Taanis on arutanud maksusüsteemi muutmist selliseks, et inimesed oleksid motiveeritud rohkem töötama, mis suurendaks nende aktiivsust tööjõuturul. Ma arvan, et tööpuuduse tõttu toimubki Eestis nii suur noorte väljaränne, mis näitab, et töötutel ei ole nii lihtne heaoluühiskonnas toime tulla, teiseks peaks riik avaliku sektori koondamiste asemel leidma võimalusi töökohtade loomiseks ja inimeste rakendamiseks. Üleüldiselt peaks eestlane olema Eestis elamisega rahul. Mina arvan, et Eesti heaoluriigil on pakkuda palju võimalusi ennast algusest taas ülesehitada, andnund ka võimaluse peret luua ja võimaldanud kõigil kooliteed alustada. Tasuta gümnaasiumis õppimine on noortele võimalus ennast tulevaseks eluks ettevalmistada, need, kes seda tasuta abi tõsiselt ei võta, nendel ongi tulevikus raskem tööotsingutel. Suureks plussiks on minu silmis ka stipendiumid
tujukad, nad tundsid enam mõnu igapäevasest tegevusest, nad tunnetasid enam soojust suhetes lähedastega, olid vähem kannatuse katkemise piiril ning neil oli vähem probleeme raskuste ületamisega. Üks tahk kehalise aktiivsuse positiivsest mõjust on seega soodne mõju vaimsele tervisele, teine mitte sugugi vähem oluline tahk on kehalise võimekuse arendamin Liikumine looduses - uue sajandi elustiil Viimasel ajal on hakatud oluliselt enam rääkima sellest, et eestlane ei oska puhata, ei suuda igapäevasest töörütmist välja tulla, et oma töövõimet taastada. Üldiselt on eestlane kohusetundlik ja töökas, see on pärandus möödunud põlvedelt. Meid on õpetatud tööd tegema, kuid pole õpetatud, kuidas oma töövõimet taastada. Aeg on aga näidanud, et ka inimvõimetel on piirid ja tervis on esimene, mis ülepinge ja liigse rabelemise tulemusel häirekella lööb. Et sellele elutempole midagi vastu seada, peame oskama oma füüsist ja vaimu taastada
4,9% inimestest otsib taarautomaadi kõrval olevast prügikastist pudeleid, mida teised inimesed on ära visanud või taarautomaat pole vastu võtnud. Sellise inimgrupi keskmine vanus on 39 aastat. Järgnevad tabelid uurimuse kokkuvõttest. Tabel 1. Meeste ja naiste osakaal SUGU KOKKU INIMESI PROTSENT Mees 76 62% Naine 47 38% Tabel 2. Eestlaste ja venelaste osakaal SUGU EESTLANE VENELANE KOKKU INIMESI Mees 43 33 76 Naine 34 13 47 Eestlastest mehi oli 35% ja naisi 28% , venelastest mehi 27% ja naisi 11%. Muid rahvusi ei täheldatud. Kuidas sisutavad inimesed oma aega taaraautomaadi järjekorras 7 Tabel 3. Meeste ja naiste keskmine vanus
seas ning sellest kujunes Rahvusliku liikumise programm. (Ibid) Esimese soovina soovis Hurt "meelt ja mõistust üleüldse kasu peale mõtelda ja seda kasvatada". Hurt kurtis, et eestlastele läheb pahatihti vaid see korda, mis igaühele isiklikult vajalik ja kasulik on. Oma tegevust mõõdetakse sellega, kas midagi ikka "reega koju vedada või siis karmanisse pista saab". Hurt taunis egoismi ja tõstis esile ühiskonda liitvaid väärtusi. (Ibid) Hurda teine soov. "Ükski eestlane, kes vahest talorahva seisusest lahkub ehk koolitamise läbi kõrgemale tõuseb, ei pea ega tohi sellepärast omast rahvast lahkum. Eestimees jäägu Eestimeheks igas ammetis, igas seisuses, maal või linnas," rääkis kõrgelt koolitatud eestlane. (Ibid) Jakob Jurda kolmas ja viimane soov esimese üldlaulupeo kõnes oli seotud koolidega. "Tuleb soovida, et Eestirahvale ka suuremaid koolisid elosse sünniks. Muretsegem koolide eest. See on mo viimne sõna, Eestivennad," lõpetas Hurt. (Ibid)
inimeste hinges ja tõestus kunagistest parematest aegadest. 6)Eestlaste sallimatust on alati meie rahva puuduseks peetud, olgu selleks siis sallimatus selles suhtes, et üleaedne võib parem olla, või sallimatus kõige võõra ja teistsuguse suhtes. Esimesel juhul on ehtsaks näiteks Taaveti ja Pauli vargamäelik kemplemine, näiteks uue plekk-katuse panemine vaid teise üle trumpamiseks või viljakoguse näiline suurendamine altkäemaksu läbi. Selle asemel, et lihtsalt oma elu elada, peab eestlane ikka teisest parem olla üritama. Ühest küljest võib selline teguviis ärgitada rohkem tööd tegema ja majanduslikku kindlust saavutama, kuid teisalt on paljudel rumalustel vastupidine efekt (nagu uue katuse puhul, millega peremees tarbetult raha raiskas). Seda, et eestlane on sallimatu kõige võõra suhtes näitab külainimeste suhtumine neist madalamal olevatesse inimestesse ning mustlasesse, kes vahepeal nende külla sattus. Kuigi seda ei
Esimese Eesti kergejõustiklasena olümpiavõiduni jõudnud kõrgushüppaja Jüri Tarmak alistas maailma paremiku 1972. aasta Müncheni olümpial. Tallinnast Leningradi õppima asunud omaaegse kettaheitja Aadu Tarmaku poeg Jüri Tarmak kinnitas juba olümpia-aasta talvel oma sportlike tulemuste uut kvaliteeti, ületades sisetingimustes 2,22. Ning üritades ka uut maailmarekordit. Elu vormi tõusis aga eestlane, keda kodu Eesti spordijuhid ikka leningradlaseks pidasid, juulis 1972. NSV Liidu meistrivõistluste kvalifikatsioonivõistlustel ületas Tarmak teisel katsel kõrguse 2.25. See oli uus suurepärane isiklik rekord ja maailma hooaja tippmark, mis jäigi Müncheni aasta parimaks. Seejärel üritas eestlane maailmarekordilist 2,30-et, mis teisel katsel väga napilt maha tuli. Ja kuigi järgmisel päeval toimunud põhivõistlustel oli Tarmak 2.18-ga viies, anti talle olümpiapilet.
