Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Tõmba moblasse sammulugeja! Tragimatele auhinnad Kõnni terviseks Sulge
Add link

"eesti kirjanikud" - 710 õppematerjali

eesti kirjanikud on oma teostes küllaltki täpselt suutnud väljendada eestlase stereotüüpset olemust ja isiksust, meenutagem siinkohal siis näiteks A. H. Tammsaare „Tõde ja õigus“- seeriat või A. Kitzbergi näidendit „Libahunt“, kus peaprobleemistik joonistub tegelaste vahel tekkinud rahvusliku erinevuse taustal.
3
odt

Varasem Eesti kirjasõna ja Rahvuslik liikumine

aastal ,,Wastne Testament" · piibel tervikuna läks 1739. aastal rahva kätte põhjaeestikeelsena · piibli toimetas Jüri kihelkonna pastor Anton Thor Helle · usulised eesmärgid, lugemisoskus · põhjaeesti keskmurre kujunes eesti kirjakeele aluseks · süsteemipärane kirjaviisi töötasid XVII sajandi lõpul välja Bengt Gottfried Forselius ja Johann Hornung = vana kirjaviis (mudda, wanna) (muda = muuda, laned = laaned) · vana kirjaviis kestis poolteist sajandit · 18. saj. hakkas levima ka eestikeelne ilmalik kirjandus. Koduõpetust aitas elavdada praktilis- õpetliku sisuga kalendri väljaandmine. · 18. sajandil hakkas pidevalt ilmuma kalender. Kalendrid sisaldasid rohkest näpunäiteid põllupidamise ja arstimise valdkonnast. Need tõid ära ka ilmaennustused terveks aastaks ette, mida talupojad jälgisid tõsise hu...

Kirjandus - Keskkool
12 allalaadimist
8
docx

Eesti kirjandus 1905-1922

sajandi algus oli Eestis vene ühiskondliku tõusu aeg. 1880-tel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algusaastail. Teostele annavad värvi ühelt pool naturalistlikud kujutus elemendid teisalt romantilised meeleolu paisutused. 1905 ­ alustas oma tegevust Noor-Eesti rühmitus 1906 ­ hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus. 1906 ­ avati Tartus esimene Eesti õppekeelega keskkool Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium. 1906 ­ rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid. 1909 ­ loodi Eesti Rahva Muuseum, mille eesmärgiks oli talletada rahvakultuuri. ' NOOR-EESTI 1905-1915 1901 ­ 1902 ilmus tartu gümnaasiumiõpilaste Gustav Suitsu kolm kirjanduslikku albumit ,,Kiired" 1904 aastal otsustati välja anda järjekordne album uue pealkirjaga ,,Noor-Eesti" see aga ilmus tsensuuri tõttu alles 1...

Kirjandus - Keskkool
37 allalaadimist
17
docx

Eesti NSV ja Eesti taasiseseisvumine

ENSV sõajärgsed aastad: poliitilised olud ja massirepressioonid ­ Stalin 1928-1953 (1944-1953) *Stalini isikukultus süvenes, teda hakati ülistama kui ,,sõja võitjat" *5.märts1953 Stalin suri, Stalin maeti Kremlisse Lenini kõrvale * Punaarmee sissetung 1944. aasta suvel, Punaarmee üksuste järel tulid Eestisse NSV tagalas moodustatud operatiivgrupid e. uue võimu esimesed taastajad kohtadel. *ENSV kõrgeimad võimuorganid koondusid Võrru, sest Tallinn oli veel sakslaste käes. 1944 sügisel viidi need üle Tallinnasse ja uus võim kehtestati kogu Mandri-Eesti üle. *ENSV võimustruktuur oli sama, mis NSVLs ­ juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, mis allus Moskvale. Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP, aastani 1952 EK(b)P) liikmeskonna mood. sõja lõpul suures osas eri tasandite parteifunktsionäärid ning riigi- ja kohalike võimuorganite ametnikud. 1945. a. alguses oli EK(b)Ps 2400 liiget, sõjajärgsetel aastatel järjest kasvas. 1951. a. oli juba 18500 liiget...

