keda austati. Kodudes kummardati väiksemaid jumalaid, et need aitaksid lahendada igapäeva küsimusi. Paljusid jumalaid kujutati loomadena, näiteks armastuse- ja rõõmujumalannat kassina
Vastseliina Gümnaasium Vana- Egiptuse skulptuur Referaat 10 b Klass Vana riigi skulptuur Egiptus oli oma asendi tõttu paremini kaitstud rändrahvaste eest ja kannatas nende rüüsteretkede all vähem kui Mesopotaamia. Egiptus oli suhteliselt suletud, samuti oli tema etniline koosseis püsiv, mistõttu näemegi, et siin olid igasugused traditsioonid väga tugevad ja egiptuse kultuuris säilisid erakordselt kaua vanad vormid. Ka majanduse iseloom jäi mitme aastatuhande jooksul peaaegu muutumatuks. Juba Vana Riigi päevil ehitati kanalid ja veehoidlad, kus talletati Niiluse tõusuvett, mida lasti põuaperioodidel jaokaupa põldudele. Egiptuses loodi üks Vana Maailma võimsamaid tsivilisatsioone. Sealsele kultuurile vajutas oma pitseri alandlik kuulekus vaarao ja jumalate ees. Ka kunst pidi suuredama vaarao hiilgust ja süvendama jumala...
Päike ja tähed järgivad oma igapäevasel teekonnal tema kehakumerusi. Õhujumal Su hoiab Nuti oma kätel, aidates tal nõnda kõrgel maailma kohal püsida. Su hoiab taevajumalannat lahus maajumala Gebist, kellega Nutil on neli last. Ürgookean Nu ähvardab ühel päeval kogu maailma endasse neelata. Niiluse ühtaegu õnnistav ja ohtlik läte on üks neist kohtadest, kus ta ennast ilmutab. Päikese teekond Igal õhtul päike kaob, et sooritada kummaline ja ohtlik reis. Egiptlaste meelest ei saanud kunagi selles kindel olla, kas järgmisel päeval päike tõuseb ja sellepärast tervitasid nad igal hommikul päikesetõusu suure kergendustundega. Koidiku punased värvitoonid tuletavad meelde Apopise ja päikeselaeva võitlust. Hommikul, kui päike idakaares nähtavale ilmub, asub päikesejumal oma päevasesse laeva. Tema teekond üle maa kestab kaksteist tundi. Õhtuks jõuab ta läände. Siis istub ta ümber öölaeva, mille teekond kestab ka kaksteist tundi
Sisemises templikambris oli jumala kuju. Sinna võisid minna vaid ülempreestrid. Kõige tähtsam riitus toimus hommikul: kuju äratati, teda emmati ja riietati. Seejärel toodi hommikueineks ohvriand. Kogu jumalateenistus toimus hümnide saatl. Korraldati ka kultusedraamasid, kus osales ka lihtrahvas. Lihtrahva jaoks oli usk jumalatesse lahutamatu osa nende eksistentsist. Isiklikud palved olid haruldased. Patukahetsus ei olnud egiptlaste religioonile iseloomulik. Eksimine tuli inimlikust nõrkusest. ETTEKUJUTUSED SURMAST Ba ja Ka mõiste Inimesele on sündides kaasa antud Ba (hing) ja Ka (teisik, elujõud). Pärast surma sõltub Ka olemasolu sellest, kuidas inimese keha on säilinud. Siit ongi pärit mumifitseerimise komme. Ba külastas hauakambrit ning tal oli võim Ka-ga taasühineda. Ainult Ba ja Ka taasühinemisel on inimesel võimalik jätkata elu surnuteriigis. Surmariigis (Duati)
Selle juurde viis pidulik tee, mida võisid ääristada sfinkside ( inimese pea ja lõvi kehaga olendite) kujud. Püloonid, sambad ja müürid olid värviküllased, sest neid katsid värvilised reljeefid ja hieroglüüfid. Templi peaosaks oli õu, mida ümbritses katusega sammaskäik. Õue taga oli sammassaal ja edasi mõned hämarad ruumid, kuhu tohtisid siseneda ainult preestrid. Seal paiknes ka jumalakuju. Uue-Riigi ajal sai peajumalaks Amon, kes oli egiptlaste kujutluses liitunud päikesejumalaga ja kandis seepärast nime Amon-Ra. Amoni templite ehitamine oli kunsti peaülesanne. Suurimad Amoni templid olid Karnakis (370x100m) ja sellest 3,5 km kaugel Luksoris. Uues Riigis leiame ka kaljutempleid. Kuulsaim neist on Ramses II kaljutempel Abu-Simbelis. (Seoses Assuani paisu ehitamisega lõigati tempel 1968.aastal kaljust välja ja tõsteti oma algsest asukohast 180 m kõrgemale.)
