neid. Aga alati tuleks kontrollida, et sa ei väljendaks ennast valesti ja mõtleks, mida sa ütled. Ajakirjanike kohus on vastutada selle eest, mida nad avaldavad. Nad ei tohi kasutada valeandmeid, alati enne artikli vms väljaandmist peavad nad kõik andmed üle kontrollima. Ajakirjanik ei tohi filmida midagi traagilist, mis mõne perekonnaga on juhtunud. Et seda kõike vältida on tehtud ajakirjanduse eetika. Kõik, mis ajakirjanikud avaldavad vaadatakse väga kriitiliselt üle. Sest kui nad peaksid eksima millagagi võib see väga halvasti lõppeda. Ajakirjandusel on väga suur roll ühiskonnas.
Internet, mobiiltel.-id, satelliittelevisioon Infoühiskond Rõhk arendamisel Teadus, uurimisasutused, avastuste, leiutiste rakendamine Mõju loodusele ja keskkonnatasakaalule Sotsiaalteadlased Adam Smith ( 1723-1790) tööstusühiskonnast Propageeris turumajandussuhteid Inimene on egoist Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö 2. Karl Marx (1818-1893) Kapitalistlik tootmine-toota kasumit,püsida konkurentsis Kodanlus vs. töölised 3.Max Weber "Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" Kapitalismi juhtmõtteks rikkuse kogumine, enesedistipiin, ratsionaalsus Kapitalist- munk 4. Émile Durkheim Sotsioloogia rajaja Liiga palju väärtusi-ühiskonna lagunemine Solidaarsuse hoidmine Aitäh tähelepanu eest!
Aleksander Suure sekretärid Aire Kobak Antiigi ajastu 1. aastatuhande algus eKr 5. sajand Tekkisid polised ehk linnriigid. Kestis pidev sõjategevus, millega kaasnes orjapidamine. Jõukamad kodanikud vabanesid meelepärasteks tegevusteks: poliitika, eetika, filosoofia, kunst ja kehakultuur. Tekkisid eeldused sekretäritööks. Oluliseks peeti tervet füüsist ja haritust. Enesestmõistetav oli orjade vaimse võimekuse ärakasutamine. Haritud orjad hoolitsesid isandate riietuse või kirjavahetuse eest. Seega osutasid ka sekretäriteenust. Ei peetud halvaks tooniks, kui sekretär oli teisest rahvusest ori. Aleksander Suur sündis Pellas juulis 356 eKr. Makedoonia kuningas (336-323 eKr), antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht.
· Kes on pankroti võlgnik · Kelle reputatsioon on rikutud · Kes tegutseb valdkonnas, mis on kokkusobimatu hea audiitor tavaga Audiitor peab käituma vastavalt kutse-eetika normidele. Tegemist on praktilise eetikaga. Need on üldised moraali normid ning teooriad, mida kõik audiitorid on kohustatud jälgima. Tegemist on antud kutsealal tegutsevate inimeste eetikaga. Eetika osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktilisele tegevusele. Praktiline eetika on mingi eluvaldkonna eetika või mingi professiooni kutse-eetika. Professiooni tähistab erialaste teadmiste kogum. Eetikal on ka mitu tähendust. Laiemas mõttes on ta suhteliselt sarnane mõistetega moraal ka kõlblus, kitsamas tähenduses mõistetakse eetika all teadust moraalist. Eetika võib jaotada teoreetiliseks ja rakendus eetikaks. Teoreetiline eetika on reeglina normatiiveetika, rakenduseetika on aga praktiline mingi eluvaldkonna või professiooniga
takistus eneseleidmisel. ''Omandatud isel''- oma rolli mängimine, teesklmeine. TAHE, TUNNETUS- ''teadvusetus on kõigi asjade ürgne ja loomulik olukord ja seepärast ka alus, millele tekib mõne olendite liigi juures teadvus kui kõrgeim õitseng, kuid valitsevaks jääb teadvusetus. Teadvus teenib vaid enesesäilit huve. IN MÕISTUSE " KIHTI: 1)taval tunnetus-primitiivsete ihade rahuld; loomult alatu, egoistlik. 2)geniaalne tunnetus-eetiline, tahe, tõelisus. selleni jõuab kunsti v eetika abil, tulemus nirvaana, teel kannatused. EETIKA- kaastunne teise in puuduste suhtes, neid hinnates ja jättes vaatamata tema voorused, rõõmud toob endale rahu ja vabaduse, õnne, sest ei tunen kadedust. eetilised seisundid: *Egoism-enda huvid, teisel ehalba kui keegi ette jääb. *Kurjus- egoism, mille eesmärk teistele kannatuste tek. Annab ajutise rahulduse, selleni viib üh.k. *Kaastunne-ol teise in huvid vajadused õnn. TEGELIK ELU-mõttetu kannatus, mis on ringis kannatuse ja
Eestis. Probleemi lahendamisel põrkume aga nii mõnegi sotsiaaleetilise küsimuse otsa. Käesolevas essees käsitlen läbi alkoholismi sallivuse teemat ja püüan leida vastused kahele küsimusele: Kas alkoholisimi ravi peaks olema riigi poolt tasustatud? Kas alkoholimüügi piirang diskrimineerib ettevõtjaid ja kahjustab majandust? Selleks, et hinnata Eesti ühiskonda sotsiaaleetiliselt positsioonilt, tuleb lahti kirjutada sotsiaaleetika mõiste. Sotsiaaleetika on üks praktilise eetika harudest, mis uurib problemaatilisi sotsiaalset laadi küsimusi eetilisest aspektist, analüüsib ja püüab leida lahendusi (Eetikaveeb). ,,Sotsiaaleetika laiemas mõttes uurib inimliku ühiselu moraalseid norme ja põhimõtteid. Siin on käsitluse objektiks ühiskonnakorraldus, ühiskonna poliitiline elu, võimu kasutamist ja elulaadi puudutavad probleemid, eriti indiviidi, pere ja avaliku võimu vahelised vastutus- ja õigussuhted", on määratlenud Hämäläinen (vt. Tiko, 1997 järgi)
ABORDIST 1 "Unistan päevast, mil iga vastsündinu on siia maailma teretulnud, mehed ja naised on võrdsed ning seksuaalsus on siiruse, rõõmude ja õrnuse kogum" Elise Ottesen-Jensen, Rootsi, 1933. Sissejuhatus ...................................................................................................................2 Ajalugu ..........................................................................................................................2 Abort ja eetika ............................................................................................................... 2 "Ma ootan last" ..............................................................................................................2 Otsustamine ...................................................................................................................2 Kokkuvõte ....................................................................................................................