MIKS SUURENEB EMIGRATSIOON EESTIST JA ERITI NOOREMATE INIMESTE EMIGRATSIOON? Essee Juba laulusõnad ütlevad, et "Eestlane olen ja eestlaseks jään" ning rõhutavad, et eestlane olla on uhke ja hää, kuid ometi läheb iga aasta aina rohkem ja rohkem eestlasi välismaale elama. Paljud neist unustavad ära oma emakeele ja ei tule enam kunagi Eestisse tagasi. Tekib küsimus, et miks lähevad eestlased välismaale? Väljaränne ehk emigratsioon on olnud viimastel aastatel väga aktuaalne teema eestlaste, eriti noorte seas. Eesti elanikkond väheneb, mis tähendab, et väljarännanud inimesed ei pruugigi Eestisse tagasi tulla ning sellega väheneb ka meie riigi iive
Kordamise Küsimused Ajalugu 1. Rahvusliku liikumise( ärkamisaja) eeldused?( majandus, poliitilised, kultuur) Eesti ala majanduslik arenemine, restiharitlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kommunikatsiooni võrgu avardumine, rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. 2. Mida nim Rahvuslikuks liikumiseks (millal? Mida nõuti?) ? Toimus 19 sajandil eesmärgiks oli sisendada eestlastele et ,,eestlane olla on uhke ja hea" 3.Ärkamisaja seltsid ja nende tegevus( ka uue rahvusliku tõuse ajal) ? 1872 Eesti kirjameeste selts *uue kirjaviisi juurutamine *kooliraamatute väljaandmine *keele edendamine. 1870 Eesti põllumeeste selts *tõu ja sordi aretuse edendamine * 1865 Vanemuine *laulupeod *harrastus teater EÜS * eesti lipu sisseõnnistamine *rahvaluule kogumine * panid aluse eesti rahvamuuseumile 4. Nimeta Rahvusliku liikumise üritusi, organisatsioone! Nende tähtsus? Esimene Üldlaulupidu 1869. Eestve...
Valitsus kuulutas Eesti käimasolevas Nõukogude- Saksa sõjas neutraalseks, püüdis saada tunnustust lääneriikidelt ja selle saamiseni hoida enda käes Tallinnat, kuid need püüdlused nurjusid. Koos lahkuvate Saksa vägedega või paatidega üle tormise mere pages pealetungiva Punaarmee eest maalt tuhandeid tsiviilisikuid. Üldse jõudis läände peaaegu 70 000 eestlast; kui palju elusid nõudis meri, pole teada. Teise maailmasõja lõpus asus lääneriikides iga kümnes eestlane. Rootsis, Kanadas ja USAs kujunesid suured ja elujõulised eesti pagulaste kogukonnad. Kokku kaotas Eesti Teises maailmasõjas hukkunute, põgenike ja küüditatutena veerandi oma elanikkonnast, 282 000 inimest, neist rindekaotustena 30 000 meest. Ühtlasi kaotas Eesti ka kõik oma vähemusrahvused: baltisakslased lahkusid aastatel 19391941 Saksamaale, rannarootslased 19431944 Rootsi, juudid hävitati, vene enamusega vallad Petserimaal ja Narvataguses ning Jaanilinn
Tunneme ka selliseid kuulsaid Soome sportlasi nagu Marcus Grönholm ja Janne Ahonen. Soomega võime seostada pea kõike, mis me enda ümber näeme, kuna soomlased on kui osa meist. Meie kallid põhjanaabrid on tähtsal kohal meie igapäevaelus ning tänu neile oleme võimelised Euroopas edukamalt läbi lüüa ning teada, et meil on alati toetajaid. Loodetavasti säilivad ka tulevikus meie head suhted soomlastega ning iga tulevana eestlane oskab Soomega ainult kõike head ja paremat seostada.
Friedrich (1798- Koolihariduse sai Loonud kaks pikemat Kasvas pärast Müütilised Robert 1850) saksa keeles. Õppis eestikeelset luuletust- ema surma muistendid. Faehlman 52.a Tartu Ülikooli oodi. ,,Suur on Jumal, mõisniku Avaldas n arstiteaaduskonnas. su ramm" ja perekonnas. olulist mõju ( esimene eestlane värssdialoogi ,,Piibu Teda ei saa 19.sajandi II kes lõpetas jutt"-ning pidada poole eesti doktorikraadiga). kümmekond kirjanikuks sõna kultuurielule epigrammi. otseses mõttes. . Tähtteosed Looming napp ja
Kuremäe Jumalaema Uinumise nunnaklooster Legend: On olemas selline pärimus, et kord ühel hommikul nägi eestlasest karjane eluandva allika lähedal mäel suursugust Emandat imekaunis säravas rivastuses. Ent niipea kui karjus mäele läheneda püüdis, nägemus kadus. Eestlane pöördus tagasi oma karja juurde ning nägemus ilmus taas mäele. Nii sündis mitu korda järjest. Koju tagasi pöördunud, jutustas karjus sellest ilmutusest ka teistele külaelanikele. Mned neist suundusid teise päeva varahommikul mäele ja nägid samuti allika läheduses imekaunist Naist heledas hiilgavas rivastuses. Ent niipea kui nad ligemale astusid, kadus ilmutus kohe. Kolmandal päeval kordus seesama lugu. Siis tusid külaelanikud mäkke ning leidsid kohalt, kus oli end näidanud suursugune Emand, vanaaegse pühakuju... Kuna nad kik olid luterlased, siis ei suutnud nad mista, mis on ikoonil kujutatud. Eestlased andsid pühakuju lähimasse misa teotööle tulnud vene ige...
