Viie purske kestus: 8,36 ms ± 0,0006 ms Ühe purske kestus: 1,672 ms 5. Genereerisime siinuseline kõigusagedussignaal (Sweep): sageduse muutus piirides fg = 1600 Hz ... 3600 Hz sageduse muutumise periood T = 240 ms lineaarne sageduse muutumine 6. Genereerisime sinx/x- tüüpi signaal. Selleks valisime Arbitrary menüüst signaalikujuks SINC. Seadsime signaali sageduseks fg = 600 Hz Pinge Urms 0,75 Vrms. ± 0,0075Vrms Signaali mõõdetud väärtused: Signaali efektiivväärtus Urms = 0,764 V ± 0,0383 V Signaali period T = 1,666 ± 0,017 ms Joonis 1. Genereeritud sinx/x-tüüpi signaali skemaatiline joonis 7. Andsime ostsillograafi sisendisse ristkülikimpulsid sagedusega fg = 50 Hz ja pingega ug = 500 mVrms. Määrasime kursorite abil impulsi esikülje kestus tr kahe ajahetke vahena: Joonis 2. Impulsi parameetrite määramine t r = t 0,9U p - t 0,1U p tr (impulsi esikülje kestus) = 26,0 ns tr (impulsi tagakülje kestus) = 28,0 ns
Induktiivsus näitab, kui suure magnetvoo muutuse tekitab juhis ühikuline voolu muutus ELEKTROMAGNETVÕNKUMISED JA –LAINED VAHELDUVVOOL JA SELLE KIRJELDAMINE Vahelduvvool – elektrivool, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub Sagedus – võngete arv sekundis Periood – ühe võnke kestvus Vahelduvvoolu iseloomustavad 3 suurust: 1) Hetkväärtus – suuruse väärtus konkreetsel ajahetkel 2) Amplituudväärtus – maksimaalne väärtus 3) Efektiivväärtus –see, mida näitavad mõõteriistad Laengukandjate liikumise erinevus alalis- ja vahelduvvoolul: Alalisvoolu puhul võib laengukandjate liikumist vaadelda ühtlase kulgliikumisena Vahelduvvoolu korral laetud osakesed võnguvad Faasivahe – kahe võnkumise faaside erinevus VAHELDUVVOOLU TEKITAMINE Generaator – seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks (vahelduvvool) Mehaaniline generaator – kasutatakse mehaanilist energiat
Voolu toimel laengukandjate liikumine vooluringis, neile mõjub takistus ja selle ületamisel eraldub soojus. 11. Elektriliste seadmete võimsus. Teevad tööd, kui laengukandjad liiguvad suunatult. 12. Elektrivoolu töö ja töö ühik 1 kW·h. Töö on A. 1 kW/h tähendab, et ühe tunni jooksul eraldub 1 kW energiat. 13. Vahelduvvool. Vahelduvvoolu kirjeldavad füüsikalised suurused. Vool, mille laetud osakeste suund ajas perioodiliset muutub. Kirjeldatakse: hetkväärtus i, u, e; efektiivväärtus I, U, ε ; amplituudväärtus Im, Um, ε . m Kirjeldatakse ka ringsagedusega ω , perioodiga T ja sagedusega f. 14. Vahelduvvooluahelas esinevad takistused. Aktiivtakistus R; induktiivtakistus XL; mahtuvustakistus Xc. 15. Makrokäsitlus ainete kirjeldamisel. Makroparameetrid. Makroparomeetriteks nim füüsikalisi suurusi, mis kirjeldavad keha tervikuna.
töötav generaator. Alalisvoolu tekitab juhis muutumatu elektriväli, vahelduvvoolu korral tekitab seda perioodiliselt muutuv elektriväli. Vahelduvvool Alalisvool Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtuseks nimetatakse sellist alalisvoolu tugevust, mille korral eraldub vahelduvvooluringis võrdse aja jooksul sama suur soojushulk kui alalisvoolu korral. Vahelduvvoolu pinge muutub ajas samuti siinuselaselt. Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtus on selline alalisvoolu tugevus, mille korral juhis eraldub samasugune võimsus kui vahelduvvoolu korral. 2.Selgita voolu saamist mehaanilise generaatoriga.( lühidalt). Generaator pannakse pöörlema enamasti mittelelektrilise jõumasinaga (auru hüdro või gaasiturbiiniga; sisepõlemis või diiselmootoriga) , seejärel tekib magnetväljas liikuvas juhis elektrivool. 3.Mis moodustab vahelduvvooluvõrgu. Mis on faasijuhe ja nulljuhe.
