(Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke terviklikult meie päevini säilinud egituse vaarao matmispaik. Kunstitraditsioonid ja inimese maailmapilt Vaaraod peeti jumala asemikuks maa peal. Egiplaste usk oli polüteism, st. et kummardati mitut jumalat. Pühad loomad olid kass ja skarabeus. Samuti usuti ka hauatagusesse ellu. Vanad egiptlased arvasid, et pärast inimese surma elab hing edasi ning tuleb teatud aja järel kehasse tagasi. Seepärast püütigi hoolikalt säilitada surnukehasid , need balsameeriti ja maeti kindlatesse haudehitistesse. Egiptlased nimelt uskusid, et kui midagi kujutada, siis läheb see ka täide. ARHITEKTUUR Mastaba- koosneb maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asetsevast kastitaolisest kiviehitisest (püramiidi eelkäija). Mastaba areneb astmikpüramiidideks ja sealt edasi
Vana-Egiptuses lähtuti praktilistest vajadustest. Tõlgendati ja mõtestati üldist maailmakäsitlust usu alusel. Loodust puudutatavatele küsimustele pöörati üldjoontes vähe tähelepanu. Tänu astronoomia põhjalikule uurimisele koostati päikesekalender ning Siiriuse järgi osati ennustada üleujutusi. Geomeetrias osati arvutada kolmnurga ja ringi pindala, püramiidi ja silindri ruumala ning teati piid. Arstiteadus oli kõrgelt arenenud, kuna palsameerimisega saadi kogemusi. Egiptlased olid osavad silmaoperatsioonides, haiguste prognoosimises ning ravimite valmistamises salvidena või siis jookidena. Kirjandus Egiptuse kirjandus oli tugevalt seotud religiooniga. Näiteks võib tuua hümnid jumalatele, püramiidi raamatud ning surnute raamatud. Lisaks väljendasid elutarkust õpetussõnad. Esmakordselt hakati kirjutama novelle (,,Sinuhe jutustus"). Arhitektuur Materjaliks oli kivi. Ehitati hauakambreid (algul lihtsaid mastabasid, seejärel tekkisid
13 Isis Isis oli viljakuse ja emaduse jumalanna, Osirise naine ja õde ning Horose ema. Teda kummardati kui ideaalset ema ja abikaasat, kui ka looduse ja maagia matrooni. Isis on emaduse, maagia ning viljakuse jumalanna. Isis on tuntud ka kui surnute kaitsja ja laste jumalanna, kelledest "kõik algused võrsuvad". Hiljem uskusid muistsed Egiptlased, et Niiluse jõgi ajab igal aastal üle kallaste Isise kurvastusest nutetud psarate tõttu oma surnud mehe, Osirise pärast. Osirise surm ja taassünd elati läbi igal aastal rituaalina. 14 Seth Seth on vanaegiptuse mütoloogias kurjuse kehastus, Osirise (oma venna) tapja. Teda kujutati eesli peaga. 15 Horos
Itta vaatava Suure Sfinksi kõrval võite tunda end kääbusena, sest suuruselt on see võrreldav 6-korruselise elumajaga: (kõrgus 21 m ja pikkus 57,3 m. Sfinksi näo kõrgus on 5 m, laius 4,1 m, nina pikkus 1,71 m). Lisaks sellele on Sfinksi tempel ainus Muinas-Egiptuse Päikesele pühendatud tempel. Selles oli kaks altarit (idapoolses palvetati päikesetõusu ajal, läänepoolses - loojangul) ja 24 sammast - iga tunni jaoks üks. Jaotasid ju muistsed egiptlased aasta 12 kuuks, kuu 30 ööpäevaks ja ööpäeva 24 tunniks. Nagu Te näha võite on siit vaid paarikümmend meetrit eemal Graniittemtel, mis on ehitatud vaarao mumifitseerimise jaoks. Kujult meenutab see 12 m kõrgune pühamu suurt mastabat. . Templisammaste vahelt pääseb poole kilomeetri pikkusele ja kuni 5 m laiusele kiviteele, mis viib püramiidi jalamile Ülemise hauatempli juurde. Selle pühamu mõõtmed on 145 × 45
Õppeained: Õpiti liitmist, lahuamise, geomeetriat, astronoomiat, arstiteadust ja loomulikult kirjatehnikat. Haridus oli privileeg, sest see võimaldas ka talupojal saada kirjutajaks või ametnikuks haridus oli eelduseks ametnikuks või preestriks pääsemisel. TEADUS Üldiseloomustus: Teadusele ei pööratud rohkem tähelepanu, kui seda oli vaja praktiliste ülesannete läbiviimiseks, sest maailmakorraldus oli usu alusel mõtestatud. Astronoomia: Egiptlased olid esimesed päikesekalendri kasutuselevõtjad. Selle kasutuselevõtt põhines Niiluse üleujutuse korrapärasuse avastamisel. See polnud küll täiesti täpne liigaastate mittearvestamise tõttu, kuid esimene taoline maailmas. Päeval kasutasid nad päiksekella, öösel veekella. Geomeetria: vajalik ehitustegevuseks. Oskasid kolmnurga ning ringi pindala ning püramiidi ja silindri ruumala arvutada (tundsid piid).
ühist vara. Egiptuse keskmise riigi aega Keskmise riigi periood u 2000-1650 a eKr 1)Teeba tõusis riigi tähtsaimaks usukeskuseks, 2)Loodi elukutseline sõjavägi. Egiptuse kunsti 3 põhitunnust Valitsejaid kujutati alati suurematena, kui teisi inimesi, (mida tähtsam inimene, seda suurem kuju), valitsejaid kujutati alati külgvaates, jumalatel oli looma- või linnupea. Meditsiini areng, põhjused Egiptlased olid osavad kirurgid, nad oskasid teha keerulisi silmaoperatsioone, nad mõistsid, et haiguse tõrjel on tähtsad diagnoos ja ravi, mitte maagia ja palved. Neandertallased, mida oskasid? Millest elatusid? · Hakkasid kujunema u 250 000 a tagasi euroopas Homo anteccessor´ist · Olid hästi kohanenud jääaja karmide oludega(jässakas keha) · Kolju suurus ja ajumaht nüüdisinimesega enam-vähem võrdsed · Küttisid suuri imetajaid
Niiluse and - toit, papüürus, muda (viljakas maa) Enuma Elish - Babüloonia loomismüüt, keskmes on peajumal Marduki ülemvõim ning inimeste loomine jumalate teenistusse tsikuraat - astmiktorn, astmiktempel püramiid - püramiidikujuline suurtest kiviplokkidest kõrge ehitis, mida ehitati ja kasutati selleks, et peale vaarao surma paigutada sinna tema palsameeritud, sarkofaagis keha, osa tema varast ja naine. polüteism - usk mitmesse jumalasse, paljude jumalate austamine panteon - jumalate kogum, ühe usundi jumalad tempel - jumalusele pühendatud eradatud koht, jumaluse hoone palsameerimine - muumia valmistamine surnukeha õliga võides, siseelundite eemaldamine muumia - palsameeritud surnukeha Ka - see osa egiptlase hingest, mis ei liigu, mis jääb kehaga või sureb ära vms Ba - see osa egiptlase hingest, mis on võimeline liikuma peale surma ankh - vägi, lahkub kehast, kui avada muumia suu sarkofaag - puidust/kivist kunstiliselt kujundatud monume...
