2. Erasektor e. Tulundussektor Eraettevõtted, aktsiaseltsid, osaühingud, äriühingud 3. Mittetulundussektor ehk kolmas sektor (Kodanikuühiskond) Mittetulundusühingud, õpilasomavalitsused, koorid, huviringid jne Valdkonnad 1. Poliitika valitsus, erakonnad 2. Majandus turg, ettevõtted 3. Kultuur muusika, kunst, teater 4. Õigus seadused, kohtusüsteem 5. Moraal käitumisõpetus, eetika Näited AS Regio erasektor Eesti Pank avalik sektor Rahvastikuregister avalik sektor MTÜ Lagedi kodanikuühiskond Swedbank erasektor Läänemaa Õpilasomavalitsuste Liit kodanikuühiskond Lasteaed Karikakar avalik sektor Segakoor Kaleva - kodanikuühiskond
rahanduse ja panganduse aluseid, statistikat, turundust, suhtlemispsühholoogiat, klienditeenindust, etiketti, juhtimise aluseid, organisatsioonikultuuri. Lõpetamisel on võimalik sooritada riiklikud kutseeksamid sekretär I ja raamatupidaja assistendi tasemel. Lõpetamisel omandatakse kutsekeskharidus. Tartu Kutsehariduskeskus Õppeaeg kestab 2 aastat ja on päevaõppe vormis. Õppekava sisaldab õpingukorraldust, majandusõpet, riigiõpetust, kultuurilugu, kutse-eetikat, keelekultuuri, eetika aluseid, keelekultuuri, arvutikirja, arvutiõpet, dokumendi- ja arhiivihaldust, erialast vene- ja võõrkeelt, kiirjakirja aluseid, õigusõpet, sekretäritööd, teeninduskultuuri, etiketti, organisatsiooni ja juhtimist, avalikkussuhete aluseid. Vastavalt valitud spetsialiseerumisele lisanduvad lisaainetena personalitöö, raamatupidamine, müügitöö arhiivitöö, võõrkeel ja rühiõpetus. Lõpetamisel omandatakse kutsekeskharidus
1 FAKT JA VÄÄRTUS Sissejuhatus metaeetikasse Mis on metaeetika? • Kas eetikaväidetel on tõeväärtus? • Mis on eetikaväidete tõesuse aluseks? • Metaeetilised teooriad: intuitsionism, emotivism, preskriptivism, naturalism, veateooria, subjektivism Mis on metaeetika? On filosofeerimine eetika üle. On eetikaküsimustes neutraalne, ei ütle, mis on hea, mis halb jne. Uurib ainult moraalikeelt ja on moraalsete tõekspidamiste suhtes neutraalne. Uurib eetikasse puutuvaid väiteid ja hoiakuid. Eetika küsimustes tegeleb keelelis- loogilise analüüsiga. David Hume: sõnad „on“ ja „ei ole“ muutuvad sõnadeks „peaks“ ja „ei tohiks“. „Peaks“ ja „ei tohiks“ väljendab mingit uut seost või väidet, mida on vaja panna tähele ja seletada. Kuidas saab see
peaks ta loobuma tööpakkumistest milleks tal pole tal piisavaid teadmisi või oskusi. Audiitor on kohustatud end pidevalt täiendama, et kindlustada kõrge professionaalsus Konfidentsiaalsus kutsetegevusega teatavaks saadud info on rangelt konfidentsiaalne, audiitor võib avaldada sellist infot ainult infoallika nõusolekul välja arvatud seadusega lubatud juhul. Infot võib avaldada: tehniliste eeskirjade ja eetika põhimõtete täitmisel; audiitorketti kuuluvate firmade kvaliteedi kontrolli organitele. Professionaalne käitumine audiitori käitumine ei tohi kuidagi kahjustada audiitori ameti head mainet ja tea peab hoiduma tegevustest mis võivad seda põhjustada. Audiitor peab hoiduma diskrediteerivatest tegudest (kuritegu, mida karistatakse kriminaalkorras; tahtlik tuludeklaratsiooni mitteesitamine kui oli selline kohustus; valeandmed tuludeklaratsioonis;
3. Välise toimega (nt saab kellegi ninakirtsutamist seletada halva lõhnaga). 4. Seatud eesmärgiga (nt saab vihmavarju kaasavõtmist seletada sooviga vihma käes kuivaks jääda). Aristotelese mõjutused Aristoteles pani aluse teadustööle Euroopas. Filosoofi teooriad astronoomiast, zooloogiast, anatoomiast ja füüsikast domineerisid Euroopas kuni 17. sajandini. Tema mõtted eetikas, moraalist ja teoloogiast levisid LähisItta ja said oluliseks kristliku ja islamistliku eetika arengus. Aristotelese arvamus naistest Aristoteles arvas, et naistel peaks olema vähem õigusi, sest nad teevad vähem tööd. Levitas ideed, et naised peaksid saama vähem süüa ja muid võimalusi. Üldiselt sobisid Aristotelese arvates naised ainult laste tegemiseks. Aristotelese arvates olid naised poolikud mehed. Riigikorraldused Inimene on poliitiline Aristoteles isiklikult eelistab loom, elab polises. politeia riigivormi. Aristoteles lähtub oma
8 kaasa mõtlemisviisi muutmisele. Arusaamine ja ka reflekteerimine väljendab kogemust ja sellega horisontide avanemist uutele kogemustele. Õigusfilosoofia on teoreetiline aga sellel on praktiline väljund inimeste ja juristide mõjutamisel - vastutus. 2 ptk. Õigusfilosoofia põhisuunad on loomuõigus ja positivism. Loomuõigus piirid tähendavad õiguse kriteeriume, millele peaks vasrtama ka positiivne õigus. Õiguse ja eetika vahekord, õiguslikud ideaalid. Õigusfilosoofilist mõttesuunda mis annab õiguse sisu üle otsustamise inimese meelevalda ja ei anna mingeid sisulisi õiguse õigsuse kriteeriume nim positivismiks, mis ongi iseenda ideaal. Algus on ajalooline määratletav daatum ajaloos. Alguspära on hoiak või lähe millest kasvab välja filosofeerimise vajadus. Filosoofial pole progressi vaid on igal ajastul mingi algupära millegi üle juurdlemiseks.
