Inimesed elavad kauem tänu tervislikele eluviisidele, mida on viimasel ajal palju propageeritud. Eestlased on hakanud tervislikumalt toituma, spordisaalid ja staadionid on rahvast täis, tööle jalutajaid on palju rohkem kui mõne aasta eest. Võib-olla on sellises trendis süüdi majanduslik olukord, mis paneb inimesi vaatama, kuhu nende raha kaob. Ometigi Eesti meeste keskmine oodatav eluiga on 68,59 ja naistel 79,23 aastat. See näitab et on palju arenguruumi. Eestlane ei näe seda, et suurimad eluea lühendajad ja rahakoti tühjendajad on halvad harjumused ülekaalulisus, alkohol ja suitsetamine. Inimesed ei teadvusta endale nende harjumuste riske, milleks on tõsiseid haigused või surm. Selleks, et eestlased jätaksid need halvad harjumused, on jätkata teadustuskampaaniad ja tõsta aktsiise, siis ehk mõistab eestlane, et tapab end iga sigareti või viinalonksuga, mida tarbib. Surmad on vähenenud ka liikluses
Ükskeelset keelekasutust ei tohiks pidada normiks. Mitmekeelsus on kognitiivselt keerukam, sest kui inimesel on olemas üksainus keelesüstem, ei teki tal paralleele ega võrdlusi. Sotsiolingvistika tegeleb ka mitkmekeelse keelekasutusega. Mitmekeelses kogukonnas võivad tekkida uued normid. 14. Teatud sotsiolingvistilsites olukordades tekivad koguni uued keeled. Põhiliselt on kaks liiki: pidzinid ja kreoolid (kreoolkeeled). NB! Kui Balti jaama turul eestlane ja venelane või eestlane ja soomlane püüavad suhelda ja neil on mingi ettekujutus kaasvestleja keelest, ei ole see pidzin ega kreool, nagu tihti ekslikult väidetakse. Olmearusaam ei kehti keeleteaduses! 15. Pidzinid tekkisid koloniaalolukorras (koloniseerijate ja pärismaalaste suhtlus) või kaubanduskeelena (kaubanduspartnerite suhtlus). Ei olnud ühist keelt ega ettekujutust teineteise keelest. Esialgu väga ebastabiilne, kõik tähendused, väljendusviisid jms on
jumal", mis kajastab Räätsa talu elanike heitlust võimu ja rahaga. Tollal pidasid külainimesed omaks neid, kes nägid välja nagu nemad ise- heledate juuste, kahvatu naha, helesiniste silmade ning aeglase verega inimesi. Suhtuti võõristavalt isikutesse, kes julgesid teistest erineda või tavapärastele käitumisnormidele vastu hakata ning Tiina tegi ja oli kõike seda, mida tollane ühiskond taunis. Ta ei olnud tavaline heledapäine eestlane, vaid tumedama verega ja pigem väljapoole elav kindlate põhimõtetega vabadust ihkav tüdruk, kes ei kannatanud kellegi teisele allumist. Oma julge meele ja väljaütlemistega tekitas ta kaaskodanikes ebakindlust ja aukartust, mistõttu ei tahetud teda igaks juhuks oma läheduses hoida, kuid väikest kaitsetut tüdrukut ukse taha ka ei visatud. Kui Tiina ühel külmal talveõhtul Tammarude ukse taha sattus, käis temaga kohe kaasa
võimalik mõjutada ning seda teatul viisil muuta. Sellest tulenevalt on tänapäeval ajakirjanduse osaks arvamuslood. Kui oma arvamust avaldab inimene, kes on meie riigis tuntud inimene ning ennast igati heas küljes näidanud siis seda võetakse ka arvesse oma arvamuse kujundamisel. Arvamuslugude kirjutamisel ei saa massimeedia just vastutustundetu olla. Kuid arvamuslugude lugejad saavad olla kas täielikult nõus looga või siis vastupidi sellele täiesti vastu. Kui leidub tuntud eestlane, kes ei ole nõus kirjutatud arvamusega siis kirjutab ta omapoolse arvamuse ning selle juhul kaasneb sellega üha enam inimesi üha enam hakatakse uudisest huvi tundma. Kuna ei saa olla kaotajaid ega võitjaid siis kellegi kallal peab meedia olema ning võib juhtuda, et meedia on üsna vastutustundetu kuna teema on juba populaarne ja on vaja koondada üha uusi lugejaid enda ümber. Näiteks võib siin kohal tuua artiklid, kus vaatluse all olid Sami Lotila lood, kus võtsid sõna nii
Mandrid ja Maailmajaod Maailmajaod: 1. Ameerika 2. Aafrika 3. Euroopa 4. Aasia 5. Austraalia ja okeaania 6. Antarktika Mandrid: 1. Põhja-Ameerika 2. Lõuna-Ameerika 3. Aafrika 4. Euraasia 5. Austraalia 6. Antarktis Kolooniad - Toodangu hankijad, teiste heaks töö tegijad. Saavad väikest palka. Emamaad - Võimsad riigid, kes kontrollivad kuidas nende heaks tööd tehakse. Saavad kasumit. Maadeavastajad: 1. Christoph Kolumbus (1492-1493) Avastas Ameerika. 2. James Cook (1768-1771) Käis ümber maailma kolm tiiru ning leidis Austraalia. 3. Fernão de Magalhães (1519-1522) Üritas leida läänepoolset teed Vürtsisaarteni Indoneesias. Kuid ta hukkus maailmareisil. 4. Vasco da Gama (1497-1499) On tuntud kui esimene eurooplane, kes Euroopast Indiasse purjetas. 5. Marco Polo (1271-1295) Reisis onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse. Selle aja vältel külas...