erinevad füüsikalised omadused. Keemistemperatuur puudub- laguneb enne ära. Kaltsiidi sulamistemperatuur on 1339 °C, aragoniidi sulamistemperatuur 825 °C. Kaltsiumkarbonaat lubjakivina on olnud tuntud tooraine ja ehitusmaterjal juba antiikajast. Lubjapõletamisel saadud lupja ja lubimörti kasutati V saj eKr Ateena Pikkade müüride ladumisel. Mörti ja krohvi tehti maasse kaevatud augus kustutatud lubjast. Lubjakivi on läbi aegade olnud ka kasutusel ehitusmaterjalina. Näiteks egiptlased kasutasid seda püramiidide ehitamisel Khufu püramiid on ehitatud täielikult lubjakivist. Ka muinaseestlased ehitasid oma linnused paekivist. Samuti on Eestis lubjakivist ehitatud kloostrihooned ning kirikud. Pärast Tallinna vallutamist taanlaste poolt 1219. aastal rajati Tõnismäele lubjapõletusahjud ja lubimörti hakati siingi kasutama ehitusel sideainena. Praegu enam kaltsiumkarbonaati paekivina ehituses ei kasutata. Selle põhjuseks on
Seal lepiti kokku kaupmeestega, kes lubasid nad kohale viia mööda mereteed, kuid esitasid ka tingimuse, et ristisõdijad peavad neid aitama võitluses mereröövlitega. Nii vallutatigi nende "pesa" Zara linn. Veneetslased suutsid aga veenda sõdalasi, et pole vahet, kas võidelda Pühal Maal või Bütsantsi vastu ja nii vallutatigi 1204 tormijooksuga Konstantinoopol. Lõhuti rohkem, kui suudet kaasa tuua. Ei halastatud isegi kloostritele, kirikutele ja raamatukogudele. 1268- Egiptlased vallutasid Antiookia 1291-Langes viimane tugipunkt Akka Idamaadele suunatud ristisõdade mõte kadus ning peagi avastasid kristlased palju teisi Euroopa rahvaid, keda ristida. Ristisõdade tulemused Kaubavahetuses algas kiire tõus. Juhtivateks linnadeks said Itaalia linnad. Samuti õpiti tundmatuid käsitöövõtteid. Nt hakati valmistama paberit. Suur oli ka kultuuriline mõju. Muutusid mood, riided. Kas ristisõdade põhjused ja ootused täitusid? Vaatlen neid eelkõige esimestel
Onegi koolist, poisi nimega Thotmes, kellele meeldis joonistada. Senmut tahtis, et ta poeg saaks Amoni templi suurde Elu majja õpilaseks (ja Thutmosis ka) ning kasutas selleks ära vana tuttavat Ptahorit, kes töötas kuningliku koljuavajana. Vaarao (lk 7) sõna ''vaarao'' oli algselt kasutusel kui kuninglik palee. Alates 18. Dünastiast (18. dünastia vaarao oli Tutanhamon, kes sündis 1333 eKr ja suri 1324 eKr müstilistel põhjustel) hakkasid egiptlased oma kuningaid nimetama vaaraodeks. Esimene kuningas, keda on teadaolevalt nõnda nimetatud, oli Thutmosis III. Tänapäeval nimetatakse sageli vaaraodeks kõiki Vana-Egiptuse kuningaid. Baldahhiin (lk 8) ehisvari voodi, trooni või muu kohal. Vanadel idamaadel oli see ülikute kohal kantav päikesevari. Karmiinpunasest damastist (tulipunase värvaine toonis helepunane ühevärviline lillmustriline riie puuvillane või linane) või brokaadist
väga kaua ja nõudis suuri kulutusi ja mõjus laastavalt majandusele. Hämmastav on püramiidide täpsus. Püramiidid paiknesid tihtipeale "surnute linnades". Egiptuse templi lihtsaim tüüp on nelinurkne. See oli kõrge müüriga muust maailmast eraldatud pealt suures osas lahtine ehitis. Väga tähtsat rolli mängisud sambad. Olid sammassaalid ja sammaskäigud. Kuulus tempel on Luxor. Sambad meenutasid Egiptuses kasvavaid taimi. Kasutati 16-kandilist nn. protodoooria sammast. Kuna egiptlased ei osanud kive mördiga siduda paiknesid sambad väga lähestikku koos. Omaette tüübi moodustasid nn päikesetemplid. Selle tähtsaimaks osaks oli kõrge obelisk siseõuel. Egiptuse raidskulptuur selle laia leviku põhjuseks oli usk hauatagusesse ellu. Oli ümarplastika ja reljeef. Materjalidest kasutati: lubjakivi, alebastrit, dioriiti, graniiti, puitu, pronksi, hõbedat ja kulda. Temaatiliselt oli skulptuur seotud religiooniga. Selleks, et hing leiaks peale surma
Üks naine tõusis enamasti esile. Tavaliselt oli see peanaine vaarao õde. Ta võis mõnikord ka riigiasjade arutamisel kaasa rääkida. Ka naine võis olla riigi ainuvalitsejaks. Mehed kandsid seelikuid, riided olid peamiselt linasest kangast. Toiduks oli leib ja joogiks odrast ja leivast pruulitud õlu. Söödi tatleid ja viigimarju ning püüti kala ja joodi mõdu. Religioon Harituimad olid preestrid. Oli oma olemuselt paganausk ehk polüteism. Egiptlased austasid paljusid jumalaid mitme jumala kultus. Jumalaid ligi 1000. Osad kehastasid loodusnähtusi, tihti ka mõni mõnda püha looma või lindu.peaasi oli jumalaid karta ja austada ning kohusetruult usukombeid täita. Tähtsaim oli päikesejumal Ra keda kujutati eaka mehena. Ta oli maailma looja ja valitseja. Teda hakati samastama Teeba jumala Amoniga keda kujutati tavaliselt inimesena, mõnikord oli tal jäära pea. Uue- Riigi ajal sai Amon-Rast peajumal. Osiris oli tema pojapoeg
