Pilet 1 Autoriõiguse küsimused Autoriõiguste olemus. Iseseisev õigusnorimistik Eesti õigussüsteemis ja autorile kuuluvate isiklike varaliste õiguste kogum Väljendused versus ideed. Ideed ei saa kaitsta, küll aga väljendust (näiteks teos peab olema väljendatud mingisuguses objektiivses vormis, teose väljendusvorm) Mida tähendab scenes-a- fair doktriin? Üldistamise ja võrdlemise meetod, mis aitab välja selgitada väljendusi, mis ei ole autoriõigustega kaitstavad. Kuidas mõista territoriaalsuse põhimõtet, rahvuslikku reziimi ja enamsoodustusreziimi? Territoriaalsuse põhimõte tähenadb seda, et tuleb kaitsta ainult selliste riikide autoreid, kes on Eestiga ühe ja sama rahvusvahelise lepingu liikmed. Rahvusliku reziimi käsitleb Berni konventsioon Art.5 lg 1, 3 (kuuluvad riigis rahvusautoritega samad õigused) Autoriõiguste tekkimine ja Berni konventsioon. Kaubamärgiõiguse küsimused Rahvusvaheline kaubamärk. Tähis, mis võimaldab eristada ühe...
01.1995). Talle järgnesid Helsingis resideerinud suursaadikud Dáithí O'Ceallaigh (1995-1998) ning Geaoróid Ó Broin (1999-2001). Esimene Tallinnas resideerinud suursaadik oli Sean Farrell (2001-2004). 1920. ning 1930-ndail aastail oli Eesti Vabariigil Dublinis ka auasekonsulaat. Tänaval, millel asus Eesti esimene konsulaat, asub ka praegu Eesti praegune saatkonnahoone Dublinis. 11 Majandussuhted Eestiga Kaubavahetus Iirimaa ei kuulu veel Eesti suuremate kaubanduspartnerite hulka ning arenguruumi kahe riigi majandussuhetes on piisavalt. 2003. a. moodustas Eesti eksport Iirimaale 546,5 miljonit krooni ning import Iirimaalt 484,5 miljonit krooni. Iirimaa oli Eesti kaubanduspartnerite seas 26. kohal. Kaubandusbilanss oli pikemat aega Eesti jaoks negatiivne enam kui kahekordses defitsiidis(-175,7 miljonit krooni)kuni 2002. a. 2003. a. muutus bilanss aga positiivseks: +62 miljonit krooni
1922 NSVL); kes polnud leppinud Eesti iseseisvumisega; kelle eesmärgiks oli impeeriumi taastamine ja kommunistliku maailmarevolutsiooni levitamine. Kommunistide selliseid eesmärke tõendasid verine Vabadussõda; NSVL toetus eesti kommunistidele 1924.a. relvastatud võimuhaaramise katse ajal jne. Ohu vähendamiseks üritati esialgu Nõukogude Venemaaga ajada heanaaberlikku poliitikat. 1920-1922.a. olid suhted küllaltki normaalsed. Venemaale olid sellel ajal head suhted Eestiga vajalikud (Eesti oli tollal peaaegu ainsaks vahendajaks Venemaa ja muu Euroopa vahel). Alates 1922.aastast suhted uuesti pingestusid. 3. Eesti välispoliitika rahvusvaheliste suhete teravnemise tingimustes 1930.aastatel: Alates 1930.aastate algusest teravnesid maailmas rahvusvahelised suhted: - Euroopas suurenes lisaks olemasolevatele (N: Itaalia, NSVL) diktatuuririikide arv (N: natsionaalsotsialistliku diktatuuri kehtestamine Saksamaal 1933)
39- Eesti NSV valitsemine 1944. suvi- Nõukogude võimu taastamine Eestis. Juhtiv koht kommunistlikul parteil, vormiliselt oli kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. ENSV parteikaader koosnes nn juunikommunistidest, Venemaa eestlastest, Eesti laskekorpuse veteranidest, muulastest. Kohalikke eestlasi sõjajärgsetel aastatel vähe. EKP (kommunistide) liikmeskonnas olid madala haridustasemega, hiljem kasvas sest partei kaudu oli võimalik karjääri teha. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, mille partei keskkommitee kinnitas. Nomenklatuuri moodustavad partei keskkommitee töötajad, rajooni- ja linna partei ametnikud majandite juhid, täitevkommitee liikmed. Nomenklatuuri abil kontrollitakse ühiskonda ja selles toimuvat. Parteis toimub sisemine puhastumine heidetakse parteist välja kodanlikke natsionaliste. Valimised- Demokraatia nõukogude m...
2. EESTI HARIDUSE JA KOOLIDE TEKE AMEERIKAS JA KANADAS 2.1. HARIDUSASUTUSTE TEKE AMEERIKAS Enamikes riikides, nii ka USA-s, on eesti kool peamiselt täienduskool, mis on oma olemuselt vabatahtlik. Vanem generatsioon peab seda soovituslikuks, et säiliksid teadmised ja huvi on esivanemate kultuuri kohta. Ent just viimastel aastatel on see hääbuma hakanud, kuna praeguseks on paljud Teise maailmasõja aegsed inimesed elust lahkunud ning nüüd ei ole enam neid, kes oleks Eestiga füüsiliselt kokku puutunud. Praegused noored on ehk kuulnud ja pilte näinud siinsest maast, kuid kui pole isiklikku lähedust, ei ole kõigel sellel ka tähtsust. Tekib olukord, kus argielu on inglise keelne ja ameerika meelne ning Eesti enam-vähem nagu müüt. Seetõttu ongi asutatud sellised täiendavad koolid, milles toimub õppimine paralleelselt teise õppeasutusega. Esimesed taolised koolid asutati 1949. aastal Lakewoodis ja Seabrookis ning 1950.