1 Vahelduvsignaali muundamine alalispingeks Vahelduvpinge muundamine Perioodilist signaali suurust iseloomustavad väärtused on: tippväärtus keskväärtus efektiivväärtus Kõiki neid suurusi saab ka mõõta ja kasu-tada vahelduvsignaali iseloomustamiseks Tippväärtuse detektor Vahelduvsignaali tippväärtuse saab lihtsalt leida alaldusskeemiga Sellise tippväärtuse detektori saab paigaldada mõõtepeasse Mõõtepea ja mõõteriista ühenduskaabel annab edasi vaid alaliskomponenti ja seega ei oma olulist tähtsust kaabli ega mõõte-riista sisendastme mahtuvused Eeliseks on suur sisendtakistus
suureneb uuest nullini (negatiivne poolperiood). Kõige laiemalt on kasutusel siinusfunktsioonikohaselt muutuv vahelduvvool siinusvool. Vahelduvvoolu rahvusvaheliselt kasutatav tähis on AC. Vahelduvvoolu iseloomustavad tähtsamad suurused on järgmised: periood T ajavahemik, mille jooksul vool läbib ühekordselt kõik väärtused; sagedus f perioodide arv sekundis, mõõtühik herts; tippväärtus Im kummagi poolperioodi amplituudväärtus; efektiivväärtus I vool, mis on efektiivsuselt, nt soojustoimelt samaväärne niisama tugeva alalisvooluga; rahvusvaheliselt kasutatav tähis on RMS (root mean square ruutkeskmine väärtus perioodi kestel). 6. Vahelduvvoolu väärtused: Hetkväärtuseks - muutuva suuruse väärtus mingil hetkel Keskväärtus-määratakse poolperjoodi kohta, kuna terves perjoodis võrdub nulliga, vahelduvvoolu keskväärtuson võrdne siinuskõvera poolperjoodi ja aja telje vahele jääva pinnaga (AVG)
Näivtakistus. Suurus, mis iseloomustab tarbijat, milles toimub nii elektromagnetvälja energia muundumine teisteks energialiikideks kui elektri-ja magnetvälja energia perioodiline vastastikune muundumine. Tähis Z, ühik üks oom (1). Definitsioonvalem Vahelduvvoolu abil ajaühikus saadavat soojust ja valgust või tehtavat mehaanilist tööd iseloomustab võimsus, mis nagu alalisvooli korralgi on leitav voolutugevuse ja pinge korrutamise teel. P=UI cos Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtus võrdub sellise alalisvoolu tugevusega, mis eraldab sama ajavahemiku jooksul juhis niisama suure soojushulga nagu vahelduvvoolgi. Ühik 1 A Trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduvpinge ja voolutugevuse muutmiseks. Trafod muudavad ülekandeliini kõrgepinge tarvititele sobivaks 220 V pingeks. Trafo koosneb vähemalt kahest juhtmepoolist ehk mähisest, mis on keritud ühisele, raudplekilehtedest koosnevale kinnisele südamikule. Mähis, millele rakendatakse trafole
Kordamine 1. Mõisted: Vahelduvvool- elektrivool, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub. Reeglina muutub selle juures ka voolu suund Alalisvool- vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Voolutugevuse ja pinge hetkväärtus voolutugevuse või pinge väärtus antud ajahetkel. Voolutugevuse ja pinge amplituud väärtus- voolutugevuse või pinge maksimaalne väärtus. Sagedus- võrdsete ajavahemike tagant korduvate võngete või impulsside arv ajaühikus. Periood- aeg, mis kuulub ühe võnke tegemiseks. Faasijuhe- juhe, millel on olemas perioodiliselt muutuv pinge. Nulljuhe- juhe, millel pinge maa suhtes puudub. Maandus- Induktiivtakistus- elektritakistus, mis esineb vahelduvvoolu korral ja mida põhjustab takisti. induktiivsus- vooluringi omadus tekitada magnetvälja. Mahtuvustakistus- elektritakistus, mis esineb siinuselise vahelduvvoolu korral ja mida põhjustab takisti mahtuvus. Liinipinge- kahe faas...
Magnetväli Magnetväli- laetud osakeste liikumisel tekkiv jõuväli. Püsimagnet- olemuslikult magnetvälja omav keha. Magneetumine- nähus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena hakkab aine ka ise tekitama magnetvälja. Kontrollküsimused: 1.Mis põhjustab magnetvälja? Vastus: liikuvad elektrilaengud 2.Magnetnõel asub Maa magnetväljas ja pöördub ühe otsaga Maa geograafilise põhjapooluse ning teise otsaga geograafilise lõunapooluse poole. Kuidas nõela ja Maa poolused asetuvad? Vastus: nõela lõunapoolus Maa magnetilise põhjapooluse poole 3.Mida näitavad püsimagneti magnetpoolused? Vastus: Püsimagneti magnetvälja suunda 4.Kohta püsimagnetis, kus tema toime on kõige tugevam, nimetatakse ... Vastus: magneti pooluseks 5.Kohta, kuhu on suunatud magnetnõela lõunapoolus, nimetatakse ... Vastus: magnetiliseks põhjapooluseks 6.Maa magnetpoolust, mis on geograafilise põhjapooluse lähedal, nimetatakse...
positiivne, teine, täpselt sama suurte hetkväärtustega, - negatiivne. Seepärast saab keskväärtusest rääkida poolperioodi kohta. Keskväärtus saadakse voolu hetkväärtuste aritmeetilise keskmisena. Voolu keskväärtuste aritmeetilise keskmisena. Voolu keskväärtus poolperioodi kohta väljendub graafiliselt ristküliku kõrgusena, mille alus võrdub poolperioodi pikkusega T/2 ja ristküliku pindala võrdub voolukõvera poolt piiratud pindalaga. 31. Voolu ja pinge efektiivväärtus Vahelduvvoolu efektiivväärtuson võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga. 32. Vektordiagramm Vektordiagramm tuleneb siinuskõvera joonistamise konstruktsioonist. 33. Aktiivtakistusega vooluring Oomilist takistust vahelduvvoolu ahelas tähistatakse tähega r ja nim aktiivtakistuseks. Aktiivtakistust läbiv vool on alati faasis takistile rakendatud pingest. 34.
Ülesannetes tahetavad vastused on ligikaudsed, katsetage komakohtadega. NB! Kontrollige oma sisestatud andmeid mitu korda! Kolmandal töölehel on abimaterjal ja valemid. Vahetulemused on näha ülesande lehel ÜLESANNE 1 Sisesta ülesandes antud andmed rohelistesse lahtritesse. M12 ja M23 on vastastikune induktiivsus. Esineb korraga ainult üks - kui puudub, tuleb panna väärtuseks 0. Vastused arvutatakse kollastesse lahtritesse. Esimene on efektiivväärtus, teine on faas ( nurk kraadides ). Pw1 ja Pw2 on vattmeetri võimsus vastavalt sellele, kas ta on asetatud skeemi keskosast vasakule või paremale. Edukat sisestamist! NB! Vanasti tuli leida ka neljas potentsiaal, kuid kuna ma avastasin, et nende arvutused olid vigased ning õiged vastused loeti valeks, nad jätsid selle välja. NB! Seda programmi tuleks kasutatada mõistlikus ulatuses ning ülesandeid tuleks ikka proovida lahendada ka ise. NB