RAHVUSKIRJANDUS 1. Eestlane kirjutas 2. Eesti keeles 3. Eestlastele Rahvuskirjanduse algus · Piibli tõlkimine 1739a. Jüri kiriku juures, on olnud 250 aastat eesti keeles Ilmaliku kirjanduse algus · Juhuluule loodud sündmuste põhjal · Eriti pulmalaulud Reiner Brockmann 1637a Käsu Hansu kaebelaul · Tartus murdes tartu linna hävitamisest Põhjasõjas(12.07.1708) · Koosneb 3st osast - tartu linna hiidaeg
ihkavate eestlaste juhiks ning eeskujuks mitmes lahingus. Nad suundusid oma salgaga ka appi teistele eestlastele Tallinna all, kuid said seal kõik koos hävitava kaotuse ning ka meie Jaanus leidis oma otsa selles lahingus peale seda, kui oli tapnud mitmeid vaenlase sõdalasi. Paar aastat pärast Jüriöö ülestõusu müüs eestlaste vabadusihast ära kohkunud Taani kuningas Eesti 19 000 marga hõbeda eest Saksa ordule. Nagu ütleb Eduard Bornhöhe: ,,Siis unustas eestlane ajutiseks oma rahvuse, esivanemad ja nende vabaduse ning algas pikk, raske uni." Hoolimata ülestõusu ebaõnnestumisest näitab Tasuja oma kangelassurmaga vabadusvõitluse teed. Ennem surra vabadusvõitlejana kui elada orjana niisugune on jutustuse põhiidee. Daniel Veermets
Veel ei ole ma rahul Eestis esineva rassimiga. Olen näinud palju venelasi, kes arvavad, et kuna nad on Eestis elavad venelased, siis kõik suhtuvad neisse halvasti ja selle tõttu suhtuvad nad ka eestlastesse halvasti. Eesti kodanikuks olemine tähendab mulle eelkõige Eestis elamist, õppimist ning töötamist. Samuti olen ma rahul, et ma räägin Eesti keelt ning elan heaoluühiskonnas, kus mul on võimalik elada täisväärtuslikku elu. Ühesõnaga olen õnnelik, et olen Eestlane. Mul on siin hea elada ning ma loodan, et lähiajal parandatakse ka nimetatud probleemid.
Nikolai II Nikolai II Aleksandrovitš Romanov • 18. mai (vana kalendri järgi 6. mai) 1868 Tsarskoje Selo – 17. juuli 1918 Jekaterinburg) • Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst • valitses 1894. aastast kuni 1917. aastani. Tema valitsusaeg lõppes 1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga Kihlus, abielu ja troonipärimine • Nikolai kihlus Hesseni printsessi Victoria Alix Helena Louise Beatricega 1894. aasta aprillis • Pulmad toimusid 1894. aasta novembris • Troonile saades oli Nikolai kõigest 26- aastane • Paaril oli viis last Valitsusaeg • Kokkupõrge Venemaa ja Jaapani vahel oli sajandivahetusel vältimatu • Sõda hakkas üllatusrünnakuga Venemaa laevastikule Port Arturis • Sõda lõppes Venemaa täieliku lüüasaamisega. Jaapaniga sõlmiti Portsmouthi vaherahu Valitsusaeg • Sõda mõjus Venemaa majandusele laostavalt. Valitses tööpuudus, töölisklassi kehv seis soodustas r...
Nimetus üldnimi ehk tähistab mingite olendite, esemete, nähtuste vm. liiki/tüüpi. Nimetus on väikse algustähega: Kunderi tänav, Tartu maantee, Pärnu jõgi, Peipsi järv, Tere piim, II maailmasõda, ajaleht Sirp Taime- ja loomanimetued: karikakar, rakvere raibe, jaapani enelas. Kuud ja nädalapäevad Pühad ja tähtpäevad: jõulud, jüripäev Üritused: olümpiamängud, üldlaulupidu Ametinimetused: professor, direktor Rahvused: venelane, eestlane Erandid Kui tahetakse rõhutada riigi, asutuse, ettevõtte või organisatsiooni ametlikkust (öelda ametlik nimi), siis tuleb ka nimetus suure tähega kirjutada. Eesti Vabariik, Jüri Gümnaasium, Tallinna Ülikool jne Mitteametlikult võib kirjutada Eesti vabariik, Jüri gümnaasium, Tallinna ülikool. Pealkirjad Pealkirjad tuleb kirjutada jutumärkidega ja suure algustähega ainult esimene sõna ja nimed: ,,Kuidas elad, Ann
Laulupidu Laulupidudel on väga suur tähtsus olnud eestlaste rahvuseks kujunemisel. Esimene eestlaste laulupidu toimus 1869. aastal Tartus. Kuni Eesti Vabariigi loomiseni oli see kõige suuremaks rahvakogunemiseks. Eesti esimese laulupeo idee algataja oli lauluselts ,,Vanemuine" eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. Esimesel laulupeol esinesid vaid meeskoorid ja mõned pasunakoorid. Laulupeol kõlas 24 laulu, pooled nendest olid vaimulikud ja teised ilmalikud. Laulupeol kõlas 2 eestikeelset laulu Aleksander Kunileid ,,Sind surmani" ja ,,Mu isamaa on minu arm", ülejäänud laulud kõlasid aga saksa keeles. Teine laulupidu toimus Tartus 10 aastat hiljem. Kuni tänapäevani on laulupidude traditsioon säilinud, see näitab eestlaste rahvuslikku ühtekuuluvust. Laulupeod on ka aja möödudes muutunud. Praegusel üldlaulupeol esinevad kõik koorid: naiskoorid, meeskoorid, segakoorid, lastekoorid ja mudilaskoorid. Iga...
„Meri eestlase elus“ Meri on eestlastele väga tähtis. Eestlased on mere ääres elanud juba iidsetest aegadest peale. Eestlasi võib nimetada ka mererahvaks. Juba ammustest aegadest peale on eestlane saanud merest toitu, püüdnud kalu ja hülgeid. Merd mööda reisiti teistesse maadesse ning toodi sealt kaupa nii vanadel aegadel kui tänapäeval. Kui rääkida riigilipust, siis sinine triip eestlase jaoks tähendab ka merd. Isegi üks meie presidentidest on olnud perekonnanimega Meri. Tänapäeval käivad paljud eestlased tööl üle mere Soomes. Eestlastel on palju mereteemalisi laule nagu: „Mere pidu'', palju luuletusi ja jutte. Muidugi on Eesti mererannikul palju ilusaid randu,
oodatust teistsugune. Näiteks ei kanna vinegreti nime siin mitte kaste, vaid vene algupäraga õli-äädikakastmes segasalat, mis sisaldab kodupeeti, värsket hapukapsast ja -kurki, õuna ja sibulat. Kotlet on praetud hakklihakoogike, mujal kotletiks kutsutud naturaalne sealihatükk aga kannab Eestis karbonaadi nime. On teisigi lihtsaid kõhurõõme, mida mujal ei leidu. Nii jääb võõrsile väljarännanud eestlane alatiseks taga igatsema hapendatud rukkileiba ja hapukapsast. Pärisomaks peavad eestlased ka sea- või vasikalihast ja -jalgadest keedetud, vürtsidega maitsestatud sülti. Omaette fenomen on 12 erineva vürtsiga valmistatud kuulus Tallinna kilu, mida tänapäeval säilitatakse plekktoosides, vanasti aga kaheliitristes plekkmannergutes. Soolasilk kipub linnades oma tähtsust kaotama, asemele on astunud praetud räim, mida
Kodakondsus RIIGI RAHVAS KODANIKUD VÄLISMAALASED VÄLISRIIKIDE KODAKONDSUSETA KODANIKUD ISIKUD Eesti kodanik inimene, kellel on Eesti Vabariigi kodakondsus (ükskõik, mis rahvusest) Eestlane isik, kellel on eesti rahvus (ükskõik, mis kodakondsusega) Eesti rahvas kõik Eestis elavad inimesed, sõltumata kodakondsusest ja rahvusest Kodakondsuse saamise võimalused 1. kodanikuks sündimine 2. naturalisatsioon "vere õigus" õigus riik kehtestab kodakondsusele on seadusega tingimused sellel, kelle vanematest kodakondsuse vähemalt üks on riigi omandamiseks (nt kodanik. Nt Eesti keele oskus, ajaloo ja
Johann Voldemar Jannsen ja Perno Postimees · 04. mai 1819 (Johann Voldemar Jannsen sündis Vana-Vändra mõisa möldri pojana, pärines jõukamast perest Kuid juba 1826. aastal tema isa suri ning poiss saadeti ümbruskonna karju hoidma) · . 07. märts 1843 abiellus (oma õpilase Juliana Emilie Kochiga. . Juba sama aasta detsembris sündis nende esimene laps, tütar Lydia Fiorentine Emilie.) · 05. juuni 1857 Perno Postimehe esimene number ("Perno Postimehe" kaudu hakkas ta kasutama sõna "eestlane", seni kutsuti eesti keeles endid tavaliselt maarahvaks, jannsen sõnas ka ühe lause, millek oli : "ärgem tundkem häbi selle pärast, et me eestlased oleme, vaid selle pärast, et me harimatud oleme!") · 1863 ,,Eesti Postimees" (mis oli tunduvalt sisukam kui "Perno Postimees", Toimetuse töösse rakendas Jannsen kõik oma perekonna liikmed, eriti silmapaistev oli selles töös tütar Lydia. Ka ...
köidab:kultuur,keel ja loodus.Ma istuksin päevi keeltelaagrites ja kultuurikeskustes ja püüaksin anda endast panuse ,meie endi laste kultuuri tulevikku.Ma arvan,et üks minu eluülesanne on armastada oma kodumaad,emakeelt jpm,nagu on seda teinud meie kõigi esivanemad.Nad on meie tuleviku jaoks palju teinud- võidelnud meile vabaduse,mida peame hindama.Seda teen mina ja tehke teiegi! ,,Eestlane olla on uhke ja hää",need sõnad on tõelised ja ehtsad. ´Ma olen uhke,et ma olen eestlane.Seda on mu vanemad,sõbrad ja ka tuttavad.Olgem uhked,et elame Eestimaal.
aastal Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile , siis sai rootsi oma võimu alla ka kogu mandri- Eesti.Brömsebro rahuga sai Rootsi Saaremaa ja muhu saare endale , see toimus aastal 1645 . Oliwa rahuga sai Rootsi Ruhnu saare aastal 1660 . Rootsi ajal tuli eestisse Luteri usk . Taheti , et rohkem eestlasi käiks kirikus sp . loeti kõik jutlustused enamjaolt eestikeeles . Paljud kirikud taastati . Ühesõnaga , tehti võimalikult palju asju , et Eestlane käiks kirikus ja , et tal oleks kõik mugavam ja arusaadavam . Rootsi ajal jagunes Eesti kaheks kubermanguks Eestiks ja Liivimaaks . Mõlema kubermangu aadlikud moodustasid rüütelkonna .Mõlemasse kubermangu pandi alati kuberner kes esindas keskvõimu . Rootsi aeg oli kindlasti üks paremaid aegasid meil , see tõi endaga kaasa palju muutusi . Aga see ei olnud ju igastküljest hea ja kõigile parim aeg ? Talupoegadele pandi ju suuremad
August Gailit 1891-1960 Anete Oja ja Getriin Meister 9.A Võru Kesklinna Kool Elulugu · Sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal · Isa lätlane, ema saksastunud eestlane · Üles kasvas Laatre mõisas · Peres viis last · 1899 Valga läti kihelkonna- ja linnakool · 19051907 Tartu linnakool · 19111914 töötas ajakirjanikuna Lätis · 1916 Tallinna Teataja toimetuses Elulugu · 19171918 Postimehe toimetuses · Võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana · 19221924 elas Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias · Seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas · 19321934 oli Vanemuise direktor
Ragnar Klavan (sndinud 30. oktoobril 1985 Viljandis) on Eesti jalgpallur, kes mngib Saksa jalgpalliklubis FC Augsburg. Temast sai 2009. aasta septembris esimene ja seni ainus eestlane, kes on psenud Meistrite liigas vljakule. Klavani varasemad koduklubid on FC Elva, Viljandi JK Tulevik, Tallinna FC Flora, Vlerenga IF ja Almelo Heracles. AZ Klavanil oli 2009. aasta suveni laenuleping, mille jrel hakkab kehtima 13. veebruaril 2009 slmitud nelja-aastane tleping. Klavan tuli 19. aprillil 2009 esimese eestlasena Hollandi meistriks. Koduklubi AZ meistritiitel andis iguse mngudele Meistrite liigas, kus ta 29. septembril 2009 esimese ja seni ainsa eestlasena vljakule pses.
Luuleminutid Esimene luuletus mida ma vaatasin oli Elo Viidingu poolt loetud luuletus- Mälu. Luuletus tundus minule väga sünge ja sügav. Luuletuses toodi välja äärmiselt palju metafoore mis olid väga imelikud. Kokkuvõtvalt rääkis luuletus tänapäeva mälust mis ei ole võimeline erilist midagi tegema. Iga rida algas sellisete sõnadega: ,,mida teha mäluga..." nagu poleksgi mäluga midagi võimalik teha. Mulle see luuletus ei meeldinud, ja arvan et oleks linnateatrist palju paremate luuletuste osaliseks saanud. Teine luuletus esitati Mathura poolt ja luuletuse pealkirjaks oli Must. Alguses, kui ma seda pealkirja nägin, siis ootasin ma midagi sama hirmsat ja sünget kui eelmine õhtu, kuid seekord oli päris positiivne. Luuletus esitati hingeliselt ja oli võrdlemisi lühike, sõnumiks oli ,,Must on kõik" mis on omamoodi väga huvitav vaatenurk ja mille peale ise tihtipeale ei tulekski. Mull...
Põltsamaa ametikool Eiki Schasmin Ivo Linna Referaat Juhendaja: Enno Paatsi Põltsamaa 2013 Ivo Linna Ivo Linna (sündinud 12. juunil 1949 Kuressaares) on Eesti laulja. 1996. aastal esindas Eestit Eurovisiooni lauluvõistlusel esitades koos Maarja-Liis Ilusaga laulu "Kaelakee hääl", mis saavutas 5. koha. Õppis Kuressaare 1. Keskkoolis, 19671969 Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat. Alustas laulmist ja kitarrimängu Kuressaares ansamblis Müstikud (19661967). Järgnesid ansamblid System (1968) ja taas Müstikud (1969) Tartus. Pärast ajateenistust Nõukogude armees sai Ivo Linnast laulusolist baarvarietees Tallinn, hiljem ka teiste...
ANDRES EHIN Andres Ehin on sündinud 13. märtsil 1940 Tallinnas. Ta on eesti kirjanik ja tõlkija. Andres Ehini vanemad olid Venemaal sündinud ning seal saksa luterlikus gümnaasiumis hariduse saanud eestlased, kes tulid tagasi Eestisse 1921. aastal. Nad valdasid vene ja saksa keelt sama hästi kui eesti keelt. Isa oli maksuameti asedirektor ja ema oli välisministeeriumi tõlk. Nad tundsid hästi vene, saksa ja prantsuse luulet. Eesti luuletajatest on Andres Ehinit kõige rohkem mõjutanud Artur Alliksaar, Ilmar Laaban ja Jaan Kaplinski. Sõprus Jaan Kaplinskiga avardas tunduvalt Ehini silmaringi. Inspireeriv oli ka kokkupuude sölkuppidega (Sölkupid elavad Siberis Tazi jõe ääres ning Obi ja Jenissei keskjooksu vahelisel alal). Ehinit peetakse Ilmar Laabani kõrval teiseks eesti sürrealistlikuks (Sürrealism on 20. sajandi kunsti ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, jms) luuletajaks. Peale sür...
36 5. Casey Malone 66.06 6. Zoltan Kövago 65.17 7. B. Pistsalnikov 65.02 8. Gerhard Mayer 63.17 9. Omar El Ghazaly 62.83 10. Mario Pestano 62.76 11. Jarred Rome 62.47 12. Frantz Kruger 59.77 200m jooks 200m jooksus sai kulla Jamaicalane Usain Bolt, kes tegi maailmarekordi, hõbemedali Alonso Edward Panamast ning pronksi Ameeriklane Wallace 5 Spearmon. Eestlane Marek Niit sai 39. koha. 1500m jooks 1500 m jooksus sai kulla Yusuf Saad Kamel Bruneist, hõbemedali Deresse Mekonnen Etioopiast ning pronksmedali Ameeriklane Bernard Lagat. 1. Yusuf Saad Kamel 3.35,93 2. Deresse Mekonnen 3.36,01 3. Bernard Lagat 3.36,20 4. Asbel Kipruto Kiprop 3.36,47 5. Augustine Kiprono Choge 3.36,53 6. Mohamed Moustaoui 3.36,57 7. Mehdi Baala 3.36,99 8. Lopez Lomong 3.37,62 ... 28. Tiidrek Nurme 3.43,73
ja toetajad. 1996. Aasta märtsis peeti Stockholmis sise-EM. Eelnevalt Tallinnas peetud Balti matsil andis Erki välja ühe veksli. Kui diktor Erik Lillo küsis, mida Erki Stockholmist saada tahab,vastas Erki, et ainult kulda. Selle ta ka sai. 1998. aastal tuli ta Budapestis Euroopa meistriks ning tõusis uue olümpia künniselfavoriidiks. 27. ja 28. september 2000 olid need päevad, mil Nool liikus Sydney olümpiastaadionil kümnevõistluses kuldmedali suunas. Eestlane alustas võistlust ilmse kullasoosiku tsehh Tomas Dvoraki vastu suurepäraselt. 100 m 10,68, kaugushüpe 7.76, kuulitõuge 15.11 (isiklik rekord), kõrgushüpe 2.00 ja 400 m 46,61. See andis avapäeva lõpuks kokku 4505 punkti ja 3. koha Chris Huffinsi (USA, 4554) ja Dean Macey (Suurbritannia, 4546) järel. Arvestades meeste võimeid teisel päeval, tundus kuldmedal Noolel samahästi kui käes olevat. Aga teine päev röövis tohutult närvirakke nii Noolelt kui tema pöidlahoidjatelt
12. klassi teooriaküsimused 1. Kes on kaasaegsete olümpiamängude idee autor ning kus ja millal toimusid esimesed olümpiamängud? Kaasaegsete olümpiamängude idee autor on Pierre de Coubertin. Esimesed kaasaegsed olümpiamängud toimusid Ateenas 1896. aastal. 2. Kes oli esimene eestlane, kes võitis esimese olümpiamedali ja mis alal? Esimene eestlane, kes võitis olümpiamedali, oli Martin Klein. Ta võitis Stockholmis 1912 hõbemedali kreeka-rooma maadluses. 3. Mis on EOK ja kes on praegu selle organisatsiooni esimees? EOK on Eesti Olümpiakomitee. Selle praegune esimees on Mart siimann. 4. Kas Eestis on toimunud olümpiamänge, millal ja kus? Eestis, Tallinnas toimus 1980. aastal Moskva suveolümpiamängude purjeregatt. 5. Millal ja kus osalesid eestlased taasiseseisva võistkonnana olümpiamängudel? 1992 Albetville 6