Egiptuse ehted ja kaunistused Kuigi Egiptuse 18.dünastia oli vallutanud Lähis-Idas mitmeid maid ning sai sealt pidevalt rikkalikku andamit, oli egiptlaste riietus täiesti kaunistamata ja isegi asteeklik. Ehted näitasid kandja jõukust, ehted lisasid rõivastele ka värvikust. Paljud säilinud skulptuurid, pisiplastika ja seinamaalingud on jäädvustanud ehteid kandvaid mehi ja naisi. Ehiskraesid oli Egiptuses kantud juba dünastiate-eelsetest aegadest peale. Hilisema aja kaelakeede, käsivarre-, randme- ja pahkluuvõrude materjaliks oli kuld, korallid, helmed, ahhaat, oonüks või kaltsedon
Vana-Egiptuse arhitektuur Tallinn 2008 Egiptuse ehitistest on kindlasti kuulsaimad Giza püramiidid. Ega nad asjata pole 7 maailma ilme hulgas ja huvitav on selle juures fakt, et Giza püramiidid on ainukesed maailma ilmed mis siiani säilinud. Ehitised ise on veel suureks müsteeriumiks tänapäevalgi. Kaheldakse kas nad on ikka egiptlaste poolt ehitatud ja kas nad on ikka üle 15000 aasta vanad? Imelik on ka fakt, et üheski püramiidis pole muumiat. Teadlaste arvates on püramiidide sisemus ainuke kindel koht kuhu tuumasõja eest varju minna. Aga peale püramiidide on Egiptuses veel teisigi märkimisväärseid hooneid. Näiteks Ramses 2 poolt Abu Simbelisse ehitada lastud Suur Ramses ja väike tema armastatud abikaasa Neferati tempel. Hoonete oma päraks on nende täpne asend, mis toob endaga kaasa nähtuse kus ühel päeval aastas tungib päikese kiir templi kõige sügavamasse ruumi valgustades seal istuvate jumalate ja Ramsese kuju. Kindlast...
Ühiskonna struktuur oli rõhutatult traditsiooniline ning rangelt hirearhialiselt korral- datud, mis allus jumalikustatud kuninga e. vaarao piiramatule võimule. Vaarao tätsaks ülesandeks oli ühendada Ülem- ja Alam-Egiptus terviklikuks. Selle saavutades toimis kogu maailmakorraldus (egipt- laste nimetuses Maat). Egiptuses oli väga arenenud arstiteadus, geomeetria ja kujunes ka kõrgtasemeli- ne kirjandus. Kuulsaimaks teoseks on ,,Sinuhe jutustus". Suureks saavutuseks peetakse ka egiptlaste loodud päikesekalendrit. Arenenud oli ka põlluharimine, karjakasvatus ning kalapüük. Egiptuses austati jumalaid väga ning nende eest kanti rituaalselt hoolt, siis võis loota jumalate toetusele. Egiptlased usku- sid tugevalt, et peale surma jätkab lahkunu samasugust elu. Kuid selline saatust ootas vaid neid, kelle surnukeha säilitati e. mumifitseeriti. Tutnuimateks jumalateks olid päikesejumal ja maailma looja Ra,
hominiid-inimlaste evolutsiooni ahvilikest eellastest nüüdisinimeseni anastav majandus-kõik vajalik loodusest,korilus,kalapüük,küttimine viljelusmajandus-toit kasvatatakse ise,karjakasv,põlluhar neoliitiline revolutsioon-oli ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, hankivalt majanduselt viljelevale majandusele tsivilisatsioon-hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond primaarne tsivilisatsioon-kujunuesid sõltumatult,sisemistel põhjustel sekundaarne tsivilisatsioon-kujunes arenenumate naabrite mõjul riik-vahend ühiskonna paremaks korraldamiseks esiaeg-inimühiskonna kõige kaugem minevik ajalooline aeg-periood,millest on säilinud kirjalikke mälestisi,kirja kasutuselevõtt,vanaaeg,keskaeg,uusaeg antiikaeg-Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu,800 eKr- 500 pKr saduff-veetõstuk.millega toimetati vett sinna kuhu see ei ulatanud hieroglüüfkiri-kirjamärgid,meenutavad piltkirja vaarao-jumala esin...
Vaaraode tähtsamad tegevused. Menes – 3000 a eKr loob ühtse Egiptuse Ramses II - sõdis Süürias hetiitidega ja sõlmis nendega rahulepingu Thutmosis II – Tegi 10 sõjaretke Aasiasse ( Eufradi äärde), Nuubiasse Tutanhamon – kuulub kõige paremini säilinud haud Amenhotep IV – Uskus ainult päikesejumalat Aton, muutis oma nime EnhAton 7.Jutukesed. Vana-Egiptuse ühiskond Vaara oli jumalkuningas.Tal oli oma riigis ületamatu võim. Kõik elanikud pidid täitma tema käske. Vaarao oli egiptlaste arvate Päikesejumala Ra poeg Horos ning surnult Osiris. Ametnikud ja preestrid täitsid vaaraode käske. Vaarao abilisteks olid maakondades asevalitsejad, kes kogusid andamit ja kontrollisid, et täidetakse vaaraode käske.Tihti said nad kogutud andamid endale jätta ning seepärast olid nad suhteliselt rikkad. Kui asevalitseja suri päris tihti tema koha tema poeg. Ka preestrid täitsid riigi valitsemises olulisi osasi. Kirjutajad märkisid üles andamite kogumise ja seaduseid.
Erinevusi on aga palju, näiteks Egptuse templitesse võisid siseneda ainult preestrid samas kui Mesopotaamias käis templites kõik inimesed. Egiptlased ehitasid sammastega templid aga Mesopotaamlased astmiktempleid e. tsikuraade. Tundub, et teaduses olid riikid nagu konkurendid. Mõlemad riigid olid sarnastel aladel väga edukad. Geomeetria on ju põhiliselt ikkagi matemaatika, kalendrid olid erinevad, kuid põhimõtted olid sarnased. Minule jäi siit selline mulje, et Egiptlaste ja Mesopotaamialaste vahel oli siiski väikene rivaalitsemine. Ainsa erinevuse võib leida arstiteadusest, mis oli Mesopotaamias täiesti null ja astrnoomiast, mida jällegi Egipltlased hästi ei valdanud. Kiri on üks suurimaid saavutusi mõlemal riigil kultuuri osas, mis kujunesid välja tsivilisatsioonide alguses. Neid riike teataksegi rohkem kui kirja loojaid. Kirjastiilid olid erinevad: Egpitlastel tuntud heiroglüüfid, aga Mesopotaamialastel kiilkiri
Kunsti algus, inimeste loominguline väljendamise viis viib välja tagasi kiviaega. 10 aasta tuhanded lahutava meid sellest ajast mil kultuur seisis veel väga algsel arengu astmel. Tolle aja inimene ei tundnud metalle, oma tarberiistad valmistas ta puust ja luust sageli ka kivist, see pärast seda nimetatakse seda aega kiviajaks. Eristatakse kolm ajajärku vanemat, keskmist ja nooremat kiviaega. Vanema kiviaja mälestised kuuluvad ajavahemikku mis sai alguse üle 30 tuhande aasta tagasi ja ulatuvad umbes aastani 8 tuhat enne Kristuse sündi. Inimeste asupaikadest on päevavalgusele tulnud luust kivist skulptuure ja tööriistu. Nii nende hulgas on äärmiselt tugev toonitatud kehavormidega naise kujusid. Siis olid popid tugevate kehajoontega naised. Kõige populaarsemad olid maali teosed mis katavad koopa seinu. Eriti rikkaid joonestusi on leitud lõuna-Prantsusmaal ja Hispaanias. Koobaste seintel on kujutatud piisonid, härjad, hobused. Imestuspärane...
