Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Tõmba moblasse sammulugeja! Tragimatele auhinnad Kõnni terviseks Sulge
Add link

"eesti kirjanikud" - 710 õppematerjali

eesti kirjanikud on oma teostes küllaltki täpselt suutnud väljendada eestlase stereotüüpset olemust ja isiksust, meenutagem siinkohal siis näiteks A. H. Tammsaare „Tõde ja õigus“- seeriat või A. Kitzbergi näidendit „Libahunt“, kus peaprobleemistik joonistub tegelaste vahel tekkinud rahvusliku erinevuse taustal.
3
rtf

Kirjandus voolud

saj lõpul -lõppes19.saj algus.Märksõna- tunded.Rom.omased punktid:1.ei oldud rahul olevikuga.Prantsuse revolutsioon ei toonud kergendust rahvahulkadele,tekkisid pessimismi meeleolud.2.Vabaduse-ja õiglusepaatos.Seltskondlikud tabud paatos-ülistus ja koloniaalvallutused;teiste rahvaste alistamine.Cooper "Nahksuka jutud".3.Võõraste maade eksootilisus muutus oluliseks.Tekkis reisikirjandus.4.Loodus oli üle kõige,et pääseda olevikust.5.Tekkis ulmekirjandus.Jules Verne "20000 ljööd vee all".Põgeneti olevikust kaugele.6.Tekkis seikluskirjandus ja ajalooline seiklusromaan.Dumas"3 musketäri",ajalooline seiklusromaan Bornhõhe "Tasuja". 7.Romaanid võõrastest maadest.Jules Verne"Kapten Grandi lapsed","15 aastane kapten","Kapten Hatterase seiklused".8.Hakati koguma rahvaluulet:(rahvalaul,muistendid, muinasjutud,kõnekäänud).Kreutswald"Kalevipoeg",Lönrot"Kalevala".9.Romantistl ik tegelane on...

Eesti keel - Keskkool
54 allalaadimist
7
doc

Armeenia

Armeenia Referaat Nimi Andmeid Armeenia Vabariik Armeenia lipp : Armeenia vapp: Riigi hümn: Mer hajrenikh Pealinn: Jerevan Pindala: 29 800 km² Riigikeel: armeenia keel Rahvaarv: 3 238 900 (1.04.2009) Rahvastiku tihedus in/km² President: Serz Sargsjan Peaminister: Tigran Sargsjan Iseseisvus: 23. Sektemper 1991 Rahaühik: dram Armeenia Armeenia on riik Ees-Aasias Lõuna-Kaukaasias. Piirneb Gruusia, Aserbaidzaani, Türgi ja Iraaniga. Hõlmab ajaloolises Armeeniast vaid idaosa. Rahvastik Armeenia Rahvusliku Statistika Ameti andmetel oli rahvaarv seisuga 1.07.2007. 3 223 700 inim...

Eesti keel - Keskkool
23 allalaadimist
7
doc

Kirjandus ja film

Tallinna Ülikool Filoloogiateaduskond Eesti keele kui võõrkeele õpetool Anastassia Bosenko EV-3 KIRJANDUS JA FILM Esse Tallinn 2008 Iga inimese mälu on isiklik kirjandus ­ Aldous Huxley Kirjandust uurib kahtlemata kirjandusteadus ning filmikunsti filmiteadus, siis saame siiski tõdeda asjaolu, et neil kahel on olemas omavaheline puutepunkt, sest lüürika, eepika ja dramaatika kõrvale on siginenud omaette kirjandusliigina filmistsenaarium. Niikaua kui inimkonnas vajatakse filmistsenaariume, niikaua on püsiv side kirjanduse ja kino vahel garanteeritud ja kindlustatud. Loomulikult jääb õhku rippuma alatisteks aegadeks dilemma, et kuidas kirjanduslik sõna algmaterjalina kirevasse filmikeelde tõlkida. Kuna kõik kirjanikud eristuvad üksteisest oma isiklike autoristiilide poolest, siis sõnalist fenomeni on üldjuhul raske filmikunstis edastada. Aga siinkohal on võimalik ja oleks paslik lähtuda B...

Eesti keel - Tallinna Ülikool
37 allalaadimist
26
doc

Postmodernism Contra luules

Tallinna Ühisgümnaasium POSTMODERNISM CONTRA LUULES Uurimus kirjandusest Themis Parrol 12c klass Juhendaja: õpetaja Kristi Siirman Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................3 Margus Konnula aka Contra.............................................................................................................4 Postmodernism...............................................................................................17 Postmodernism kirjanduses............................................................................18 Luuletuste analüüs..........................................................................................19 LISA 1...

Eesti keel - Keskkool
47 allalaadimist
11
doc

Meister ja Margarita

Tegelasi · Mihhail Aleksandrovits Berlioz ­ 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, sarvraamidega prillid, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees · Ivan Nikolajevits Ponõrev ehk Bezdomnõi ­ õlakas, ruugete salkus juustega, 23-aastane, poeet · Professor Woland ­ pikka kasvu, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremal kullaga, tumedad juuksed, hallid rõivad, üks silm must ja teine roheline · Peemot ­ suur, must kass, vurrud uljalt õieli · Fagott ehk regent ehk Korovjev ­ pikk, kõhn ja irvitav, näpitsprillidega,millel üks klaas katki · Hella ­ punased juuksed, arm kaelal, fosforrohelised silmad, alasti · Azazello ­ väike, laiad õlad, kihv, vastik nägu, tulipunased juuks...

Eesti keel - Keskkool
674 allalaadimist
11
doc

Saami keeled

BH klass SAAMI KEELED Referaat Juhendaja:Reet Sai eesti keele õpetaja Pärnu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................. 3 1. SAAMI RAHVUS............................................................................................................4 2. SAAMI KEELED.............................................................................................................5 3. TUNTUIMAD SAAMID................................................................................................. 8 4. GEOGRAAFILINE PILT PAIKNEMISEST.................................................................9 KOKKUVÕTE...

Eesti keel - Keskkool
15 allalaadimist
8
doc

Oskar Lutsu elu

R. Jakobsoni nim Torma Põhikool REFERAAT Jakob Hurt Koostaja: Danno Nool Juhendaja: Toomas Aavasalu Torma 2010 Sisukord Oskar Luts..................................................................................................................... 3 Lapsepõlv...................................................................................................................... 3 Haridustee..................................................................................................................... 3 Läbimurre kirjandusse................................................................................................... 3 Kevade...........................................................................................................................5 Elu keerdkäigud...

Eesti keel - Põhikool
19 allalaadimist
2
doc

Kas insenerid ja teadlased suudavad päästa maailma?

Nüüd tundub, nagu iga hetkega muutuks see järjest olulisemaks. Võib-olla olen suureks saanud. Üsna tähtsaks muutub inimeste elus teadus ning selle väärtustamine kõigil elualadel. Oleme jõudnud teelahkmele, kus on vaja teada, kas teadlased ja insenerid tõepoolest suudavad maailma päästa. Teaduse areng jääb aasta tuhandete taha, kui sai alguse kogu meie maailma jaoks vajalikud teadmised. Kõige suuremaks võib teaduse arengut pidada aga keskajal, kui Nikolai Kopernik avastas, et maailmaruum on heliotsentriline, aga ka sellest oleks vähe olnud. Järgnevaks suurmeheks võib lugeda inglise teadlast Isaac Newtonit. Ta töötas välja kõige üldisemad mehhaanika seadused, milleta me tänapäeval elu ettegi ei kujutaks. Ka tänapäeval sirgub tublisid ja noori insenere, kes on võimelised elus päris korralikult läbi...

Eesti keel - Keskkool
10 allalaadimist
3
docx

Kirjanduse eksami materjalid

Rühmituse tuumiku moodustasid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Ridala, Johannes Aavik, August Kitzberg ja Bernhard Linde. Nooreestlaste juhtlauseks oli "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" Püüdes välja murda kultuuri silmapiiri ahtusest, pöörasid nooreestlased pilgu Põhja- ja Lääne-Euroopasse (Skandinaaviasse, Prantsusmaale). Nad eirasid realismi sissetallatud radu ning tõid kirjandusse uued voolud, mida on tähistatud üldnimetusega uusromantism. Nooreestlastest kirjanikud edendasid eriti luulet, lühiproosat ja kriitikat. Aaviku taotlus oli viia eesti keel kiiresti arenenud kultuurkeelte tasemele. "Siuru" - kirjanduslik rühmitus, mis loodi Friedebert Tuglase (1886-1971) algatusel ning tegutses aastatel 1917-1920. Algselt pidi "Siuru" koondama suuremat osa Eesti kirjanikkonnast. Tegelikkuses kujunes r...

Eesti keel - Keskkool
23 allalaadimist
12
doc

Lääne-Eesti madalik

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Merili Sulg, Marianne Männistö LÄÄNE-EESTI MADALIK Juhendaja lektor Are Kaasik Tartu 2009 1 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Geograafiline ülevaade............................................................................................................... 4 1.2 Pinnavormid..........................................................................................................................4 1.3 Rannajoon ja rannikualad...

Eesti loodusgeograafia - Eesti Maaülikool
37 allalaadimist
10
docx

Lapi keel

A Saukse 2010 1.Üldandmed × Lapi keel on tuntud ka saami keele nime all × Lapi keele kõnelejaid on kokku ligi 40 000 × Lapi keeled kuuluvad soome-ugri keelte alla, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid. Laplasi mainitakse esmakordselt I sajandil Tacituse "Germanias", milles esinevat Fenni- nimelist rahvast samastatakse laplastega. Sellesama nimetusega tähistavad laplasi ka mõned hilisemad kroonikud. Saxo Grammaticusel esineb XII sajandil esmakodselt Lappi 'Lapimaa'. Seda nimetust kasutavad ka naabrid ­ soome lappi 'Lapimaa', lappalainen 'laplane' ­ ja nende järgi teisedki rahvad. Laplased ise nimetavad endid sabme (saami), sabmelas, saamla, oma keelt sabme. Viimasel ajal on laplaste endanimetust hakatud nende kohta kasutama teisteski keeltes nagu näiteks eesti keeles öeldakse...

Eesti keel - Keskkool
17 allalaadimist
10
ppt

Esimene muinasjuturaamat

klassi kirjandustund M.Tõnts Pärnu Ülejõe Gümnaasium Koolitaja:T.Dreier Esimene muinasjuturaamat Esimene muinasjuturaamat ilmus 1697.aastal ja sisaldas jutte: "Punamütsike", "Saabastega kass", "Tuhkatriinu" Eesti muinasjutud Hakati uurima 19. sajandi teisel poolel Esimesed kogud: J Kunder" Eesti muinasjutud", Fr.R.Kreutzwald"Eesti rahva ennemuistsed jutud" Muinasjutu tunnused Väljakujunenud algus ja lõpp Sündmustiku kordumine, kindlad arvud Tegelased vastandlike omadustega Õnnelik lõpp Muinasjuttude liigid Imemuinasjutud Loomamuinasjutud Tõsielulised muinasjutud Kunstmuinasjutud Loomamuinasjutud Rebane hanekarjas Siil ja rebane Tegelasteks tuntud Hunt ja hobune iseloomudega loomad(rebane- kaval) (jänes-arg) (hunt-rumal) Sagedasem tegelane reban...

Eesti keel - Põhikool
10 allalaadimist
1
odt

Kindlam on astuda, kui tead kuhu oled teel

Iga inimene astub oma rada pidi. Näiteks, kirjanikud loovad maailmu omaenese vaadetest ja fiktsioonist. Nad panevad oma mõtted elama ning annavad tegelaste kaudu edasi enda ideed ja arvamused. Iga kirjandusteos on kui eraldiseisev reaalsus: neis on tegelased, keda päriselt ei eksisteeri ja seadused, mis väljaspool raamatut ei kehti. Klassika suurkujud Emile Zola, Sophokles, Prosper Mérimée on oma looduga kujundanud minu maailmapilti ja teekonda. Kõigepealt tooksin esile Emile Zola, kes oli prantsuse vabakutseline kirjanik ja naturalismi esindaja. Ta on mulle sügavat muljet avaldanud teosega ,,Théresé Raquin''. Raamatu meestegelasel Camillel on eesmärk silme ees. Ta soovib saada edukaks ja tuntuks ning liigub kindlalt oma sihi suunas; ta teab, et miski ei sünni üleöö. Võrdluseks on t...

Eesti keel - Keskkool
16 allalaadimist
5
doc

Kirjavahemärkide kordamine

KOMATA SIDESÕNAD (peaaegu alati): ja, ning, ega, ehk, või, (nii...) kui ka 2. KOMAGA SIDESÕNAD (pea alati): sest, et, ent, kuid, kuigi, ehkki, kuna (pea alati): aga, vaid, siis kui, nagu, justkui, otsekui, kuni (kui nende järel on öeldis, on nende ees koma) Ühendsidesõnad ehk mitmesõnalised sidendid (enamasti et-või kui-komponendiga): isegi kui, ilma et, olgugi et, ainult et, vaevalt et, peaasi et, mitte et ­ kuuluvad kokku ning et ja kui ette koma ei panda. Lisaks veel ühendsidesõnu: nii kui, siis kui, nii et, nii nagu, sel ajal kui, peale selle et, lisaks sellele et, selleks et, vaatamata sellele et, sellele vaatamata et, enne kui, nii kaua kui, tänu s...

Eesti keel - Keskkool
71 allalaadimist
10
doc

Modernismi referaat

SISUKORD.................................................................... 2 2. SISSEJUHATUS............................................................. 3 3. MODERNISM...................................................................4 3.1 Põhiolemus / Uusromantism.......................................... 4 3.2.Rühmad.....................................................................5 3.3 Põhitunnused............................................................. 6 3.4 Voolud.................................................................... 7-8 4. KOKKUVÕTE....................................................................9 5. KASUTATUD KIRJANDUS.................................................10 2 Sissejuhatus Modernism on 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses arenenud kunsti- ja kirjandusvool. Modernismi p...

Eesti keel - Keskkool
65 allalaadimist
14
doc

Referaat Mats Traat

2 Sissejuhatus..................................................................................................................... 3 Elulugu............................................................................................................................. 4 Looming........................................................................................................................... 6 ,,Tants aurukatla ümber".................................................................................................. 9 Kokkuvõte...................................................................................................................... 13 Kasuta...

Eesti keel - Keskkool
23 allalaadimist
2
rtf

Lõpukõne lõpetajate poolt lõpetamisel.

Lugupeetud külalised, Täna on meie jaoks oluline päev. Me lõpetame põhikooli ja jätame teineteisega hüvasti, selleks et oma eluga edasi minna. Üheksa aastat oleme teineteist toetanud ja aidanud. Oleme väga kokkuhoidev klass olnud. Mõned meist on tulnud meie sekka hiljem, kuid me võtsime neid lahkelt vastu . Meie klassis on erinevaid isikuid olnud: sportlased, kirjanikud ja lihtsalt head sõbrad. Oleme palju asju korda saatnud: käinud mitmel ekskursioonil, olümpiaadidel, kus saime head kohad. Meie klassis on ka mitmeid sportlasi olnud, kes tõid jalgpalliga ja saalihokiga meie kooli karikaid ja võite. Samuti on meie hulgas, need, kes osalesid ellujäämisoskuste maakondlikul võistlusel " Kaitse end ja aita teist!" ja toonud meie kooli 2 aastat järjest esimese koha. Oleme enda üle väga uhked. Õpetajatega on meil alati soojad suhted olnud. Nad ütlevad, et me jääme neile kauaks meelde. Ole...

Eesti keel - Keskkool
105 allalaadimist
25
pptx

Ungarlased

A Sissejuhatus Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjardid ) on soomeugri rahvas, mille enamik räägib ungari keelt. Ungari rahvaarv on 9 941 000 (juuni 2012) Ungarlaste enesenimetus on magyar, madjar. Arvukus Ungarlased on suurima rahvaarvuga soomeugri rahvas. Tänapäeval elab osa ungarlasi vähemusrahvusena naaberriikides (Rumeenia, Slovakkia, Ukraina, Serbia, Horvaatia jt). Budapestis ehk ungari pealinnas, mis on Euroopa Liidus suuruselt 7.linn elab 1.734 miljonit ungarlast Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Budapest Ajalugu Aast...

Eesti keel - Keskkool
11 allalaadimist
7
doc

Ungari keel(referaat)

Varbla Põhikool UNGARI KEEL Referaat Koostaja: Erlyn Mugu Juhendaja: Maia Bubnov Varbla 2012 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................lk nr. 3 Ungari kiri..........................................................................................................................lk nr. 4 Tähestik Ajalugu..........................................................................................................................lk nr. 5-6 Kasutatud materjal............................................................................................................lk nr. 7 2 Sissejuhatus Ungari keel kuulub soome-ugri keelkonda. Seda räägib umbes 14 miljonit inimest. Pealmised riigid on Ungari, Rumeenia, Ukr...

Eesti keel - Põhikool
9 allalaadimist
18
docx

Okupatsiooni ja Marjamäe muuseumid.

veebruar 1939 28. august 1941 Esimene Nõukogude okupatsioon. 1939. aastal oli riikide kollektiivse julgeoleku süsteem halvatud ning demokraatlikud lääneriigid sõjaliselt nõrgad. Sotsialistlik NSVL ning natsionaalsotsialistlik Saksamaa hakkasid üksteisele lähenema. Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungilepingu salajase lisaprotokolli, nn Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimine 23.08.1939 oli ajaloosündmus, mis sisuliselt avas okupatsioonideperioodi Eesti ajaloos. Eesti valitsus ei informeerinud ei oma rahvast ega maailma avalikkust lepingu sõlmimise asjaoludest. See võimaldas NSV Liidul Eestile vägivallaga peale sundida 28.09.1939 Vastastikuse abistamise pakti (Saaside lepingu) ja tuua oma sõjaväed Eesti territooriumile, 17.06.1940 Eesti täielikult okupeerida ja 6.08.1940 annekteerida NSV Liidu koosseisu. Järgnevale ohvriterohkele tegi lõpu Saksamaa-NSV Liidu sõda. Algas 22.06.1941 ja Saksa okupatsioon. 28.08.1941 Hõivasid Saks...

Eesti kultuuriajalugu - Tartu Ülikool
17 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun