Seda, mida ma ei ole varem näinud, katsunud ega maitsnud tundub alati parem ja ilusam. Sellises olukorras ei nähta asjade negatiivset ja rutiinset poolt. Külas pidi ise tööd tegema selle nimel, et katus pea kohal oleks, riided seljas ja kõht täis. Metsas oli see vastu kõik palju lihtsam, kus enamus elutoiminguid toimus ussisõnade abil ja nende teadmisel jooksis kõik peaaegu iseenesest kätte. Olenemata oma lühikese ea tõttu, võib iga eestlane uhkusega rinna ette ajada ja öelda: ,,Eestlane olla on uhke ja hää!" me oleme võidelnud, võitnud ja püsima jäänud. Kui Tammsaare laseb Vargamäe Pearul öelda, et see on kange sääl Vargamäel, siis on see öeldud kõigi eestlaste kohta. Me oleme üks kange sugu Balti mere kaldasopis. Meie võitleme seni, kuni oleme tagasi saanud vabaduse ja kaitseme seda seda viimse meheni. Need oleme meie eestlased!
Pea suu Helga Nou Tegevus toimus Rootsis. Tegelased: Tiina Karman (eestlane, varsti 15-a.), proua Kanep, Tiina ema, Tiina isa, Tiina vend Kalle, Ralf (Tiina armastus, 19-a.), matemaatikaopetaja ja klassijuhataja Andersson (Pudel), Ralfi vend Joakim, Tiina merisiga Oskar, Ralfi onupoeg Harald, kooli kojamees Kolka-Kolka, Tiina klassikaaslased: Anna, Eva, Mikael, tarkpea Sven Allan Heckner, keda koolis kiusati, Ville Vaster (eestlane), Joakim, Arne, Erik, Marika, Cilla, Ingrid. Inglise keele opetaja Roland-Brage (Praks), Sven Allani onu August ja tadi Agda, direktor Elmadahl, kunstiopetaja Elna Pettersson (Narvid Labi), koolijuhataja Paksman, koolikuraator Lena Johanson, Ville isa Elmar, muusikaopetaja Elisa Linder (Fur Elise). 1. Olen Tiina Karman, 15-aastane. Mul on suur nina, mis meenutab kartulit ja on mulle probleemiks. Veel olen ma ka klassi koige pikem tudruk ja sellel pohjusel huutakse mind ka lipuvardaks. Mul on t...
Curriculum Vitae (näidis) Isiklikud andmed Eesnimi XXX Perekonnanimi XXX Sünniaeg 19. Mai 1985 Vanus 21 Sugu naine Rahvus Eestlane Aadress Lille 7-10, 10619 Tallinn, Eesti Telefon +372XXX XXXX E-post [email protected] Haridustee September 2004... Tartu Ülikooli Pärnu kolledz, Turismi-ja hotelliettev_tluse eriala, diplomi_pe 1993-2005 Haapsalu Gümnaasium; keskharidus Töökogemus Juuli- September 2006 Restoran Pike; t^^tasin ettekandjana. Peamisteks t^^¸lesanneteks
EESTI, EESTLANE JA EESTI KEEL KLASS........................................ 7-12.KLASS Mis aastal hakkas kehtima Eesti praegune põhiseadus? 1992 Mis oli Kalevipoja laeva nimi? Lennuk Mis värvi passid antakse Euroopa Liidu kodanike lemmikloomadele? Sinised Mitu Eesti naist on pälvinud Vabadussõja risti? Üks. Mis kuu on Mihklikuu? September. Mis aastal sai eesti endale esimese presidendi? 1938 Mille puhul antakse inimesele Lõvi märk? Tulekahjus või veeõnnetuses kellegi elu päästmise eest. Millised on Koidula kolm eesnime? Lydia Emile Florentine Mitu maailmarekordit püstitas Jaan Talts? 43 Kes konfeerisid Tallinnas toimunud Eurovisiooni lauluvõistlust? Annely Peebo, Marko Matvere Mitu liiget kuulub Tallinna linnavolikokku? 63 Kuidas nimetatakse Eesti teise astme kohtuid? Ringkonnakohtud Millal kinnitati Eesti riigi vapp? (pp/kk/aa) 19.06.1923 Millal sai Eesti Euroopa Liidu liikmeks? (pp/kk/aa) 1.mai 2004 ...
Suomi Soome keele pööramine jaatamine ja eitamine OLLA (olla) NB! Algvorm · minä olen en ole (ma olen/ei ole) · sina olet et ole (sa oled/ei ole) · hän on ei ole (ta on/ei ole) · me olemme emme ole (me oleme/ei ole) · te olette ette ole (te olete/ei ole) · he ovat eivät ole (nad on/ei ole) Tõlgi soome keeld · Me ei ole abielus- Me emme ole naimisissa. · Ta on 80-aastane- Hän on kahdeksankymmentä vuota vanha. · Sa oled pärit tarstust- Sina olet kotoisin Tartosta. · Nad on tööl- He ovat töissä. · Te ei ole koolis- Te ette ole koulussa. · Ma olen eestlane- Minä olen virolainen. ON / EI OLE · Minulla (minul) · Sinulla (sinul) · Hänellä (temal) · Meillä (meil) · Teillä (teil) · Heillä (nendel)
Alo Mattiisen (1961-1996) · 1988 lõpetas Tallinna konservatooriumi · Esimene laia publiku tähelepanu köitnud teos oli laul ,,Ei ole üksi ükski maa" (1987) · Levilaulude tsükkel ,,Viis ärkamisaegset laulu" (1988): ,,Kaunimad laulud", ,,Mingem üles mägedele", ,,Sind surmani", ,,Isamaa ilu hoieldes", ,,Eestlane olen ja eestlaseks jään" · Nii laulude tekstis kui ka muusikas kasutas ta tsitaate K.A. Hermanni, A. Saebelmann- Kunileiu ja F. Saebelmanni samanimelistest lauludest · Kirjutas kaks nn risotooriumi (sisaldab mõisteid ,,oratoorium" ja botaanilise termini ,,risoom"; teos solistile, segakoorile ja rock-ansamblile) Peeter Volkonski tekstile ,,Roheline muna" ja ,,Näärmed" /K:/ ,,Miljonär ja aborigeen" risotooriumist ,,Roheline muna" · Suur hulk tema loomingust on kirjutatud süntesaatorile · 1986.a süit ,,Ajaga silmitsi" süntesaatorile · Muusikalid ,,Charlotte koob v...