Seepärast me ei saagi öelda, millised asjad ise oma loomuselt on. · Erinevad elusolendid tajuvad maailma erinevalt; mis ühele meeldib, võib teistele ebameeldiv olla; sead eelistavad näiteks pori puhtale veele (järelikult ei ole pori oma loomuselt jälk, sest sigadele ta ju meeldib), mõni loom sööb värsket toorest liha, teine roiskunud liha jne. 5. Iseloomusta stoikude eetikat? Ta on saatusele allumise ja kohuse eetika. Selle alus on usk maailma mõistuspärasusse. Stoik on alati mõõdukalt rõõmsatujuline ning seisab kõrgemal igapäevaelust.
· Aristoteles oli Kreeka filosoof ja õpetlane · 18.37. eluaastal elas Aristoteles Platoni õpilasena Ateenas ning paistis Akadeemiasse kogunenud õpilaste seas silma. · Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas oma filosoofiakooli. · Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja silmapaistvaim filosoof, vaid ka zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik. KESKMED KÜSIMUSED · Tegeles küsimustega, mis on tähtsad ka igapäevakogemuses · Eetika küsimustega- mis on üllas ja mis on alatu, mis hea ja mis halb, mis kõlbeline ja mis kõlbmatu, mida tähendavad sellised mõisted, nagu õnn, armastus, sõprus, au, õiglus · Ühiskonnafilosoofia keskmes olid küsimused, milline peab olema riik ja millised selles elavad inimesed, millised omadused aitavad kaasa ühiselu edukale toimimisele ja millised mitte. TÄHTSAMAD TEOSED · Poliitika on teos riigi toimimise eesmärkidest ja vahenditest, kus
KIRJELDAMINE Vabadus on kõige üldisemas mõttes takistuste, piirangute või sunni puudumine.Vabadust võib liigitada negatiivseks ja positiivseks.Selle põhiline koostis osa on valiku- ja tegutsemisvõimaluse olemasolu.Mulle paistab vabadus positiivsena, sest siis saab teha, mida hing ihaldab, kuid peab jääma mõistuse piiridest.Minu arvates, vaatenurka muutes vabadus ei muutu. 2.VÕRDLEMINE. Vabadus on enesemääramine, võimalus toimida vastavalt tahtele.Vabadus on teatud mõttes inimese eetika alus. 3.ANALÜÜSIMINE Koostisosad on 7 tähte, takistuse, piirangute ja sunni puudumine. 4.RAKENDAM INE Seda saab kasutada igapäeva elus, võimalused on väga laiad.Seda ei saa kasutada, siis kui oled vangis või kusagil, kus vabaduse mõiste puudub.See on kasulik inimestele, kes ei soovi halba ja ei tee kurja.Kahjulik on nendele, kes varastavad, tapavad, rikuvad teiste vara jne. 5.ARGUMENTEERIMINE Tihtipeale mõõdetakse vabadust selle järgi, kui palju keegi saab toimetada ilma, et tema
V: teadus, mis juurdleb Jumala, kirikuõpetuse ja riituste üle 11.Mida peavad filosoofid uurima uusaegse prantsuse filosoofi Auguste Comte'i järgi V: maailma edukama uurimise võimalusi Filosoofia liigid 12.Mis on filosoofiale sama mis munale koor (stoikude järgi)? V: loogika ehk õpetus seaduspärasustest 13.Mis on filosoofiale sama mis munale munavalge (stoikude järgi)? V: füüsika ehk õpetus loodusest 14.Mis on filosoofiale sama mis munale munakollane (stoikude järgi)? V: eetika ehk õpetus väärtustest 15.Mis on ontoloogia? V: olemisõpetus 16.Mis on gnoseoloogia? V: tunnetamisõpetus 17.Mis on aksioloogia? Mis on aksoloogia liigid? V: väärtusõpetus; eetika ehk õpetus kommetest ja esteetika ehk õpetus ilust 18. Mis on filosoofia kaks peasuunda? V: materialism ehk mateeriat rõhutav ja idealism ehk vaimsust rõhutav Filosoofia meetodid ja teoreetilise arutluse komponendid 19. Nimeta kaks filosoofia kaks peamist meetodit? V:
Näiteks teadmised mille abil võib luua endale mõne emotsiooni (rõõm, kurbus). Aristotelese järgi on see esimene filosoofia mille alla käib ka tarkus. 2. Klassikaliselt käsitleb tarkus taevaseid asju ja maiseid asju. a. Taevased asjad jagunevad omakorda kaheks: Kehalised asjad. Siia kuuluvad: füüsika, astronoomia, bioloogia ja anatoomia. Kehatud asjad. Siia kuuluvad: teoloogia, psühholoogia ja matemaatika. b. Maiste asjade hulka kuuluvad: eetika ja riigiteadused. b. Hiljem on kahe eelneva kõrvale lisandunud ka tehnilised asjad. Siia alla kuuluvad loogika, dialektika, retoorika. 3. Filosoofiaga alustamiseks on pakkunud välja mitmed filosoofid erinevaid võimalusi. G.W.F.Hegel ja M.Heidegger on öelnud, et filosoofiaga pole võimalik üldse algust teha. Nende arvates on olemas kaks võimalust kas me oled filosoofia sees või me ei ole filosoofia sees
1. 1. METAFÜÜSIKA -- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala positsioon) 2. EPISTEMOLOOGIA-- Mida me saame teada? Teadmise ja tunnetuse probleemid. 3. EETIKA -- õpetus moraalist, mida me peame tegema? Mõistekasutus on lõtv, räägitakse ka eetilisest elust - moraalse elu tähenduses. Lääne traditsioonis on eetika olnud tihedalt seotud metafüüsikaga, mis pidi andma moraalinormidele püsiva aluse. 4.LOOGIKA -- õpetus mõtlemise struktuurist. Alates Aristotelesest arusaam, et väiteütlusel (logos apofantikos) on kindel struktuur. Kuna filosoofia koosneb väidetest, mitte näit. hüüatustest, siis saab seda loogiliselt analüüsida
Kategooriad iga eeskujulik väide koosneb subjektist ja predikaadist. 1. Kategooria erineb 2.st oma positsiooni tõttu. See on olemise tasand. Apelleeris tervele mõistusele, arvas, et kui ei ole esmaseid substantse ei saa olla ka midagi muud. Substantsid ei ole vaid mass ja on individualiseerivad. Põhjused teaduslik teadmine puudutab põhjuseid. Põhjus on vastus küsimusele MIKS, on liikumise allikas. uut moodi väärtused, toimuvad muutused ja liikumine. Aristotelese eetika eudaimonistlik. Keskne on vooruseõpetus. Voorused jagunevad: 1. Vaimsed (tarkus, arukus) inimese olemuse määrab mõistusehing, tema õnnestavaim tegevus on kaemuslik mõtlemine. 2. tahtelised iseloomulik võime olla mõõdukas ja valida kesktee Eluviis õiglus seotud võrdsuspõhimõttega, kuid Aristoteles toetas orjandust ja taotles võrdsust klasside piires. Mõistus inimese kõige jumalikum osa. Tähtis on üldine tasakaal, mitte üksikud teod. Ei
Eu ideede ajalugu Tegeleme: maailmapilt, kuidas inimene oma maailmapildist saab juhised tegutsemiseks endale ja teistega koos toimimiseks; ühiskondliku mõtte ajalugu-rääkis rohkem struktuuridest ja institutsioonidest,kus inimene ise kippus ära kaduma; moraalsed ja pol ideed, mitte ,,suured mõtlejad" Moraalsed: õnn, au, armastus, sõprus Pol: riik, dem, õiglus, sõda, impeerium, vabadus Põhiteemad: moraalifil. (varauusajal prakt. Filosoofia(eetika, ökonoomika-perek. Elu, pol.-ühiskondlik elu), pol. Filosoofia(in kui ühiskondlik olend, riigi eesmärgid,valitsemine, õigused ja kohustused;riikidevahelised suhted-sõda, impeerium(kas vib teise riigi suhtes kas. Vägivalda,kas peab olema palju riike v üks maailmariik) Eetika-in eluprojektid ja in.vahelised suhted Kuidas in.vahelised sidemed mõjutavad pol.filosoofiat? kas sidemed tuelvad pol kasuks v süsteem tuleb ehitada, et sidemed ei mõjutaks, et välti...