t kontaktidele lubatud temperatuur ja seetõttu lubatakse ka voolujuhtivatele lattidele jaotlates suurimaks püsitemperatuuriks lub 70 C (6.1) Isoleerimata lati temperatuuri arvutamiseks lähtume soojustasakaalu võrrandist I 2 ra dt cG d Qko Qki dt , (6.2) kus I - latti läbiva siinuselise vahelduvvoolu efektiivväärtus, A, ra - 1 m pikkuse lati aktiivtakistus, /m, c - lati materjali erisoojus, J/(kg·K), G - 1 m pikkuse lati mass, kg/m, Qko konvektiivne soojusülekanne 1 m pikkuselt latilt, W/m, Qki kiirgussoojusülekanne 1 m pikkuselt latilt, W/m. Eeldame, et latt on muutumatu ristlõikepindalaga ja homogeensest materjalist. Püsitalitluse arvutamisel lähtume sellest, et võrrandi parema poole esimene liidetav on kestval muutumatul voolul null ( d 0 , s.t temperatuur on muutumatu)
Kui eeldada, et kondensaatoris R0, siis vastavalt ohmi seadusele tekib takistus, mida nim mahtuvuslikuks reaktiivtakistuseks ja tähistatakse xc=1/C. Pinge kondensaatoril jääb teda läbivast voolust faasis maha 900 võrra. Vahelduvvooluahelas eralduv võimsus-Võimsuse hetkeväärtus on pinge ja voolu hetkeväärtuse korrutis. Praktilist huvi pakub ajas keskmistatud P(t) väärtus, mille tähistame lihtsalt P. P=0,5UmImcos Voolu efektiivväärtus I=Im/2 Pinge efektiivväärtus U=Um/2 Eelpool toodust võime kirjutada, et P=UIcos kui x=0, siis cos=1, P=UI; kui R=0 siis cos=0, P=0. Võimsuse valemis cos nim võimsusteguriks. Tehnikas püütakse cos muuta võimalikult suureks. Tööstuseks kasutatakse cos parandamiseks kondensaatorpatareisid. Kolmefaasilised ahelad-Kolmefaasiliseks pingesüsteemiks nim kolmest ühel ja samal sagedusel töötavast vahelduvvooluahelast koosnevat süsteemi, kus energiaallikaks tekitab kõigi ahelate emj, mis on üksteisest erineva algfaasiga
- Lühis ehk lühiühendus on olukord, kus vooluringi välistakistus väheneb järsult ning seega voolutugevus suureneb. Lühiseks nim. vooluringi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on tavalise takistusega võrreldes väga väike. Kui vooluringis on lühis suureneb voolutugevus selles järsult ja on inimesele ohtlik. 30.Mis on vahelduvvool?- Vahelduvvool on elektrivool, mille korral voolutugevus ja suund muutub perioodiliselt. 31.Mida näitab vahelduvvoolu amplituud, hetk ja efektiivväärtus? Kuidas on seotud?-Vahelduvvoolu amplituudväärtus on voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus. Voolutugevuse hetkväärtus näitab voolutugevust konkreetsel ajahetkel ja sõltub amplituudväärtusest vastavalt funktsioonile. Efektiivväärtus on keskmine voolutugevus vahelduvvoolu võrgus. Nad kõik iseloomustavad vahelduvvoolu perioodi vältel/jooksul. 32.Mis on faasjuhe?- Faasjuhtmes on perioodiliselt muutuv (alalisvool) pinge maa suhtes. 33.Mis on nulljuhe
- Lühis ehk lühiühendus on olukord, kus vooluringi välistakistus väheneb järsult ning seega voolutugevus suureneb. Lühiseks nim. vooluringi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on tavalise takistusega võrreldes väga väike. Kui vooluringis on lühis suureneb voolutugevus selles järsult ja on inimesele ohtlik. 30.Mis on vahelduvvool?- Vahelduvvool on elektrivool, mille korral voolutugevus ja suund muutub perioodiliselt. 31.Mida näitab vahelduvvoolu amplituud, hetk – ja efektiivväärtus? Kuidas on seotud?-Vahelduvvoolu amplituudväärtus on voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus. Voolutugevuse hetkväärtus näitab voolutugevust konkreetsel ajahetkel ja sõltub amplituudväärtusest vastavalt funktsioonile. Efektiivväärtus on keskmine voolutugevus vahelduvvoolu võrgus. Nad kõik iseloomustavad vahelduvvoolu perioodi vältel/jooksul. 32.Mis on faasjuhe?- Faasjuhtmes on perioodiliselt muutuv (alalisvool) pinge maa suhtes. 33.Mis on nulljuhe
Voltmeetri integreerimisaeg suureneb lahutusvõime suurendamisega. c) Millistel vahelduvhäire sagedustel on häire mõju integreerivale seadmele täielikult maha surutud? Täisarvkordsel võrgupinge sagedustel on vahelduvhäire mõju integreerivale seadmele täielikult maha surutud. d) Millise filtriga toimub vahelduvpinge mõõtmine? Mõõteriista (default) filtriga toimub vahelduvpinge mõõtmine 1 lugem /sekundis (20Hz...300 kHz). e) Millist vahelduvpinge väärtust (keskväärtus, efektiivväärtus jne.) mõõdab multimeeter? Multimeeter mõõdab efektiivväärtust (RMS). f) Milliseid suurusi lisaks pingele saab mõõta multimeetriga? Lisaks pingele saab mõõta ka voolutugevust, mahtuvust, induktiivsust ja takistust. Kokkuvõte Pingeallikas pole väga täpne sellepärast, et multimeetri mõõteviga on väga väike ja mõõdetud tulemus ületab seda seega tekkib suurem ja määravam viga pingeallikas.
EMJ ei L dt kus on voolutugevuse I poolt tekitatud magnetvoog. 9. Perioodilised pinged, voolud ja elektromotoorjõud Vahelduvpinge on perioodiliselt muutuva polaarsusega pinge. Kõige laiemalt on kasutusel siinusfunktsiooni kohaselt muutuv vahelduvpinge siinuspinge. Vahelduvpinget iseloomustavateks põhisuurusteks on hetkväärtus u, efektiivväärtus U ja amplituudväärtus Um. Siinuspinge efektiivväärtus: U = . Muutuva suuruse väärtus mingil hetkel kannab nimetust hetkväärtus ja seda tähistatakse väiketähega. Seega on i voolu hetkväärtuse tähis, u pinge hetkväärtuse tähis jne. Perioodiliselt muutuva suuruse suurimat hetkväärtust nimetatakse maksimaalväärtuseks ehk amplituudiks ja tähistatakse suurtähega koos indeksiga m. Vooluamplituudi tähis on siis Im ja pingeamplituudil Um
6. Leida signaali võimsus GSM terminali sisendis, kui tugijaama väljundvõimsus on 10 W, tugijaama antenni võimendus 10 dB, telefoni antenni võimendus 6dB ja telefoni kauguse parandustegur (parameeter TA) on 6. Signaali sumbuvus on 30dB/km. P = 10(x/10)/1000, x dBm, P watt , TA=6 , (1TA=550m) kaugus ~= TA * 0.55 = 3km, 3 * (-30) = -90 P = 10w x = 40dBm P2=40 dBm + 10 dB – 90 db + 6dB = -34 dBm x-dBm, P-W 7. Leida mürapinge efektiivväärtus, kui sidekanalis, mille ribalaius on 100Hz, tagatakse signaali ülekandekiirus 1000bit/s. Infosignaali (siinuseline) amplituud on 44.5V. (+- 10%) c = B * log2(1 + S/N) c- signaali bitikiirus B-ribalaius S/N- mürapinge efektiivväärtus S/N = 2c/B – 1 S/N = 21000/100 – 1 = 1023 W 8. GSM 1800 võrgu üleslüli sagedusvahemik on 1710 … 1785 ja allalülil 1805 … 1880 MHz. Riigis X otsustati eraldada ühele operaatorile sagedusala 6.8 MHz.
