Aristoteles. Nikomachose eetika. Aristoteles oli vanakreeka filosoof, kes pani aluse eetikale. Teoses ,,Nikomachose eetika" arutleb Aristoteles selle üle, mis on hüve ja ülim hüve ning õiglus ja ebaõiglus, kuidas inimesed nendesse suhtuvad ning kuidas need on seotud õnne ja inimese loomutäiusega. Oma seisukohti seletab filosoof enamasti riigi ja poliitika vaatenurgast, kuid esindatud on ka üldine arvamus. Hüve kirjeldab Aristoteles kui eesmärki, mille poole püüeldakse mingi tegevusega.
. , , . : , , . 3.Millised on ulitarismi põhilised eelised? : * « »; ** , , ; ** ; ** ; **- ; ** . 4. Millised on ulitarismi põhilised puudused? : ** ;** « »; ** , ; ** ; **« » 5. Kuidas püüdis Benthami utilitarismi teooriat täiustada J.S.Mill? : () . , , . , , () () . 6. Milles seisneb Kuldne Reegel? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? , , . , . , .. ( ), ( ). 7.Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus? , , , (., - , - ). , (., , - ). - ( , ..). - . 8. Kumb lähenemine kaldub rohkem moraalsesse absolutismi kas utiliaarne või deontoloogiline lähenemine? Miks? - , . , , , , . 9. Mis on universalism
ARISTOTELES: Nikomachose eetika Lühiessee Liisi Pajuste Esimene kursus 2009-02-19 Sissejuhatus: Nikomachose eetikast lugesin 1 ja 5ndat raamatut. Aristoteles arutleb nendes osades elu eesmärkide üle. Ta vaatleb inimesi peamiselt kolme klassi kaupa omistades neile erinevaid tunnuseid. Peamise käsitluse all on erinevad hüved kuhu inimesed tahavad jõuda või mis neid liikuma panevad. Erinevaid määratlusi saavad loomutäius, õnn, ebaõiglus ja õiglus. Käsitlemist saavad ka hinge ja tegude seosed. Sisukokkuvõte ja probleemid: Kõik (kunst, uurimustöö, tegutsemine ja valik) suunduvad mingi hüve poole. Osad hindavad tegevust ennast, teised jälle tegevuse eesmärki. Eesmärke on palju, osad kuuluvad veel omakorda üketeise alla, seega eelistatakse pigem juhtiva alaga seotud eesmärke. Ühe juhtiva ja mõjuvõimsa alana võiks nimetada poliiti...
üksiku inimese, rühma või ühiskonna arusaamu heast ja halvast ehk õigest ning valest käitumisest. Sellega on olemuslikult seotud mingi arusaam, et on asju, mida võib ja peabki tegema, või mille tegemisest tuleb hoiduda. Kui tehakse, midagi sobimatut, siis sellele järgneb teiste inimeste poolne halvakspanu, hukkamõist või karistus. Kui aga käitutakse õigesti, siis on teised rahul ja võidakse kiitagi. Sõna eetika tuleneb kreeka keelsest sõnast ethos, ethika, mis tõlkes tähendab "komme, kommetesse puutuv". Seega eetika tähendab enamvähem sama mis moraal. Tänapäeval mõistetakse selle all teadust, mis uurib moraaliküsimusi ehk kõlblusõpetust. Eetika erineb teistest inimesekesksetest teadustest, näiteks psühholoogiast, selle poolest, et see ei piirdu nähtuste kirjeldamisega, vaid ka määrab, millised need peaksid olema. Teisisõnu see juhib inimeste käitumist, seab inimeste käitumisele
Mina ja Eetika Essee Eetika on minu arvates inimese elu üks oluline osa. See, kuidas Sa elad, käitud, suhtled oma pere, sõprade või kolleegidega, sõltub sellest, milliseid eetilisi väärtusi ja moraalinorme sa endas kannad. Eetikaga on seotud inimeste isiklik elu, tööelu ja ka ühiskondlik või sotsiaalne elu. Kõik need on seotud teatud normide, põhimõtete ja ideaalidega, mis on kas kokku lepitud või on need inimese sisemised väärtushinnangud sellest, mis on hea ja õige.
10.2012 Slide 1 Slide 3 Kohustuslik EETIKA kirjandus: Eetika: õiget ja väära avastamas. Sissejuhatus Louis P. Pojman
SEMINARID FLFI.02.097 Pedagoogiline eetika Prof. Margit Sutrop 2011/2012 sügissemester 11. 11.2011 I SEMINAR Kutse-eetika küsimusi. Õpetaja eetika. Professionaalsus, Rollimoraal. 1. küsimus: Hannele Niemi ütleb, et õpetaja ülesanne on juhtida ja toetada õpilase kasvamist ja arengut. Niemi osutab, et õpetamisel tehakse suur hulk väärtusvalikuid. Milles need väärtusvalikud tema järgi seisnevad? Tema on väärtusvalikutele lähenemiseks laias laastus leidnud kaks huvitavat ideelist lähenemist, mille detailidel on vägagi erinevad tahud : - Hea elu valikud
a ...............Eesnimi Perekonnanimi Juhendaja: 2014.a ..............emeriitprof. Matti Liiske Tartu 2014 Autorideklaratsioon Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotletud. Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud. Nimi Allkiri Angela Lüll Arvutiviirused ja eetika Arvutikasutajate arvukus on viimasel kümnendil kasvanud tohutu kiirusega. Sama kiiresti on tekkinud juurde ka probleeme isikuandmete ja arvutikaitsega. Käesolevas referaadis keskendub autor arvutiviirustele ja sellega seonduvale eetikale. Autor toob välja ka mõned tuntumad arvutiviirused. Seejuures arutleb autor arvutikasutajate heaolu piiramise üle häkkerite ja kräkkerite poolt. Ühtlasi toob autor välja võimalused arvutiturveks.