Näiteks ehituses, infotehnoloogias, majanduses, isegi kunstis ja poliitikas. Matemaatika on lai mõiste, kasutatakse erinevaid osasid sellest. Sageli me ei teadvusta endale, et matemaatikat kasutame. Mõni tegevus on lihtsalt nii tavapärane. Juba üks poeskäik sisaldab endas parasjagu matemaatilist mõtlemist statistika koostamisest (mitu pakki piima ära tarbime) kuni tavalise aritmeetikani (kassas raha lugemisel). 3. Tavainimese ja matemaatika vahekord. Keskmine eestlane ei mäleta matemaatikast eriti midagi. Aga kõik valemid ei peagi kogu eluks meelde jääma. Tähtis on see, et kooliajal on matemaatikaga tegeletud. See arendab loogilist mõtlemist, aitab maailma paremini mõista, annab aluse teistele matemaatikaga seotud ainetele. Kui laenuvõtjad oleks protsentarvutusega paremini kursis olnud, poleks nad nüüd võlgadega hädas. 4. Probleemid matemaatikaga koolis ja ülikoolis. Matemaatika on koolis üks raskemaid aineid, seda näitab statistika
Tarbimise vähendamiseks on Eestis toodud ka seadus seoses alkoholi müügiga . Vähendati selle müügiloleku aega , kuna arvati , et see vähendab mingilmääral manustamist . Arvan , et see ei muuda oluliselt midagi kuna soovi korral hangitakse see omale mujalt , kuid samas kindlasti on sellel ka positiivne külg ja usun , et mingimääral tarbimine siiski vähenes tänu sellele seadusele . Hiljutised uuringud näitavad , et Eesti on alkoholi tarbimises esirinnas . Need väidavad , et iga eestlane joob aastas keskmiselt 12 liitrit puhast alkoholi .Maailma Terviseorganisatsiooni kohaselt on see kogus kaks korda suurem normaalsest ülempiirist .Selle vähendamiseks alustati liigjoomise kampaania , kus ollakse seisukohal , et tarbides mõõdukates kogustes ei kujuta see ohtu tarbija tervisele ega ka ühiskonnale . Samas tuuakse negatiivseks küljeks tootjate väiksus . Kuid tänu liigtarbimisele on Eesti meeste suremus võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega võrreldamatu .
Rakendatud oli rida tuntud näitlejaid. Pataljoniülemat mängis Martin Veinmann, kompaniiülemat Jaan Tätte, valitsusametnikku Guido Kangur ja Soome ohvitseri Peter Franzen, soome näitleja. Tartu koolipoisse kehastasid Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli viimase lennu õpilased eesotsas Priit Võigemastiga Ahase osas ja Hele Kõre Marta rollis. Minu jaoks kuulub see film auväärt Eesti filmiklassikate hulka. See on just selline teos, mida peaks näinud olema iga eestlane. Teos, mille üle peaksime olema tohutult uhked. Me peaksime kindlasti näitama seda filmi oma lastele, lastelastele, lastelastelastele jne. Täpselt samamoodi nagu meile on näidatud näiteks O.Lutsu ,,Kevadet". Minus tekitas film väga patriootlikke mõtteid, see pani mind olema uhke ja tänulik oma vaarisade suhtes. Tänu neile oleme ju tänini Vabariik!
ükskõikselt. Meil on arvamus poliitikutest, et nad on pürginud riigi etteotsa vaid selleks, et elada mugavalt muretsemata kunagi, kuidas toime tulla olemasoleva palgaga kuni järgmiseni. Alles jaanuaris 2012 tõusis riigikogu liikme palk 246 euro võrra. Selline summa on väga suurel hulgal Eesti inimestel terve kuupalk! Lugedes selle teema kohta kommetaare internetist, võib leida tohutul hulgal kodanikke, kellel on häbi olla eestlane. Kurb on tõdeda, et olukord on nõnda käest läinud. Rääkides sotsiaalsest kihistatusest, saab öelda, et keskklass on meie riigis domineeriv. Kuid keskklass vajub iga päevaga järjest madalamale. Alamklassi kuuluvaid inimesi on Eestis ka omajagu, kuid jääb siiski alla keskklassile. Erudeeritud kodanikud liiguvad järjest edasi, et jõuda kõrgklassi. Kõrgklass koosneb samuti ka sellistest indiviididest, kes räägivad suurtest ja kaugetest
Eestimaa rõõmud ja mured Aegade algusest peale on eestlane üks muretseja rahvas olnud. Juba sõna ,,muretsema" on kahetähenduslik. Muretsetakse hinnete pärast või kui keegi on haige. Muretsetakse ka maju, lapsi, toitu ja muud. Tundub, et muretsemine on eestlastes juba sügavalt sees. Võib-olla tuleb see näiteks ajaloost. Eestimaa oma ajaloo tõttu on andud põhjust muretsemiseks. Meie naaberriigid on meie maid endale tahtnud ja see on toimunud ikka läbi tule ja mõõga. Vanasti olid haigused ja näljahädad, mis panid
endale lubada. 4. Mida arvad sina eestlastest? Põhjenda! Arvan, et ,,Rehepapp" annab üsna hea ülevaate meist eestlastest. Ajad on küll muutunud ning enam ei varastata nii avalikult üksteise tagant. Seda tehakse pigem ikka võimalikult märkamatult, mõeldes välja erinevaid petuskeeme või äriplaane. Minu arvates on siiski säilinud ideoloogia, et on vaja olla ikka ja jälle naabrist parem. Arvan, et peaaegu iga teine eestlane läheks kadedusest lolliks, nähes oma naabrit uue Mercedesega oma koduhoovi veeremas. Sellest hoolimata võime olla ka väga toetavad ning võidelda ühiselt probleemide vastu. Parimateks näideteks tänapäevast on kindlasti Balti kett, kui käest kinni hoides võideldi võõrvõimu vastu, ning mis kõige olulisem seda tehti edukalt. Kokkuhoidvust näitab ka näiteks ühiselt koolireformi vastu võitlemine. Usun, et niiviisi jätkates on meie tegudel ka väga positiivne lõpplahendus.
Kaspar Erik Lind 10C Kuidas on kultuur aidanud kaasa eestluse säilimisele? Eesti rahvas on hoidnud südamelähedal enda kultuuri ning on suutnud seda säilitada juba märkimisväärselt pikka aega. Kultuur eristab meid teistest rahvastest. Rahva olemasolu ning erinevus teistest rahvastest oleneb nii kultuurist kui ka teistest paljudest faktoritest. Kuna Eesti kultuurilugu algab juba 7000 aastat tagasi Kunda kultuuriga, siis võiks väita, et eestluse senine säilimine on olnud üpriski hämmastav. Kui mõelda võõrriikide okupatsioonide, orjuse, sõdade ning kõige muu muserdava peale, mida meie riik ning rahvas läbi elanud on, siis suureneb hämmastus enamgi. Paneb mõtisklema, et kuidas on võimalik säilitada isegi võõrokupatsiooni mõju ning propaganda all enda isamaine hingelus ning soov olla edasi need, kellena sündisime. Eestlaste tungiv soov säilitada oma iseseisvus ning kultuurilisus on s...