Hispaania kuningas on 70. aastane Juan Carlos I. 7 4 MAJANDUS 4.1 Üldiseloomustus Jooksevhindades oli Hispaania SKP 2007. aastal 1, 361 triljonit dollarit. SKP inimese kohta oli samal aastal jooksevhindades 33 600 dollarit. Diagrammil on võrreldud Hispaania SKP-d inimese kohta Itaalia, naaberriikide Portugali ja Prantsusmaaga ning ka Eestiga. Diagrammilt näeme, et Hispaanias on SKP inimese kohta kõige suurem (33600 dollarit), kõige väiksem SKP inimese kohta on Eestis ja Portugalis (21800 dollarit). 8 Gini indeks, mis kirjeldab tulude jaotuse ebavõrdsust, on Hispaanias 2005 aasta seisuga 32. Diagrammilt on näha, et kõige suurem on Gini indeks Portugalis (38,5), mis tähendab, et tulud on seal kõige ebavõrdsemalt jaotunud
See on samuti keskmine tulemus,näiteks võrreldes esikoha riigi Nigeeriaga,kus sünnib naisel keskmiselt 7 last. Imiku suremuse näitajad on keskmised,sest riigis on üsna arenenud meditsiin. Laste arv on keskmine,sest riik on üsna arenenud ning naised suudavad ära hoida soovimatuid rasedusi(abort,kaitsevahendid jms ) Keskmine eluiga Türgis total: 27.7 years male: 27.4 years female: 28.1 years (2009 est.) Keskmine eluiga on päris väike võrreldes nt Kreeka ja Eestiga. Põhjusteks võivad olla kehvalt arenenud meditsiin, enesetapud,õnnetused. Eestis total: 39.9 years male: 36.5 years female: 43.5 years (2009 est.) Kreeka total: 41.8 years male: 40.7 years female: 42.9 years (2009 est.) 0-14 years: 27.2% (male 10,701,631/female 10,223,260) 15-64 years: 66.7% (male 25,896,326/female 25,327,403) 65 years and over: 6.1% (male 2,130,360/female 2,526,544) (2009 est Riik on noorema rahvastikuga
suurriigi poolt · NSVL kohustub andma Eesti sõjaväele abi relvastusega ja muude sõjaliste materjalidega soodustatud tingimustes · EV kindlustab Nõukogude Liidule õiguse omada Eesti saartel Saaremaal ja Hiiumaal ning Paldiski linnas baase mere-sõjalaevastikule ja mõned aerotroobid lennuväele rendi õigustel sobiva hinnaga. Eesti valitsuse NSVL-ga tuleb pakt sõlmida, sest muidu alustab Nõukogude Liit seisukoht Eestiga sõda, mis hävitab Eesti rahva. Väideti, et Eestil pole vahendeid enda kaitseks ja appi ei tuleks ka keegi. Eesti võimalikud valikud 1. alistuda 2. alustada üksi võitlust, mis ilmselt oleks lõppenud lüüasaamisega ja sellele oleksid järgnenud venelaste repressioonid 3.veenda Lätit ja Leedut alustama võitlust koos
peatset kasvu. Ungari ja Eesti vahelise kaubanduse eelised on suhteliselt lühike maa transpordiks, mõlemad on Euroopa Liidu liikmed ning head omavahelised suhted. Seda tõestavad ka suured ekspordi ja impordisummad Eesti ja Ungari vahel. Eesti ja Ungari vahel on väga head majanduslikud suhted. Eesti ja Ungari esindajad on mitmed korrad külastanud oma partnerriiki. Kahe riigi vahel toimub hoogsalt ka kaubavahetus. Kuigi Ungari on Eestiga võrreldes teistsuguste äritavadega ja keskkonnaga, olen ma siiski kindel, et Ungari ja Eesti vaheline kaubavahetus suureneb veelgi. 15 KASUTATUD KIRJANDUS · http://www.aktiva.ee/go?URL=http%3A%2F%2Fwww.vm.ee%2Fest %2Fkat_573%2F&Session=f2e6846f4b2f6b9119a971b0808a876e&Language=ET, 02.05.2010) · http://www.arileht.ee/artikkel/466929 , 02.05.2010 · http://www.stat
Vana moshee, muuseum, pöörlevad dervishid. Ankara: suurlinn Atatürgi mausoleumi ja suure modernse mosheega, Ottomani-aegne kindlus. Kultuurisündmused. Bursa, vana pealinn Istanbulist lõunas; Sivas, Musta mere rannik, jne. Pisut kogenumale reisijale võiks uuelaadseid elamusi pakkuda Ida-Türgi külastus. Seal oleks soovitatav hoida nn madalat profiili, mitte liiga eristuda ning kohalikele vastanduda. Riskid ja tervis Turvalisuselt on Türgi arvatavasti võrreldav Eestiga. Ka siin püütakse mõnikord rahakat turisti paljamaks varastada, talle joogi sisse midagi tilgutada, ka siin lõhkeb harva mõni pomm. Seega, mitte midagi eriti hullu. Konservatiivsetes piirkondades peaks püüdma säilitada kaine mõistus ja kultuuriline respekt, mitte solvata usulisel pinnal ja tüli norida. Erilisi vaktsineeringuid Türgi jaoks pole vaja, hea oleks A-hepatiit vms vaktsineering (mis tavaliselt aktiivsemal reisijal niikuinii juba
Keskmiselt on naise kohta lapsi 1.67 . See on maailma arvestuses 170 ndal kohal (7). See on minu arvates täiesti normaalne ning mõistlik määr ühe naise kohta, arvestades , et tegu on arenenud maaga ja kaasaegse rahvastiku tüübiga . Siinkohal ongi märkimisvärne , et naiste haridustase on üha kõrgem ja see hõivab ka suure osa nende ajast . Lisaks on vaja käija tööl ja teha karjääri . Samuti võimaldab arstiabi kasutada rasestumisvastaseid vahendeid ning teha aborte . Eestiga võrreldes on keskmiselt naise kohta lapsi Rootsis siiski rohkem . Seda võime pidada märgiks , et Eestis on ka väiksemad toetused ja tugi lapse kasvatamisel riigi poolt . Rootsi rändesaldo on 1.65 promilli (8). see tähendab , et sisse rändab rohkem kui välja .Võrreldes ülejäänud maailmaga on see üpriski kõrge, 44 ndal kohal (2011) . Näiteks eestis on rändesaldo üldse negatiivne (-3,31)(2011) . Rootsi rändesaldo on piisavalt suur , et kasvatada selle arvelt rahvaarvu
Miks ta siin on? Mida ta tahab? Kuidas temast lahti saada? Lugeja jaoks aga avaldub ka teise tegelase, ehk tüdruku mõttemaailm - ta on lõbutüdruk, ta on tulnud oma vanaema ja ema lapsepõlvekodust turvalist vahepeatust leidma, ta põgeneb, ta kardab, tal on palju küsimusi. Kogu selle tänapäeva tegevustiku raamides on see raamat ikkagi peamiselt sellest, mis kunagi oli juhtunud majaperenaise ja tema õega ning samuti mõlema naise meestega ning teise maailmasõjajärgse Eestiga. Minu jaoks oli see raamat ka sellest, millises olukorras inimesed olid nõukogude võimu algusaastatel, kuidas vend pettis venda ja kuidas head ning omad inimesed võisid olla väga sügava põhjaga - mõned kuni lõpuni, ehk isegi oma eluga riskides truud, ausad ja vennalikud. Kuid samas ei teadnud kunagi kindlalt, keda usaldada ning kui palju usaldada. See raamat on kindlasti kadedusest, eelkõige armukadedusest ja kindlasti ka armastusest. Ning sellest kui imeline võib olla armastus,