· Kuivõrd on materiaalne hüve just see tõeline hüve ja kas poleks tulevaste põlvede seisukohalt eetilisem praegu vähem toota ning ka vähem tarbida · M.Weber miks tunduvad osa rahvad justkui laisad, teised virgad · Rahva majandusliku edukuse määrab eelkõige tema (rahva valdava osa) üldine eetiline meelsus, kapitalismi õitsengu aluseks USAs oli tööstuslikes põhjaosariikides valitsev kalvinistlik, ülimalt range protestantism. · Protestantlik eetika on tööeetika · Vastandlik sellele on katoliiklik ellusuhtumine. · Kalvinistlik mõttelaad B.Franklin Aeg on raha · Raha, mida ei paigutata tootmisse, kaotab oma väärtuse · J.Calvin kristlane peab jumalariiki maa peal aktiivselt püüdma teostada usina töö kaudu ja toodetud väärtuse suunamine laiendatud taastootmisse on kohustus jumala ees. · Protestantlik tööeetika ei soodusta toodetud väärtuste tarbimist vaid
EETIKA Eetika pärineb Vana-Kreekast, selle teaduse rajajaks peetakse Aristotelest (4. saj. eKr). Eetika on oma olemuselt normatiivne teadus ta ainult ei vaatle inimestevahelisi suhteid ja käitumisi, vaid ütleb ka, kuidas peaks käituma ja olema. Kõik eetika küsimused on nn. ,,on- peaks" pinges. Eetika uurib inimese käitumist, mis on hea ja õige ning mis halb. Käitumisjuhiseid ja reegleid vaadeldakse läbi moraali (ld k vastand sõnale 'ethos'), kasutatakse ja mõistet eetos mingi inimgrupi moraalikogum. Põhimõtteliselt võib rääkida 3-mõõtmelisest eetikast: 1. kuidas peaksid olema inimestevahelised suhted 2. kuidas peaksid inimesed suhtuma iseendasse 3. mis on inimkonna eesmärk, kuhu ta suundub Eetika, filosoofia ja religioon on omavahel tihedalt seotud.
Kuidas internet on mõjutanud karjäärinõustamise teenust? Karjääri nõustamise teenus on kolinud internetti Arvutitehnoloogia areng on dramaatiliselt mõjutanud, mil viisil inimesed suhtlevad. Poes, pangas, raamatukogus käimisele kulus varem rohkem aega võrreldes, kuidas on seda võimalik teha täna. Kaasaegsed tehnoloogiad, võimaldavad maksta arveid, teha sisseoste, lugeda raamatuid või saada tervishoiuteenuseid vaid mõne klahvivajutusega ning kodust väljumata. Professionaalne nõustamine ei ole samuti olnud muust maailmast ära lõigatud ning tehnoloogia mõjutuse ja ühiskondlike nõudmiste tulemusel, on kolinud internetti. Eetilised juhtnöörid Et online-nõustajate arv üha suureneb, on hakatud välja töötama eetilisi suuniseid, mida online-nõustamisel järgida. Nõustajate väljaõpe Traditsioonilist karjäärinõustamise kursust saaks edukalt läbi viia ka internetis. Internet võimaldab rahu...
rahvuslikud väärtused, kristlikud väärtused, põhiseaduslikud väärtused jne. Aksioloogia on filosoofia valdkondadest kõige praktilisem ning vahetumalt inimese tegevusse puutuvam. Eetika (vanakreeka keeles thik techn 'kommete ja tavade teadus', sõnast thos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Eetika kuulub filosoofia valdkonnana aksioloogia ehk väärtusõpetuse alla. Üldises kontekstis samastatakse sageli eetikat ja moraalifilosoofiat, kuigi erialases kirjanduses eristatakse neid enamasti küllaltki rangelt. Eetika loetakse enamasti praktilise filosoofia alla kuuluvakas ja teoreetilisele filosoofiale vastanduvaks. "Eetika" võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist süsteemi
Meedia ja eetika Meedia ja eetika peaksid käima käsikäes. Igal pool olgu siis see kas kodus, koolis, jahis või meedias on oma eetilised tõekspidamised. Eetika see on miski mis on inimestele loomulik ning eetilisi tõekspidamisi ei ole üles kirjutatud. Missugused on meedia eetilised tõekspidamise? Eetika on iga inimese jaoks erinev ning nii on see ka meedias. Näiteks kui 2 ajakirjanikku kirjutavad kellestki loo, siis need lood võivad olla väga erinevad, kuna ühele ajakirjanikule võib tunduda mingi fakt mida ta peab selle isiku juures isiklikuks, aga teine ajakirjanik ei pea sellest lugu ning kirjutab sellest pika artikli. Meedia pole mitte ajalehed vaid siia kuuluvad ka internet, televiisor, raadio. Iga ühe juures võivad olla oma eetikalised tõekspidamised
Eetika- teadus kõlblustest ja kõlbelistest väärtustest Moraal- üksikisiku või inimgrupi arusaam heast ja halvast ning nendega seotud vajadustest Uuritakse eetost- kõlbeliste põhimõtete, normide ja ideaalide tervik. Filosoofiline eetika- mis on suurim hüve, ülim asi, mille poole ühiskond liigub Religioosne eetika- igal usundil on oma eetika Eetika mõõtmed: 1. inimestevahelised suhted 2. inimese suhe iseendaga 3. inimkonna eesmärk a. C.S. Lewis- pilt laevastikust, orkestrist jm Eetiline absolutism Teoloogilised eetikad Eetiline relativism Hedonism- Epikuros Emotivism- Ayer Platon, Moore, Barth, Utilitarism- J. S Mill, Psühholoogiline egoism- Brunner, J