programmidele. Arvuti sisendiks-väljundiks on meemid. Mõistelised ühikud, mis võivad nagu geenid ise eksisteerida. Eristab inimest loomast. Teadvus on ajalooliselt kujunenud valiku tulemus meemide vahel. 23. Teoreetiline filosoofia- teadmine , mida taotletakse tema enese pärast, teadmine asjade olemusest. Metafüüsika, tunnetusteooria, keelefilosoofia, loogika, vaimufilosoofia. Praktiline filosoofia- üldteadmine, mille järgi saab toimida. Eetika, esteetika, sotsiaal-pol filosoofia, ajaloofilosoofia. Moraal ja eetika- moraal=kombelisus; eetika=teoreetiline arutlus moraali üle. Moraali funktsioonid: sotsiaalne institutsioon; sots regulatsiooni süsteem; osa isiklikust mina.pildist. Eetika võib olla: 1) kirjeldav- ajalooline või teaduslik vaatlus, seletab moraalsust ühes kultuuris; 2)normatiivne-mis õige, mis halb, kuidask äituda; 3)metaeetiline- tegeleb keeleliste ja tunnetuslike küsimustega
Kordamisküsimused kontrolltööks 1.Mis on dualistlik interaktsionalism? Nimeta esindajad. On olemas keha, vaim ja nad vastandavad teineteist.Nt:külma tunnen tekib protsess, panen end soojemalt riide.Rene Descartes. 2.Mis on okasionalism? Nimeta esindajad. Keha ja vaimu vahel ei ole seoseid.Nt:söömine ei tekita täiskõhu tunnet.N.Malebronche. 3.Mis on ettemääratud harmoonia teooria? Nimeta esindajad. Keha ja vaim ei mõjuta üksteist.Jumala poolt ette määratud ja kooskõlas.G.W.Leibniz. 4.Mis on epifenomenalism? Nimeta esindajad. Kehalised protsessid põhjustavad mentaalseid aga mitte vastupidi.Thomas Henry Huxby. 5.Mis on vabadus? On võimalus käituda vastavalt oma tahtele. 6.Mis on tahtevabadus? On võimalus valida oma tahtmisi. 7.Jäik determinism.Esindajad. Ütleb vabadus on ainult illusioon.Benedictus Spineza,Paul Holbach. 8.Indeterminism.Esindajad. Ütleb, et meil on olemas tahte vabadus.R.Descrates,W.James. 9.Nõrk determinism.Esindajad. Ütl...
Iga inimene peab panema paika enese prioriteedid. Ühiskonna võim indiviidi üle avaldub kahel kujul: seadusandlusega ja ühiskondliku arvamusena. Seaduste rikkumine on karistatav, kuid küsimus on selles, millisel määral võib seadusandlus indiviidi vabadust piirata ? Igal inimene peab täitma oma kohustusi nii riigi kui ka seaduste eest. J. S. Mill arvab, et seadused kui ka ühiskondlik arvamus võivad indiviidile esitada teatud nõudmisi. Kohuse- eetika teooriatest on tuntuim Saksa filosoof Immanuel Kanti (1724-1804) eetika. Kanti arvates tuleneb teo moraalne väärtus selle motiivist, tulemus ei ole oluline. Sama tulemuseni võivad viia subjektiivselt väga erinevad teod. Kanti arvates on õige motiiv kohuse-motiiv. Kui inimene tahab täita oma kohust, siis teeb ta õigeid asju. Mis on inimese kohus, selle saab kindlaks teha kategoorilise imperatiivi alusel, mis ütleb, et lähtuda tuleb sellisest motiivist, millest
Max Weber (1864 – 1920) Verstehen sotsioloogia Inimest uurivad teadused (vaimuteadused) on erinevad Inimtegevuse seletamiseks tuleb seda kõigepealt mõista Ideaaltüübid Teadus peab uurimisobjekti lihtsustama, idealiseerima – keskenduma ainult uurimisobjekti olulistele omadustele; teised omadused jäetakse kõrvale Ideaaltüüp e puhas tüüp – objekti lihtsustatud mudel Kapitalismi tekkimine „protestantlik eetika ja kapitalismi vaim“ (1905) Kapitalistliku majanduse tekkes mängis olulist rolli religioon, täpsemalt kalvinism (protestantismi vorm) Kapitalismi tekkimine Kalvinism: inimese surmajärgne saatus on juba enne tema sündi Jumala poolt paika pandud Inimene ei tea Jumala otsust ega saa seda muuta Inimene seega muretseb oma saatuse pärast Inimene püüab endale visa tööga tõestada, et tema on äravalitud
piirkonna). 2) Toote või teenuse sihtgrupp (kas see on määratletud, kas toode vastab soovi(ta)tud sihtgrupile). 3) Toote või teenuse keskkonnasõbralikkus ja loodushoidlikkus (kas ja kuidas toote või teenuse kirjeldusest tuleb välja, et selle koostajad või planeerijad on sellega arvestanud). 4) Toote vastavus seadustele (kas tegevused toimuvad kaitsealadel, kas on arvestatud liikumispiirangutega või muude seaduste ja normidega (ohutus, hügieen, looduskaitse, eetika jms)). 5) Toote või teenuse hind ja saadavus (kas toote sisu, eeldatav kvaliteet ja hind on omavahel vastavuses). 6) Turundus (kuidas on toode turundatud erinevates kanalites, kas valitud turunduskanalid soovitud sihtrühma jaoks sobivad ja piisavad). Reimann Retked OÜ 1) Teenuse lühike sisu ja kirjeldus Valisin enda analüüsitavaks teenuseks kombinatsiooni mitmetest erinevatest teenustest, mida pakutakse ühe ettevõtte poolt
Etikett suhtekorralduses Suhtekorraldaja ja advokaat Eetika ja kutseeetika Eetilised konfliktid Konfidentsiaalsus Lojaalsus Reeglid on suhtlemise lihtsustamiseks ja ... ... rikkumiseks Sõnumi detailid Iga detail on tõlgendatav sõnumina Ülikonna asemel jämedakoeline kampsun või treenitud keha Asjad laual ja riiulil Keha asend Sõnavara Pressiteade Kellele saadad? Millest pressiteade räägib? Esitle ennast Anna teada, kust saab lisainfot
vähemused võivad osutuda kannatajateks kulukas ja aeganõudev analüüs soovitavat tulemust on võimalik saada negatiivsete vahenditega 'suurim hüve' on küllalt kahtlane mõiste 5. Kuidas püüdis Benthami utilitarismi-teooriat täiustada J.S. Mill? Ta liigitas hüved-valud kõrge- ja madalakvaliteedilisteks ja viis niiviisi utilitarismi sisse kaalutud lähenemise. 6. Milles seisneb Kuldne Reegel? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Miks? Kuldne Reegel: "Käitu teiste suhtes nii, nagu sa soovid, et teised sinu suhtes käituksid." Kuldne Reegel kuulub deontoloogilise eetika alla, kuna see on õiguste teooria varatsioon, mis omakorda on deontoloogilise eetika üks alajaotustest. 7. Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus? Positiivne õigus on garanteeritud; negatiivne õigus ei ole keelatud, kuid pole kohustuslik. 8
Mida laps teeb kodus väga hästi ja meelsasti Eelpraktika - viisakus Kutse-eetika Moraali alused põhinevad kahest allikast: Inimesest väljaspoolt tulenevate jumalike käskude ja moraalnormidena. Näiteks 10 käsku. Iinimesest endast, rajanedes ta tahtele, tunnetele ja mõistusele Moraal on ühiskondliku teadvuse vorm, sotsiaalne institutsioon, mille funktsiooniks on reguleerida inimeste käitumist kõigis ühiskondliku elu valdkondades Vana aja eetika üheks enesestmõistetavaks jooneks oli, et inimese moraalse tegevuse eesmärgiks oli olla õnnelik, milleks tuli järgida kehtivaid eetilisi ja moraalseid norme. Dalai-Laama ütleb, et inimese moraalse tegevuse eesmärk on olla õnnelik ja vältida kannatusi (ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse) Eetika on filosoofia valdkond, milles arutletakse õiget a väära käitumist puudutavate probleemide üle. Eetika püüab määratleda hea ja õige tegevuse kriteeriumid.
headuse ideed. Kes seda mõistab, võib mõista ka kõike muud. Platon püüdis täiusliku ideede maailma ja ebatäiusliku materiaalse tegelikkuse suhteid käsitleda dialektiliselt. Ta väitis, et igas materiaalses asjas on osaliselt ja ajutiselt olemas idee ning samal ajal ka olematus ja teisitiolemine. Seetõttu on materiaalne maailm pideva tekkimise ja hävimise seisundis, seega olemise ja olematuse vahel püsivas olekus. Ideeõpetusele rajas Platon oma tunnetusteooria, eetika, riigiteooria ja natuurfilosoofia. PLATONI ÕPETUS IDEAALSEST RIIGIST Oma "Politeia" arutlustes püüdis Platon esitada ideaalriigi mudelit, mille abil ta püüdis abi anda ka Ateena paljude puuduste all kannatavale demokraatiale. Platon väidab, et enamik inimesi ei suuda ainult omaenese pingutuste abil jõuda täiuslikkuseni ning inimesed ei suuda üksi kõiki oma vajadusi rahuldada. Sellest tulenebki vajadus riigi ja seaduste järele. Riigi aluseks on töö jaotamine vabade kodanike
igapäevaselt kahtluse alla. 3. Nimetage teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkondi. Teoreetiline filosoofia: epistemoloogia (teadmisega seotud küsimused), metafüüsika (olemisega seotud küsimused), keelefilosoofia (käsitletakse probleeme, mis tekivad keelelistest segadustest), teadusfilosoofia (teaduse olemuse uurimine). Praktiline filosoofia: poliitikafilosoofia (õigluse, omandi, riigi, vabaduse ja valitsemisega seotud küsimused), eetika (moraalifilosoofia, õige ja väära vahekord), esteetika (kunstifilosoofia, ilu ja kunstiga seotud küsimused), haridusfilosoofia (hariduse ja õpetamisega seotud küsimused). 4. Selgitage mis mõttes on filosoofia kriitiline. Filosoofilise probleemi püstitamine ja selle lahendamine algab reeglina kahtluse ja kriitikaga. Filosoofia ei paku valmiskujul tõdesid, mida kahtluse alla ei seata. Filosoofia on reeglina kriitiline kolmes suhtes: .
innukam lendlema. Aristoteles (384 322) oli väga laia silmaringiga, suur raamatukogu, tekstid on kirjutatud puht teaduskeeles ja võivad tunduda igavad. Tema koolkonda nimetatakse peripateetikute ehk jalutajatele koolkonnaks. Nüüd esimesena annab ta teaduste klassifikatsiooni: 1) teoreetiliselt füüsika (loodusteadus), matemaatika ja filosoofia; 2) praktilised teadused poliitika õpetab riiki juhtima, eetika õpetab kasvatama vooruslike kodanikke, teda peetakse ka loogika rajajaks, kuid loogikat omaette teaduseks veel ei peetud, see oli teiste teaduste töövahend. Tegeles süllogistikaga ehk järelduste tegemisega. Kui A=B ja B=C, siis A=C. 3) loomingulised teadused luule, muusika, retoorika ehk kõnekunst. Õpetus kategooriates Kategooriad on üldmõisted, mis on kõige üldistavamad ja on omased kõigile nähtustele ja asjadele.
1. Tunda filosoofia valdkondi (metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika) ning mida nad uurivad. Metafüüsika - küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Tänapäeval ei ole metafüüsika populaarne, valitseb relativistlik-liberaalne kõigi arvamuste suhtelisus. Kuna maailm ei ole enam metafüüsiliste küsimuste jaoks avatud, siis elab moodne filosoofia igavesti oma lõppu läbi
Küsimus 1 Aukartusel elu ees põhineva eetika järgi on headuse olemuseks elu säilitada, soodustada, täiuslikkuse poole viia. Seejuures Vali üks: a. tuleb vahet teha kõrgema ja madalama, väärtuslikuma ja vähemväärtuslikuma elu vahel b. ei tehta vahet kõrgema ja madalama, väärtuslikuma ja vähemväärtuslikuma elu vahel Õige vastus! Küsimus 2 Aukartusel elu ees eetikast lähtudes Vali üks: a. võib kellegi elu kahjustada vaid siis, kui see on vältimatu (nt toidu hankimiseks) Õige vastus! b. tuleks järjekindel olles loobuda üldse loomsest ning taimsest toidust, sest need eeldavad elu hävitamist Küsimus 3 Millised on järgmiste filosoofide arvamused? David Hume Moraal põhineb osavõtlikkusel, kaasatundmisel Immanuel Kant Eetikal pole kasulikkusega midagi ühist Jeremy Bentham ligimesearmastus ja egoism ei välista teineteist
..................................................................................19 Kasvatusväärtused ja kasvatuse eesmärgid....................................................................................20 Kasvatuse suhe väärtusega.........................................................................................................20 Inimkäsituse tähtsus...................................................................................................................21 Eetika, moraal ja kasvatus.........................................................................................................22 Kasvatuseetika nõuded..............................................................................................................23 Kasvatus ja teadmised....................................................................................................................25 Mida kujutavad endast teadmised?..............................................................
Küsimused: Mis on maailm? Bibihhin, ,,Maailm" I loeng Mis on maailm tema arvates? *ei annagi lõplikku definitsiooni *Maailm on see tervik, millest moodustub inimese jaoks see, kus ta on. Lk 1693 Meeleolu seos maailmaga: *meeleolu kaudu tajume me seda tervikut. Meeleolu kaudu algab küsimus olemise üle. Filosoofia algab meeleoluga, mingisuguse tundega. (lk 1694) Mis on meeleolu? Milleks seda bibihhinil vaja on? (lk1698) *meeleolu tuleb siis, kui rutiin katkeb. 2. Eetika ehk praktiline filosoofia Küsimused eetika kohta: 1)klassikaline (kuni 18.saj): 1. Milline on hea elu? 2. Milles sea hea elu seisneb? 3. Mida teha, et elu oleks hea? Kasutati ka eudaimonia õnn(Aristoteles): 1. Mis on õnn? 2. Milles õnn peitub? 3. Mida teha, et olla õnnelik 2)uusaegne(modernistlik) 1. Mis on õiglus? 2. Milline on õiglane tegu? 3. Kuidas tuleb käituda, kas enese või teiste suhtes?
51. okasionalism kehalised ja vaimsed nähtused on kooskõlas, kuna Jumal neid pidevalt kooskõlastab (Malenbranche) (dualistlik) 52. parallelism keha ja vaim on seotud, kuid mitte põhjuslikult. On algselt sünkroniseeritud, n. ö jumalikud kellad. (Liebniz) 53. epifenomenalism kehalised protsessid põhjustavad vaimseid. (Huxley) 54. solipsism Descartes'lik mina dfinistatsioon: ma ei saa kunagi olla kindel teiste vaimude olemasolus 55. moraal - kombelisus 56. eetika teoreetiline arutlus moraali üle. filosoofiline arutlemine moraali üle. 57. normatiivsus arutletakse, mis on õige või hea, kuidas tuleb käituda. Jõutakse reeglite sõnastamiseni. 58. universaalne metafüüsilise pretentsiooniga filosoofia eetika. 59. relativistlik skeptilise traditsiooni mõtlejate eetika, üldisi reeglaid eitav. 60. teleoloogiline teooria standard moraalselt õiga käitumise jaoks on ise moraaliväline väärtus. Nt
Foniiklased ja nende peamised 8 tegevusalad(sadamalinnade ehitus,kaubandus ja meresõit) 1.3Maailma tuntumad meresõitjad ja nende retked 1.4Eestiga seotud peamised veeteed 1.5 Eesti muistsed ja ajaloolised veesõidukid 8 1.6Rahvusvaheliselt tuntud meresõitjad Eestist 1.7 Laeva ehitus (laeva sünd) kiilust veeskamiseni. Nime omistamine 8 1.8 Inimene ja laev, nende omavaheline suhe. 2.ETIKETT JA EETIKA 2.1 Eetika ja etiketi mõisted 2.2 Meremehe kutse-eetika 8 2.3 Meremehele kehtivad etiketinõuded 2.4 Meremehe vormiriietus-ajalugu ja traditsioonid 8 2.5 Meretseremoniaalid, nende hingestav mõju meremeestele 1.1 MEREKULTUUR MÕISTE Merekultuur, merest ja meresõidust mõjutatud loome, eriomase meremiljöö loomine või
piirkonna). 2) Toote või teenuse sihtgrupp (kas see on määratletud, kas toode vastab soovi(ta)tud sihtgrupile). 3) Toote või teenuse keskkonnasõbralikkus ja loodushoidlikkus (kas ja kuidas toote või teenuse kirjeldusest tuleb välja, et selle koostajad või planeerijad on sellega arvestanud). 4) Toote vastavus seadustele (kas tegevused toimuvad kaitsealadel, kas on arvestatud liikumispiirangutega või muude seaduste ja normidega (ohutus, hügieen, looduskaitse, eetika jms)). 5) Toote või teenuse hind ja saadavus (kas toote sisu, eeldatav kvaliteet ja hind on omavahel vastavuses). 6) Turundus (kuidas on toode turundatud erinevates kanalites, kas valitud turunduskanalid soovitud sihtrühma jaoks sobivad ja piisavad). Adrenaator Grupp OÜ 1) Teenuse lühike sisu ja kirjeldus Ma elan Ida-Virumaal ja tahaksin teatada misugused teenused pakkutakse.Ja siis valisin enda
1864-1891 elas Saksamaal ja Itaalias. Oma loomingus läks üle kaasaja teemadele. Näidenditest võib leida ka naturalismi jooni. ,,Peer Gynt" oli Ibseni viimane värssdraama. ,,Nukumaja" näidendis rõhutas Ibsen, et ühiskonna ettekirjutatud reeglid ei tohi võtta naiselt õigust täisväärtuslikule elule. See tekitas ühiskonnas aga suurt skandaali ja poleemikat. Ibseni hilisemasse loomingusse tuleb järjest enam sümbolismi. Tähtsale kohale kerkivad eetika ja humanismiküsimused. Ibseni viimaste näidentite keskmes on andekad ja sihikindlad inimesed, kes oma elus teatud punkti jõudnuna hakkavad senitehtut kokku võtma.