Alchian, Harold Demsetz, Michael Jensen, William Meckling ja S. A. Ross. (Kleiman ... 2015:1) Agenditeooria seletab, kuidas on seotud omavahel järgnevad teemad: 1) Konfliktid juhtide ja aktsionäride vahel; 2) Egoistlik käitumine; 3) Konfliktide tagajärjest; 4) Kuidas probleemidega hakkama saada ning kuidas neid vältida; 5) Teine agentuuri konflikt: aktsionärid võlausaldajate vastu 6) Organisatsioon versus kontakt 7) Organisatsioon ja eetika Ettevõtte elujõud peitub kõikides lülides, inimestes ning oskus protsessi juhtida. Olenemata sellest, kas kogu protsess on negatiivse või positiivse tooniga. Negatiivne võib olla tüli, võlg või suurem kahjum ning positiivsena oleks sellisel juhul hanke võit, uue töötaja tööle võtt või äri kasum. Lisaks agenditeooria püüab seletada, kuidas need omavahel seotud on, kuidas üks võib teise või terve sündmuste ahela põhjustada. (Kleiman ... 2015:1-10)
* fokuseeritud tegevuseni Meeskonnatreeni jõudmine 1 päev suve- ng päevade * erinevad intelligentsused (emot-sionaalne, ratsionaalne, raames praktiline, vaimne) * eetika juhi töös Enesemotivatsioon ja tööstressi vähendamine * tippmeeskondadest koosnev organisatsioon * organisatsiooni eesmärkide ja visiooni ühine mõistmine * ühishuvi loomise põhimõtted
keerulisemaks, seadused selle kohta ei ole tõhusad ja ebamäärane on ametnike maine avalikkuse ning eriti meedias silmis. Vaja on rõhutada eetiliste põhimõtete teadvustamise olulisust ning mõista ametniku kutse-eetikat laiemalt eetika (moraalifilosoofia) kontekstis. Mõistel “eetika” on mitu tähendust. Argises kõnepruugis langeb see kokku mõistega “moraal” ja “kõlblus” (mis on sünonüümid). Kitsamas tähenduses mõistetakse eetika all teadust moraalist. Enamasti ei tehta olulist vahet “eetikal” ega “moraalil”. Mõlemad tähistavad hea ja halva, õige ja vale põhimõisteid. Kui moraal arvestab viimastega käitumises, on eetika ülesanne neid mitmesugustes seostes uurida. Keelekasutuse seisukohast tuleks eelistada “eetikat” üldisemate seoste puhul (näiteks avalik eetika, tööeetika jt). Moraal aga sobib paremini üksikisiku käitumise iseloomustamiseks (näiteks moraali- koodeksi kõik normid jm)
erinevaid tasandeid täiuslikust üha väiksema täiuslikkuseni. · Esimene ühest sündinu oli Plotinose järgi mõte või aru ,millele vastab Platoni demiurg, loojajumal. Sellele järgnes Maailmahing, mille Plotinos jagab "ülemiseks" ja "alumiseks". Maailmahingest lähtuvad üksikud inimhinged, ja lõpuks mateeria, olemise ja täiuslikkuse madalaim tase . ,,Enneaadid" · Plotinose tähtsaim teos Teemad : · I eetika arutlused õnnest, voorustest, headusest, ilust, enesetapust. · II kosmoloogia maailm, tähtede mõju, mateeria. · III maailmavaatelised küsimused saatus, loodus, deemonid. · IV psühholoogia hinge olemus, taju, mälu, hinge surematus. · V metafüüsika ja platonistlik ideedeõpetus · VI ontoloogia kategooriad, arvud, tahte vabadus, jumalus. Plotinos 204/205- 270 pKr
filosoof; arendas välja õpetuse hüvedest ja voorusest. Platon- filosoof; Sokratese õpilane kes asutas Ateenas oma kooli- Akadeemia; pidas maailma aluseks ideid ning kujundas välja tervikliku õpetuse riigist. Aristoteles- filosoof; Platoni õpilane; antiikaja mitmekülgsemaid õpetlasi, kes süstematiseeris eelkäijate teadmiseid ning tegeles loodusteaduste, loogika, füüsika, riigikorra, ajaloo, eetika, muusika ja kirjandusega. Keskajal tunti Vana-Kreeka kultuuripärandit paljuski Aristotelese tööde kaudu. -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Sparta Ateena Perioigid (10%) tegelesid käsitöö ja kauplemisega
raskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks ja kergendamiseks; -sotsiaalsete erivajadustega isiku turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine. Sotsiaaltöö (hoolekande) põhimõtted: -inimõiguste järgimine; -isiku vastutus enda ja oma perekonnaliikmete toimetuleku eest; -abi andmise kohustus, kui isiku ja perekonna võimalused toimetulekuks ei ole piisavad; -isiku ja perekonna toimetuleku soodustamine. Sotsiaaltöö eetika: on kõlblaste normide kogum, mis korraldab, sätestab, reguleerib hoolekandealast tegevust. Sotsiaaltöö meetodid: -klienditöö(hätta sattunud inimesed); -kogukonnatöö(elukeskkonnale, kus elab ka teisi); -grupitöö(nt AA); -maailmaparandamine Sotsiaaltöötaja rollid&tegevused/sotsiaalteenused: -ärakuulaja/informeerija/konsulteerija; -nõustaja; -vahendaja/suhtekorraldaja; -juhtumikorraldaja(kriminaalhooldaja); -käsutäitja; -advokaat/klientide eestkõneleja;
