Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"eestlased" - 501 õppematerjali

thumbnail
1
docx

Eestlased muinasajal ja Muistne vabadusvõitlus

Algas rüüsteretkega Ugandisse. -Algusperiood 1208-1212: Tõenäoliselt 1208. aasta suvel toimus latgalite ja saksa ristisõdijate sissetung Ugandisse, mis tipnes Otepää linnuse süütamisega. Ugalased kogusid end aga kiiresti ning tungisid veel samal aastal koos sakalastega omakorda latgalite alale, piirates sisse Beverini linnuse. Viimase piiramine aga nurjus. -2 järk Eestlased koos venelastega, madisepäeva lahing -3 järk Taanlased retkega Saaremaale, suudeti tagasi tõrjuda. Suur eestlaste ülestõus. Eestlased suutsid välja tõrjuda taanlased ja sakslased, Tallinna linnus jäi kättesaamatuks. Tartu langemine -Eestlase allajäämise põhjused: 1. Ülekaal oli vaenlasel 2. Relvastus oli eestlastel kehvem. 3. Venelased ei pidanud oma sõna ja tulid hilinemisega või ei tulnud üldse appi. 4. Polnud ühtset suurt juhti. 5...

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
7
pdf

Referaat - Eestlased Venemaal

-, , , , , , , . 80% , . , , . , 1920- . 500 , . 200 . ­ 40. c , . , , , . . , , . , , , . , , . , . 5/7 28 , . , , , . . , . 19. -. 6/7 1. , . 10 ,, " . Tallinn: TEA®, 2006, lk 26. 2. Eestlased Venemaal - Vikipeedia, vaba entsüklopeedia. http://et.wikipedia.org/wiki/Eestlased_Venemaal 3. Annaabi.com | Eestlased venemaal. http://www.annaabi.com/Eestlased-venemaal-m25142.html 4. . http://word.office.live.com/wv/WordView.aspx?FBsrc=http%3A%2F%2Fwww.faceb ook.com%2Fattachments%2Fdoc_preview.php%3Fmid%3Did.417894371608132% 26id%3D4e8bc451a3d423846745ac473089c9b9%26metadata&access_token=1000 02160918856%3AAQCq5rnyqHEekrMt&title=%D0%A0%D0%B5%D1%84%D0%...

Vene keel
18 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Miks eestlased kaotasid muistse vabaduse võitluse

Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Eestlaste muistne vabadusvõitlus toimus 1208-1227.aastal, mille eestlased kaotasid. Eestlased ei võidelnud ühtse rahvana. Eestlastel polnud ka peale Madisepäeva lahingut kindlat juhti. Eestlased olid sõjatehnikia poolest vähe arenenud. Ei kasutanud ambe, mida eestlased alles 1223. aastal rakendada mõistsid, kuigi nad olid sellega juba ammu kokku puutunud( 1210.aastal Võnnu linnust piirates). Vabadusevõitluse käigus küll eestlaste relvastus ja lahingulised oskused võitluse käigus küll eestlaste relvastus ja lahingulised oskused paranesid, kuid siis oli juba hilja. Ma arvan, et eestlased oleksid pidanud rohkem teistel sõjaliselt õppima ja kasutama uuemat relvastust....

ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Eesti ja eestlased välismaal - kõne

veebruaril 95-aastaseks. Eesti keel, meie kallis kodumaa ja kaasmaalased on meile nii südamelähedaseks saanud ainult seetõttu, et oleme suutnud säilitada oma iseseisvust, vaatamata loendamatutele sündmustele, mis teda ohustanud on. Oleme tõrjunud välja kõik sissetungijad ning jäänud truuks oma armsale, imelisele Eestimaale ­ see on midagi, mida paljud rahvad pole suutnud saavutada. Vabana tunnevad end inimesed siin riigis ning käituvad vastavalt. Meie kodanikud käivad avastamas teiste maade võlusid ja imesid ning rändavad tohutute vahemaade taha, ületades palju barrikaade ja tõkkeid, mida elu neile ette viskab. Paljud naasevad, mõnele jääb meie riigipiir aga alatiseks kaugustesse. Küllap tunnevad, et sündisid valesse kohta ning nad ei kuulu sinna ja rabelevad lahti ahelatest, mis neid kinni hoiavad. ,,Veni, vidi, vi...