Aleksander Lätte (1860-1948) Helilooja ja pedagoog. Esimene eestlasest profesionaalne muusikakriitik.Tartus asutatud esimese eesti sümfoonia dirigent. Lätte on päris Pikasillalt. Alustas viiuliõpinguid 8-aastaselt, 19-aastaselt lõpetas Cimze seminari. Töötas koori ja orkestrijuhina Nõos ja Puhjas. Esimene Eestlane , kes sai kõrghariduse Lääne-Euroopas. Lätte tähtsamateks ettevõtmisteks olid esimene Eesti sümfooniaorkestri asutamine, sammuti sümfoonilise avamängu ,,Kalevala" ja keelpillikvarteti loomine, mis kuuluvad esimeste hulka vastavais zanreis.1900-1907 tõusis Lätte Tartus esile aktiivse muusikuna, tema tegevus hõlmas mitut valdkonda:Muusikaelu organiseerija ( esimene sümfooniaorkester);Koori- ja orkestrijuht ( IV üldlaulupeo üldjuht);Klaveri- ja orelisolist;Pedagoog
Demagoogia Demagoogia on kuulajaskonna sihipärane ja ebaaus mõjutamine emotsioonide ja vassimise kaudu. Ausas diskussioonis, väitluses või arutelus püütakse demagoogiat vältida ning tugineda üksnes faktidele ja loogikale, et leida parim lahendus. Demagoogia puhul kasutatkse ära kuulajate nõrkusi, et panna neid uskuma väiteid, mis on kõnelejale kasulikud. Demagoogia võtteid on kasulik tunda, et neid märgata ja mitte lasta end mõjutada. Põhilised demagoogiavõtted on järgmised. 1. Emotsionaalne mõjutamine 1. Hirmutamine 2. Rahvustunde rõhutamine (Eestlane on pühiline töömees, ta ei hakka streikima.) 3. Meelitamine 4. Kaastunde tekitamine 5. Kuulajate kasu rõhutamine 2. Argumentum ad hominem(mõjutamine isiku abil) 1. Vastaste sildistamine (Ise on vallaline ja võtab sõna abieluseaduse teemal) 2. Enesekiitus 3. Autoriteetidele viitamine (Kassid ostak...
Eesti rahvustoidud Koostanud: Rauno Venig Juhendaja: Elle Möller Pärnumaa Kutsehariduskeskus Eestlase söömisharjumused on paljustki mõjutatud kliimast Sügistalvine pimedus ja pakane toovad lauale hapukapsad ja ahjupraed, süldi ja verivorsti, paksud supid ja pajaroad. Suviti saab eestlane poolenisti söönuks päikesesest, ülejäänud kõhupoole täidavad kõik kerge ja värske. On palju toite, mida mujal ei leidu hapendatud rukkileib hapukapsas sea- või vasikalihast ja -jalgadest keedetud, vürtsidega maitsestatud sült 12 erineva vürtsiga valmistatud kuulus Tallinna kilu mulgikapsas Talupoja laual oli Argipäeviti Suurtel pühadel ka leib või kruubipuder liha keedukartul munapuder kohupiim
Kodulugemine II ,,Stalini lehmad" Sofi Oksanen Sofi Oksanen on loonud realistliku ja kaasakiskuva raamatu, mis räägib värskeid tõdesid elust. Raamat räägib Annast, noorest naisest, kellel on toitumishäired. Raamatus jälgitakse ka tema ema, Katariina elu enne kui ta saab Anna. Katariina on eestlane, kes abiellus soomlasega. Pere elab väikeses Soome linnas. Naine peab suures osas loobuma oma minevikust, suguvõsast ja kõigest tuttavast. Elu ei laabu ka Soomes, sest eestlannat, keda kõik peavad lihtsalt tiblaks, ei võeta omaks, ta ei leia tööd ega sõpru. Vastne abikaasa, kes käib Moskvas ehitamas, hakkab peagi oma voli järgi lustima ning murrab truudust. Raamat jutustab kolme generatsioon naistest, perekonnast, armastusest. Kuidas on meie
neid perioode? Too välja kõige iseloomulikum igast perioodist. 1944-1956 Stalini aeg kõige rängem, kuid usuti, et on võimalik pääseda *Stalini surm* 1956-1968 sulaaeg olud pehmenesid, majanduslik tõus *Breznev tuli võimule* 1968- 1987 stagnatsioon. Praha kevad Venemaa surus Tsehhi maha see lõpetas illusiooni, et NSVL on võimalik muuta 3. Iseloomusta Nikolai Karotamme, Johannes Käbini ja Karl Vaino tegevust Eesti NSV eesotsas. Nikolai Karotamm oli Venemaa eestlane, kes lülitus poliitikasse II ms.-a ajal. Sai parteijuhiks ja püüdis esiti Eestit suht isepäiselt valitseda. Kaua talseda muidugi teha ei lastud, 1949. aastaks oli ta juba täielikult allutatud Stalini terrokraatiale. Et aga Karotamme "meeskond" näitas sageli üles liialt suurt initsiatiivi ja originaalsust, siis otsustas Stalin nad kõrvaldada, see leidis siis aset 1950. aastal. Karotamm lennutati Käbini taganttõukel ENSV-st välja ning tast sai Moskvas majandusteadlane. Seal ta ka suri.
Tšehhoslovakkias viidi läbi põhjalik puhastus partei- ja riigiaparaadis. Nõukogude Liit teatas pärast Praha kevade lämmatamist, et sotsialistlikel riikidel on piiratud suveräänsus, st et Moskval on alati õigus ja kohustus sekkuda (ka sõjaliselt), kui sotsialismi põhimõtted on ohus. Sellist põhimõtete kogumit – doktriini – hakati tollase Nõukogude Liidu liidri järgi nimetama Brežnevi doktriiniks. 7. Karotamm, Käbin, Vaino Nikolai Karotamm oli Venemaa eestlane, kes lülitus poliitikasse II ms.-a ajal. Sai parteijuhiks ja püüdis esiti Eestit suht isepäiselt valitseda. Kaua talseda muidugi teha ei lastud, 1949. aastaks oli ta juba täielikult allutatud Stalini terrokraatiale. Et aga Karotamme "meeskond" näitas sageli üles liialt suurt initsiatiivi ja originaalsust, siis otsustas Stalin nad kõrvaldada, see leidis siis aset 1950. aastal. Karotamm lennutati Käbini taganttõukel ENSV-st välja ning tast sai Moskvas majandusteadlane. Seal ta ka suri.