AIDA I: 1.pilt Vaarao lossis Memphises. Egiptlased on olnud võidukad sõjas etiooplaste vastu. Etioopia kuninga tütrest Aidast on saanud orjatar vaarao majas, kuid tema kuninglikku päritolu ei teata. Aidat on hakanud armastama Egiptuse noor väepealik Radames. Ka Aida armastab teda. Kuid Radamest armastab ta vaarao tütar, uhke ja võimukas Amneris. Memphissesse saabus ärev teade: etiooplased on koondanud oma väed ja alustanud sõjakäiku. Egiptuse vägede juhiks saab Radames, nii on jumalanna Isise tahe. Vaimustusega tervitab rahvas noort väejuhti. Ainult Aida ei rõõmusta. Ta ei suuda palvetada Radamase eest, sest soovides edu ja võimutu temale, tunneks ta end süüdi kodumaa ees. 2.pilt Templis. Piduliku rituaaliga pühitsetakse Radames väejuhiks II vaatus Ümbritsetuna lähikondseist valmistub Amneris Radamese pidulikuks vastuvõtuks, mis toimub pärast Egiptuse vägede hiilgavat võitu. Aida ei ole ...
Tsikuraadi tippu viisid trepid. Mis materjali kasutasid mesopotaamlased oma hoonete ehitamisel, kas see oli hea või halb. Peamiseks ehitusmaterjaliks oli päikese käes kuivatatud põletamata savitellised, mistõttu lagunesid majad kiiresti. Halb oli Mis on Istari värav, kirjelda. Babüloni linnamüüri kaheksas värav (9 on kokku ) linna peamine sissepääsukoht, pühendatud armastusjumalannale istarile . 12 m kõrged , topelt väravad , seedripuust , Missugune oli egiptlaste usund, kuidas kujutati jumalaid. Kultususund . jumalaid kujutati loomadega . Millesse uskusid egiptlased. Elusse peale surma . Nimeta egiptuse 3 haudehitise tüüpi, kirjelda. 1) mastabad maa-alused kividega vooderdatud hauakambrid, maapealne osa on piklik kamber. 2)Astmikpüramiid mitu mastabad üksteise peal, ülespoole ahenev 3)Püramiid pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega, mõõtmetelt kolossaalsed, suurim Cheopsi püramiid Kirjelda Egiptuse templit.
sõltumatust iseloomust ja teadliku tõuaretuse puudumisest, võttis kasside kodunemine aega tuhandeid aastaid. Viiteid täielikust kodustamisest on tänapäevani jõudnud aga Vanast Egiptusest 3600 aasta tagant. Sellest ajast pärit piltidel kannavad kassid kaelarihmu ja söövad juba kaussidest. 2900 aastat tagasi tõsteti aga kass jumalanna seisusesse. Jumalanna Bastet pühas linnas Bubastis on leitud suurel hulgal mumifitseerituna maetud pühi kasse. Vaatamata egiptlaste kehtestatud väljaveokeelule, levisid kodustatud kassid sealt tasahilju ka mujale. Ka Christopher Columbus võttis kassid näriliste vastu oma laevadele. Võrreldes koertega, on kassid vähekodustatud, pigem on nad kohanenud inimeste kohaloluga. Enamuses neist on iseteadlikud kodutiigrid, kes ei allu kõrgemalt tulnud käskudele. Kasside heaolu on otseses seoses inimese võimega tagada nende metsikute esivanematega sarnane eluviis ja toitumine.
