Isamaalisus enne ja nüüd Isamaa ja emakeel on olemas kõigil, kuid kas nendest peetakse lugu? Usun, et enamik rahvast teeb seda, aga leidub ka reetureid, kes lihtsalt hülgavad kõik, mis seostub meie isamaaga ehk Eestiga. Sajandeid tagasi, kui sõime aganaid ja meist aeti välja paganaid, oli meil soov luua oma Eesti riik. Paraku jäi puudu ressursist ja piisavalt tugevast isikust, kes oleks aidanud kehtestada ühtse korra ning võimu. Nii olime, isamaalisus hinges, kuid mitte tegudes. 23. veebruaril 1918. aastal Pärnus, Endla teatri ees kuulutati välja Eesti Vabariik. Presidendiks sai Konstantin Päts. Paraku tundub mulle, et riik oli liiga
nõudis Nõukogude Liit septembri lõpus sõjaliste baaside lubamist Eesti territooriumile. Eesti otsustas nõudmised vastu võtta. 28. septembril sõlmiti Moskvas Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt, mis lubas tuua Eestisse Punaarmee väeosi. Suuri vastuolusid tekitas Eestis Talvesõda, sest Eestis paiknevatest baasidest ründasid Soomet Nõukogude lennukid. Eesti püüdis selle vastu protestida, kuid edutult. 1940. aasta kevadel asus Nõukogude Liit Eestiga suhteid pingestama. 16. juunil esitas NSVL Eestile ultimaatumi, nõudes täiendavate Nõukogude vägede sisselaskmist Eestisse ning valitsuse vahetust. Järgmisel päeval võttis Eesti nõudmised vastu. Juba enne seda okupeeris Punaarmee vastupanu kohtamata Eesti. 1940. aasta 21. juunil kell 22:20 vabastas president Konstantin Päts Nõukogude sõjajõudude surve all Uluotsa peaministri ametist ning nimetas uueks valitsusjuhiks Uluotsa klassivenna Johannes Varese. Paljud riigi poliitikud ja
Vaimulikud laamad-mungad, n. dalai- mulla jt. paavst-kardinal-piiskop- patriarh-metropoliit- peapiiskop-piiskop-praost, laama preester-munk, nunn piiskop-preester-munk, pastor-diakon nunn Voolud, seos Eestiga hinajaana (väike vanker), sunniidid, siiidid, dervisid, erinevad mungaordud, n. vanausulised kalvinism, anglikaani kirik, mahajaana (suur vanker) islamifundamentalism dominiiklased, õigeusklikud baptism, metodism, tsistertslased, jesuiidid jt
võimsa idanaabri vastu. Venemaa on väljapääsu Läänemerele soovinud juba 300 aastat tagasi ning ehkki neil praegu seda veidi on, kujutan ette, et palju meelsamini sooviksid nad Eesti sadadesse kilomeetritesse ulatuvat rannajoont. Kallaletungi vältimiseks oligi vajalik liituda NATO, Euroopa Liiduga ja kasutusele võtta euro. Kui me seda teinud poleks, võinuks meie julgeolek aastaid ohus olla. Veidi aega tagasi Gruusiaga juhtunu oleks vabalt võinud juhtuda ka Eestiga, kui tervet Euroopat meie selja taga poleks olnud. Palju nurinat on viimasel ajal olnud euro kasutuselevõtu üle, kuid leian, et see on asjade loomulik vool, sest väikeriigina peame hoidma võimalikult palju meist suuremate tiiva alla. Vastasel juhul võib varsti poes hoopis rubladega maksta. Lisaks aitab ühisraha oluliselt kaasa ka Eesti majandusele, sest väisinvestoritel pole enam hirmu krooni devalveerumise ees.
Eesti loodus Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemererannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk- Rootsi ja Sotimaa põhjatipp.Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaskalõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Põhja-Atlandi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast. Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Peamiseks selliseks Eesti-siseseid temperatuurierinevusi põhjustavaks jõuks on Läänemeri, mis hoiab talviti rannikualad
2 miljonit inimest 3) Izmir umbes 2.7 miljonit inimest Türgi ametlik keel on türgi keel. Seal räägitakse ka teisi keeli nagu näiteks: kurdi, araabia, kreeka ja armeenia keelt. Valitsevaks religiooniks on islam: enamus (99.8%) on moslemid (paljud sunniidid ja aleviidid). Leidub ka judaiste ja kristlasi. Istanbulis resideerib õigeusu kiriku kõrgeim vaimulik Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh. Peale Türgi uurimist tekkis mul ise seda kohta külastada. Seal on Eestiga võrreldes teistsugune rahvas ja teised usundid ja kombed. Ma tahaks kunagi selle kohta veel rohkem teada saada ja ise veel uurida. Aga kui küsida peale seda uurimist, kas Eesti või Türgi, on mu kindel otsus Eesti. Minule omane. Tõrva Gümnaasium Referaat Türgi rahvastik Autor: Silva Pärna
Euro tulek tekitas rahvas palju vastakaid arvamusi: oli neid, kes olid selle poolt; kui ka neid, kes olid tulihingeliselt selle vastu. Inimesed ei tahtnud loobuda kroonist, ei tahetud saada halli massi osaliseks, ei tahetud kuuldagi sellest, et pikisilmi ja kaua oodatud oma raha otsa oli leidnud. Palavalt euro poolt olevatest inimestest saan aru, sest nad soovivad, et Eesti saaks killukese lähemale ja sügavamale Euroopa Liitu. Majanduslikus mõttes on euro tulek muidugi üks parimaid asju, mis Eestiga juhtunud on. Arvan seda sellepärast, et eespool mainitud usaldusväärsus Eesti suhtes kasvab, välisriigid julgevad investeerida meie riigi majandusse, mis omakorda aitab luua uusi töökohti ja elavdab majandust. See kõik tähendab, et eestlaste elatustase peaks tõusma ning tööpuudus hakkama vähenema. Rahvas peaks aru saama, et tegelikult ei ole vahet, kuidas me nimetame käibel olevat raha, kas kutsume seda krooniks, euroks või kuidagi kolmandat moodi. Oluline on see, et see raha on
töötus on suur ja kui inflatsioon on kõrge, siis tavaliselt on töötus väike. Seega on inflatsioon ja töötus omavahel seotud Phillipsi kõvera kaudu. Tänapäeval on ka palju riike, kes on seisnud silmitsi faktiga, kus suure töötusega on kaasnenud ka kõrge inflatsioon. Seda nähtust nimetatakse stagflatsiooniks. Brasiilia näitel on hästi näha, kuidas töötuse vähenedes inflatsioon koheselt tõuseb. Brasiilia töötuse ja inflatsiooni näitajad on võrreldes Eestiga ka palju stabiilsemad. Näiteks Eesti töötus on kõige kõrgem vaadeldaval perioodil 16,7% ja kõige madalam 4,6%, seevastu Brasiilias on kõige kõrgem 8,3% ja kõige madalam 5,9%. Eesti puhul on väga hästi näha, kuidas töötus ja inflatsioon üksteist mõjutavad- 2008 aastal on inflatsioonimäär kõrge, kuid töötus madalam, samas 2009 aastal on inflatsioon väga madal ning töötus jällegi kõrge.
laule.Asjaarmastajad- A.Saebelmann;A.Thomson;F.Saebelmann. Nende muusikaline haridus piirdus Cimze seminaris omandatuga K.A.Hermann-Lõpetanud Leipzigi ülikooli keeleteaduse, töötas TÜ õppejõuna. Andis välja laulu ja mängu lehte. Tutvustas muusikalisi teadmisi eesti rahvale. Kogus rahvaviise ja oli helilooja ,,Kungla rahvas". Kutselised heliloojad- J.Kappel- esimene kutseline helikunstnik. Lõpetas Peterburi konservatooriumi. Jäi Peterburi elama ja puutus Eestiga kokku vaid laulupidudel. Seetõttu eesti muusikat eriti ei mõjutanud. M.Härma-Lõpetas Peterburi konservatooriumi. Tõstis eesti muusika kunstitaset ning värskendas rahvalikku vaimu. Oli helilooja ja koorijuht. Asutas segakoori."Pühendan kõik kallile""Meeste laul". K.Türnpu- Lõpetas Peterburi konservatooriumi. Oli Tallinna Meestelaulu Seltsi koorijuht. Lõi Lauljate Liidu. Rahvaviisid vastu ei tundnud ta erilist huvi. Kogu ta looming kuulub eesti kooridele. ,,Lahkumise laul""Valvur".
Eestimaa: ·idapoolsem paik - Narva linn (280 13/ ip ·lõunapoolseim paik - Naha talu, mis asub Peetri jõe ääres Mõniste vallas Võrumaal 570 30/ pl ·läänepoolsem paik - Nootamaa laid Saaremaa läänerannikul (210 46/ ip), mandriosas Ramsi neem Noarootsi poolsaarel (230 24/ ip) ·põhjapoolsem paik - Vaindloo saar Soome lahes, mandriosas aga Purrekari neem Pärispea poolsaare tipus, 590 40/ pl Lääne-Euroopas on Eestiga samal laiusel Kesk-Rootsi ja Lõuna-Norra. Loodusgeograafilisest aspektist on Eesti koos teiste Läänemere rannikumaadega parasvöötme põhjaosa ja Ida-Euroopa lauskmaa läänepoolsem ning ühtlasi merelisem osa. Lähtudes eeltoodust on Eestile iseloomulikud järgmised tunnused: ·mereline asend Läänemere rannikul; ·vanema paleosoikumi setete esinemine pealiskorras; ·kvaternaarsete jäätumiste ning Läänemere veepinna kõikumiste tähtis osa pinnamoe kujunemisel;
teiste rahvaste kultuurist, tutvustab erinevusi eestlaste ja taanlaste kommete ja traditsioonide vahel. Näiteks kõik intervjueeritavad, kelle käest küsida mõnda erinevust Eesti ja Taani vahel, tõid peamiseks erinevuseks riigilipu kasutuse. Kõik väitsid kui ühest suust, et riigilippu lehvitatakse igal pool: sünnipäevad, riigipühad, lemmikloomade sünnipäevad, ülikooli lõpetajate aksesuaaridena, tortide peal ning aiakaunistustena. Võrreldes Eestiga on nende jaoks lipp suure au sees. Positiivseks aspektiks on kindlasti võimalus omandada uus keel ning ka erinevad huvitavad õppekavad, sest Taani haridussüsteem erineb Eesti omast mõnetigi. 1.1. Taani kuningriigi kultuur ja eluolu Taani paikneb Jüüti poolsaarel ja 474 saarel ning tema pealinn on Kopenhagen. Taani pindala on 43 094 km². Taanis elab 5 602 600 inimest ning tervelt 130,3 inimest elab ühel km². Riigikeeleks on taani keel ning rahaühikuks on kroon
3) Kuidas kutsuti keisrit, kuidas kirikupead? Millega paistis oma valitsemisajal silma Justinianus I ? 4)Iseloomustage elu Konstantinoopolis. 5) Bütsantsi kultuuri iseloomulikke jooni. 5. Suured maadeavastused: 1) põhjused 2) eeldused 3) varasemad maadeavastajad enne 15.saj. 4) Nimetage 5 tuntud maadeavastajat koos avastatud paigaga omal valikul (15.-17. sajandist). 6. Maadeavastuste mõju Euroopa arengule (vt. õpikust) 7. Eestiga seotud Vene kuulsad maadeavastajad: Fabian Gottlieb von Bellingshausen , sünd. Saaremaal 1778, surnud Kroonlinnas 1852, uuris Antarktika vetevälju, oli sõitnud ümber Antarktika , panemata küll kordagi jalga jäisele kontinendile. Adam johann von Krusenstern: baltisakslane, sünd. 1770 Hagudis, surnud 1846 Kiltsis Virumaal. Juhtis esimest Vene ekspeditsiooni, mis ületas ekvaatori ning seilas ümber maailma. Uuris Kamtsatka poolsaart. Ferdinand v
XXXXXX XX eriala XXX EESTI JA INIMÕIGUSTE KOHUS Referaat XX 2012 SISSEJUHATUS Valisin antud teema kuna sooritasin praktika Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas. Seal ilmnes minu huvi Eesti kohtusüsteemi vastu ning selle jätkuks soovisin tutvuda inimõiguste kohtu põhimõtetega. Tahtsin täiendada oma teadmisi ja teada saada, mis asutus see on ja kuidas see on seotud Eestiga. Leidsin materjali teema kohta raamatust ,,Inimõigused ja nende kaitse Euroopas" (Uno Lõhmus) ja Internetist välisministeeriumi kodulehelt. Raamatus oli põhjalikult kirjeldatud Euroopa Inimõiguste Konventsioonis inimõigusi ja põhivabadusi. Selleks, et teada oma õigusi ja osata neid kaitsta, ei piisa konventsiooni lugemisest, vaja on tunda ka inimõiguste kohtu praktikat. Inimõiguste kohtu lahendid on abiks kaebuse koostamisel ja arusaamiseks, millal pole mõtet kohtusse pöörduda.