templeid, mis hüksoslaste ajast saadik seisid varemeis. Oma "isa"Amoni meeleheaks alustas Hatshepsut toreda templi ehitamist, mis asetseb kaljude jalamil Teeba läänekaldal Deir el-Bahris. Tempel laskus terrassidena Niiluse suunas ja oli kaunistatud rohke arvu sammastega. Terrassidele kavatseti istutada mirdipuid ning muid taimi, mis annavad healõhnalisi vaikusid suitsutamiseks jumalateenistusel. Tempel pidi muutuma selleks Pundi "jumalikuks maaks", kust egiptlased vedasid sisse kallihinnalisi kaupu. Hatsepsut saatis oma ekspeditsiooni Punti (praegu Somaali?), mis asetses Aafrika rannikul lõuna pool Punast merd. Templi seintel kujutatakse ekspeditsiooni tulemusi väga üksikasjaliselt: "Laevad olid väga raskesti lastitud Pundimaa imedega, jumaliku maa igasugu healõhnalise puuga, mirdivaigu ja tooreste mirdipuude virnadega, eebenipuuga ja puhta elevandiluuga, Emu rohelise kullaga, kaneelipuu, viiruki, silmasalvide, paavianide, määrkasside, koerte,
ODER Iseloomustus · Oder ehk harilik oder (Hordeum vulgare) on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv üheaastane teravili. · Odra perekonda kuulub 40 liiki. · Eristatakse kahe-, nelja- ja kuuetahulist otra. 2 3 · Kõige kauem tuntakse kuuerealist otra (valmis kõige varem). · Seda kasvatasid egiptlased, indialased, juudid ja kreeklased, roomlased. · Vana-Kreekas viljeldi ka kahe- ja kolmerealist otra. 4 Botaanilised tunnused · Narmasjuurestik areneb 48 idujuurest. · Võrreldes teiste teraviljadega juurestik mõnevõrra väiksem. · 85% juuremassist paikneb 2025 cm sügavusel. · Kõrs: - püstine, - õõnes, - pikkus 5080 cm. · Leht: - rööproodne, - keelekesega. 5 6
Fourth level Fifth level Hieroglüüfkiri Egiptuses tekkis kiri koos riigiga aastal 3000 e.Kr. Algul oli kasutusel vaid piltkiri. Aja jooksul arenesid välja hieroglüüfid. Hieroglüüfe oli umbes 1000 ja seetõttu oli nende õppimine pikk ja raske protsess. Osa oma tekstidest raiusid egiptlased kivisse. Sellised raidkirjad jutustasid vaaraode kuulsatest tegudest. Vähem tähtsaid tekste kirjutati papüürusele. Egiptuse hieroglüüfid desifreeriti teadlase Champollioni poolt. Vaatamisväärsused Egiptus ongi tervenesti üks suur vaatamisväärsus. Eelkõige on ta tuntud suurte püramiidide poolest, kuid seal on palju muudki huvitavat vaadata. PÜRAMIidid Egiptuse püramiidid kuuluvad antiikaja seitsme maailmaime hulka. Umbes kaks
AJALUGU 11C Ajaloo allikad ja eesmärgid ARHEOLOOGILISED PERIOODID 1. Kiviaeg-2,5 miljonit aastat tagasi- 3 tuhat aastat eKr. paleoliitikum- Eestis asustus puudus, jääaeg. Korilus ja küttimine. mesoliitikum-keskmine kiviaeg, osati vibu teha, savinõusid, kangast kuduma, vanemad asulapaigad Eestis. Väga tähtis oli toit. Polli küla Pärnu jõe ääres, Kunda lammas. Oskasid tuld kasutada. neoliitikum- noorem kiviaeg. Asva asula Saaremaal. -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- - Emajärgne sugukond Kiviajal ehk matriarhaat. 2. Pronksiaeg (tina + vask)- 3000a eKr - 1000a eKr. Põlluharimine-korilusest sai alguse. Karjakasvatamine-küttimisest. 3. Rauaaeg- 1000 eKr-13 saj. - esimesena hakkasid maailmas rauda kasutama hetiidid, elasid Kesk-Aasias. Hakkavad tekkima üksikpered ja varanduslik ebavõrdsus. -------------...
AJALOO EKSAMI KORDAMINE VanaEgiptus: ajalooallikad MÕISTED: Vaarao egiptlased samastasid vaaraod erinevate jumalatega. Pistrik oli üks peamisi sümboleid, kuna eelkõige oli vaaraoks kõrguste isand Horos. Vaaraost sai pärast surma surnute riigi valitseja. Püramiid vaaraole pühendatud hiiglaslik haudehitis, mille sees oli valitseja hauakamber. Sfinks lõvi kehaga ja inimese peaga mütoloogiline olend Cheopsi püramiid Egiptuse püramiid mis on nime saanud jumala järgi. Maailma kõrgeim. VanaKreeka: ajalooallikad MÕISTED:
Sissejuhatus: Vana Egiptuse kultuur jagunes järgnevalt: Vanem kiviaeg - kuni 10 000a. e.Kr. Siis jahtisid egiptlased lõvisid, kitsi ja metsikuid karju maal ning krokodille ja jõehobusid jõe soos. Noorem kiviaeg - algas umbes 5000 a. e.Kr. Sel perioodil avastasid inimesed tule. Õppisid loomi karjatama ja vilja kasvatama. Kahe kuningriigi maa - mis sai alguse umbes a. 3000 e.Kr., kui Menes ühendas Ülem- ja Alam-Egiptuse. Kaevati kraave, et kuivendada pinnast. Tekkisid kindlad külad. Vaaraode valitsemine - 2920e.Kr.-332 e.Kr. Egiptuses oli oma oma võimsuse tipul.