Eutrofeerumise tulemusel vee kvaliteet halveneb, vee taimne ja loomne liigiline koosseis vaesestub, kuna hapnikulembsete organismide arv langeb. [3, lk 18] Jäätmeprobleemid Rahvastiku arvu suurenemine toob kaasa surve ümbritsevale ühiskonnale. Tarbimise ja tootmise suurenemisega tekivad jäätmeprobleemid.[5] Looduslike materjalide kõrval kasutatakse tehismaterjale, mis ei lagune looduslikes laguahelates.[2, lk18] Keskonnaeetika Ökoloogilise eetika probleemistik on tihedalt seotud globaalprobleemidega. Kui esimene väärtustab inimese ja looduse suhtlemise printsibid ja normid, siis teine vaatleb konkreetseid maailma valupunkte ja vastuolusid, mille ületamisest sõltub inimkonna ellujäämine. Juba lihtne üleilmsete problemide loetelu näitab, et enamikul neist on sügav eetiline tähendus.[1, lk 145] Keskkonnaeetika põhjendus peitub meis endis. Selle aluseks on avastus, et anastaval viisil ei saa enam loodusesse suhtuda
Ettekanne artkili põhjal: Ethical self-evidence and the principle of proportionality: Two fundamental ehical principles aplied to a psychiatric case report Tartu, 2012 Jaak Timberg Deontoloogia · eetika ning eetilise käitumise aluseks on printsiibid, mis arvatakse olevat universaalsed ja absoluutsed · mis on hea (õige) ja mis on halb (vale) · käskiva ning kategoorilise iseloomuga · hindab tegevuse eetilisust selle alusel, kuivõrd peetakse kinni ,,universaalsetest" ja ,,absoluutsetest" reeglitest Deontoloogia puudused · igal ühiskonnal on oma eripära ning sellest tulenevalt ei saa olla võimalik leida ,,absoluutseid" norme · Samuti võib öelda, et deontoloogiline
SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ARISTOTELESE I RAAMAT 2. ARISTOTELESE V RAAMAT ÕIGLUS JA SELLE OLEMUS. KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS SISSEJUHATUS Aristoteles ( 383-322 eKr) on üks olulisemaid Antiik- Kreeka filosoofe, kes õppis alates 18- ndast eluaastast Platoni akadeemias ning lahkus sealt 37- aastasena, pärast Platoni surma ( u. 347 eKr). Aristoteles tugineb oma teostes peamiselt inimestega seotud filosoofiliste probleemidega, mis suures osas moodustavad filosoofia aluse. Nikomachose eetika on Aristotelese üks kolmest eetikaalasest teosest, mis käsitleb kõige inimlikumat küsimust- kuidas elada ja kuidas olla õnnelik. Aristoteles vaatleb küsimust, kas elada tunnete või mõistuse järgi. Uurimisobjektiks on toimiv ja tegutsev inimene, kes peab teiste keskel elades tegema otsuseid õige tegutsemisviisi kohta. Mina uurin lähemalt Aristotelese Nikomachose eetika I ja V raamatut, võttes aluseks professor Anne Lille kommenteeritud nind tõlgitud väljaande.
1. Kutse-eetika mõiste - kogum seadusi, norme, reegleid, mis suunavad inimest kõlbelisele ja moraalsele käitumisele oma ametialases tegevuses 2. Etiketi mõiste ja mida see õpetab. Etikett on mudel, näidis või eeskuju, kuidas midagi teha. Etikett õpetab kuidas kirjutada kirju, tervitada, rõivastuda, esitleda. Etikett muutub reegliks kui kutsuja on selle selgelt ja üheselt määratlenud. 3. Kuidas liigitatakse vormiriietust? Tavavorm, õhtuvorm 4. Nimeta vormiriietusel kasutatavad päästeala eritunnused (6)! Päästeteenistujate ametinimetuse tunnused, päästeteenistujate ametikohtade eraldusmärgid, varrukaembleem, mütsimärk, vorminööbid, päästeameti peadirektori õlaku eritunnus. 5. Vormiriietusega kantavad peakatted! Vormimüts, talvemüts, vormikübar 6. Nimeta tavavormi esemed (15)! Vormikuub, vormipüksid, vormiseelik,vormisärk, vormisviiter, lips, ristlips, püksirihm, vormimüts, talvemüts, vormikübar, vormimantel, v...
Sissejuhatus: Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) tava, komme, harjumus (thos) iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores kombed (omadussõna moralis). Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal. Moraal on arusaam, eetika on teadus. Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele. Eetika tahab juhtida inimese käitumist. Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt, teisalt aga juhendav ehk normatiivne teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiibid on universaalsed (kehtib kõikidele sarnases olukorras), normatiivsed (neid tuleb järgida), üles kaaluvad (kaaluvad üles teised väärtused, nt ilu), avalikud, teostatavad (ei eelda üle jõu käivaid pingutusi). Metaeetika uurib, mis on üleüldse hea
Teadustöö [VII] Uurimistöö eetika Eetilised normid teaduses Kõik algab siiski eetilistest üldnormidest (ära valeta, ära varasta, ..., jne.) Objektiivse tõe taotlemise vajadus, hoolimata isiklikest suhtumistest Aristoteles: "Platon on küll mu sõber, kuid tõde on kallim" Üldnõuded uurimistööle (1) Plagiaat (teiste autorite andmete, tekstide ja tsitaatide kasutamine algallikale viitamata) on lubamatu! Tsiteeritakse vajalikus mahus, mitte seda ületades Teistes uuringutes saadud andmete kasutamiseks või analüüsiks peab olema vastava uuringu autorite nõusolek Uuringus osalemise tingimused peavad olema uuritavaile teada Üldnõuded uurimistööle (2) Uuringus osalemine peab olema rangelt vabatahtlik. Uuritaval peab alati olema õigus loobuda osalemisest Uuritavate isikuandmete anonüümsuse tingimusi tuleb kindlalt järgida Uuritavatelt saadavate andmete ja materjalide kasutamise...
· Kuivõrd on materiaalne hüve just see tõeline hüve ja kas poleks tulevaste põlvede seisukohalt eetilisem praegu vähem toota ning ka vähem tarbida · M.Weber miks tunduvad osa rahvad justkui laisad, teised virgad · Rahva majandusliku edukuse määrab eelkõige tema (rahva valdava osa) üldine eetiline meelsus, kapitalismi õitsengu aluseks USAs oli tööstuslikes põhjaosariikides valitsev kalvinistlik, ülimalt range protestantism. · Protestantlik eetika on tööeetika · Vastandlik sellele on katoliiklik ellusuhtumine. · Kalvinistlik mõttelaad B.Franklin Aeg on raha · Raha, mida ei paigutata tootmisse, kaotab oma väärtuse · J.Calvin kristlane peab jumalariiki maa peal aktiivselt püüdma teostada usina töö kaudu ja toodetud väärtuse suunamine laiendatud taastootmisse on kohustus jumala ees. · Protestantlik tööeetika ei soodusta toodetud väärtuste tarbimist vaid vastupidi,
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõppe õppekava (lühendatud õppeajaga) Maris Turunen Merle Kõlves KODUNE TÖÖ EETIKA JA MORAAL Juhendaja: Reet Urban Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2015 Eetika ja moraal Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisidega. Sõna "moraal" pärineb ladina keelest ja tähendab tava või kommet. Kreeka keeles on moraali tõlkevaste eetika. (https://et.wikipedia.org/wiki/Moraal) Praktilise eetika infovärav tegeleb ja keskendub konkreetsete moraaliküsimustega, mis erinavatel elualadel võivad esile kerkida
JUDAISM Tallinn 2015 Lühitutvustus • Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon. • Aluseks on normatiivse judaismi pühad tekstid ja õpetlaste kommentaarid. • Tanah, 5 Moosese raamatut ehk Toora; Talmud ning midrašid. • Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaismi eetika • Jumala eeskuju – Jumal on püha. • Judaistlikus moraalis peetakse olulisimaks seadusekuulekust. • Seadus on universaalne: ta kohustab ja kaitseb kõiki inimesi, olenemata nende seisusest, ja määratleb ka Jumala enda moraalistandardid. • Pühakirjas sätestatud 613 käsule ja keelule kuuletumise nõuet täiendavad juudi õpetlaste arutelud voorusliku isiksuse omaduste üle. Jumal lõi inimese oma näo ja kuju järgi ning andis talle õiguse maailma valitseda.
Moraal ja eetika Referaat õppeaines insenerieetika Üliõpilane: Juhendaja: Autorideklaratsioon Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotletud. Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud. Nimi: Allkiri: Eetika on filosoofia harudest, kus arutatakse moraali üle. Tahes tahtmata puutume sellega igapäevaselt kokku. Moraal tähendab aga käitumisnormide kogumit ehk arusaamad, milline käitumine on õige, milline vale. Üldjoontes on mõisted „eetika“ ja „moraal“ enamasti tähenduselt samad, kuid vahel tahetakse neid teineteisest eristada. [1] Moraalifilosoofia uurib seda, kuidas oleks õige oma elu elama. Otseloomulikult
KUNST J A E ETI K A MARGE METSOJA KUNST • KUNST VAJAB ARENGUKS LOOMINGULIST VABADUST. VABADUSE TEINE KÜLG ON VASTUTUS: AUTORI VASTUTUS OMA TEOSE MÕJU EEST PUBLIKULE, VASTUTUS OMA KÄSITELDAVA-VORMITAVA MATERJALI SUHTES NING KOHUSTUSED INIMESTE EES, KEDA TEOS LÄHEDALT PUUDUTAB. ORIGINAALSUS NII NAGU KUNST AMMUTAB AINEST ÜMBRITSEVAT MAAILMAST, LEIAB TA SEDA KA KUNSTIST ENDAST. ÄÄRMUSLIK NÄIDE SELLISEST TEGEVUSEST ON PLAGIAAT VÕI VÕÕRA TÖÖ ENDA NIME ALL ESITAMINE; VASTUPIDINE NÄIDE AGA VÕLTSIMINE – TEISE AUTORI NIME OMASTAMINE. • KUNSTI JA MORAALSETE VÄÄRTUSTE TEEMAS KÄSITLETAKSE EETILISI KÜSIMUSI ESTEETIKAS, NÄITEKS KUNSTI MORAALNE MÕJU PUBLIKULE VÕI ROLL MORAALIKASVATUSES. • MIKS ROOMATA NÄGUPIDI MUDAS? • MIKS TEHA FILME NING KIRJUTADA ROMAANE, KUS TEGELASED PIINAVAD, VÄGISTAVAD JA • MIKS OKSENDADA LAVAL JA LOOPIDA TOITU? TÜKELDAV...
käitumuslike raamide kehtestamise tõttu; Kõrgemate struktuuride poolt esitatud nõudmise täitmiseks või välise surve tõttu; puuduliku (õigusliku) regulatsiooni täiendamiseks. Kas deklareeritakse kaht väärtust/printsiipi/lojaalsust, mis on üksteisega vastuolus või üksteist välistavad? Kas koodeksis deklareeritav läheb vastuollu mõne koodeksivälise üldlevinud normi või põhimõttega? 2. Professionaalne eetika ja avalikkuse teenimine Igal kutsealal on oma eetikakoodeks, millest tuleb oma erialal lähtuda. Kui inimene käitub ebaeetiliselt kaotab ustavus. Usaldus oma klientide eest. Nt psühholoog. Oma pere asju ja psühholoog räägib edasi. 3. Eetikakoodeksi funktsionaalne lugemine: universaalsed väärtused need, mis sobivad paljudele, ; printsiibid ; teleoloogiline ja deontoloogiline lähenemine (tagajärjepõhine ja reeglieetika). Koodeksite lugemine
LOENGUS Kollase ajakirjanduse iseloomujooned: kõmuline, šokeeriv, ülespuhutud, agressiivne, meelelahutuslik. Kollase ajakirjanduse top uudisväärtused: konflikt, prominentsus, erakordsus. Kollase ajakirjanduse tunnused: kujunduselemendid, teemade valik, teemale lähenemine ehk vaatepunkt, uudisväärtuse järjestus, sisu struktuur, stiil ja keel, kirjutamislaad, liialdamine, suurem ajatus, üksik domineerib üldise üle, emotsionaalne aktsent, palju fun’i. Kui tuleb oluline info, siis esimene asi kohapeale minna ja taktika välja mõelda. Eetika On olemas seadused, mida peab järgima. Meediat käsitlevad otseselt: reguleerivad informatsiooni levi, ringhäälingu tegevust, reklaami esitamist meedias, autoriõigusi, isiku eraelu kaitset jne. On olemased üldised eetikapõhimõtted, mida järgib ühiskond ja kultuur, milles ajakirjanik elab. Eesti ühiskond on korporatiivne ja isiklikud suhted määravad selles, kes ja mida endale lubada saab, ilma et ajakirja...
· Neli põhipahet: 1. Kõigi kuue meele (sealhulgas mõtlemine) kaudu saadav nauding 2. Lõbu tekkimisest, tagasitulemisest maailma 3. Väärusk 4. Nõmedus e. teadmatus (rumalus). · Õpetuse põhitunnuseid on väljendatud ka kolme faktorina: 1. püsimatus, muutuvus (kõik muutub, teiseneb) 2. kannatus, rahulolematus, viletsus (eelnevast tuleneva ebakindlusega) 3. minatus, isetus, hingetus (võimaldab kannatusi ületada) EETIKA · Iseloomulik on tolerantsus teiste uskude suhtes. · Kõik mungad on väliselt võrdsed · Kõiki budiste ühendavat keskset võimu pole kunagi olnud · Pühitsetud mungad ei võta osa tavapärasest ühiskondlikust elust · Esimese astme pühitsus võidakse anda juba väga noores eas koos õigusega kollast rüüd kanda RITUAALID · Templite külastamisel tehakse väike annetus, süüdatakse küünlaid, loetakse
Eetika on väärtusteadus,mis põhineb moraalsetele kohustusele ja väärtustele ning inimese arusaamadele heast või halvast.Tema eelduseks on vabadus.Eetika arutleb moraali üle õpretades kohaste vahenditega mõtlema väärtustest.Eetika ei anna konkreetset retsepti vaid täpsustab,kuidas mõista,hinnata käitumist,valikud ja vastutada.Eetika kui filosoofia praktiline osa,mille küsimustele ei pruugi olla reaalsuses objektiivset vastest. Sellest järeldub,et eetika on väga tähtis kuna eetika on sama kui käitumise kombed. Käitumine on väga tähtis ühiskonnas,kuna ta aitab kontrollida õhiskonda ja inimesed ei muutu loomaks.Siin me võime öelda,et eetika eraldub meid loomast ja muust jungle maailmast.Eetika ei anna nõu,kuidas käituda vaid täpsustab,kuidas mõista ja hinnata käitumist,kuidas teha valikuid ja oma valikute eest vastutada.Eetika on:väärtushinnangute ja nende mõtteliste konstruktsioonide filosoofiline reflektsioon
ESSEE: ARISTOTELES:NICOMACHOSE EETIKA I JA V ÕIGUSFILOSOOFIA AJALUGU Aristoteles on üks tähtsamaid Antiik- Kreeka filosoofe ( s: 384- 322 a.e.Kr). Temale omistatavaid töid on umbes 400, nii on jutustanud kirjanik Diogenes Laertios. Aristoteles on tegelnud oma teostes suuremalt jaolt inimestega seotud filosoofilistest probleemidest, mis moodustavad läänemaailma mõtteloo ja filosoofia aluse. Ka Nikomachose eetika, mis on üks kolmest Aristotelese eetikaalasest teosest, käsitleb kõige inimlikumat küsimust -- kuidas elada ja kuidas olla õnnelik. Järgnevalt uurin lähemalt Aristotelese. Nikomachose eetika I ja V raamatut. Aluseks võttes professor Anne Lille tõlgitud ja kommenteeritud väljaannet. Omaltpoolt sisu kommenteerides annan kokkuvõtliku ülevaate antud raamatute põhilisest sisust, käsitletavatest probleemidest ja mõistetest
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste instituut Loodusteaduste osakond Mona-Theresa Võlma MINU EETIKA Essee Juhendaja: Argo Buinevits Tallinn 2011 Eetika on teadus kommetest ning tavadest ning on filosoofia aru, käsitledes ühiskondlikku ning individuaalset hakkamasaamist, elukorraldust eestika on väärtusõpetus. Läbi ajaloo on eetikal leitud erinevaid tahke, püütud eetikat seletada ning leida universaalset eetika vormi, mis seleteks elu, inimesi ning ühiskonda. Kolm põhilist
EETILINE RELATIVISM Hea ja vale ei ole midagi kindlat, vaid nad on suhtelised. KULTUURILINE RELATIVISM Erinevatel kultuuridel on olemas põhimõtteliselt erinev eetika. Eetika sõltub eelkõige inimese vajadustest. Eetika ja moraal ei ole ratsionaalsed saavutused, vaid need on evolutsiooni tulemused. Ütleb, et universaalset ,,peaks" ei saa olemas olla. 1. Mitmekesisuse tees moraalsed kombed ja veendumused on erinevad kultuuride ja ajalooetappide raames; pole olemas ühtegi universaalset moraalset standardit. Kas on olemas universaalne tume? Peaaegu igas kultuuris on alad, mis on väärtustatud (elu, tervis, perekond, abielu). 2