Hinduism on väga salliv. Ainus nõue on tunnistada Veedade autoriteeti. Hinduism võib olla traditsiooniline, religioosne, maagiline, filosoofiline. Suunad ja koolkonnad Hinduismi suunad: 1. višnuism 2. šivaism 3. šaktism 4. smartism Hinduismi koolkonnad: 5. nyaya 6. vaisheshika 7. sāmkhya 8. jooga 9. mimansa 10. vedaanta Teoloogia Hinduismi teoloogia pärineb veedade traditsioonist, millele on liidetud mitmesugused muud uskumused. Olulisemad: dharma - seadmus; eetika - kombed ja kohastused; sansaara - ümbersündimine; karma - tegutsemine, põhjuslikkus; mokša - vabanemine ümbersündide ahelast. Kultus - Hinduistlik jumalateenistus Inimese elus on 4 etappi: 1. Õppimise aeg ehk lapsepõlv; 2. Kodu ja pere loomise aeg; 3. Erakuna elamise aeg; 4. Kerjusaskeedina rändamise aeg. Hinduistliku ühiskonna erapära Kastid - suletud ühiskonnakihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt, kuid kust
· Kommunikatsiooniteooria alused suhtlemispsühholoogia (kuidas selgitad näiteks viga kliendile, mitte ei karju, aga suunad), kuulamispsühholoogia (meeldib rääkida rohkem kõigile, aga kuulamine eraldi oskus, palu täpsustada, kui ei kuulnud), mõjutamisetehnikaid. · Probleemilahenduse strateegiad konfliktikäitumise viisid ja konstruktiivsed meetodid. · Kehtestamine - õpetada kehtestamist ja ka ennast kehtestada · Eetika jne. Psühholoogiline nõustamine on professionaalne sekkumine inimese mõtetesse, tunnetesse või käitumisse psühholoogiliste meetoditega kliendi parema toimetuleku eesmärgil (Mikkin, 2001). Nõustamisel tuleks aidata inimestel vabaneda irratsionaalsetest vaadetest, tõsta nende realiteedi ja vastutustunnet, suunata nad eneseaktualiseerimisele (Kidron, 2003). Nõustamine tõotab abi ennekõike säärases olukorras, kus kellelgi tuleks suurendada elus
-idealism); Jumal (Kas on olemas ülimalt täiuslik olend? Kas on olemas kõige oleva algpõhjus? need on religioonifilosoofia küsimused); arvud (Kas arvud eksisteerivad iseseisvalt, sõltumatult? Arvud leiutati - kaob inimene, kaob arv); propositsioonid (asjad võivad olla või mitte olla nii nagu väidetud). On metafüüsika haru. 5. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Praktilise filosoofia alla käivad: 1. esteetika (iluõpetus, haakub kunstifilosoofiaga) Mis on ilu? 2. eetika (moraaliõpe) Mida inimene peab tegema? Mida ei tohi teha? Mis on õiglus? mis on inimese kohustused? Millised peaksid olema inimese eesmärgid? Millised on tõelised väärtused? Kas tappa tohib või ei tohi? 3. poliitfilosoofia (põimub eetika küsimustega) Mis on riik? Milline riik peaks olema? Milline on indiviidi vabaduse ja riigivõimu optimaalne vahekord? Kes peaks valitsema? 4. relativism (õpetus, mille järgi kõik asjad on suhtelised) 5
2. Kellel on vähemalt riiklikult tunnustatud bakalaureuse haridustase. Välismaal saadud haridus peab olema riiklikult tõestatud. 3. Peab olema laitmatu reputatsioon. 4. Peab olema audiitoritegevuseks vastav teoreetiline ettevalmistus. 5. Peab olema praktiseerinud vähemalt 3 aastat vilunud audiitori juhendamisel. (koostöö) 6. Peab sooritama audiitortegevuse eksami. Audiitor peab järgima kutse-eetika põhimõtteid, mis on praktilise eetika nõuded, mida esitatakse erinevatele tegevusvaldkondadele üldiste moraalinormide ja teooriatena. Silmas peetakse mingil konkreetsel kutsealal tegutsevate inimeste eetikat. Seega ametniku kutse- eeteika või avaliku teenistuja eetika võib kutse-eetikana paigutada erinevatesse tegevusvaldkondadesse. Eetika viitab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikale. Praktiline eetika on mingi eluvaldkonna eetika või mõne kutse profesioonieetika.