ia ia V3 V1 V2 V3 2π/3 2π/3 2π/3 t 2π/3 2π/3 2π/3 t Joonis 4.22. Kolmefaasilise keskväljavõttega alaldi M3 pingete ja voolude diagrammid aktiiv- induktiivkoormusel, kui α =60º , μ =0º (a) ning α =40º , μ =20º (b) Ventiili voolu kesk- ja efektiivväärtus Ia Ia IVkesk = ; IVef = I 2 = . (4.8) 3 3 Vastupinge suurim väärtus ventiili suletud olekus võrdub liinipinge amplituudväärtusega. Ventiili vastupinge sõltuvalt dioodalaldi väljundpingest (mootori ankrupingest) π UVvp = 2 U a (4
kondensaatoritega [4]. Impulss-stabilisaatori komponendid sai joodetud valmis trükkplaadile, millel kasutatakse kahte integraalset pinget alandavat (Buck) impulss-stabilisaatorit LM2575. Joonis 4. Impulsstoiteploki elektriskeem. Alaldi, dioodid D1, D4 ja elektrolüütkondensaator C1, väljundpinge URO avaldub valemist: , kus Use on transformaatori sekundaarmähise pinge efektiivväärtus ja UF on alaldusdioodi päripingelang. Alaldi väljundpinge on ühtlasi ka impulss-stabilisaatori mikroskeemi U1 sisendpinge UIN. Asetades lähteandmed valemisse saame: Seega on eeldatav sisendpinge maksimaalväärtus u 20,5 V. Silukondensaatori C1 mahtuvuse arvutamisel on lubatav sisendpinge pulsatsioon kpul kuni 10 %, ehk sisendpinge UIN väheneb kuni 18,5 V. Silukondensaatori C1 arvutamiseks kasutame valemit: kus IROmax alaldi väljundi maksimaalne vool
kehtib seos , kus I on juhis kulgeva ja vooluahelat läbiva voolu tugevus U on pinge Z on vahelduvvoolu vooluringi lõigu näivtakistus. Vahelduvvoolu korral esineb kolme liiki elektritakistust: aktiivtakistus (), induktiivtakistus () ja mahtuvustakistus ().X=sqrt(Rruut+(Xc-Xl)ruudus) Vahelduvvoolu võimsus ja võimsustegur- P = I *U* cos, kus. I - voolutugevuse efektiivväärtus,. U - pinge efektiivväärtus ja - voolutugevuse ja pinge faaside vahe Voimsus on maksimaalne kui pinge ja voolutugevus on samas faasis (cos=1) R cos = Võimsus tegur Z Pingeresonants- See tähendab, et madala sageduse juures on ülekaalus mahtuvustakistus ja kõrge sageduse juures induktiivtakistus. Sujuval sageduse muutmisel võib leida sageduse, mille juures pingekolmnurk taandub sirglõiguks. Vool on pingega faasis. ja
Elektrotehnika eksami kordamisküsimused 1. Seadused alalisvooluringis a)Takistite jadaühendus Takistite jadaühenduse korral on ühenduse otstele rakendatud pinge võrdne üksikute takistuste pingete summaga. U=U1+U2+...+Un Voolutugevus on kõigil takistitel sama. I=const. Kogutakistus jadaühenduse korral võrdne üksiktakistuste summaga. R=R 1+R2+...+Rn b)Takistite rööpühendus Takistite rööpühenduse korral on pinge igal takistusel sama. U=const. Voolutugevus ühenduse otstel on võrdne takistusi läbivate voolude summaga. I=I1+I2+...+In Rööpühenduse korral on kogutakistuse pöördväärtus võrdne üksikute takistuste pöördväärtuste summaga. 1/R=1/R1+1/R2+...1/Rn. Kui kõik takistused on samad, siis kogutakistus R=R1/n (n – takistuste arv). c)Ohmi seadus Vooluahelat läbiva voolu tugevus on võrdeline selle lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega. I=U/R Suletud mittehargnevas vooluringis on voolu tugevus võr...
I on juhis kulgeva ja vooluahelat läbiva voolu tugevus U on pinge Z on vahelduvvoolu vooluringi lõigu näivtakistus. Vahelduvvoolu korral esineb kolme liiki elektritakistust: aktiivtakistus ( ), induktiivtakistus ( ) ja mahtuvustakistus ( ).X=sqrt(Rruut+(Xc-Xl)ruudus) Vahelduvvoolu võimsus ja võimsustegur- P = I *U* cos, kus. I - voolutugevuse efektiivväärtus,. U - pinge efektiivväärtus ja - voolutugevuse ja pinge faaside vahe Voimsus on maksimaalne kui pinge ja voolutugevus on samas faasis (cos=1) Võimsus tegur Pingeresonants- See tähendab, et madala sageduse juures on ülekaalus mahtuvustakistus ja kõrge sageduse juures induktiivtakistus. Sujuval sageduse muutmisel võib leida sageduse, mille juures pingekolmnurk taandub sirglõiguks.