Eesti keel
14 allalaadimist
thumbnail
25
rtf

Eestlased Afganistani missioonidel

1.AFGANISTANI AJALOOLINE TAUST 1.1 Afganistani geograafiline asukoht ja kultuur......... 1.2 Afganistani ajalugu................................................................................................................... 2.AFGANISTANI KONFLIKT NSVL (Nõukogude-Afganistani sõda) AJAL................................. 2.1 Sõja põhjused ja sõjakäik......................................................................................................... 3. EESTLASED AFGANISTANI SÕJAS TÄNAPÄEVAL.............................................................. 3.1 Sõja põhjus ja käik.................................................................................................................... 3.2 Eesti osalus Afganistanis.......................................................................................................... 3.3 Eesti sõdurite kogemused Afganistanist...

Riigikaitse
11 allalaadimist
thumbnail
17
odt

Eestlased Rootsis : ajalugu, rahvuslik tegevus, globaalne koostöö

Tallinna Ülikool, Ajaloo Instituut Eestlased Rootsis : ajalugu, rahvuslik tegevus, globaalne koostöö Referaat Koostaja: Maarja Peebo Kursus: 1. kursus Õppejõud: Väino Sirk Tallinn 2011 1 Sisukord Sissejuhatus...

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Uurimustöö Eestlased Peterburis

Uurimustöö Eestlased Peterburis TTG Jan-egert Adra Roland Berget Mitu eestlast elas Peterburis? Miks sõideti tol ajal S-Peterburgi`? Miks minnakse tänapäeval S- Peterburgi? Mõned eesti haritlased 20, sajandi alguses. Peterburis. · 1)Peeter Hellat · 2)Arthur Lossmann · 3)Ludvig Puusepp · 4)August Timus · 5)Amandus Adamson S.Petergburg Eesti Jaani kirik Mõne faktid Eesti Jaani kiriku kohta. · 1787 ­ algasid eestikeelsed jumalateenistused Peterburis. · 1842 ­ loodi iseseisev eesti Jaani kogudus. · 2001­2004 ­ Jaani kirikus korraldati regulaarselt jumalateenistusi ja kultuuriüritusi · 2004 ­ Jaani kiriku hoone suleti renoveerimiseks ja koguduse teenistused viidi ajutiselt üle Maria kiriku kantselei saali. · 2009 ­ algas Jaani kiriku taastamine Eesti riigi rahaga. · 1.http://www.google.ee/search? q=S+peterburg · 2.http://et.wikipe...

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Eestlased enne ristisõdasid

Eestlased enne ristisõdasid Helis Solman MuinasEesti MuinasEesti tähistab perioodi Eesti ajaloos, mis kestis pronksiajast 13. sajandini, mil Eesti vägivaldselt ristiusustati. MuinasEesti maakonnad Pronksiaeg (2.aastatuhat 6.saj e.Kr) Eestisse levisid pronksesemed. Pronksiks vajaliku vase ja inglistina asemel kasutati valdavalt kivi, sarv ja luuesemeid. Asulaid hakati kindlustama. Peamiseks elatusalaks oli karjakasvatus (lambad, kitsed, veised), elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük. Arenes kaubavahetus ülemeremaadega. Rauaaeg Rauaaeg ( 6.saj e.Kr ­ 13.saj p.Kr) Varane rauaaeg (6.saj e.Kr 1.saj p.Kr). Eestisse levis naaberaladelt üksikuid raudesemeid. Nad olid raskesti kättesaadavad ja kallid ega suutnud luust ja kivist tööriistu veel kasutuselt välja t...