põleb ta alati ülespoole. Asjad universumis moodustavad hierarhia, mis algab elementidest, mille loomulik liikumine viib neid kas alla või üles. Edasi tulevad elementide segud, siis elusolendid. Taevasfääride liikumise põhjustavad vaimsed substantsid. Nende liikumise põhjus on lõppkokkuvõttes nende vaimsete substantside iha olla nii sarnane Esmaliigutajale kui võimalik. Eetika ,,Praktiline" filosoofia ehk eetika ei kuulu Aristotelesel otseselt sellesse ,,teoreetilisse" süsteemi, mille moodustavad füüsika, metafüüsika ja loogika. Ja ometi on Aristotelesel praktilisel filosoofial selgeid ühisjooni tema empiirilise ja loogilise ontoloogiaga. Nii nagu ontoloogias ei huvita Aristotelest mitte niivõrd äärmused puhas materiaalsus ja puhtideaalne olemuslikkus kui just nende vahele jääv liikumine juhuslikult etteantuselt ideaalsele paratamatusele, otsib ta ka eetikas
saj. Pyrrkon-rajas oma kooli,tema õpetust võeti laialt.hilisem skeptitsim hakkab eristama suuremat väiksemat tõenäosust,kas toimivad või mitte,aga õigus on väimalik kahelda. Epikuurlased-Epiluros341-270 ema Ta polnud linna kodanik ehk ta ei saanud rajad kooli linnamüüri sisse,ta rajas selle linnamüürist väljapoole.Jätab metafüüsika kõrvale.küsimus kuidas inimene peaks toimima?Kõige olulisem inimese jaoks on tundmus,määrab tõe ja hea ning halva.Epikuurlase eetika on õnn.Sisemine ja välimine rahu mida ei saa keegi ära võtta. Ristiusu mõju filosoofiale + aeg. Ristiusu lähtepunkt on see, mis kerkib esile 1.saj.usund sünnib palestiinas.Asja tuumaks on see,et teatud grupp hakkab uskuma et jeesus on surnud ning siis surnust üles tõusnud.Ristiusk kaotab ära orjanduse antiiikajast.Maailm ja inimene on jumala loodud.Ristiusk levis väga kiiresti.311 sai lubatud usundiks rooma impeeriumis,sest ennem oli see illegaalne
,,Ma tean et ma mitte midagi ei tea.'' - Sokratese paradoks, tunnetuse algus *Mõistefilosoofia - tõde seisneb mõistete andmises mingitele esemetele *Sokraatiline meetod - üldiste mõistete väljatöötamine, tee tõe tunnetamiseni. Etapid: 1)iroonia- enesekriitilisus 2)maientika-tõeste teadmiste tekitamine. See on induktiivne mõtlemismeetod. Mõtte liikumine üksikjuhtumilt üldistele- põhineb kogemusel. Sokratese eetika(moraaliõpetus) *Sokratest peetakse eetika kui teaduse rajajaks. Mis on voorus? Mis on hea? - põhiküsimused Sokrates samastab headuse teadmisega. Kui inimene on hea siis ta kurja ei tee. Ta väidab, et tark inimene kurja ei tee. Tarkus on mõistmine ja teadmistest aru saamine. Kas kurjategija saab olla geniaalne? Sokraatilised koolkonnad 1. Küünikud küüniline - midagi pole inimese jaoks püha, ei väärtusta midagi. Küünikute eesmärk: kuidas inimene saavutab vaimse ja hingelise vabaduse?
Mis on hea? Hea olemusest eudaimonism Isiklikku või kollektiivset (sotsiaalne-)õnne ülimaks väärtuseks pidav õpetus. utilitarism Kõlbelisust inimese heaolu tagava kasulikkusega samastav eetiline õpetus. nihilism Kõige eitamine, teooria mille järgi pole olemas mingeid väärtusi. stoitsism Sisemist rahu ja sõltumatust ülimaks väärtuseks pidav eetiline õpetus. Kategooriline Kanti eetika ülim moraaliseadus, mis on absoluutne ja eranditeta. imperatiiv "Tegutse nii, et sinu tahte maksiim võiks ühtlasi igal ajal olla maksev üldise seadusandluse põhimõttena." "Aukartus elu Elu ja selle kaitsmist ülimaks väärtuseks pidav eetiline õpetus. ees." A.Schweitzer Tahtevabaduse küsimus ja sellega seotud mõisted: dederminism Teooria, mille kohaselt kõigil sündmustel on seaduspärased põhjused ja
1. Mõisted: *minoiline kultuur kreeta kultuur u. 2000-1400ekr, Sai nime Minose järgi *hellenid nii kutsuvad end kreeklased ise *joonlased kreeka hõimud, kes rajasid Mükeene kultuuri *doorlased kreeklaste hõimud, kes tungisid balkanile u 1200ekr ja hävitasid senise ahhailise kultuuri *barbarid võõramaalased, kes kõnelesid arusaamaut keelt *ahhailased indoeurooplastest kreeklaste hõimud *kükloopilised müürid mitme meetri paksused kaitsemüürid mille ehitajateks arvati olevat kükloobid *pikad müürid müürid mis ümbritsesid Ateenat koos sadamaga *kreeka kolonisatsioon maa puuduse tõttu rahva väljaränne Vahemere ja Musta mere rannikule *koloonia kreeklaste asula võõral maal *Delfi usukeskus, kus asus Apolloni pühamu. Seal tegeleti ka ennustamisega *Olümpia usukeskus, seal toimusid usu ja spordipidustused Zeusi auks (776ekr) *aristokraadid suurmaao...
saj. Pyrrkon-rajas oma kooli,tema õpetust võeti laialt.hilisem skeptitsim hakkab eristama suuremat väiksemat tõenäosust,kas toimivad või mitte,aga õigus on väimalik kahelda. Epikuurlased-Epiluros341-270 ema Ta polnud linna kodanik ehk ta ei saanud rajad kooli linnamüüri sisse,ta rajas selle linnamüürist väljapoole.Jätab metafüüsika kõrvale.küsimus kuidas inimene peaks toimima?Kõige olulisem inimese jaoks on tundmus,määrab tõe ja hea ning halva.Epikuurlase eetika on õnn.Sisemine ja välimine rahu mida ei saa keegi ära võtta. Ristiusu mõju filosoofiale + aeg. Ristiusu lähtepunkt on see, mis kerkib esile 1.saj.usund sünnib palestiinas.Asja tuumaks on see,et teatud grupp hakkab uskuma et jeesus on surnud ning siis surnust üles tõusnud.Ristiusk kaotab ära orjanduse antiiikajast.Maailm ja inimene on jumala loodud.Ristiusk levis väga kiiresti.311 sai lubatud usundiks rooma impeeriumis,sest ennem oli see illegaalne
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Sotsiaaltööks vajalikud oskused ja teadmised. Koostanud Pille Jürisaar HT´09 KURSUS Juhendaja Hille Volberg Pärnu 2010 KUTSEOSKUSNÕUDED Üldoskustest ja teadmistest peab teadma kutsealast tegevust puudutavaid Eesti Vabariigi õigusakte, tööõigust. Samuti peab teadma tööohutust, tööhügieeni, jäätmekäitlust ja esmaabi. Kõrgemate tasemete töötajad peavad teadma ka majanduse aluseid. Peab omama head suhtlemisoskust, sealhulgas erinevate sotsiaalgruppidega, tundama klienditeeninduse põhitõdesid, pidama konfidentsiaalsuse nõuet, valmis meeskonnatööks ja tegutsemiseks kriisi-olukordades. Kõrgemate tasemete teenindajatel on ka asjaajamise ja dokumenditöö nõue ning arvuti kasutamise oskus. Väga oluline on ka keeleoskus. Põhioskused ja teadmised: inimõigused ja sotsiaalhoolekandesüsteem; inimese kasv ja areng, selle toetamine ja s...