Riigi pinnamood lk 3 Pinnamoe mõju majandusele lk 4 Maavarad lk 4 Asend laamtektoonikast lähtudes lk 4 Loodusõnnetused lk 4 Peamised kliimat kujundavad tegurid lk 5 Kliima üldiseloomustus lk 5 Riigi geograafilise asendi mõjud kliimale lk 5 Kliima võrdlus Eestiga lk 6 Üldise majandustasemega seotud õhu prbobleemid lk 6 Suuremad ilmastikukatastroofid lk 6 Üldhinnang veevarudele lk 6 Suuremad jõed ja järved lk 6 Jõgede peamised toiteallikad ja kõikumine lk 7 Üleujutused lk 7 Pinnaveekogude vee kasutus lk 7 Veekogude puhtus lk 7
Kell näitas südaööd, kui leping sai lõpuks valmis. Mõlemad osapooled kirjutasid sellele alla, olles päris purjakil. Kui see tehtud, sai Eesti päranduseks Venemaalt 15 miljonit kuldrubla ja paljud eestlased võisid oma kodumaale tagasi pöörduda. Venelased pidid tunnistama Eesti iseseisvumist ja seda tehti tingimusteta. Venemaa üritas pidevalt käkke keerata, mis aga neil läbi ei läinud. Lenin ütles, et rahu sõlmimine Eestiga on aken Euroopasse, mis on rajatud tööliste poolt. Tartu rahu on Eesti Vabariigi sünnitunnistus.
Näiteks mitmekesistub nende tööturg: migrandid on nõus töötama raskematel töödel väikse palga eest. Selline tööjaotus paistab praegusel hetkel väga hästi välja Eesti ja Soome näitel. Tuhanded ja tuhanded eestlastest mehed on viimaste aastate jooksul Soome tööle läinud. Kuna kodumaalt lahkunud on peamiselt noored, pole neil kõrgharidust ega teadmisi. Seega saavad nad töötada vaid oskustöölistena, näiteks ehitusel. Eestiga võrreldes on nende palgad küll suured, kuid Soome riigi jaoks mitte. Seega on selline rahvastikuränne Soomele kui sihtkohariigile kasulik. Kuid igal plussil on omad miinused samal ajal, kui eestlased odavalt tööd teevad, suureneb tööpuudus soomlaste endi seas. Arvan, et tegelikult on rahvastikuränne pigem positiivne nähtus. Immigrandid saavad töökogemusi, õpivad nii keelt, kui tundma ka erinevaid kultuure. Kuna inimesed õpivad igast
EESTI MAASTIKUD: LÄÄNE - EESTI SAARESTIK ÜLEVAADE Lääne-Eesti saartel on Eesti kõige merelisem kliima, mida iseloomustavad pikk soe sügis, pehme talv, hiline ja jahe kevad, tugevad tuuled, suur päikesepaiste kestus ning väike sademetehulk. Eriti kuiv on kevadsuvel. Kaua jäävabana püsiva mere tõttu on veebruari keskmine õhutemperatuur Saaremaa ja Hiiumaa läänerannikul 34°C võrra kõrgem kui Ida- Eestis. Püsiv lumikate tekib alles jaanuari algul ja kestab märtsi teise pooleni. Haruldased pole ka talved, mil püsivat lumikatet ei kujunegi. Öökülmadeta periood on saartel kuni kaks kuud pikem kui Kesk-Eestis. PINNAMOOD Lääne-Eesti saared on, võrreldes Mandri-Eestiga, merest suhteliselt hiljuti kerkinud. Neil domineerivad paetasandikud ja merelise tekkega pinnavorme. Levinud on ka merelahed, mis maa tõusu tõttu on oma sideme merega kaotanud, neid nimetatakse ranna- või riimveelisteks järvedeks (näiteks Mull...
Kogub kiiresti kuulsust tuntutelt inimestelt nagu Madonna. Lahendus spordile ja vabale ajale. Kus asuvad (suuremad) tütarettevõtted? Millistesse riikidesse/piirkondadesse on laienenud? Kas päritolumaal eksesteerib veel reaalne tootmine? Tütarettevõte PUMA Energy asub Genoovias, Sveits. Edasi on laienenud näiteks Aafrikasse, Kariibidele, Baltimaale, Aasiasse jne. Eestis tuntakse PUMA Energyt ALEXELA kütusefirmana. Kas firmal on sidemeid Eestiga? Eestis on PUMA esindus ning mitu puma poodi. Ka PUMA tütarfirmal on Eestis sidemeid. Viimaste perioodide majandusnäitajad- kuidas firmal läheb, mida võiks tulevikuks ennustada? 2011 talviste andmete järgi, et ennustab ilusat kasumit 2011. aastaks. Tugeva tõusu tegi läbi käive, mis kasvas 28%, 623 miljoni euroni, kasvades enim Ladina-Ameerikas. Puma prognoosib, et kasum tõuseb sel ja tuleval aastal protsentuaalselt
Ordul ei ole oma laulukoori Ordul ei ole oma kindlat ordurüüd Ordu liikmed tegutsevad vastavalt oma ettevalmistusele ja paavsti korraldusele misjonitöös, noorsoo koolitamisel, vaeste, haigete ja vangide eest hoolitsemisel. Ordu liikmete välimus Ordusse võeti ainult meeldiva välimusega, agaraid ja kõneosavaid mehi. Ordu täisliikmeks sai alles paarikümneaastase katseaja järel. Täisliige andis tõotuse kuuletuda tingimusteta paavsti käsule. Side Eestiga ja levik maailmas Poola kuninga loal saabusid linna 1583. aastal jesuiidid ja rajasid Toomemäe jalamile Maarja kiriku lähedusse oma õppeasutuse, jesuiitide kolleegiumi. 1585. a trükiti Vilniuses eestikeelne katoliku katekismus. Paavsti käsul saadeti jesuiidid misjonäridena ristiusku jutlustama Indiasse, Hiinasse, Jaapanisse ja Lõuna-Ameerikasse. Kõikjal saavutasid jesuiidid tohutut edu. 1583. aastal märtsis pandi alus Riias jesuiitide kolleegiumile. Joonistus Tartust 17. sajandil.