Kristjan Jaak Peterson Kristjan Jaak Peterson, ka Christian Jacob Petersohn (14. märts (2. märts vkj) 1801 Riia 4. august (23. juuli vkj) 1822 Riia) oli eesti kirjanik. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, Kristjan Jaak Petersoni isa Jaak (Jacob) oli eestlane, ema Anna Elisabeth oletatavasti läti-leedu päritolu. Virumaalt Karula (Uue-Võidu) mõisa Kikka talust pärit talupoeg Jaak sattus Riiga 1791. a. paiku koos mõisahärra Claudius Johann von Stadeniga. Kristjan Jaak Petersoni vanemad abiellusid 1793 ja neile sündis seitse last: pojad Johann Gottlieb (1795), Johann Heinrich (1798), tulevane filosoof ja luuletaja Christian Jacob (1801), Johann George (1803), kaksikud tütred
nahavärviga inimesi, omasooiharaid, puudega inimesi või usulise kuuluvusega indiviide. See on muutunud globaliseerumisega ühiskonna tavapäraseks nähtuseks. Kahjuks, mida erinevamad on inimesed, seda kiiremini on probleemid ja konfliktid tekkima. Eestis saab rääkida sallimatusest kindlasti 20. sajandil, kui eestlased nägid suurt vaeva, et saada tagasi iseseisvus, mille oli meilt röövinud suur idanaaber Venemaa. ,,Eestlase lemmik toit on teine eestlane," jätab mulje, et eestlased ei hooli mitte kellestki peale iseenda. Kui mõelda tagasi 20. sajandi lõpupoole, siis eestlased näitasid üles suurt hoolivust nii üksteise vastu kui ka oma kodumaasse. 1988. aastal toimus Laulev Revolutsiooni ja 23.augustil 1989 Balti kett, kus rahvas nõudis oma iseseisvuse taastamist. Eestlased ei olnud üksteise vastu sallimatud, küll aga peale taasiseseisvumist 1991. aastal oli eestlaste hinges sallimatus
Saksa okupatsioon tõi kaasa rohkete eestlaste seas baltisaksastumise ehk kadakasakslaseks hakkamise. Oldi arvamusel, et sakslase kombel käitumine ja selle keele kõnelemine muudabki teiseks rahvuseks, väärikamaks ning targemaks. Vaadates tagasi tundub, et eestlust häbeneti, laideti maha. Ühelt poolt on see arusaadav, sest enamustesse sotsiaalsetesse klassidesse kuulusid just baltisakslased ning harva juhtus seal olema ka mõni eestlane. Teise suurrahva, venelaste, võimu aegadel kujunes aga eesti keel üheks tähtsaimaks rahvusliku identiteedi väljendajaks. See oli etapp, kus olime tüdinenud võõrastest meie maal ning mis tingis eestluse populaarsuse tõusu. Eesti keele kasutamine ahenes nii haridusasutustes, avalikus elus, ajakirjanduses ning see tõkestas igapäevast elu. 1918.aastal toimus kannapööre, Eesti sai vabaks ning koheselt muudeti kogu asjaajamine taas emakeelseks. Sinna
kuuekümne protsendi ulatuses eesti keel. Eesti keel on suures ohus ja seetõttu peame seda sihikindlalt kaitsta. Oleks väga kahju kui kaoks meie emakeel, mida peetakse üheks maailma kaunimaks keeleks. Kui me unustame oma emakeele, unustame ka oma päritolu ja sellega iseenda. Sellest hoolimata et eesti keelde on tulnud rohkelt võõrkeelseid väljendeis ja slänge peaksime me kõik tundma õiget eesti keelt, mitte multikeelseid väljendeid. Iga õige eestlane peab oskama oma emakeelt, seda jagama oma järgnevatele põlvedele ning ka edasi arendama.
Lydia Koidula Referaat Õpilane: Juhendaja: 2011 Sisukord Sissejuhatus, töö tutvustus L.Koidula elulugu Teosed, looming Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus See referaat käsitleb Lydia Koidula elu, tema teoseid ja loomingut, mida iga eestlane teab ja armastab. L.Koidula elulugu Lydia Emilie Florentine Jannsen kirjanikunimega Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. a Vändras. 1854.a kolis ta perega Pärnusse ja hakkas õppima Pärnusaksa tütarlastekoolis. 1862.a sooritas ta Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami. Sellest ajast alates hakkas ta järjest rohkem tegelema ajakirjandustööga. Lydia Koidula oli J. V. Jannseni vanim tütar.Luuletuste ja juttude kirjutamist alustas ta ,,Perno
Orava uuring: 1. Inimese iseloom üldiselt 2. Sümpaatse/ebasümpaatse tuttava iseloomustus 3. Eestlase iseloomustus 4. Iseenda iseloomustus · Ligi 5500-st väljendist esikohal töökas · A. Saareste: "Loomu poolest on eestlased tõsised, pisut flegmaatilised, sagedasti ka koleerilised, teravalt individualistlike kalduvustega, iseseisvust armastavad, praktilise mõtteviisiga, töös ja ettevõtetes visad ja püsivad, sagedasti kangekaelsed ja jonnakad. Tööd armastab eestlane kirglikult..." · Laiskust ja ületöötamist ei sallita (nt Vara üles, hilja voodi, nõnda rikkus majja toodi; liigne agarus on ogarus) Viha kui põhiline emotsioon · Viha - kõige prototüüpsem tunne eestlastel · Viha esineb kõige rohkem noorte ja meeste seas · Viha plussid ja miinused · Viha kui aine Emotsiooni ja iseloomuomaduse omavaheline seotus · Noorte seas viha ja kinnisus ülekaalus · Vanade seas töökus ülekaalus · Praegused uuringud tüüpiliseima
sajandil Venemaal kehtestatud riigimaks meestele, kellel oli kohusutus maksta regulaarselt maksu, kuna nad olid mehed. kirikumaks- maks, mida talurahvas oli kohustatud tasuma, et tagada kirikuorganisatsiooni ülalpidamine. nekrutiandmise kohustus- ehk nn “verekümnis” on analoogne tänapäeva kaitseväele, kuid karmim. kogukondlikud koormised- maks talurahvale, mille tulud läksid teede korrastamisele, koolide ehitamisele jne. metskapten- ilma dokumentideta kapten. kadakasakslane- eestlane, kes omandas saksa keele ja kultuuri ning tahtis olla sakslane. 2. Pärisorjuse kaotamise eeldused a) Kriis mõisamajanduses- mõisnikute kulud olid kõrged b) Talurahva valgustus c) Aleksander I ideed. 3. Miks oli oluline anda talupoegadele vabadus ja otsustusõigus järk- järgult? a) Talurahvas kohaneks uue olukorraga aeglasemalt. b) Vältida rahutusi, mida riik kontrollida ei suudaks. 4. Kuidas olid seotud pärisorjuse kaotamine ja jätkuv kriis mõisamajanduses?
Eesti ilu ja valu Eesti on väike Euroopa riik, kus elab umbes 1,3 miljonit inimest. Eestlased on tublid ja töökad inimesed. Eestis on palju, mille üle uhkust tunda ja rõõmustada, aga samas ei puudu ka natuke negatiivset. Eesti alustalaks on rahvas, sest tänu rahva tugevale sõprusele ja koostööle, me Eesti vabaks saimegi. Alati, kui on mõni üritus, näiteks laulupidu, on terve eesti koos või vähemalt on tunda ühtsuse tunnet. Me pidutseme ja naudime kauneid hetki alati koos. Me oleme saanud läbi raskuste, mis meid aastaid piinasid, ühtseks rahvaks ja see teeb palju heameelt, sest kui on ühtne rahvas on ka tugev riik. Eestis on ka haridus heal tasemel ja kõik lapsed saavad endale tasuta hea hariduse. Meil on tänapäeval palju valikuid ja igaüks saab teha selle valiku, mis talle kõige rohkem meeldib ja mida ta sooviks teha. Paljudes maades on haridustase väga madal, mõnes maas oskab ainult üks viiest lugeda ja ki...
Sõnavara. Peatükk 1. 1 1) el apellido- perekonnanimi 2) la avenida- puiestee 3) Buenas tardes. Tere õhtust. 4) Buenos dias. Tere hommikust. 5) la calle- tänav 6) ¿Cual?- Mis?/Milline? 7) De nada- Ei ole tänu väärt. 8) la direccion- aadress 9) ¿Donde?- Kus? 10) en- sees, peal 11) Gracias.- Aitäh. 12) mi- minu 13) Muchas gracias- Tänan väga. 14) No hay de que.- Ei ole tänu väärt. 15) No. Ei 16) el nombre- nimi 17) el numero (de telefono)- (telefoni) number 18) Por favor.- Palun. 19) el Sr. (SeÑor)- Hr/härra 20) la Sra. (seÑora)- Pr./proua 21) la Srta. (seÑorita)- Prl/ Preili. 22) Sí. Jah. 23) su- Teie oma (viisakusvorm)tema oma 25) el telefono- telefon 26) un momento üks moment 27) usted- Teie (viisakusvorm) 2 28) cero - 0 29) uno - 1 30) dos- 2 31) tres- 3 32) cuatro- 4 33) cinco- 5 34) seis- 6 35) siete- 7 36) ocho- 8 37) nueve- 9 38) diez- 10 39) once- 11 40) doce- 12 41) trece- 13 42) catorce...
Sallivus ja sallimatus kui probleem ühiskonnas 21. sajandi heaoluühiskonnas on järjest suuremaks probleemiks ja enam kõneainet valmistavaks teemaks sallimatus. Inimese elu paratamatu osa on valikute tegemine. Valitakse elukoht, kool, töö, kaaslane ja kõik muu, mis eluks vajalik. Samamoodi valitakse keda või mida sallida ja keda mitte. Paljudele otsustele pannakse alus lastetoas, kuid lõpuks jääb ikkagi inimesele endale valik, kuidas oma elu elada ja keda sinna kaasata. Suur osa valikud langetatakse neile otseselt mõtlemata, kuid need siiski kujundavad inimese elu. Ajalugu näitab, et sallivus on suurt rolli mänginud kogu aeg. Enamik sõdu on alguse saanud erimeelsustest erinevate uskumuste, traditsioonide, eluviiside või välimusega inimeste vahel. Teise maailmasõja ajal aset leidnud holokausti põhjuseks oli Hitleri sallimatus juutide vastu. Ta otsustas, et on õige väga paljude elud lõpetada, kuna nende uskumus...
Näiteks ehituses, infotehnoloogias, majanduses, isegi kunstis ja poliitikas. Matemaatika on lai mõiste, kasutatakse erinevaid osasid sellest. Sageli me ei teadvusta endale, et matemaatikat kasutame. Mõni tegevus on lihtsalt nii tavapärane. Juba üks poeskäik sisaldab endas parasjagu matemaatilist mõtlemist – statistika koostamisest (mitu pakki piima ära tarbime) kuni tavalise aritmeetikani (kassas raha lugemisel). 3. Tavainimese ja matemaatika vahekord. Keskmine eestlane ei mäleta matemaatikast eriti midagi. Aga kõik valemid ei peagi kogu eluks meelde jääma. Tähtis on see, et kooliajal on matemaatikaga tegeletud. See arendab loogilist mõtlemist, aitab maailma paremini mõista, annab aluse teistele matemaatikaga seotud ainetele. Kui laenuvõtjad oleks protsentarvutusega paremini kursis olnud, poleks nad nüüd võlgadega hädas. 4. Probleemid matemaatikaga koolis ja ülikoolis. Matemaatika on koolis üks raskemaid aineid, seda näitab statistika
gümnaasiumiõpik; · alustas I eestikeelsete ja eesti keelt puudutavate käsikirjade kogumist. K. J. Peterson: · Isa poolt Eesti sugemetega, lapsepõlv möödus Riias eestimeelses peres; · Pani aluse eesti jumalate maailmale -> edasi arendas F. R. Faehlmann; · I eesti luuletaja. F. R. Faehlmann: · elas Eestis, pärast ema surma kasvas Saksa mõisniku peres; · I teadaolev eestlane, kes lõpetas ülikoolis doktoratuuri; · oma keeleteaduslike töödega pani aluse eesti keele hääliku- ja vormiõpetusele; · I eesti keele lektor Tartu Ülikoolis.
Anton Hansen Tammsaare 1878-1940 Anton Hansen-Tammsaare (1878-1940) on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Tema kodanikunimi oli Anton Hansen, pesudonüümi Tammsaare võttis ta endale oma sünnitalu Põhja-Tammsaare nime järgi. Anton Hansen sündis Peeter ja Ann Hanseni neljanda lapsena 1878. aastal. Kodutalust on pärit Antoni muusikaarmastus, töökus ning eriline loodustunnetus. Eesti kultuurilukku on Tammsaare sünnipaik jäädvustunud ,,Tõe ja õiguse" I osa legendaarse tegevuspaiga Vargamäena. Tammsaare koolitee oli nii majanduslikel kui tervislikel põhjustel katkendlik. Nagu paljud
täielikult hävinud, jälgegi meie päevile jätmata. Eestimaalt tol ajal läbi sõitnud imetlevad eestis ebainimlikult koormatud orjade laulu, eriti meloodiat. Sakslane Christian Shlegel on öelnud: ,, Ma ei usu, et meil, sakslastel, on nii palju loomulikku kalduvust luuleks kui eestlastel. Sellise surve all, kuidas tema elab, sellist peenetundlikkust osutada või laulda - meie kas surmaksime oma rõhujad või vaikiksime oma vilesuses kannatlikult." Kui palju oli siis eestlane vaimselt üle oma rõhujast, mõisnikust. Rahvalooming on andnud palju inspiratsiooni paljudele suuretele maailmakirjanikele, näiteks Shakespeare, Gork ja Pushkin. Eesti rahvaluule on andnud ainet ka meie oma sõnaseppadele kaunis luuleloomingus. Rahvalalulu värsi moodustab alati neljajalgne trohheus, tavaliselt 8-silbiline, selle kõrval esimene värsijalg vahel võib koosneda ka kolmest, koguni neljast silbist. Monotoonsest
Iga kord süüdatakse peo tuli laulupidude sünnilinnas Tartus ja kantakse Eesti Meestelaulu Seltsi poolt läbi Eestimaa peo ajaks Tallinnasse. Seni on 1869. aastast alates toimunud 25 üldlaulupidu ja 18 üldtantsupidu. Kuigi on taotletud viieaastast intervalli, pole ebasobivad ajad alati seda lubanud. Samas on üldlaulupeod andnud tõuke uute traditsioonide tekkeks Pidu algab osalejate ühise rongkäiguga Vabaduse väljakult Lauluväljakule.Kui esimese laulupeoga laulis eestlane end euroopalikuks rahvaks, siis laulupidude traditsiooni toel 1988. aastal toimunud meeleavaldustel lauldi end vabaks. õukogudevastaste meeleavalduste ajajärgu alguses 1988. aastal kogunes kümneid tuhandeid inimesi juunikuu valgetel öödel Tallinna Lauluväljakule isamaalisi laule laulma Esimest korda nõuti avalikult Eesti iseseisvuse taastamist 11. septembril 1988. toimunud suurüritusel "Eestimaa laul", kuhu kogunes pea 400 000 inimest.See
Esitamisele tulid I korda A.Mattiiseni 5 isamaalist laulu Peetakse laulva revolutsiooni alguseks Eesti lipp oli seal juba ühes tükis! o Öölaulupeod juuni alguses 1988 Laulevrevolutsioon sai nime Kõik toimus spontaanselt, südamest. o 16.juuni 1988 Karl Vaino tagandatakse ametist ja EKP I sekretäriks saab Vaino Väljas (puhas eestlane, meie mees) o Impeeriumimeelsete jõudude koondumine Senise olukorra säilitamist pooldasid · Interliikumine (liider Jevgeni Kogan, prknime järgi päritolult juut) · Töökollektiivide Ühendnõukogu (V. Jarovoi) o Eestimaa laul 11.09.1988 1988.aasta suurim rahvakogunemine Esmakordselt tehakse ettepanek iseseisva riigi taastamiseks
24.RAHVUSLIK LIIKUMINE.VASTUSED (2016,Eesti ajalugu I, Avita 2005,lk.152-157) 1.Millal algas rahvuslik liikumine? 1860 2.Millised olid liikumise eeldused? Majanduslik arenemine. Eesti haritlaste teke, koolihariduse teke 3.Mis oli rahvusliku liikumise tulemus (eesmärk)? Olla eestlane, emakeelse rahvahariduse edendamine, 4.Kes olid väljapaistvamad juhid? Johann Voldemar Jannsen Jakob Hurt Carl Robert Jakobson 5.Millised linnad ja piirkonnad kujunesid liikumise keskusteks? Tartu, Peterburi, Viljandimaa 6.Kes olid nn. Peterburi patrioodid? Johann Köler 7.Nende hulgas on ka Eesti esimene elukutseline kunstnik. Kes, nimetage tema maale? Johann Köler. ''Tütarlaps allikal,, ''Ema portree,, ''Isa portree,, 8
otsustada. Probleem võib tekkida, kui inimesel tekib sõltuvus, ekstaasi otsitakse rohkem, kui võimalik saada on. Deprogrammeerimine võõrutamine sõltuvusest Emotsioon koosneb füsioloogilisest seisundist ja selle seletusest. Need kogemused, kus inimene tunneb eriti tugevalt jumala lähedust. Inimese elus on suured sündmused, mis muudavad tema elu. Suured sündmused peavad vastama 4 tingimusele: on erilised, õpetavad inimesel ennast teisiti mõistma, loovad kultuse (nt eestlane olla on uhke ja hea), liidavad inimesi. MÜSTILISE KOGEMUSE TUNNUSED (AEG JA RUUM OMANDAVAD TEISE TÄHENDUSE, LOOVAD POSITIIVSE/PÜHA ÜHENDATUSE TUNDE, MÕJUTAB INIMESE KÄITUMIST VÕIB SAADA UUE MINA) õpikus ja eksamiküsimus!! Varjukülgne müstitsiss tuntakse lahutatust jumalast või ka eksistentsiaalset üksiolemist. Üks üksilduse vorm on eksistentsiaalne üksildus sügavalt üksi, pole kedagi kõrval, ka mitte jumalat.
Iga kodanik kes oskab ja kui vaja tahab oma riiki kaitsta on väärt kodanik. Samuti on väärt kodanikud oma riigis igapäevast tööd tegevad inimesed, kes töötades suurendavad riigi majandust ,millest sõltub riigi areng ja riigi arengust sõltuvad ka selle riigi kodanikud. Kodanikud peavad osa võtma ka ühiskondlikust elust ,sest me peame arvestama ka oma kaasmaalastega teiste kodanikega. Me peame hoidma ühte ja tunnetama end ühtsusena ,sest me olemegi üks ja sama ühiskond. Iga eestlane peaks mõistma kui oluline on olla hea kodanik ja elada oma riigis ,sest selle mõistmiseks pole vaja igale põlvkonnale sõda ja riigivõimu vahetust, mis on läbi aastate meie rahvuslust üritanud hävitada. Kahjuks aga saadakse sellest hiljem aru kui hea oli oma riigis elada ja olla oma riigi kodanik. Meie, kodanikud saime võibolla teatud asjad liiga kergelt ja võibolla sellepärast mõeldaksegi ,et me
Rahva hääl, jumala hääl Juta Vinni XI A klass Juba aegade algusest on hõimude kokkukuuluvus ja karja heakskiit oluline olnud. See mis ütleb rahvas, on väga tähtis. Masside arvamus omab suurt võimu. Siiski oma jumala loob iga inimene endale ise, olgu see siis pilve peal istuv habemik, mõjuvõimas aadlik, raha või hoopis inimene, kelle mõttelaad on sarnane. Nagu on öelnud prantsuse filosoof ja ajaloolane Voltaire: ,,Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda". Juba 2. sajandil e.Kr Roomas ja tegelikult terves Vahemerepiirkonnas oli populaarseks meelelahutusürituseks gladiaatorite võitlus, kus võideldi elu ja surma eest. Niisuguste üritsute jaoks ehitati uhkeid ehitisi nagu Roomas Kolosseum. Inimesed kogunesid, et näha verd ja surma. Samuti peeti (ja peetakse mõnes piirkonnas siiani) poomist ning kividega surnuks pildumist või mõnda muud samalaadset t...
sakslaste käes ning seetõttu mobiliseeriti ainult Põhja-Eestist. Mobiliseeriti vastavalt vanusele ja elukohale. See olenes väha inimese omast tahtest, kuid oli neid kes sellele vastu hakkasid ja metsavendadega liitusid. Ligi 32 000 Eestist mobiliseerituid viidi Venemaale tööpataljonidesse. Tööpataljonidesse koondati endise Balti riikide kodanike. Need pataljonid sarnanesid sunnitöölaagritega, kus töö oli füüsiliselt raske ja abi peaaegu, et puudus. Iga neljas eestlane suri kas mõnesse haigusse või ülekurnatusse. 1942. aasta sügiseks loodi 8. eesti laskurkorpus, kuhu kuulus ligi 27 000 suurem jaolt eesti meest. Kahjuks hukkus ja sai haavata pool sellest korpusest ja umbes 2000 meest andis ennast sakslasele vangi Velikije Luki linna all peetud lahingus. Seetõttu toodi korpus rindelt tagalasse ja tagasi rindele viidi alles 1944. aastal. 1945. aastal osales korpus sunmmobilisatsiooniga Kuramaal.
maailmasõjas. Üks esimesi ja raskemaid valikuid eestlaste jaoks oligi Baaside leping, mis kehtestas Eesti ja NSV Liidu vahel nn. vastastikuse abistamise pakti. Sisuliselt tähendas see aga seda, et viimane võis Maarjamaa aladele luua oma baasid koos 25 000 sõduriga. Välispoliitiliselt jäi Eesti Baaside ajastul Läänemaailmast eraldatuks. Talvesõja puhkemisel jäädi ametlikult erapooletuks, kuigi salaja oldi soomlaste poolt. Nii mõnigi eestlane põgenes üle lahe appi punaste vastu võitlema. Raske oli midagi antud situatsioonis ette võtta, sest oldi mitme tule vahel: ühelt poolt pitsitasid võõrväed, teisalt ei saanud ju üle lahe olevat sugulasrahvast hätta jätta. Kui 17. juunil 1940 punaarmee 80 000 mehega üle eesti piiri marssis, tekkis paljudel eestlastel valik: kas põgeneda oma kodumaalt Soome või Rootsi kaudu Euroopasse ja mujale maailma või jääda paigale ning oodata ja vaadata mis edasi saab
kool nimi klass Uurimustöö Alo Mattiisen Juhendaja Koht, aasta Sisukord Mattiiseni eluloolised andmed, looming ..............................................................3 Alo Matiiseni õpingud.......................................................................................4 Alo Mattiiseni tegevus muusikas ja selle saavutused...................................................5 Pildid....................................................................................................6 Kasutatud materjal...........................................
Rock Hotel Rock Hotel on eesti rock-ansambel. Ansambel loodi 1978. aastal seoses ühe saatega TV-sarjast "Muinaslood muusikas". Selle koosseisu kuulusid Ivo Linna (solist), Andres Põldroo (kitarr), Margus Kappel (klahvpillid), Heigo Mirka (bass), Harri Kõrvits (löökriistad). Esimene esinemine oli 20.10.1978 Kunstiinstituudi saalis. 1983. a. lahkus ansamblist Andres Põldroo ja uueks kitarristiks tuli Tiit Kõrvits. 1986. a. lisandus ansamblisse saksofonist Ülari Kirsipuu, kes lahkus ansamblist 1996 ning lõi oma ansambli. Aastatel 1986 ja 1987 esines koos põhikoosseisuga puhkpillikvartett koosseisus: Jaan Rajala (trompet), Tarmo Marken (trompet), Ülari Kirsipuu (tenorsaksofon) ja Hendrik Nagla (baritonsaksofon). Ansambli põhirepertuaari moodustavad 50-date ja 60-date aastate palad valsist rock'n'rollini. Vähesel määral on ka omaloomingut. Rock Hotel on esinenud 30. tegutsemisaasta jooksul peaaegu kõiki...
Pjotr Tsaikovski Pjotr Tsaikovski on vene klassikalise sümfoonia rajajaid ja nn psühhologilise suuna esindaja vene muusikas. Teda peetakse ka balleti kui tantsulis-muusikalise zanri arendajaks. Tsaikovski sündis vana kalendri järgi 25. aprillil , uue järgi aga 7. mail 1840. a. Uuralites, Votkinski külas. Votkinski oli väike maakoht, kus polnud teatrit ega õppeasutusi, kuid oli imeilus loodus ja rahvamuusika, mis mõjutas tugevalt tulevast heliloojat. Tema isa oli mäeinsener ja töötas tehasedirektorina. Suur mõju oli ka prantslannast kasvatajal Fanny Durbach´il. Helilooja iseloomu kujundajaks võis pidada põhiliselt tema perekonda. 1849. a. kolis pere Peterburgi. Kümneaastane Pjotr pandi õigusteaduste kooli , kus tema klaveriõpetajaks oli C. Carell (eestlane!) Ülikooliajal hakkas ta tegelema tõsisemalt muusikaga, õpilased kogunesid tihti muusikatuppa, et kuulata Tsaikovskit, kes mängis väga ilmekalt ...