Eetika on teadus kõlbuses ja kõlbusõpeusest. Kuidas peaks elama? Moraal ehk kõlblus on üksiku inimese, rühma või ühiskonna arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääradest tegudest. · Tagajärje-eetika eetika (konsekventsialistlik, teleoloogiline) (kr teleos - eesmärk). Tegu hinnatakse selle tagajärje (hüve) järgi. Eesmärk pühitseb abinõu. o Eetiline egoism ehk egoismieetika Altruism on isetu hool ja mure teiste pärast; omakasupüüdmatu ennastohverdav teisi arvestav teguviis. Thomas Hobbes (1588-1679) Inimene on loomult egoist, käitumist juhib enesearmastus. Isegi kaastunne tuleneb egoismist. Teiste kannatust nähes inimene
Eripedagoogide kutse-eetika 1.Praktilise eetika kujunemine ja areng. Mõisted/teooriad: Eetika kui distsipliin, mis tegeleb väärtusi puudutavate küsimustega. Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks. Teoreetiline eetika võib olla kas normatiiveetika või metaeetika. Praktiline eetika on mingi eluvaldkonna eetika või mingi professiooni kutse-eetika. Normatiiveetika tegeleb eetiliste hoiakute teoreetilise seletamise ning põhjendamisega ja püüab läbi selle neidsamu hoiakuid kujundada. Selle teoreetilisi sedastusi viiakse ellu rakenduslikus eetikas, mis püüab lähtuvalt üldteoreetilistest alustest sõnastada konkreetseid norme käitumise jaoks. Tuntumad eetikateooriad on teleoloogiline eetika, deontoloogiline eetika ja voorustepõhine eetika
Kes neid seadusi rangelt rikub elimineeritakse ühiskonnast. Eks muidugi on erinevatel ajastutel kasutatud erinevaid meetmeid selleks ja ka seadusi ei olnud varem nii palju. Siinkohal pean silmas sügavat kristluse aega kus inimesed olid massiliselt usklikud ja see seadis inimkonnale ranged piirid mille järgi pidi elama. Muidu sind karistati või räägiti hiljem põrgus põlemisest. Eks globaalses mastaabis on olukord olnud läbi erinevate aegade veelgi kirjum. Mainin siinkohal ära ka eetika, mis on teadus moraalist. Et mis siis ikkagi on eetiline ja mis mitte? Nendes küsimustes on maailma valdavalt olnud üksmeelne ja vägagi sarnane, vaatamatta ajastule. Heaolu aga ei sõltu ainult tahtmistest. On ka konkreetsed vajadused. Inimesel peab olema sotsiaalne kindlustunne. Tahan täna süüa ja homme ka jne. Vajan sooja ja turvalist paika kus magada, puhata jne. Tänases maailmas on väga palju kinni rahas. Rahal on suur võim ja väga raske on elada (kui mitte võimatu) ilma rahata
Kassi tänu Peategelase valikud vaadates läbi erinevate eetika teooriate Keset päist päeva päästab noor tütarlaps Haru elava liiklusega tänaval möödakihutava veoauto rataste alt suurepärase kassi. Tüdruku suureks üllatuseks tõuseb tänulik kõuts tagajalgadele ja tutvustab end inimkeeles kui Kasside Võluriigi printsi. Tema isa, kassiriigi kuningas, otsustab tänutäheks tüdrukust oma minia teha, ent Haru pole sugugi vaimustatud väljavaatest saada kasside printsessiks
Kurat ja preili Prym Asju, mille üle selles huvitavas ja mõtlemapanevas loos arutada on mitmeid. Kas võõral oli õigus tulla väiksesse linnakesse oma enesele headust otsima, pannes sellega proovile kõigi linnaelanike moraalinormid ja väärtushinnangud? Kas preili Prym talitses õigesti, rääkides avalikult kõigile mägedesse peidetud kullast ja sellega seonduvalt vajaminevast ohverdusest? Kas terve Viscose linnakese õnn peitus tõesti üheteistkümnes kullakangis? Kas oli eetiline tuua linna hüvanguks reaalne ohver, kes ise oli kõike muud kui kurja meelevallas? Pean tõdema, et minu arvates oli Carlosel, nagu ta ennast nimetas, tõsiseid probleeme hea ja kurja suhtega. Tal puudus headus, ainuisikuliselt võimutses kurjus. Tema eesmärgiks, elu mõtteks, oli saanud headuse segamine kurjaga, et leevendada valu eneses ning samas mängimaks teiste inimestega. Soov oleks neid inimesi veel pidada süütuteks inimesteks, ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Raamatupidamise eetika ja ajalugu Tallinn 2010 Erinevad ühiskonnad on teinud läbi erineva kiiruse ja erineva tulemusega arengu. Kui võrrelda kõrgemalt arenenud tehnoloogiaühiskondasid, siis nendes keskkondades võime rääkida väga paljudest erinevatest e-teenustest ja lahendustest, mis omakorda viitavad sellest, et järest rohkem automatiseeritakse protsesse ja andmed. Kõik, mis on traditsiooniliselt olnud paberkandjatel, kolib pilvedesse. Ka raamatupidamine
Kas ebaeetilisel teel saadud teadmisi on eetiline kasutada? Teaduseetika on filosoofia haru, mille uurimisvaldkond on väga lai. See hõlmab kõike, mis on seotud teaduse tegemisega üldiselt. Ebaeetiliseks teadmiseks peetakse teadmist, milleni jõudmise käigus on rikutud seadust ja/või inimõigusi, Nürnbergi koodeksit, kultuuri üldiseid norme ja tõekspidamisi. Kas ebaeetilisel teel saadud teadmisi on eetiline kasutada? See on suhteline. See sõltub ühiskonnast, kus selle teadmiseni on jõutud, saadud ja kasutatakse, sest inimeste väärtushinnangud on kultuuriti ja religiooniti erinevad. Lisaks sõltub sellest, kas teadmisega päästetakse inimelusid ning muudetakse inimeste elu täisväärtuslikumaks või hoopis vastupidi. Kõige olulisem ning tähtsam on, aga see milline on see ebaeetiline tee, mida kasutati - kui raske see rikkumine oli. Kui teadmiseni jõudmiseks rikuti reeglit, mis ei seadnud katses osalejat ohtu ega rikkunud seadust ja ...
(Iga aste on omavahel seotud ja muutus ühes süsteemis osas too mõju kõigile) nagu ring MIKROSÜSTEEM-kodu, pere, ise, sõbrad, mängukaaslased MESOSÜSTEEM- trennid, tervisekeskused, kool, (koolis head õp ja kodus pädevad vanemad, seda edukamad lapsed on) EKSOSÜSTEEM-vanemate töö ja rahulolu, vanemate sotsiaalsed suhted väljaspool kodu MAKROSÜSTEEM-väärtused, hoiakud KRONOSÜSTEEM-lahutus ja õnnetused Perekonnaelu ökoloogia ja eetika Minu raamat algaks sellega kuidas elasime viiekesi väikses kahetoalises korteris linnast eemal ja üritasin õppida lugema. Kõik suved sai veedetud lõuna-eestis vene piiri ääres. Peategelaseks oleksin siis loomulikult mina, minu perekond-ema, isa, vanem vend , noorem vend, nüüdne elukaaslane ja tema perekonnad. Sündmused toimuksid Võru linnas, vallas, obinitsas ja tartus. Täpsemalt siis algne elukoht(kahetoaline korter) hiljem maja kesklinnas, maamaja (obinitsa),
MIS ON PRAKTILINE EETIKA? Timo Airaksisnen Tõlkinud Katrin Raid Akadeemia 1993, nr. 12. Lk. 2591-2603 I Praktiline eetika on analüütilise moraalifilosoofia uus, ameerika päritolu suund. See rõhutab eetika rakendamist tänapäeva põletavatele probleemidele nõnda, et kaoksid traditsioonilise moraalifilosoofia abstraktsus ja teatud autarkilisus. Tegemist pole mingisuguse programmilise ühiskondliku valgustusliikumise ega poliitilise kampaaniaga, ehkki tuleb tõdeda, et vähemalt rassipoliitilise ja feministliku probleemiasetusega liitub ka selliseid toone. Tervikuna on praktiline eetika siiski osa moraalifilosoofiast ja mitte sotsiaalpoliitikast või sotsioloogiast. Olemuselt on see
Mis on eetika? Kust ja kellest alguse sai? Eetika on teadus Vana-Kreekast, mille loojaks on Aristoteles 4. sajandil eKr. Eetika on oma olemuslikult normatiivne teadus, mis tähendab, et ta ei ole lihtsalt vaatlev, vaid vaatleb inimeste omavahelisi suhteid, samas ka uurib nende käitumist ning püüab selgitada, kuidas peaks õigesti toimima. Eetika uurib, mis on hea ja mis vale. Kõike vaadatakse läbi moraali ehk normidekogumi. Kolmemõõtmeline eetika Esimene mõõde: Tegeleb sellega, kuidas kaks inimest (mina ja keegi teine) omavahel suhtlevad. Selgitab, mis on hea ja mis mitte. Selgitab, kuidas tegelikult olema peaks, kui midagi valesti on. Teine mõõde: Õpetab, kuidas inimene peaks iseendasse suhtuma. Näiteks võib olla kõigi teiste vastu hea, aga enda vastu halb, mis on vale.
raamatupidajatele ja raamatupidamise konsultantidele nende kutsealases tegevuses. Eetika koodeks sätestab põhiprintsiibid, mis on raamatupidaja elukutse jaoks vajalikud. Raamatupidaja elukutse rajaneb usaldusel ja arvestuse pidamise põhinõudel, mis eeldab olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamist lähtudes heast raamatupidamistavast. Koodeksi koostamisel lähtuti Rahvusvahelise Raamatupidajate Föderatsiooni (IFAC) Eetika Komitee poolt välja antud Raamatupidajate Kutse-eetika Koodeksist (Code of Ethics for Professional Accountants). Koodeks on koostatud eeldades, et eesmärgid ja põhimõtted kehtivad võrdselt kõigile raamatupidajatele, sõltumata tegutsemise valdkonnast ja vormist ning lepingu vormist. d) e) 1 f) Definitsioonid
Platon Platon Platon oli vanakreeka filosoof (umbes 427 eKr Ateena umbes 347 eKr Ateena). Platon oli Sokratese kõige kuulsam õpilane. Ta rajas kooli, mis sai nimeks Akadeemia. Õppetöö Akadeemias toimus kuni aastani 529 m.a.j. Erinevatel aegadel tegutsesid Akadeemias erinevad koolkonnad. Kõlbelise elu alused Kõlbeline elu toetub hinge olemasolule. Tunnetusteooria: · hing on surematu · hinges on sünnipärased teadmised · tunnetamine seisneb sünnipäraste teadmiste meeldetuletamises · teadmine saab olla vaid ideede kohta, meelelise maailma kohta on vaid arvamus Voorused (ideaalse riigi 4 voorust): Tarkus valitsejate voorus Mehises sõjameeste voorus Harmoonia riigi kui terviku voorus Õiglus riigi kui terviku voorus Kõlbusseadused olid nn ideaalse riigi kord. 3 seisust: valitsejad, sõjamehed ja rahvas Milles seisneb elu mõte? Elu mõte seisneb oma koha teadmises vast...