indexmundi.com/switzerland/age_structure.html 5. Aastal 2014 alla 15a kodanike arv on ligikaudu 1,2 miljonit, nendest 15,8% poisse ja 14,5% tüdrukuid. Tööealiste kodanike arv on ligikaudu 5,4 miljonit, nendest 68,7% meessoost ja 66% naissoost. Vanemaealiste arv on ligikaudu 1,4 miljonit, nendest 1,5% meessoost ja 19,5% naissoost. Naiste keskmine eluiga on 84,8a. ja meeste keskmine on 80,1a. Mis on oluliselt kõrge vanus võrreldes näiteks eestiga. Viimase kümne aastajooksul on sündimus suurenenud 9,9 protsendilt 10,3 protsendile, sündimuse suuremad langused toimusid aastatel 2004-2006 ja 2010-2012. suremuste protsent on selles ajavahemikus jäänud peaaegu samaks 3,8 protsendilt langenud 3,7 protsendile. Viimase 10 aasta sündinud poiste ja tüdrukute suhe on 1,6/1. Täiskasvanud naisi on riigis vähem kui mehi, seda põhjustab suur sündimus, vanemate inimeste soolises
Tallinna Teeninduskool Eesti majanduse hetkeseis Referaat Marlin Kroon Ko15-KE 2016 Eesti majanduse hetkeseis on rahuldav ning seda on oodata ka lähikuudel, kuid majanduskasvu pidurdavad euroala majandusprobleemid ja Venemaa-Ukraina konflikt, näitab Konjunktuuriinstituudi (EKI) kolmanda kvartali uuring. Konjunktuuriinstituudi küsitletud ekspertide hinnangul kasvab Eesti majandus sel aastal 2,0%, eratarbimine 3,5% ja tarbijahinnaindeks 0,2%. Selle aasta keskmiseks brutopalgaks prognoosib EKI 1000 eurot ning töötuse määraks 7,5%. Ekspordi maht on EKI prognoosi järgi 12,3 miljardit eurot ja impordi maht 13,3 miljardit eurot. Eesti majanduse edasine käekäik sõltub EKI teatel suuresti meie ekspordipartneritest, kes kõik (va Venemaa) ootavad aasta teisel poole majanduse üldise olukorra paranemist. Ettevõtjad peavad suurimaks probleemiks endiselt kvalifitse...
Kõigepealt said maad Vabadussõjas silmapaistnud sõjamehed, seejärel ülejäänud soovijad. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega, kadusid varasemad teravad vastuolud ning tekkis Eesti Vabariigile lojaalne omanike kiht. 2. Kuivõrd mõjutas Venemaa poliitiline olustik Eesti majadusarengut 1920. aastatel? Näited! Eriti rängalt mõjutas majandust aga Venemaa tegevus, kes poliitilistel motiividel kärpis järsult majandussidemeid Eestiga. *Vene tellimused elustasid metalli- ja paberitööstuse. *Vene transiit soodustas kaubandusarengut. 3. Millised asjaolud tagasid majandustõusu Eestis 1920. aastatel *orienteeruti Vene turult ümber Euroopa turule *tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus *riik aitas kaasa ühistegevuse arendamisele 4. Eesti Vabariigi põhiseafused. 1920, 1934, 1938? Olulised punktid ja erinevused. Põhjused, miks oli vaja uut põhiseadust.
Minu Eesti Eesti on minu armas väike kodumaa, kus ma olen sündinud ja kasvanud. Olen põline eestlane ja selle üle uhke. Eestlastel ja Eesti riigil on küll palju puudujääke, kuid teist nii ilusat maad ei ole. Meil on palju ilusat metsa, reostamata loodus, puhas õhk ja neli aastaaega. Eesti riik on väga noor. Viimasest iseseisvumisest on möödas vaid 22 aastat. Mina sündisin vabasse Eestisse, kuid minu vanemad ja vanavanemad on mulle palju rääkinud ajast, mil võimul oli veel Nõukogude Venemaa. Minu ema oli pioneer ja vanaema töötas kolhoosis. Vanaisa tegi koostööd Vene miilitsaga ja isa oli Vene sõjaväes. Nemad said osa sellest ajast, millest meie räägime praegu kui Eesti ajaloost. Võib öelda, et minu juured on kinnitunud eesti mulda, sest minu esivanemad on just siin elanud ja tänu neile oskan ma väärtustada elu vabas Eestis. Minu kodumaa on väga ilus. Sügisel on teeääred täis värvilisi lehti, t...
Valiku langetasin selle järgi, et see asub kesklinnast vaid kilomeetri kaugusel, seal on bassein ja see on üpris mõistliku hinnaga. 5.Teekond lennujaamast hotelli on 21 km ja google järgi saab selle läbida 26 minutiga. Seega telliksin ma seal takso ja läheksin hotelli, ka enamus kohalikke sõidavad minibuss-taksodega, sest need on väga soodsad. Hiljem kesklinna minnes läheksin ma jala, sest mu hotell asub kesklinnale üpris lähedal. 6.Kaplinna ajavöönd on GMT +2 ehk on Eestiga samas ajavööndis. 7. Lõuna-Aafrika Vabariigis kehtiv rahaühik on rand (ZAR). 1euro=17,75 randa 8. Kaplinnas peaks inglise keele oskusega hästi hakkama saama. Nagu eespool mainitud on riigis kasutusel 11 keelt, kuid levinumad on inglise ja afrikaani keeled. 9.Vaatamisväärsused: Raekoda – asub Greenmarket väljakul, kus on 17. sajandi hollandi ja flaami maalikollektsioon. Castle of Good Hope –Hea Lootuse loss on Lõuna-Aafrika vanim ehitis. Kirstenboschi botaanikaaed
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Joonas Laanela 9B klass Läti referaat TALLINN 2008 Läti Läti (läti keeles Latvija) on vabariik Euroopa kirdeosas. Läänemere-äärne Läti on üks kolmest Balti riigist. Riik piirneb põhjas Eestiga, idas Venemaaga, kagus Valgevenega ja lõunas Leeduga. Läti ala moodustab osa Ida-Euroopa lauskmaast. Ta on kaetud liustikusetetega, millest mõned on moodustanud künkaid. Lääne-Lätis on Kurzeme kõrgustik, mis ulatub üle 180 m üle merepinna. Kirde-Lätis on Vidzeme kõrgustik, millel on üle 300 m ulatuvaid tippe, millest kõrgeim ja ühtlasi Läti kõrgeim on Gaizikalns (312 m). Kagu-Lätis on madalam Latgale kõrgustik, kus leidub palju väikesi järvi. Enamik maast on madalik