Robert Schumann oli saksa pianist, helilooja ja muusikakriitik. Ta oli romantik ja 19. sajandi kuulsamaid pianiste. sündis 8. juunil 1810 Zwickaus (Saksamaa) ja suri 29. juulil 1856 Endenich (Bonni lähedal) kodune õhkkond soodustas tulevase helilooja huvi kirjanduse vastu ta tutvus Haydni, Mozarti, Beethoveni, Weberi jt muusikaga pärast isa surma oli sunnitud õppima minema juurat Leipzingi ülikoolis tudengipäevil vaimustus Schubert muusikast ning hakkas võtma klaveritunde linna kuulsaimailt klaveriõpetajalt Friedrich Wieckilt, kelle tütre, Clara Wieckiga, ta hiljem abiellus õpingud jätkusid Heidelbergi ülikoolis tutvus 1830. aastatel Itaalia ooperiga, kuulis Frankfurdis Paganinit avaldas sügavat muljet ja soovi pianistiks saada loomingus on põhilised zanrid klaveriteosed, vokaalmuusika ja hiljem orkestrimuusika väljapaistvama osa moodustavad soololaulud tähelepanu pälvib ääretult asjatundlik ja ...
Filosoofia. Aristoteles Anna-Marie Kellner Aristoteles sündis 384 aastat eKr Stageiras. Tema isa oli arst Makedoonia kuninga Amyntase õukonnas. 18.aastasena läks Aristoteles Ateenasse ja asus õppima Platoni Akadeemias, kus viibis 20 aastat. Pärast Platoni surma läks Aristoteles Xenokratesega Väike- Aasiasse Aterneuse valitseja Hermiase õukonda. Aristoteles abiellus Hermiase kasutütre Pythiasega. Aristoteles läks perega Mytilenesse. 342 aastat eKr kutsus Philippos II ta Strageirasse 12.aastase Aleksander Suure õpetajaks. U 335 eKr läks Suur Aasia-sõjaretkele. Aristoteles läks tagasi Ateenasse ja avas oma filosoofiakooli Apollon Lykeiosele pühendatud salu kõrval paiknenud gümnaasiumis. Selle nimega hakati kutsuma ka kooli. Ka nimetati kooli peripateetikute kooliks. Aristoteles õpetas koolis 335 eKr - 322 eKr. 323 eKr suri Aleksander Suur. Pärast Suure ...
Hinnatakse Kiire, täpne Laiapõhjaline tööline ettevalmistatus, põhioskused Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast 1. Adam Smith ( 1723-1790) Propageeris turumajandussuhteid Inimene on egoist Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö 2. Karl Marx (1818-1893) Kapitalistlik tootmine- toota kasumit,püsida konkurentsis Kodanlus vs. töölised 3. Max Weber "Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" Kapitalismi juhtmõtteks rikkuse kogumine, enesedistipiin, ratsionaalsus Kapitalist- munk 4. Émile Durkheim Sotsioloogia rajaja Liiga palju väärtusi- ühiskonna lagunemine Solidaarsuse hoidmine Kasutatud kirjandus Katrin Olenko, Ano Toots- Ühiskonnaõpetus http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Marx http://my.tele2.ee/andresu/nykujun.html http://www.annaabi.com/materjal-4666-n%C3%BC %C3%BCdis%C3%BChiskond http://www.annaabi
JUDAISM Karilin Tõnisoja JUDAISM · Judaism ehk juutlus on juudi rahva religioon ja kultuur · Judaismi uskumused ja ajalugu on ajalooliseks aluseks paljudele teistele usunditele, sealhulgas kristlusele ja islamile. · Judaism ei nimeta ennast religiooniks. Juudid on traditsiooniliselt pidanud judaismi kultuuriks, millel on oma ajalugu, keel (heebrea keel), esivanemate kodumaa, liturgia (religioosne kombetalitus), filosoofia, eetika, religioosne praktika jne. · Rabi Mordechai Kaplan on judaismi nimetanud arenevaks religioosseks tsivilisatsiooniks (Rabi- juudi õpetaja üldnimetus) · Rabi pole sama mis vaimulik või preester. · Rabi ei võta kedagi pihile, ei määra karistust patustamise eest, ei anna patte andeks ega oma otsesidet kõigekõrgemaga. · Rabilt võib paluda vajaduse korral lugeda õnnistus- või pühitsemissõnu, kuid selles pole mingit usulist kaalu nagu ka teistel
1.Jututäht 2. Teose probleemistik a) Perekonnasuhted ja abielusuhted, armukadedus(Prillup). b) Naise õigused (Mari) c) Jõukus, omakasupüüdlikkus, väärtustamine (Prillup ei oska enne väärtustada seda, mis tal on, kui on selle kaotanud) d) Kahetsus (Prillup kahetseb, et andis Kremerile oma naise ,,kasutusõiguse") e) Eetika (Kremer) f) Alkoholism (Prillup uputas mured joogiklaasi) g) Ühiskonnaprobleemid(talupoegadel pole võimalusi) 3. Romaani stiil (leheküljenumbrid kirjastuse Eesti Raamat 1970.aasta väljaande põhjal). NÄITED. · Vilde kasutab erinevaid võõrkeeli-saksa, inglise, ladina (lk.9) Saksa keel lk.6-7, laulutekst lk.90, lk.150 Inglise keel-lk.8 Inglismaast rääkides Ladina keel-lk.8 "in spe", lk.30 "nitimur in vetitum"
3.loeng: Organisatsioon ja organisatsiooniline evolutsioon Organisatsioon on inimeste grupp, kes on ühinenud selleks, et saavutada ühised eesmärgid. · Igal organisatsioonil on kindel funktsioon · Organisatsioonid eksisteerivad selleks, et saavutada kindleid eesmärke ja rahuldada liikmete vajadusi · Vasavalt funktsioonile ja eesmärgile on olemas väga palju erinevaid organisatsioonitüüpe · Organisatsioonid võimaldavad saavutada eesmärke, mida indiviididel eraldiseisvalt pole võimalik saavutada · Organisatsioonid lisavad indiviidide tegevusele tänu koostöö sünergilise efekti 8S: strateegia, struktuur, inimesed(staff), oskused ja teadmised (skills), juhtimisstiil, süsteemid seda kõike hoiab koos ühised väärtused. Tegevuse või ärimudeli jaoks tarvilikud vahendid on asjad ja raha. Eesmärgid-mida? inimesed-kes?struktuur-kuidas?ressursid-millega? Ning oskused ja asjad Olemas administratiivne kompone...