" (Proklos, Kommentaar Eukleidesele 352.1418) "Eydêmos en tais Geômetrikais historiais eis Thalên toyto anagei to theôrêma: tên gar tôn en thalattêi ploiôn apostasin di' hoy tropoy phasin ayton deiknynai, toytôi proskhrêsthai phêsin anagkaion." See, et Thales mõõtis laevade kaugust merel, nagu ka püramiidi kõrgust, ei tähenda veel, et ta pidi nimetatud teoreemi teadma. Tegemist on Aahmesi seqt'i-leidmise protseduuri rakendamisega. Kuid egiptlased ei kasutanud seda protseduuri niisuguste ülesannete lahendamiseks. Thalese puhul pidi olema tegemist kas analoogia või üldise meetodiga. See, et need teoreemid võivad pärineda Thaleselt, on vähem kaheldav, kui päris "Thalese teoreem" (Diog. Laert. I 24j). Kuuendaks konkreetseks geomeetriliseks saavutuseks on paljukiidetud püramiidide kõrguse mõõtmine. Thales joonistas ringi sisse täisnurkse kolmnurga. Babüloonia ja Egiptuse preestritele oli
Piiblis räägitakse Paabeli tornist, mis oli Babüloni jumala Marduki templi tsikuraat, mille 4-nurkse aluse külg oli üle 90 m ja mis olevat tõusnud 7 astanguga samuti 90m kõrgusele. Babülon alistus 539. aastal pärslastele, kes ühendasid oma suurriiki kogu Lähis-Ida, Türgi ala ning Kreeka kolooniad. Pärsia kunst ühendas seetõttu endas mesopotaamia ja varase kreeka kunsti traditsioonid. VANA-EGIPTUSE ARHITEKTUUR – Egiptlased kasutasid oma arhitektuuris ja skulptuuris enamasti kivi. Kivist haudehitisi said endale lubada ainult ülikud. Nende muumiate säilitamiseks ehitati mastabasid, mis koosnesid maa-alusest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast kastitaolisest kiviehitisest. Selles oli tavaliselt 1 ruum, mida kasutati rituaalideks (alates V dünastiast mitu ruumi). Vaarao jumalikkust arvestades pidi tema haudehitis olema oluliselt suurem, kui ühelgi tema alamal
loomakontidest, sarvedest, mammuti kihvadest. Ühes vanas Egiptuse legendis räägitakse, et üks jumalaist tõuganud juhuslikult kilpkonna kesta. Selle sisemuses olnud aga mõned kuivanud ja pinguletõmbunud sooled, mis hakanud helisema järsust löögist kesta pihta. Olid ju paljude vanade pillide koostisosaks tõesti kas kilpkonna kest või õõnestatud kõrvits. Selline pill oli nt. hindude vina. Flööt on pill, mida tundsid kõik rahvad. Mängiti kuni 7 heli. Harfi tundsid egiptlased juba 3-4 tuhat aastat e.m.a. Keeli oli kuni üheksa. Kreekas olid levinumad näppekeelpillid: barbiton, forminks, 7-keelne lüüra, kitara. Lüüra olla toodud Kreekasse kas Egiptusest või Assüüriast. Kilpkonna kilbi mõlemale äärele on kinnitatud antiloobi sarv, mis on ülevalt ühendatud pulgakesega, kuhu kinnitusid keeled (esialgu 4 keelt). Puhkpillimuusikat peeti sageli barbaarseks, mis võib inimeses vastuolulisi tundeid tekitada, vahel isegi hulluseni viia nt. aulos. 3. Kes on leviit
KULD (AU) Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina. Kulla keemilise elemendisümbol on Au ja aatomnumber 79. Puhas kuld ei oksüdeeru hapnikus ega vees, tänu sellele säilib kulla kollane värvus ja läige. Keemiliselt on kuld 11. (ehk IB) rühma 6. perioodi d bloki element. Normaaltingimustes on kuld üks inertsemaid elemente. Seetõttu esineb kulda tihti puhtal kujul kamakatena, teradena kivides, kulla veenides või jõesettes. Harvem leidub kulda ka ühendites, näiteks telluuriga. KEEMILISED OMADUSED Kuld ei korrodeeru ja sära ei tuhmu ,tänu keemilisele toimele on kuld püsiv, seepärast nimetasid vanaaja õpetlased ja alkeemikud kulda metallide kuningaks. Seetõttu on ka kuld väga sobiv materjal valuuta ja ehete tegemiseks ja teiste reageerivamate metallide...
juutidele kuuluma), kuid kohalikele moslemitele ja araablastele see ei sobinud absull. Tänased lähis ida konfliktid on suuresti sellest alguse saanud. Konfliktid juutide ja moslemite kui ka moslemite ja läänemaailma vahel kuna nüüd oli läänemaailm vaenlane. Enne lõhe saadi jumala hasti labi. Loodi sest juutidel polnd kunagi nn oma riiki. Palju sõdu ja siiani hoitakse iisraeli vägivallaga vms enda käes. 24. suessi kriis 1956, egiptlased tahtsid (ja said) suessi kanalit enda kätte brittidelt. Nasseri (egiptuse presidendi) juhtimisel. 25. islamirevolutsioon toimus 1979 iraanis. Revolutsiooni juhiks oli Ajatolla Khomeini. Revolutsiooniga tuli uus nn põhiseadus Koraan (ainus maailmas kus pohiseaduse asemel puhakiri). Tänapäeval taoline riigikord kõikjal araabias. 26. islamifundamentalismi põhjused?????????????????????? 27. Kommunism levis ka ladina ameerikas, kuid teisiti terroristirühmitajate kaudu
Kui see vastab tõele, võib sfinksi vanus ulatuda 7000. aastasse e.m.a. Sfinks on valmistatud karjääri jäänud hiiglaslikust kaljurünkast. Kuju kõrgus on 20 m ja laius 73 m. Sfinksi näo kõrgus on 5 m, laius 4,1 m, nina pikkus 1,71 m. Sfinksi tempel on ainus Muinas-Egiptuse Päikesele pühendatud tempel. Selles oli kaks altarit (idapoolses palvetati päikesetõusu ajal, läänepoolses - loojangul) ja 24 sammast - iga tunni jaoks üks. Jaotasid ju muistsed egiptlased aasta 12 kuuks, kuu 30 ööpäevaks ja ööpäeva 24 tunniks. Sfinksil on peas vaarao peakate ja laubal asuv kobra on valitseja sümbol, kuid osa ninast on hävinud ja habe on täielikult kadunud. Arvatakse, et habe oli algselt krohvitud ja punase värviga kaetud. Liiv on korduvalt monumendi enda alla matnud, mitu korda on Sfinksi restaureeritud. Ürikute järgi tehti seda esmakordselt vaarao Menheprura korraldusel XV sajandi lõpus eKr., viimati aga aastail 1925-1926. ( 11 )
tõenäoliselt need on haud ehitised. Egiptus Alates 4 aasta tuhandest e.kr arenes niiluse kallastel kõrge tasemeline ja omapärane kunst . Selle suurepärase kuntsi loojate egiplaste päritolu kohta ei tea midagi kindlat . Arvatavasti oli see põline afrika rahvas kes kuulus indo vahemere rassi .Muistne egiptlane oli elu rõõmus ja rahu armastav ta oli sügavalt usklik. Egiptuse usk nõudis et kummardati mitut jumalat . egiptlased uskusid et inimene peab pärast surma elama umbes samasugustes tingimustes nagu ta elas enne surma .Kõige enne oli matmis paik võimalikult kindel ja püsiv nii näeme egiplased nedne kõige kõrgem sugu vaarao .Hoolisi vähe elu hoonetest haud ehitised on püramiidid kuulsamad mälestisi . egiptus saab vägevamaks riigiks vallutab naaber riike ja saab suuremaks . elamu ja lossi ehitamine oli egiptuses väikese tähtsusega.et hing saaks tarbe korral surnukehasse