meile tütar Ludmilla. Sveitsis sündis meil 1910. aastal teine poeg Soulima ja 1913. aastal tütar Maria Milena. Viimase raseduse ajal avastati Katerinal kahjuks tuberkuloos. 1920. aastal kolisime Prantsusmaale. 1934. aastal haigestus tuberkoloosi ka Ludmilla ja ka mina ise. Ludmilla suri 1938. aastal, Katerina aasta hiljem. Mina veetis haiglas viis kuud. See oli minu elu raskeim aeg. On teil olnud ka mingeid kokkupuuteid Eestiga? Jah, ikka on. 1937. aastal juhatasin ma Estonia teatris enda ja Pjotr Tsaikovski muusikat. Milline on teie muusikaline käekiri? Mulle meeldib kord, seda ka muusikas. Mu muusika ei ole romantiline, pigem isegi irooniline. Mind huvitavad kõlaefektid, mitte ilu. Olulisim muusikaline väljendusvahend minu teostes on rütm, loominguline protsess algab rütmiidee leidmisest. Rääkige paari sõnaga mõnest oma teosest? Hmm, no võtame siis balleti "Petruska"
rahvaste ja ühiskonnakihtide esinduskogu, mis pidi uue seadustiku läbi arutama. Peagi selgus, et igal ühiskonna kihil olid oma huvid ning keisrinna soov kehtestada kõiki alamaid ühtviisi rahuldavaid seadusi osutus teaostamatuks. Ka aadelkonna hulgas ei valitsenud alati kooskõla. Pärast poolteist aastat kestnud kooskäimisi saatis Katariina II saadikutekogu laiali, ilma, et see oleks ainsatki seadust vastu võtnud. Kuidas on seotud Eestiga? Tema valitsemisajal asutati Eestis Paldiski ja Võru linn ja maakond. Tartus ehitati raekoda ja Kivisild. 1764.aasta suvel sooritas Katariina II suure saatjaskonnaga reisi Eesti- ja Liivimaale. Pikkemalt peatuti Tallinnas. Külastati ka ehitatavat Paldiski sadamat. Keisrinna õõbis mmitmes Eesti mõisas. Kaasaaegsete kirjeldust mööda olevad Saare mõisa park olnud kaunistatud värviliste tuledega, mis moodustasid keisrinna nime. Hommikul olevat Katariina II
Eduard Tubin (1905- 1982) Sündinud Peipsi- ääres Kallastel. Vanem vend oli kooliõpetaja, mängis kaasa orkestris. Tänu vennale hakkas Tubing muusikaga tegelema: alustades plokkflöödist. 1920. a. tuli ta Tartusse ja astus Tartu Õpetajate Seminari, valmistudes saama kooliõpetajaks. Samal ajal juhatas Tubin kooliorkestrit. 1924. a. astus paralleelselt Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, kus esialgu alustas oreliõpinguid. Hiljem jätkas Elleri kompositsiooniklassis. 1926. a. lõpetas seminari ja suunati tööle Nõosse, kus ta töötas algklasside õpetajana matemaatika ja laulmise alal. 1930. a. lõpetas Tubin Tartu Kõrgema Muusikakooli. Kõige selle kõrval tegutses Tubin ka koorijuhina ja kirjutas üsna palju helitöid. 1930. a. asus elama Tartusse. Töötas Vanemuise teatri juures, olles dirigent. Juhtis muusikalavastusi. Kahel korral käis Saksamaal ja Viinis. 1944. a. 21. sept jõudis Tubin perekonnaga Rootsi. 1945- 1972...
riigi saatust. Arvan , et riigi ühtsus on siiski mõjutatav ja elanikest endist sõltuv põhjus, seda tõestab juba seegi, et nüüdseks on Eesti ühtsem ja seeõttu vältinud ka hulgaliselt probleeme ja rahva abiga teinud palju õigeid otsuseid. Eesti võite ja kaotusi oleks kindlasti tasakaalustanud ka rohke ja aktiivsem väljaõpe, mis paraku jäi sel ajajärgul liialt kesiseks. Võrreldes taas nüüdse Eestiga, siis meie elu on hetkel rahulikum, seda kindlasti tänu selllele, et me oleme garanteerinud endale tagala- igal aastal saavad tuhanded Eesti noormehed sõjalise ettevalmistuse kaitseväes. Tooksin veel ühe eestlastest endist sõltuva põhjusena välja selle, et Eestimaal tol ajal elanud inimesed, ei suhelnud ega arendanud koostööd oma naaberriikidega, kes oleksid olnud üks plussplunkt tagalas. Paraku aga oli see eelis tol ajal olemata.
Argentiina Argentiina asub Lõuna-Ameerikas ning riigi pindala on 2 766 890 km² ja rahvaarv 43 417 000 (2015 aasta seisuga). Seega on rahvastiku keskmine tihedus on 16 inimest km2 kohta. Võrreldes Eestiga on see väiksem näiteks, meie riigis on see 29in/km2. Argentiina kõige tihedamalt asustatud ala on just pealinnna Buenos Aires ja riigi keskosast liikudes põhja poole. Buenos Aires asub La Plata lahe kalda ääres. Tihedat rahvastiku tihedust soodustab lahe kaldal paiknemine, paremad töövõimalused linnas, soe kliima, tasane maapind jne. Kõige hõredama tihedusega ala on Argentiina lõunaosa. Üks põhjus hõreda rahvastiku tiheduse taga on külm kliima
sündmusi, mis on alguse saanud tohutust vihaõhutamisest. Näiteks süüdati alles hiljuti Vao külas oleva pagulaskeskuse hoone, kus viibisid ka väiksed lapsed. Seda uudist kuuldes olin šokeeritud, et keegi meie kaasmaalastest on tõesti valmis minema nii kaugele. Pagulane on sõjapõgenik, jäädes seejuures siiski inimeseks. Isik, kes taolise kuriteo toime pani, on ilmselt kaotanud viimsegi inimlikkuse ning taktitunde. Taoline juhtum ei piirdu kahjuks vaid Eestiga, kuna veidi aega hiljem kordus ajalugu Saksamaal, väikses linnas asuvas pagulaskeskuses, mille süütamise tagajärjel sai vigastada palju inimesi. Meie rahvas on mures Eesti tuleviku pärast ning kardetakse seda, kas meie keel ning kultuur veel paarikümne aasta pärast eksisteerib. Oleme harjunud süüdistama sõjapõgenikke vägistamistes, vene keelt kõnelevaid eestlasi meie keele rüvetamises, homoseksuaalseid inimesi abielutava rikkumises ning leidma muid absurdseid etteheiteid
on levinud üks lugu. Kristjan Jaagu vanematel oli väga vähe raha ja K. J. ei saanud alati kodust Tartusse ülikooli postihobustega sõita. Et ta siiski väga tahtis ülikoolis käia, astus ta mõnikord jala Riiast Tartusse. Riia ja Tartu vahemaa on umbes 200 km. Tartu Ülikool 1819. a. astus Kristjan Jaak Tartu ülikooli usuteadust ja filosoofiat õppima. Ta õppis siin ainult ühe aasta, sest ta tervis muutus halvaks, ülikool jäi pooleli Sidemed Eestiga Vaatamata lapsepõlvele Lätimaal pidas Kristjan Jaak enda jaoks tähtsaks Eestit Ta oskas hästi eesti keelt vanemad Isa Jaak oli pärit Eestist Viljandimaalt. Ta töötas Riia Jakobi kiriku kellamehe ja köstrina Ema ei olnud eestlane, tõenäoliselt oli ta läti või leedu päritolu Kristjan Jaagu kõige ilusamad read eesti keeles ja eesti keelele. Luuletus „Kuu“ Seesama tekst on Tartus Toomemäel
venekeelsete gruppide tekkeks, kel puudusid võimalused toime tulla eestikeelses ühiskonnas, kus kultuur ja traditsioonid olid au sees. Just sel põhjusel on loomulik, et vene koolides on pidevad ümberkorraldused õppesüsteemis ja õppekavas et tagada ka vene noorukitele kõikide eakaaslastega võrdsed võimalused. Vene koolide üleminek eestikeelsele õppekavale on olnud keeruline, õpe peaks 60% vältel toimuma eesti keeles ning kuna paljud noored ei seosta oma tulevikku Eestiga, siis ei pingutata kohaliku keele õppimise nimel. Halb keeleoskus loob omakorda eelduse tulevikuks, kus mitte eesti keele oskajatel on raskem lõimuda keskkonda ning leida head tööd. Lisaks sellele, et õpilased pole motiveeritud, toimub vene koolides õppetöö liialt ainekeskselt, õpitavat ei tehta huvitavaks ning seletamisel kasutatakse liialt raskeid eestikeelseid termineid, mis pole õppijatele tähenduslikud. Haridusametil tuleks vene koolides rakendatav õppekava
Lipp Jõhvi linna Vapp Jõhvi valla vapp Villu Mikk 5 Põnevaid fakte Üle poole elanikest kõnelevad emakeelena vene keelt Jõhvis asub Eesti Kontserdi uusim konsterdimaja Suvel on Jõhvis kõige kõrgem õhutemperatuur ning talvel kõige madalam võrreldes ülejäänud Eestiga Jõhvi asub 8km kaugusel Soome lahest Sama kaugel asub ka Eesti kõrgeim juga Valaste juga Villu Mikk 6 Rahvaarvu muutus Aasta Rahvaarv Rahvaarv 1897 828 18000 16000 1917 1300 14000 12000
kirjutada alla vastastikuse abistamise ettepanekule, mida praegusel ajal tuntakse baaside lepingu nime all. Lepingu kohaselt pidi Eesti territooriumile tulema NSVL sõjaväebaasid(Saaremaa, Hiiumaa ja Paldiski, kokku u 25 000 NSVL sõdurit). Keeldumise korral oleks NSVL kasutanud Eesti vastu jõudu, Eesti juhtkond otsustas NSVL nõudmised vastu võtta. 28. septembril 1939.a. kirjutati vastastikuse abistamise lepingule Moskvas alla ja juba 18. oktoobril jõudsid Punaarmee sõdurid Eestisse. Peale Eestiga lepingu sõlmimist, tehti samasugune leping ka Läti ja Leeduga. Kuid, kas Eesti Vabariigil tegi õigesti, et NSVL vastu ei hakatud? Trivimi Velliste ütles, et Päts ja Laidoner tegid väga hästi, et nad vastu ei hakanud. Et see oli ainuvõimalik ja ainuõige variant. Seda arvamust temaga jagan ka mina, et lepinguga nõustuda oli õige. Kui Eesti oleks NSVL sõjaliselt vastu hakanud, siis arvan, et meie kaotused oleks olnud väga suured
5. Mida saab teada tema vanavanematest? Üks vanaema elab ja teine on surnud Üks vanaisa on surnud Mis on juhtunud vanaisadega? Saadeti Siberisse ja sealt tagasi ei tulnud, (surnud) 6. Mis oli tollaste koolilaste elus laupäeviti teisiti kui tänapäeval? Lapsed käisid laupäeviti koolis 7. Millised olid tollaste laste ihaldatud rõivad ja jalatsid? Puukotad 8. Kes oli kosmonaut? Lendas raketiga kosmosesse (Juri Gagarin) Kuidas olid nõukogude kosmonaudid Eestiga seotud? Kosmonautidel oli suvila Eestis, üks katselendur oli eestlane 9. Milliseid ühiseid ettevõtmisi pioneerid korraldasid? Käisid matkamas, mängisid mänge, lõkkeõhtud 10. Nimeta raamatus esinevaid nõukogude automarke. Volga, Niva, Ziguli, Moskvits, ZaparoZets, 11. Mida ja kuidas söödi koolilõunat? Lõuna kestis 10-15 min. neljapäeviti oli kalapäev 12. Kust otsisid pioneerid endale kirjasõpru? Kirjasõpru sai ajakirjast ,,Säde" 13. Kuidas tähistati jõule?
Olemasolevad lepingud: viisavabadusleping, tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping, kultuuriekspertide vahetamise kokkulepe. 5 Plussideks Euroopa Liidu liige, viisavabadus, ajavahe. Miinusteks kõrge sisenemisbarjäär rahvusliku eneseuhkuse osas (ei võeta välisettevõtteid omaks) ning ei ole väga aktiivsed suhted Eestiga. 6.3 Austraalia Eesti kodanik ei vaja Austraaliasse sisenemiseks viisat, kui reis toimub turismi eesmärgil või äriasjus. Eestil on Austraalias peakonsul ja saatkond. Eestil on Austraaliaga väga head suhted. Kaubavahetus Austraaliaga on olnud ebastabiilne. Kui eksport on aastatega kasvanud, siis impordi osas on toimunud tagasiminek. Alates 2005. aastast on toimunud tagasiminek ning 2007.a. oli Austraalia Eestile 54. ekspordi- 60. impordipartner.