Kutsehariduskeskuse infosüsteem Leidke kooli kodulehelt vastused järgmistele küsimustele. Vastused kirjutage tabelisse vastava küsimuse juurde põhitekstist erineva värviga Milline on meie kooli juriidiline aadress? kopli 1, tartu Millistel erialadel toimub sessioonõpe? Põhihariduse baasil: kutseharidus pagari (ka sessioonõpe) ja lihatöötleja (sessioonõpe) erialal keskhariduse baasil: sessioonõppes pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogia ja pagari erialal ja sessioonõppes meisterkondiitri (jätkuõpe) Mida on kirjutatud kooli sisekorraeeskirjade punktides 3.2 ja 3.3? 3.2. kooli maine ja eriala kutse-eetika kahjustamine; 3.3. teiste õpilaste eest teadmiste kontrolli sooritamine; Mida tähendavad grupinimede lühendid IS117? IT-süsteemide nooremspetsialisti Mitmeks semestriks jaguneb õppeaasta Tartu KHK-s? 2 Mitu õppeperioodi on meie koolis ühel õppeaastal? 4 Millistel gruppidel toimuvad...
Tänapäeva Eesti- ja Keskaegse ühiskonna seisuste sarnasused Keskaegne ühiskond jagunes kolmeks seisuseks : 1. Vaimulikud need kes palvetavad. 2. Aadlikud ja rüütlid need kes sõdivadc. 3. Talupojad, käsitöölised ja kaupmehed need kes töötavad. Võrreldes keskaegset ühiskonda ja meie tänapäeva Eestit, siis kindlasti on üks sarnasus demokraatlik valitsemisvõim (feodaalne hierarhia, keskajal) erinevates valdkondades. Alustagem meie riigi valitsemis viisist ja lõpetades selle kasvõi tänapäeva kooli/töö süsteemiga, kus kõige ülemusel astemel on siis valitsejad ja kõige alumisel on nn rüütlid ehk meie mõistes lihttöölised. Näiteks: Mina töötan Hedonis, kelle üks omanik on Margus Kangur. Hedon ise on tütar firma ning meie maja tegevdirektor on Sari Sopanen, kelle ülemus on Margus. Sari ise on meie maja juhtide ülemus, näiteks hotellijuht Signe Reimets on tema alluvuses ja täidab vastavalt olukorrale tema soove. Hotelli juhi Sig...
*Filosoofia- mõtlemmise õpetus, maailma kirjeldus, mõtlemise õpetus või mõtlemine järjekindlal süstemaatilisel viisil. Filosoofia uurib sääraseid fundamentaalseid küsimusi ( Eetika- Eetika tegeleb hea elu ja õige käitumise küsimustega: kuidas me peaksime elama, mis on Hea (ehk hüve), mis on ,,õige" ning ,,väär." Oma olemuselt normatiivne ei tegele mitte niivõrd küsimusega, mis on (olemas) kuivõrd, mis/kuidas peaks olema. Eetikat saab omakorda mitmeti jaotada. Näiteks metaeetikaks (tegeleb eetika teoreetiliste alustega; milline on/milles seisenb hea/
hing. Kuidas me ka vaatleksime inimest - kehalisena või vaimsena - mõlemal korral on inimene osa loodusest. Inimese psühholoogia, inimese kired ja soovid, käitumise motiivid ja eesmärgid on samasugune tunnetamise objekt nagu iga teinegi loodusnähtus (2: 162) SPINOZA EETIKAÕPETUS Eetika püüab Spinoza üles ehitada teadusena, mis tuletab oma normid mitte subjektiivseist hinnanguist, vaid inimese tegevuse objektiivseist seadusist. Spinoza "naturaliseerib" eetika. Ent Spinoza eetiline naturalism oli antihistoristlik, mehhanistlik, abstraktne. Spinoza käsitas inimest mitte olendina, kes kuulub ajaloolisse sotsiaalsesse süsteemi, vaid looduse "asjana". Spinoza lähendas psühholoogia meetodid mehhaanika ja füüsika meetoditele, taandas psüühika keerukuse ja mitmekesisuse kahele põhilisele lihtsale algele: 1. mõistusele 2. kirgedele ehk afektidele Tahte ta samastas mõistusega. Spinoza eristas kolme liike afekte: rõõm, kurbus ja ihaldamine
inimene, ei saa või ei või ületada, või mida inimvõimed lihtsalt ei suuda muuta ega ületada. [3]Õigusfilosoofia suundi, mis tunnustavad selliste piiride olemasolu, nimetatakse loomuõiguseks. Need ei välista aga positiivse õiguse olemasolu, viimase olemasolu on pea võimatu eitada. Kuid positiivne õigus peab paratamatult vastama loomuõiguse nõuetele. Tänapäeval nähakse neis piirides eelkõige küsimust õiguse ja eetika vahekorrast: õiguse allumisest eetilistele printsiipidele või eetikast lausa kui õiguse allikast või alusest. Samas küsimus õiguse ja eetika vahekorrast on tundlik eetika autonoomia ning moraalse realismi küsimuste suhtes. [Vt P.Jõgi; moraalne realism (moraaliväärtuste ja -normide tuletatavus teatud asjade olemusest, nt (MR väitekirjas) kaubandusliku käibe tegevusmallidest]. [3]Õigusfilosoofia suunda, mis tunnustab inimese voli ja suva õiguse normatiivse sisu ja
Ainukene, kellele lammas ohtu kujutas oli väikese printsi armas punane roos, kelle pärast lambale võõras ka hiljem suukorvi joonistas. 2. Mida autor tähetarga mõistulooga öelda tahab? Too näiteid elust, kus inimese väline pool on talle takistuseks ideede, mõtete väljendamisel. Selliseid olukordi on tänapäeval kindlasti väga palju. Autor tahtis selles peatükis öelda, et inimene, kes tahab olla tähtsal kohal, peab järgi ühiskonna norme ja eetika reegleid, ilma milleta ei saakski keegi inimest tõsiselt võtta. Nende reeglite järgimisel näitab inimene teistele oma haritust ja oskusi. Näidet selliste olukorra kohta on väga lihtne tuua kasvõi meie enda riigi poliitikast. Eetika reeglid ei ole kuskil kirjas, kuid siiski kannavad kõik poliitikud viisakaid riideid, enamasti ülikondi. Kui mõnele kohale peaks asuma mõni uuspoliitik, kes reeglitest kinni pidamata tuleb tööle määrdunud riietes või dressides, ei võta teda
2. Mis on hea? Hea olemusest eudaimonism Isiklikku või kollektiivset (sotsiaalne-)õnne ülimaks väärtuseks pidav õpetus. utilitarism Kõlbelisust inimese heaolu tagava kasulikkusega samastav eetiline õpetus. nihilism Kõige eitamine, teooria mille järgi pole olemas mingeid väärtusi. stoitsism Sisemist rahu ja sõltumatust ülimaks väärtuseks pidav eetiline õpetus. Kategooriline Kanti eetika ülim moraaliseadus, mis on absoluutne ja eranditeta. imperatiiv "Tegutse nii, et sinu tahte maksiim võiks ühtlasi igal ajal olla maksev üldise seadusandluse põhimõttena." "Aukartus elu Elu ja selle kaitsmist ülimaks väärtuseks pidav eetiline õpetus. ees." A.Schweitzer Tahtevabaduse küsimus ja sellega seotud mõisted: dederminism Teooria, mille kohaselt kõigil sündmustel on seaduspärased põhjused ja
EVÕ 1) Legaalsuse printsiip - Eestis kehtib seega demokraatlikes õigusriikides tunnustatud põhimõte, et avaliku võimu teostamisel (nii seadusandliku, täidesaatva kui ka kohtuvõimu) tuleb järgida legaalsuse põhimõtet. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. (PS § 3) 2) Ökonoomsuse printsiip - Kulutuste ja tulemuste tasakaal, Kulutuste all tuleb silmas pidada nii otseseid kulusid kui ka vea hinda. 3) Kahju vältimise printsiip - PS § 25 õigusvastaselt tekitatud materiaalse ja moraalse kahju hüvitamine. Eesmärk- panna kahju saaja sellisesse olukorda, mis oli enne kahju tekkimist. 4) Avalikkuse printsiip - PS § 24- kohtuistungid on avalikud. Avalikkuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitsesüsteemi tegevus peab toimuma võimalikult avalikult. Krim. men. Avalikkuse põhimõte alati ei kehti täielikult. Teatud juhtudel võib ka kohtuistungi kinnis...