Miks juhtub küll nii, et meie poolt ära valitud parimad pojad hakkavad võimul olles käituma nõnda, et suur hulk rahvast ja ajakirjanikest saavad nende peale õige tigedaks? Oleks veel, et võimumehed ja lehemehed oleks võõrad, kuskilt ostetud või laenatud. Ei, kõik on täitsa omad eesti mehed nii ühel kui teisel pool. Ühiskonnas reglementeeritakse selle liikmete käitumist mitmeti, kõige ulatuslikuma mõjuga on ilmsesti kehtivad eetilised ja juriidilised normid. Eetika ja õigus on ühtpidi õige sarnased ning isegi raskesti eristatavad, kuid paljuski ka oluliselt erinevad. Ei ole küll lühikese ajaleheartikli võimuses süstemaatiliselt vaagida moraali ja õiguse olemust ja omavahelisi seoseid, kuid kõigile on ilmsesti mõistetav, et mõne tehtud teo pärast tehakse häbi-häbi, kuid mõne eest tuleb kohtusse ja seejärel ka rootsi kardinate varju minna. Piirdugem järgnevalt vaid mõne momendiga, millest senises
ÄRI JA EETIKA Äri ja eetika on sõnad, mis paljude inimeste arvates kokku ei sobi. Kui mainida sõna äri või ärikas, tuleb ikka silme ette jämeda kuldketiga persoon, kes kindlasti tegeleb millegi kahtlase ja "valguskartlikuga". Põhjuseks on 1990-ndate aastate alguses toimunud kiire rikastumine "äriga", mis sageli oli seotud mingil määral ebaseadusliku tegevusega. Kas selline siis ongi äri, kus eetikal pole kohta? Kindlasti mitte! Kõik rikkad ei ole vargad ning kõik ärimehed pole rikkad. Ka
Äri ja eetikat ei ole võimalik pikalt lahus hoida. Inimesed (ükskõik millisel tasandil) seisavad vältimatult silmitsi ka eetiliste otsustega oma igapäevases töös ja tegevuses. Eetilised / eetika küsimused kerkivad üles seoses nii juhtimise, turunduse, tootmise, uurimistöö, inimkapitali, finantsjuhtimise, äritegevuse strateegia kui ka ettevõtte valitsemisega. Eetiline / vastutustundlik tegevus aitab luua uusi kompetentse kuna ta hõlmab organisatsiooni liikmeid terve organisatsiooni ulatuses, kutsub üles tulevikku-vaatavale / tervikut nägevale juhtimisstiilile ja valmistab ettevõtte paremini ette nii välisteks kui sisemisteks muutusteks, rahutusteks, kriisideks
Eetika Küsimuste vastused: 1. Indias on tehtud vaktsiini- ja ravimikatsetusi mille tagajärjel hukkus nelja aasta jooksul 1725 inimest. Tehakse hiirte ja rottide geneetiliselt modifitseeritud mudeleid 2. F 3. Ma arvan,et sarnane asi võiks olla külm sõda,ehk võidurelvastumine.Selle käigus läheb palju raha nende tootmisele ning neid ei ole otseselt vaja läinud.Lõppkokkuvõttes on sellest inimestele kahju. 4. Ta arvab,et inimkatsetused on kasulikud ja vajalikud,küll aga kellegile võib need katsed põhjustada valu.Et pääasta paljusid puudega inimesi,tuleb proovida leida ravim ja ilma neid proovimata ei saagi kunagi teada, kuidas ja kas sellega saaks ravida paljusid või mitte.Katsed on suurema elamnikkonna päästmiseks vajalikud. 5. Ma arvan,et kui tal oleks võimalus valida,siis ta võtaks kolm tervislikku implantaati...
olema nõustaja,abivalmis ning mitte käima pinda ja käituma nii nagu seda tegi paraku Barbara. Kui ta oleks lihtsalt vaikinud sest, et on truu sõbranna siis ta poleks manipuleerinud ja Sheba elu raskemaks teinud. Aga temas voolas tohutu armastus ja iha Sheba vastu, mis andis tõuke kogu sellele manipuleerimisele. Võib-olla on see iseenesest mõistetav, et Barbara tahtis vaid parimat aga kellele? Kogu selle loo põhjal saab väita, et kumbki ei käitunud õieti kohuse eetika järgi. Kuigi tegelikult ma arvan, et kõik see, mis oli õpilase ja õpetaja vahel, oleks pidanud olema saladus ning mitte välja tulema. Võib-olla poleks see pidanud lihtsalt toimumagi, kuid kui kaks tükki armastavad siis pole oluline vanus, pikkus, kaal jne.Ning see polnud seaduse vastane, kuna poiss oli vanem kui 14. Kohuse eetikas on see seaduslik. „Kanna pöörde“ võttis kogu see lugu siis kui see paljastati.Kui Barbara vihjas oma
Aristotelese Nikomachose eetika 2012 I raamatus mõtiskletakse hüve tähenduse üle. Kõigel on suund hüve poole ja neid hüvesid võib olla ka palju. Kui tegutsemisel on mingi eesmärk ja me selle kaudu saame ka midagi muud ja kui me seda kõike muud ei eelista ning see tuleb niisama kaasa, siis ongi see hüve. Poliitikas on palju seost hüvega. Näiteks poliitikas jälgitakse õiglust ja seadusi, kuid nendes on palju vastuolu ja hajuvust. Just hajuvus on seotud ka hüvega. Hüve alla mõeldakse ka õnne hea elu. Kuid õnn võib olla igaühel erinev. Näiteks vaesele võib olla õnneks raha, siis haigele inimesele hoopis tervis. Kõige lihtsameelsemad ja labasemad võtavad õnne ja hüve kui naudingut. Selle pärast ongi lihtsamad inimesed elunautijad ja nad ei näe mingit kindlat eesmärki ega ka ürita pingutada eesmärgi täitmise nimel. Samas ütleb Aristoteles, et need, kes millegi saavutamiseks hästi ja üllalt käitudes toob naudingu ja ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