töötavad asjad). 29. Mis on lühis ja miks on ohtlik! Lühisega on tegemist siis, kui välistakistus on lähedane nullile (kaob) ja sellega seoses voolutugevus suureneb järsult. 1. Mis on vahelduvvool? Vahelduvvool on elektrivool, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. Voolutugevuse amplituud on vahelduvvoolu max võimalik väärtus. Hetkväärtus näitab voolutugevuse väärtust kindlal ajahetkel. Vahelduvvoolu efektiivväärtus on keskmine voolutugevus vahelduvvoolu võrgus. i = Imsint Uef=Um/2 Ief=Im/2 2. Faasjuhe ? Nulljuhe ? Maandusjuhe ? Faasijuhe on juhe, mis on pidevalt pinge all. Nulljuhe ei oma pidevat pinget. Maandusjuhe on inimese kaitseks. Üks ots ühendatud seadme metallist kestaga ja teine võimalikult otse Maaga. 3. Miks kasutatakse kaitsmeid ? Kuhu ühendatakse ? Kaitse lülitab vooluringist voolu välja, kui voolutugevus ületab etteantud piiri. Ei saa lühise
18. Kuidas pooljuhi sõltuvus sõltub temperatuurist? 19. Mis on LED ehk valgusdiood? Valgusdiood on pooljuht-ühend, mis hakkab valgust kiirgama, kui seda läbib elektrivool. 20. Mis on vahelduvvool ja kui suur on selle sagedus Euroopas? Vahelduvvooluks nim voolu, mille suund ja tugevus muutuvad perioodiliselt. Selle sagedus Euroopas on 50hertzi. 21. Mida näitab vahelduvvoolu amplituudväärtus, hetkväärtus ja efektiivväärtus ning kuidas nad omavahel seotud on? Vahelduvvoolu amplituudväärtus on voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus. Voolutugevuse hetkväärtus näitab voolutugevust konkreetsel ajahetkel ja sõltub amplituudväärtusest vastavalt fünktsioonile. Efektiivväärtused näitavad voolutugevust ja pinget vahelduvvoolu võrgus. 22. Faasi-, null-, maandusjuhtmed? Faasijuhe omab pinget maa suhtes. Nulljuhtmes puudub pinge Maa suhtes.
Schotkydioodid ülikõrgsagedus dioodid Zeneri dioodid stabilnitorid Varikapid e. mahtuvus dioodid Gunnidioodid e. generaatordioodid Varaktorid e. sagedus kordistid Valgus- , foto- ja laserdioodid Üldine dioodi märk Dioodi üldised rakendused Pärispingestusel juhib elektrit ning vastupingestusel ei juhi. Täisperiood alaldi Suureneb dioodide arv. Tekib vajadus erilise mähisega sekundaar trafo järele. Mida suurem on pulsatsioon seda suurem on tema efektiivväärtus. Alaldid ja stabilisaatorid Alaldamine on protsess, mille käigus muundatakse vahelduvvool alalisvooluks. Vastavaid elektronseadmeid nimetatakse alalditeks. Alaldamise protsess põhineb p-n siirde omadusel juhtida voolu ainult ühes suunas st. päripingestuse korral (vastav elektronseadis on pooljuhtdiood. Alaldeid saab liigitada : · Alaldava elemendi liigi järgi · Voolu liigi järgi · Skeemilise lahenduse järgi Omadused:
6.1 Vahelduvvoolu mõiste 70 6.2 Vahelduvvoolu periood ja sagedus 71 6.3 Siinuselise elektromotoorjõu saamine 72 6.4 Faasinurk ja faasinihe 74 6.5 Vektordiagramm 75 6.6 Siinussuuruste liitmine 77 6.7 Voolu ja pinge keskväärtus ja efektiivväärtus 78 6.8 Aktiivtakistusega vooluring 80 6.9 Induktiivtakistusega vooluring 82 6.10 Mahtuvusega vooluring 85 6.11 Aktiiv- ja induktiivtakistus vahelduvvooluringis 87 6.12 Aktiivtakistus ja kondensaator vahelduvvooluringis 91 6.13 Induktiivsuse ja mahtuvuse jadaühendus. Pingeresonants 92 6.14 Induktiivsuse ja mahtuvuse rööpühendus
osa 2)kõvera põlv 3)magnetiline küllastumine 3. Vahelduvvoolahel mahtuvustakistusega Kondensaator juhib vahelduvvoolu näivalt, sest plaatidevahelist dielektrikut vool tegelikult ei läbi. Suurust Xc nim. mahtuvustakistuseks või mahtuvuslikuks reaktiivtakistuseks. Mahtuvustakistuse mõõtühikuks on . Mahtuvustakistus on pöördvõrdeline mahtuvusega ja vahelduvvoolu sagedusega. Mahtuvusliku voolu maksimaalväärtus on Im= WCUm ja efektiivväärtus on I= U /Xc ÜLESANNE: P=150 U=220V I ja R=? I=150/220 =0,7A R=220/0,7= 3,14 11.1 Kontuurvoolumeetod Kirchhoffi teine seadus See on ka kontuurvoolumeetod- võte nende voolude leidmiseks: E1= I1*R1 + I2*R2 2.Magnetväli Magnetväli on suuremal või väiksemal määral omane kõigile kehadele. Magnetvälja kujutatakse jõujoontega. Magnetvälja saab nähtavaks teha magnetnõela või rauapuru abil, sest magneetunud rauaosakesed asetuvad piki jõujooni. Jõujoonte tihedusega
TAKISTITE LIIGITUS Takistuse muutumise seaduspärasuse järgi liigitatakse: 1. Lineaarsed takistid Lineaartakistit läbiv vool on võrdeline pingega U, 2. Mittelineaarsed takistid Mittelineaartakistite vool sõltub välismõjuritest: · Rakendatud pingest varistoridel · Temperatuurist termotakistitel · Valguskiirgusest fotottakistitel Otstarbelt ja ehituselt jagunevad takistid: 1. Püsitakistid mille takistus on kindla suurusega 2. Muuttakistid mille takistus on sujuvalt muudetav Muutumise graafik võib olla: 1. Lineaarne 2. Mittelineaarne Takistuse keha kuju poolest liigituvad takistused: 1. Kihttakistid mille isoleerainest alus on kaetud takistus materjali kihiga 2. Masstakistid mille takistus keha koosneb tervenisti takistuse materjalist 3. Termotakistid on kihttakistitel ja masstakistitel süsinike ja poori segu. Metall osiidi, grafiidi või tahma paagu...