Tugeva isiksuse ja diktatuuri vastasseisu teema ajendas paljude allasurutud tõdede taasärkamist ja aktualiseerumist. «Keisri hull» on tõlgitud soome, rootsi, vene, ungari, bulgaaria, leedu, tsehhi, slovaki, norra, prantsuse, hollandi, hispaania, portugali, saksa ja inglise keelde. Kokkuvõte Meie hulgast lahkunud kirjanik Jaan Krossist sai klassik juba eluajal. Ta oli kõige enam, kui mitte enim loetud ja tõlgitud eestlane maailmas. Tema loomingu järgi teab muu maailm Eestit ja eestlasi.Kogu Krossi looming keskendus oma rahvale ja riigile. Ajalugu taastava ja komponeeriva loojana leidis Kross eestluse juuri sealtki, kuhu teiste pilgud varem ei ulatunud. Ta kirjutas noist asjust siis, kui see meie rahvale oli väga raskeks tehtud ning viisil, millest lugeja ometi ühemõtteliselt aru sai.1920. aastal sündinuna kuulus Kross
ja jõudeajast ning naudingutest. Ta rassis päevast päeva selle nimel, et tema eestlaste jonnakus ja igapäevane omavaheline vägikaika vedamine. Alati kehtib järeltulijatel oleks kunagi uhke ning toimiv talu, saamata aru, et töötab pigem talu põhimõte olla ,,naabrist parem", samuti öeldakse, et eestlane lemmiktoit on teine enda kui laste tuleviku nimel. Andres kannab endas eestlase tüüpjooni, olles eestlane. Samasugune rivaalitsemine, mis toimus Pearu ning Andrese vahel tasane ja vaiksemat sorti mees, kuid samas visa ning kindlameelne. elab edasi kas või Eesti kõrgemates riigiorganites, kus kõik patud alati naabri
Miks on Tammsaare eestlastele tähtis? Kui tuleb jutuks, milline eestlane oma iseloomult ja tegemistelt on, siis pakutakse tavaliselt välja sellist eestlase prototüüpi, nagu Anton Hansen Tammsaare teda kirjeldanud on tööka, alalhoidliku ja konservatiivsena. Tammsaare ei kirjelda taustu, vaid peab oluliseks inimese tegevust, käitumist ja hingeelu. Ajad on küll muutunud, aga eestlane ei ole ajas muutunud, vaid püsib ikka sellisena, nagu Tammsaare teda kujutas. Ega asjatult ei peeta A. H. Tammsaare "Tõde ja õigust" rahvusliku iseloomu ja eestlase identiteedi üheks alustaladeks. Aga mis teeb teeb Tammsaare eestlastele nii tähtsaks ja miks me veel praegu ja kindlasti ka tulevikus temast räägime? Tammsaare on üks vähestest kirjanikest, kes on püüdnud eestlase hingellu, tegemistesse ja mõttemaailma süveneda ning kellel see ka õnnestunud on. Ta on
eest sunniti ta linnast lahkuma, usupuhastuse eestvedaja Liivimaal. H. Susi- Tallinna linnakooli õpilane, kes tegeles piibli tõlkimisega eesti keelde. Vanaema määras tema koolitamiseks suure rahasumma. Poiss suri katku ja palus, et talle mõeldud raha kasutataks ka edaspidi ühe poisi koolitamiseks- nn. Susi kapital. S. Wandradt- Niguliste kiriku õp, kes pani kokku luterliku katekismuse. J. Koell- Pühavaimu kiriku eesti jutustaja, eestlane kes tõlkis Wandradti katekismuse eesti k. B. Russow- Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja ja kroonik. Rahvuselt eestlane. Kirjutas alamsaksakeelse "Liivimaa provintsi kroonika", mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid. B. Notke- "Surmatants". H. Rode- Lübecki maalija, tegi Niguliste kiriku tiibaltari. M. Sittow- renessansiaja maalija.
Austria suursaadik, Norra eesti rahvatants, diplomaat kreeka rahvustoit Eesti kodanikud, Poola raha vene hing Eesti piirivalve, kaitseväelane vene aktsent Eesti hümn eesti vanasõna Eesti seadused eesti külad Venemaal Eesti kliima, Soome jõed Siberi eesti külad Vene sõjavägi, Hollandi Eesti juudi kogukond rahvaarv Venemaa eestlane Vene aeg inglise huumor NB! Järgnevaid rahvusi pole saksa kombed olemas! eesti raamatu aasta. Austria kirjandus vene poistebänd Eestis Ameerika kirjanik seto keel India rahvas Seto murre, Kodavere murrak Pühalepa tanu, Muhu sussid, Haapsalu sall, Kihnu seelik VÕIB KA MITMETI Ühend eesti ühiskond märgib eestlaste ühiskonda, Eesti ühiskond on 'Eestis asuv ühiskond'.
osakonnas. 1921. rajas närvikliiniku, mida loetakse Eesti neurokirurgia algusaastaks. 1921. ülendati kindralmajoriks Ta oli üks Eesti Neuroloogide Seltsi asutaja, hiljem esimees. Tunnustused: Eesti Punase Risti II järgu I astme teenetemärk Kotkaristi II klassi teenetemärk Valgetähe II klassi teenetemärk Padova ülikooli audoktor Vilniuse ülikooli audoktor Prantsuse Kirurgia Akadeemia seltsi liige Biograafia: Isa oli eestlane, ema oli tsehhi-poola päritolu Ta on õppinud; Kiievi I Gümnaasiumis, lõpetas kuldmedaliga Peterburi Sõjaväemeditsiini Akadeemias Vene-Jaapani sõjas arst Ta pidas neurokirurgia loenguid nii Pariisis, Londonis, Prahas, Lissabonis Mälestuste jäädvustamine: Monument Tartus, L.Puusepa nimeline tänav Tartu
Sapir- Wolfi hüpotees · Sapir- keeled ei erine mitte selle poolest, mida nad võivad väljendada, vaid selle poolest, mida neis ei saa väljendamata jätta. Igas keeles on palju ülearust- see toimib kui keele enesekaitse. · Sapiril oli kaks keele tüüpi:: 1) aktiivse struktuuriga 2) kausatiivsed keeled · Wolf- väidab radikaalsemalt, et keel tingib meie maailmavaate ja avaldab mõju käitumisele. Eesti keel ja lingvistiline relatiivsus · Uku Masingu järgi eestlane ei mõtle tulevikule, sest keeles puudub grammatilise tuleviku konstruktsioon · Sama kehtib ka sooliste erinevuste kohta Aitäh kuulamast.