· Uute territooriumite vallutamine · Kaubateede hõivamine Tagajärjed: · Liivis saab otsa ordu · Vana-Liivimaa sai jagatud kolmele riigile e. kolmekuninga periood Saaremaa Taanile, Lõuna-Eesti Poolale, Põhja-Eesti Rootsile ROOTSI AEG Majanduslik olukord Esimeste manufaktuuride tekkimine (klaasi,- paberimanufaktuur, vase- ja saeveski) Reduktsiooni tulemusena kasvasid riigi sissetulekud märkimisväärselt Venemaa kaubandus Eestiga ja teravili kasvatus Eestis Talurahvas ja reduktsioon Talurahva õigus Kaevata mõisnike ja valitsejate peale, kui rikuti reegleid Tulemus: Mõisnikud ei pidanud vakuraamatust kinni, nõudsid talupoegadelt suuremaid koormisi (viljakümnis, hinnus) Reduktsioon ehk: Maade tagasi võtmine riigile Positiivsed küljed: Talupojad vabastati pärisorjusest Kaevata mõisnike ja valitsejate peale, kui rikuti reegleid Talupoegi õpetati lugema, kirjutama
1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Maastik on geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik on väikseim geokompleks, mille piires kõik maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustena. (Ühel reljeefielemendil, mille piires valdavalt ühesugune (1)pinnakate, (2)veereziim, (3)mikrokliima, (4)mullaliik ja (5)taimekooslus. Paigas on ühel mesoreljeefivormil künkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt ühesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks. Paigastik on geokompleks, mis on kujunenud ühe morfomeetrilise reljeefitüübi st. valdaval...
ka viljatute äriplaanide koostajatele. Kuna laenude tagasisaamine osutus raskeks, oli Eesti Pank sunnitud raha juurde trükkima, käivitades sellega inflatsiooni, ning müüma maha suure osa riigi kullavarudest. Kriisi süvendasid veelgi väliskaubanduse negatiivne bilanss, tollide tõstmine välisriikide poolt ja põllumajandust tabanud ikaldus. Eriti rängalt mõjutas majandust aga Venemaa tegevus, kes poliitilistel motiividel kärpis järsult majandussidemeid Eestiga. Kriisi tulemusena pankrotistusid sajad kaubandus- ja tööstusettevõtted, kiiresti kasvas tööpuudus, langes elatustase. Sai selgeks, et senine majanduspoliitika vajab põhjalikku muutmist. 1924. aasta kevadel käivitas rahandusminister Otto Strandman uue majanduspoliitika. Nüüdsest sekkus valitsus senisest enam majanduse suunamisse, püüdes tagada selle vastuoludeta arenemist. 7
Eestis on samuti arvukalt rabasid ja 3794 kilomeetri pikkune rannajoon paljude lahtede, väinade ja abajatega. Saarte ja laidude arv on umbes 1500. Kaks neist, Saaremaa ja Hiiumaa, on piisavalt suured, et moodustada eraldi maakonna põhiosa. Rannajoone pikkus on 3794 km. Maismaapiiri kogupikkus on 633 km, sealhulgas 339 km Lätiga ja 294 kmVenemaaga. Kliima Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk- Rootsi ja Sotimaa põhjatipp. Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraadLabradori poolsaart ja Alaska lõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Aastas sajab 550880 mm. Kõige vähem sajab saartel, kõige rohkem kõrgustikel.
arvatavasti on ta siia läbilennul sattunud). Samuti tuleb tabelist välja ka see, et Rootsis on vähem kaklasi loodukaitse all. Rootsis on 5 liiki kaklasi looduskiatse all ja Eestis 9 liiki kaklasi. Rootsi nö. madal kaklaste kaitstus võib tulevneda sellest nagu on Eestis Värbrätsuga. Värbräts on meil küll spekulatsioonide järgi olemas, kuid kindlat registrit ei ole, seega ei võeta ka liiki kaitse alla. Kokkuvõte Rootsi pindala on Eestiga võrreldes suurem. Rootsil on parem geograafiline asetus. Kaklastele meeldib enamjaolt mägine keskkond, mida leidub Rootsis rohkesti. Suurele pindalale vaatamata on Eestis kaks liiki rohkem kui Rootsis. Eestis on 12 liiki kaklasi ja Rootsis 11 liiki kaklasi. Eestis on 8 liiki kaklasi looduskaitse all ja Rootsis 5 liiki kaklasi. Mõjutegurite poolest on Eesti ja Rootsi sarnases olukorras. Jälgida tuleb nii inimese tekitatud kaudset ja otsest mõju kui ka tema looduslikke konkurente ja vaenlasi
energiaplokk betoonsarkofaagiga, mille ehitamisel osalesid ka Eestist "kordusõppustele" kutsutud sõjaväekohuslased. Esialgu üritati see suurõnnetus NLs maha vaikida ning elanikkonda ei informeeritud koheselt toimunust, kuid hiljem oldi sunnitud toimunut tunnistama. AUGUSTIPUT Š Poliitilise elu demokratiseerimine oli teravalt päevakorrale tõstatanud rahvuste enesemääramise küsimuse. Mitu liiduvabariiki eesotsas Eestiga võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni ja püüdles täielikult iseseisvuse poole. Keskvõim püüdis rahvaste iseseisvumispüüdlusi lämmatada. Mitmel pool kasvasid rahvuskonfliktid veristeks kokkupõrgeteks. Järjest mõjukamaks muutus NSV Liidu suurim liiduvabariik – Vene Föderatsioon – eesotsas Boriss Jeltsiniga. Ilmselgeks sai tõsiasi, et senine riiklik ühendus, Nõukogude Liit, oli oma aja ära elanud. Selle
EESTLASTE SUHTUMINE TAASTUVENERGIASSE Uurimistöö Koostaja: Klass: Juhendaja: 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Taastuvenergia..................................................................................................................................5 1.1 Päike...........................................................................................................................................5 1.1.1 Päikeseenergia eelised:.......................................................................................................5 1.1.2 Passiivne päikeseenergia......................................................................................
vabastada Eesti NSV Liidu okupatsiooni alt. xii. Side läänemaailmaga J. Stalini võimu ajal oli NSV Liit muust maailmas eraldatud. Välisinformatsiooni kättesaamine oli praktiliselt võimatu. Peamiseks infoallikaks oli välisraadiojaam, millest osa hakkas peagi edastama saateid eesti keeles. Esimeseks selliseks jaamaks oli Ameerika Hääl, mis alustas tööd 1951. aastal New Yorgis. Ameerika Hääl edastas USA ametlikku informatsiooni. Eestiga seotud teated ei tohtinud ületada 15% saateajast. Samal ajal tegutsesid USA rahalisel toel Vaba Euroopa ja Vabadusraadio, mis olid suunatud Ida-Euroopa ja NSV Liidu rahvastele. Välisraadiojaamade eesmärk oli edastada ilma tsensuurita informatsiooni maailmasündmustest ja vahendada omapoolseid uudiseid, kommentaare, analüüse ja reportaaze NSV Liidu kohta. Vaatamata saadete pidevatele segamistele julgeolekuorganite poolt, aitasid välisraadiojaamad säilitada vaimset
1946 võeti EKM AR perspektiivplaani 19011941 ilmunud eestikeelsete raamatute üldnimestiku koostamine. Projekti algatajaks ja juhendajaks oli Endel Annus. Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia koostamise kava, mille esitas Endel Annus, kiideti heaks 1978 ja 1979. aastal loodi EAR viiest töötajast koosnev rahvusbibliograafia osakond. Plaani võeti ka Eestis ilmunud võõrkeelsed raamatud ja perioodika ning välismaal ilmunud trükised, mille sisu või autor on Eestiga seotud. 1980 kinnitas Riiklik Raamatukogukomisjon rahvusbibliograafia koostamise struktuuri, ajakava ja koostööpartnerid teistest raamatukogudest. Retrospektiivsete rahvusbibliograafia nimestike koostamise juhtpositsioon langes EARle, koostööd tehti RR, TTÜ RK, TÜ RK ja EKM ARK. Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia struktuur on järgmine: I osa Eestikeelne raamat 15251850 Eestikeelne raamat 18511900 Eestikeelne raamat 19011917
vabaduse eest võidelnud tuhanded soomlased, tuli ka Eestist Soomele Talve- ja Jätkusõjas appi mitutuhat Eesti vabatahtlikku. Pärast 1944. aastat langes Eesti ja Soome vahele kahe maailmasüsteemi vaheline "raudne eesriie". Vähesed üksikisikute ja seltside vahelised kontaktid säilisid, kuid muu suhtlemine suruti NL dikteeritud raamidesse. Kummalgi maal hõimurahvast siiski ei unustatud. Eestlased said jälgida Põhja-Eestisse levinud Soome ringhäälingu saateid. Soomes püüti kontakte Eestiga hoida Soome-NL ühingu Eesti-osakonna kaudu või sellest mööda hiilides. Alates 1965. aastast oli soomlastel taasavatud laevaliini tõttu jälle võimalik Eestisse ka turistina saabuda. 1980. aastate lõpuks oli Eestisse saabuvate Soome turistide arv kasvanud juba sadade tuhandeteni. Selle arvu taustal ei ole imelik, et ka eestlaste ja soomlaste mitteametlikud kontaktid olid uut hoogu saamas. Kui Eesti 1991. aastal taasiseseisvus, oli diplomaatiliste suhete taastamine 29
Psühholoogia Eestis J.Allik 2002 Psühholoogia Eestis Kokkuvõte Algus (1632-1918). Psühholoogia algus Eestis seondub Academia Gustaviana (1632- 1656) ja Gustavo-Carolina'ga (1690-1710), kus filosoofiliste disputatsioonide temaatikas esineb ajastule iseloomulikke psühholoogia probleeme nagu hinge olemus ja tüübid, tajuvõimed, ideede päritolu ning rahvuslik iseloom. · Püsivalt juurdus psühholoogia akadeemilises õppekavas peale TÜ taasavamist 1802. a., kui I. Kanti õpilane Gottlob Benjamin Jäsche hakkas lugema empiirilise psühholoogia kursust. Alates sellest on psühholoogia. õpetamine Eestis jätkunud ilma suuremate vaheaegadeta. · 19. saj. väärib psühholoogia kursust lugenute seas nimetamist Ludwig Strümpell, kelle unenägude teooria mõjutas oluliselt Sigmund Freudi, ja s...
Peab olema rahul sellega, mis on, sest ega teist võimalust enam ei tule! Kõik inimesed teavad, et Euroopa kodanikud ja ka ülejäänud inimesed on kõik auväärsed. Teame, et uuringute põhjal pidid just eurooplased kõige rohkem alkoholi tarbima, kuid kõigil inimestel on omad vead. Alkohol ei ole just kõige parem asi, millega esikohal olla ja silma paista. Aga eks see kunagi loodetavasti muutub. Minul isiklikult ei ole küll mingit teist tunnet Euroopa Liitu kuuludes. Vahesid eelneva Eestiga on märgata, kuid teistmoodi tunnet ei ole. Eesti on nüüd turvalisem kui enne, sest välispoliitikal on nüüd varasemast suurem rõhk. Teistesse riikidesse on poole lihtsam reisida, sest on olemas ID- kaart. Välismaale elama, õppima ning tööle on mugavam minna. Eestis on remonditud palju koole ning lastel on koolis parem õppida. Ka muid kultuuriasutusi on korda tehtud. Eestis ei ole ju veel kõik nii euroopalik nagu mujal, näiteks Soome on vägagi euroopalik. Seal on käibel juba eurod
1992 1995 1997 1998 1999 Tulud 34,6 39,9 39,4 39,5 37 Kulutused 34,8 41,1 37,3 39,8 41,7 Ülddefitsiit/ülejääk -0,2 -1,2 2,1 -0,3 -4,7 Allikas: K. Kerem, 2000 Vastavalt OECD hinnangutele on valitsuskulutuste osakaal Eestis kõrgem kui maades, kus SKP tase on Eestiga ühesugune ja peaaegu sama kõrge kui Euroopa Liidu neis liikmesmaades, kus SKP on madalaim. Mitmed rahvusvahelised organisatsioonid leiavad, et valitsussektori kulutused on siirderiikides, k.a. Eesti, nende SKP-ga võrreldes liiga suured (WEO,2000). Vaatamata sellele, et Eestis on kehtestatud tasakaalustatud eelarve nõue, ei ole suudetud seda alati järgida. Tabeli 3 andmetest on näha, et kõige suurem eelarve defitsiit oli 1999. aastal.
Märg hooaeg: mis valitseb teise poole aastast, kui sademeid on rohkem ja temperatuur langeb kuni 20°C. Sajab keskmiselt 200cm aastas. 6 Mõju tegurid: Kliimat mõjutab põhiliselt tuul mis puhub valdavalti kirdest. Mered kliimat ei mõjuta, kuna troopilises vööndis on koguaeg soe. Võrdlus moment: Eestiga võrreldes on sealne temperatuur üle 20°C kõrgem. Sademeid on Eestis rohkem ja õhuniiskus suurem. Suur erinevus on mere mõjul kliimale. Meie meri jahtub talvel maha ja soojeneb aeglaselt. Kõik need erinevused tulevad erinevast kliimavöötmest. Majandus: Riigi üldine majandustase on tõusuteel. Suurt osa selles mängib nafta kaevandamine mis on aga ka suurim õhureostaja. Õhusaaste ei ole õnneks väga suur just arvestades majanduslikku arengutaset
DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL Diktatuurid, Venemaa Sissejuhatus diktatuuri olemus, fasism, natsionaalsotsialism, kommunism, sotsialism 1. Venemaa majandusliku arengu eripära 2. 1905. aasta revolutsioon 3. Veebruarirevolutsioon 4. Bolsevikud, Lenini tulek Venemaale 5. Ajutise valitsuse kriisid 6. Oktoobripööre Trotski juhtimisel 7. NL kui uut tüüpi riik 8. 191820 kodusõda ja interventsioon 9. Sõjakommunismi pankrot 10. NEP 11. Nõukogude Venemaa välispoliitika 12. NLi moodustamine 13. Lenini surm, Stalini võimuletulek 14. NEPi lõpetamine 15. Industrialiseerimine, viisaastakud, kollektiviseerimine, näljahäda Diktatuur totalitaarne ühiskond, igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonna üle. Võimude lahusust pole, on üks ideoloogia ja üks partei. 1. Autoritaarne diktatuur e. autokraatia üksikisiku valitsemine, kellel puuduvad nii seadusl...
Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Lääne Ghatide vastas laiab Araabia meri, ida Ghatide vastas Bengali laht, üldiselt on riik poolenisti piiratud merega. Võib ka väita, et riigi kuju on kergelt kolmnurkne. Pealinna(New Delhi) koordinaadid on 28°61 põhja-, 77°23 idakraadidel, põhimõtteliselt riigi vasakus ülemises nurgas. New Delhi kaugus linnulennult minu koduasulani oleks umbes 5000km. Ajavahe Eestiga on +3,5 tundi, ehk kui Indias on kell 12.30, siis meil 9.00. Indias on käibel India ruupia. Hetkel 1 EEK = 4.21067 India ruupiat. India on paljurahvuseline riik. 72% elanikest kuulub indoaaria rahvaste hulka, 25% moodustavad draviidi keeli kõnelevad rahvad ja 8% põliselanikud adivasid. India suuremad linnad on Mumbai, Delhi, Chennai, Kolkata, Bangalore, Hyderabad, Ahmedabad, Pune, Surat ja Kanpur. Pinnamood
Näiteks keeleteadlased on välja toonud mitmeid tõendeid vene keele kunagisest mõjust eesti keelele: nii on eesti sõna 'raamat' tulnud venekeelsest sõnast 'gramota', st kirjaoskus; eesti 'jaam' -- tänaseks vananenud vene sõnast 'jam', mis tähendas postijaama, kus teelised vahetasid hobuseid jne. Vene kultuur Eestis on läbi aegade olnud mitmepalgeline ja sellel on alati olnud oluline koht ka Venemaa enda kultuuriloos. Sünnipaiga järgi on Eestiga seotud paljud tuntud vene teadlased, sõjaväelased, kultuuritegelased nagu näiteks Narvas sündinud kuulus vene keele ja kultuuri teoreetik Aleksei Sahmatov (18641920) või kunstnik Vladimir Gau (18161895). Eestis on töötanud sellised vene suurkujud nagu teadlane-kirurg Nikolai Pirogov (18101881), looduseteadlane ja akadeemik Alexander Middendorf (1815 1894), sõjainsener ja kindral Abram Hannibal (16961781, kuulsa vene luuletaja Aleksandr Puskini vaarisa),
vallutajate Moskvast väljakihutamist sai 1613. aastal Venemaa tsaariks Mihhail Romanov - tuntud dünastia esimene esindaja. Romanovite dünastia püsis võimul 1917. aastani. XVII sajandi lõpus astus Venemaa troonile Peeter I, kelle reformid (XVII sajandi lõpp - XVIII sajandi esimene veerand) mõjutasid oluliselt Venemaa arengut. 1721. aastal kuulutati Venemaa Peeter I ukaasi põhjal impeeriumiks, Vene tsaar sai imperaatori (keisri) tiitli. Teadupärast on Peeter I olnud tihedalt seotud Eestiga: just tema laskis rajada Kadrioru lossi ja seda ümbritseva pargi. Keisrinna Katariina I auks Kadrioruks nimetatud keiserlikku suveresidentsi külastas toona enamik Venemaa valitsejaid. Katariina II Suure valitsemisaega (1762-1796) peetakse aga Vene impeeriumi õitseajaks. Aastail 1914-1918 osales riik I maailmasõjas. 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni käigus kukutati isevalitsus. Pärast sama aasta Oktoobrirevolutsiooni elas Venemaa üle kodusõja, järgnes maa kollektiviseerimine.
Milline on viimase 5 aasta jooksul sündinud poiste ja tüdrukute suhe? Suhe on peaaegu võrdne. Ei ole diskrimineerimist ka. LINNASTUMINE Linnastumine: Linnades ja nende äärtes elab Iirimaal 61% kogurahvastikust (2008). Linnad paiknevad enamasti veekogude äärest. See on tingitud sellepärast, et ookeanide ja mere ääres olevad linnad tegelevad kaubandusega. Samuti ka veekogudest saadud saadused on kasulikud. ENERGIAMAJANDUS Päikeseenergia Iirimaal on Eestiga sarnased kiirguse näitajad. Järelikult on päikeseenergia kasutamine väheefektiivne. Tuuleenergia Iirimaa ajakirja Business and Finance ühes artiklis oli kirjutatud, et Iirimaal on nõnda palju tuuleenergia kasutamise võimalusi, et selle täismahu ärakasutamisel saaks katta kogu Euroopa elektrivajaduse. Kui veel lisaks tuulele kasutada kõik mere ja ookeani energiavarud, ning päikeseenergiavarud siis iirlasel polekski vaja teha tööd
A-U liiteti saksaka 1939 ja Tš liideti saksaga 1939, Saksamaa ründas Jugoslaaviat ja kreekat 1941.06.04. 30.09.39-10.05.40 SBR, PRA- S 28.09.39 vastastiku abistamise pakt eesti ja nsvl 22.06.1941 hakkas saksamaa nsvl-i ründama. Sain teada et juunis 40 ründas nsvl eestit, lätit ja leedud. Saksamaa pidi ennem jugoslaavia vallutama kui ründas venemaad. Eesti II Maailmasõjas 16.01.2013 28.08.1939- Eesti oli nõugukude liidu mõju svääris 28.09.1939- Nõukogude liit sõlmis eestiga vastastiku abi pakt, neli kohta kuhu paigutati nõukogude väed: saaremaa, hiiumaa, rapla ja paldiski. 16.06.1940- nõukogute liit esitas eestile ultimaatiumi et tema juurde sõdureid ja ise tahtsid paikudada kuhu tahtsid ja valitsus pidi välja vahetuma. 17.06.1940- Laidoner pidi vastama ultimaatiumile, pidi ütlema et valitsus on nõus, nõukogute lii okupeeris Eesti, narva diktaat. 19.06.1940- žadnov saabus tallinna uue valitsuse inimeste nimetega. 21.06
veega üle ka magevete kalastuskohad. Paljude teadlaste väitel kaoks veetaseme tõusuga ära ka mangroovid, mida on lihtsalt ilus vaadata ja mis paljudes kohtades praegu erosiooni takistab. 9. Metsamajandus Metsaga on kaetud Bangladeshist 17%, mida on suhteliselt vähe (Nt. võrreldes Eestiga, kus on metsaga kaetud umbes pool territooriumist). Ja metsamajandus on väga väikese tähtsusega, mis hõlmab vaid 2% riigi inimtööjõust. - 40% metsadest on kaetud
pere rahaasjade eest vastutab naine. Kuna soolist võrdõiguslikkust puudutavate hoiakute ning soorollide kujundamine toimub juba varases lapsepõlves (Inglehart ja Baker 2000, Inglehart ja Norris 2003), siis võib väita, et praegu toimub suures osas Eesti peredest igapäevaste kodutööde kaudu traditsiooniliste soorollide taastootmine. Võrreldes Soome võrdõiguslikkuse baromeetri 2004. aasta andmeid Eestiga, tuleb tunnistada, et Soomes on märgatavalt suurem osakaal peresid, kus mehed ja naised vastutavad koos kodutööde tegemise eest (Poliitikaanalüüs, 2). Isiklikult võin öelda, et tean päris palju koos elavaid paare, kus partneritest, kes panustavad rohkem tööellu on hoopis naised mitte mehed ja mehed on need, kes teenivad vähem kui naised. Meeste õlule jääbki siis söögi tegemine, majapidamistööd ja laste kasvatamine,
investeeringuid riiki, et oma enda ettevõtteid üles upitada. Selle asemel on tänapäeval tähtis koostöö, igasuguste piirangute kaotamine ning innovatsiooni edendamine läbi tarkade investeeringute teadusesse, inimestesse, noortesse (kes on alati olnud iga riigi jaoks selle tulevik). Selle koha pealt mängivad suurt rolli nii riigid kui ka firmad (kes paljud oma suurustelt ning eelarvetelt on väikeriikide, nagu Eestiga võrdsed või isegi suuremadki) oma investeeringute, otsuste ja koostöödega. Käesolev essee proovib analüüsida, mis on piirideta maailm ja kuidas me sinna oleme jõudnud. Essee autor kasutab teksti kirjutamisel põhiallikana R. B. Reichi raamatut „Piirideta Maailm“, millest on võetud essee jaoks mõtteid, mida essee autor proovib lahti seletada nii aktuaalsete näidete, kui ka loogiliste järeldustega. Käesolevas essees tuleb juttu avatud
Kreeka uue valitsuse toimingud Kreeka on parlamentaarne vabariik, ning kapitalistliku majandusega Euroopa riik. Alates 1950 kuni 2008 aasta majanduskriisini, edestas Kreeka oma majanduskasvuga enamikke Euroopa riike. Seda välja arvatud 1980 aasta majandusseisaku ajal. Samal ajal, 1981 aasta 1. jaanuaril, astus Kreeka Euroopa Liidu liikmesriigiks. Kreeka edu põhjuseks 2000 aastatel peetakse soodsate laenude kättesaadavust, mis omakorda soodustas kasvavat tarbimist. Ka sel korral, 2001 aasta 1. jaanuarist, otsustas Kreeka astuda euroalasse. Kuid 2009 aasta majanduslanguse ja ülemaailmse finantskriisi tõttu karmistusid laenutingimused, ning selleks ajaks olles võtnud endale laenukohustusi, sai üha suuremaks probleemiks kasvav eelarvepuudujääk. Kuni 2006 aastani oli Kreeka võlg püsinud stabiilsena võrreldes Euroopa Liidu keskmise riigivõlaga. Siis pärast seda on võlg järsult kasvanud kuni 2010 aastani. 2011 ...
· Valminud katseeksemplar, kaheksakohaline mikrobuss ET-800 Elektra oli eesrindlik sõiduk, mille plastikkere konstrueeris Roman Bertelov. Paraku ettevõtmisest kokkuvõttes asja ei saanud ja see tõmbas ühtlasi kriipsu peale neli aastat kestnud ET-600 valmistamisele. · Ehitada jõuti 35 autot. ET-800 Elektra veeti aga Moskva lähistele ning tolle Eesti autonduse ajaloo aspektist hindamatu väärtusega masina edasine saatus on teadmata. · Taasiseseisvumise järgse Eestiga seostub kahe ajaloolise sportauto koopiate ehk kit caride valmistamine. Tartlane Valter Teppan pani nullindate algul aluse minimalistliku sportauto Lotus 7 kodumaiste versioonide ehk Estfieldide tootmisele ning tallinlane Mati Kits alustas veidi aega hiljem USA ja briti juurtega AC Cobra koopiate ehitamisega. · Ehkki disain on nii-öelda järele tehtud, ei maksa neid ettevõtmisi alahinnata, sest masinate mõõdud on originaalidega võrreldes erinevad ning tehnilised
Selgita mõisted, kui võimalik, dateeri Fosforiidikampaania- protestiliikumine eestis aastatel 1987-1988. Eesmärgiks oli võitlus NSV Liidu plaani vastu rajada uus fosforiidikaevandus MRP-AEG- Eestis tegutsenud organisatsioon, mille eesmärk oli Molotovi- Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide avalikustamine ning tagajärgede likvideerimine. Eesti Muinsuskaitse Selts- 12. detsembril 1987 kodanikualgatuse korras loodud liikumine, mille eesmärkideks on eesti ja Eestiga seotud muinsus- ja ajaloo- objektide säilitamine ning muinsuskaitsealase teadlikkuse suurendamine ja teabe levitamine. ERSP- oli Nõukogude Eestis 20. augustil 1988 asutatud rahvuslik erakond, üks esimesi mittekommunistlikke parteisid Nõukogude Liidus Rahvarinne- poliitiline liikumine, perestroikaaja suurim massiliikumine Eestis aastatel 1988–1993 „Eestimaa laul“- oli laulva revolutsiooni ajal üks silmapaistvamaid üritusi, mis toimus 11. septembril 1988 Tallinna lauluväljakul
ÜLESANDE esitamine bütsantsi kunstist. Tekstid Bütsantsi kunsti ja arhitektuuri kohta leiad siit: 1. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/butsantsi_arhitektuur_enenuut.htm , 2. http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/bytsants.htm , 3.http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/bytsants/index.htm mosaiigi leidmiseks, 4. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Meister_von_San_Vitale_in_Ravenna_003.jpg mosaiigi leidmiseks. Tööta läbi veebimaterjal ja vasta küsimustele, saada töö meiliaadressile, nii nagu e-koolis kirjas! 1. Millise riigi järglane oli Bütsants? Kaua see riik Kogu Ida-Rooma (Kreeka ja Väike-Aasia aladel) riiki püsis? nimetati Bütsantsiks. Riik püsis kuni aastani 1453. Seega kokku kuni 1000 aastat. 2. Kes oli Bütsantsi tähtsaim valitsejapaar? Milline tähtis kirik ehitati nende ajal? Keise...
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-urgi keelerühma läänemeresoome keelte hulka. Kujunes 13.-16. sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise teel. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführug zu der Ehstnischen Sprache" (1637): esimene eesti keele kirjeldus. Raamat saksa keeles, keele õpik iseseisvaks õppimiseks. Õigekirjutus ja vormiõpetus; terminite selgitusi pole. Käsitleb saksa ja eesti keele ühisjooni, erinevused on kõrvale jäetud. Ei esita käänd- ega pöördsõnade muutmistüüpe, vaid osutab, et sõnad käänatakse ja pööratakse ühtmoodi. Tähestik saksakeelne, sinna kuuluvad ka c, f, x ja z. Pikka vokaali tähistan h-ga. Artiklid üx ja se. 6 käänet. Johann Gustlaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Estonicam" (,,Gr...
Forton International JSCo investeerimiskonsultantide meeskond on Bulgaaria kohta antud juhul sobiva vastava klassifikatsiooni teinud. Nende klassifitseerimine põhines sarnaselt Eesti töörühmale probleemil, et kuigi mitmed maaklerid markeerivad oma poolt pakutavaid büroopindu A klassiga, siis ei arvesta antud tähis tihti hoone arhitektuuri ja tehnilisi tegureid. Arvestades Bulgaaria lähiajaloo sarnasusi Nõukogude mineviku ja kiire kinnisvaraturu arengu osas Eestiga, siis peab töö autor Bulgaaria klassifikatsiooni võrdlust Eestiga põhjendatuks. Fortoni meeskond võttis oma klassifikatsiooni koostamisel aluseks EL-i eri riikides tehtud kinnisvarastandardite uuringu, Washingtonis asuva Urban Land Institute-i andmebaasi ning Bulgaaria turu eripärad ning defineerisid Bulgaaria büroopindade turu jaoks 5 klassi: A+, A, B+, B ja C (Forton International s.a.):
Küllap mängib olulist rolli see, et see on palju vanem, seda on mitmeid kordi uuendatud ja täiustatud regulaarsete intervallidega. Uuringud näitavad, et suure hulga ajakirjanike jaoks on Juhtnöörid Ajakirjanikele (Guideline for Journalists) kasulik ja 4 abistav nende töös. See rõhutab, et ajakirjanikud otsustades, mida avaldada ja mida mitte, peavad arvesse võtma kasvavat survet konkurentsi poolt uudisteturul. Samuti on siin sarnasus Eestiga - majanduslikud huvid aina enam asendavad ajakirjanduseetilisi printsiipe. Võrreldes Soome ja Eestiga on Austrias eetikakoodeks vähemõjukas instrument. Samuti pole ka Austra eetikakoodeks nii vana kui Soome oma. Nii nagu Eestiski, ei peeta Austrias koodeksist kuigi palju kinni. Kuigi Austria ajalehed väidavad, et nad peavad koodeksist kinni, näitavad uuringud, et ajakirjanikud ei ole teadlikud koodeksi tegelikust sisust. 4. Meedia tundlikkus (responsiveness) meediavälisele kriitikale.
Eestis on samuti arvukalt rabasid ja 3794 kilomeetri pikkune rannajoon paljude lahtede, väinade ja abajatega. Saarte ja laidude arv on umbes 1500. Kaks neist, Saaremaa ja Hiiumaa, on piisavalt suured, et moodustada eraldi maakonna põhiosa. Rannajoone pikkus on 3794 km. Maismaapiiri kogupikkus on 633 km, sealhulgas 339 km Lätiga ja 294 km Venemaaga. 2.1. Kliima Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-Rootsi ja Šotimaa põhjatipp. Põhja- Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaska lõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Aastas sajab 550–880 mm. Kõige vähem sajab saartel, kõige rohkem kõrgustikel.
Diktaator 4 Ulises Heureaux' valitsemisajal läks Dominikaani Vabariigi majandus peaaegu täielikult USA kompaniide mõju alla, sellele järgnes USA okupatsioon. 1996 aastal valiti presidendiks Leonel Antonio Fernandez Reyna, kes viis ellu hulga IMF- i nõutud majandus reforme, stabiliseeris peeso ning saavutas majanduskasvuks umbes 7% aastas. Alates 1945 aastast on Dominikaani Vabariik ÜRO liige. Eestiga sõlmiti diplomaatilised suhted 18. novembril 2002. aastal.( allikad 1, 16) RIIKIDE VÕRDLUS Poola, Eesti ja Leedu asuvad Euroopas. Brasiilia ning Dominikaani asuvad Lõuna- Ameerikas. Rikkamad riigid on Poola, Eesti ja Leedu ning vaesemad Lõuna riigid on Brasiilia ja Dominikaani. Poolal ja Eestil on sama inimarengu indeks, mis on ka kõrgeim neist teistest riikidest (indeks - 0,858), inimarengu indeksi pingereas kuulub Poolale 36. ja Eestile 40 koht
Rocca Al Mare kool Humanitaarainete õppetool BELGIA Hanna Parman 9b klass Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus .......................................................................................... 3 Üldandmed ........................................................................................... 5 Ajalugu ................................................................................................ 6 Majandus ............................................................................................. 8 Poliitiline süsteem ................................................................................... 10 Sümboolika .......................................................................................... 11 Loodus ................................................................................................. 12 Rahvastik .............................................................................
autor astus selle valdkonna kirjeldamisel varasematega võrreldes suure sammu tõele lähemale ja ühtlasi manifesteeris kuldsete kuuekümnendate põlvkonna trotslikku eluhoiakut, kusjuures trotsi objektideks olid läbisegi nii nõukogulik koolisüsteem, Jumal kui iseseisvusaeg. Sõjajärgse Kodu-Eesti luule suurkujudest mainisime eespool 1960. aastate lõpul ja 1970. aastate algul esilekerkinud autoreid. Igaüks neist on kirjutanud omas laadis, kuid kõiki ühendab tugev seotus Eestiga ja Eesti hädadega; poliitilised ja rahvuslikud probleemid saavad võtmeks üldinimlike lahenduste ning mõtestuste leidmisel. See kehtib ka Üdi-Viidingu luule kohta , mille üksikuid näiteid ei pruugi väljendada seost loomise aja ja kohaga, loomingu tervik aga küll. Nõukogude reziimi lõdvenedes 1950. aastatel rajasid kirjanduse uuenemisele kodumaal teed luuletajana alustanud Jaan Kross, nii kindlat vormi kui ka vabavärssi meisterlikult valdav
[...] võime vastu panna teatava aja, on raske öelda, kui kaua see kestab." (1939) · A. Jürima: "Võidelda või surra täielikult - võiduvõimalusi ei ole." (1939) · H. Laretei: "Vastuhakkamine oleks nõudnud küll ohvreid, kuid see oleks jätnud terveks rahva hinge." (1992) 7. Nõukogude Eesti aeg 1. Baaside aeg · 23. august 1939 - MRP - Salaleping · September 1939 - Poola vallutamine; nn Orzeli juhtum · 28. september 1939 - vastastikuse abistamise pakti sõlmimine Eestiga (25 000) · 18. oktoober 1939 - nõukogude vägede saabumine · oktoober 1939 - algas baltisakslaste lahkumine Umsiedlung (13 000) 2. Esimene nõukogude aasta · 17. juuni 1940 - lisavägede sissetoomine (90 000) - Stalini esindaja Andrei Zdanov · 21. juuni 1940 - kommunistide meeleavaldused, Juunipööre - valitsuse vahetumine, Jüri Vilms > Johannes Vares-Barbarus · ENSV loomine - Juulis parlamendi valimine, 21. juulil nim. riik ümber ENSV-ks - 6. augustil 1940 liideti NL-iga 3
Tartu Kutsehariduskeskus. Eesti kultuurilugu referaat IDA-VIRUMAA RAHVAKULTUUR Koostaja: Külli Laur Juhendaja: Lili Kängsepp Kursus: RK08 Tartu 2008 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 ETNILISTEST OLUDEST ALUTAGUSEL MUINAS- JA KESKAJAL............................................ 3 IDA-VIRUMAA MURDESISEST TAUSTAST............................................................................... 5 IDA-VIRUMAA RAHVARÕIVAD.................................................................................................. 6 IDA-VIRUMAA RAHVAKALENDRI ERIJOONTEST.................................................................. 10 ENDISAEGSE VIRUMAA...
Alates Jan Heveliuse 1647. aastal ilmunud Kuu kaardist kannavad mäeahelikud oma maiste analoogide nimesid nagu Alpid, Karpaadid, Juura, Kaukasus, Apenniinid jt. Apenniinides asub meie kaaslase kõrgeim mägi Bradley, mis tõuseb 8800 meetrit üle Kuu keskmise pinna (merepinna analoog Kuul). Kraatritele on aga pandud tuntud isikute nimed, eelkõige teadlaste omad, kuid leidub ka riigi- ja usutegelaste, kirjanike, kosmonautide jt. nimesid. Teiste hulgas on ka mitmeid Eestiga seotud teadlaste nimelisi kraatreid nagu Banachiewicz, Hartwig, Krusenstern, Mädler, Parrot, F.G.W. Struve, O.W. Struve Kuu nähtaval küljel, Golitsõn, Lenz, Orlov ja Ostwald tagaküljel. Kuu kraatrite läbimõõdud ulatuvad mõnest meetrist mitmesaja kilomeetrini ja neid on tohutult palju. Ainuüksi Kuu nähtavalt poolelt on leitud umbes 17000 üle 3,5-kilomeetrise läbimõõduga kraatrit. Kraatrid ei paikne Kuul ühtlase tihedusega. Meredes on neid hõredamalt, mandritel aga tihedalt
Tartu Kivilinna Gümnaasium Nõukogude Eesti referaat Kätlin Kilgi 11e Tartu 2010 Sisukord 1 Sissejuhatus 3 Eesti NSV valitsemine 3 Poliitilised olud 4 Vastupanu ja repressioonid 6 Majandus ja rahvastik 7 Kultuurielu põhijooned 8 Eestlased maailmas 10 Lõppsõna 11 Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Teises maailmasõjas sai Eesti rängalt kannatada. Rahvas vähenes ligi veerandi võrra. Paljudes linnades olid ülisuured purustused. Pea pooleldi hävisid ka tööstused ja põlevkivi rajoonid. Sadamad olid hävitatud, raud- ja maanteed purustatud. Põllumajanduses langes saagikus ja kariloomade arv. Katse iseseisvusele taastamiseks luhtus ning Eest...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