Need iseloomustavad inimeste omapäraseid poose. Kõik kehaosad antakse kõige iseloomulikumalt küljelt- jalad ja pea külgvaates, õlad ja silm otsevaates. Ei olnud tegemist oskamatusega vaid kindlatest reeglitest kinni pidamisega. Piirjooned olid süvendatud, pildid olid värvitud maitsekates toonides ning sinna lisandusid hieroglüüfid- vanade egiptlaste piltkiri. Arvatakse, et piltidel ei kujutatud nii võrd tegelikkust, vaid seda, mida loodeti juhtuvat. Egiptlased nimelt uskusid, et kui midagi kujutada, siis läheb see ka täide. Maalil asetati tagumised seemed lihtsalt üles esimeste kohale. Egiptuse kunst oli rajatud uskumustele. Nende ehitatud püramiide peetakse 7 maailma ime hulka. Egiptlastel olid kunstis ranged reeglid. Nende teosed on väga iseloomulikud ja erilised. Tänu uskumustele ja rangetele seadustele püsis epiptuse kunst umbes 2500 aastat muutumatuna. Oma lõpuaegadel hakkas ta aga muutuma, sest seda mõjutasid teiste rahvaste
toetamiseks naatriumoksiidi kamakaid. Kui poti alla tuli tehti, hakkas aga sooda kõikide imestuseks sulama ning segunes poti all kaldal oleva liivaga. Kaupmeeste üllatuseks tekkis sinna hiljem, kui segu oli ära jahtunud, läbipaistev tardunud kiht - see oli klaas. Hoolimata sellest, kus ja millal esmakordselt klaasi nähti, hakati seda esmakordselt meisterlikult valmistama Egiptuses. Keerukalt ja kaunilt vormitud klaas ilmus nähtavale kuidagi väga äkki ning see vihjab sellele, et egiptlased võisid importida klaasivalmistamisoskuse kuskilt mujalt, aga see jääb meile saladuseks. Peale Süüria ja Egiptuse vallutamist sajandil õppisid roomlased klaasitegemise kunsti sealsetelt meistritelt ning arendasid välja Rooma klaasitööstuse. Rooma Impeeriumi laienedes laienes ka klaasimeisterdamise kunst, Rooma Impeeriumi allakäigul käis alla ka klaasikunst. Koos Impeeriumi langusega tulid klaasivalmistamiskeskused tagasi Kesk Itta, ning püsisid seal kuni Renessansiajastu alguseni
Küüslauk on üks universaalne maitseaine, mida kasutatakse kõikides teravamaitselistes toitudes. Küüslauku kasutatakse laialdaselt maitseainena ja paljude haiguste ravimiseks. Kasutatakse seedeorganite tegevuse soodustamiseks, vereõhu alandamiseks ja veresoonte lubjastumise vastu. Säilitatakse kuivas ja pimedas. Marineeritult. Toatemperatuuril saab küüslauku säilitada mitme kuu jooksul. Porrulauk Porrulauku kasutasid toiduks juba muistsed egiptlased ja kreeklased. Porrulaugu eriti väärtuslik ja maitsev osa on lehetuppedest moodustuv õrnakoeline vars koos selle sibulaga. Tarvitatakse ka noori rohelisi lehti. Porrulauk ei ole eriti vitamiinirikas, kuid sisaldab rohkesti kõiki vajalikke mineraalaineid. Porrulauk (A. porrum) on tõenäoliselt Vahemeremaade idaosast pärit kultuurtaim. Külmaõrnuse tõttu kasvatatakse teda tavaliselt üheaastasena, Lääne- Euroopas aga ka kaheaastasena
REFERAAT TEEMANDID Juhendaja: Ulvi Tiisler Koostaja: Deivi Nool Jõgeva 2011 Teemandist üldiselt Inimkond tunneb teemanti üle kuue tuhande aasta. Juba püramiidide rajamisel töötlesid muistsed egiptlased kive teemandiga. Vääriskivide hulgas on teemat kõige ilusam ja kallim. Suure murdumisnäitajaga ja valguse dispersiooni tõttu helgivad lihvitud teemandid (briljandid) spektrivärvides ja paeluvad ka erakordse värvimänguga. Teemandist kõvem on vaid selle tehislik nanokristalliline vorm hüperteemant. Teemandi hinna määravad 4 tunnust: mass, lihv, läbipaistvus ja värvus. Teemanti ja teiste vääriskivide massi mõõdetakse karaatides (ct), kusjuures 1 ct= o,2 g
VANAAJA TSIVILISATSIOONID Religioon Muistne Egiptus Egiptuse ühiskonna harituim osa olid preestrid, kes kujundasid nende vaimuelu ja mõttemaailma. Seega tuntaksegi egiptuse religiooni ja maailmapilti eelkõige preesterkonna pilgu läbi. Egiptlased austasid paljusid jumalaid. Neid võis olla üle 800. Osad kehastasid loodusnähtuseid, pajude puhul oli tegu mõne pühaks peetud looma jumalustamisega. Jumalate seast oli tähtsaim päikesejumal Ra, kes oli maailma looja ja esmane valitseja. Teda hakati samastama Teeba jumala Amoniga. Uue riigi ajal sai Amon-Ra tõeliseks peajumalaks. Tema tähtsaim pühamu oli Karnaki tempel Teebas. Järgmiseks valitsejaks sai tema pojapojapoeg Osiris, kes oli viljakuse jumal ja suur inimkonna heategija. Temaga seondub egiptuse mütoloogia tähendusrikkaim lugu. Tema õde ja abikaasa oli jumalanna Isis. Nende kuri vend, viljatu läänetuul Seth tüke...
edasitõmbamiseks ümaraid palke, mida kasteti veega, et muuta teed libedamaks. Paljud töölised said ehitusel viga, kas murdsid luid või kukkusid surnuks, kuid nad uskusid, et püramiiidide ehitamine annab neile võimaluse nautida hauatagust elu koos vaaraoga. Üksnes tee ehitamine kivimurrust tulevase püramiidini kestis mitmeid aastaid. Püramiidi ehitati kogu vaarao elamise aja ja kohe peale vaarao surma alustati uut püramiidi ehitamist järgmise vaarao jaoks. Me teame, et vanad egiptlased seostasid oma jumalaid tähtedega. Teadlased arvavad, et kolme suure püramiidi paigutus Maal vastab täielikult Orioni vööle taevalaotuses. Ehitised asuvad ühes reas ja väikseim on pisut kaugemal vasakul, täpselt nii, nagu on paigutunud kolm tähte tähtkujus. Vana Riigi ajastu ehitismälestitest on kõige kuulsamad kolme vaarao püramiidid Giza väljal, Kairo lähedal. Suurim neist on Cheopsi püramiid ( 147 m kõrge ja põhjapindala üle 5 hektari)(ehitamine kestis üle
Vana-Egiptuse arhitektuur Sissejuhatus. Egiptuse arhitektuuri omapäraks on see, et suures osas loodi see uskumuste mõjul. Vanad egiptlased arvasid, et pärast inimese surma elab hing edasi ning tuleb teatud aja järel kehasse tagasi. Seepärast püütigi hoolikalt säilitada surnukehasid, need balsameeriti ja maeti kindlatesse ehitistesse, mis spetsiaalselt tehti surnute jaoks . Et surnu saaks ka hauataguses elus nautida kõiki mugavusi, pandi talle hauda kaasa igasuguseid kaunilt kujundatud tarbeesemeid ja luksusesemeid, samuti teenrite kujukesed. Juhuks, kui inimese surnukeha peaks kuidagi hävima, tehti temast veel kujusid, et hing saaks tagasi tulles nendesse asuda. Püramiidid. Egiptuse ehituskunsti vanimad ja ühtlasi omapärasemad ehitised on Vana riigi valitsejate haudehitised püramiidid. Neid on tänaseni säilinud umbas 100. Nad asetsevad Memphisest lääne pool, moodustades umbes 70 kilomeetri pikkuse rea. En...