Eesti ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
57
doc

EESTLASED TALIOLÜMPIAMÄNGUDEL

EESTLASED TALIOLÜMPIAMÄNGUDEL Birger Rasmussen AT22 Juhendaja: Deivi Sadeiko Särevere 2010/2011 SISUKORD · Tali olümpiamängude toimumise ajad · Sankt Moritz · Garmisch Partenkirchen · Oslo · Cortina d'Ampezzo · Innsbruck · Grenoble · Lake Placid · Sarajevo · Galgary · Albertville · Lillehammer · Nagano · Salt Lake City · Torino · Vancouver Tali olümpiamängud I. 1924-Chamonix II. 1928- Sankt Moritz III. 1032- Lake Placid IV. 1936- Garmisch-Partenkirchen 1940- Sankt Moritz' 1944- Cortina d`Ampezzo' V. 1948- Sankt Moritz VI. 1952- Oslo VII. 1956- Cortina d`Ampezzo VIII....

Sport
6 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kas eestlased on kaotamas oma identiteeti kaasaegses globaliseeruvas maailmas?

Teiselt poolt, mu emakeel on vene keel ning vanemad peavad end venelasteks. Kuidas siis saab laps otsustada, kes ta on? Eestlane? Venelane? Maailmakodanik? Tõsi, et identiteet on väga tihedalt seotud kasvatamisega peres ja koolis, aga täiskasvanueas identiteedi küsimus ikka jääb üheks raskematest. Selleks, et vastata teemas olevale küsimusele, peab esialgu seletada mõisteid. Minu arvates, täpsustama peaks mis on identiteet, kes on eestlased ning mis tähendab on kaotamas. Jah, esialgu võib tunduda, et mõisted on lihtsad ja arusaadavad, aga kui ma mõtisklesin kauem antud teemal ning lugesin läbi artikli, otsustasin täpsustada. Mulle meeldis Alba (1990) identiteedi tähendus: ``the subjective orientation of an individual toward his or her ethnic origins'' ehk identiteet on alati subjektiivne arusaam ning koosneb indiviidi hoiakutest, väärtustest ja arvamusest oma päritolust (kultuurist). Eestlasteks ma...

kultuurivaheline suhtlemine
2 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eestlased Teises maailmasõjas

aastal alanud Teine Maailmasõda oli tunduvalt ohvrite-ja purustusterohkem kui ükski varasem sõda. Sõda kestis 6 aastat ning lõppes 1945.aastal Saksamaa, Itaalia, Jaapani ja nende liitlaste lüüasaamisega. Võidu saavutasid Hitleri-vastasesse koalitsiooni kuulunud riigid: Prantsusmaa, Suurbritannia, NSV Liit, USA jt. Eesti kaotas Teise maailmasõja tagajärjel iseseisvuse rohkem kui 50 aastaks. Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus, väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus kõigi sõdivate riikide armeedes. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Kuigi mobiliseerimine oli ebaseaduslik, kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust. 1941.aastal moodustatud hävituspataljonid, mille ülesandeks oli võitlus metsavendade vastu, said kurikuulsaks oma metsikustega...

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eestlased muinasaja lõpul

Sisemaise kaubitsemise kõrval lülituti 11.sajandist alates üha enam rahvusvahelisse kaubandusse. Eestis läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne- ja lõunarannikut Venemaa linnadega. Tegeldi peamiselt vahetuskaubandusega. Eestisse toodavateks kaupadeks olid hõbe, pronks, sool, paremad relvad, peenemad riidesordid ja muu luksuskaup. Vastu viidi karusnahku ja vaha. Eestlased tegelesid ka röövretkedel saadud vara ja vangide orjadeks edasimüügiga. Tänu soodsale kohale oli eestlastel olulisel kohal vahenduskaubandus. Kaubitsemiskohad kujunesid tähtsamate teede ristumiskohtades, kus paiknesid kesksed linnused ja asulad. Ranniku tähtsaimaks kaubanduskeskuseks muutus Tallinn. Ehtsaid, oma eriliste linnaõigustega linnu muinasaja lõpul Eestis veel polnud. Eestlaste elamuks oli suitsutuba: suhteliselt väike palkidest hoone, mida köeti ilma korstnata kerisahjuga...