sünkroonne vooluga. 68. Kujutage alloleva jadaahela vektordiagramm pingete ja voolude kohta. Arvestades eelnevast üksikelementide vektordiagramme tuletame antud ahela vektordiagrammi. 69. Tuletage vahelduvvoolu ahela hetkvõimsuse valem. 70.Lähtudes vahelduvvoolu hetkvõimsuse valemist, tuletage vahelduvvoolu keskmise võimsuse valem. cos on võimsustegur ja näitab kui suur osa koguvõimsusest on aktiivvõimsus. Vahelduvvoolu voolutugevuse efektiivväärtus on niisuguse alalisvoolu voolutugevus, mille korral samal aktiivtakistusel eraldub sama palju energiat, kui vahelduvvoolu korral. 71. Teades elektromagnetilise laine energia ruumtiheduse avaldist, tuletage seos elektriväljatugevuse ja magnetväljatugevuse vahel. Laine energia ruumtihedus: Sümmeetria kaalutlustel on need energiad võrdsed igal ajahetkel. Saame universaalne seos elektri- ja magnetväljatugevuste vahel. 72. Modifitseerige allolevat avaldist nii, et kaoks summa
sünkroonne vooluga. 68. Kujutage alloleva jadaahela vektordiagramm pingete ja voolude kohta. Arvestades eelnevast üksikelementide vektordiagramme tuletame antud ahela vektordiagrammi. 69. Tuletage vahelduvvoolu ahela hetkvõimsuse valem. 70.Lähtudes vahelduvvoolu hetkvõimsuse valemist, tuletage vahelduvvoolu keskmise võimsuse valem. cos on võimsustegur ja näitab kui suur osa koguvõimsusest on aktiivvõimsus. Vahelduvvoolu voolutugevuse efektiivväärtus on niisuguse alalisvoolu voolutugevus, mille korral samal aktiivtakistusel eraldub sama palju energiat, kui vahelduvvoolu korral. 71. Teades elektromagnetilise laine energia ruumtiheduse avaldist, tuletage seos elektriväljatugevuse ja magnetväljatugevuse vahel. Laine energia ruumtihedus: Sümmeetria kaalutlustel on need energiad võrdsed igal ajahetkel. Saame universaalne seos elektri- ja magnetväljatugevuste vahel. 72. Modifitseerige allolevat avaldist nii, et kaoks summa
Kordamisküsimused 1. Siinuskõveraid iseloomustavad suurused 2. Siinusvoolu hetkväärtus, efektiivväärtus ja amplituudväärtus. 3. Võimsustegur ja selle parendamine. Seda, kui suure osa moodustab aktiivvõimsus näivvõimsusest, näitab võimsustegur P cos = . S 4. Resonantsinähtus elektriahelates. Kui induktiiv- ja mahtuvustakistused on võrdsed. 5. Vahelduvvoolu võimsus. Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtuseks nimetatakse sellise alalisvoolu tugevust, mille korral aktiivtakistusel eraldub vaadeldava vahelduvvooluga võrreldes ühesugune võimsus.
magnetilise indukstiooni, raami pindala ja -ga., kui selline raam ühendada vooluringiga tekib vahelduvvool,mille tugevus on i=e/Rkogu. Vahelduvvool muutub harmooniliselt i=I0sint. Vahelduvvoolu tekitab genekas. Voolutugevuse ja pinge efektiivväärtused- voolutugevuse efekt.väärtus on selline alalisvoolutugevus, mille korral eraldub juhis samasuur soojushulk,kui vahelduvvoolu korral. Kui vahelduvvoolu efekt.väärtus on 1A, siis tema max.väärtus on I=Im/2. Pinge efektiivväärtus U=Um/2.efektiivpinge 237V.Mahtuvuslik ja induktiivne takistus-mahtuvusliku takistuse korral voolutugevuse maximum ennetab pingemaximumi 4.dik perioodi võrra (/2) ehk Rc=1/C. Induktiivne takistuse korral on voolutugevuse maximum pinge maximumist 4.dik perioodi võrra hiljem. Rl=L.Faaside vahe pinge ja voolutugevuse vahel-kahe laine faasivahet mõõdetakse nurgaga,mille võrra mingi punkt ühes laines on maha jäänud või ette jõudnud
2. Siinusvoolu hetkväärtus, efektiivsus ja ampliduutväärtus. Siinusvoolu hetkväärtus - i = Imsin(t+0), kus Im on voolu ampliduut vääryus ja on ringsagedus antud hetkel, 0 algfaas ja t on aeg. Muuruva suuruse väärtus mingil hetkel nim. hetkväärtuseks ja seda tähistatakse tähistatakse väiketähega. Siinusvoolu efektiivsus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulge. Efektiivväärtus kujutab siinussuuruse korral ruutkeskmist väärtust amplituudväärtusest : Siinusvoolu amplituudväärtus Perioodiliselt muutuva suuruse suurimat hetkväärtust nimetatakse maksimaalväärtuseks ehk amplituudiks. 3. Võimsustegur ja selle parendamine. P cos = S; · Võimsusteguriks nimetatakse Cos , mis on vahelduvvoolu ahela aktiiv- ja näivvõimsuse suhe: cos = P-kasulik / S-näiv, mis näitab kui palju näivvõimsusest
Pilet 1. 1. Valgusdioodid 2. Võimendi põhiparameetid 3. RC-generaator (Wien i sild + OV) 4. TTL-Schottky loogika elemendid 5. RS-triger 1.Valgusdiood on päripingestatud pn-siirdega pooljuhtseadis, milles siire kiirgab valgus laengukandjate rekombinatsiooni tõttu. Vooluläbimisel pn- siiret, osa elektrone muudavad energiat, vahetavad orbiite, vabaneb energiat ning vabanev energia kiiratakse valgusena. n: infrapunane. Algul vaid peen valgus praegu olemas kollane, sinine, roheline. Pinge umbes 2V. valmistatakse (gallium arseeniid fosfiid). Kasutatakse optronites (valgusallik+valguse vastuvõtja). Dioodoptron kiireim 10 -8s. Inertsivaba ja saab ise valida spektri. 2. Võimendus astme põhiparameetrid: Ku=Uvalj/Usis, Ki=Ivalj/Isis, KP=Pvalj/Psis=Ku*Ki. Võimendi puhul KP alati >>1 OV: *Võimendustegur: KUD, K. Sõltub differentspinge sagedused, toiteping, temp. Antakse nullsagedusel ja nimiting-stel K=500..500k *Ühissignaali nõrgendusteg...
B2 1,11 1,00 1,11 0,90 1,57 0,50 0,78 M3 0,85 0,58 1,35 0,73 2,09 0,33 0,25 B6 0,42 0,82 1,05 0,95 1,05 0,33 0,06 15 Näivvõimsuse efektiivväärtus Ps, pinge Us, ja vool Is toidavad alaldit vahetult läbi drosselite või trafo. Alalisvoolukoormuse keskmine võimsus Pd, pinge Ud, ja vool Id on pulseerivad signaalid 1, 2, 3, või 6 pulsiga toitepinge perioodi T kohta. Tegureid kU, kI, kP, kR, ja kF nimetatakse vastavalt pinge-, voolu-, võimsuse-, vastu- ja pärilülituse teguriteks. Väljundpinge pulsatsioonitegur kr määratakse tavaliselt alaldatud pulsatsioonipinge amplituudväärtuse Ur ja alaldatud pinge keskväärtuse Ud suhtena
amplituudväärtust. Amplituudväärtus on pinge suurim väärtus perioodi jooksul. Keskväärtus näitab pinge hetkväärtuste aritmeetilist keskmist ja on avaldatav valemiga 2 U U 0,637 U k m m Vahelduvvoolu iseloomustamiseks energeetilisest seisukohast kasutatakse pinge ruutkeskmist ehk efektiivväärtust (katkendjoon Joonis 3.4). Voolu efektiivväärtus on võrdne niisuguse alalisvoolu väärtusega, mis samasuguses takistis eraldab sama aja jooksul sama suure soojushulga Q. Vahelduvvoolu mõõtmisel ampermeetri või voltmeetriga näitab enamus mõõteriistadest mõõdetava suuruse efektiivväärtust, mis on avaldatav U U m 0,707 U 2 m
Pilet 1. Pilet 3. 1. Valgusdioodid 1. türistori volt-amper karakteristik 2. Võimendi põhiparameetid 2. mis asi on nullinihepinge OV baasil? 3. RC-generaator (Wien i sild + OV) 3. T-triger 4. TTL-Schottky loogika elemendid 4. demutlipleksor 5. RS-triger 5. inverteeriv võimendaja (skeem, 1.Valgusdiood on päripingestatud pn-siirdega pooljuhtseadis, milles siire kiirgab valgus pingevõimendustegur) laengukandjate rekombinatsiooni tõttu. Vooluläbimisel pn-...
tuleb mõõta nii suure koormustakistuse juures kui võimalik. Samuti tuleb võimalike suurte koormusvoolude puhul arvestada sellega, et need võivad kahjustada nii testitavat allikat ennast kui ka koormustakistust. Näide Kaudsel teel tuleb määrata võimendi väljundtakistus. Selleks antakse võimendi sisendile siinuspinge, mis tekitab võimendi koormamata väljundil pinge, mille efektiivväärtus on 2 V. Väljundile 500 W koormustakistuse ühendamisel langeb pinge väljundil 2-lt voldilt 1,5 voldini. Kui suur on võimendi väljundtakistus? Vaatleme võimendit tema väljundi suhtes signaaliallikana. Signaaliallika pinge VS on võrdne võimendi väljundpingega ilma koormuseta reziimis ning see oli 2V. VL W Elektroonika alused. Teema 5 Mõned elektrotehnika ja süsteemitehnika põhimõisted.
Kirhhoffi II seadus: Igas kinnises vooluringis on emj algebraline summa võrdeline kõikide takistitel tekkivate S = 2
pingelangudega algebralise summaga n1
3.Vahelduvvoolu väärtused.Vahelduvvoolu efektiivväärtus on võrdeline niisuguse väärtuselt muutumatu Pöörlemissagedus- Kui asünkroonmootor pöörleb, siis sagedus f2
välgulöökide eest piksetrossiga võimalikult kindlalt. 74. Siseliigpinged (tekkepõhjused, klassifikatsioon, omadused) Liigpingeteks nimetatakse pingeid, mille väärtus ületab isolatsioonile ettenähtud maksimaalset pinget. Isolatsioonile ettenähtud maksimaalne pinge on tavaliselt suurima lubatava kestevpinge maksimaalväärtus: · faasi ja maa vahelisele isolatsioonile · faasidevahelisele isolatsioonile , kus Ulubon suurima lubatava kestevpinge efektiivväärtus Liigpinget iseloomustavad: · pinge suurim väärtus (sageli suhteline väärtus isolatsioonile lubatava suurima pinge suhtes) · pinge kuju · esinemissagedus tekkepõhjused Elektrisüsteem sisaldab kontsentreeritud ja jaotatud parameetritega induktiivsusi ja mahtuvusi. Mahtuvuste ja induktiivsuste vahel võivad toimuda võnkeprotsessid. Normaaltalitlusel sellised võnkeprotsessid praktiliselt ei avaldu, kuid järsud muutused
Millest oleneb sagedus? 6. Nimetada eri sagedusega vahelduvvoolu kasutusalasid. 46.Faasinurk ja faasinihe 1. Mida nimetatakse algfaasinurgaks ehk algfaasiks? 2. Mida nimetatakse faasinihkeks ehk faasinihkenurgaks? 3. Kuidas tähistatakse faasinihkenurka pinge ja voolu vahel? 4. Millal õeldakse, et siinuskõverad on faasis ja millal nad vastasfaasis? 5. Milline on seos sinosoidi ja vektori vahel? 6. Mida nimetatakse vektordiagrammiks? 47.Voolu ja pinge keskväärtus ja efektiivväärtus 1. Milline on siinussuuruste keskmine väärtus perioodi kohta? 2. Kuidas saadakse keskväärtus? 3. Milline seos kehtib siinusvoolu kesk- ja maksimaalväärtuse vahel? 4. Milline seos kehtib siinuspinge kesk- ja maksimaalväärtuse vahel? 5. Kus tavaliselt arvestatakse keskväärtusega? 6. Poolperioodalaldi voolu keskväärtus. 7. Täisperioodalaldi voolu keskväärtus. Kas keskväärtus iseloomustab vahelduvvoolu õigesti lähtudes energeetilisest seisukohast? 10
ennetab voolutugevus pinget faasi /2 vôrra. i = I0 . cos (t + /2) 1 Kui ahelas on kôik kolm vôimalikku takistust, siis kogutakistus vôrdub : Z = R2 + (L _ 1/C)2 Vôimsust vahelduvvooluahelas arvutatakse üldjuhul : P = I . U . cos , kus on voolutugevuse (I) ja pinge (U) vaheline faasinihe. I ja U on efektiivväärtused, mis amplituudväärtuste kaudu vôrduvad : I = I0 / 2 U = U0 / 2 Vahelduvvoolu efektiivväärtus on vôrdne sellise alalisvoolu väärtusega, mille korral antud vooluringis samal takistusel ja sama ajaga eraldub samasugune soojushulk. ( s. t. voolul on samasugune soojuslik toime) Resonantsiks elektriahelas loetakse olukorda, mille korral välise vahelduvpinge sagedus langeb ühte vônkeringis tekkivate elektromagnetiliste vônkumiste sagedusega. Selle tulemusena kasvab vônkeringis vooluvônkumiste ja pinge amplituud. Voolu suurenemine on seda märgatavam, mida väiksem on vônkeringe
1. PN-Siire ja tema omadused 1.1 Elektrijuhtivus pooljuhtides Pooljuhid on materjalid, millised on elektri juhtide seisukohalt on juhtide ja isolaatorite vahepeal. Pooljuhte on palju, kuid elektroonikas kasutatakse väheseid. Kõige olulisem pooljuht kaasajal on räni. Ajalooliselt esimene oli germaanium. Veel kasutatakse gallium-arseniidi (Ga As), räni-karbiidi (SiC) jne. ?hiseks oluliseks omaduseks kõikidele pooljuhtidele on nende kristalliline ehitus. Aine kristallilise ehituse korral on iga aine aatomil oma kindel asukoht st. nad moodustavad kristallvõre. Igale ainele on omane mingi kindel ja teistest erinev kristallvõre st. aatomite paiknemine. Kui soovitakse ühtlast kristallvõret, siis ei tohi lubada aines lisandeid, sest lisandid tekitavad oma kristallvõret ja struktuur muutub. Kristallilisest ehitusest tulenevalt võime oletada aine elektronid võ...
Kirchhoffi II seadus: Igas kinnises vooluringis on elektromotoorjõudude algeline summa (Ek) võrdne kõikidel takistitel tekkivate pingelaengutega algebralise summaga (Ik*Rk)- Ek = Ik*Rk 3. Vahelduvvoolu väärtused. Muutuva suuruse väärtus mingil hetkel nimetatakse hetkväärtuseks. Keskväärtus-määratakse poolperjoodi kohta, kuna terves perjoodis võrdub nulliga, vahelduvvoolu keskväärtus on võrdne siinuskõvera poolperjoodi ja aja telje vahele jääva pinnaga. Efektiivväärtus on võrdne sellise alalisvoolu tugevusega, mis läbides sama takistust mis vahelduvvoolgi, eraldab selles perioodi kestel sama soojushulga. 4. Aktiiv-, induktiiv- ja mahtuvustakistuse jadalülitus. Pingeresonants. Olukorda, mil vooluring sisaldab küll reaktiivtakistusi, kuid vool on faasis rakendatud pingega nimetatakse resonantsiks. Resonantsi iseloomustatakse sagedustunnusjoontega (e. -karakteristikutega).
480 525 1175 3100 4100 1763 4200 5000 1425 4200 5600 2423 7200 9000 700 765 1550 4900 6400 2480 7600 9400 * Efektiivväärtus. 850 1900 2400 1300 2700 3200 362 950 2200 2900 1425 3100 3600 TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 4 Rein Oidram
Nyquisti reegel. Diskreetimisaeg ? kui nelinurkne ajaaken, selle Fourier' pööre ja spekter, signaali madalate ja kõrgete sageduskomponentide diskreetimistäpsus sõltuvalt ajaakna spektrist. [vaata | 29. Analoogsignaali kvantimine. muuda] Kvantimine ühtlase ja ebaühtlase sammuga. Kvantimismüra, selle efektiivväärtus (RMS). Siganaal- müra suhte sõltuvus kasutatud bittide arvust. Kvantimismüra spekter ja selle hälvete tõenäosusjaotus. Ühtlase sammuga, siis iga kvantimisvahemik on sama sammuvahega, st. iga samm on eelmisega sarnane. Ebaühtlase sammuga, siis iga kvantimisvahemiku sammu vahe võib muutuda suure tugevusega ehk siis magnituudis, st. sammud on erinevad. Kvantimismüra on sama mis lugemi viga ja avaldub kujul
I U P R PR P P I2 R R I2 Elektriliste suuruste vahelised üleminekukoefitsendid. Antud Leitav suurus Euroopa suurus Kesk Tipp Tipp-Tipp Efektiiv tähistused: Kesk 1 1,57 3,14 1,11 Urms – Tipp 0,636 1 2 0,707 efektiivväärtus Tipp-Tipp 0,318 0,5 1 0,353 Upk – tippväärtus Upk-pk – tipp-tipp Efektiiv 0,9 1,41 2,82 1 väärtus 1 Skeemitehnika. SS-98. Järjestikpingejagurite koostamine Näide 1:
seega vastuvõtjasse jõuab nende kahe summa y(t) = s(t) + n(t). Liitunud müra tõttu ei suuda vastuvõtja alati edastatud sümboli väärtust õigesti määrata ja tulemuseks on sümboliviga *binaarsel edastusel bitiviga • Unipolaarse liinikoodi korral, kus ühele sümbolile vastab pingenivoo +U ja teisele 0V on bitivea tõenäosus AWGN mudeli korral kus σ on mürapinge efektiivväärtus. Viimane on võrdne mürapinge jaotuse standardhälbega • Q-funktsioon on defineeritud kui (normaaljaotuse „saba“): Modulatsiooniviiside häirekindlus • Koherentsel demoduleerimisel (algfaas teada): • Mittekoherentsel demoduleerimisel aga: (Digitaalsete sidesüsteemide puhul kasutatakse signaal-müra suhte asemel viimasega võrdelist suurust: biti energia Eb [J] suhet valge müra võimsuse spektraaltihedusse η [W/Hz]) 79
Elektroonika Loengute materjalid: skeemid, diagrammid, teesid. 1 Sisukord 1. Elektroonika ajaloost (arengu etapid, elektroonika osad, elektronlambid, elektronkiiretoru, elektronseadmete montaazi tüübid)............................................................................................... 3 2. Elektroonika passiivsed komponendid.......................................................................................... 14 3. Pooljuhtseadised (dioodid, bipolaartransistorid, väljatransistorid, türistorid)............................... 23 4. Optoelektroonika elemendid, infoesitusseadmed.......................................................................... 42 5. Analoogelektroonika lülitused....................................................................................................... ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
