Tallinna tehinakaülikool Tartu Kolledž REFERAAT Tudengist Euroinseneriks 2013 Sisukord Tallinna tehinakaülikool.......................................................................................... 1 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 Tallinna tehnikaülikool on Eestis hinnatud ülikool, kus on võimalik omandada inseneri hariduse. Vaatamata sõnale tehnika, õpib selles koolis palju andekaid tüdrukuid................................................................................................................ 3 ............................................................................................................................... 3 2.Kuidas saadakse inseneriks?............................................................................... 4 Et jõuda tippu ja olla oma erialal parim, tuleb läbida mitmeid samme. Tul...
TARAPITA Koostaja Kerli Rüütel 2010 Ülevaade Tegutsemise aastad: 19211922 Tegemist oli kirjanduspoliitilise rühmitusega. Nimi tuleb muistsete eestlaste iseäralikust sõjahüüdest. Astus vaimuvabaduse nimel võitlusse. Korduvalt rääkisid noortest, haridusest ja tulevikust. Olulisim mõjuallikas paiknes läänes. Teatava määrani oli rühmitus ühtne väike kollektiiv, milles igal osalejal oli oma koht ja osatähtsus. Rühmituse taktika oli samasugune kui "siuru" puhul: hoida ettevalmistused salajas, et siis ootamatult ja organiseeritult välja astuda. Tarapitalased Tarapitalased jätsid tagaplaanile tundeelamused ning asusid analüüsima ja üldistama. Hinnangud kaasaja ühiskondliku elu sündmustele, poliitilised arusaamad? Artur Adson 3. veebruar 1889 5. jaanuar 1977 Kirjaniku subjektiivne rahulolematus August Alle...
GUSTAV SUITS EESTI LUULES Referaat SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 3. Gustav Suitsu sidemed teiste Eesti kirjanikega 3.1 Juhan Liiv 3.2 F. R. Kreutzwald 3.3 K. J. Peterson 4. Gustav Suitsu looming 5. Gustav Suitsu osa Eesti luules 6. Kokkuvõte 7. Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis räägin ma luuletajast Gustav Suitsust ning tema rollist eesti luules. Gustav Suits on üks eesti läbi aegade suurimaid lüürikuid, kelle loominguga on tuttav ilmselt iga eestlane. Luuletaja on elanud ajal, kus ühiskond oli pidevas muutumises ning põrutavaid sündmusi toimus üksteise järel. Neid segaseid aegu suutis ta väga tabavalt ja jõuliselt väljendada oma luules. Ilma Gustav Suitsu loominguta oleks tema aegne periood eestis luules küllalt hõre. Lisaks oma loodud luuletustele, tõi ta eesti luulesse ka palju novaatorlikke luulestiile ja väljendusviise. ELULUGU Gustav S...
Karl August Hindrey (1875-1947) Karl August Hermann Hindrey (pseudonüüm Hoia Ronk; 15. august 1875 Abja 9. jaanuar 1947 Tallinn) oli eesti kirjanik, karikaturist ja ajakirjanik. Õppis aastatel 18941904 Peterburi, Müncheni ja Pariisi erakunstikoolides. Töötas ajavahemikul 1904 1928 Postimehe ja Päevalehe toimetuses. Asutas pilkelehed Sädemed ja Kratt ning sai nende kaudu tuntuks karikaturistina. Tegevus karikaturistina Karikatuurilooming arvustab tsarismi, baltlust ja tõusiklust ning joonistuslaad kõneleb "Simplicissimuse" koolkonna juugendlikust mõjust. Algatas eesti lasteraamatute illustreerimise ("Pambu-Peedu", "Lõhkiläinud Kolumats"). Tegevus kirjanikuna Kirjutanud lasteraamatuid, mälestustesarja, reisiraamatuid, näidendeid, vesteid, teatri-, kirjandus- ja kunstikriitikat jm. Loomingu väärtuslikum osa on psühholoogilised novellid. Lisaks kirjutas ka ajaloolisi ja kaasajaainelisi romaane. http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Augu...