Ajalugu - Keskkool
128 allalaadimist
12
doc

Nõukogude Eesti

Tartu Kivilinna Gümnaasium Nõukogude Eesti referaat Kätlin Kilgi 11e Tartu 2010 Sisukord 1 Sissejuhatus 3 Eesti NSV valitsemine 3 Poliitilised olud 4 Vastupanu ja repressioonid 6 Majandus ja rahvastik 7 Kultuurielu põhijooned 8 Eestlased maailmas 10 Lõppsõna 11 Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Teises maailmasõjas sai Eesti rängalt kannatada. Rahvas vähenes ligi veerandi võrra. Paljudes linnades olid ülisuured purustused. Pea pooleldi hävisid ka tööstused ja põlevkivi rajoonid. Sadamad olid hävitatud, raud- ja maanteed purustatud. Põllumajanduses langes saagikus ja kariloomade arv. Katse iseseisvusele taastamiseks luhtus ning Eesti langes u...

Ajalugu - Keskkool
43 allalaadimist
4
docx

I Eesti Vabariigi aegne proosamaastik

Orud ja mäed, järved ja jõed I Eesti Vabariigi aegsel proosamaastikul Iseseisvas Eesti Vabariigis olid kirjanduse arengutingimused varasemaga võrreldes soodsad ja saavutusedki vastavad. Hoolimata sellest jätkus küllaga mitmesuguseid probleeme. Uuel riigil tuli võidelda kasvuraskustega, mida süvendas majanduslikult ebastabiilne ja 1930. aastail poliitiliselt komplitseerunud rahvusvaheline olukord. Ennekõike nõudis lahendamist turumajanduse ja kunstiloomingu kokkusobitamise igavene küsimus, mida teravdasid ühelt poolt noore rahvuskultuuri kasvavad nõudmised ja teiselt poolt väikeriigi ressursside piiratus. Asjaolusid arvestades kujunes riigi kultuuripoliitika kunstide majandusliku toetussüsteemi -Kultuurkapitali ­ loomisel küllaltki edukaks. 1920. aastate poliitiline demokraatia võimaldas kirjanikele praktiliselt täielikku loominguvabadust, mida 1934. aastast autoritaarsemaks muutunud reziim küll tuntavalt piiras. Nii ongi varasem i...

Kirjandus - Keskkool
6 allalaadimist
2
doc

12. klassi Eesti kirjandus

Iseloomusta sotsialistlikku realismi. Sotsialistlik realism: Suur tähelepanu silmakirjalikkusel, tegelased pole elulähedased, tegelased jagunevad headeks ja halbadeks, töö on esikohal ja halvad peavad omal jõul toime tulema, rangelt piiritletud, otseses kõnes domineerib propaganda, tähtsaim kirjanduszanr on kriitika, Nõukogude asjad on parimad, põlastav suhtumine omariiklusesse. 2. Millistel teemadel ja miks kirjutati sotsialistliku realismi valitsemisaegu? Teemad: Kiidulaulud Stalinile, kolhoosirahva rõõmus elu, rahvusvaheline imperialism, sõjaga seotud võitlus ja igatsusluule. Kirjutati sellest, kuna see pidi tsensuurile kõlbama ja kardeti liiga vabalt kirjutada muust. "Valesti" kirjutatud tekste tauniti. 3. Iseloomusta Smuuli ja Vaarandi luulet. Vaarandi kirjutas ilusatest ja inimlikest asjadest (pere, kodu, armastus, loodus, igapäevane elu). Naiselik toon. Smuuli luules romantiline suhe looduse, töö ja inimestega. Juhan...

Kirjandus - Keskkool
107 allalaadimist
9
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

19.sajand eesti kirjandusloos. Mõttesalmikutes "Järwa-ma wanna mehhe Eesti rahvuslik kirjandus algab Petersoniga. õppetused" (1840) sõitleb ta inimeste laiskust, Peterson Kristjan Jaak (1801 - 1822) oli hooletust ja teisi pahesid. Tema kõige Rahvusliku luule looja. Petersonist ja tema väljapaistvam saavutus luules on dialoogiline oodidest algab Eesti kunstiväärtuslik lüürika. P - "Piibo jut" (1840), milles Jaan ja Mihkel räägivad andekas luuletaja, tugev mõtleja ja poeet, maise sõpruse ja armastuse kaduvusest, võrreldes kunstniku hingus, pastoraalides rahvalaulu seda piibusuitsu hajumisega. Faehlmann kasutas põhimõtted, motiivid - Eesti rahvusliku kirjanduse luuletuste kirjutamisel keerulisi antiikseid algus. Kirjutas eesti keeles - uskus selle tulevikku. värsimõõte, et sel kombel osutada eesti keele Kirjutas päevaraamatut (dialoogid...

Kirjandus - Tartu Ülikool
167 allalaadimist
2
doc

Eesti kirjanduse jaotumine

Eesti kirjanduse jaotumine Kodu-Eesti ja Välis-Eesti kirjanduseks. Millal: 1940.aastate alguses miks selline jaotumine tekkis: põgeneti sõja ning massiküüditamiste pärast välismaale millised kirjanikud millisesse gruppi kuulusid: pagulaskirjanikud, kes olid juba Eesti Vabariigis tuntud: G.Suits, M.Under, A.Adson, H.Visnapuu, A.Gailit pagulaskirjanikud, kes ära minnes olid u 20.aastased: K.Lepik, I.Laaban, B.Kangro pagulaskirjanikud, kes läksid pagulusse lastena ning olid rohkem seotud asukohamaa kui Eesti kultuuri ja eluga: H.Nõu, E.-K. Tooma, I.Kask, I.Laaman isikud, kes sündisid pärast sõda paguluses: T.-H. Ilves, M.K. Kostabi millest kirjutati: peamised teemad olid: 1. kujutati kodumaa ajalugu ja olusid enne II ms. 2. kujutati asukoha argipäeva 3. kirjutati kodumaalt põgenemisest 4. piiblitemaatika 2. Tuntumad pagulaskirjaniku...

Kirjandus - Keskkool
29 allalaadimist
19
doc

Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused

Ühiskondlik-kultuuriliste olude muutumine 1990ndate alguses. 1991. augustil Moskvas toimunud riigipöördekatse taustal võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik. Algas riigi uus ülesehitamine, üleminek uuele majandussüsteemile ­ liberaalsele kapitalistlikule (?). Reformiti pangandust, kogu põllumajandust. 1992 võetakse kasutusele EEK. Raha oli vähe, kuid vabadust, ideid ja entusiasmi palju. 1990ndate alguse märksõnaks poliitika. Kuid kultuurivaldkond polnud taasiseseisvunud Eestis enam nii oluline nagu nõukogude ajal. Sel ajal oli kultuur pmst ainus valdkond, mille kaudu oli võimalik okupatsioonireziimile vastupanu avaldada. Omamoodi alternatiivse mõtlemise platoo, sai oma arvamust varjatumalt avaldada. Oligi ainus võimalik poliitika. Sellest tulenes kultuuriinimese kõrge prestiiz. 1990ndate algul olid paljud kirjanikud riigikogus, kuid ei jäänud sinna kaua...

Kirjandus - Tartu Ülikool
234 allalaadimist
32
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks koostisosaks on rikkalik ra...

Kirjandus - Tartu Ülikool
162 allalaadimist
2
docx

Autoritaarne Eesti (1934)

aasta 12. märtsi riigipööre Korraldasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner. Eesmärk: ennetada vabadussõjalaste eeldavat võitu valimistel, koondamaks võimu enda kätte. Vabadussõjalaste väidetav mässukava, valimisele õige propaganda, selle mõju rahvale tingisid. Tegevus suunatud Vabadussõjalaste vastu! 1920. aasta põhiseadus________________________________________________________ RIIGIPEA: puudus! (oli aga riigivanem, kes täitis peaministri ameti kõrvalt ka riigipea ametit) PARLAMENT: Seadusandlikku võimu teostas 100-liikmeline Riigikogu (1 kojaline!) VALITSUS: Täidesaatvat võimu teostas Vabariigi valitsus (nimetas ametisse Riigikogu) 1938. aasta põhiseadus (allkirjastatakse 1937)_____________________________________ RIIGIPEA: president (laialdased õigused (dekreetidega seadused, veto, õigused parlamendi ja valitsuse üle) PARLAMENT: Riigikogu (2 kojaline!!!) 1)Riigivolikogu (alam) ja 2)Riiginõukogu (ülem)) (kuulusid kirikupe...

Ajalugu - Keskkool
49 allalaadimist
40
doc

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt

september 2009 Tsensuurivaba aeg u. 1920-1930 ja siis uuesti 1990ndate alguses. 1940 ­ Nõukogude okupatsioon. 1918-1920 ­ tegemist on manifestide ajaga, mis puudutab ka kirjandust. Mingis mõttes on tegemist ka ajaga, kus manifestid ja kuulutused võistlevad ja konkureerivad. + kujutavas kunstis ­ dünaamika murdelisus on näha ka siin. Pöörangud olid alanud iseenesest juba varem. Kujutava kunsti puhul tähendab see seda, et realistlik pilt hakkab pudenema ­ sõltub kunstikust ja sellest, milliseid printsiipe ta püüab muutuses rakendada. Ado Vabbe "Kohvikus" (1918), Eduard Ole "Laud" (1924). Kunst ei rajane realistliku peegeldamise printsiibil, vaid siin on mängus mingid muud printsiibid. + kunst ja kirjandus eemalduvad realismist, see on alanud juba N-E aegadel, aga eemaldumine jõuab haripunkti (1910-1920). Siuru (1917-1920) Under, Tuglas, Adson, Gailit, Visnapuu, J. Semper (+ A. Alle, J. B...

Kirjandus - Tartu Ülikool
238 allalaadimist
25
docx

Eesti proosa

Rahvaluule tugineb traditsioonidele on muutlik kuna liigub suust-suhu vastavab kindlatele reeglitele ja on kindlad keerdkäigud, mis jutud peavad olema anonüümne, väljamõtlejat ei tea väljendab pärimusrühma maailmavaadet Müüt Muistend Muinasjutt Faktiline. Kaugest Faktiline. Lähiminevikust. Väljamõeldis. Ajatu. Kohta minevikust. Toimumis Inimeste ja vaimolendite ei saa määrata. Ei ole paigaks varasem või teine abil seletatakse, miks meil seatud kindla rahvaga. maailm. Jumalate ja maailmas midagi on ja vägilaste maailm. kuidas tekkis. Kindla kohaga seotud. Friedrich Robert Faehlmann (1798 ­ 1850) "Müütilised muistendid" Eestlane, vaba, talupoja peres. Isa mõisniku usaldusalune ja peale vanemate surma võeti mõisnike hole alla. Sai hea h...

Kirjandus - Keskkool
58 allalaadimist
1
docx

Eesti kultuurielu 1940ndatel

sündmused: II maailmasõda, baaside ajastu (Vene vägede sissetoomine), ENSV loomine, küüditamine (1941, 1949, umbes 30000 inimest), Saksa (1941 -1944) ja Nõukogude (1940 ­ 1941; 1944 - 1991) okupatsioonid, pommitamised, pagulusse suundumine (1943/1944 ligi 70000 inimest, lahkus 2/3 haritlastest), kirjandus: pagulus kirjandus (piiri taga kirjutatud, enamik teoseid anti välja välismaal ja sealsetes kirjastustes, ilmus rohkem teoseid), tagala kirjandus (sõdivate riikide rahulikus piirkonnas kirjutatud, NSVL tagalas loodi kunstiansambleid ning anti välja raamatuid), Eesti kirjandus (Eestis kirjutatud, kaasaminek ideoloogiaga ja korraga, kirjutama pidi seda, mida kord tahtis, kes ei teinud visati Liidust välja (Friedebert Tuglas), trükiti nende teoseid, kes olid Eesti Kirjanike Liidu liige, paljud ei jätkanud kirjutamist, kirjandus muudeti riikliku propaganda vahendiks, suured tiraazid, raamatud ning ka tõlkekirjandus odavad, riiklik kontroll ehk tsensuu...

Kirjandus - Keskkool
11 allalaadimist
9
pdf

Eesti kirjanduse ajalugu I

Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemises"; Henriku ,,Liivimaa kroonika" jt) 98. aastal on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Arvatakse (nt L. Meri), et jutt käib eestlastest. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Tacitus on kõike võõrast kirjeldanud koletise või vaimselt piiratuna. Kroonikad ­ edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi)...

Kirjandus -
28 allalaadimist
60
pptx

Eesti elu 1940ndatel

september 1939 – algas II maailmasõda • 1939 - Eesti ja Nõukogude Liit sõlmisid vastastikuse abistamise lepingu (25 000 punaväelast Eestis) • 21. juuli 1940 – kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (ENSV), presidendiks J. Vares • 14. juuni 1941 – massiküüditamine … • 22. juuni 1941 – Suur Isamaasõda (Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel) • 1941 – saksa väed okupeerisid Saksa (kindralkomissariaat Estland) • 1944 – paljud Eesti linnad pommitati puruks (nt Tartu, Tallinn, Narva) • Sundmobilisatsioon Saksa armeesse • Eestist lahkus Läände u 70 000 eestlast … • 1944 – saksa väed taanduvad, kogu Eesti nõukogude okupatsiooni all • metsavendlus • 1945-1949 – pidev inimeste arreteerimine, haarangud metsades • 25.-26. märts 1949 – teine massiküüditamine (Siberisse saadeti 20 000 inimest) • 1949nda...