HINGEHOIU ÕPE Tartu Teoloogia Õppeteemad Akadeemia Hingehoid ja hingehoiu rakenduslik kõrgharidus metodoloogia (4a.) Nõustamise alused ja magistritaseme õpe erinevad tehnikad (2a.) Kriisiabi Surija, haigus ja valu Lapse ja nooruki hingeabi Perenõustamine ja võrgustikutöö Eetika, eutanaasia ja suitsiid KARJÄÄRIVÕIMALUSED Naatan Haamer koolituste juht superviisor haiglahingehoiu keskuse juhataja kirikuõpetaja Tänan kuulamast!
meetodeid kasutada? Siis, kui uurid: arvamusi, muljeid ja väärtushinnanguid osalejate tõlgendusi ja vastuseid käitumise seaduspärasid protsesse ja seaduspärasid juhtumeid Näiteid kvalitatiivsetest uurimismeetoditest o Vaatlus ja kirjeldus o Küsitlused ja küsimustikud o Intervjuudel põhinevad juhtumianalüüsid o Fooksugrupid Üldised soovitused v Vii läbi pilootuuring ehk väikesemahuline eeluuring v Ära karda vastuste mõjutatust v Arvesta eetika ja andmekaitsega Kasutatud kirjandus: § https://tudengiveeb.ee/et/esileht/tulemuslik § http://syg.edu.ee/~peil/ut_alused/ Aitäh kuulamast! J
Niisiis, teadmine ilma õigustamiseta 6. Kuidas kritiseeris Gettier teadmise traditsioonilist määratlust? Edmund L. Gettier väitis, et ÕTU ei ole teadmiseks piisav! Isik (S) saab omada õigustatud tõest uskumust (p), ilma et see oleks teadmine. Vaataksime nn mündilugu: kas inimesel selle töökohaga on 10 mündi taskus? 5. ÕIGE JA VÄÄR 1. Selgitage normatiivse eetika ja meta-eetika erinevust. Н-этика, в к-рой ставятся и решаются проблемы смысла жизни, назначения человека, сущности добра и зла, принципы и нормы. Teo tagajärg. 1)teleoloogiline ’tulemus’ 2)deontoloogiline ’kohustus’ 3)vooruseetika ’voorus’ M-eetika uurib eetikaterminite tähendust, moraalsete hinnangute loomust ja põhjendamise viise: Mida me
Eetikakoodeks kui elus dokument ja selle vajalikkus ettevõttes Eetikakoodeksiks nimetatakse tavaliselt mingi kutseala kutse-eetika normide või mingis ettevõteis omaks võetud kõlbeliste ja sotsiaalsete printsiipide kirjapandud kogu. Professionaalne eetikakoodeks on näiteks arstidel (Hippokratese vanne), juristidel ja ajakirjanikel. Ettevõtte eetikakoodeks kujutab endast sageli dokumenti, mis kuulutab välja ettevõtte seisukohad teatud kõlbelistes ja sotsiaalsetes küsimustes. Ettevõtte eetikakoodeks võib puudutada näiteks kvaliteedi, töötajate või keskkonna küsimusi. Eeetikakoodeks võib ka reguleerida käitumist kõlbeliselt täbarates olukordades, näiteks huvide konflikti või kingituste puhul, ning näha ette protseduurid koodeksi rikkumise tuvastamiseks ja abinõud rikkumise korral. Ettevõtte eetikakoodeksi tõhusus sõltub sellest, mil määral juhtkond selle järgimist ergutab ja rikkumist karistab. Ettevõtte eetikakoodeksi rikk...
Poliitika mõiste Mis on poliitika olemus? Milles seisneb poliitika? Kus võib tekkida poliitika? Olulised mõisted: · Poliitika on erinev eriajastutel ja erinevates riikides. · Järjest rohkem elu valdkondi on seotud poliitikaga. · Poliitika tähtsus kasvab poliitikas osalevate inimeste tõttu. (Või tähendab see seda, et üksikisiku tähtsus poliitikas langeb? ) Sõna poliitika pärineb Kreeka keelest. ,,Zoon politikon" Aristoteles võttis selle mõiste kasutusele. Polis linnriik Zoon politikon ehk linnriigi loom. Inimene on poliitiline loom. (Lootusrikas definitsioon) ,,Poliitika on nähtus, kus inimesed tulevad kokku ning räägivad, kuidas oma elu õiglaselt korraldada." Clauscwitz ,,Sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega." Kas on võimalik poliitika ilma inimesteta? Arutle! Poliitika on protsess, mille läbi üks osa inimrühmast saavutab ning põlistab oma võimu teis...