1890. aastal lõpetasid kirjavahetuse mida helilooja raskelt üle elas. Süvenes üksindus ning lootusetuse tunne mis kajastus tema viimaste aastate teostes. 12. Mussorgski klaveripalade tsükkel „Pildid näituselt“ on inspireerinud paljusid XIX-XX sajandi heliloojaid ja interpreete. Keda? Mis seda võis põhjustada? kuulsaima orkestreetitud versiooni autor on Prantsuse helilooja Maurice Ravel. elektroonilise variandi autor Isao Tomita. 13. Tšaikovski ja tema seosed Eestiga. Kajastusi muusikas, eesti juurtega, või Eestiga seotud Tšaikovski lähikondsed ( Karell, Jürgenson, vend Anatol, "Kallis Mari" ). Instrumentaalpala “ Mälestusi Haapsalust” 1867. a. juunis saabus Peterburist Haapsallu aurikuga. Tuli koos oma venna Anatoliga, et minna Pjotri kaksikvenna Modesti juurde. Viibis ka Haapsalus, kus tema mälestuseks on rannas pink, millesse oli rajutud rahvaviis”Kallis Mari”. Seda rahvaviisi kasut ta oma 6
Mõlemad maalid on kaotanud osa oma originaaliväärtusest ülemaalingute ja radikaalse restaureerimise tõttu. Tihti on tuvastamata portreteeritud isikud, mis ärgitab otsima "tallinlasi". "Tundmatut Daami" Viinis (samuti Kunsthistorisches Museum) peetakse seotuks Kastiilia Isabeli õukonnaga, aga "Mees nelgiga" (see lill võib viidata kihlumisele) Paul Getty muuseumis ei näi seda olevat. Keda kujutab "Mehe portree" Castello Sforzescos Milanos? Ilmselt võib Eestiga ühendada vanema mehe portree Haagis (Mauritshuis) ja noore, punase mütsiga mehe pildi Detroidis. Neid maale dateeritakse 1510. ja 1512. aastaga, mis mahuvad Michel Sittow' Tallinna perioodi. Neutraalsel taustal, nagu Sittow' puhul ikka, kujutatud isikud ei ole ilmselt õukondlased; üks on vahest kaupmees, teine käsitööline. Noormees vaatab meile otsa terase pilguga, mis võiks kuuluda oma Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasium Katrin Rüütle
Kordamiseks. Teine maailmasõda 1.sept 1939- 2.sept 1945 1. Riigid, kes sattusid Saksamaa võimu alla enne Hitleri kallaletungi NSV Liidule. Poola- eelnes provokatsioon nn. Gleiwitzi insident: august 1939 õhtul ründasid Poola mundris mehed Saksamaad Gleiwitzi raadiojaama Poola piiri ääres. Kallaletungis süüdistati Poolat. Samal ööl alustasid Saksamaa lennukid Poolale rünnakut. Norra, Taani- pidid saama platsdarmiks edasistele vallutustele. Taanile tungiti kallale 09.04.1950, samal päeval jõuti ka Norra aladele. Taani vallutati ühe päevaga, Norrale tulid appi Suurbritannia väed. Norra vastupanu oleks võinud olla efektiivsem, kuid seda nõrgestas 5.kolonn (sisemine vaenlane, selleks oli Quisling) Holland, Belgia, Luksemburg- 10.mai 1940 tungisid Saksamaa väed Hollandi, Belgia ja Luksemburgi territooriumile, kaugema eesmärgiga vallutada Prantsusmaa. Kallaletungile eelnes provoka...
koostööd logistika, transpordi ja transiidi vallas. Eesti Logistikaklaster on ühisprojekt, mis keskendub liikmete rahvusvahelisele turundusele ja Eesti logistiliste eeliste tutvustamisele sihtturgudel. Klastri projekti toetab 12,8 miljoni krooniga EAS Euroopa Regionaalarengu programmi raames. Hiinlased vahetavad kaupa läbi Eesti sadamate ja suunavad need omakorda rajatavate ladude ja jaotuskeskuste kaudu edasi lõpptarbijale. Transiidikoostöö Eestiga on Hiinale hea, kuna see vabastab suuremad piirisekeldused. Antud võimalus annab Hiinale läbi Muuga ja Sillamäe sadama suunata edasi kohapeal ümberpakitud ja lõpptarbijate vajaduste järgi komplekteeritud kaubasaadetised. Hiina selpuhul aga investeerib Eestisse ja annab võimaluse Eesti sadamate ning transiidivõimaluste kasutamist Hiina firmade poolt. Kuid meretranspordiga kaasnevad ka ohud: · terav konkurents naaberriikidega ja omavahelise koostöö puudumine,
4) Millistes Euroopa linnades võib leida parimaid näiteid juugendlikust arhitektuurist? Barcelona, Pariis, Brüssel, Glascow, Helsinki, (Chigago). 5) Kes oli tuntud Austria kunstnik, kelle maalides leidub juugendlikku stiliseerimist? Gustav Klimt 6) Mis suunas arenes Eesti kunst 19-20. sajandivahetusel? Samas suunas mis Euroopa kunst, palju mindi õppima kunsti Pariisi. 7) Mis stiilid valitsesid Eesti arhitektuuris 19-20. sajandivahetusel? Juugend 8) Kuidas on Eestiga seotud kuulus Soome arhitekt E.Saarinen? Tegi Tallinna linnaplaani, tema tehtud on maja draamateatri vastas ja trammipargiklubi hoone. 9) Mis teeneid on A. Laikmaal Eesti kultuuri ees? Levitas kunsti, õpetas kunsti- rajas esimese kunstikooli, korraldas eesti keelseid näituseid. 10) Mis tehnikat A.Laikmaa kasutas, nimeta tema teoseid? Tegi pastellmaale, tuntuim maal ''Lääneneiu'', ''Itaalia poisike'' 11) Milliseid teemasid ja kuidas lahendas oma loomingus E.Munch?
Eestlaste elutingimused kujundas jääaeg Arutlus Maa ajaloos on olnud mitmeid pikki jääaja perioode, kus mägedest tulevad suured liustikud alla ja katavad suured ma aalad. Nii on jushunud ka Eestiga, kuhu tuli jää skandinaavia mäestikest. Preagu elame me kahe jääaja vahelisel perioodil, mis on soe ja elamiskõllik. Eesti alad said jääst täiesti puhtaks tegelikult alles 13 000 11 000 a eKr. Kuid siiski on jääaja mõjusid tunda ja näha tänapäevani nii maasikus kui ka inimestes. Tänu jääaja maastikukujundustele, tekkisid ka juba IX aastatuhandell eKr Eesti aladel algsed asulad. Jääaeg muutis suuresti Eesti maastikku, näiteks kui jääaeg algas,
Eesti tee iseseisvumisel oli konarlik Eesti tee iseseisvumisele oli konarlik, sest eestlastel tuli seista silmitsi mitmete takistustega. Suures osas segasid iseseisvumist enamlased, kes ei soovinud, et Eesti iseseisvuks. Tsaarivõimu kukutamine 1917. aastal revolutsiooniga andis eestlastele soodsa võimaluse. Kuna endine valitsemiskord kukutati, sai Ajutise Valitsuse esindajaks Eestimaal linnapea Jaan Poska. Eestlased kasutasid seda võimalust ära ning organiseerisid oma poliitilised parteid ja ühtlustasid nõudmised. Eestile autonoomia andmist taotleti Ajutiselt Valitsuselt. Ajutine Valitsus aga tõrkus seda andmast ning eestlased korraldasid 26. märtsil 1917 Peterburis võimsa meeleavalduse, mille tagajärjel oli Ajutine Valitsus sunnitud andma Eestile autonoomia, mis väljendus rahva poolt valitud Maapäevas. Eestis kujunes aga välja kaksikvõim nagu ka Venemaal. Tegelik võim hakkas üha rohkem minema Tööliste ja Soldatite ...
rohkem kui Taanit.Eesti majanduse SKP langes -3,7% peale, kuigi Taanil langes ta -0,8% 2009 majanduslangus süvenes,Eestil majandus langes võrreldes varasema 2 aastaga võrreldes väga kõvasti,samuti Taanil, kuigi polnud see nii tugev.Taani SKP on 2007-2011 aastani olnud palju stabiilsem, kui Eestil, mis võib olla mõjutatud sellest, et 2010 aastal tõusis Eesti skp märgatavalt -14,3 pealt 2,3ni. 2011 aatsal Eesti majandus kasvas ja Taani majandus püsis võrreldes Eestiga jälle üsna stabiilsena 2007 2008 2009 2010 2011 Taani 1,6 -0,8 -5,8 1,3 1,0 Eesti 7,5 -3,7 -14,3 2,3 7,6
rahuldada oma reisikirge. Tutvuda erinevate kultuuridega, inimestega, õppides keeli ja harides ennast, ning muutudes seeläbi sotsiaalsemaks. Kuid reisimiseks peab olema jällegi algkapital ning see kipub jääma pigem unistuseks kui et oleks teostatav. Kokkuvõttes võin öelda, et tänu Euroopa Liidule tunnen, et mul on palju valikuvõimalusi, kas minna välismaale õppima, töötama või lihtsalt reisima. Ma ei tunne, et oleksin Eestis lõksus ja peaksin tulevikus oma elu ainult Eestiga siduma. Peab lihtsalt olema pealehakkamist ning siis on kõik võimalik.
Lisaks e-lahendustele on Eestil ka ilus, puhas ja suhteliselt puutumatu loodus. See meelitab inimesi ka kaugemalt siia elama. Eesti on eriline paik, sest sellest maast on umbes pool metsade all ja umbes kolmandik märgalade all. Meie kodumaal on neli imekaunst aastaaega, mis eristuvad selgelt üksteisest. Kõik ei ole nii ilus nagu paistab. Eesti elatustase on madalam võrreldes lääneriikidest madalam, mis ei meeldi kohe rahvale üldse, kuid võrreldes nende riikidega, mis olid koos Eestiga Nõukogudeliidus on meie elatustase vähekene kõrgem. Selle põhjuseks on ligi 50aastat Nõukogudeliidus veedetud aeg, mis pani meie majandusele piduri peale. Ka mitusada aastat pärisorjuses veedetud aeg on mõjutanud eestlaste vaimset olekut. Me ei saanud korralikku haridust, millega oleksime maailmas veelgi rohkem korda saatnud. Lõppude lõpuks on üpris kasutu minevikku taga nutta, vaid tuleb elada olevikus nig mõelda tulevikule.
Aino Kallas Pille Ülem Muhu Põhikool 9.klass 2014 Andmed Täisnimi: Aino Julia Maria Krohn Varjunimi: Suonio Sünd: 02.08.1878. Sündis: Viiburi läänis, Kiiskilä mõisas, Ida-Soomes Soome-eesti proosakirjanik Kolis eestisse 1903. Perekond Isa Julius Krohn (1835-1888): tunnustatud rahvaluuleteadlane, kirjandusajaloolane, luuletaja ning Helsinki Ülikooli professor. Ema Maria Wilhelmina Lindroos (1841-1917): soomerootslane, Soome Tütarlastekooli esimene juhataja Vend Kaarle Krohn ning õed Helmi Krohn ja Aune Krohn harrastasid kirjutamist Aino Kallas (üheksa kuune) ema Minna Krohniga Koolid ja töökohad 18871894 Helsingi Soome Tütarlastekool Oli seotud Postimehega Kuulus rühmituse "Noor-Eesti" siseringi Abiellu ja lapsed 1900 abiellus eesti rahvaluule- ja keeleteadlase Oskar (Philipp) Kaldaga. Nad said kokku viis last: Virve...
ühiskonnas Püha Jüri Keskaegse inimese maailmavaates oli olulisel kohal ime kui Jumala ilmutus ja pühakuid peeti inimese ja jumala vahetalitajateks. Igal pühakul oli oma huvigrupp, näiteks Püha Jüri kaitses sõjamehi ja talupeogi, Püha Katariina noori tüdrukuid ja filosoofe ning Püha Olav reisivaid ja rändavaid kaupmehi. Kuna pühakuks saadi peale surma peetakse mälestuspäevaks nende surmapäeva. Pühakud on seotud ka Eestiga. Tuntuimad on Neitsi Maarja, Püha Jüri, Püha Katariina, Püha Nikolaus ja Püha Olev. Püha Jüri on rüütlite, sõjameeste ja talupoegade kaitsepühak. Teda tuntakse ka Georgiuse nime all. Ta on märter ja patroon, kelle kultus oli levinud juba kristluse algusajal. Tema kohta on teada ohtralt imetegusid ja legende, mille ajalooline algupära on kaheldav. Püha Jüri on legendi järgi kolm korda surmatud, lõigatud väikesteks tükkideks, maetud sügavale maa alla, kuid
Mittefolkloorsed laulud on omapärased ja huvitavad. On kirjutanud ka filmimuusikat (,,Kevade"). Samuti ooperi ,,Luigelend", soololaule ja laulupeo kantaate. Arvo Pärt (1935-...) Elulugu: Sündis Paides. Õppis Rakveres. 1954 läks Tallinnasse. Õppis Tallinna Muusikakoolis muusikateooriat. Konservatooriumis kompositsiooni. Õppejõud oli H. Eller. 1963-1967 töötas Eesti Raadios. Oli helirezissöör. Alates 1967 on vabakutseline helilooja. 1980 emigreerus Saksamaale. 1991 on tal taas side Eestiga. Elab vaheldumisi Eestis ja Saksamaal. Looming: Ta looming on üsna uuenduslik. Kirjutab oma muusikat erinevates stiilides. 1)Dodekafoonia ehk seeriatehnika (teos algab 12-st helist koostatud helide reaga). 2)Collage. 3)Tintinnabuli ehk kellukeste tehnika. Muusika on seotud religiooniga. Tintinnabuli muusikas on palju pp ja pause. Muusika meenutab mediteerimist. Seal puuduvad kontrastid. Faktuur on õhuline. Esituskoosseis on väike.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