". On ka teada, et Niiluse jumala nimi on Hapi. Teda kujutati ümara kõhu ja paisunud rinnaga mehena,. Rahvas austas Hapit väga ning vaarao tõi talle ohvreid, et üleujutus ikka õigel ajal algaks ning oleks rikkalik, aga siiski mitte ülemäärane. Tõepoolest: kui vesi liiga vähe tõusis, jäi saak napiks ja nisu võis sootuks ikalduda, liiga kaugele ulatuv vesi kippus egiptlastele külasid laastama. 2. Vaarao Jumalik kuningas Vaarao oli egiptlaste meelest korraga inimene ja jumal. Ta valitses kuningana Egiptuse riiki ja oli samas kõigi templite ülempreester. Teda peeti ühtviisi nii päikesejumala Ra pojaks kui ka pistrik-jumala Horose kehastuseks. Sõna ,,Vaarao" on pärit kreeka keelest ja tekkis siis, kui kreeklased võtsid egiptuse keelest üle sõna ,,per-aå", mis tähendas ,,suur maja". Sellega ei mõeldud aga kuningalossi, vaid kogu kuningavõimu, mille alla vaarao pidi kõik egiptlased koondama
Kirjutajaks said õppida vaid andekad ja usinad poisid. Peamiselt õppisid kirjutama rikkamad inimese, kuid osadel vaesematel õnnestus ka kirjutamist õppida. Enamus Egiptlasi jäi siiski kirjaoskuseta. Egiptlased raiusid osa oma kirjadest kivi sisse, seda nimetatakse raidkirjaks ning enamus raidkirjad räägivad vaaraost. Vähem tähtsad asjad kirjutati papüürusele. Hieroglüüfide kirjutamine unustati vanaajal, kuid aastal 1822 p.Kr. õnnestus ühel teadlasel seda taas lugeda. 9. EGIPTLASTE JUMALAD JA TEMPLID Egiptlased uskusid, et maailmas on palju jumalaid. Tähtsaim jumal oli päikesejumal Amon-Re. Amon-Re´d kujutati ette oinana. Vaaraode võimu kaitses kullipeaga jumal Horos. Surnute riigis, aga Horose isa Osiris. Egiptlased austasid ka pühi loomi. Erilise au sees olid sõnnikumardikad, ehk skarbused ja must valge lauguga härg Apis. Egiptlased püstitasid jumalate auks templeid. Templitel oli suur uhke värav, kust sai sammastega piiratud sisehoovi
c) preestrite roll ja ülesanded Vanast ajast peeti preestriametit kõrvalametina ja preestrite võim oli piiratud. Preestrid olid ametnike (sealhulgas kõrgemate ohvitseride) kõrval ainsad, kes oskasid lugeda ja kirjutada. Preestrid olid väga mõjukad ka hiljem, eriti antiikajal. Et kuningavõim oli tunduvalt nõrgenenud, jäid preestrid Egiptuse põhilisteks kultuurikandjateks. Sel ajal olid preestrid oma võimu tipul, 2.4. Selgita egiptlaste arusaama ja suhet surmajärgsusesse! Egiptlaste ettekujutuses jätkas lahkunu pärast surma suurel määrel samasugust elu, nagu tal oli olnud siinpoolses maailmas.
Südasuveks oli maa päikesest kõrbenud ja viljatu, kuni uus üleujutus kogu ringi taas sisse juhatas. Kunstlike terassidega sai pikendada tulvavee püsimist kõrgematel oruservadel. Samuti võis lihtsate, kooguga kaevu meenutavate veetõstukite saduff'ide abil toimetada vett sinnagi, kuhu üleujutus ei ulatanud. Geograafiline eraldatus hoidis Egiptust võõraste sissetungi eest ja kaitsevajadused ei nõudnud kuigi palju tähelepanu. Samal ajal pidurdas see eraldatus pikka aega egiptlaste tihedamat suhtlemist välismaaga. Seetõttu kujunes Egiptuse tsivilisatsioon iseseisvalt ja omandas kindlad tunnusjooned, mis püsisid aastatuhandeid. 10 Ajaloo põhietapid Varaseimad põlluharijate asulaid Niiluse ääres pärinevad juba umbes aastast 5000 eKr. Sajanditega tihenes asustus ja kerkisid esile suuremad keskused. Kohalikud pealikud ühendasid oma võimu alla järjest ulatuslikumaid alasid. Nii tekkisid kaks suurt teineteisest
Miks loetakse kirjandust ka saja aasta pärast Doris Lessing on öelnud : ,,Meie käsutuses on terve kirjanduse varakamber, mis saab alguse egiptlaste, kreeklaste, roomlaste juurest. Kogu see rikkalik kirjandus on lihtsalt olemas ning seda võib avastada üha uuesti igaüks, kellel veab piisavalt, et ta selle juurde satub. Aga mis siis, kui seda ei oleks? Kui vaesunud ja tühjad me siis oleksime." Lugesin hiljuti ajalehte Sirp, kus oli Inglismaa kirjaniku Doris Lessingu kõne, kus ta mõtiskles raamatute tähtsusest inimeste elus. Tuntud kirjanik võrdles Aafrikast kõige vaesema ja Inglismaa kõige rikkama piirkonna elanikke.
relvastatud jalavägi, eliitväe aga hobukaarikud, igaühel kaks meest. Ka vaarao ja väepealikud võitlesid kaarikutel. Egiptlastele lisaks kuulusid armee koosseisu ka võõramaa palgasõdurite üksused, kes võitlesid oma traditsioonilistes relvastuses. Enamik eiptlasi oli kohustatud riigi heaks ja riikliku kontrolli all tööd tegema. Riigil oli õigus määrata inimesi eri ametitesse, kuid tegelikkuses arvestati inimeste päritoluga. Talupoegi oli egiptlaste seas kõige rohkem. Mesopotaamia kultuur ja jumalate panteon pärineb sumeritelt, keda võib pidada Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajaks. Nad lõid kiilkirja ja panid aluse linnalule, nende usk kujundas kogu järgnevat Mesopotaamiareligiooni ning nende kirjandust tunt ja jäljendati aastatuhandeid, samuti peetakse sumereid ratta leiutajateks. Suuriigi eesotsas seisis jätkuvalt kuningas, kes oli ühteaegu sõjaväe ülemjuhataja ja kõrgeim seaduseandja ning kohtumõistja. Kuningavõim
3.) Kuidas mõjutas Egiptuse geograafiline asend tema majanduslikku ja poliitilist arenemist? · Tänu Niiluse üleujutustele oli maaharimine alati tähtsaim majandusharu. 4.) Egiptlased hakkasid oma kuningaid vaaraoks nimetama alates 18. dünastiast. Esimene kuningas, keda on teadaolevalt nõnda nimetatud, oli Thutmosis III. Tänapäeval nimetatakse sageli vaaraodeks kõiki Vana-Egiptuse kuningaid. Riigi kuningas oli egiptlaste jaoks olemasolu kese ning riigi edu ja jõukuse tagatis. Tal oli ainsana otseside jumalatega, ta kehastas jumalate ligiolu maa peal, mõjutas looduse ja ajaloo käiku ja tagas maailmakorda. 5.) Egiptuse ajaloo püsietapid: Nimetus Aeg Iseloomustus Vara - U 3000 · Ülem-E valitseja Menes ühendas Alam-E ühtseks dünastiline aeg 2650 riigiks (3000 eKr) (pln Memphis) eKr · Hieroglüüfkiri
Niiluse jumal Püramiidid • Egiptuse püramiidid kuuluvad antiikaja seitsme maailmaime hulka. • Umbes 2600 aastat eKr ehitati Egiptuses Gizas kolm püramiidi - Cheopsi, Hafre ja Menkaure, mis olid loodud kolmele Egiptuse kuningale. • Püramiidide kõrvale püstitati suur kivikuju- sfinks. See nägi välja nagu lamav inimesenäoline lõvi. On võimalik, et see püstitati surnud vaaraode valvuriks. Egiptuse jumalad • Egiptlaste usund oli polüteistlik, mis tähendab seda,et austati paljusid jumalaid. • Paljudel loodusnähtustel, esemetel ja muul oli nende ettekujutuses oma jumal. • Sageli kujutati jumalaid looma peaga või mõne looma kujul. • Jumalatele püstitati templeid. Pühad loomad • Egiptlased pidasid kasse, härgi, koeri ja krokodille pühadeks loomadeks. • Need loomad olid jumalate esindajad. • Mõnikord elasid nad templites ja preestrid tõid neile iga päev ohvriande.
Vana-Egiptuse kokkuvõte. Aafika mandri kirde osas on maailma pikim jõgi Niilus.Selle jõe kallastel tekkis umbes 3000 aastat eKr Vana-Egiptus. Mõlemal pool Niilust oli kõrb,jõe org aga viljakas ja sobis põlluharimiseks. Kui Niiluse vesi tõusis üle kallaste ja hiljem jälle alanes,oli kogu org kaetud rammusa mudaga. Tänu Niilusele ja üleujutustele oli põlluharimine Egiptuses võimalik.Talupojad kaevasid seal kanaleid ja kraave,jõevett sai suunata veetõstuki abil.Nad kasvatasid vilja ja säilitasid seda aitades. Nende käsutuses oli väike maalapp. Nad harisid seda kõpla või puust adraga,mille ees olid härjad või lehmad.Nad elasid väikestes akendeta savionnides,millel oli roost või palmilehest katus. Nende elu oli raske. Egiptuses kujunes kaks riiki : Alam-Egiptus ja Ülem-Egiptus. Umbes 3100aastat eKr liideti need kaks riiki üheks.Tekkis ühtne riik tugeva valitseja ehk vaarao võimu all. Pärimuse järgi o...
'Päikesejumala laev' ja 30'ndat - 'Elluärkamise maja'. Vanast kuningriigist pärit mängulaudadel on kujutatud tervet madu, kuid siiski varajasest kesk-kuningriigist pärit laudadel asuvad mänguväljad on mao seljas üksteisest eraldatud. Sellist eraldamist peeti ohu märgiks, sest see sümboliseeris mao surma. Kui Mehen ei kaitsnud päikesejumalat tolle vaenlaste eest, ei pruukinud päike enam järgmisel hommikul tõusta, mis omakorda tähistas lõppu kõigele elavale. Egiptlaste uskumuse järgi sümboliseerib mõiste 'elu' nii elavaid kui ka siit lahkunuid. Tõenäoline on, et alates tollest ajajärgust edasi keelati selle mängu mängimine just ebausu tõttu. 1920. aastal leidsid antropoloogid Sudaanist "Hüäänimängu", mis osutust praktiliselt identseks Meheniga. Mehen on olnud ka aluseks teooriatele, mille kohaselt võis Phaistose ketta näol tegemist olla lauamänguga. Kasutatud allikad: http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6887
vaaraod. Riiki valitses kuningas nõustajate abil. · Esimesena ajaloos hakkasid kasutama indoeurooplased sõjavankreid ning see tagas neile võidu vaenlase üle. Selle rahva sõjaväes istus sõjavankris kaks meest üks laskis nooli, teine juhtis sõidukit. · Aastal 1400 eKr muutis kuningas Supiluliuma selle võimsaimaks riigiks Lähis- Idas. · Aastal 1275 eKr toimus egiptlaste ja hetiitide vahel suur Kadesi lahing, mille tulemusel sõlmiti kuningas Hattusili III ja Ramses II vahel rahuleping. Süüria põhjaosa jäi hetiitidele, Palestiina egiptlastele. · Hetiitide kultuur austasid taevajumalat, hakkasid kasutama kiilkirja ja aastal 1300 eKr õppisid rauda töötlema. Aastal 1200 eKr tabas hetiidi riiki tundmatute rändhõimude rünnak. Hetiidi riik 1700 eKr-1200 eKr Pärsia riik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