Vähe tähelepanu pööratakse tagasihoidlikele doonoritele, tänu kellele kõik need rasked operatsioonid on üldse võimalikud. Just sellepärast olen ma viimasel ajal vaadanud tuttavaid doonoreid suure imetlusega, sest nad on oma vabast tahtest teinud midagi head, lootmata ise midagi vastu saada. Seda võib tõesti nimetada kangelaslikuks ning ma olen uhke, et tunnen mõnda inimest, keda võib tõesti nimetada kangelaseks. Eestlane on kord juba tagasihoidlikuks loodud ja tal nagu ei sobiks välja näidata oma rõõmu, kui ollakse millegi heaga hakkama saadud. Ma mäletan, kuidas koolis oli doonoripäev ning ka mitu minu sõpra käisid verd andmas. Hea tava on, et pärast vereandmist antakse annetajatele suur šokolaad. Pärast protseduuri norisin natukene nende kallal, küsides, kuidas heategijad ennast tunnevad. Vastuseks oli enamasti, et pole nad midagi erilist teinud ja et verd andsid ikka šokolaadi pärast
Eestikeele kodune töö Cv,avaldus ja volikiri 2 Koostas:Ain Tuvikene AIN TUVIKENE Võrumaa Varstu vald Tagakolga küla Tel 56743237 E-mail: [email protected] Curriculum Vitae ISIKLIKUD ANDMED Sünniaeg ja -koht: 16.06.1990 Vanus: 18 Rahvus: eestlane HARIDUS 2006-2009 Pärnumaa Kutsehariduskeskus Ehitusviimistluse eriala 1997-2006 Krabi Põhikool (kooli kiituskirjaga) TÖÖKOGEMUS 2007mai- juuni As Yit Ehitus praktikant ehitus viimistluses 2007 september As Kurmik praktikant 2008 mai-juuni Oü Ruuderi Ehitus praktikant 2008 oktoober-detsember AS Kurmik praktikant OSKUSED Keelteoskus: eesti keel emakeel
Eesti sõjandus läbi aegade Eestit võib vaadelda kui väikest ning tähtsusetut riiki maailmakaardil. Tõeline eestlane aga teab, et meie rikkuseks ning edasiviivaks jõuks on kroonu ajalugu ning Eestimaa areng läbi raskemate kui ka helgemate aegade. Ei saa väita, et meie kodumaa on kaitseta ning lohakile jäetud, vastasel juhul ei eksisteeriks siin maamunal väike, kuid kodune Eesti Vabariik. Sõjaliselt kindlustatud riigi üheks tähtsamaks punktiks on kaitsejõu eksisteerimine. Kaitseliit astutati 11. novembril 1918. aastal ning selle esialgne nimetus oli Eesti Kaitse Liit.
18191820 TÜ (teoloogia, keeled) 16aastasena rootsi keele grammatika Antiikkultuur, 18. sajandi saksa kirjandus, eestlaste rahvaluule 21 eestikeelset luuletust à ajast ees Oodid (,,Sõprus"), pastoraalid (,,Ott ning Peedo"), eleegiad Rahvusliku ilukirjanduse aluse looja FRIEDRICH ROBERT FAEHLMANN (17981850) TÜ à arst Rahvaluule kogumine, tarvilike raamatute (nt kalender) avaldamine 1842 TÜ eesti keele lektor ,, Eestlane tehti orjaks, hoiti vaimupimeduses, hävitati tema kultuuri" 1839 ülevaade Kalevipoja-lugudest, fikseeris idee Ühtne kirjakeel Müüdid (nt ,,Koit ja Hämarik") Muistendid FRIEDRICH REINHOLD KREUTZWALD (18031882) Kreiskool ja algkooliõpetaja Õpingud Peterburis ja koduõpetaja TÜ arstiteaduskond 44 aastat Võru linnaarst Kirjavahetus Koidulaga Rahvavalgustuslikud ja õpetlikud raamatud Allegoorilis-satiirilised jutud
KIRJAKLAMBRITEST VÖÖ Mare Sabolotny PEATEGELANE Täisnimi Catherine Vanessa Park, hüüdnimi Kati 16-aastane Lühikesed blondid juuksed, sinakashallid silmad, pikad ripsmed, lühikest kasvu, keskmine kehaehitus Ülbe, sünge mõttemaailmaga, mässumeelne, enesekriitiline, julge, endassetõmbunud, tahtis olla metsik Suitsetas, veetis sõpradega aega, pidas päevikut, tegi poppi KÕRVALTEGELASED Marianne Park ema, eestlane, püüdis olla Kati sõbranna Jonathan Park isa, inglane Kersti õde, 13-aastane Anni ja Liis parimad sõbrannad, pikka kasvu, pruunide juustega toetasid ja andsid nõu Juhan sõber, hiljem peigmees, talus Kati pidevaid tujutsemisi, hoolis alati Markus sõber, nakatas HIV-i, oli hiljem toeks Merilaas klassijuhataja, kiusas pidevalt SÜNGE MÕTTEMAAILMAGA NOORE TÜDRUKU ELU Kati ja Juhani usaldusprobleemid
ITI TAMM Tamme tn 2-4 48104 Põltsamaa Tel 55 667788 E-mail: [email protected] Curriculum Vitae ISIKLIKUD ANDMED Sünniaeg ja -koht: 11.11.1986, Põltsamaa Vanus: 20 Rahvus: eestlane Perekonnaseis: abielus, 1 laps HARIDUS 2006 k.a Tartu Ülikool, sotsioloogia eriala, I kursus 2003 2006 Põltsamaa Ühisgümnaasium, humanitaarklass, lõpetanud hõbemedaliga TÄIENDKOOLITUS 2006 veeburar Kõnelaager (sisu: kõnepidamise alused, avalik esinemine, hääle kasutamine), Põltsamaa Ühisgümnaasium, 24 h 2005 märts Guidance in Educational System and Labour Market, rahvusvaheline
Pärnumaa Täiskasvanute Gümnaasium Essee Eesti kultuur Kätlin Orav XHB Pärnu 2011 Eesti kultuur Selles pole kahtlustki, et kultuur kuulub kõrgemate väärtuste hulka, ilma kultuurita poleks mitte ükski riik enam riik ning ka maailm poleks seesama maailm milles me oleme sündinud ja kasvanud(vähem alt minu silmis mitte). Minu jaoks on oluline,et mina saaksin endale oma kallis koduriigis heal tasemel hariduse.Juba maast madalast puutuvad ka meie võsukesed kultuuriga kokku, süües Eesti rahvustoite, õppides lasteaias ning kodus oma riigi kohta olulisemaid asju tundma, käies teartris jne . Eestlasest teeb eestlase keel ja kultuur. Rass siinjuures on teisejärguline, kuna see, mida me Eestis praegu näeme on aastasadade assimilatsiooni, rahvasterände ning vöörvõimu tulem. Laine Jänes ütles oma kirjutises: Alguses ei olnud midagi. Inimene tuli alles hiljem ja siis tuli...
Arno Vihalemm LEANNE SIIMUMÄE 9.B KLASS Arno Vihalemm v Sünninimi Arnold Koch v 24. mai 1911 kuni 21. juuni 1990 v Rahvuselt eestlane v Luuletaja, graafik ja raamatuillustraator v Elulugu v Sündis tolliametniku pojana Pärnus v Aastal 1931 lõpetas Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi v 1935–1940 ja 1943 õppis kunstikoolis Pallas v Aastal 1944 asus elama Rootsi Elulugu v Nime vahetas Vihalemm 1936. aastal v 1961. aastal ilmunud luulekogus "Consolationes" pühendas Vihalemm talle luuletuse "Ants Kulgur". v 1968. aastal külastas Arno Vihalemm esimest korda pärast lahkumist uuesti Eestit Looming
saada, kuid kahtlen selles natukene, sest tean, et tegelikult tuntakse isegi välismaal eesti keele vastu väikest huvi ning mõni isegi õpib iseseisvalt seda. Arvan, et eesti keele tulevik ei ole niivõrd drastiline. Tutvudes erinevate uute inimestega, kohtan ka inimesi, kellel on peaaegu igas lauses inglise keelest tuletatud sõnu. Käisin hiljuti ühel üritusel ning tutvusin huvitava inimesega, kellel oli selgesti kuuldav inglise keele aktsent, olenemata sellest, et isik on puhas eestlane. Osadest lausetest aru saamiseks pidin kõvasti pead murdma, sest need sisaldasid lihtsalt nii palju inglise keelest tuletatud sõnu. Seega ma nõustun mingis osas vanema generatsiooniga, et eesti keelel ei pruugi suurt tulevikku olla. Siiski üritan jääda positiivseks ning mõelda, et päris välja meie keel ei sure.
KOOSTAS: Axel-Mait Roosnurm Kõige tuntuim eesti helilooja (eestlane) maailmas Väga lai kuulajaskond Sündis Paides, lapsepõlv möödus Rakveres Tallinna konservatoorium Heino Elleri kompositsiooniklass, lõpetas 1963. Töötas Eesti Raadios helirezissöörina Alates 1967 vabakutseline helilooja 1980 emigreerus Saksamaale Loomingu võib jagada tinglikult kahte perioodi: Teosed enne aastat 1976 Kasutab kaasaegsele muusikale iseloomulikke tehnikaid: dodekafoonia, collage, sonoristika, neoklassitsistlikud jooned jms. Otsingud. Tsellokontsert Pro et contra (1966) Collage teemal B-A-C-H (1964) 1968 Credo (klaverile, orkestrile ja koorile) Credo in unum Deum. "Oculum pro oculo, dentem pro dente." "Autem ego vobis dico: non esse resistendum injuriae." 1968-1971 vaikus 1971 3. sümfoonia - üleminekuteos Otsingud viisid keskaja muusikani, gregooriuse koraalini Püüdes leida väljendusvahen...
Minu kõne Eestile „Lubage, kallid kaasmaalased, et ma Eesti Vabariigi juubeliaastal vastan nii: Eesti on samaaegselt nii tervik kui osa. Tervik riigina, Eesti Vabariigina. Ning osa, lahutamatu osa Euroopast ja maailmast. Iga osa, sõltumata tema mõõtmetest, mõjutab tervikut. Nii nagu iga Eestimaa elanik mõjutab Eesti riiki kui tervikut, nii mõjutab Eesti Euroopat ja kogu maailma kui tervikut.“. Sellised sõnad lausus Lennart Meri 1997 aastal. Eesti riiki ei ulatatud meile hõbekandikul, selle loomine oli julguse, vaeva ja vere maiguga. Kuidas aga hoida oma riiki? Kelle ülesanne see on? See on meie, noorte ülesanne. Te võite küsida, kuidas mina, kooliõpilane seda teha suudan? Aga suudad. Me kõik suudame. Armastame oma lähedasi ja hoolime üksteisest. Me peame käituma nii, et ei rikuks oma tervist. Nõnda kindlustame oma tervetele lastele terve kodu. Hoiame Eestimaa kordumatut loodust, mida imetlevad külalised,...
meie vanal iseseisvusajal valitses sama rahvuslik tervik, olgugi tolleaegse üldise taseme kohaselt algelisel kujul: maa, aadliga (vanematega) eesotsas, ja linn, lääne kultuuri assimileerija. Seda on tõestanud uuem ajalooline uuring. Kuid ristirüütlid halvasid meie rahvusliku arengu. Eesti rahvas oli määratud hävimisele, — kui teda poleks päästnud Tannenbergi lahing (1410). Ometigi tuli leppida täie- liku varjusurmaga. Linn võeti võitjate poolt üle, eestlane sulatati võõraks rahvuseks. Maa aadel tapeti enamikus maha, — jäi vaid eesti talupoeg, kes pikapeale orjastati. Nii vegeteerus eestlus talupojas sajandeid, avaldades end keeles, rahvaluules ja rahvalaulus, primitiivses rahvakunstis, põlluharimisega seotud rahvateaduses ning vahetevahel vastuhakkamistes. Linna on küll valgunud sajandite kestel eestlasi maalt, maa-orjuse pagulasi. Vähemnõudlik on leidnud siin kergemat elu, jäädes ehk nimeliselt eestlaseks
Kirjanduse suunad ja voolud. · Antiikkirjandus Euroopa vanim kultuur, mis kujunes välja Vana- Kreekas 5. sajand enne meie aega. Maailma kirjandusele on aluse pannud kreeka mütoloogia. Vana-Kreekast on pärit teater, olümpiamängud, eeposed ja kirjanduse põhiliigid eepika (jutustav), lüürika (luule), dramaatika (näitekirjandus). Jumalad: Olympos- Kreeka kõrgeim mäetipp, jumalate eluase. Seal nautisid na elu ja positiivseid asju. Surelikke sinna ei lastud. Zeus- peajumal, taevajumal, kõrgeim jumal, jumalate ja inimeste isa, sündis Kreetal. Hera- Zeusi naine, kõrgeim jumalanna, taevajumalanna, abielujumalanna. Poseidon- Kreeka merede ja vete jumal, maa hoidja, tekitas torme ja maavärinaid Hades- allilma jumal, kardeti ja vihati Ares- sõjajumal, julm, isegi jumalate poolt vihatud Apollon- päikese ja valguse jumal, muusika kaitsejumal Hephaistos- tule ja ...
kultuuriautonoomia. Venelaste ja eestlaste vahel on olnud alati mingisugune vihavaen. Tuleneb see peamiselt arusaamatusest, kuna keeled ja suhtlusmeetodid on erinevad, kuid ka osaliselt meie loomusest. Kui eestlaste ja venelaste omavahelised suhted oleks väga head, poleks olnud ka neid aprillikuu rahutusi. Muidugi peab riik tagama kõigile oma kodanikele võrdväärsed õigused. Riik ei saa keelduda toetamast näiteks mustanahalist saamaks oma välja teenitud pensjoni kuna ta rahvuselt ei ole eestlane. Väga palju oleneb ka rahvusliku identideedi küsimuses. Tean, et tugevad rahvuslikud kogukonnad toetasid Eesti riigi taasiseseisvumist, ilma rahvusliku identiteedita mass käitus suure tõenäosusega vastupidi. Veel halvem kui rahvused omavahel konkureerima peaks hakkama, mida nad tegelikult juba teevadki. Ja äärmiselt jube on siin mõelda, et konkurents viib edasi ja paremad jäävad püsima. Kas riik juhib rahvast või rahvas juhib riiki?
Laulev Revolutsioon Film "Laulev Revolutsioon" jutustab sellest, kuidas eesti rahvas päästis laulu ja ühtekuuluvustundega vabaks oma maa. Film oli minu meelest väga huvitavalt kokku monteeritud, seal olid huvitavad vahepalad eestlaste elust Vene ajal. Nad rääkisid, kuidas nad elasid ja mis toimus nende perega. Filmi oli pandud ka mitmeid kaadreid eestlaste tegemistest. Seal oli lõik Baltiketist, mis kulges Tallinnast Vilniuseni. Mitmeid lõike Laulupidudest, kus oli alati palju rahvast, kes toetasid kogu oma hingega Eestimaad. Samuti näidati ka küüditamist, kui mitmed tuhanded eestlased viidi loomavagunites Siberisse sunnitöölaagrisse. Kõige rohkem jäi mulle meelde lõik, kus Laulupeo ajal ütles Heinz Valk:" Üks kord Me võidame niikuinii". Nüüdseks on see väljend väga kuulsaks saanud. Rahvas lausa ootas sellise ütluse kuulmist. See süstis eestlastele uut usku, et tõesti on võima...
OBJEKTID, TUNNUSED, VÄÄRTUSED ANDMETE e TUNNUSTE TÜÜBID 1 KIRJELDAV STATISTIKA 1. Tabelite koostamine 2. Graafikud ja joonised 3. Lihtsamate karakteristikute arvutamine Andmetabeli koostamine Iga objekt saab endale tabelis ühe rea, Iga tunnus omale ühe veeru ja iga väärtus ühe lahtri. 2 NIMITUNNUSED (näi. Rahvus: eestlane, venelane, soomlane ..) Nimitunnusel ei ole väärtused üheselt järjestatavad, järjestunnusel on!) JÄRJESTUSTUNNUSED (nt. Haridustase: algharidus, põhiharidus, keskharidus) Järjestustunnusel ei ole väärtuste vahemikud võrdsed, arvtunnusel on) ARVTUNNUSED (näit vanus: 23.a, 27 a, 32 a ..) Arvtunnused väheste erinevate väärtustega (nt laste arv: 0,1,2,-...) Arvtunnused paljude erinevate väärtustega (nt palk 9900, 10450, ...
ETTEVÕTLUS / EKSAM 1.Ettevõtja on... ...füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning see on talle püsivaks tegevuseks. 2.Frantsiis on... ...leping frantsiisiandja ja frantsiisiõtja vahel ...õigus kasutada kellegi 3.Äriidee on idee, mille realiseerimine (ellu rakendamine) võimaldab teenida idee autorile ...raha ...kasumit ...kuulsust ...uusi väärtusi 4.Ettevõtte missioon on... ...visioon tema tulevikust ...tema roll tarbija seisukohalt ...oma eesmärkide saavutamine 5.Turundus on osategevuste kompleks, mis hõlmab ...turu uuringuid ...toote kujundamist ...müügi toetamist ...hinnapoliitikat ...turunduskanalite valikut ...tootmise korraldamist ...finantsarvestust ...müüki ...varustamist 6.Aktsiaseltsi juhtivateks organiteks on ...üldkoosolek ...nõukogu ...juhatus 7.Eestis registreeritud aktsiaseltsi juhatuse esimees peab olema... ...füüsiline isik ...juriidiline isik ...vähemalt 30 aastane ...Eesti Vabariigi kodanik...
Klassikaline eestlane Tammsaare pilguga ja tänapäeval Tammsaare tegelased Võrdlusalus Tänapäeva eestlased talupoeg, maainimene elukoht linnainimene/tööline/ametnik kohaomanik, peremees varakus firmaomanik oma, mitte renditalu materiaalne seis Inimesed elatuvad võlast vabaks! laenurahast + SMS-laenud, liisingud, järelmaksud. naiseks peretütar naisevalik n-ö kaanetüdruk ideaaliks tugeva kondi ja laiade naise iluideaal iluoperatsioonid, solaarium, puusadega naine, kes juuksevärvimine, jõuab rasket talutööd teha -pikendused, kunstküüned- ja palju lapsi ilmale kanda ripsmed, silikoonrinnad, rasvaimu jms eelis...
Kes see suusataja oli? 4. Millises sõidustiilis peeti Otepää maailma karikaetapp ja millises sõidustiilis 41. Tartu maraton? 5. Meeste võitja Otepää maailmakarika etapil? Riik? Naiste võitja maailmakarika etapil Otepääl? Riik 6. Tartu maratoni võitnud meessuusataja oli...? 7. Tartu maratoni võitnud naissuusataja oli...? 8. Parim eestlane , meessuusataja Tartu maratonil oli...? 9. Kes juhib meestest suusatamise maailmakarikasarja? 10. Kes juhib hetkel naissuusatajate hulgas maailmakarika sarja? Allikad vastuste ja info saamiseks: internet, ajakirjandus, kirjanduslikud teabematerjalid (õpikud- ja erialakirjandus) Küsida raamatukogust.Näiteks: "Sport igaühele" Tallinn, "Eesti Raamat" 1983, ajalehed, ajakirjad.
Nimisõna tuletus Omadussõna tuletu 1.Isikut väljendavad tuletusliited Omadussõnu saab tuletada põhiliselt -ja jooksija,laulja nimisõnadest.Vähem on võimalik -lane mustlane,eestlane moodustada muutumatudest sõnadest. -line marjuline Tuntumad omasussõnaliited on : 2.Abstraktsed mõisted (pole käega 1. lik õnnelik,rahulik katsutavad,nähtavad) 2. line lilleline, roheline -lus kõnelus,poheemlus 3. ne -us mõistus,armastus vaikne,pinane,ümmargune,mudane -mus tulemus,andumus Vähem -jas õunjas 3.Asjad ,olendid -tu rahutu -i lüliti,osuti,segisti -mine alumine -e iste,aste -kas lärmakas,kollakas -ng laeng,leping,valang -ja avaja,lõikaja,tolmuimeja Määrsõna tuletus -lane kas...
Kunstnikuks saadakse, mitte ei õpita. Õpitakse lihtsalt elu jooksul juurde. Mina, kui tavaline lihtinimene ei mõista kunsti, kuid mulle meeldivad maalid ja joonistused. Kui aga ma oleks kunstniku annet, siis see mulle meeldiks, kuna mulle meeldiks oma kätega midagi kaunist joonistada. Kahjuks pole mulle kunstniku annet üldse antud ja hea meelega vaataks ma teiste kunstnikke töid. Mulle meeldivad Konrad Mäe maalid. Juba sellepärast meeldivad, et Konrad on Eestlane. Kuidas Konrad Mägi sai Eestis ja mujal maailmas kuulsaks kunstnikuks? Konrad Mägi sai elementaarset kunsti haridust Tartus, alustades joonistutest. Esimene kaasaegne Eesti looduse maal oli Saaremaa. Oma õpinguid jätkas ta Peterburis(1903-1905). Sügisel 1907 läks ta Pariisi, kus ta õppis vaba akadeemias. Alates 1908-1910 ta elas Norras . In 1912, Mägi returned to Tartu, where he worked as an art teacher. Aastal 1912, Mägi naasis Tartu, kus ta töötas kunstiõpetajana
o Skulptorite Jean Tingueli ja Niki de Saint Phalle mobiilsetes skulptuurides Stravinsky purskkaev George Pompidou keskuses Eesti naivistid Paul Kondas (1900-1985) "Maasikasööjad" Eesti naivistid Lembit Sarapuu (1930 - ...) Navitrolla · tegelik nimi: Heiki Trolla · rahvus: eestlane · 19972001. a tegeles galeriide pidamisega Tallinnas ja Tartus · viljelenud maali, graafikat ja tegevuskunsti · vaatajatele edastab rõõmu · Navitrolla ametlik galerii asub Tallinna Vanalinnas
EESTI KEELE KT TULETISED: *nimisõnaliited: · väljendavad tegevust: väljendavad isikut või asja: -mine, lugemine -ja, lugeja -nu, eksinu -us, võistlus -lane, eestlane -tu, kirjutatu -u, arutelu -nna, tallinlanna -r, lendur -e, huige -tar, poolatar -ik, häälik -ng, lööming -rd, käpard -ts, jalats -k, minek -sk, volask -kas, purjekas -ndus, kokandus -nd, kirjand -nik, politseinik -el, pardel -is, kirjutis -i, arvuti
Vahepeal,peale Teelet esines taas koor,ning siis läks esinemis järjekord Ott leplandi kätte.Ott esitas lisaks isamaalistele lauludele ka oma lugusi,esitamisele tuli ka eurovisiooni laulukonkursil tuntust kogunud ,,Kuula" koos Marvi Vallastega.Ott Lepland oskas väga hästi publikuga suhestuda ja inimesed kogunesid kohe lava ette ja laulsid koos Otiga.Kontserdi lõpetas aga koor oma lugudega. Peale kontserti oli selline ülev tunne,et küll on hea olla eestlane .Selline tore kontserd traditsoon võiks igal Eesti taasiseseisvumis aastapäeval olla,kindlasti koguneks nendele inimesi iga aastaga aina rohkem ja rohkem.Eestlane on ju laulurahvas. Kontserdi elamusega jäin väga rahule.Eriti hea mulje jättis aga Ott Lepland,kellest ma varem väga vaimustuses polnudki,aga nüüd sellel kontserdil olles tulid mul tema esitatud lugude ajal lausa külmavärinad peale,sest tema esitus oli nii võimas ja ehe.Väga vahetu ja sooja inimese mulje jättis.
Koidula (100 kr) „Saaremaa onupoeg“, laulu- ja mänguselts „Vanemuine“ 1865 J. Hurt (10 kr) Eesti Aleksandrikooli Eesti ja eestlaste elu liikumise eesotsas 1872, parandamine ja Eesti Kirjameeste Selts edendamine 1872, rajas Kurgja talu C.R. Jakobson (500 kr) „Sakala“ 1878, Eesti Peterburi eestlane, Vene Kirjameeste Seltsi võimude käest abi president 1881, palumine KIRJANDUS 20.05.14 ROMANTISMILUULE 1. Luuletuse „Tiiger“ põhiidee on see, et maailmas on nii jubedusi kui ka meeldivaid asju, neid on maailmas tasakaalus. 2. Luuletuse „Kinnas“ puänt on see, et rüütel Delorges ei tahtnudki lõpuks preili Kunigundi, sest too käitus tema tunnetega nagu naljaga. 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