Eesti ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Eestlased teises maailmasõjas

EESTLASED TEISES MAAILMASÕJAS 1939-1945 Iseseisvuse kaotamine I Rahvusvaheline taust (lk182-184) 1930 II poolel valmistusid totalitaarsed riigid Saksamaa ja NL sõjaks oma territooriumi suurendamiseks. Saksamaa laienemine oli juba alanud, sest demokraatlikud suurriigid Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksamaale mitmeid järelandmisi: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksamaal lubati luua laevasik ja Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri 1938 liideti Saksamaaga Austria 1939 annekteeriti Tsehhoslovakkia Saksamaa kasvava agressivsuse tõttu üritasid Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmida liitu NL-iga. Viimane soovis vastutasuks Baltikumi ja Soomet. Läbirääkimised jooksid liiva, sest NL sõlmis liidu hoopis Saksamaaga. II Molotov- Ribbentropi pakt (MRP) 23.augustil 1939 sõlmisid Moskvas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop ja...

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Eestlased venemaal

Peale sõda jäid Eesti ja Venemaa üheks riigiks EESTLASTEST TALUPOJAD • Enamus eestlasi sõitsid Venemaale peale pärisorjuse kaotamist, kui oli ikaldus ja nälg, kui nad said passid ja perekonnanimed. • Haridust omandati Sankt-Peterburis • Mõned Eesti mehed teenisid sõjaväeteenistuses Peterburis, tsaari õukonnas EESTLASED VENEMAAL • Palju inimesi sõitsid sinna 19 sajandi keskel • Palju vaba maad ja see oli väga viljakas. Maa oli tasuta või müüdi väikese raha eest • Jakob Hurt oli Peterburis pastor • Eesti külad/kommuunid Venemaal • Eesti ehitajad tegid ehitustöid Baikali äärsetele rikkuritele STATISTISTIKA • 1880 aastal 20 00 eestlast • 2002 aastal 28 113 eestlast • Linnas elab 18 053 eestlast (kellest omakorda ainult eesti...

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eestlased Soomes. Kas rahva reeturid või hoopis meie saadikud?

Soomes elab kümneid tuhandeid eestlasi, kes ei sõida igal nädalavahetusel enam Eestisse, vaid näevad Soomes oma kodu. Kas teist või esimest, maitseasi. Eestlastest võib saada Soome suurim vähemusrahva rühm, kelle arvukust hinnatakse kuni 100 000 hingele. Mitteametlikult. Ametlikult on Eesti konsulaadi arvepidamises kirjas, et Soomes töötab 42 000 Eesti kodanikku, kes elavad enam kui kaheksasajas paigas. Nende arv kasvab aastas 4000–5000 võrra. Soome statistikaameti andmeil on eestlased ja Iraagi emigrandid kõige kiiremini kasvavad rahvusvähemused, iraaklasi on aga 3000 ringis....

Ühiskond
4 allalaadimist
thumbnail
36
ppt

Baaside aeg, Eestlased teises maailmasõjas

abi kallaletungi korral  Hoidutakse vastastikustest koalitsioonidest.  Oktoobris algab Punaarmee sissemarss.  Eestist algab baltisakslaste lahkumine.  Soome NSVLi tingimustega ei lepi ning astub sõtta. Baaside aeg 1) Millisele lepingule kirjutas Eesti Valitsus alla 28. septembril 1939? 2) Milliseid surveabinõusid kasutati Vene pool, sundimaks eestlasi sellele lepingule alla kirjutama? 3) Miks otsustasid eestlased lepingule alla kirjutada? 4) Kas Eesti Valitsus käitus sinu meelest õigest? Põhjenda. Eesti okupeerimisega seotud sündmused Sündmus Tagajärg Eesti jaoks 23.08.1939 08.09.1939 17.05.1940 21.05.1940 06.08.1940 14.05.1941...

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Miks said eestlased muistse vabadusvõitluses lüüa?