Tuntumad Giza püramiididest on Cheopsi, Chephreni ja Mykerinose püramiidid. Giza püramiide loetakse üheks seitsmest maailma imedest. Imeks nimetatakse neid püramiide sellepärast, et need on valmistatud ligi 3 tonnistest kiviplokkidest ning nende valmistamisel polnud vahendeid, mida on praegu võimalik kasutada. Püramiidide ehitamiseks kasutati kange ning rulle. Materjaalidest kasutati kohaliku kivimurru halli lubjakivi. Esialgu katsid egiptlased haua kiviplaatidega, või müürisid selle kinni. Edaspidi ehitati hauakivi kohale maapealsed ruumid - kujunes mastaba. Nii hakkasid maapealset osa nimetama väljakaevamistel osalenud fellahhid, kuna see meenutas neile koduukse kõrval seisnud istepinki (araabia keeles mastaba). Selle nimetuse all ongi need haudehitised teaduses tuntud. Püramiidide ja templite seinad kaeti maalingutega. Maalidel oli kujutatud jumalaid mõtlemas, kas surnu elu on ära teeninud õiguse igavesele elule
klassikalises seitsme maailmaime loendis seda ei mainita. Egiptus Kõige tuntumad püramiidid on Egiptuse püramiidid. Peaaegu kõikidel püramiididel oli lihvitud ja peegelduv valgest lubjakivist pind, mis jättis kaugelt vaadates mulje, et need läigivad. Nurgakivi oli enamasti tehtud kõvemast kivimist nagu näiteks graniidist või basaldist, mis oli omakorda kaetud kulla või hõbedaga. Pind oli väga peegeldav. Püramiidid rajati vaaraode hauakambriteks. Egiptlased uskusid surmale järgnevat igavest elu. Surnud palsameeriti ja haudadesse pandi neile kaasa kõik eluks vajalik. Esimene püramiid püstitati kolmanda dünastia ajal. Tegu oli astmik püramiidiga, mis koosnes kuuest laotud tasemest. Esimesed püramiidid ehitatigi astmelisteks, sest inimesed uskusid, et vaarao hing ronib mööda astmeid püramiidide tippu ja ühineb seal päikesejumal Raga, keda peetakse kõikide vaaraode isaks. Hilisemal perioodil rajati ka siledate külgedega. Ehitamine
C. Mis ajastust kujutatu pärineb? D. Mida kujutatu meile mineviku kohta räägib ehk mille kohta me ajaloolastena neilt infot saame, miks on need ehitised või asjad MEIE jaoks olulised? 1. Pildil on Džoseri astmikpüramii, pärineb Egiptuse kultuurist. Ehitati u. 2650-2630 eKr ehk Varadünastilisel ajastul, see on Giza püramiidide eelkäija ja näitab meile kuidas vanad egiptlased alustasid püramiidide ehitamist, millised esimesed püramiidid välja nägid ning selle järgi saab teha järelduse, et nad suutsid teha koostööd, tööjaotust (töölised, juhendajad jne). 2. Piltidel on erinevad bareljeefid, pärinevad Mesopotaamia kultuurist, Uus-Assüüria ajastust. Bareljeefid kujutavad erinevaid asju ja sündmusi (kuningaid lõvisid jahtimas, linnade vallutamist), mis
Ühes vanas Egiptuse legendis räägitakse, et üks jumalaist tõuganud juhuslikult kilpkonna kesta. Selle sisemuses olnud aga mõned kuivanud ja pinguletõmbunud sooled, mis hakanud helisema järsust löögist kesta pihta. Olid ju paljude vanade pillide koostisosaks tõesti kas kilpkonna kest või õõnestatud kõrvits. Selline pill oli nt. hindude vina. 7 keelt, mis pandi helisema trillerit meenutava plektroniga. Flööt on pill, mida tundsid kõik rahvad. Mängiti kuni 7 heli. Harfi tundsid egiptlased juba 3-4 tuhat aastat e.m.a. Keeli oli kuni üheksa. Kreekas olid levinumad näppekeelpillid: barbiton, forminks, 7-keelne lüüra, kitara. Lüüra olla toodud Kreekasse kas Egiptusest või Assüüriast. Kilpkonna kilbi mõlemale äärele on kinnitatud antiloobi sarv, mis on ülevalt ühendatud pulgakesega, kuhu kinnitusid keeled (esialgu 4 keelt). Puhkpillimuusikat peeti sageli barbaarseks, mis võib inimeses vastuolulisi tundeid tekitada, vahel isegi hulluseni viia nt. aulos. 3. Kes on leviit
üldistamine ja monumentaalsus, mis on ilmne isegi väikeste kujukeste kõrval. Egiptlaste uskumuse kohselt ei piisanud üksi keha säilitamisest. Kui ühtlasi säilitati kuninga elutruu kujutis, oli kahekordeslet kindel, et ta jääbi igasveti edasi elama. Sestap kästi skulptoritel raiuda kõvast kulumatust graniidist välja kuninga pea, mis paigutati hauakambrisse, kus keegi seda ei näinud. Kuju pidi oma võlujõuga aitama kuninga hinge elus hoidma. Üks väljend mida egiptlased skulptori kohta kasutasid, oligi ,,tema-kes-hoiab-elus". Esialgu kehtis see tava vaid kuningate puhul, kuid peagi hakati ka kuninga õukonda kuuluvate ülikute jaoks rajama tagasihoidlikumaid hauapaiku ühtlastes ringides kuninga kalmu ümber; ja ajapikku jõuti nii kaugele, et iga endast lugupidav inimene pidi ettevalmistusena teispoolseks eluks tellima endale hinnalise haukambri, kuhu asetatakse tema muumia ja kuju ning kus tema hing 5
Kain ja Aabel- Eeva ja Aadama kaks poega. Vanem poeg Kain oli põllumees ja noorem Aabel karjakasvataja. Lõikusajal ohverdas Kain jumalale vilja oma aiast ja Aabel noore looma oma karjast. Jumal Kaini ohvrit vastu ei võtnud, sest Kaini ohvrialtarilt roomas suits vastu maad. Kain sai vihaseks ja tappis oma venna ja Jumal tegi Kaini kodutuks. Käsulauad- Jumala poolt Moosesele antud kivilauad, kuhu peale on kirjutatud kümme käsku, mida rahvas peab järgima. Egiptuse vangipõlv- Egiptlased panid Iisraeli rahvale peale raske orjuse ja määrasid neile kalgid töödejuhatajad, sest uus egiptuse vaarao arvas et kuna neid on nii palju võivad nad egiptuse rahvale ohtlikuks muutuda. Hiljem otsustas Jumal neile vabastaja saata. Kuldvasikas- Aaroni kuldrõngastest valmistatud vasikas rahvale, sest nad tahtsid jumalat kes neid juhiks kui Moosest pole. Rahvas hakkas vasikale ohverdama. Selle eest tahtis Jumal rahvast hävitada aga Mooses palus et ta seda ei teeks. Kui
................................................................................lk 6 Galerii.........................................................................................................lk 7 Kasutatud kirjandus..................................................................................lk 9 Sissejuhatus Muistse Egiptuse kunst, eriti arhitektuur, on väga huvitav ja kaunis. Selle ilu mõistmiseks tuleb aga teada, et suures osas loodi see uskumuste mõjul. Nimelt uskusid egiptlased, et peale inimese surma elab hing edasi ning naaseb teatud aja pärast kehasse. Seepärast säiliatigi surnukehasid väga hoolikalt, need balsameeriti ja maeti kindlatesse haudehitistesse. Neile pandi kaasa erinevaid tarbe-ja luksusesemeid ning teenrite kujukesi, et surnu saaks hauataguses elus elu nautida. Kõige paremini hoolitseti muidugi selle eest, et kindlustada igavene elu vaaraole. Vana-Egiptuse riigi ajal ehitati neile hiigelsuuri haudehitisi: mastabaid, astmikpüramiide ja
Viljaka poolkuu piirkond-sellise nimetuse on põlluharimise sünnipiirkond saanud oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas küllaldaselt vihma ning tingimused viljakasvatusek solid seega soodsad. Põlluharimine saigi meile teadaolevalt alguse just nimetatud mägede ümbruskonnas. Kujunesid esimesed tsivlisatsioonid seal. 2. Egiptuse religioon ja kultuur Egiptuse religioon. Egiptlased mõistsid ja mõtestasid maailma üldist korraldust müütide ja religiooni kaudu. Preestrite ülesanne oli tähtsamate jumalate eest hoolitsemine ja religioossete tõekspidamiste täpsem sõnastamine. Eelkõige preesterkonna pilgu läbi tunneme Egiptuse maailmapilti ja religiooni. Austatud jumalate hulk oli neil tohutu, tähtsaks peeti jumalate austamist ja nende eest hoole kandmine rituaalselt, loodeti jumalate heasoovlikusele ja toetusele siis. Jumalate auks tehtud templid. Elus pärast
m.a) saavutas Egiptuse territoriaalne laienemine oma haripunkti, ulatudes lõunas (Nuubias) Niiluse neljanda kärestikuni (tänapäeval Sudaani põhjaosa) ja põhjas Süüriani. Sellel perioodil valitsesid Egiptust kuulsad vaaraod, nt Hatsepsut, Thutmosis III, Ehnaton ja tema naine Nofretete, Tutanhamon ning Ramses II. Kolmandat vaheperioodi iseloomustavad liibüalaste, nuubialaste ja assüürlaste vallutusretked Egiptusesse, kuid egiptlased suutsid need sissetungijad riigist lõpuks välja lüüa. 5 Niiluse kingitus Egiptuse tsivilisatsiooni tekkes oli esmatähtis roll Niiluse jõel. Kõrbetest ümbritsetud Niiluse orus toimusid iga-aastased üleujutused (tavaliselt juulist kuni detsembrini), niisutades ja väetades mudaga egiptlaste põlde. Kohalikud kutsusid viljakat muda Niiluse kingituseks.
ehitusmaterjalid, neid veidi töödeldes saab väga palju erinevaid materjale. Paljud majad vaesemates Maa piirkondades vaid taimedest tehtud ongi, kasutades puu tüve seinteks ja taladeks ja lehti katuseks ja vihma eest kindlustamiseks. Ei saa mainimatta jätta ka seda, et taimedest toodetakse paberit, mida me kõik tänapäeval kasutame ja millest valmistatakse erinevaid trükiseid ja raamatuid. Taimede kasutamine paberina või selle algmaterjalina sai alguse Vanas-Egiptuses, kus egiptlased kasutasid Niiluse jõe kallastel kasvava papüüruse kuivatatud varsi selle peale kirjutamiseks.3 Tänapäevane paber ja selle tootmise meetod pärineb hiinlastelt, kes 1000 aastat tagasi töötasid välja meetodi, kuidas saada valget paberit. Taimekasvatusest ei saa üle ega ümber ka põllumajanduse kõrvalharul loomakasvatuses. Tänapäevane loomade söötmine toimubki põhiliselt enda poolt kasvatatavate taimede alusel, kuhu siis mõnikord lisatakse muid toidulisandeid
Sissejuhatus Käesoleva töö eesmärk on anda ülevaade spooni omadustest, põhimõõtudest, valmistamise tehnoloogiast, tootmise iseärasustest ja kasutusvõimalustest. Töö teises pooles toon välja suuremad spoonitootjad ja -müüjad Eesti turul ning spoonide hinnaklassi. I. Spoon Spoon on õhuke puiduleht (lehtvineer), mida kasutatakse ristvineeri valmistamiseks ja vähemväärtuslike puitmaterjalide vääristamiseks ehk pealistamiseks ehk spoonimiseks. Spooni tootsid juba vanad egiptlased, kes kasutasid seda mööbli ja sarkofaagide valmistamiseks. Spooni kasutamine võimaldab kokku hoida väärtuslikku puitu, sest pealistamiseks kasutatakse ainult imeõhukest lehte. Puidu spooniks lõikamine on ümarmetsamaterjali kasutamise säästlikumaid võimalusi. 1 m³ palgist saab tavaliselt 600–1000 m² spooni. See annab võimaluse pinna katmisel niisuguse väärismaterjaliga valmistada mitukümmend korda
egiptuse kirja põhimõte oli keeruline ja nõudis suurt hulka märke (kasutusel oli u 1000 hieroglüüfi). seda õpiti templite juures preestrite järelvalve all. see võttis kaua aega. siiski suur tuupimine tuli sulle kasuks- sa võisid päseda preesterkonda ja tagas sulle kindlustatud elujärje. TEADUS neil oli huvi maailmas toimuva vastu, kuid see ei kõigutanud nende maailmapilti. ei püütud lahendada teaduslikke probleeme või neid ammugi tõestada. egiptlased olid aga esimesed kes võtsid kasutusele täpse päikesekalendri. see põhines tähelepanekul, et niiluse üleujutus algas iga kord siis kui tähtt sirius jälle ilmub koidikul taevasse.siirius ilmus alati uuesti 365 päeva pärast, mis jagati 12 kuuks milles oli 30 päeva. üle ji veel 5 päeva. geomeetrias oldi asjalik. osati ruumalasid ja pindalasid arvutada(pii). arstiteadus oli hämmastav. tehti keerulisi operatsioone ja palsameerimine. ravimid. KIRJANDUS
Sündis: 69 eKr, Aleksandria, Egiptus Suri: 12. august 30 eKr, Aleksandria, Egiptus Abikaasad: Marcus Antonius (abiell. 32 eKr30 eKr), Ptolemaios XIII, Ptolemaios XIV Lapsed: Caesarion, Cleopatra Selene II, Alexander Helios, Ptolemy Philadelphus TEMPLID Uue riigi aegsed suurimad ehitised Asusid haudehitiste vahetus läheduses Tõid kaasa uue seisuse - preetsrid Tempel oli kuningavõime ülistavaks sümboliks Ehitati jumalate ja jumalannade kummardamiseks Vanad egiptlased uskusid, et jumalate hinged elavad templites. Iga templi südames asus jumalakuju. Seda võisid vaatamas käia vaid vaarao ja ülempreester Kunstnikud maalisid majade ja hauakambrite seintele ning templite sammastele. Värve saadi looduslikest ainetest - kivimitest ja mineraalidest. Värvid on säilitanud oma erksuse paljude templite ja hauakambrite seintel meie päevini, kuigi värvimisest on möödas 5000 a. TEMPLI EHITUS Egiptuse templid on enamuses ehitatud kindlustena
värvainetega. Jumestuskunst täiustus ja seda hakkasid kasutama ka naised. Vanas Egiptuses kuulus meik nii meeste kui naiste igapäevasesse rutiini. Eriti silmameiki kasutasid kõik, vaatamata eale ja soole. See oli puhas ettevaatusabinõu silmapõletike ja päikese vastu. Hoolitsevad vanemad meikisid juba õige väikesi lapsi. Jumestuses kasutatud teatud malahhiidi koostisosal, vase vesiniksilikaadil, on UV- kiirguse eest kaitsev toime. Moeteadlikud egiptlased arendasid vastavalt oma stiilile erinevaid jumestusviise. Meik oli jõuline. Päikesepruuni nahka tasandati ookervärvidega kollakamaks või punakaspruuniks. Ka hele nahk oli au sees, nahka valgendati tinavalgega. Huulevärvi valmistati rasvadest, mida värviti elavhõbesulfiidiga kinaver- või karmiinpunaseks või ookervärvidega ookerpunaseks. Huulevärvi rasvane mass pakiti karpi või roogtaimede vartesse, mis funktsioneerisid nagu tänapäeva alumiiniumtuubid
Kui võõras mees leiab kunagi armukese oma mehega voodist, ei tehtud sellest suurt numbrit. Naise abikaasa pakkus mehele veini ja jõi end sellepeale ise purju, pärast mida võis võõras mees naisega lõbutseda ta omas voodis. Egiptuses olid sellel ajal väga populaarsed kõrtsid ja muud joomakohad, kus mehed käisid naisi vaatamas, end purju joomas ja niisama puhkamas. Lõbutseti ka eramajades korraldati joomapidusid, kus inimesed tundsid end vabalt. Hauatagune elu - balsameerimine Egiptlased uskusid hauatagusesse ellu. Nad arvasid, et inimene elab teises elus uuest ja seetõttu pandi surnutele kaasa palju aardeid. Eriti tähtsaks peeti surnukeha säilitamist balsameerimist. Selleks võeti alguses välja sisikond ning läbi nina aju (organid säilitati nõudes). Edasi immutati keha spetsiaalses lahuses 70 päeva ning pärast seda immutati aromaatsete õlidega. Hiljem täideti keha, kas saepuru, linaste patjade või vaiguste kõrkjatega (olenevalt rikkusest-seisusest).
ingverit, pipart ja erinevaid puuõlisid. Tänu sellele hoidis Egiptus parfüümi tootmise valdkonnas prominentset kohta ning arenes üha edasi. Kuna egiptlased kauplesid kreeklastega, said saareelanikud (ja ka roomlased) parfüümide kohta palju teada just esimestelt, näiteks õppisid väärtustama liiliaid ja roose. Kasutades erinevaid koostisosi, nagu oliivi-, mandli-, liilia-, roosi-, aniisi- ja iirise juure õlisid, lõid kreeklased üha uusi lõhnabukette.
Mesopotaamias (u 3000 a eKr) ja lõppes 476. a pKr, kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Antiikaeg ajastu, mis hõlmab Muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaega (u 8. saj eKr-476. a pKr). MUISTNE EGIPTUS: AJALUGU, RIIK JA ÜHISKOND (ptk. 3 lk. 17-28) Põlluharimine Niiluse orus on võimalik ainult tänu Niilusele endale. Tema korrapärased üleujutused kandsid igal aastal kaldaäärsetele aladele viljakat jõemuda, mille tõttu ongi seal põlluharimine võimalik. Egiptlased rajasid ka niisutussüsteeme, mille abil tulvavee püsimist pikendada (rajasid terassid, et vesi püsiks kõrgematel oruservadel kauem). Lisaks toimetasid nad saduffide veetõstukite abil vett sinna, kuhu üleujutus ei ulatunud. Egiptuses tekkis ajapikku kaks teineteisest sõltumatut riiki: Alam- ja Ülem-Egiptus. Pärimuse järgi liitis need ühtseks riigiks u 3000 a eKr Ülem-Egiptuse valitseja Menes. Ta rajas ka uue pealinna Memphise
Varstu Keskkool Plii Referaat Jevgenia Grigorovits 10. klass Juhendaja: Helen Oppar 2009 Sisukord 1. Aine......................................3 2. Ajalugu.................................4 - 5 3. Levimine..............................6 4. Omadused............................6 - 7 5. Ühendid................................8 - 9 6. Kasutamine..........................9 7. Biotoime..............................10 8. Kautatud kirjandus..............11 Plii. Plumbum. Pb Plii (seatina, sümbol Pb) ·IV A rühma metall ·järjekorranumbriga 82 ·oksüdatsiooniastmed ühendites II ja IV ·sisaldus maakoores 14 ppm ·metallide pingeras asub vagetult enne vesinikku · Aatom ·82 elektroni ·6 elektronkihti 1kihil 2 elektroni 2kihil 8 elektroni 3kihil 18 elektroni 4kihi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