luuletusi saksa keeles ja emakeeles ja hakkas rääkima Eesti kirjanduse keeles oma oodas "Kuu". 20. sajandi algusel eesti kirjandus märkis tekkimist modernism. Selle loojad olid "Noor Eesti". Nende moto oli:"Jääme Eestlaseks,aga saame Eurooplaseks".Nende juht oli Gustav Suits. Kuulsamad kirjanikud Eestis 20 sajandil: Friedebert Tuglas Bernhard Linde Johannes Semper Anton Hansen Tammsaare August Mälk Karl Ristkivi Küsimused: 1. Kes olid esimesed autorid Eestis? 2. Kes oli esimene Eestlane autor? 3. Mis zanr tekkis 20. sajandi algusel? 4. Kirjutage Noor Eesti moto. 5. Nimetage vähemalt 3 kuulsat Eesti kirjanikke.
KES? MIS? KUS? 2012. aasta sisse mahuvad kontserdid ja festivaliesinemised Eestis, Soomes, Lätis ja Ukrainas. Sügisel võtab Metsatöll koos Korpiklaaniga (FIN) ette kuu aega kestval PõhjaAmeerika tuuri, kus antakse 26 kontserti Praeguseks on bändil seljataga üle 350 kontserdi Euroopas ja PõhjaAmeerikas ning müüdud on rohkem kui 70 000 plaati. HUVITAVAD PILLID KÄNNUPILL HAISUTRUMM Metsatöllu siht on hoida Eestile ainuomast kultuuri, laule ja lugusid, olla eestlane omal maal ja mäletada! TÄNAN! METSATÖLL ,, OMA LAULU EI LEIA MA ÜLES''
Tema valitsemis aeg oli (24.april 1938 – 21.juuli 1940) . Ta suri 18.jaanuar 1956 . Lennart Georg Meri Lennart sündis 29.märts 1929 Tallinas . Ta isa oli diplomaat nii, et Lennart pidi reisima üle maailma . Ta oli hääli teinud filmides ja aastal 1998 valiti ta aasta Eurooplaseks . Ta presidendi aeg oli 1992 – 2001 . Ta suri aastal 2006 Arnold Rüütel Ta sündis 10.mai 1928 Saaremaal . Ta aitas kaasa sellele , et iga eestlane saaks endale tervise kindlustuse . Ta oli ka ülemaailmse rohelise risti Eesti president . Ta presidendi aeg oli 2001 – 2006 . Toomas Hendrik Ilves Ta sündis 26. detsembril 1953 Stockholmis . Ta pere kolis U.S.A sse aastal 1957 . Ta presidendi aeg algas aastast 2006 . Teatmeteosed Wikipeedia.org
Korra me oma ühise eesmärgi juba täitsime. Ajaloost on kõigile hästi teada, et 1918 aastal Tartu raekojas masti pandud sini- must- valge sai meie isamaa eest lehvima järgmised 28a. Siis tuli küll väike tagasilöök, kuid meid see ei heidutanud 91-st aastast lehvib ta jällegi meie vabaduse ja iseseisvuse eest. Loodame, et enam tagasilööke ei tule. Kuid milleks meil on seda vabadust üldse vaja? Mis sellega nüüd siis peale hakata? Võib olla see tuleneb lihtsalt sellest, et eestlane on uhke ja auahne või et me saaksime Venemaa ees kelkida: näe ära tegime teile. Või on meil üllamad plaanid? Vaevalt meil sellised mõtted olid. Mina arvan, et meie eesmärk oli luua uus riik maailma kaardile, kui majanduslik ettevõte, mis ei sõltu kellegi suurema käskudest ja korraldustest vaid saaksime ise oma mõtteid ja tegusid siin väikeses maailmas realiseerida. Kindlasti ei ole see ainuke põhjus. Eesti riigil on ka ju oma keel ja kultuur mida tuleb säilitada
Olgem eestlased, kuid saagem ka eurooplasteks. Peale taasiseseisvumist oleme meie, eestlased, ikka ja jälle endale rusikaga vastu rinda tagudes end kultuurrahvaks ja Euroopasse kuuluvaks tunnistanud. Kuid ka selline suhtumine on ikka õige!? Kuna meie vanavanemad või vanemad on ise võidelnud eesti vabaduse eest, siis oleks õige eelistada eestlaseks olemist. Olla eestlane tähendab hoopis midagi muud, kui olla eurooplane. Kuna eestlasi on piisavalt vähe ja nende hulk ei ole just piisavalt silmatorkav, siis on uhke olla üks vähestest eestlastest. Olla eurooplane tähendab minu jaoks hoopis midagi muud. Pärast Euroopa Liitu astumist on paljud eestlased soovinud saada eurooplasteks ja on seda ka oma mõtetes. Kuid mina eurooplaseks olemist ei eelista, kuna eestlane olla on uhke ja hää.
· Üldine kirjaoskus · Olid vastuolud Vene Keisrivõimu ja Baltisakslaste vahel · 1866 Vallaseadus, vabastas talupojad mõisnike võimu alt · Eestlased õppisid endale eestkostjaid valima ja koosolekuid/kohut pidama · Majanduslikud olud paranesid Eesti patriootide rühma juht oli J. Köler Jansen- · Asutas seltsi Vanemuine · võttis kasutusele mõiste ,,eestlane" · ,,Kalevipoeg" hakkas ilmuma · Ajaleht ,,Perno Postimees" · Tema arvates eestlane väärib võrdsust sakslastega, ta tahtis teha koostööd sakslastega Hurt- · Eestlased peavad vaimselt suureks saama · Osales Vanemuise seltsi loomises · Õppis tartu ülikooli usuteaduskonnas · Oli väga usklik Jakobson- · Propageeris karskusideid · Oli liigse usuõpetuse vastu seetõttu läks vastuollu Hurdaga · Isamaakõned- valgus(muistne iseseisvus), pimedus(sakslaste aeg) ja koiduaeg(Alexander II reformid) · Eesti Kirjameeste Seltsi president
a) Ameeriklasele: Eesti-pisike täpp maailmakaardil kuid siiski märgatav. Tõenäoliselt teatakse eestlasi kõikjal maailmas, sest ega tühja koha pealt pole sündinud ütlus: ,,Igas maailma sadamas leidub vähemalt üks eestlane". Pealtnäha konservatiivsed eestlased on tegelikult seiklushimulised ja avatud kõigele uuele. Bravuurne, emotsionaalne käitumine pole meie kultuuris kunagi levinud olnud, kuid kui sul on mure ja kümnest erinevast rahvusest sõbrad on just eestlane see, kelle poolt saad kõige siiramat, soojemat ja mõistlikumat abi. Eesti kultuur sarnaneb pigem põhjamaade, mitte vene kultuuriga kuigi sõltumatus Venemaast saavutati kõigest paarkümmend aastat tagasi. Uhkusega oleme säilitanud oma riigi sümbolid, rahvuse, kombed, kultuuri, iseseisvuse, isikupära ja mis kõige tähtsam- keele. Eesti keel on Eesti uhkus, mida kõnelevad emakeelena vaid umbes 1,1 miljonit inimest. Nemad kannavad seda edasi kui Eesti kultuuripärandit ega lase sel kui
on läbi käinud" ("Koduküla, kodumaa"), kuid tema masendavast hoiakust paistsid läbi mitmedki lootusekiired. Nii tundubki mulle, et kuna "kannatuse katkemine tuleb õhtul hilja", ootas Hando Runnel viimast hoopi eestlaste alalhoidlikkusele, mil enam "mitte mingi asja pääle vaevat vaim ei leebi" ja tuleb uus algus, nagu ta seda luuletuses "Katkemine" kirjeldas. Ajalugu viiski vabanemisele okupatsiooni köidikutest, millega kaasnes ka õigus oma arvamust avaldada. Igavest heaolu ihaldav eestlane ei hoolinud aga Runneli meelest oma intellektuaalide hoiatustest ja õpetussõnadest, mis nüüd kõigile selgelt ilma kõnekujunditeta kättesaadavad olid, ja ihkas täita oma unistust teiste rahvaste eduteed mööda astudes: "Kuidas küll püüdsid nad selle hääks lihvida sammu, / ikka ei tulnud see samm nendel välja nüüd ega ammu." Samas luuletuses toob ta välja ka põhjuse, miks eurooplaseks püüdlevail eestlastel pole see õnnestunud.
Puhtus- see tähendab, et inimesed hoolitsevad enda eest, oma kodu eest, aia eest ja oma maa eest. Kas viimane on see, millele riigikodanik tähelepanu pöörab? Sõites mööda teed, pole kohta, kus poleks midagi ilusate roheliste puude alla visatud- ehtne näide Statoili kohvitopsidest, kilekottidest, mis autoklaasi lendavad ja nägemist takistavad ja see meeletu sodi, mis autodest ja kodust välja tuuakse ja metsaalla visatakse. ,,Küll see ära koristatakse" mõtleb tavaline eestlane. Ja tavalisi eestlasi on meie maal väga palju, kahju, et inimesed ei mõtle iga päev nagu talguliste meeskonnaliikmed, kes märkasid seda saastatud loodust ja võtsid midagi ette. Juba kolm aastat on inimesed ühel heal päeval koristanud metsaalguseid ja jõeääri, puhastades väga väikse osa meie Maarjamaast. ,,Teeme ära" projekt on küll tõhus, kuid miks eestlased ei võiks iga päev mõelda, et parem visata see kommipaber, suitsukoni või
Väga pikalt kajastuv teema oli ka Andrese ja Pearu pidev kohtusaaga. Kui lõppes üks, algas teine ja lõppu neil ei tundunud nägevatki. Mõlemad ajasid oma õigust taga ja hoiti kinni oma arvamusest ja nägemusest ega hoolitudki, et ei olnud kord ühel õigus, kord teisel, kuid kangekaelseks jäid mehed alati. Kaastundlikkus. Parimaks iseloomuomaduseks on meie rahval oskus kaasa tunda. Kui sureb mõne tuttava lähedane, tunneb eestlane kasvõi vihast hoolimata tema vastu kaastunnet oma hinges. Nii oli ka Pearuga. Kui suri Andrese naine Krõõt, pühkis Pearugi tülidest Mäe peremehega hoolimata pisaraid ja tundis Andresele sügavalt kaasa ning oli kahju, et naabrimees nii hinnalisest perenaisest ilma jäi, kes oli Oru peremehelegi oma heleda häälega südamesse jäänud. Uudishimu. Eestlastel on ikka kombeks öelda, et uudishimu tappis kord kassi, kuid siiski on meie rahva uudishimu lõpmatult suur. Mitte alati heas mõttes
See tendents kajastub selgelt ka üksikindiviidi tasandil, sest tüüpilised eestimaalased üritatavad alati oma raskelt teenitud raha eest naabrist uhkema maja ehitada ning kallima auto osta. Mida tõusiklikust eluviisist välja saab lugeda? Vana Euroopa vaatab sarkastilise muigega eemalt seda pidevat rahale korraldatud võidujooksu ja ahnust, mis Eestit iseloomustab ning laiutab teadmatuses käsi. Talle näib arusaamatuna, miks Eesti just nõndasugune on ja eestlane niimoodi käitub. Mõtleb, et ehk tõesti on vanajumal loonud rahvused erinevad, mõne veidi totrama kui teise. Kuid Eestis elav inimene mõistab eestlasliku käitumismustri tegelikku palet paremini, kui ükski teine ilmakodanik ning lõppude lõpuks, kas siin aset leidev konkureerimine üdini halb ongi? Konkurents teadupoolest paneb rohkem pingutama ja seeläbi luuakse eeldused arenguks. Hea õnne korral edastame
põlatud armu piinu, kohtu aeglust ja võimu jultumust, ning jalahoope, mis linnakodanik saab väärituilt, kui ennast igaveseks vabastada võiks Tartu bussiga? Kes koormat kannaks ja higistaks ning oigaks elu vaevus, kui uhkus kodulinna pärast selle pealinna, kuhu viib iga Eestimaa tee ei rabaks tahet, mis pigem talub tuntud halbusi, kui pageb teiste, tundmatute juurde? Nii kaalutlus teeb pelgureiks meid kõiki ja Edgari loomulikust jumest saab nukra mõtte põdur eestlane ning lennukad ja tähtsad ettevõtted teelt kriisi tõttu kalduvad ja kaotavad teo nime...
Alo Mattiisen (1961 -1996) Elulugu · Eesti helilooja · Sündis 22. aprillil 1964. aastal Jõgeval · Jõgeva Laste Muusikakool klaveri eriala · 1981 Tallinna Riikliku Konservatoorium - muusikapedagoogika eriala, lõpetas 1984 · 1988 lõpetas kompositsiooni eriala · 1983 liitus bändiga "In Spe" · 1981-1989 oli abielus Rita Rätsepaga, lahutasid 1990 · Tütar Anna-Mariita · Alo Mattiisen suri 30. mail 1996. aastal Tallinnas Looming · Esimese loo kirjutas muusikakooli kolmandas klassis · Laulud: · "Ei ole üksi ükski maa" · "Kaunimad laulud" · "Mingem üles mägedelle" · "Sind surmani" · "Eestlane olen ja eestlaseks jään" · "Isamaa ilu hoieldes" Looming · Filmimuusika · Mängufilm "Tule tagasi, Lumumba" · Film "Semm" · Film "Eesti õhuruumis", Polarfilm · Dokumentaalfilm "Eesti partii" Looming · Teatrimuusika · "Charl...
· Sel puhul on kombeks korraldada nii rahvapidusid kui ka tähistada püha sõprade ja tuttavate keskel väiksemate lõkkeõhtute või grillimisega koduaias või looduses. · Käivad metsast otsimas armastajapaarid, kellele müütiline sõnajalaõis tähistab armastust. · Jaaniõhtu ja -ööga seostatakse ka Eesti looduses suviti esinevaid jaaniusse, kes heidavad öösiti fosforestseeruvat valgust tänu bioluminestsentsile. Mida eestlane teevad Jaanipäeval? Jaanipäeval on paljud traditsioonid: 1. Käivad metsast otsimas armastajapaarid 2. Tehti koduõlut 3. Suur puhastus 4. Hüppan üle lõkke Mõnikord jaanipäeval vihma sajab, see ei meeldi inimesed. Paljud mõtlevad et eesti ilm on ettearvamatu. Ma arvan et jaanipäeval inimesed tarvitatud palju alkoholi joogid. See on ebatervesliku. Ka suur problem on prügi. Suur problem prügi , sest inimesed viskad prügi metsas, ranna Järves
Liigne tarbimine See ühiskond, kus me elame, võib nimetada tarbimisühiskonnaks. Päev päevalt tarbivad inimesed rohkem ning see kahjustab nii meid ennast, kui ka meie planeeti, kus elame. Eestlane on hakanud tarbima liiga palju peae iseseisvumist, sest vanasti ei olnud nii suurt valikut ja asjad ei olnud kätte saadavad. Kuid Eesti pole ainuke, kes liigselt tarbib. Skandinaavia poolsaar ja Euroopa, Aasia, Ameerika ja ülejaäänud maailm on juba tarbinud rohkem ja kauem kui meie. Kõige halvemaks tagajärjeks on planeedi reostamine. Kogu see pakend, mis on tarbitavate kaupade ümber, näiteks kohukeste paber kohukeste ümber, kilekotid poest ja nii edasi, visatakse loodusesse
Ärkamisaja mõiste ja ärkamisaja tegelased - Ärkamisaeg algas 19. sajandi teisel poolel. Eestlane hakkas huvi tundma oma keele, kultuuri ja rahva vastu. Anti välja Eesti keelseid ajalehti(Sakala, Postimees), korraldati esimene Üldlaulupidu Tartus(1869, korraldaja Jannsen), lisaks sellele loodi erinevaid seltse ja ühinguid. Tegelased: Jannsen, Koidula, Jakobson, Kreutzwald, Hurt, Faelhman. 1. Romantismi mõiste - Romantism on 18. sajandil Saksamaal tekkinud kirjanduse suund. Romantismile on iseloomulik näiteks tegelaste vastandamine. Eestis on romantism ärkamisaja luule.
TURIIIIISM -graafik õpikust(turism on kasvanud, sest inimestel on rohkem vaba aega-heaolu kasv, raha, liikumisvõimalused avatumad-transpordi areng N:lennundus) -Eestis on turism suurenenud, sest piirid läksid pärast taasiseseisvumist lahti. -Eestis on elatustase kasvanud, minnakse kaugemale-kallim. -Eestlane reisib rohkem kui keskmine Eurooplane. Turismi mõjutavad tegurid: -vaatamisväärsused -puhkamine -seiklused -ärireisid -jahiturism -kaubaturism -riigi majanduslik ja poliitiline olukord N:egiptus,tai,jaapan -haiguspuhangud -õnnetused -terroriaktid Turism ja puhkemajandus annab tööd paljudele: N:Egiptus -hotellid -transport -kauplused -giidid -meelelahutus -toitlustus -side MIDA KAUEM TURIST KOHAPEAL ON, SEDA KAUEM JA ROHKEM TA TARBIB. Turist peab ise tulema kauba juurde, mitte vastupidi. Populaarseimad paigad: Prantsusaa,Hispaania, USA,Itaalia, Hiina Käiakse palju Euroopas. N:Pead ette antud kriteeriumite põhjal turismi arengu ee...
Millised on kohustused? Kes on ülemus? Millal on puhkus? Kui suur on palk? Mis keeli te oskate? Ma oskan inglise ja saksa keelt- Milline on teie perekonnasesi? Ma ei ole abielus- Mis on teie kodakondsus? Ma olen eesti kodanik- Mis kooli te lõpetasite? Ma lõpetasin Tallinna Reaalkooli- 2. Erafirma- Vanus- Teadmine- Soovitused- Vestlus- Töökogemused- 3. e; e; Jääb samaks ; ; E E; E ; e; / y ; ; E 4. oma nimi 17 | , 5-1 5298734, [email protected] 1999- a a 2008 ,,aa" : - (windows, word, excel) -, -, - A 1. Kas see on riigiasutus või erafirma?- ? Mitu tööpäeva (vaba päeva) on nädalas?- ? Mitu tundi kestab tööpäev?- ? Millal teie olete sündinud?- ? Kui vana te olete?- ? Ma olen 17-aastane- 17 . Teie perekonnaseis?- ? Ma ei ole abielus(mees)- . Mis rahvusest te olete?- ? Ma olen eestlane- /. Mis haridus teil on?- ? Keskharidus, kutseharidus, kutsekeskh...
nt. ümmargune, joonistus, kallistus, kirjutis, proosaline, kirjutis c) AV, kujuvaheldus nt. saar, kaar, seen, keel, meel 4) -id / -sid a) 1-silbilised, pikk vokaal lõpus nt. maa, kuu, puu, öö, essee, suu 5) V / -sid a) AV, kujuvaheldust pole nt. tuuleiil, kiil b) I välde, astmevahelduseta (v.a. e- ja u- lõpulised sõnad) nt. lauljatar, lina, küna, kala, luba 6) -id / V a) 3-silbiline, III välde, ne- või s-lõpuline nt. eestlane, prantsalne, võitlus, õmblus, nõrkus, inglane, viltune, kiirendusvõistlus
Urmas Sisask 1960 Looming: Koorilooming · Huvi gregooriuse laulu, barokiajastu koorimuusika vastu Ka koorimuusikas on seos universumine. Ta arvutas Päikesesüsteemi planeetide tiirlemisel tekkivad teoreetilised helid. · Tulemuseks sai viiehelilise rea(cis, d, fis, gis, a). See osutus jaapani muusikas esinevaks kamayoshi laadiks. · Seda laadi kasutas järgmistes teostes: 24 vaimuliks laulus koondnimega ,,Gloria Patri" · ,,12 laulu püha neitsi Maria auks" · Kirjutas 4 missat. Neist kolmas alapelkirjaga ,,Eesti missa" on esimene eestikeelse tekstiga missa. K · Kantaat ,,Ood armastusele" naiskoorile ja lapssolistile. K Vokaalsümfoonilised teosed · ,,Pro Patricia" Eesti Kaitseväe orkestri poolt tellitud oratoorium puhkpilliorkestrile ja kooridele · Okestriteostest kirjutas konservatooriumi lõputööks sümf...
Kellel on õigus tõmmata piiri, et siitmaalt, sina oled eestlane, ja siitmaalt, sina enam mitte? Kas me ikka arvame, et kolm, viis või kuus põlve eestlane on parem-õigem eestlane kui see, kelle ema või isa on mõnest muust rahvusest? Kes nad kõik on? On nad eestlased või mitte? Rahvuslus (eestlus) on ühtsustunne oma (eesti) kultuuri ja keelega, oma päritolu- või kasvukeskkonnaga. See on ühine vaimne ruum, kuhu kuulume või ei kuulu, sõltuvalt sellest, kas me seda ühtsuse- ja kodususetunnet tunneme või ei tunne, sõltumata sellest, kas oleme sündinud Eestis või Stockholmis, Venemaal, Kaukaasias või USAs.
M.P Juhendaja Karin Kaljumägi Tartu 2014 Sisukord .............................................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 3 1. Eesti, Eestimaa, eestlane, eesti keel..................................................................................................4 1.1. Sõna Eesti päritolust................................................................................................................. 5 1.2. Maarahvas ja maakeel...............................................................................................................6 2. Leivast ja saiast, pisut ka lordist ja leedist................................................
ainetest ehk narkomaane ja ka inimesi kes narkootikume vahendavad. Selliste inimeste arv on Eestis kasvav. Milline käitumine saab meie poolt neile osaks? Paljudes riikides on narkokuriteod väga rangelt karistatavad, teistes püütakse antud probleemi ravida aga abi ja meditsiiniga. See tähendab, et mõnes paigas ollakse narkomaanide suhtes tolerantsed teises aga mitte. Minu arvates pälvivad ka Eesti narkomaanid nulltolerantsi. Esiteks seetõttu, et eestlane ei huvitu teiste elust ja käekäigust ja samas ei julgeta ega osata teisi ka aidata. Lihtsam on inimese jaoks lihtsalt mööda jalutada ja mõelda, et narkomaanid on kurjategijad. Ise on nad ju mõnelt diilerilt ained hankinud ja nüüd ohustavad tänavatel nii end kui teisi. Kuid minu arvates peaks narkomaanidest rohkem hoolima. Tegu on ju siiski haigete inimestega. Pigem võiksid nulltolerantsi osaliseks saada narkodiilerid, kes tegelikult narkomaanide haiguses süüdi on. Praegu mõeldakse
Lugupeetud kuulaja ! Oleme siia kogunenud, et arutada mida saame meie- eesti noored teha isamaa heaks. Alustuseks tahaksin öelda, et iga üks meist saab midagi teha, mitte väga palju , kuid kasvõi natukene.Igaüks saab armastada ja austada isamaad ning ka igaüks saab ka jätkata Eesti kultuuri. Oleme ainus Eesti riik maailmas. Ainus, kus räägitakse ja mõeldakse eesti keeles. Eestlane ei tohi häbeneda eestlaseks olemist. Vale on häbeneda eestipärasust, nimesid ja eesti kultuuri. Niisama vale on häbeneda oma riiki. Väikese Eesti tugevuseks ei saa olla võimas sõjavägi, vaid me peame hindama teisi püsivaid väärtusi. Sõjaväed ja riigid võivad kaduda maailma ajalooareenilt, ent rahvuse olemus võib olla püsiv. Ja samas kui pole rahvust, siis pole ka riiki. Seetõttu peame eelkõige mõtlema selle üle - kuidas säilitada rahvus? Kui hindame neid väärtusi, mis ühendavad eestlasi keel, traditsioonid, kultuur -, siis säilib ka eesti rahvus ning sel...
3) Taimesordid Kirjutatakse jutumärkides nt kartul ,,Jõgeva piklik", õun ,,Valge klaar" VÄIKE ALGUSTÄHT 1) üritused nt rahvatantsupidu, rahvusvaheline muusikute konverents 2) kuud, nädalapäevad, tähtpäevad, pühad nt veebruar, lehekuu, pühapäev, jaanipäev, uusaasta, suur reede, võidupüha, rahvusvaheline üliõpilaste päev 3) ametinimetused, auastmed nt minister, direktor, professor, kindral 4) keeled, rahvused nt eestlane, vene keel 5) õppeained nt ajalugu, matemaatika, eesti keel
POST- JA NEOIMPRESSIONISMI teke, mõiste ja olemus 1888-1910 – pole stiil, vaid kunstnikud: alustasid impressionismiga, eemaldusid, arendasid– post ja neoimpressionistid. Ekspressionismi eelkäijad. Radikaalne värvikäsitlus ja maalitehnika ning kunsti sisu uuendamine oma tunnete ja ideede väljendamiseks, mitte jäljendamiseks. •Temaatika – mitmekesine: portreed, natüürmordid, maastikud, religioossed ja sümboolsed süźeed. •Stiil ja tehnika –palju uuendusi: vormimoonutused, ebaloomulik koloriit. Vincent van Gogh (1853-1890), hollandlane Postimpressionist Väljendas värvidega, pintsitõmmetega oma tundeid, ideid. Sai ekspressiivse, väljendusliku kunstisuuna rajajaks Tähisöö” 1889; Päevalilled” 1888 Paul Gauguin (1848-1903), prantslane. Postimpressionist Tasapinnaline siluettkujutis tumedate kontuuridega, varjudeta. (Süntetistlik stiil.) Saavutas värvitoreda üldistuse. “Kollane Kristus” Paul Cézanne (1839-1906), prantslane Postimpressionist Värv...
"Pea suu" Helga Nõu Pea tegelane Tiina 15-aastane, suur nina, pikk, väikesed silmad, õhukesed juuksed, palju vinne hoolitsev, kohusetundlik mässumeelne Kõrvaltegelased Villu 14-aastane, eestlane, Tiina klassivend Sven Allan 14-aastane, rootslane Tiina klassivend, klassi kõige targem poiss Ralf 19-aastane, rootslane, Tiina armastus Anna 14-aastane, rootslanna, Tiina sõbranna, klassiõde Peamised probleemid Noorte probleemid Perekonna probleemid Sisukokkuvõte Toimub Rootsis Valberga koolis Lugu noortest, kelle elu pole enamasti muretu ja mitte kunagi lihtne Segadusi ja probleeme on noortel nii koolis, kui ka südameasjades ning tihti kipuvad nende
ainetest ehk narkomaane ja ka inimesi kes narkootikume vahendavad. Selliste inimeste arv on Eestis kasvav. Milline käitumine saab meie poolt neile osaks? Paljudes riikides on narkokuriteod väga rangelt karistatavad, teistes püütakse antud probleemi ravida aga abi ja meditsiiniga. See tähendab, et mõnes paigas ollakse narkomaanide suhtes tolerantsed teises aga mitte. Minu arvates pälvivad ka Eesti narkomaanid nulltolerantsi. Esiteks seetõttu, et eestlane ei huvitu teiste elust ja käekäigust ja samas ei julgeta ega osata teisi ka aidata. Lihtsam on inimese jaoks lihtsalt mööda jalutada ja mõelda, et narkomaanid on kurjategijad. Ise on nad ju mõnelt diilerilt ained hankinud ja nüüd ohustavad tänavatel nii end kui teisi. Kuid minu arvates peaks narkomaanidest rohkem hoolima. Tegu on ju siiski haigete inimestega. Pigem võiksid nulltolerantsi osaliseks saada narkodiilerid, kes tegelikult narkomaanide haiguses süüdi on. Praegu mõeldakse
huvitatud loodusest ja prügist. Minu jaoks see teema on inimestele, kes on vanem kui mina või huvitatud, sellest teemast. Sellest hoolimata, et mulle ei meeldinud see plekktrumm ma võin ütelda, et Valdur Mikita lausus fraasid, mis mulle meeldisid näiteks, et suur osa sellest, mida me nimetame kultuuriks on prügi, mis tuleks ära koristada; prügist on saanud universaalne keel, nagu muusika kui metafoori kasutada; olen jõudnud sellise metafoorini, et õige eestlane on see, kelle ühes käes on Skype ja teises väikene seenenuga. Valdur Mikita näeb, et tarbimisühiskond ei ole üle piiri läinud pelgalt asjadega, vaid ka info ja mõteterohkusega. Mikita näeb suurte keskkonnaküsimuste puhul seost Eestlaste identiteediküsimusega. ,,Mis on üks suur konfliktikoht, kõik see, mida me peame iseenesestmõistetavalt läänemeresoome kultuuri kuuluvaks suured metsad, tühi mererand, hajaasustus, korilus.
jooksul sündis 80 ja suri 60 inimest. (80-60):6349*100% = 0,3% VASTUS: Suhteline iive Jõgeval on 0,3% 3. Milline on tänapäeva üle 60-aastaste soolise koosseisu eripära? Nais pesinäre on rohkem, kui mees pensinäre. 4. Miks see nii on? Sest naiste eluiga on pikem ja naistel on paremad ja ohutumad tööd. 5. Mida nimetatakse emigratsiooniks? Väljarännet nimetatakse emigratsiooniks. 6. Too näide selle toimumise kohta Eestis. Eestist läheb eestlane näiteks Soome elama. 7. Täida lüngad või tõmba valele variandile joon alla. Eestis elab linnades umbes 79% / 40%. Linnaline asula on näiteks Tallinn . Kui enamik rahvast töötab põllumajanduses / ehituses , on tegemist maalise asulaga. Eestis on praegu 47 / 103 linna. Viljandis elab rohkem / vähem inimesi kui Pärnus. 8. Nimeta kolm kõrge suremuse põhjust. · Eakate surm. · Liiklusõnnetused. · Kuritegevus. ( tapmised, enesetapud ) 9
Eesti haritlaskonna teke Rahvuslik ärkamine Seltsitegevus,ühiskondliku aktiivsuse kasv. · Majanduslikud: Talude päriseksostmine Tööstuse areng Linnade eestistumine · Poliitilised: Erakondade teke, eestlastest poliitikud Eestlaste osatähtsuse tõus omavalitsustes Autonoomia, Maapäev. Eesti 1917 · Peale Veebruarirevolutsiooni Venemaal saab eesti kubermangukomissariks esimest korda eestlane Jaan Poska. Jaan oli advokaat, töötas enne ametisse määramist Tallinna linnapeana. · Rahvuslike jõudude eesmärgiks sai autonoomia-omavalitsuse taotlemine Eestile. Kuna Ajutine Valitsus venitas otsusega, korraldati Petrogradis 26.märtsil 40 000 osavõtjag eestlaste demonstratsioon, kus nõuti autonoomiaseaduse kinnitamist. · 30. märtsil 1917 avaldabki Ajutine Valitsus määruse Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta, selle kohaselt:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