Kes on juba kord valgust näinud,ei taha arvatavasti enam pimedusse tagasi.Ta tahaks jagada oma kogemusi teistele, ta tahaks ilmselt oma tarkusi jagada. Mis juhtuks kui vabakslastud vang läheks koopasse teiste inimeste juurde tagasi? Teised inimesed koopas peaksid teda hulluks. Nad ei usuks teda. Mida ei ole ise näinud ega kogenud seda on ka äärmiselt raske, kui mitte võimatu uskuda. Vabakslastud vang oleks koopasse naastses kinldlasti pimestatud. Milliste küsimustega tegeleb eetika ehk praktiline filosoofia? Praktiline filosoofia tegeleb järgmiste küsimustega : Esmalt siis klassikaline (Platon kuni XVIIsajand) : *Milline on hea elu? *Milles hea elu seisneb?/Mis teeb elu heaks? *Mida teha, et elu oleks hea? *Milles õnn peitub? *Mis on õnn? * Mida teha, et olla õnnelik? Teisalt siis uusaegne (XXVII XXI sajand):* Mis on õiglus? *Milline on õiglane tegu? *Kuidas tuleks käituda A)enese suhtes B)teiste suhtes. Mis on õnn? Õnn on see, kui saame sellle mida ihaldame
tõestamine. *Anaximandros - kreeka filosoof, kuulus Mileetose koolkonda. Kreeka esimese filosoofilise teose "Loodusest" autor. Anaximandrose kosmoloogilise teooria järgi on universumi keskpunktis madala silindri kujuline Maa. Tema esitas ajaloos esimesena evolutsiooni idee: nagu paljud teisedki elusolendid on ka inimene tekkinud kalast. *Demokritos - kreeka filosoof ja looduseuurija. Atomistika rajajaid, seletas maailma puhtmehaanilise põhimõtte alusel. Ta eetika keskseks mõisteks on õndsus, mis saavutatakse lõbude õige valimise teel. Ta tunnistas kahte põhialget: tühjust ja aatomeid. Filosoofiline peateos "Väike diakosmos". Kirjutas uurimusi astronoomia,füüsika, matemaatika jm aladelt. *Pythagoras - kreeka filosoof, matemaatik ja astronoom. Asutas Krotonis,Lõuna-Itaalias metafüüsikaga tegutsenud koolkonna (pütagoreism), mis oli ka poliitiliselt mõjukas salaühing. Keskne oli arvu, kui kosmogoonilise alge käsitus
Aristotelese vaateid ühiskonnast Silver Altmäe Taavi Tilk Juba oma eetika-alaseis arutlustes sõpruse üle viitab Aristoteles tõsiasjale, et inimene oma loomult kaldub ühiskondlikule eluviisile, kes tingimata vajab osadust teiste omataolistega. Nii on inimene sõna ostemas mõttes "ühiskondlik olend" kes tingimata vajab selleks, et ise elada õnnelikku elu teisi omataolisi oma kõrvale ja lähedusse Nii nagu üksikinimene oma elus taotleb täiuslikumat ja õnnelikumat elu, nii ka ühiskond oma arenemises peab taotlema selle üha paremat ja täiuslikumat võimaldumist. Sellise täiusliku ühiskonna vormiks saab olla riik - ja mitte milleski muus ei seisa ühegi riigi otstarve, kui ainult oma kodanikele õnneliku elu võimaldamises Iga ühiskonna algvormiks õieti küll tema lähtevormiks on perekond Aristoteles näeb just perek...
Erasmus Rotterdamist (1466/1469 - 1536) Ta oli Madalmaade humanist. Kasvas orvuna üles augustiinlaste kloostris, astus mungaseisusesse, kuid hiljem vabanes mungaseisusest halva tervise ettekäändel. Ta õppis Pariisis Sorbonne´i ülikoolis usuteadust. Tema silmapaistvad vaimsed võimed ja töökus tegid temast peagi tollase Euroopa ühe harituma mehe. 1506. aastal sai ta Torinos teoloogiadoktoriks. Erasmus tegutses Itaalias, Madalmail, Inglismaal, Sveitsis, eriti Baselis. Samuti reisis ta väga palju mööda tolle aegset Euroopat ning kirjutas tänu sellele reisikirju. Ta kirjutas palju ladina keelseid filosoofia-, teoloogia-, eetika- ja pedagoogikateoseid, tegi kindlaks vanakreeka keele õige häälduse ning käsitles ladina keele stilistikat. Eriti tähtis oli reformatsiooniajal tema Uue Testamendi tekstikriitiline väljaanne ja uus parandatud tõlge ladina keelde. Te...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