Vallutajatel olid sõdijateks väljakoolitatud elukutselised sõjamehed ning neid oli kordades rohkem kui eestlasi. Seega olikindlasti neil ka suurem sõjakogemus, erinevalt eestlastest ning nad oskasid omavahel hästi koostööd teha ilma suuremate konfliktideta. Samuti oli Lääne-Euroopas relvastuse areng kiirem. Kui sakslased om relvadega peale tungisid ei olnud eestlased sellisedi relivinäinud ega nendest midagi kuulnud. Need relvad olid hoopis teisest mastist kui eestlaste omad. Sõja käigus muidugi arenes kõvastika eestlaste relvaarsenal,aga siis oli juba liiga hilja.Vastaste poolelsõdijatel oli osavalt organiseeritud sõjakäikning neil oli ka parem taktikaline vaist. Eestlaste eeliseks oleks pidanud olema kodumaatunnetus, kuid see isegi ei aidanud alla alistumisest. Kui algas vabadusvõitlus ei olnud Eestil ühtsustunnest, rääkimata ühtsest riigist...

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Eestlased II maailmasõjas

Eestisse jõudis samal aastal.  28.09. kirjutati alla vastastikuse abistamise paktile  1940. suhete pingestamine Venemaa poolt Venemaa okupatsioon 1940-41  Sõjaväe, politse ja kohtuasutuste likvideerimine  Juuniküüditamine (14.06, 11 000 inimest)  41. aasta suvel mobiliseerimine, 32 600 eestlast  Hävituspataljonid Punaarmee  07.07 Saksa ületab piiri  20.07 üldmobilisatsioon  28.08 vallutati Sakslaste poolt Tallinn, Saksa okupatsioon  Sundmobilisatsioon, alates 16-aastased noormehed  Okupatsioon oli 41. aasta septembrist – 44.aasta oktoobrini  Punaarmees olnud inimesed viidi vangilaagritesse, või hukati  Nov. vabastati 2400 meest, kes olid vabatahtlikult nõus minema sõdima.  Vastupanuliikumised (rühmitused ja organisatsioonid) II Vene okupatsioon  Venemaa lähenes Narvalt, et siis Tallinnani jõuda  Uus üldmobilisatsioon Saksamaa po...

Eesti ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Miks Eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse?

aastal, kui sakslased koos abivägedega tungisid Ugandisse. Väiksemaid kokkupõrkeid eestlaste ning sakslaste ja taanlaste vahel oli toimunud varemgi, kuid alates 1208. aastast algas eestlaste võitlus vabaduse eest. Samal ajal toimus Euroopas ristiusustamine, mis võeti Eestisse tungimisel ettekäändeks. Mõõgavendade ordu oli juba ristiusustanud latgalid ja liivlased ning viimasena võeti ette eestlaste ristiusustamine. Eestlased võitlesid oma maa ja vabaduse eest, kuid pidid alluma sakslastele ning võtma vastu ristiusu. Sellest hetkest algas eestlastel periood, mida kirjanduses on nimetatud 700- aastaseks orjapõlveks ning mille mõju on siiani tunda. Miks kaotasid eestlased muistse vabadusvõitluse? Eestlastel puudus ühtne riik ja sõjaväe juhtimine. Seni polnud eestlased näinud vajadust ühtsele riigile, kuna ümberringi polnud ühtegi tugevat riiki, kes oleks neid ohustanud...

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eestlased eesti keele eest

Eestlased eesti keele eest Meie esivanemad ja vanema põlvkonna inimesed teavad seda hinda, mida on pidanud eestlased maksma, et saavutada iseseisev ühtne Eesti riik, selle kombed ning keel. Tänapäeva noorukitele tundub eesti keel iseenest mõistetavana ning seda ei väärtustata piisavalt. Ei mõelda sellele, et kui me eesti keelt väärtustama ja kaitsma ei hakka, võime tulevikus silmitsi seista suure probleemiga. Mida saaksid eestlased emakeele kaitsmiseks teha ja milliseid võimalused selleks on? Keele püsima jäämiseks on eelkõige vaja selle keele kõnelejaid. Eesti keelt valdab umbes üks miljon inimest, mida on väga vähe, võrreldes näiteks inglise, vene, saksa või hiina keelega. Me peame eesti keelt kaitsma teiste, tänapäeval mõjuvõimu omavate keelte eest. Inimesed peavad järjest rohkem oluliseks võõrkeelte õppimist, sest nii ärimaailmas kui ka igapäevaelus on ilma nendeta raske hakkama saada...

Eesti keel
22 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun