Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses kui pöördepunkt eestlaste ajaloos Eestlastel on tulnud aja jooksul üle elada palju raskeid aegu. Üheks neist võib kindlalt lugeda Balti ristisõdade ühte osa, muistset vabadusvõitlust, mis leidis aset 1208-1227.aastatel. Selle käigus alistati eestlased jõuga ning sunniti vastu võtma ristiusku. Lisaks ristiusustamisele oli aga veel rängem eestlaste jaoks see, et enne vabadusvõitlust olime vaba rahvas, peale seda aga jäid Eesti alad võõrvõimu alla. Eestlasi hakati pidama alamklassiks, kelle majanduslikke, poliitilisi ja kultuurilisi võimalusi kitsendati märgatavalt. Seisuslikke ja rahvuslikke piire hakati selgelt välja tooma. Võõra võimuga kaasnesid ka välismaalaste mõjutused
Jüriöö ülestõus 13431345 Elari 11B Algus, 23. aprill 1343 Ülestõusu märguks oli märgutuli, selle asukohta säilinud vaid spekulatsioonid Raikkülas Paka mäel Saha kabeli juures, nähtav kõrgendik Algas ööl vastu 23. aprilli 1343 Eestlased hakkasid mässama märgutule peale Algus harjulastele väga edukas Põletatakse mõisaid ja tapetakse sakslaseid Vallutati Padise klooster, pandi see põlema, tapeti 28 munka Piirati Tallinn ümber, liikumine levis Läänemaale Paide ordulinnuses eestlaste "4 kuningat", toimusid nõupidamised Sakslased tapavad läbirääkijad, siiani segastel põhjustel (keelebarjäär, otsustusvõimetud) Taanlaste käsk ordule Kutsusid ordu appi Eestlased kaotavad lahingu Tallinna all Kokkulepe orduga, alistusid kaitse alla Maikuul võtsid ordu väed Tallinna üle Väed Põltsamaal, eestlaste taganemine sohu Oli valida, kas allaandmine või surm. 15 allaandjat, 1600 surnut Soome abivägi jäi hiljaks, nad pöördusid tagasi ...
juunil toimunud Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt. Peale seda määrati ametisse venemeelne valitsus. Eestlaste olukord Teise maailmasõja ajal oli täis hirmu ja raskeid valikuid. Eestlastel oli sel ajal valiku võimalusi oli vähe liitumine okupeeriva võimu armeega, liitumine Soome sõjaväega, metsavendlus või põgenemine lääneriikidesse. Tol ajal oli ka poliitikutel vaja teha suuri ja rasked otsuseid. Teises maailmasõjas sõdisid eestlased enamasti kolmes armees, kuid oli ka üksikuid inviide või inimgruppe, kes sõdisid ka teiste riikide armeedes. Peamised sõjaväed, kus eestlased sõdisid, olid punaarmee, saksa armee ja soome armee. Punaarmees olid üldiselt need, keda Vene armee oli mobiliseerinud, ehkki oli sel ajal keelatud värvata armeesse okupeeritud riikide mehi. Saksa väejuhid kasutasid sõja alguses vaid vabatahtlikke, kes tahtsid hingest punast võimu Eestist eemal hoida. See
Eesti ajaloo pöördepunktid Eesti ajaloo juured ulatuvad väga kaugetesse aegadesse. Eesti ajaloo alguses loetakse esimeste teadaolevate küttide ja kalastajate asula eksisteerimist Pärnu jõe ääres umbes 11 000 aastat tagasi. Eesti esiajalugu ehk muinasaeg hõlmab väga pikka perioodi - ~9000 aastat eKr kuni 13. sajandini. Eesti esiajalugu kestis 10 000 aastat, nii et muinasaega liigitatakse omakorda väga mitmeks osaks. Eesti asustati mesoliitikumi ajal, kui kütid ja kalastajad siia rändasid. Vanimaks seni leitud asulaks arvatakse olevat Pulli asula. Neoliitikumi alla kuulus pronksiaeg ja rauaaeg. Sellel ajal arenes kõvasti tööriistad, põllundus ja ka sõjandus. 1193. aastal kuulutas paavst v'lja ristisõja Ida-Euroopa paganate vastu. Kuna eestlased ei ole ristiusustatud raputas see sõda neid kõvasti. Nad pidid sunniviisiliselt astuma ristiusku. Vahepeal oli päris pikka aega Rooma aeg, mil arenes jällegi põllundus. Muinasaja ko...
talurahvas. Pärisorjuse kaotamine tähendas seda, et talupoegade ostmine ja müümine keelustati. Lisaks sellele said talupojad omale nüüd perekonnanimed, neil tekkis võimalus hakata end harima ja sellega seoses ka kohalikku elu juhtima. Sellegi poolest ei saanud eestlased päris vabaks, sest endiselt jäi kehtima teoorjus. Kõige tähtsam sündmus 19. sajandil oli minu arvates rahvuslik ärkamisaeg ning sellest tingitud eestluse ja kultuuri elavnemine. Eestlased hakkasid teadvustama endale, et nad on eestlased. See tekitas ühtsustunnet ning muutis rahva kokkuhoidvamaks. Rahvuslikkust hakkasid eest vedama haritlased, kunstnikud ja kaupmehed. Kõik viis selleni, et kerkisid esile sellised suured nimed nagu näiteks Jakob Hurt, Johann Voldemar Jannsen, Carl Robert Jakobson ja Lydia Koidula. Neil kõigil oli meeletult suur roll Eesti rahva julgustamises, innustamises ning kultuuri ja poliitika elavnemises. Ärkamisaja juures on tähtis mainida ka
8. millal ja mis sündmustega algas vabadussõda? Algas 22 november 1918. Algas saksamaal puhkenud revolutsiooni, mistõttu venemaa katkestas kõik sakslastega sõlmitud kokkulepped. 9. miks õnnestus Punaarmeel Vabadussõja alguses kiiresti edasi liikuda? Sest saksamaa kartis venelaste suurt armeed ning taandusid. 10. Mis oli Landeswehri sõda ja selle tähtsus eesti ajaloos? Sakslaste vallutus plaanid läti pouhul kui kohtusid hoopis eestlastega. Õnneks eestlased võitsid selle raske sõja ja kihutasid sakslased minema. Eestlased peaaegu vallutas riia aga tänu lääneriiklaste sekkumisele jäi vallutamata. 11. Millal hakkas kehtima relvarahu? Rahu lepingule kirjutati alla 2 veebruar 1920 12. Peamised küsimused Tartu rahulepingu läbirääkimistel? Piiriküsimused põhiliselt et kui palju kellelegi maad jääb. Eesti-vene omavaheline ja välisvõlgnevus, Eesti osasaamine vene kullafondist Eesti evakueeritud varade saatus. 13
Millised on Eesti keskkonnaprobleemid? Eestlased on olnud alati maarahvas ning elatunud just põllusaadustest, kuid tänapäeval on eestlased elama asunud linnadesse ning metsad ning põllumaad jäävad tähelepanuta. Samuti hakati Vene ajal ohtralt põlevkivi kaevandama, ning see paraku on tohutult saastanud põhjavett. Eestit ohustab metsade ja põllumaade kinnikasvamine ja võsastumine. Aastasadu on Eestlased elatunud põllu- ja metsasaadustest, kuid nüüdsel ajal on haaranud kogu Eestit urbaniseerumine ning loodus koos metsade ja niitudega jääb tähelepanuta. Näiteks Statistikaameti andmete järgi on linnastumise protsent Eestis 2012.aastal 78% ning see on tunduvalt kõrgem, kui 1992.aastal 31%. Järelikult kuna enamik rahvastikust koondub linnadesse, toob see endaga kaasa metsade majandamise languse. Metsad kasvavad kinni ning muutuvad läbikäidamatuks, mille tõttu võivad paljud liigid hävida. Sama saab öelda ka niitude kohta, kui neid ei hooldata, ...
1215 liitusid ristirüütlitega. Teisest perioodist on teine kuulus lahing 1217 Madisepäeva lahing Leola linnuse lähedal, kuid täpne paik on siiani leidmata. Nõukogude ajal nimetati seda Paala lahinguks. Puhkes, sest ristirüütlid olid suure väega saabumas Eesti aladele, eesmärgiks liikuda kaugemale kesk-eestisse. Lembitu suutis kokku koguda suure maleva, erinevatest maakondadest. Valev oli liikumas riia poole, kui ootamatult kahe vahel kokkupõrge. Eestlased kaotasid rängalt selle lahingu, lahingus langes ka Lembitu ning liivlaste vanem Kaupo. Kadus suur juht, emotsionaalselt oli raske see, et surnud maeti maha ristirüütlite poolt. Muinaseestlased aga ei matnud , vaid põletasid. Ristirüütlite lahkumise järel eestlased olevat oma surnud üles kaevanud ja siis põletanud, et hing pääseks teispoolsusesse. Madisepäevast alates olid pidevalt eestlaste kaotused. Eestlastel tuli veel tegelda teisel perioodil ka taanlastega
millel ei olnud keskset juhtimist ega ka mitte oma organisatsiooni. See oli võitlus Eesti eest ja mitte rohkem. Metsavennad taastasid eestlase kõikuma löönud maine ja eneseusalduse pärast 1940. aasta heledat alistumist. Sundmobiliseerimine Punaarmeesse Kõigepealt sai Eesti meestele käpa peale Nõukogude okupatsioonivõim. Eesti oli inkorporeeritud Nõukogude Liidu koosseisu ja selle ,,vabatahtlikult" ühinenud liiduvabariik. Seetõttu pidas stalinistlik diktatuur endasmõistetavaks, et eestlased tuleb kaasata venelaste võitlusse fasistide vastu, sest eestlased olid automaatselt saanud nõukogude kodanikeks. Eesti oli ainus NSV Liidus okupeeritud territoorium, mida Saksa väed ei olnud 1941. Aasta juuli alguseks vallutanud. See andiski venelastele võimaluse ajada Eesti mehi sunniviisiliselt Nõukogude Liitu. 2.-4. juulil koguti kokku 1919.-1922. aastal sündinud mehed ja saadeti mobiliseerimise sildi all Nõukogude Liitu. 22.-27. juulil saadeti 1907.-1918
Siiski usun, et hoolimata igasugustest keeldudest, aitab suurde liitu kuulumine edendada Eesti majandust ning kaitsta julgeolekut tulevikus. Tänapäeva maailmas on palju erinevaid võimalusi. Liitudesse astumine loob neid ainult juurde. Minu meelest leiab eestlane tänu erinevatele kommunikatsioonivahenditele ja keelteoskusele liiga palju võimalusi välismaal. Sealsed paremad tingimused ahvatlevad meie rahvast ning eestlased tahavad seetõttu minna mujale õppima või tööle. Selle asemel, et põgeneda Eestist peaks hoopiski mõtlema sellele, kuidas hoida eestlasi ja jätkata traditsioone teiste rahvaste abiga. Ka eestlasel ja venelasel on üksteiselt palju õppida. Eestlane võiks võtta eeskuju venelaste lahkusest ja venelane eestlase töökusest. Iga rahvas võiks mõista, et kõige parem on olla kodumaal ja oma rahva tuleviku heaks pingutada. Varjuks meie tulevikule on ka päris
Kevadtalvised kaitselahingud lõunarindel: - Veebruaris koondati Eesti vastu 75 000-80 000 meest. Pihkvas moodustati Eesti Punaarmee(eestlaste vastu), staabiülem August Kork. - Ajutiselt õnnestus vallutada neil Petseri, Vastseliina, Räpina, Ruhja, Heinaste. Peagi murti Punaarmee rünnakuhoog. - Viru rindel rajati kindlustusi, muidu rahulik üsna. Eesti vägede suurpealetung 1919. a mais: - Narva alt läks pealetungile Vene Põhjakorpus, eestlased toetasid dessantidega rannikult. Punaarmee madala moraali tõttu vallutati üllatavalt palju. - Seejärel mindi Pihkva alla ja sealgi oli suur edu. Samuti saavutasid suurt edu ratsaväelased, kes pea terve Läti enamlastest puhastasid. Landeswehri sõda: - Karlis Ulmanise valitsus sai abi sakslastel iseseisvuse säilitamisel. Lätit kaitses Balti Landeswehr((baltisakslased) ja Rauddiviis(saksa vabatahtlikud), nende eesotsas oli
Eestluse elujõu allikad Austatud Eesti president ja kirjanik Lennart-Georg Meri on öelnud teoses ,,Eesti rahva elulood" eessõnas: ,,Eesti ajaloo kogemus vajab ka küüditajate ja kvislingite elulugusid mitte kättemaksuks, vaid mõistmiseks. Võitja tunnus on suuremeelsus!" Eestlased on sitke rahvas. Me oleme üle elanud varem mainitud küüditamise, mitmed sõjad, pärisorjuse ja riigireetmise. Eesti rahvas on võitjad. Me oleme võidelnud endale iseseisvuse, oma riigi, keele ja kultuuri. Iseseisvus ei tulnud lihtsalt. Selleks oli vaja kõvasti tahtejõudu ja vapraid mehi ning isegi poisse, kes olid valmis kasvõi koolipingist sõtta minema. Täpselt nii oli Vabadussõjas, mida Eesti Vabariigi väed pidasid oma iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918 3
sajandil. Põhiline käsitletav teema on eestlaste iseloom ja olemus, külasisesed suhted ja ka suhted mõisaga. Suur rõhk on üksteise tagant näppamisel ja varanduse kokkukandmisel. Selle juures olid igas kodus abiks kratid, kes olid inimeste igapäevaelu iseenesestmõistetav osa. Aeg-ajalt võis kohata ka teisigi mütoloogilisi olendeid nagu tonte, libahunte, Katku ja Vanapaganat. Romaan on lugedes küll mõneti naljakas, kuid põhiline nali tuleb sellest millised me eestlased tegelikult oleme. Romaani alguses saab kohe selgeks mõne inimese rumalus Koera-Kaarli sulane Jaan on söönud mõisa sahvris seepi, mida viimane pidas ekslikult Idamaiseks maiuspalaks. Mõisnikke pidasid eestlased rumalateks, seepärast oli ka lihtne nende tagant varastada. Armu ei antud isegi vanuritele. Näppas ju toatüdruk Luise 100-aastase parunessi tagant tema surivoodi kleidi. Varandust riisuti kokku ka üksteise tagant, milles kasutati ära üksteise rumalust ja nõrkusi
Hingedeaega tähistati. ANIMISM- Kogu elusaja eluta looduse hingestamine. EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕISTLUS oli Balti ristisõda, mis toimusid 1180- 1290 a., üks osa. Muistset vabadusvõitlust dateeritakse tavaliselt aastatega 1208- 1227 · BALTI RISTISÕDA sõda eestlaste, lätlaste ja leedulaste kristianiseerimiseks ja nende alade vallutamiseks 13sajn. Saksa ristisõdijate poolt. · Peamiseks allikaks on Henriku ,,Liivimaa kroonika" · Eestlased enne paganad, animistlik usund, kuid idast oli tulnud ka ristiusu mõjusid. Balti ristisõja põhjused : · Sakslaste soov vallutada alasid Ida-Euroopas, et suurendada oma asuala. LÜBECKI linna rajamine 1143 · Soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. Peamised kaubateed Venemaale aga kulgesid läbi Läti ja Eesti alade. · Rooma paavst soovis levitada katoliku usku ja kristianiseerida ka viimased paganlikud rahvad Euroopa- eestlased, lätlased, leedulased
sajandil ja see traditsioon on jäänud kehtima tänapäevani, vastu pidades sõdadele ja võõrvalitsejatele. Alates 1962. aastast korraldatakse üldlaulupidude vahelistel aastatel noorte laulu- ja tantsupidusid ning ka rahvamuusikapidusid. Laulupidude traditsioon sai alguse 1869. aastal Tartus, kui toimus esimene üldlaulupidu. Selle idee algatajaks oli lauluselts „Vanemuine“ eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. Esimesi laulupidusid korraldati ebaregulaarselt, sest eestlased allusid võõrvõimule, kuid pärast Iseseisvumist korraldatakse üldlaulupidusid viie aastaste vahedega. II maailmasõja ajal jäi laulupidude traditsioon pausile. Esimesed kaks ja neljas laulupidu toimusid Tartus, kuid edaspidi korraldati neid Tallinnas. 1988. aastal toimus laulev revolutsioon, kui mitusada tuhat inimest tulid lauluväljakule kokku, et esitada poliitilisi nõudmisi ja isamaalisi laule. Eestlaste kultuurimällu on süüvinud, et eestlased laulsid end vabaks võõrvõimust
- Kevadtalvised kaitselahingud lõunarindel: - Veebruaris koondati Eesti vastu 75 000-80 000 meest. Pihkvas moodustati Eesti Punaarmee(eestlaste vastu), staabiülem August Kork. - Ajutiselt õnnestus vallutada neil Petseri, Vastseliina, Räpina, Ruhja, Heinaste. Peagi murti Punaarmee rünnakuhoog. - Viru rindel rajati kindlustusi, muidu rahulik üsna. Eesti vägede suurpealetung 1919. a mais: - Narva alt läks pealetungile Vene Põhjakorpus, eestlased toetasid dessantidega rannikult. Punaarmee madala moraali tõttu vallutati üllatavalt palju. - Seejärel mindi Pihkva alla ja sealgi oli suur edu. Samuti saavutasid suurt edu ratsaväelased, kes pea terve Läti enamlastest puhastasid. Landeswehri sõda: - Karlis Ulmanise valitsus sai abi sakslastel iseseisvuse säilitamisel. Lätit kaitses Balti Landeswehr((baltisakslased) ja Rauddiviis(saksa vabatahtlikud), nende eesotsas oli
kohustustest ja sõlmisid 23. augustil 1939 omavahelise salakokkuleppe (MRP), mis oli võtmeks järgnevatele sündmustele. Tähtsaim neist oli eestlaste jaoks minu arvates 1940. aastal 17. juunil toimunud Eesti okupeerimine, mille käigus asendati Moskvameelse valitsusega Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused. Sellega oli Eesti kaotanud oma iseseisvuse ning eestlastel oli võimalusi vähe. Nõukogude okupatsiooni alguses läksid väga paljud eestlased metsa, kus varjati ennast kuni Natsi-Saksamaa ja NSVL-i vahelise sõja puhkemiseni. Need olid mehed, kes ei olnud nõus tunnistama Nõukogude võimu või kartsid kommunistlikke repressioone. Metsavendlus oli spontaanne rahvaliikumine, millel ei olnud keskset juhtimist ega organisatsiooni. Pärast sõda varjusid paljud eestlased uuesti metsadesse. Teise maailmasõja ajal oli kolm armeed, kus eestlased said sõdida. Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee
Loomadele joogikohad, kala püüdmine.Eluviis oli rändlev, uskumused – omanik saab koos temaga maetud asju kasutada järgmises elus, da afterlife.Ohverdused esemete kaudu. , matmiskombestik – kalmed ( ringide sees lol) KIVIKIRSTKALMED, LAEVKALMED, MAAHAUAD, tekkisid ka juurde pikema aja jooksul. TARANDKALMED(ristkülikute sees lol) Suhted naaberrahvastega ja vastastikused mõjutused. – alguses oli kõik rahumeelne, kuid venelasi huvitas sujuv mere-kaubateede ristumispaik, kuid eestlased olid mõistuselt tugevad ning suutsid mingiaeg hoida oma kohta kallil Eestimaal.Venemaa võttis Tartu üle, kuid eestlased võitsid tagasi ning ajasid venelased minema. Töötati ka Vana-Vene kindlustes algselt. Iseloomusta Eesti halduskorraldust ja majanduslikku arengut esiaja lõpul – raua müük oli moes. KASUTUSELE VÕETI SOORAUAMAAK! – lõõtsaga söeahjus töödeldi. Käsitöö. Põllundustooandus jäid ülejäägid millega sai kaubelda. Keskaegg Läänikord. - FEODALISM e
Eestluse olevik ja tulevik Vaadates eestlaste minevikku ja olevikku, siis võime kindlad olla, et eestlased jäävad kaua püsima. Eesti on lühikese ajaga palju arenenud ja samuti käime me pidevalt muu maailmaga kaasas.Me oleme välismaalastele tuntud kui suusa-,laulu-ja tantsurahvas ja muidugi ei saa ka mainimata jätta meie negatiivset poolt ehk siis suure koguse alkoholi tarvitamist.Eestlaste haridustase on olnud pidevalt kõrge , kuid viimasel ajal hakkab ka see langema. Olenemata raskustest ma tean, et me saame alati kõigega hakkama, kuna oleme
Viimane ülesanne Tihenevad Eesti kultuurikontaktid Läänega (uued usuvoolud, kirjandus-, kunsti-, muusikastiilid, elulaad) Luteri kirik ja kirikuõpetajad jäävad vaimuelu kandjateks. TÜ ei tegutse. Taastatakse talurahvahariduse andmine. Rahvasõbralike haritlaste kriitika valitsevate olude, sh. pärisorjuse suhtes. Eestlased kristianiseeruvad Täida lünktekst usuvoolude kohta. Luteri usku lähendas rahvale............................ Lõplikult võtsid eestlased ristiusu omaks tänu................................................................... Hernhuutlus süvendas järgmisi moraalseid tõekspidamisi:........................................................................................ Hernhuutlus kasvatas rahva algatusvõimet:................................................................................................................ Hernhuutlus hävitas........................................................................................
Kas see võiks olla meie väikese rahva jaoks olulisem, kui olla eestlane oma kodumaal? Me kipume unustama oma rahvust ja traditsioone ning oleme muutumas rohkem eurooplasteks, kui jäämas eestlasteks. Minnakse teistesse riikidesse tööle ja õppima, sulandutakse sealsetesse kultuuridesse, võetakse omaks võõrad keeled ning hakatakse unustama, kust on pärit meie juured. Nüüd, kus piirid on avatud, on kiirenenud erinevate rahvuste segunemine. Meie, eestlased, olles väike ja palju kannatanud rahvas, peaksime hoidma ühte, säilitama oma keelt ja kultuuri ülimalt hoolikalt, sest meid on ainult pisut üle miljoni ning meie väike ja üpris abitu rahvus ei püsi kaua, kui me sama tempoga seguneme. Tiina Leemets ütleb ajakirja ,,Oma Keel" 2001.aasta kevadel välja antud artiklis: ,,Peaaegu igal kuul võib Eesti ühiskonna keelekasutuses märgata mõnd uut inglise päritoluga sõna." See väide pole sugugi mitte vale
ühing. Vaimulik rüütliordu keskaja rüütlite ühendus, mille liikmed olid korraga nii mungad kui ka sõjamehed. Nende ülesanne oli katoliku kiriku eest sõdida. "kuni kas või põlvepikkune poisikegi elus on" Mõiste: Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast (Liivimaa ristisõjast), mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Eestlaste võitlus algab. algab 1208. Aastal tungisid sakslased koos latgalitega Ugandisse. Järgnesid vastastikused tasuretked. 1210. aasta Ümera lahing. Lahingus langesid liivlaste vanema Kaupo poeg ja väimees. Eestlased võitsid. 1212. aastal sõlmiti kolmeks aastaks vaherahu (Turaida vaherahu). Madisepäeva lahing · 1215
· Saarlaste jm. rüüsteretked (mereröövlitegevus) Rootsi, Taani ja Saksamaa rannikutele 2. Nimeta esimesi piiskoppe kes Maarjamaale tulid? Meinhard, Berthold, Albert. 3. Nimeta tähtsamaid lahinguid ja tulemus Muistsest Vabadusvõitlusest? (vähemalt 2 lahingut ja aasta) 1208.a. algas Sakslaste ristisõda eestlaste vastu, pärast liivlaste alistamist ja ristimist. Sõja algperioodil tehti vastastikku sõjaretki Lõuna Eestisse ja eestlased omakorda Latgalesse ja Liivimaale. Sõja esimese välilahingu eestlased võitsid. 1210.a. Võnnu piiramine ja Ümera lahing. On ka ainuke lahing sõjas, mille eestlased üksinda võidavad. 1217.a. Madisepäeva lahing Vabadusvõitluse suurim lahing. (esmakordselt kogu Eesti elanikkond võitleb vallutajate vastu) Ordu võidab 4. Mis rahvad ründasid Eestit Balti ristisõjas? sakslased, taanlased, latgalid, liivlased, venelased, rootslased ja leedulased 5
27. november valmis Eesti soomusrong nr. 1, mis oli organiseeritud Johan Pitka juhtimisel. 28. november soomusrong nr. 1 sõitis kapten Karl Partsi juhtimisel Narva suunas rindele. Pärast Partsi lahkumist jäi soomusrongi nr. 1 komandöriks kapten Anton Irv. 28. november Nõukogude väed ründasid Narvat. Pärast poolepäevast vastupanu andsid Sakslased korralduse linnast lahkuda.Aleksander Tõnissoni juhtimisel lahkusid ka eestlased ümberpiiramisohu tõttu linnast. 28. november toimus Vabadussõja esimene lahing Joala küla põldudel (Joala lahing). 28.november toimus 586 meheline punalaevastiku dessant Narva-Jõesuusse millest võtsid osa ristleja Oleg, miiniristleja Metki ja kolm transpordilaeva. 29. november Eesti bolsevikest koosnev Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee kuulutas Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni. 29
Sissetung Eestisse 1208. a. sügisel algas võitlus Eestimaa pärast. Sakslasi toetasid ja õhutasid latgalid. Esimeseks ohvriks sai Ugandi. Kohe algas maa rüüstamine, külade põletamine ja inimeste tapmine. Ugandi üks tähtsamaid keskusi, Otepää linnus, süüdati põlema. Siis kutsusid ugalased appi sakalased ja tegid vasturetke latgalite maadele. Nii algas Eesti jaoks muistne vabadusvõitlus. Eeldused vallutamiseks eestlased olid pagana usu rahvas, taheti levitada ristiusku ja hankida kirikutele maavaldusi; Saksa-Rooma keisririigis oli tugev riiklus, asutati Mõõgavendade ordu, maata Saksa väikeordud vajasid teenistust; Saksa kaupmehed vajasid kaitset kaubateedele; eestlaste ja naaberrahvaste vahel oli pingelised suhted Põhjused võitluseks Rooma katoliku kirik otsustas pöörata oma ristisõjad Baltikumi
20-29a vanuste inimeste vanemad. 60-64 aastate inimesed sündisid II Maailmasõja lõpuaastatel. Siis oli rahvaarv väga väike kuna paljud inimesed said sõjas surma ning paljud ka küüditati. 70-79 vanureid on vähe kuna nende vanemad elasid I Maailmasõja aastateil kus palju inimesi sai surma ning Eesti keskmine eluiga on 64-78a. 80-... Inimesi on vähe kuna nende sünniaastad jäid I Maailmasõja kas lõppemis või käimisaastatele ning paljud Eestlased ei ela 80nda eluaastanigi. Rahvused Eestlased Venelased Ukrainlased Valgevenelased
Vene kirjanik Lev Tolstoi on kord öelnud, et keel on rahvuse hing. Keel paneb ühe rahvuse end tundma ühtse ja tugevana, andes seejuures inimestele veendumust, et me kõik oleme üks. Just keel ongi see, mis teeb ühest rahvusest rahvuse, sest kui poleks keelt, poleks meil ka kultuuri ega ka traditsioone. Me oleks vaid ühes hallis massis ekslevad inimhinged. 141 aastat tagasi sai Eestimaa pinnal alguse traditsioon, mida eestlased tänu oma ühtekuuluvustundele on tänapäevani säilitanud. Ning see on laulupidu, mis on aastakümnete jooksul olnud üks olulisemaid eesti rahvuse kui ka keele kujundajaid. Enne I üldlaulupidu polnud olukord meie maal just eriti kiita. Emakeele oskus oli küllalti algelisel tasemel ning rahavas oli nõrk. Kuid ma arvan, et see on ka igati loogiline tänu eestlaste rängale ajaloole. Selja taga oli ligi 700 aastat Saksamaa võimu, 300 Rootsit,
Eesti on omaks võtnud Euroopa ühisvaluuta euro. Hakkas kehtima uus liiklusseadus, mis tõi kaasa mõned muudatused. Toimus riigikogu ja presidendi valimised. Aasta suurimaks tragöödiaks võib pidada pantvangidraamat Liibanonis ja väiksemaks tulistamist kaitseministeeriumus. Ka meie kodulinnas Sauel toimus nii mõndagi - Saue Gümnaasium 25. Juubel ning avati noortekeskus. Suurim muutus paljude eestlaste jaoks on kindlasti euro kasutuseletulek. Paljud eestlased olid sellele vastu ja tahtsid, et eesti kroon jääks alles. Siiski jäi euro peale ja Eesti on nüüdseks eurotsooni osa. Paljud arvavad, et euro tõstis hindu kolossaalselt. Meedias lubati aga kindlalt, et euro hindu mitte mingil juhul ei tõsta. Selline asi tekitas jällegi rahvas palju pahameelt. Rahvas tunneb, et neil on nahk üle kõrvade tõmmatud. Mina isiklult arvan, et euro on meile kasulik. See aitab parandada
Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Eesti on demokraatlik riik Euroopa idaosas, kus inimesi ruutmeetri kohta elab vähem, kui kusagil mujal Euroopas. Eestlased on nagu üks suur perekond, keda ühendab ühtekuuluvustunne, mis saab eriti tajutavaks laulu- ja tantsupidude aegu, kus osaleb pea pool Eesti rahvastikust. Riik on kirju siin elavate rahvuste poolest. Peamise elanikkonna moodustavad eestlased, kuid palju on ka venelasi, ukrainlasi, valgevenelasi, mistõttu tuleb kasu ka vene keele oskusest. Televiisori vahendusel olen näinud-kuulnud, kuidas välismaalastelt küsitakse, mida nad arvavad eestlastest. Tihti on vastusena kõlanud see, et eestlased on kinnised ning kalgid inimesed. Ma ei saa selle vastusega nõustuda, sest inimesi on mitmesuguseid ja kogu rahvust ei saa panna ühte patta. Tihtipeale ei teata ka, kus Eesti asub, kuid see näitab pigem inimese geograafilist harimatust.
huvialaga tegelevad inimesed. Näiteks laulu-, teatri-, mänguseltsid. Enamus seltse olid kultuuriga seotud, kuid oli ka teisi seltse, näiteks tuletõrjujate seltsid. Haridus arenes ärkamisajal samuti kiirelt. Eriti tähtsad olid maakooli õpetajad, kuna nad pidid joolt kandma selle eest, et rahvas saaks hariduse. Samuti oli neil ülesandeks kohalikus kogukonnas levitada ajalehti. Kui varem nimetati eestlasi maarahvaks, siis nüüd hakati kasutama ametlikku nime eestlased. Ärkamisaja 3 tähtsamat ideoloogi olid J.V.Jannsen, Jakob Hurt ja C.R.Jakobson. · Jakob Hurt peab oluliseks rahva ajaloo säilitamist. · C.R.Jakobson peab oluliseks head haridust ja majandust. Tema arvates näitab uutele põlvkondadele nende ajalugu oma rahva keel. · J.V.Jannsen peab oluliseks eesti kultuuri. Eesti kirjandus arenes kiiresti, kuna paljud saksa teosed tõlgiti eesti keelde.
Laevad liikusid Tallinnast välja: ees kaks Inglise laeva, siis eestlaste oma ja jälle üks Inglise laev. Peale selle oli veel kaasas ka paar transport laeva. 16-ndal detsembril umbes kella 06:00 või 07:00 ajal jõuti Kunda alla, kus asusid punased. ''Lainega'' sõideti Kunda sadamasse sisse, kus meeskond võeti vastu raskekuulipilduja tulega, ilma et oleks kahju sünnitanud. Inglise laevad aga peksid punased vabrikust välja, kus neid oli olnud umbes 120 meest. Punased taandusid ja eestlased allutasid vabriku. Selja taga olevatest tööliste majadest lasti eestlaste poole mõned paugud. Nagu pärast selgus, olid tulistanud vabriku töölised, kelledest pärast mõned kinni võeti ja laevale toimetati. Vabriku vallutamisel sai eestlastest kergesti haavata üks sõdur, taanduvad punased jätsid maha mõisa ja vabriku vahelisele väljale 6-7 surnut. Eestlased jäid vabriku rajooni peatuma, kuna laevad pommitasid mõisat, kus asus kuuldu järgi üks punaste pataljon
lollid, sest nad elavad metsas ja mitte külas nagu enamus inimesi. Näide iroonia kohta : 3. A. Kivirähk on eri eas lugejate seas populaarne, sest need raamatud on kirjutatud sellises eesti keeles, millest kõik saavad aru. Nendes raamatutes pole kasutatud keerulisi võõrsõnu. Samuti on need raamatud väga kaasahaaravad ja neid on lõbus lugeda. 4. Minu arvates kujuneb tema teose põhjal pilt eestlastest välismaalastele, et eestlased on üpris enesekesksed ja hoolivad vaid enda lähedastest. Võõrastega võivad olla eestlased küll sallivad, kuid see ei tähenda veel, et need võõrad neile meeldivad. Samuti võivad välismaalsed arvata, et eestlased üritavad liiga palju järgida muid välismaa uusi trende eluoludes. 5. Teose puhul meeldis mulle selle lihtne sõnade kasutus. Seda raamatut saabki lugeda iga inimene igas vanuses. Ka raamatu sündmustik oli põnev. Mulle ei meeldi
e)Raudteede ehitamine muutis asustuspilti ja parandas suhtlemist: · Paljud alevikud ja väikelinnad tekkisid raudtee juurde · Tallinnast Tartu jõudis nüüd 6 tunniga 4. Linnastumine a) Seda soodustasid: · tööstuse kasv · sotsiaalne kihistumine · kapitalistlike suhete areng b) 19. saj. lõpul oli Eestis 12 linna umbes 180 tuhande elanikuga: · poole sajandiga oli linlaste arv kolmekordistunud · linnas elas iga viies elanik · kui varem domineerisid sakslased, siis nüüd eestlased c) 1877 linnaseadusega muudeti keskaegset linnavalitsemist: · linnavolikogu ja linnavalitsus eesotsas linnapeaga · valimistel varanduslik tsensus, mis tagas sakslaste võimulpüsimise d) kadakasakslased- saksastunud eestlased, kelleks olid jõukamad eestlased linnades: · nad näitasid end sakslastena, häbenedes oma päritolu.
Inimesed ja nende valikud Inimesed Eestis peavad tihti mõtlema, kuidas elu elada ja milleks. Tihti tehakse otsuseid millestki lähtuvalt ja arvestades asjaolusid. Valimistest on möödas kuu ja koalitsiooni kõnelused on luhtumas. Paljud inimesed mõtlevad, kas nad andsid hääle õigesti või oleks pidanud midagi teisiti tegema. Alati ei ole olemas õigeid ja valesid otsuseid, aga oluline on see, et valik oleks tehtud kaalutletult. Eestlased on liialt enesekesksed ja mõtlevad tihti peale vaid iseendale. Meie riigi kodanikud peaksid olema rohkem sallivamad üksteise vastu. Kohati on näha kihistumis ja inimesed suhtuvad üksteisesse eelarvamusega. Viktoria Ladõnskaja raamatut „ Lasnamäe valge laev“ lugedes mõistsin, kui raske on venelasel Eestis elada. Kui Ladõnskaja läks Tartu Ülikooli ja rääkis, et ta on Lasnamäelt pärit, ei usutud teda. Sellepärast, et teiste meelest oli ta normaalne
sakslased hakkasid koju minema, aga tuli torm ja nad randusid saaremaal ja saarlased said teada ja püüdisd neid takistada. 1215.a suvi Ugandi ja Sakala alistuvad lotusetus, Riias rahu palumas, ristimine, vana nõudmine(lõpuks loobuti) Pihkva pahameel- rüüsteretk Venemaale koos sakslastega 1217.a Võit Otepää all venelased, saarlased, harjulased otepää all suurim sakslaste lüüasaamine 1217.a 21.sept. Madisepäeva lahing eestlased ja venelased liit sakslased said teada ja ründasid kiiremas korras, Viljandi juures, langes Lembitu ja Kaupo väga suur kaotus eestlastele ka sakslased ei tundnud ennast kindlalt 1219.a taanlased Tallinnas eestlased olid algul sõbralikud, hiljem ründasid eestlased algul võidu poolel, hiljem kaotasid, taanlaste lipp kivilinnus Tallinna 1220.a võiduristimine sakslastega 1220.a rootslased Lihula linnusesse
liikmesriiki. Liidu peakorter asub Vancouveris. Esimest korda võistlesid triatleedid olümpial, mis toimus Sydneys aastal 2000. Triatloniga seotud spordialad on duatlon, aquatlon ja talitriatlon. Duatlonis võisteldakse jooksus, jalgrattasõidus ja jälle jooksus. Aquatlonis võisteldakse jooksus, ujumises ja jooksus. Talitriatlonis võisteldakse jooksus, maastikuratta sõidus ja suusatamises. Kõikidel eelnevalt mainitud aladel korraldatakse ka maailmameistrivõistlusi. TUNTUMAD EESTLASED Triatloni tuntumad eestlased on Marko Albert olümpiadistantsil ning Ain-Alar Juhanson täispikal triatloni distantsil. UJUMINE Triatloni võistlused algavad ujumisest. Triatlonivõistlejad kasutavad tavaujujatest erinevat tehnikat. Ujumisel tuleb hingamist ajastada käte ja jalgade liigutustega. Kui puudub hea tehnika, on ka raske selles läbi ajada. Kindel ja säästlik ujumine on hädavajalikud. Kui ujumine kuulub nõrgimate alade hulka, siis on parem ujumistreenerite
Maailm: Lääneriigid toetasid Eesti isesesvumist; Toimus I maailmasõda, kus nõrgenesid Venemaa ja Saksamaa; I maailmasõjas osales palju eestlasi ja nad said seal väljaõppe. 2. 3 tähtsamat sammu omariikluse suunas, põhjenda? 1) Kuulutati välja isesesvus, sest see näitas maailmale, et Eesti tahab saada vabaks ja oma riiki. 2) Eesti sai autonoomia, sest asjaajamine läks eesti keelde ja eestlased said võimu 3) Vabadussõda, sest seal võideti vabadus kätte 3. Veebruari revolutsiooni põhjused Venemaal? 1) Sõjatüdimus 2) Raske majanduslik olukord 3) Rahvas polnud rahul tsaariga 4) Talupoegadel polnud maad
Seega on eestlased jõudnud rännata üle terve maailma. Nad on suutnud end maailmakaardil nii heas kui halvas nähtavaks muuta. Eestlane on väga töökas. Ta teeb kõik, et perel oleks hea ja mugav. Eestlane on uhke selle üle, mis tal on ja kade selle üle, mida tal pole. Ollakse uhked selle üle, mis on oma teenitud raha eest soetatud. Eestlane ei mõtle ainult iseendale, ta hoolib oma riigist, kultuuris, rahvusest ja elust. Ta ei tee halba teadlikult. Eestlased on enamjaolt analüüsivad. Pole just palju neid, kes pea ees tundmatusse vette hüppavad. Eestlane on põnev persoon, kes peidab end näiliselt igava, kuid salapärase loori taha. Eestlane ei naerata kõigile, ta võib olla kade, aga siiski on eestlane üks huvitavama iseloomuga rahvusi maailmas.
,,Muutused talupoegade olukorras orduaja algusest kuni 19.sajandi alguseni" 1227. aastal muistse vabadusvõitluse kaotamise tulemusel jäid eestlased ilma oma vabadusest ja olid sunnitud leppima võõraste võimu jäämisega põlistele aladele. Sajandite jooksul oli siin pinnal nii orduaeg, rootsi aeg kui ka vene aeg. Läbi nende aegade toimus ka talupoegade olukorras suuri muutusi. Ordu ajal tekkis Eesti alal mitu feodaalriigikest. Põhja-Eesti kuulus Eestimaa hertsogkonnana Taani kroonile. Suurem osa oli jagatud Liivi ordu ning Tartu ja Saare-Lääne piiskopkondade vahel. Suurim võim oli Liivi ordul,
Jumalate roll segane ja vaieldav(TARAPITA) Tähtsaim mõiste usundis „vägi“ kõikjal ja kõigis toimiv elujõud. Usuti, et vägi on juustes, küüntes(sellepärast olid meestel pikad juuksed) Ravimisväega allikad, kätega ravitsemine, kurja tugeva väega sõnad(sajatused), hea väega sõnad (loitsud) Väe suunamine ja toimingud temaga olid maagia ehk sõjakunst, millega võis tegeleda igaüks. 5. Eestlased muinasaja lõpus – rahvastik, tegevusalade kirjeldus, igapäevane elu, ühiskondlik elu (miks ei olnud veel oma riiki?) Ühiskond: ühtset riiki polnud; toimus koostöö piirkondade vahel(vanemate nõupidamised); Eesti koosnes maakondadest(8), mis koosnes kihelkondadest (küladeliidud); Rahvastik: elanikke u. 15000-200000; peamiselt eestlased, muid rahvuseid vähe; sündimus suur, juurdekasv kiire;
Nõukogude aktivistidest ja vabatahtlikest moodustati hävituspataljonid Getter on taun Ma ka vist Suurim kokkupõrge metsavendade ja hävituspataljoni vahel toimus Kautla metsades Okupatsiooni võimud viisid läbi sundmobilisatsioone e. Sunniviisiliselt armeesse võtmist Punaarmee jättis Tallinna maha 1941 august 22 Uus okupatsioon Eestlased võtsid sakslasi vastu kui vabastajaid Sakslased ei lasnud eestlastel oma riiklust taastada Eestlaste rahustamiseks loodi piiratud volitustega eesti omavalitsus Eestis kehtestati natsi terrorirežiim ( eestis hukati sellel ajal u 7000 kodanikku, kõik mustlased ja juudid) Tööstus ja põllumajandus teenis saksa armeed Koguti sooje riideid, küttematerjale, metalli, riideid, toiduainetele ja tööstuskaupadele kehtis kaardi süsteem.
piirkondi, sakslased, Rooma paavst, saksa kaupmehed. Läti ala ristisusustamine toimus läbi 3 piiskopi 26) Aastal 1199 pühitseti Albert Liivimaa piiskopiks. Temast sai edasise vallutussõja peamine juht ja organiseerija, kasutas osava diplomaadina ära vaenlaste omavahelisi vastuolusid. 1201 rajati Riia linna Väina jõe suudmesse 27) 1208- saksa ristisõdijate ja nende liitlaste esimene sõjakäik Ugandisse; 1210- eestlased piirasid Võnnu linnust ja lõid ristisõdijate abiväe Ümera lahingus puruks; 1211- ristisõdijad piirasid 6 päeva Viljandi linnust; 1211- eestlaste malevate sõjakäigud Toreida liivlaste vastu; 1212 – Novgorodi ja Pihkva väed rüüstasid Eestis ja piirasid Varbola linnust, lahkudes pärast lunaraha saamist; 1212 – Sakala malev eesotsas Lembituga rüüstab Pihkva linna ja selle ümbruse; 1212 – 1215 – kehtis nälja ja katku tõttu kolmeaastane vaherahu ( Turaida vaherahu)
Liikumised mõlemas suunas on aastatuhandete vältel Eesti aladele toonud selle mandri keskusist elu ja edenemist, elavust majanduslikult ja äratust vaimselt. Eestit kui Läänemere võtit on ihaldanud saada oma valdusse sakslased, venelased, rootslased, taanlased, poolakad, leedulased ja isegi tatarlased. Eesti asend maailmakaardil pole osutunud just soodsaks Eesti iseseisvuse arengule. Eestlase päritolu Eestlased kuuluvad päritolult ja keelelt soomeugrilaste läänemeresoome rahvaste rühma. Soomeugrilaste esiisad asustasid 4000a. eKr nn ürguurali ajal, hõredate kalurite- küttide rühmadena kogu Põhja-Venemaa Uuralist Läänemere rannikuni. Umbes 3000 a. eKr. eraldus algkodust ugri haru koos ostjakkide ( handid ) ja vogulitega (mansid). Eestlaste esivanemad asusid Eesti alale juba III aastatuhandel eKr. Tuntuimad hõimurahvad on ungarlased, soomlased, eestlased.
Talupoegadel oli oma väike maja, kus nad ei võinud ära minna . Talupojad allusid mõisale ja mõisaomanikule. Mõnikord õnnestus neil linnadesse ära põgeneda. Kui nad suutsid ennast varjata ühe aasta ja ühe päeva, siis said nad vabaks kodanikuks. Mõisnikud otsisid põgenenud talupoegi, aga linnakodanikud aitasid neil ennast peita. Põgenenud talupoegadest said linnad endale uusi töötegijaid. 1558 tungis Venemaa Eestile kallale ja vallutas suurema osa Eestist. Eestlased pöördusid rootslaste poole ja palusid neid appi. Algas sõda, millest võtsid osa Taani, Poola, Rootsi ja Venemaa. Sõjad kestsid 70 aastat ja lõpuks läks Eestimaa Roosi alla. Eestis oli vähe inimesi ja sakslaste võimu lõppedes oli Eestis umbes 250 000 elanikku. Rootslaste valitsemise aja kohta öeldakse Hea rootsi aeg. Eesti ei ole kunagi olnud Rootsi riigi osa. Rootsi ajal hakkasid tööle esimesed eestlastele mõeldud koolid. Koolitati eestlastest kooliõpetajaid
4+4+3+3 järgi. Inglise soneti värsiskeem on 4+4+42. klassikaliselt sonetilt nõutakse puhast kõlavat keelt ja korrapärast ülesehitust. Sisult jaguneb sonett kaheks. Nelikutes esitatakse teema, mida arendatakse tõusvas joones kaheksanda rea lõpuni. Kolmikutes tuuakse sisse paralleelteema või lüürilise mõtisklus. Sonett kulmineerub neljateistkümnendas värsis vaimuka puändiga. Tuntumad kirjanikud: Dante, Petrarca, Shakespeare. Eestlased: Marie Under. Valm- õpetliku sisuga mõistuluuletus või jutt, mille tegelasteks on enamasti loomad, kes kujutavad inimesi. Valmides naeruvääristatakse inimeste ja ühiskonna pahesid. Koosneb kahest osast: esimeses osas esitatakse tavaliselt sündmus, teises antakse õpetlik järeldus ehk moraal. Tuntumad kirjanikud: Aisopos, Fontaine Eestlased: Tamm, Raud. Ballaad- lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, ajalooline või kangelaslik. Kujunes välja
20. sajandil hakkas kogu Euroopa huvituma teistest rahvustest ja nende kultuurist. Euroopa suurriikide Venemaa, Türgi ja Austria võimu all olevad rahvad, k.a. eestlased, hakkasid tagasi nõudma oma põliseid õiguseid. Eestlased siiski ei saanud veel mõelda oma iseseisva riigi peale, aga eestlased nõudsid võrdseid õiguseid teiste rahvastega, eelkõige baltisakslastega. Aga mida tegid selle heaks eestlased ja nende toetajad? Vene rahvuslased tahtsid, et Balti erikord kaoks ja maa liidetaks Venemaaga. Tartu ülikooli Vene ajaloo professor Carl Schirren hakkas Balti erikorda kaitsma, mille eest ta kaotas ülikoolis oma koha ja pidi minema Saksamaale. Et venestamisele kuidagi vastu olla, hakati talurahvale õpetama varem vastu oldud saksa keelt. Venemaa aga sellepeale soovis asendada saksa ülemvõimu vene omaga. 1840. ja 50
3. Seadus peab olema mõistetav inimesele, mitte ainult advokaadile. Kui tavakodanik ei saa aru seadusest, siis võib see tingida seadusevastast käitumist ning kuritegevus on niigi suur probleem tänapäeva Eestis. Igal kodanikul on oma kohustus ja õigus keelt hooldada ja kohustus kaitsta keelt. Mitte keegi teine ei saa seda meie eest ära teha, igaüks ainuisikuliselt saab anda oma panuse eesti keele säilimisele. Emakeel on meie riikluse alusmüür. Kõik eestlased on erinevad, kõigil on oma iseloom, välimus, tegevusalad, see erinevuste jada on lõputu, kuid üks mis meil kõigil on sama ja meid ühendab see on eesti keel. 4. Arusaadav nagu allikvesi - allikvesi on nii puhas ja läbipaistev, et sellest on kerge läbi näha. Tiigrihüpe võib väga kergesti muutuda konnahüppeks mingi suur ja ilus asi on väga kerge purunema väiksemaks ja hädisemaks. Savijalgadel olema midagi on väga ebakindel.
on meile peale surunud võõrkeelt. Olenemata sellest oleme suutnud ühe oma kõige tähtsama rahvusliku tunnuse: eesti keele, säilitada. Üheks tuntud nimeks võib tuua veel Jakobsoni, kes oli rahvusliku liikumise eestvedaja Eestis. Tema ja veel mitmedki tuntud tegelased aitasid kaasa eesti keele arengule ja selle emakeeleks saamisele. Nad andsid välja emakeelset ajalehte ja mitmeid erinevaid raamatuid, luuletusi. Ka tänapäevases Eestis pole õpihimulised eestlased kuhugi kadunud. Eesti pürgib selle poole, et saada kõrgtehnoloogiliseks riigiks. Ent see eeldab, et riik peab võimaldama kõrghariduse kättesaadavuse kõigile inimestele, kes seda soovivad. Hoolimata riigi pingutustest on viimaste aastatega vähenenud kõrg- ja kutseharidusega inimeste arv. Õppimisvõime ei ole ainult hariduse omandamine. Samuti peab iga inimiene ning ka riik oskama vigadest õppida ja isegi neid ette nägema. Nagu on öelnud Ene
Eestluse olevik ja tulevik Eestlased on Eesti põlisrahvas, kes kujunesid omaette rahvaks arvatavasti muinasaja lõpul ning kaasaegses tähenduses rahvuseks alates 19. sajandi rahvuslikust ärkamisest. Eestlus, kui selline on niisiis kestnud juba mitmeid sajandeid, kuid raskusi on meie väikesel rahvusel palju olnud. Alusatades sõdadest ja okupeerimisest ning lõpetades eestlaste väljarändega. Milliseks riigiks on Eesti tänaseks kujunenud? Mida on oodata tulevikus, kas meie rahvus jääb püsima,
Eesti sugulasrahvad Eestlaste sugulasrahvad on : Saamid, Karjalased, Soomlased, Vepslased, Isurid, Vadjalased, Eestlased, Liivlased, Karjalased, Mordvalased, Ungarlased, Marid, Udmurdid, Komid, Mansid, Neenetsid, Handid, Eenetsid, Sölkupid ja Nganassanid. Kuna eestlastel on tavaks määratleda end keele- ja kultuuripõhiselt ning eesti keel kuulub soomeugri keelte hulka, liigitavad eestlased end sageli ka rahvusena soomeugrilaste sekka. Samas on see enesemääratlus vaieldav, kuna kultuuriliselt ja geneetiliselt sarnanevad eestlased pigem naaberrahvastele (nagu lätlased, venelased ja rootslased) kui kaugematele soomeugri või uurali keeli kõnelevatele rahvastele (nagu ungarlased, handid, laplased või sölkupid). Siiski on soomeugri keelesugulusel oluline osa eestlaste identiteedis. Kahest hõimust : MARID Nimetused Enesenimetus mari tähendab 'inimene' või '(abielu)mees'
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