Mis eksisteerib? Kas inimese puhul saab eristada keha ja vaimu (hinge)? Kas inimese tahe on vaba? 6. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Praktilise filosoofia alla käivad: esteetika (iluõpetus, haakub kunstifilosoofiaga) Mis on ilu? eetika (moraaliõpetus) Mida inimene peab tegema? Mida ei tohi teha? Mis on õiglus? mis on inimese kohustused? Millised peaksid olema inimese eesmärgid? Millised on tõelised väärtused? Kas tappa tohib või ei tohi? poliitfilosoofia (põimub eetika küsimustega) Mis on riik? Milline riik peaks olema? Milline on indiviidi vabaduse ja riigivõimu optimaalne vahekord? Kes peaks valitsema? relativism (õpetus, mille järgi kõik asjad on suhtelised) esteetikaline relativism (ükski asi pole iseenesest ilus või inetu) Kas ilu siis on või ei ole suhteline? õigusfilosoofia haridusfilosoofia 7. Nimetage filosoofia 3 ratsionaalset tunnust! 1. Filosoofia kritiseerib ja argumenteerib. (Filosoofilise probleemi püstitamine ja selle
eesmärkidega). Aristoteles jaotas teadused teoreetilisteks, praktilisteks ja loomingulisteks. I Teoreetilised teadused on metafüüsika (Aristotelese sõnul esimene filosoofia; nimetus metafüüsika tuli käibele pärast Aristotelest ja tähendas 'pärast füüsikat', kuna see teos ilmus algselt pärast teost nimetusega "Füüsika"), matemaatika ja füüsika (füüsika oli Aristotelese sõnul teine filosoofia). II Praktilised teadused on eetika ja poliitika. III Loomingulised teadused on kunstiprobleemidega tegelevad valdkonnad. Tarkuse nimi tuleb anda teadusele, ,,mis uurib esmaalgeid ja põhjusi: on ju hüve ja ,,see, mille jaoks" üks põhjuste liikidest", kirjutas Aristoteles. Veel tsitaate Aristoteleselt: ,,... kõik teised teadused on enam vajalikud kui tema [filosoofia], kuid pole ühtegi paremat." ,,... me ei tea tõde, kui ei tea põhjust." ,,... tarkuseks tuleks nimetada teadust eesmärgist ja hüvest
Tegemist oli järjekordse fabritseeritud süüdistusega (meenutagem kasvõi Sokratese saatust). Aristoteles aga, erinevalt Sokratesest, kasutas tolleaegset õigust lahkuda Ateenast enne kohtuprotsessi, kuid juba õige pea ta suri pagenduses. Võib-olla ta koguni mürgitas end. (Meos, 2000) Aristotelese teaduslik pärand on rikkalik, tema teosed hõlmavad pea kõiki peamisi teadusharusid: loogika, füüsika, psühholoogia, eetika, poliitika (politoloogia), majandusteadus, retoorika, poeetika. (Meos, 2000) 5 1. ARISTOTELES'E FILOSOOFIA ,,Ideed" ehk ,,vormid" on need, mis annavad igavesti vormitult voolavale ,,mateeriale" määratluse, teevad sellest ,,asjad". Mõte, et puhas mateeria omandab olemise alles määratlemise läbi, et on ainult see, mis on korrastatud, on filosoofia ajaloos osutunud tänase päevani erakordselt viljakaks. (Jacoby, 2001) 1
Kõik ei käi ühe mustri järgi, ei indiviidide ega sugude kaudu. Mees püüab pere üleval pidada ja kui talle surutakse liigset rääkimist peale, tekib varsti uus probleem. Peab väga hoolikalt vaatama, kellega tööd teed, nägema ka ettepoole ja lähtuma sellest strateegia valikutel. Eetilised printsiibid lähevad järjest rangemaks. Kui ei ole tugevat eetikat all, ei ole praktikat peal. Kliendid ja kolleegid usaldavad sind ainult siis kui eetika töötab. Kultuurilised erinevused tuleb osata kultuurilist erinevust läbi keele semantika. Filoloogiline perfektsus ei ole nii tähtis kui semantiline täpsus. Nõustamise tulevik Mehed ei lähe vastuvõtule kerges/esimeses staadiumis. Statistikat vaadates mõtle alati eelloole. 2014 diagnoositi enim neurootilisi, stressiga seotud ja somatoformseid häireid. Teisel kohal on meeleoluhäired, mis kasvavad neurootiliste arvelt. Nad on komorbiidsed.
Seega oli ka Aristoteles kreeka päritolu. 18aastaselt läks Aristoteles Ateenasse Platoni akadeemiasse õppima. Temast sai üks Platoni andekamaid õpilasi, kuid teoreetilised lahkhelid tekkisid õpetajal ja õpilasel juba algusest ning hiljem asutas Aristoteles ka oma kooli. Filosoofia on tema käsitluses ontoloogiline. Tema teaduslik pärand on rikkalik, teosed hõlmavad peaaegu kõiki peamisi teadusharusid: loogika, füüsika, psühholoogia, eetika, poliitika (politoloogia), majandusteadus, retoorika ja poeetika. Aristoteles jaotas teadused kolmeks: 1) teoreetilised teadused 2) praktilised teadused 3) loomingulised teadused Tema loogika on Lääne kultuuri tähtsamaid osiseid. Aristoteles oli esimene, kes uuris mõtlemist mitte ainult selle sisu, vaid ka vormi seisukohast (formaalne loogika). Nagu Platonil, seisab ka temal esikohal mõiste: üksi seisev mõiste piiritleb ühte kindlat kategooriat.
Kurjusel ei ole oma tõelist olemist, see on puudujääk (hea puudumine). Martin Buber- Kurjus saab inimese tegudes tegevalt realiseeruda ainult juhul, kui ta "paadub kurjuses", püüdmata seda ületada, pöörates kogu oma olemuse headuse, Jumaluse poole. Kurjus inimeses on omamoodi alaväärsuskompleks, kadeda iseloomu, jõuetu meeleheite produkt. Tõeliselt õilis inimene elab maailmas alati oma südametunnistusega, seega Jumalaga. Ta ei tunne kurjust, sest peab Jumalat meeles. Stoikude eetika on saatusele allumise ja kohuse eetika. Selle alus on usk maailma mõistuspärasusesse. Kuid miks on maailmas olemas kurjus? Kas stoitsistlik jumal tõesti leiab, et nii peabki olema? (Teodiike probleem) Kuidas stoikud seletasid kurjuse olemasolu maailmas ja õigustasid jumalat? · Miski ei saa olemas olla ilma oma vastandita. Seega ei saaks ka headust olemas olla ilma kurjuseta. · Kurjus on nagu taust, mille tõttu headus välja paistab.
· Kanchipuram · Mathura · Ujjain · Varanasi Enamus neist asuvad hindude püha jõe Gangese ääres. Hinduistide palverännaku sihtkohtades sai enamasti sooritada rituaalset puhastavad suplust jões, järves, tiigis või mõnes muus pühaks peetud veekogus. Palverännaku kõrghetk on astoloogiliselt kuupäev kui Jupiter on Veevalaja tähtkujus ja Päike siseneb Jäära tähtkujusse. Palvetatakse kodus, templites ja gurude-usuliste õpetajate juures. eetika Hindu eetika kohaselt on teel päästmisele kolm põhimõtet: 1. Õiglus 2. Ausalt saavutatud õitseng 3. Nauding Igapäevaelu karmi reaalsuse keskmes on kaks mõistet: DHARMA ja KARMA, mis on õige käitumine ja põhimõte, et inimese tegude kogusumma eelmises elus määrab tema koha käesolevas ja tulevastes eludes. Neile, kelle teod on head, lubatakse tulevases elus paremat taassündi. Lõppeesmärgiks on vaimne vabanemine ehk moksha uuestisünni tsüklist pääsemine. Suhe jumalusega
· teine allikas osaleja, tunnistaja, pealtnägija · kolmas allikas teise allika info vahendaja Kirjalikud allikad: · mitteuudisena kirjutatud tekstid · teatmeteosed, arhiivid, andmebaasid · uudisena kirjutatud tekstid 9. Avalik ruum Avalikus ruumis (nt tänav, park, supelrand, kaubanduskeskus jne) viibivaid inimesi võib intervjueerida, filmida ja pildistada luba küsimata. 10. Ajakirjanik ja eetika (Eetikakoodeks, difamatsioon) Eesti ajakirjanduseetika koodeks: ,,Ajakirjandus ei tohi oma tegevusega kellelegi tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada." Eetika normida kogum, mis määrab inimeste kõlbelise käitumise, nende kohustused ühiskonna ja üksteise suhtes. Difamatsioon (halba avalikuks tegema, laimama) mõne isiku, asutuse vm kohta häbistavate
Platoni ja paari teise antiikautori vahendusel. Platoni ja Aristotelese kirjutised moodustavad antiikfilosoofia tuuma. Kuigi Platoni ja Aristotelese tööd on omavahel sügavalt seotud, on nad nii stiililt kui ka ainelt väga erinevad. Platon kirjutas mitukümmend filosoofilist dialoogi (vestluse vormis arutlust) ja mõned kirjad. Kuigi varajased dialoogid tegelevad peamiselt teadmiseni jõudmise meetodiga ning hilisemad põhiliselt õiglusega ja praktilise eetikaga, väljenduvad neis seisukohad eetika, metafüüsika, mõistuse, teadmise ja inimelu küsimustes. Meelte kaudu saadakse Platoni järgi ainult arvamusi, mis on segased ja ebapuhtad, teadmiseni aga jõuab üksnes kontemplatiivne hing, mis pöördub füüsilisest maailmast ära. Ainult hingel saavad olla teadmised eidostest ehk ideedest ehk vormidest, mille ebatäiuslik jäljendus on nähtav maailm. Sellisel teadmisel on nii eetiline kui ka teaduslik tähtsus
Soorollid-käitumisviisid mida ühiskonnas seostatakse ühe või teise sooga Soostereotüübid-käitumine mida peetakse tüüpiliseks mehele või naisele Petting- kiimlemine seksuaalsed õrnused mille puhul hellitatakse kogu partneri keha ilma suguüheta Teaduslikud uurimused seksuoloogia valdkonnas · Seksuoloogia on noor teaduslikud · Uurib inimese tegevust intiimsfääris · Ta on seotud psühholoogia, sotsioloogia, pedagoogika, eetika, meditsiini jt. Teadustega · Väga raske on uurida · Teaduslikud uurimused seksuoloogia vallas on alguse saanud arstidelt · Alguses uuriti suguelundeid (sigadel) Esimene vahekord · Seksuaalne karjäär · 10a...sõprus...petting...esimene sex...20a · Tüdrukud arenevad emaga koos 10a hakkab poiss aru saama et soolised erinevused on erinevad
Olemasolev maailm on kaduv Tipitaka- " kolm korvi"- pühakiri Click to edit Master text styles 1. Sutta- õpetaja kõned. Second level Third level 2. Vinaya- elureeglid, Fourth level Fifth level eetika. 3. Abhidharma- filosoofilised kujutised.
Selleks, et jõuda tõeni, läheb vaja kannatust. K arvab, et kannatus on eeltingimus, et see on loomulik, kui inimene leiab end läbi kannatuse. Inimene tahab eneseleidmist teostada vallutuse kaudu. K mõju tänapäevale: lääne inimese mõtlemine 20. sajandil; üksikindiviidi tähtsustamine; aitab inimesel toime tulla otsustega, mis lähevad vastuollu muu ühiskonnaga; inimene peab talitama isiklikult läbi tunnetatud tõe kohaselt. J-P. Sartre Prantslane. Eetika põhiküsimus S'i puhul: Mis annab elule tähenduse ja teeb selle elamisväärseks? S ütleb, et elamine on nagu maalimine, kus on oluline, et iga pintslitõmme seostub teistega ja kus puuduvad reeglid. Eetika on subjektiivne. Ütleb, et on olemas õige vale, kui on suhteline/varieeruv inimestele. Valikute õigsus sõltub sellest rollist, mille inimene valib. Moraalsete otsuste ja valikute taga on see, et oleme osa sellest eksistentsist. Eksistents ei anna vastust küsimusele, mida
Euroopa ideede ajalugu Mida see tähendas ideede ajaloole? -avastati autor kui tegutseja -kes on dialoogis oma kaasajaga, mitte ei osale ajatus diskursuses -ei muutu üksnes vastused, vaid ka küsimused (Collingwood: ,,küsimuse ja vastuse loogika") Kuidas peame uurima? Seetõttu vaja uurida: -autorit ennast -tekste, millele autor vastas -konkreetseid kaasaegseid probleeme -konventsioone, mille raames ta kirjutas Teooria seos praktikaga: -ideoloogid tegelevad legitimeerimisega -kasutusel normatiivsed mõisted. Mida ideoloogid uue sisuga täidavad -innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja Tegeleme Euroopaga. -Euroopa või Lääne mõttelugu Mis on Euroopa? -negatiivne defitsioon(defineerime objekti lähtudes sellest, mida ta ei ole) -positiivne defitsioon Keskendume varauusajale Võimalik periodiseering: -Antiikaeg etc. Euroopa ideede ajaloo arengujooni Moraalifilosoofia üldine are...
et tekkimine on üleminek mitteolemiselt olemisele, A arvates on see üleminek võimalikkuselt tegelikkusele. Tegelikkus on tegelikkusena olemasolu, võimalikkus on võimalikkusena olemasolu. A järgi on loomulikud asjad need, milles eneses on liikumise/muutumise allikas; kunstlik on asi, mis liigub/muutub välise jõu mõjul. A järgi on 4 seletamise viisi: materiaalne põhjus (materjal), formaalpõhjus (olemus), tegevpõhjus (väline jõud), sihtpõhjus (eesmärk). Aristotelese eetika põhimõisted on õnn ja loomutäius. BACON Elas 16- 17 sajand Inglise filosoof Teosed: Uus organ Baconi arvates lähtuvad teadmised ilmustusest või meelelisest kogemusest. Jagas teadmised mäluks, aruks ja kujutlusvõimeks. Koopaiidolid- mida me kogeme, mõjutab meie arusaamu ( kolme kala näide). Turuiiodlid: arutlusel puudub tähendus kui kasutame termineid millel puudub tähendus või mida me lihtsalt ei tea. Teatriiidolid: meeldima hakanud seisukohad hakkavadm eeldima ( horoskoop).
filoloogina. 19922008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina. 1997- 2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja, 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Alates 2011. aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja. Kareva on tõlkinud luulet, esseid ja näidendeid, koostanud mitmeid antoloogiaid, kirjutanud esseid ja artikleid, saatesõnu raamatutele ning näitustele, tekste teatri- ja muusikateostele, pidanud ettekandeid hariduse, kultuuri ja eetika teemal. Stipendiaadina on ta töötanud Prantsusmaal, Rootsis, Taanis, USA-s, Kreekas, Itaalias, Flandrias ja Iirimaal. Doris Kareva loomingut on ilmunud antoloogiates, ajakirjades ja kogumikes saksa, inglise, vene, prantsuse, hollandi, rootsi, norra, ungari, poola, tsehhi, sloveeni, läti, leedu, kõmri, kreeka, hindi ja heebrea keeles. Luulekogu "Puudutus" on ilmunud 1981.aastal, D. Kareva oli siis 23-aastane.
Hinduism Hinduism on Indias levinud usund. Hinduismi võib pidada ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumalakäsitlusi. Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon, selle järgijate arv kasvab kiiresti. Teda peetakse praegu järgijate arvult kolmandaks usundiks maailmas. Indias on umbes 80% elanikkonnast hinduistid. Suured hinduistlikud kogukonnad on Nepaalis, Indoneesias, Malaisias, Tais, Sri Lankal ja Pakistanis. Paljudesse riikidesse on rajatud ka hinduistlikke templeid. Hinduismis on neli suunda või omaette religiooni: višnuism, šivaism, šaktism ja smartism ning kuus koolkonda: nyaya, jooga, mimansa, vedaanta, vaisheshika ja sāmkhya . Kõigil neil on omakorda palju traditsioone ja järglaskoolkondi. Hinduismis puudub rajaja ja ühtne organisatsioon. Hinduism võib...
sihikindlamad, kohusetundlikumad, töökamad ja julgemad versioonid teist endast. Nii et palun, teeme kõik õpetajatele enda tänu ja austuse avaldamiseks ühe suure aplausi. Tänasel päeval on teil kõigil võimalus teenida häid ja väga häid hindeid, hinded ei ole tingitud teie teadmistest ega oskustest, vaid altkäemaksu suurusest. Loodan südamest, et tänane päev läheb sujuvalt ning probleemitult. See, et meie oleme õpetajad, ei tähenda, et lubatud on rikkuda kooli reegleid ja eetika norme. Korrarikkujad tuuakse minu kabinetti, kus teid ootab ees hirmus karistus.
alamlehekülgedega, kus ennast nõrgalt tunned. Kõige rohkem tähelepanu pööra leheküljele Filosoofiaessee eripära - see on õpiobjekti sisuliseks keskmeks. Juhul kui Su huvi on kitsas ning Sa plaanid kirjutada ainult lühikest eksamiesseed (nt. EMÜ kursuse Filosoofia raames) või pikemat kodust esseed (EMÜ kursus Eetika magistrantidele), siis võid ebavajaliku tüübi vahele jätta. Kindlasti vaata läbi tüüpvigade loetelu ning ürita neid hiljem ise mitte teha. Esseenäidised ja näidisanalüüsid on arendav lugemisvara, kuid nõuab aega! Ainult harjutamine teeb meistriks! Teooria vajab kinnistamist.Ülesannete rubriigist leiad ka näidisteemasid, mille alusel proovida filosoofilist esseed kirjutada
Distsipliini tagamise korraldus koolis Distsipliini tagamine ja selle korraldus alagab enamasti ikka kooli ja lapsevahelisest koostööst. Kool määrab sisekorraeeskirjad (moraali-, eetika- ja käitumisnormid), Eesti Vabariigi seadused ja nende alusel välja antud õigusaktid. Normid ja reeglid on paigas, meie kohustus on neid täita. Kas neid ka korrapäraselt täidetakse ongi õpetajate ja juhatuse eesmärk/kohustus jälgida. Selleks peavad õpetajad tegema suurt vaimset tööd (rõhutades sõna vaimset), nii iseenda kui õpilastega. Kõik õpetajad soovivad teha oma tööd pädevalt ja hoida õpilastega häid suhteid. Ja enesekehtestus on õpetajale enamasti suur väljakutse. Distsipliin ja selle kehtestamine on vajalik, et õpilane teaks ja tunneks oma piire. Kui piire ei ole, siis ei tea õpilane, mida temalt oodatakse ja kuidas käituda. Distsipliini korraldust saab õpetaja tagada oma kehakeele ja seletuse kooslusena. Kui õpetaja ...
Transgeensed taimed Triinu Orgmets 9. A Transgeensed taimed · Organisme, kellele on viidud võõraid geene nimetatakse transgeenideks. · Esimene transgeenne organism tehti 1973. aastal. Organism loodi sisestades antibiootikumile resistentseid geene E. coli bakteri plasmiidi. Milleks vaja? · Suurem saagikus · Pikem säilivus · Tarbekvaliteedi parandamine · Suurem külma ja kuiva taluvus · Suurem vastupidavus parasiitide vastu Olemus · - geen-ehk rikutakse kindla geeni struktuur · + geen-ehk siirdatakse genoomi võõrliigi geene Põllumajanduses · Geneetiliselt muundatud põllukultuuride loomine on väga kallis ning see on jõukohane suurtele firmadele. · Väiksem mürkide kasutamine põldudel. Levik · 5 % kogu maailma haritavast maast on GM- taimede all · kasvatatakse 21 riigis Eesti seisukohad · Eestis on lubatud müüa GMO toitu turustamise loa alusel · Eestis on lubatud loa alusel kasvatada GM taimi (kuid pole veel luba antud) ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