Kirjandus - Keskkool
7 allalaadimist
38
doc

Eesti kirjanduse ajalugu

C. R. Jakobsoni „Esimese isamaakõne” uuenduslik ajalookäsitlus Jakobsonist kujunes rahvusliku liikumise tähtsaim ideoloog ja paljude ürituste ning organisatsioonide juht. Aastail 1868-1870 pidas Jakobson Vanemuise seltsis programmilised kõned, mis ajaloos on tuntud Kolme isamaakõne nime all. Tähtsaim neist oli esimene, milles Jakobson jagas Eesti ajaloo valguse-, orjuse- ja koiduajaks. Valguseajaks nimetas Jakobson eesti hõimude muistset vabadusaega, orjaaeg algas eestlaste alistamisega ordurüütlite poolt ning koiduaeg on saabunud Aleksander II reformidega, mis soodustasid eesti rahvuse ja kultuuri kujunemist. Teises kõnes „Võitlemised Eesti vaimupõllul“ – käsitles ta mõningaid eesti kultuuriloo kujunemise aluseid ning kolmandas – „Nõia-usk ja nõia-protsessid“ - ketserluse ja nõiaprotsesside probleeme Euroopa ajaloo kontekstis. Kolm isamaakõnet tõstsid eestlaste iseteadvust ja avaldasid ideeliselt suunavat mõju rahvusliku liikumise aja kirjandusele. Teos ilmus trükis 1870. a. Kreutzwald oli Kalevipojaga mananud eestlaste silme ette vabaduses särava mineviku. Jakobsoni tõlgenduses said müüdid enam sisu ning konkreetsustki. Sissejuhatus minevikust rääkimiseks. Originaalpealkiri: „Eesti rahva valguse, pimeduse ja koidu aeg“ Taustaideed: See kõne a...

Kirjandus -
26 allalaadimist
10
docx

Eesti kirjanduse ajalugu

Etnotsentrism- otsuste allikaks on oma rahva maailmapilt. Antropogeograafilisus ­ ühel või teisel maal elava iseloom sõltub pinnasest ja geograafiast. Vastand metsik (naeruvääristatakse) tsiviliseeritud (idealiseeritakse) Mida aeg edasi seda enam muutub võõras ja arusaamatu poliitiliseks sõnumiks/tähenduseks (eesmärk näidata, et üks rahvas on nõrk, vaene, madal) ­ need rahvad vajavad abi ja järele aitamist ­ eelduste loomine kolonialiseerimiseks ja vallutamiseks, selle õigustamine. Võrdlus õilsate ja kaduvate indiaanihõimudega (pärit 19. Saj). Borealism ­ Põhjamaade eksotiseerimine (liigne idealiseeritus, mis teeb ebausutavaks). Eesti: algab kirikukirjandusest (pastorite praktilises töös kasut tekstid). Wanradt Koelli katekismus 1535, Piibel 1739. -Eesti kirjakeel ja kirjandus tekib...

Kirjandus -
2 allalaadimist
62
pdf

EESTI VABARIIK

Eesnimi Perenimi EESTI VABARIIK TUNNITÖÖ Õppeaines: ANDME- JA TEKSTITÖÖTLUS teaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Anne Uukkivi Esitamiskuupäev: ................... Allkiri: .................................... Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD ..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................4 1. NIMI .............................................................................................................................................5 2. LOODUS...

Andme-ja tekstitöötlus - Tallinna Tehnikakõrgkool
5 allalaadimist
92
pdf

PUNK EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKUS VABARIIGIS 1980-1991

Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Joonas Vangonen PUNK EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKUS VABARIIGIS 1980-1991 Bakalaureusetöö Juhendaja: Dr Olaf Mertelsmann Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 Pungi tekkepõhjused ja päritolu ................................................................................................. 5 Punkliikumise algus ja „Dünamo“ staadioni intsident ............................................................... 9 Pungi levimine üle ENSV ........................................................................................................ 14 Pungi tõus populaarsusele ........................................................................................................ 18 ENSV punkliikumise väljundid...

Ühiskonna uurimine ja... -
11 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun