EESTI MUUSIKA lühikonspekt 12. klassile. Konstantin Türnpu (1865-1927) -Peale Peterburi konservatooriumi lõpetamist Tallinna saksa seltskonna teenistusse -Tihedam side eesti laulukultuuriga alates 1916.a., mil asutas Tallinna Meestelaulu Seltsi Looming : Põhiliselt koorilaulud : Lahkumise laul, Priiuse hommikul, Valvur, Mul lapsepõlves rääkis... Aleksander Läte (1860-1948)- Tartu muusikaelu juht -1900.a.a asutas esimese eesti sümfooniaorkestri, mille eesmärgiks oli tõsise sümfoonilise muusika mängimine. Orkestrisse kuulusid üliõpilased, kooliõpetajad ja vanemad õpilased. -Orkestri juurde asutas meeskoori ning hiljem segakoori, et saaks esitada ka vokaalsümfoonilisi suurvorme -Mitmekesistas eesti muusikat uute zanritega: avamäng, keelpillikvartett, soololaulud Looming: -Põhiliselt koorilaulud: Kuldrannake, Malemäng, Pilvedele jt; -Avamäng "Kalevala" ( sümfooniline teos); -Keelpillikv...
Saami keeled Sissejuhatuseks · Saami keeled on rühm soomeugri keeli ,mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Soomes ,Rootsis, Norras ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid. · Tihti arvatakse ekslikult ,et saami keeled on üks suur keel. · Saame on kutsutakse ka lapplasteks. Erinevad saami keeled · Kokku on olemas 11 saami keelt · Saami keeltest on juba 2 keelt välja surnud. Need on kemi ja akkala saami keeled. · Järgmised 7 saami keelt on juba suures väljasuremisohus: lõunasaami ,turjasaami , ,koltasaami ,umeå ,piteå ,inari ja kildini saami keeled. See tähendab ,et nendel keeltel on väga vähe rääkijaid ja enamus neist on vanem põlvkond. Veel saami keeli · Veel on olemas Lule sami keel ,mida kasutab emakeelena umbes 2000 inimest.Neist on kahjuks enamus ikkagi vanem põ...
E. Grieg ja J. Sibelius 1. Jean Sibelius (18651957) Sibelius sündis Hämeenlinnas. 10aastaselt mängis ta juba päris hästi klaverit ja samast ajast on pärit ka tema esimesed kompositsioonikatsetused. 15aastaseh hakkas ta võtma viiulitunde. Sibeliuse õde mängis klaverit ja vend tšellot ning tihti musitseerisid nad koos oma lõbuks. 1885. a alustas Sibelius Helsingi ülikoolis juu¬raõpinguid ning astus ka Helsingi Muusikainstituuti (praegune Sibeliuse Akadeemia). Huvi muusika vastu võitis ning noor helilooja pühendus viiuli ja kompositsiooniõpingutele. 1892 debüteeris ta dirigendina, kui juhatas Helsingis oma sümfoonia poeemi „Kullervo“. Sealt sai alguse ka Sibeliuse kui väljapaisva orkestrimuusika karjäär. Edward Grieg (1843-1907) Õppis varakult selgeks klaverimängu. 1858. aastal kuulis tega norra populaarne viiuldaja ja helilooja Ole Bull (Griegi emapoolne sugulane) ning soovitas Griegil jätkata õpi...
Luunja Keskkool Mait Suigusaar 12. klass Mart Saar Referaat Juhendaja: Eve Paap Luunja 2010 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 LAPSEPÕLV................................................................................................................. 4 KOOLITEEKOND.........................................................................................................6 ELU TARTUS AASTATEL 1910- 1921.......................................................................7 TALLINNAS JA HÜPASSAARES AASTATEL 1921- 1930....................................10 HÜPASSAARES AASTATEL 1930 1...
JAZZ-MUUSIKA MIS ON JAZZ? -Jazz on esitajate kunst. -Ta sõltub rohkem improvisatsioonist. -Jazzi ei saa täpselt noodistada. Iga heli kõlab nii nagu mängija hetkel tajub (pikaltvenitatult, kord vajutades, kord tõustes). -Iga ettekanne on ainukordne (sünnib antud hetkel) -Improvisatsioonita ei oleks jazzi. Jazz- pala aluseks on tavaliselt teema, millel põhinebki improvisatsioon. -Jazz muusika toetub bluesi heliastmikule. Muusikas püütakse tabada veerandtooni, mis asub madaldamata ja madaldatud astme vahel. -Jazz-muusika armastab erilisi kõlavärve. Iga mängija isikupära juurde kuulub ka isikupärane toon. KUST SAI JAZZ ALGUSE? -Jazz sai alguse Ameerika Ühendriikides 19. Sajandi viimastel aastakümnetel. - Jazz kasvas välja neegrite töölauludest, bluesidest ja spirituaalidest. -See kujunes Ameerika neegrite musitseerimisviisiks. -Euroopast Ameerikasse rännanud valgete (eeskätt ingla...
Muusikaajalugu Neoklassitsism Impresionismi eitamine · Kahekümnendate aastate algul, kui maailm alles õppis tundma ja jäljendama prantsuse impressionismi muusikat, olid selle maa noored heliloojad jõudnud juba impressionismi eitamiseni. · Küllastumus nii hilisromantilisest dramatismist ning impressinistlikust kõlavärvikultusest olid eelduseks uue muusikalise mõtteviisi neoklassitsismi sünnile Esimese maailmasõjajärgses Euroopas. · Huvi varasemate stiilide vastu ei piirdunud ainult Viini klassikute traditsioonide taaselustamisega, nagu võiks stiilinimetusest eeldada. Tunti huvi ka näiteks renessanss ja barokkmuusika zanrite ja vormide vastu (,,neobarokk"). Neoklassitsism kui üldine loomesuund · Neoklassitsismi ei sa käsitleda ühtse koolkonnana, pigem tähistas see üldist loomesuunda, igal heliloojal individuaalsest eripärast lähtuvalt mõistagi isemoodi. Neoklassitsism kujutavas kunstis · Sarnased protsessid olid jälgitavad k...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Fryderyk Chopini elu ja looming (1810-1849) Autor: Evelyn Landing Klass: 12c Tartu 2012 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Frederic Chopini varajane elu........................................................................................ 4 Väikevormid......................................................................................................... 7 Suurvormid........................................................................................................... 7 Kokkuvõte.............
KARL AUGUST HERMANN(1851-1909) Karl August Hermann sündis 23. septembril 1851. aastal Põltsamaa vallas Võhma külas sepa pojana. Tema lapsepõlv möödus väga rasketes majanduslikes tingimustes. Õppimine algul Anikvere külakoolis ja hiljem Põltsamaa kihelkonnakoolis vaheldus kingsepa ja rätsepa õpipoisi ameti ning karjaskäimisega. Kihelkonnakoolis puutus ta kokku muusikaga, mis jäi tema armastatuimaks alaks elu lõpuni. K. A .Hermann laulis ka Martin Vilbergi kooris. Samal ajal mängis ta kooli puhkpilliorkestris. 1867. a. lõpetas K. A. Hermann kihelkonnakooli ja sai samasse abiõpetaja koha. 1868. a. sooritas ta vallakooliõpetaja ja aasta hiljem Tallinnas elementaarkooliõpetaja eksamid. 1869. a. õnnestus K. A. Hermannil viibida Tartus I üldlaulupeol. Rahvusliku liikumise erutavad ideed ning peo vaimustav õhkkond haarasid ka noort K. A. Hermanni. Noorukipõlves oli K. A. Hermannil kindel kavatsus pühenduda muusikale, nü...
Kontserdi arvustus Käisin laupäeval 30.aprillil 2011 aastal Pärnus kaubandus keskuste Port Artur 1 ja Port Artur 2 vahelisel alal, kus toimus järjekordne kontsert nimega ,,PIDU", et tähistada Port Arturite 14.sünnipäeva ühes volbriööga. Port Arturi sünnipäeva õhtusel kontserdil ,,PIDU" esinesid Ukraina rahvamuusika sugemetega Svjata Vatra, Pärnu noortebänd Epordwerk ja Emil Rutiku oma bändiga Compromise Blue. Õhtu hakkas 20.00 ja rahvast oli kohale tulnud alguses vähe, kuigi võis arvata, et publiku seas on enamus nooremad inimesed, siis olid end kohale vedanud ka üllatavalt palju vanemaid inimesi.Kuigi kontserdi alguses oli rahvast kohal vähe, siis mida aeg aina edasi, seda rohkem inimesi oli seal väikesel alal, kella kümneks oli plats rahvast täis ning ,,PIDU" käis täie hooga.Esinejate jaoks oli üles seatud suur välilava, kus bändide pauside ajal keerutas plaati DJ Rivo Tettermann.Kell 20.30 tuli lavale Svjata ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Jevnika Samofalova 011KM Cyrillus Kreek Referaat Juhendaja: Silver Tamm Jevnika samofalova Cyrillus kreek helelooja Tallinn 2010 SISSEJUHATUS......................................................................................3 1 ELULUGU 1.1 LOOMING..............................................................................................4 1.2 KOORIMUUSIKA 1.3ORIGINAALLOOMING........................................................................5 1.4 INSTRUMENTAALTEOSED 1.5 ÜLDINE INFO 2 LISAD ..............................................................................................6 KOKKUVÕTE.......................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS................................
Keelpillid Narva Vannalinna Riigikool Õpetaja:Riina Vohta Autorid:Moissejeva Darja Gorpintsenko Elizaveta 7a klass 2009-2010 Keelpillid ehk kordofonid on muusikainstrumendid, mille heliallikaks on võnkuv pillikeel. Traditsiooniliselt liigitatakse keelpillide hulka muusikainstrumendid, mida mängitakse · poognaga ehk vibuga: poogenpillid ehk poogenkeelpillid (näiteks viiul, tsello, gudokk) · sõrmedega: näppepillid ehk näppekeelpillid (näiteks balalaika, harf, kannel, lauto, tsitter) · lipitsaga või plektroniga või muu vahendiga: näppepillid ehk näppekeelpillid (näiteks bandzo, mandoliin, tsembalo) · haamrikestega või haamritega: nö "löökeelpillid" (näiteks klaver, simbel) · klaviatuuri abi...
Muusika Rudolf Tobias Oli kujutatud 50mne kroonisel rahatähel. Ta oli 9 aastane, kui kirjutas oma esimesed heliteosed. Ta oli Eesti esimene helilooja, kes hakkas muusikat kirjutama sümfooniaorkestrile. Enne teda kirjutati pigem koorilaule. Nagu romantismile omane oli ka Tobiasele oluline rahvuslikkus muusikas. Ta oli Eesti esimene helilooja, kes oli helilooja haridusega. ( Teised olid viljelejad – ns tegelesid sellega ) 35-aastaselt läks Rudolf Lääne-Euroopasse, hiljem Saksamaale kuna sel ajal oli Eestis heliloojatel väike tasu. 10 aastat hiljem sai ta kopsupõletiku ja suri. Tobias maeti Berliini, kuid hiljem toodi tema põrm Eestisse ning maeti ümber tema sünnipaika Kullamaale. Jean Sibelius Õppis alguses advokaadiks, aga helilooja tunne oli nii suur, et aasta pärast langes ta õigusteaduskonnast välja ning läks õppima hoopiski Helsinki konsenvatooriumisse muusikat. Jean käis ka õppimas Austrias...
Taebla Gümnaasium 9a Klass Reonalt Kozlovski JAZZ Referaat Taebla 2007 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................................3 Jazzi arengulugu.........................................................................................................................................4 1.1 Jazz liigid........................................................................................................................................4 1.2 Tänapäeva jazzi ..............................................................................................................................4 Eesti jazzi kujunemine...............................................................................................................................6 2.1 Uno Naissoo osa Eesti jazzis sünnis.........
VANEM EESTI KIRJANDUS Vanim eesti kirjandus: tunnusediseloomustus, mõjutajad, tolleaegne ajalooline taust jne Rahvaluule ehk folkloor jutustab meie esivanemate elu väga ilmekalt(rahvalaulud, luule ehk poeesia, müüdid, mõistatused, kõnekäänud, vanasõnad). Rahvaluule tõesus väljendub meie kommetes ja tavades. Tegemist on suure, hõlmamatu varandusega, mida tuleb koguda ja säilitada. 1. 19.saj keskel hakkasid eestalsed ise kirja panema 2. innukad eestvedajad Faehlmann ja Kreutzwald( hiljem Hurt) Rahvuskirjandus kirjandus avaramas tähenduses hõlmab rahvaluulet ja kõike kirjapandut, kitsamas tähenduses üksnes ilukirjandust ehk belletristikat, s.o kirjutatud sõnakunsti. Selle ajaloolise eksisteerimise põhiline vorm on rahvuskirjandus, mis aga ei välista avatust ning kontakte teiste rahvuskirjandustega. Eesti rahvuskirjanduse tekkimist valmistas ette sajanditepikkune aeg. Mei...
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Janek Kõvask 11Õ Eesti rahvatantsud ja laulumängud: Rahvatantsu akrobaatiline pärand Kodune kirjalik töö Juhendaja: Katrin Kobolt Pärnu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1 MIS ON RAHVATANTS?.................................................................................................. 4 2 TANTSIMISE TRADITSIOON RAHVA AJALOOS ........................................................... 4 3 AKROBAATILISE PÄRANDI KULG.................................................................................. 5 KOKKUVÕTE....................................................................................................
Jazzmuusika Jazz on esitajate kunst, jazzis ei ole küsimus selles, mida mängitakse, vaid kuidas mängitakse. Ta sõltub rohkem improvisatsioonist kui kompositsioonist. Ajaloost: Jazz ehk Jazzmuusika on muusikastiil, mis tekkis 19.sajandi lõpus Usa lõunaosariikides Euroopa ja Aafrika rahvamuusika risustumisel. Jazz kasvas välja USA neegrite töölislauludest, bluusist ja spirituaalidest. 1890ndad-1910ndad: Jazz hakkas välja kujunema juba 19.sajandi alguses, sest just siis loodi jazzi eelkäija Ragtime. Kuulsaimad Ragtime muusika loojad olid Irving Berlin, Ben Harney ning Scott Joplin. 20.sajandi esimesel kümnendil loodi New Orleansis uus jazzmuusika stiil Dixieland, mille eestvedajaks sai Louis Armstrong. Louis Armstrongi peetakse Jazzmuusika legendiks 1920ndad: 1920.aastail levis jazzmuusika Euroopasse, jazzmuusika oli läbi teinud suure arengu ning muutunud väga populaarseks. 20ndate kuulsamatek...
Eesti muusika. Eesti rahvamuusika. Vanemat rahva laulu minetatakse regivärsiliseks lauluks. Arvatakse, et selle tekke aeg jääb 2000 aasta taga. Soome lahte ümbritsenud hõimudel. Huiked, loodus häälte jäljendamine, helletused, loitusud, itkud, äiutused. Regilaulu heliulatus oli väike. Helikõrguste intoneerimine oli ebamäärane ja meloodia jälgis teksti ülesehitust. Regilaul eestlastel on ühehäälne. Erandiks on setud ja kihnlased. Liigid: 1. Töö ja tavandilaulud 2. Laste ja hällilaulud 3. Jutustavad laulud Tekst jaguneb vanemas rahvalaulus värssideks ja kasutatakse algriimi sõna algussilbi kordamine värsireas. Kasutatakse eeslaulja ja koori vaheldumist. Koor liitub värsirea viimasel silbil. Kahe koori vaheldumisi laulmine. Saate pille ei kasutata. Sageli improviseeritakse tekst esitamise käigus. Esitajateks olid naised. Uuem rahvalaul tekkis 18nda sajandil lõpul ja laiem levik jääb 19ndasse sajandisse. Nüüd saadi mõjutusi kirjandusest, ...
NIKOLAI RIMSKI- KORSAKOV SISUKORD Noorukist sirgub muusik......................................................................................................3 Elu pärast Mereväe Akadeemiat..........................................................................................4 Mitte ainult helilooja............................................................................................................5 Looming...............................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................7 2 NOORUKIST SIRGUB MUUSIK Nikolai Rimsk...
Jazzmuusika Jazzmuusika ajalugu Jazzmuusika alged pärinevad afroameerika muusikast(töölaul, spirituaal, ballad, blues), mis oli kujunenud USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa muusikapärimuse vastastikusel mõjul. Euroopast Ameerikasse toodud muusika mõjutas just jazzi meloodilist ja harmooilist külge. Muusika riistad tulid afroameeriklaste ellu alles 19. sajandi teisel poolel. Levis euroopaliku puhkpilliorkesrti tüüp. Varase jazzi eelkäija on 19. sajandi viimaste aastakümnedite muusikastiil "Ragtime". Erinevalt jazzist levis see noodistatult. Ragtimes puudub impovisatsioon. Jazzmuusika üldiselt Jazz on nüüdismuusika liik, mis kujunes USA-s 20. sajandi alguseks. Jazzis ei ole küsimus selles, mida mängitakse, vaid kuidas mängitakse. Jazz on esitajate kunst, mille tegelik looja on mängija. Jazzi ei saa päris täpselt noodistada. Jazzis kõlab iga heli nii, nagu mängija hetkel tajub, kord pikaksvenitatult, kord ...
Veljo Tormis (1930), Eino Tamberg (1930-2010), Ester Mägi (1932), Jaan Rääts (1932), Arvo Pärt (1935), Raimo Kangro (1949-2001) + tunnis käsitletud Lepo Sumera (1950-2000) ja Erkki-Sven Tüür (1959). Pärdi ja Tormise loominguga seostub sõna restauratsioon ehk uuenemine läbi vana. Pärdil gregooriuse laul, renessanss polüfoonia jm, Tormisel rahvamuusika kasutamine. Jüri Reinvere (1971) Jüri Reinvere õppis Tallinna Muusikakeskkoolis kompositsiooni Lepo Sumera ja klaverit Virve Lippuse juhendamisel. 18aastaselt jätkusid tema kompositsiooniõpingud 1990-1992 Varssavi Chopini- nimelises Muusikaakadeemias. Sealt suundus ta edasi Soome, kus töötas alguses organistina. Magistrikraadi sai Reinvere Sibeliuse Akadeemias (1994-2004). Ta on elanud ka Rootsis (hea sõber on Käbi Laretei), hetkel elab vabakutselise heliloojana Berliinis. Erineva kultuuriga, majandusliku olukorra ning usuliste traditsioonidega riikides elamine on temast teinud ...
Muusika ja Tants 20.sajandil Kanepi Gümnaasium 12.Klass Kadi Hõim Kadi Jänes Henet Ohna Karita London Muusika 20. saj. I poolel ehk "uus muusika" või "kaasaegne muusika" Iseloomustab stiilide mitmekesisus. Tekivad mitmed stiilid ja voolud, mis arenevad paralleelselt. Hilisromantismist kasvab välja kaks vastandlikku suunda:19. saj lõpus impressionism ja 20. saj. algul ekspressionism 20datel aastatel tekib neoklassitsism oma selgemate vormide ja rütmidega. Suured erinevused on muusika väljendusvahendite, eriti tonaalsuse käsitlemises, helikeel muutub dissonantsemaks, puudub sisemine tasakaal, oluliseks saab strukturaalne mõtlemine ja originaalsus. Impressionism Impressionism sai alguse 19. saj. 70ndatel aastatel.. Muusikasse tuli impressionism 1890datel. Seda stiili on nimetatud uue muusika kevade...
1. Missugustest allikatest pärineb varasem teave Eesti alade muusikast? Juhuslikud märkmed vanades kroonikatest, harvades säilinud dokumentides, Taani ajaloolase kroonikast, Läti Henriku kroonikast2. Mida uut tõid 13.sajandi sündmused Eesti alade muusikasse? Ristiusustamise-tekkisid kirikud, kabelid, kloostrid. Jumalateenistustel lauldi. Koolid, kus valmistati ette vaimulikke. Ristirüütlite tegevusega kaasnes põlirahva kultuuri ja paganlike traditsioonide hävitamise püüe. Eesti folkloor3. Kirjelda ja iseloomusta lühidalt ilmaliku muusika seniseid traditsioone ja edasist käekäiku Eesti aladel. Mille poolest erines ränd-ja linnamuusikute tegevus?... 4. Missuguseid seoseid võiks leida varase vaimuliku muusika ning eesti vanema rahvamuusika vahel?... 5. Missugused olid hariduse omandamise võimalused? Kuidas võiks sõnastada selle perioodi hariduselu eesmärke? Rajati koole, kus valmistati ette vaimulikke. Õppekavas oli ka kirikulaul ning vaja...
Mart Saar (28. september 1882 Hüpassaare 28. oktoober 1963 Tallinn) oli eesti helilooja, organist ja rahvaviiside koguja. Tema loomingusse kuulub umbes 350 a cappella koorilaulu, 180 soololaulu, 120 klaveripala, 2 orkestriteost ja 2 vokaal-sümfoonilist teost. M. Saare mälestuseks on Tartus püstitatud monument. Lapsepõlv ja õpingud Mart Saar sündis metsavahi perekonda. Neil oli kodus orel ning tema isa oli hea orelimängija ja improvisaator ning oli seetõttu ka Mardi esimeseks õpetajaks. Kooliteed alustas Saar Kaansoo vallakoolis ja koolitee jätkus Suure-Jaani kihelkonnakoolis, kus tema muusikaõpetajaks oli Artur Kapi isa Joosep Kapp. 1901. aastal astus Saar õppima Peterburi Konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassi, mille lõpetas 1908. aastal hõberahaga. 1911. aastal lõpetas ta kompositsiooni õpingud Nikolai Rimski-Korsakovi ja Aleksander Ljadovi juures. Hilisem eluperiood Pärast õpinguid asus Mart töötama muusikaõpetajana Tartus. 1...
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Linda Tanissaar MUSTLASMUUSIKA Aastatöö Secunda aste Juhendaja Aire Luhaoja Pärnu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................4 1.MUSTLASED JA NENDE KULTUURI ÜLDISELOOMUSTUS............................................6 1.1. Päritolu....................................................................................................................................... 6 1.2. Perekond ja traditsioonid.......................................................................................................... 8 2. MUSTLASMUUSIKA JUURED JA MÕJUTUSED................................................................9 2.1. Mustlasmuusikast üldiselt ja selle juured.................................
Folkloristika alused Ergo-Hart Västrik Töökorraldus KT (10.10 ja 21.11) KT’d järgi teha ei saa! Aine lõpetab kirjalik eksam, mille küsimused antakse eelnevalt teada. (eksami ajad 12.12 ja 19.12, korduseksam 09.01.2017) Kohustusliku kirjanduse lugemine – kokku u 200lk, esitatakse jooksvalt loengute käigus. Praktiline ülesanne tuleb sooritada enne 28.11.2016. Praktiline ülesanne: - Praktiline töö (2 akadeemilist tundi) Eesti Kirjandusmuuseumis (Eesti Rahvaluule Arhiivis või Folkloristika osakonnas alates 12.09-28.11.2016). Vajalik eelregistreerimine! - Õppekäik Eesti Rahvaluule Arhiivi (kogunemine Eesti Kirjandusmuuseumi fuajees, Vanemuise 42) 26.09.2016 kell 12.15 - Tagasiside praktilise töö ja õppekäigu kohta; etteantud küsimuste alusel õppekäigu ja oma praktilist arhiivikogemust; maht 1800-3600 tähemärki, vorm ÕIS-is tagasiside_vorm.docx, tähtaeg 28.11.2016. Koondhinde kujunemine: -...
Tallinna Heleni kool Gretel Murd Nikolai Rimski-Korsakov Referaat Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................2 Nikolai Rimski Korsakov elulugu..............................................................................................3 Kokkuvõte..................................................................................................................................4 Kasutatud kirjandus....................................................................................................................5 Lisad...........................................................................................................................................6 Sissejuhatus Õpetaja andi...
Jazzmuusika lähiminevikus 1) Lühikokkuvõte jazzmuusikastiilidest. a) Jazz – rock. Jazzmuusika (eesti keeles ka dzäss) on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Džäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Euroopasse levis džäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Džässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist džässi, svingi ja nüüdisaegset džässi. Džässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile ning armastab erilisi kõlavärve. Džässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Üks tuntumaid dzässmuusikuid on Louis Armstrong. Rock. Rock-muusika on laialdane ja varieeruv levimuusika liik, milles enamasti meloodilist v...
Valdkonna institutsioonid ja rahastamine Pikemad teemad: 1. Tutvustage oma sõnadega Kultuurkapitali ülesandeid. Kultuurkapitali ülesanded on toetada kunstide ja spordi edendamist, loomingulisi ühendusi, kultuuri ja spordi teadusuuringuid. Soodustada kunstide, rahvakultuuri ning keahakultuuri ja spordi arengut. Toetada silmapaistnud kunsti- ja sporditegelasi. Toetada andekate kunstnike ja sportlaste arengut ja võimaldada nende enesetäiendust. Toetada kunsti- ja sporditegelaste mälestuse jäädvustamist. Toetada tähtsate kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist. 2. Kirjeldage Kultuurkapitalilt toetuse taotlemise protsessi. Tuleks välja mõelda MIKS, KELLELE ja MIDA teha. Lähtuvalt sellest oleneb, millisest sihtkapitalist või ekspertgrupist toetust küsida. Tuleb vaadata, kas sündmus vastab nõutud tingimustele ja kas kuupäevad klapivad. Oluline, et poleks aruandevõlgnevusi. Luua KULKA e-konto avalduse esi...
Abja Gümnaasium Nikolai Rimski-Korsakov Referaat Koostaja: Tõnis Liiber Juhendaja: Kadi Kask Abja-Paluoja 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. NOORUKIST SIRGUB MUUSIK..........................................................................................4 2.ELU PÄRAST MEREVÄE AKADEEMIAT................................................................................4 3.MITTE AINULT HELILOOJA....................................................................................................5 4.LOOMING................................................................................................................................ 7 4.1 Ooperid...................................................
Ivo Linna Urmas Alender Anne Veski Toomas Kõrvits Gunnar Graps Ivo Linna Ivo Linna (sündinud 12. Juunil 1979 Kuressaares ) on eesti laulja. Õppis Kuressaare 1. Keskkoolis, 19671969 Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat. Alustas laulmist ja kitarrimängu Kuressaares ansamblis Müstikud (19661967). Järgnesid ansamblid System (1968) ja taas Müstikud (1969) Tartus. Pärast ajateenistust Nõukogude armees sai Ivo Linnast laulusolist baarvarietees Tallinn, hiljem ka teistes varieteedes. Aastail 19731974 oli Ivo Linna laulusolist Olav Ehala ansamblis, 1975. aastal orkestris Vana Toomas, 19751980 kuulus ta ansamblisse Apelsin ning alates 1978. aastast on Rock Hotelis. Oma aktiivse tegevusega laulva revolutsiooni ajal on Ivo Linna ennast oma surematute lauludega jäädvustanud ka eestlaste südameisse. Laulud "Eestlane olen ja eestlaseks jään", "Sind surmani", "Ei ole üksi ükski maa", "Mingem üles mägedele" jne. Ivo Linna on võitn...
Kodune kontrolltöö Vene muusikast 1. Mis on bõliina ja gusli? Kas ja kuidas on need mõisted seotud? Bõliina on jutustava sisuga, pikaldased omapärase poolkõnelise, poollaululise meloodiaga laulud, mida esitati üksi või mitmekesi. Gusli on kandletaoline rahvapill. 2. Kuidas on Vene laulutraditsioon mõjutanud vene klassikalist muusikat? Too näiteid Vene laulutraditsioon ja rahvamuusika on olnud peamiselt vokaalne, heliteostes kasutatakse puhtaid rahvaviise, omaloomingulise rahvateisega saranevaid meloodiaid ning teisi rahvamuusikast pärit võtteid. Vene õigeusu kirikutes ei ole oreleid, teenistustel ainult lauldakse. 3. Keda ja miks nimetatakse vene klassikalise koolkonna rajajaks? Vene klassikalise koolkonna rajajaks nimetatakse Mihhail Glinkat (1804- 1857 ). Ta oli mitmekülgne, õppis enda isa mõisas, seal tutvus ta pärisorjade orkestriga ning õppis tundma vene rahvamuusikat. Oskas mängida viiulit, ...
Taani-Muusika on idülliline. Looduses pole suuri kontraste nii ka muusikas. Fantastika on helge ja õilis. Väga tugevad saksa mõjud. Taani kunst muusika on väga vana. Kopenhaageni õukonnas oli muusika elu alati kõrgel järjel ja on teada et 1612 aastaloli õukonnas palgal üle 30 laulja ja üle 30 pillimängija pluss veel 16 trompetisti. 1689 aastal lavastati esimene ooper. Välismaalaste tulv oli nii suur et oma muusikat ei olegi. 19 sajandi kuulsamad mehed olid Johhan Peeter Hartmann ja Nils Willhelm Gade. Norra -Loodus on karm külm meri kosed kaljud. Kõige karmima kliimaga. Muusikas on palju kurje vaime ja olendeid. Alates trollidest. Hingelt tundub norrakas lüürik olevat. Vaene aga uhke rahvas kuni 20 sajandini. Tal puudus sajandeid iseseisvus. 14 saj alates oli sõltuv taanist. Keel oli taani, rõivas oli taani. 19 sajandi algul lööb norra taanist lahti aga liidetakse kohe rootsiga. 1885 aastal saab ametlikuks keeleks norra keel. 1905 tuleb...
Karl Ernst von Baer Juhendaja: Epp Vinne Koostajad: Kristin Värno Mikk Järveoja 1 Kris-Gerhard Aabrams Alvar Annuk Triin Kaaver 2 Tähtsus von Baer elas aastatel 17921876 Ta sündis Eestis ja lõpetas TÜ arstiteadlasena. Ta on loomade embrüoloogia rajaja. Mees avastas imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Tema sõnastatud üldised organismide arengu reeglid on tuntud Baeri seadustena. 3 Matthias Schleiden (18041881)& Theodor Schwann (18101882) Matthias Schleiden ja Theodor Schwann olid mõlemad Saksa päriolu teadlased. Matthias Schleiden jõudis 1838.a. järeldusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega. Theodor Schwann leidis 1839.a. et ka loomorganismid on rakulise ehitusega. Seejärel sõn...
Abja Gümnaasium Referaat Mart Saar ja Cyrillus Kreek. Nende elutee ja loomingu võrdlus. Juhendaja: Kadi Kask Koostaja: Aneelia Kuusik 2010.a SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Mart Saare elulugu 4 1.1 Lapsepõlv 4 1.2 Haridustee 4 1.3 Mart Saare edasine elu 4 1.4 Mart Saare looming 5 2. Cyrillus Kreegi elulugu 5 2.1 Lapsepõlv 5 2.2 Haridustee 5 2.3 Cyrillus Kreegi edasine elu 6 2.4 Cyrillus Kregi looming 6 3. Kokkuvõte 6 4. Kasutatud kirjandus 7 Lisa 1. Mart Saare pildid 8 Lisa 2. Cyrillus Kreegi pildid 9 SISSEJUH...
Folkloristika kordamisküsimused 1. Nimeta ja kommenteeri vähemalt kolme folkloori tähistavat terminit ja nende tausta. vanavara, ka vana vara – termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a.; propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku); rahvamälestused – käibesse tõi termini 1870. aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) folkloor < ingl. folklore = folk + lore; termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a.; Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna; rahvaluule – eelmise tõlge (vrd ka sm kansanrunous), termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. arYklis “Sõnakene luuldest”, Sakala lisaleht, nr. 3 folkloor = rahvaluule; omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel; pärimus < soome perinne; kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsiooni mõistega; populaarne alates 1990. aastatest; vt nt lastepärim...
Eesti rahvalaul ja rahvapillid Rahvalaul Rahvalaul jaguneb: 1) Vanem ehk regivärsiline rahvalaul ehk runo (kuni XVIII sajand) 2) Uuem rahvalaul (alates XVIII saj lõpp, domineerivaks XX sajandi keskel) Vanem rahvalaul Tunnus Uuem rahvalaul Värsiline, värsi põhivorm 8-silbiline, igale silbile vastab ülesehitus Värsiread on koondunud noot. salmidesse, salmis 4 värsirida perioodivorm Algriim: alliteratsioon (korduvad kaashäälikud) / assonants Riim Lõppriim (korduvad täishäälikud) Lüürilist laadi, naiselik (kurtev, protestiv ja kurblik Teema Eepiline sisu, meeste teemad alatoon) ...
Abja Gümnaasium Referaat ,,Cyrillus Kreek" ,,Mart Saar" Koostaja: Evelin Juganson Klass: 12. klass Abja - Paluoja 2 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................4 1 .Lapsepõlv...........................................................................................................................5 1.1.Cyrillus Kreegi lapsepõlv............................................................................................ 5 1.2.Mart Saare lapsepõlv....................................................................................................8 2.Muusikalise hariduse omandamine ja St. Peterburg.........................................................10 2.1. Cyrillus Kreegi muusikalise hariduse omandamine ja St. Peterburg........................10 ...
EESTI KEEL Häälikuõigekiri Häälduse järgi kirjutatakse: HÄÄLIKU PIKKUSE ÕIGEKIRI · Hääliku pikkuse põhireegel lähtub hääldusest: Lühike häälik kirjutatakse ühe (nt ehe, asi), pikk ja ülipikk kahe tähega (nt tsehhid - tsehhe, kassid kasse). · Sageli tekib õigekirjaviga valest hääldusest. Tuleb hääldada õigesti (st jälgida hoolega, et hääldatakse ühe tähega kirjutatut lühidalt ja kahetähelist pikalt), jätta meelde kriitiliste sõnade õigekeelsus: samet, amet, komisjon, talitama, kuni, karikatuur; varrukas, kummardama, intelligentne, kolleeg, grammofon, barrikaad, paralleelne, annulleerima, terrass; ümarik - ümmargune, samuti - sammuti (aeglaselt), ballett baleriin. · ERAND! Viimane häälik mõnes ühesilbilises sõnas kirjutatakse hääldust arvestamata ühe tähega, nt: asesõnades: mul, sul, tal, kel, mil, sel, tol, ma, sa, ta, me, te, nad, mu, su, ...
Pjotr Tsaikovski Tsaikovski on vene klassikalise sümfoonia rajajaid ja nn psühhologilise suuna esindaja vene muusikas. Teda peetakse ka balleti kui tantsulis-muusikalise zanri arendajaks. Tsaikovski sündis 25. aprillil 1840. a. Uuralites, Votkinski külas. Tema isa oli mäeinsener ja töötas tehasedirektorina. Votkinski oli väike maakoht, kus polnud teatrit ega õppeasutusi, kuid oli imeilus loodus ja rahvamuusika, mis mõjutas tugevalt tulevast heliloojat. Suure perekonna soe õhkkond kujundas Pjotri iseloomu. Suur mõju oli ka prantslannast kasvatajal Fanny Durbach´il. Tsaikovski musikaalsus avaldus varakult. Tsaikovskite peres õppisid kõik lapsed klaverimängu, kuid Pjotr oli teistest andekam ning suhtus muusikasse tõsisemalt. 1849. a. kolis pere Peterburgi ning sealt jälle Uuralitesse, Alabajevskisse. Pjotr pandi õigusteaduste kooli. Eemalolek perest oli talle väga raske. Haridus, m...
PJOTR TSAIKOVSKI Pjotr Tsaikovski on vene klassikalise sümfoonia rajajaid ja nn psühhologilise suuna esindaja vene muusikas. Teda peetakse ka balleti kui tantsulis-muusikalise zanri arendajaks. Tsaikovski sündis 25. aprillil 1840. a. Uuralites, Votkinski külas. Tema isa oli mäeinsener ja töötas tehasedirektorina. Votkinski oli väike maakoht, kus polnud teatrit ega õppeasutusi, kuid oli imeilus loodus ja rahvamuusika, mis mõjutas tugevalt tulevast heliloojat. Suure perekonna soe õhkkond kujundas Pjotri iseloomu. Suur mõju oli ka prantslannast kasvatajal Fanny Durbach´il. Tsaikovski musikaalsus avaldus varakult. Tsaikovskite peres õppisid kõik lapsed klaverimängu, kuid Pjotr oli teistest andekam ning suhtus muusikasse tõsisemalt. 1849. a. kolis pere Peterburgi ning sealt jälle Uuralitesse, Alabajevskisse. Pjotr pandi õigusteaduste kooli. Eemalolek perest oli talle väga raske. Haridus, mille Tsaikovski seal oman...
1. Esimesed andmed mitmehäälse koorilaulu harrastamise kohta pärinevad 18.saj lõpust ning on seotud vennastekoguduse tegevusega. Tänu kihelkonnakoolides edenevale muusikaõpetusele,koorilauluharrastusele ja väheste haritud meeste suurele algatustahtele hoogustus koorilaulu areng. Heal tasemel lauldi neljahäälselt nt Kanepi kihelkonnakoolis. Kõrgel tasemel toimus muusikaõpetus ka Laiuse kihelkonnakoolis (isa ja poeg Jannaud). Muusikaalane õpetus sisaldas seal nii eesti- kui saksakeelset kirikulaulu, oreli ja viiulimängu, lisaks kirjutati ümber noote. Juba 1828a tegutses seal meeskoor, kelle repertuaaris oli nt Bachi ja Händeli looming, seal lauldi juba nootide järgi. 2. 18.saj lõpul kasutati laulude saatmisel viiuleid, flööte ja klarneteid, hiljem metsasarvi. 19.sajandi keskel tekkis Eestis kaks arvestatavat orkestrit: 1 848.a Torma pillikoor Adam Jakobsoni juhtimisel ja 1839.a Väägvere pillikoor isa ja poeg Wirkhausid. Väägvere kon...
1. Regilaulu komponendid sõnad, viis, esitus 2. Regilaulu liigid · Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul) · Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) · Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt) · Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt) · Kiige-, mängu- ja tantsulaulud 3. Kooride tegevus 19.saj. teisel poolel · Anseküla pastor Martin Körber asutas 1840 isikliku laulukoori, tänu millele arenesid sõrve lauljate võimed heale tasemele. Komponeeris ka ise oma koorile. · Väägvere pasunakoori toetas Willigerode, kes oli David Otto Wirkhausi õpetaja, kes omakorda on puhkpillimuusika isa. · 1850 asutati Adam Jakobsoni ja tema poja C. R. Jakobsoni juhatamisel Torma kihelkonnakool, kus sai alguse pasunakoor. · 1865 a...
Tartu Kutsehariduskeskus Majutusteeninduse eriala Anu Tali foto Jouni Haralaa/Finlandia Records ANU TALI Referaat Koostaja: Õppegrupp: Tartu 2011 Anu Tali foto Chris Dunlop/Warner Classics Dirigent Anu Tali on muusikamaailmas omamoodi fenomen. Väike ja tubli, kes teab, mis on selle ameti paradiis ja põrgu. Meie näeme ainult glamuurset Anu Tali orkestrit juhatamas, aga higist, verest ja pisaratest, mida selle karmi ameti juures tagatubades valatakse, pole enamikel aimu. Anu Tali on rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud dirigent, kes teeb ja toob Eestile vaid au. Muusika juurde tuli Anu Tali (sündinud 18.06.1972) klaverimängu kaudu Nõmme Lastemuusikakoolis, kus ta õpetajaks oli Maire Oidekivi. Et "ilma muusikata ei saa", selgus pärast kaheksanda klassi "viielist" lõpetamist. K...
PÕHJAMAADE ROMANTISM NORRA TUNTUIM HELILOOJA EDVARD GRIEG. 1843-1907 Oli helilooja, pianist, dirigent, organiseeris üritusi, muusikakirjanik. Ta sündis Norra linnas Bergenist ja talle hakkas õpetama muusikat ta pianistist ema ja ta 12 aastaselt hakkas juba komponeerima. Norra viiuldaja Ole Bulli rõhutas Griegi astuma konservatooriumisse, mille lõpetas ülikooli 1862 aastal helilooja ja pianisti diplomiga. Ta tuli tagasi pärast kooli lõpetamist oma vanasse kodulinna, kus ta kontsert oli väga menukas. Suurt rolli etendas Rikard Nordraak, kellega tegi muusikaühingu. Mis hakkas muusikat propageerima(taani, rootsi jne) Euterpe- tutvustada publikule taani, rootsi norra heliloojate loomingut. 18..? rajas Troldhauger(ehitis, tema kodu, nüüd majamuuseum, mis on Bergenist väljas) seal on säilitatud asjad nii nagu vanasti, seal on väiksemid kontserte. 1898 organiseeris Bergenis norra muusikafestivali, seal esinesid tuntud muusikud, 1906-1907 olid...
Esimened kutselised heliloojad. Eelmise sajandi lõpul hakkasid tekkima üksikud professionaalid, kuid elatist teenida oli muusikaga raske (muusikaõpetajad, koorijuhid- palk väike). Ainuke tasuvam töö oli organistiamet. Enamik selle aja Eesti muusikuid käis Peterburi konservatooriuis orelimängu õppimas. Meie heliloojad said sealt kõrgel tasemel õpetuse. Tekkis rahvuslikku ja realistlikku kunsti austav vaim. Johannes Kappel oli esimene diplomeeritud eesti helikunstnik, ta lõpetas konservatooriumi hõbeaurahaga. Ta ei toonud heliloojana eesti muusikasse olulist pööret. Miina Härma Käis erinevates linnades esinemas. Ta jäi oma õpilastele meelde rõõmsa ja nooruslikuna. Ta julgustas ja ärgitas inimesi õpingule (utsitas õpinguile). Ilusa lauluhääle leides tegeles ta sellega isiklikult. Ta ei lasknud ühelgi andekal häälel raisku minna. Asutas seltse. Tegeles kontsertide, laulupidude korraldamisega. Oli muusika ajakirjanik ja kriitik. Tema hüüdlau...
Eesi m esed kutselised heliloojad Eesti vane ma põlvkonna kutselised muusikud said hariduse pea miselt Peterburi konservatooriumis. · Johannes Kappel (1855-1907) Esimene kõrgema haridusega muusik Eestis. Johannes Kappel on pärit Raplast, kösterorganisti ja kooliõpetaja perest. Te ma esi m ene pilli mängu õp etaja oli tema isa. Lapsep õlv ja kooliaastad m ö ödusid Johannesel Paides. 1876. aastal astus Kappel Peterburi konservatooriumi, mille ta l õpetas hõbeaurahaga 1881. aastal . J.Kappeli panus m eie muusikale oli tagasihoidlik , ta dirigeeris laupupeol, vahel esines Eestis organistina v õi pianistina. Olulise m osa Johannes Kappeli heliloo ...
Abja Gümnaasium Anni Saharov 12. B klass MART SAAR JA CYRILLUS KREEK. NENDE ELUTEE JA LOOMINGU VÕRDLUS Referaat Juhendaja: Kadi Kask Abja-Paluoja 2013 Sissejuhatus Referaadis on kirjutatud kahest suurest muusikategelasest- Mart Saarest ja Cyrillus Kreegist. Järgnev referaat võrdleb kahe muusiku elulugu, haridusteed ning loomingut. Mart Saar ja Cyrillus Kreek on ühed rahvusliku stiili rajajatest ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallast. 1. ELULOOD Mart Saar Mart Saar sündis 28. septembril 1882. aastal Viljandimaal Hüpassaare metsavahitalus. Perel oli kodus orel. Mardi esimeseks õpetajaks oli tema isa, kes oli hea orelimängija ja improvisaator. Tema isa oli hea ...
Arvo Pärt Sündinud 11. septembril 1935 Paides. Pärt alustas oma muusikalist haridusteed 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis. Juba 1415-aastaselt oli ta võimeline komponeerima. Aastatel 19581967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezissöörina. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963. aastal võis teda pidada juba professionaalseks heliloojaks. Pärdi looming jaotatakse kaheks perioodiks. Teise perioodi tööd on tuntumad. 1976. aastast peale hakkas ta kirjutama hoopis teistsugust, "tintinnabuli"-stiilis muusikat, mis sarnaneb kellahelinale. Seda iseloomustavad lihtsad harmooniad, sagedased kaunistamata noodid ja lääne harmoonia aluseks olevad kolmkõlad, mis kõlavadki nagu kellahelin. ...
Muusika kontrolltöö materjal.:) Rahvusooper Estonia on teater, kus etendatakse oopereid, operette, ballette ja igasugu muid muusikaga seotud etendusi. Teatris töötab üle 500 inimese, on 7 korrust ning üle 700 ruumi. Mõisted: aaria tegelase ulatuslik sooloetteaste ooperis. a cappella laulmise viis, mille puhul instrumentaalsaade puudub. arabesk balletipoos: tantsija seisab ühel jalal, teine jalg on taha sirutatud. avamäng orkestriteos, mis eelneb muusikalisele lavateosele; ka iseseisev orkestriteos. ballett koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse tantsu ja muusika abil . ballettmeister koreograaf, balleti idee autor ja lavastaja ning tantsude ja miimiliste liigutuste koostaja ja õpetaja. esitantsija balletitrupi juhtiv meestantsija. etikett (teatris) käitumine vms. fouetté (loe: fuetee) virtuooslik pööre, milles jalg teeb igal pöördel ringikujulisis liigutusi ümber tugijala . interpreet heliteose esi...
SÜNDMUS- JA KOOSOLEKUKORRALDUS
Traditsioonilised kultuuriga seonduvad üritused Eestis
Pärnu 2011
Koostasid: TÜ Pärnu kolledzi 2. kursuse üliõpilased Liivi Hiienurm
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