(1733-1785). Tänapäevaks on ungari teoloogi üksikuist tähelepanekutest välja kasvanud keeleteaduse haru fennougristika laienenud uralistikaks (uurali keeleteadus), mis haarab enesesse ka samojeedi keeled. Vahel mõeldakse soomeugrilastest kõneldes kõiki uurali rahvaid, samojeedid kaasa arvatud. Uurali algkeel on aja jooksul jagunenud mitmeks haruks. Hoolimata uurali keelte sarnasest ülesehitusest ei ole nad vastastikku arusaadavad. Eestlane võib küll midagi mõista soomlase kõnest ja udmurt komi keelest, kuid kaugemate keelte rääkijad peavad hoolikalt otsima ühiseid sõnu, et oma sugulust tuvastada. Uurali keelte sugulus seisneb eelkõige nende sarnases ehituses, mis on mõjustanud ka uurali rahvaste mõtlemist ja maailmanägemist. See teeb teineteisemõistmise kultuurilistest erinevustest hoolimata hõlpsaks. Samas rikastab uurali rahvaste nn boreaalne
Kuigi vahepeal oli prilli mood kitsat, ristkülikukujuliste raamidega prillid, siis nüüd hakkab vaikselt moodi tagasi tulema suured prillid. Riide mood muutub väga kiiresti, seda ei jõua tänapäeval isegi jälgida. Igaüks kannab ikkagi seda milles ta end kõige paremini tunneb. MUUSIKAS 20 aastat tagasi hakati palju kuulama ja kirjutama Eestis isamaalisi laule. Tuntuks said sellised laulud nagu Eestlane olen ja eestlaseks jään, sind surmani, isamaa ilu hoieldes, Eesti lipp ning ka hümn Mu isamaa, mu õnn ja rõõm. Kuulati ka palju disko muusikat. Nüüdseks on aga muusika muutunud, on palju erinevaid stiile ning noorte seas jäävad isamaalised laulud aina kaugemasse minevikku, neid kuulatakse vüi lauldakse vaid koolis. Nüüd noored kuulavad näiteks: smilersit, terminaatorit, Rihannat jne. Kui kunagi võis mitmel inimesel olla ühesugune muusika eelistus, siis
Vene aja esimene sajand Priikslaskmine ja ärkamisaeg 1. Põhjasõja (1700-1721) tulemusena langes kogu Eesti Vene impeeriumi koosseisu. 2.Pietism- oli saksa protestantismi vabadusliikumine 17.19. sajandil. Vennastekoguduse liikumine- 18. sajandist Kesk-Euroopast pärinev protestantlik äratusliikumine. Ratsionalism-- seotud valgustusideede levikuga Euroopas. 18. sajandi II pool - eesmärgiks seati rahva harimine ja valgustamine, kritiseeriti ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. 3. Piibel tervikuna ilmus eesti keeles 1739. aastal Jüri koguduse pastori Anton thor Helle tõlkes.Oli oluline,kuna selle tõlkimine sai Eesti ühtse kirjakeele kujunemise aluseks. 4. Pärast Põhjasõda oli koole napilt, puudus õpetajatest, lapsi õpetas kiriku köster, kes ise veeris koos lastega. Koolid töötasid ainult talvekuudel. 5. Klassitsismiks võeti eesk...
Minu Eesti Inimese kodumaa on kindlasti üks väga tähtis osa tema elust. Me elame siin maal, oleme siin sündinud ja ilmselt ka sureme siin. Selleks, aga et me elu siin natukenegi mugavam oleks peaksime me otsima võimalusi, et enda elukvaliteeti parandada. Tihti süüdistame me oma halvas olukorras just oma ja nõuame temalt abi, aga kas tõesti peab riik kõiki aitama? See, mida iga inimene oma riigilt ootab on väga erinev. Mõned meist vajavad rohkem abi, kui teised, aga samas on ka olemas inimesi, kes seda abi ära kuritarvitavad. Inglise keeles on selle kohta üks väga hea mõiste- freeloader, ehk siis inimene, kes elab teiste, või siis oma kodumaa kulul. Tekib küsimus, et miks aidatakse selliseid inimesi, aga samas võivad mõned, kellel abi väga palju rohkem tarvis, üldse ilma abita jääda. Liikudes edasi abivajajate juurest abipakkujate juurde tuleb tõdeda, et meie riik ei ole üldsegi halval järjel ja on me...
kergesti vastu. Näiteks võeti hiljuti vastu Eestisse, võõramaalasest endinevang. Talle anti sotsiaalkorter ja erinevad asjad, et elu oleks hea. Samas on Eestis väga palju inimesi, kes vajaksid korraliku sotsiaalkorterit või mõnda toetust riigilt. Jah, on võimalik küsida riigilt toetusi, aga selle jaoks pead olema piisavalt vaene. See on kindlasti halb pool. Samuti võtavad immigrandid ära tööd. Samas, on nad nõus tegema tööd, mida eestlane võibolla ei ole. Selle poole pealt on globaliseerumine vägagi kahe tahuga. Kelly Talimaa 10.S 2015 Suur pluss üleilmastumisel on reisimine ja turism. Reisimine on kõigile avatud, kel vähegi kapitali reisimiseks on. Eksemple on olemas reisid, kus minnakse
Nende riietustele oli pandud palju rõhku, mis jättis üsnagi reaalse vaatepildi. Mulle meeldis ka see, et näitlejatel olid siiski üsna erinevad kostüümid, millega sai paremini neid eristada. Teosed, mida ooperis kuulda võis, olid enamus juba varem tuttavad, kuna neid on kasutatud ka mujal. Kõige tuntum oli "Habanera", mis ilmselt meeldis ka mulle kõige rohkem, sest olen sellega palju kokku puutunud. Helen sai selle laulmisega hästi hakkama vaatamata sellele, et on eestlane, leidis ta endas mustlasliku joone. Oli tore kuulda ka "Toreador" laulu, kuna olen oma elu jooksul seda korduvalt ümisenud. Solistidest jäi väga hea mulje Don Jose rolli kehastavast Luc Robertist, kes minu arvates oli teistest solistidest üle ja Michaela rollis mängiv Heli Veskus, kes suutis ka tühjal laval ja ilma koorita oma õrna ja delikaatse esitlusega muljet avaldada ja hinge minna. Kindlasti ei saa märkimata jätta ka Carmeni rolli mängivat Helen
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