Kirjandusteaduse alused 1.Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt? Kirjanduse mõiste on ajalooliselt palju muutunud. Läbi ajaloo on peetud kirjanduseks erinevaid asju. Enne 1800 peeti kirjanduseks igasuguseid kirja pandud teadmisi, kirjutisi, nt matemaatikast, astronoomiast, maailma arusaamadest, kirjandusest jne. Alates 18.sajandi lõpust oli kirjandus pigem väljamõeldis/fiktsioon. Enne oli kirjandus kui retooriline vahend hea argumendi loomiseks. Praegu on kirjandus pigem tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta. 2.Kuidas määratleda kirjandust (4põhitüüpi)? (1) Kirjandus kui poeetiline keel. Ehk kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Kirjandus oma poeetilise keelekasutusega muudab ka igapäeva keelekasutust. Kirjanduse poeetiline keel on igapäevasest keelest hulga intentsiivsem. Kirjanduse keel erineb/võõrandub sellest, lugemisel tekib nn. võõrandumisefekt. Poeetiline keel on kahtlemat...
Eesti keel tänapäeval · Eestlased kutsusid ennast maarahvaks ja eesti keelt maakeeleks. · Lätlastele oleme iguanid. Soomlastele virolased. Venelastele tsuudid. · Rooma ajalooline Tacitus (55-120 pKr) mainid germaani raamatus hõimu aestii, millest ilmselt on tulnud eestlased. · Esimese eestikeelse grammatika tegi baltisakslane H. Stahl aastal 1637. · 1648 tuli teine grammantikaraamat, mille autoriks Johann Gustlaft. Keskendus lõuna-eesti keele grammatikale. · 1870 asus eesti keelt ja selle ajalugu uurima keeleteaduse doktor Mihkel Veske. · 19. sajandi keskel võttis Johann Voldemar Jannsen · Keeleteadlane Paul Ariste (1905-1990) arvab, et osad sõnad ja kohanimed on meil pärit kunda kultuurist, ehk on iidvanad. · Tänapäeva Eesti kirjakeel kujunes välja 19. sai lõpp ja 20. saj algus. · Aluseks on Põhja-Eesti keskmurre, millest sai üleriigilin...
Lydia Koidula Lydia Emilie Florentine Jannsen kirjanikunimega Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. aastal Vändras.Enne Pärnusse kolimist õpetas teda kodus isa. 1854.a kolis ta perega Pärnusse ja hakkas õppima Pärnu saksa tütarlastekoolis.1862.a sooritas ta Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami. Sellest ajast alates hakkas ta järjest rohkem tegelema ajakirjandustööga, aidates isal Johann Voldemar Jannsenil algul Pärnus , hiljem Tartus ajalehte toimetada. Lydia Koidula hakkas tegelema ka oma kirjaniku tööga. Oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega. 1873.aastal abiellus ta sõjaväearst Eduard Michelsoniga, kellega koos läks Lydia Koidula elama Kroonlinna. 1874.aastal sündis Lydia Koidula vanim laps poeg Hans-Voldemar ning ta suri 29.juulil 1878.aastal. 1876.aastal sündis tütar Hedwig-Hedda, kes suri oktoobris 1941. 1878.aastal sündis tütar Ann...
Lydia Koidula Lydia Emilie Florentine Jannsen kirjanikunimega Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. aastal Vändras.Enne Pärnusse kolimist õpetas teda kodus isa. 1854.a kolis ta perega Pärnusse ja hakkas õppima Pärnu saksa tütarlastekoolis.1862.a sooritas ta Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami. Sellest ajast alates hakkas ta järjest rohkem tegelema ajakirjandustööga, aidates isal Johann Voldemar Jannsenil algul Pärnus , hiljem Tartus ajalehte toimetada. Lydia Koidula hakkas tegelema ka oma kirjaniku tööga. Oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega. 1873.aastal abiellus ta sõjaväearst Eduard Michelsoniga, kellega koos läks Lydia Koidula elama Kroonlinna. 1874.aastal sündis Lydia Koidula vanim laps poeg Hans-Voldemar ning ta suri 29.juulil 1878.aastal. 1876.aastal sündis tütar Hedwig-Hedda, kes suri oktoobris 1941. 1878.aastal sündis tütar Ann...
Kristjan Jaak Peterson Kristjan Jaak Peterson, kirikuteenri poeg, sündis 14. märtsil 1801 Riias. Ta sündis perre kolmanda lapsena. Isa, Kikka Jaak oli pärit Viljandist, Karula vallast, Kikka talust, pärisorjusest vabanenuna rändas Riiga. Riias oli ta eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning peale gümnaasiumit läks edasi õppima Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonda. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Oma isa sünnimaast kaugel sündinud ja kasvanud Kristjan Jaak pidas päritolumaad ja selle keelt kalliks. Kristjan Jaak sündis suurte vaimsete eeldustega. Ta polnud nagu iga teine lapsepõlves, kes mängis õues, ronis puude otsa ja viskas lutsu, vaid teda huvitasid raamatud ja lugemine. Kirjanik suri 4. augustil 1822 tuberkuloosi ja maeti Jakobi koguduse kalmistule. Ta oli andekas luuletaja, tugev...
Õppematerjalide loomist toetab AS Topauto/autod, markide Seat, Suzuki, Hyundai ning kasutatud autode müüja üle Eesti 7. Trigonomeetrilised funktsioonid. Trigonomeetrilised võrrandid Põhiteadmised · Kraadimõõt; · radiaanimõõt; · suvalise nurga (ka negatiivse) trigonomeetrilised funktsioonid; · trigonomeetrilised põhiseosed; · trigonomeetriline avaldis; · taandamisvalemid nurkade 90o , 180 o ja 360 o puhul; · kahe nurga summa ja vahe siinus, koosinus, tangens; · kahekordse ja poolnurga siinus, koosinus, tangens; · siinus- ja koosinusteoreem; · trigonomeetrilised funktsioonid, nende graafikud ja omadused; · trigonomeetrilised põhivõrrandid. Põhioskused · Täis-, terav- ja nürinurksete kolmnurkade lahendamine; · trigonomeetriliste avaldiste teisendamine; · taandamisvalemite kasutamine; · trigonomeetriliste funktsioonide graafikute skitseerimine ja lugemine; · lihtsamate trigo...
Õppematerjalide loomist toetab AS Topauto/autod, markide Seat, Suzuki, Hyundai ning kasutatud autode müüja üle Eesti 7. Trigonomeetrilised funktsioonid. Trigonomeetrilised võrrandid Põhiteadmised · Kraadimõõt; · radiaanimõõt; · suvalise nurga (ka negatiivse) trigonomeetrilised funktsioonid; · trigonomeetrilised põhiseosed; · trigonomeetriline avaldis; · taandamisvalemid nurkade 90o , 180 o ja 360 o puhul; · kahe nurga summa ja vahe siinus, koosinus, tangens; · kahekordse ja poolnurga siinus, koosinus, tangens; · siinus- ja koosinusteoreem; · trigonomeetrilised funktsioonid, nende graafikud ja omadused; · trigonomeetrilised põhivõrrandid. Põhioskused · Täis-, terav- ja nürinurksete kolmnurkade lahendamine; · trigonomeetriliste avaldiste teisendamine; · taandamisvalemite kasutamine; · trigonomeetriliste funktsioonide graafikute skitseerimine ja lugemine; · lihtsamate trigo...
Väike ja suur algustäht 1. Nimi kirjutatakse läbiva suure algustähega. · Side- ja abisõnad väiksega. (Kodu ja Aed) · Kohanimede puhul a) täiendiga, siis sidekriipsuga (Vana-Kreeka) b) kokku (Suurbritannia, Valgevene) c) kui täiend käändub, siis lahku (Suur Munamägi) 2. Nimetus kirjutatakse väikese algus tähega. · Väljendab liiki või tüüpi a) esineb iseseisvalt (aktsiaselts, president) b) koos nimega (Sõrve säär) 3. Pealkiri kirjutatakse esisuurtähega ja jutumärkides (,,Libahunt", Tõde ja õigus") 4. Sümboli reegel: kui nimetust kasutatakse nimena, siis kasutatakse suurt algustähte. · Nimetusele omistatakse sümboli tähendus (mõnes näidendis näiteks mitte mingi tavaline tüdruk vaid vastava Tüdruku kehastus) · Nimetuse kandja ainulisuse rõhutamisel (Roheline Manner Austraal...
Haldjad Kirjandus 12.klass Ketlyn Päästel Eesti mütoloogia Eesti mütoloogia- Eesti rahvapärimuses sisalduv müütide ja nende elementide kompleks Vähe andmeid- hakati koguma alles 19.sajandil Mütoloogilisteks olenditeks peetakse näiteks libahunte, koerakoonlaseid, haldjaid jne… Kes on haldjas? «Haldjas» on gooti laen, mille vasteks on sõna haldan saksa keeles halten (= hoidma, kaitsma) Rahva animistlikus rahvausundis mingi looduseseme, nähtuse või ehitisega seotud ja seda hooldav üleloomulik olend. Reeglina on haldjad seotud kindla kohaga nn võimupiirkonnaga Sisuliselt on nad kohakaitsevaimud Näiteks järvehaldjad, metshaldjad, majahaldjad… Järvehaldjas Haldjate olemusest Nende hing elustab keha- vabahing Vanad eestlased...
KORDAMISKÜSIMUSED Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt. Enne 1800. oli kirjandus: kirjutised, kirja pandud teadmised. Alates 18. sajandi lõpust – kirjandus, kui väljamõeldis/fiktsioon Kuidas määratleda kirjandust (4 põhitüüpi)? 1. Poeetiline keel - Kirjandus kui teatud sorti keelekasutus - Muudab igapäevast keelekasutust. - On sellest intensiivsem. - Erineb/eemaldub sellest (lugemisel nn. võõrandumisefekt). -Fookus keelel (rütm, sõnakasutus jne., enamat kui tavatähendus. 2. Väljamõeldis - Väljamõeldislik, kujutlusvõime abil loodud - fakt >< väljamõeldis, ajalooline >< väljamõeldislik tõde - Fiktsionaalne tekst ei oma (otsest) praktilist väärtust - konstrueeritud kunstireeglite põhjal - väljamõeldislik ei ole alati kujundlik 3. Esteetilise väärtusega objekt - Ilu > teoses eneses? > lugeja silmades? - esteetika: ilusa, tõese ja väärtusliku seosed - sisu ja vormi seosed - Kunst ...
Eesti Vabariigi põhiseadused 1920-1938 1 Sisukord: Sisukord...2 Sissejuhatus...3 1920. aasta põhiseadus...4-5 1934. aasta põhiseadus...6 1938. aasta põhiseadus...7 Kokkuvõte...8 Kasutatud kirjandus...9 2 Sissejuhatus Selles esitluses räägin teile Eesti Vabariigi põhiseadustest aastatel 1920-1938 ja mis nende põhiseadustega kaasnes. 3 1920. Aasta põhiseadus Eesti Vabariigi 1920. aasta põhiseadus on Eesti Vabariigi esimene põhiseadus. Asutav Kogu võttis põhiseaduse vastu 15. juunil 1920, kuid rahvahääletust selle kehtestamiseks ei korraldatud.Põhiseadus jõustus sama aasta 21. detsembril. 1920. aasta põhiseadust on iseloomustatud väga demokraatliku põhikorra aktina. 1920. aasta põhiseadus tugines suures osas võimude lahususe põhimõttele. Neljandaks võimuks põhiseaduse mõ...
Tallinna 21. Kool Referaat Elo Viiding Tallinn 2011 Elo Viiding ehk Elo Vee Elo Viiding sündis 20. märtsil 1974 aastal. Ta on näitleja ja poeedi Juhan Viidingu ning muusikaõpetaja Riina Viidingu tütar. Elo Viiding on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli ning on õppinud aastatel 1989-92 Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis viiuli eriala. Viiding on ka lõpetanud Eesti Humanitaarinstituudi teatri erialal. Hetkel on Elo Viiding Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1992 ning Eesti PEN-klubi juhatuse liige. Looming Esimene E. Viidingu luulekogu ''Telg'' ilmus 1990. aastal ning võitis kohe ka lugeja tunnustuse. Luulekogus kasutas ta pseudonüümi Elo Vee, millest aga hiljem loobus. Tema luulest tuleb välja sotsiaalne iroonia ja kriitilisus, uuemas luules kirjutab ta vabavärsilises modernismis. Viidingu ...
1.tund MAAILMAKIRJANDUSE MÕISTE Kõige iidsemate kirjanduste ajalugu ulatub 3-4 aastatuhandeni eKr ( asüüria-babüloonia, vanaegiptuse kirjandus, india). Neist aegadest on säilinud papüürusi, kiilkirja tahvleid. Kuni 18. saj lõpuni võib rääkida rahvuskirjanduste summast, kirjanduslikud sidemed rahvuste vahel olid juhuslikku laadi. Maailmakirjanduse mõiste võttis kasutusele Goethe. Seda mõistet saab tõlgendada 3 tasandilt: 1. kvantitatiivne siia kuulub terve maailma kirjasõna tekkeaegadest tänapäevani kõigi rahvuskirjanduste kogusumma 2. kvalitatiivne parim valik maailmakirjandusest, millest moodustub maailmakirjanduse klassika 3. suhe eri rahvuskirjanduste vahel loov koostöö, kirjanduslikud kontaktid. See on Goethe teooria alus. Kitsamas mõistes vaadeldakse kirjandusena ilukirjandust. ETAPID I antiikperiood vana-...
1.tund – MAAILMAKIRJANDUSE MÕISTE Kõige iidsemate kirjanduste ajalugu ulatub 3-4 aastatuhandeni eKr ( asüüria-babüloonia, vanaegiptuse kirjandus, india). Neist aegadest on säilinud papüürusi, kiilkirja tahvleid. Kuni 18. saj lõpuni võib rääkida rahvuskirjanduste summast, kirjanduslikud sidemed rahvuste vahel olid juhuslikku laadi. Maailmakirjanduse mõiste võttis kasutusele Goethe. Seda mõistet saab tõlgendada 3 tasandilt: 1. kvantitatiivne – siia kuulub terve maailma kirjasõna tekkeaegadest tänapäevani kõigi rahvuskirjanduste kogusumma 2. kvalitatiivne – parim valik maailmakirjandusest, millest moodustub maailmakirjanduse klassika 3. suhe eri rahvuskirjanduste vahel – loov koostöö, kirjanduslikud kontaktid. See on Goethe teooria alus. Kitsamas mõistes vaadeldakse kirjandusena ilukirjandust. ETAPID I antiikperiood – vana-...
Soomusrongid Priit 9a Soomusrongide vajalikkus Eesti vajas kaitseks uut relvastust ja sõidukeid otsustati hakata ehitama soomusronge Johan Pitka eestvedamisel VäikePatarei tänaval, kus vagunid soomustati ja varustati. Ehitust alustati 1918. aasta novembris. Soomusrong nr 1 ohvitserid Ehitus Eesti soomusrongidel puudus terassoomus, kaitseks olid kas liivakotid või vagunite kahekordsed seinad, mis olid täidetud liivaga. Eesti sõjaväe Soomusrong Nr. 1 Vabadussõja ajal Relvastus Soomusrongide relvastus: § Mõlemal pool rongi suurtükiplatvormid § Kuulipildujavagunid (34 kuulipildurit). § ,,American Colt" ja ,,Maksim" tüüpi relvad § 7,70 ja 7,62 mm kergekuulipilduja ,,Lewis" § Laskeavad sõduritele Suurtükiplatvorm Vagunid Vagunite tüübid: Dessantvagunid eluruum ja magamisasemed Kuulipildujavagunid ...
Kirjanduselu Eestis 1940ndatel 1940ndad • Tol hetkel toimus II maailmasõda • Eesti liideti Nõukogude Liidu koosseisu (21.juulil 1940) • Toimusid massiküüditamised (14. juulil 1941; 25.-26. märtsil 1949) • Eestlased viidi Siberisse • Hulk kultuuritegelasi evakueerus Nõukogude Liidu tagalasse • 1941. aasta lõpus okupeerisid saksa väed Eesti • 1944. aasta lõpus läks kogu Eesti taas nõukogude okupatsiooni alla • Pommitati puruks paljud Eesti linnad (Tallinn, Tartu, Narva) Kirjanduselu 1940ndatel • Seoses stalinismi jõudmisega Eestisse peatus 1940ndate teisel poolel kirjanduslik ja kultuuriline areng • Eesti kirjandus jagunes kolmeks: pagulaskirjandus, tagalakirjandus ja Eestis ilmunud kirjandus • 1942-43 lõid koondunud kultuuritegelased ENSV Riiklikud Kunstiansamblid • Ansamblid koondasid näitlejaid, kirjanikke jt. • Direktoriks oli Johannes Semper • Asutati Eesti Nõukogude Kirjanike Liit (1...
Sisukord Rein Rannap lk 3 Haridustee lk 4 Pianistikarjäär lk 4 Helilooming lk 5 Kasutatud kirjandus lk 7 Rein Rannap Rein Rannap on sündinud 6. oktoobril 1953 Tallinnas. Ta on kuulus eesti pianist, helilooja, improvisaator, legendaarse Ruja ellukutsuja. Juba väiksest peale tahtis Rein Rannap saada maailmakuulsaks heliloojaks ja klaverdajaks. Oma esimese loo kirjutas Rein Rannap ülesse juba viieaastaselt ja see kannab tänaseni säilinud noodilehel nime ,,Önetus". Tema isa Heino Rannap on muusik, pedagoog, muusi...
Bioloogia 10.klass PUISNIIDUD Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ........................................................................................................................... 4 Puisniidud on eesti looduse üks silmapaistvamaid näiteid, ometigi unustuse hõlma vajunud. Kui eelmise sajandi alguses olid need kooslused meie riigis väga levinud ning ka mujal läänemeremaades, siis nüüd hoolitakse nendest aina vähem. Vahepealse tööstus- ja põllumajandusbuumi käigus Nõukogude Liidu ajal ei pööratud looduse kaitsmisele just kuigi palju tähelepanu, märksa rohkem oli tähtsam kasum..............................................................4 Siiski ei ole puisniidud meie maalt täielikult kadunud ja meie töö ongi nende säilitamine ka edasisteks põlvedeks, et ka tulevased ...
Realism-tegelik,esemeline kirjandus taotleb tegelikkuse tõepärast objektiivset kujutamist,elunähtuste esiletoomist. Eesti realism on hilistekeline,tema kõrval esineb ka naturalismi mõjud,realism naturalismsit avaram,19 saj realismi küpsemine eestis kriitiline realism. Eduard vilde(1865-1933), oli pagenduses euroopas,tegeles kutselise kirjanikuna tallinnas ja berliinis, tõi kirjandusse kaasaegseid suhteid ,kujutas külaelu,tema juhtmõteks oli et näidata inimesi nii nagu oli, looming jaguneb kolme etappi:varajane looming-lähenes realismile,süvenemine sots probleemidesse(musta mantliga mees),naljajutud(vigased pruudid), välja kujunend realism Külmale maale, raudsed käed. Psüholoogiline sigadus(mäeküla piimamees)küpseim romaan. Nätekirjandust kirjutas paguluses,pisuhänd, tabamat ime. Juhan liiv(1864) pärineb peipsiäärest,lasterohkest taluperest.20 saj luule eelkäia, kirjandusse suundus tänu ajakirjandusele,täiendas oma haridust tartus treffn...
EESTI KIRJANDUSE LÄTTEIL Kirjandus avaramas tähenduses: rahvaluule ja kõik kirjapandu (teaduslik, teatme- ning õppekirjandus) jm., Kitsamas tähenduses ilukirjandus ehk belletristika, s.o. kirjutatud sõnakunsti. Põhiline vorm on rahvuskirjandus, mis ei välista kontakte teiste rahvuskirjandustega (nt kreeka motiivid rooma kirjanduses) Maailmakirjandus- universaalsema tähendusega teosed, mille levik ühe rahva juures teise juurde toimub tõlgete vahendusel. Maailmakirjandus on kõigi rahvuskirjanduste kogusumma. Eesti kirjandusloo algust hakatakse arvama alates 13.sajandist, oli sel ajal tegemist vaid üksikute eesti isiku- ja kohanimedega. Alles 16.sajandil trükiti kiriklike jumalateenistuste tarbeks esimesed eesti keelsed raamatud. 19.sajandi alguses tekkis esimene eestikeelne teadlik kirjandus. Esimeseks rahvuskirjanikuks peetakse Kr. J. ...
Orud ja mäed, järved ja jõed I Eesti Vabariigi aegsel proosamaastikul Iseseisvas Eesti Vabariigis olid kirjanduse arengutingimused varasemaga võrreldes soodsad ja saavutusedki vastavad. Hoolimata sellest jätkus küllaga mitmesuguseid probleeme. Uuel riigil tuli võidelda kasvuraskustega, mida süvendas majanduslikult ebastabiilne ja 1930. aastail poliitiliselt komplitseerunud rahvusvaheline olukord. Ennekõike nõudis lahendamist turumajanduse ja kunstiloomingu kokkusobitamise igavene küsimus, mida teravdasid ühelt poolt noore rahvuskultuuri kasvavad nõudmised ja teiselt poolt väikeriigi ressursside piiratus. Asjaolusid arvestades kujunes riigi kultuuripoliitika kunstide majandusliku toetussüsteemi -Kultuurkapitali loomisel küllaltki edukaks. 1920. aastate poliitiline demokraatia võimaldas kirjanikele praktiliselt täielikku loominguvabadust, mida 1934. aastast autoritaarsemaks muutunud reziim küll tuntavalt piiras. Nii ongi...
Kultuur ja olme Eesti Vabariigis Grete Küppar 2013 Kultuuri areng Kultuur muutus proffesionaalsemaks 1925.a. loodi Eesti Kultuurkapital, mis finantseeris kultuuri Vajalikud summad laekusid alkoholi- ja tubakaaktsiisilt, lõbuasutuste maksustamisest Kultuurkapitali sissetuleku jagunemine Jagunes kuue sihtkapitali vahel: Kirjandus Helikunst Näitekunst Kujutavad kunstid Ajakirjandus Kehakultuur Kirjandus 20ndate aastate alguses luule (Siuru rühm) Moto: "Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud."-Tuglas Click to edit Master text style Siuru 1917.aa stal Second level ...
kool SMILERS Eesti pop-muusika bänd Referaat Koostas: 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus.................................................................................................1 2. Bändist..........................................................................................................2 3.Kokkuvõte......................................................................................................3 4.Kasutatud kirjandus.....................................................................................4 2 1.Sissejuhatus Otsustasin teha Eesti-Pop muusika bändist Smilers , referaadi sellepärast ,et mulle meeldivad tema laulud ja Smilers on üldse üks lahe bänd . 3 2. Bändist Smilers kui bänd sai alguse 1990 ...
Sisukord 1) Debora Vaarandi elulugu lk. 4 2) Debora Vaarandi looming lk. 5 3) Luulekogu üldiseloomustus lk. 6 4) Ühe luuletuse analüüs lk. 9 5) Kasutatud kirjandus lk. 10 Debora Vaarandi elulugu Debora Vaarandi oli luuletaja ja tõlkija. Ta sündis 1. oktoobril 1916a. Võrus postiametniku tütrena. Varane lapsepõlv möödus Saaremaal Pöides Saikla külas emapoolse vanaisa talus. 1922-1927 elas ta Saaremaal suviti, muidu oma vanemate juures Tallinnas, kus käis ka kaks esimest aastat koolis. 1926. a-st oli Vaarandi kodu Saaremaal Laimjalas, kuhu vanemad ostsid väikese talu. Õppis Pöide ja Kahtla algkoolis (lõpetas 1929); 1930-35 Kuressaares Saaremaa ühisgümnaasiumis humanitaarharus ja 1936-40 Tartu ülikoolis filosoofiateaduskonnas keeli ja kirjandust, stuudiumi lõpetamata. Radikaalselt meelestatud haritlastega suheldes tutvus marksismiga. 1940.a. suvest töötas Vaarandi Tallinnas ajakirjanikuna: oli "Rahva Hääle...
Kirjandus. Ilukirjandus Kirjandus ehk literatuur kirjasõna, kirjavara; teatud ala teosed kirjutatud ja trükitud sõnaline looming (tarbe‑ ja ilukirjandus kokku) kõik kirjutatud tekstid, mis on mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks Näiteks: Vanemat literatuuri on meie raamatukogus vähe. Vaimulik ja ilmalik literatuur. Prantsuskeelne arhitektuurialane literatuur. Ilukirjandus ehk belletristika kunstiloomingu valdkonda kuuluv kirjandus kirjandus kui kunst Ilukirjanduse eesmärgid Ilukirjanduse peamine eesmärk on mõjutada lugeja emotsioone, avardada tundemaailma; peaeesmärk ei ole anda infot, ehkki ilukirjandus teeb sedagi (nt ajalooline romaan) Ilukirjandus EEPIKA ilukirjanduse kolm põhiliiki (on ka teisi liigitusi ja täiendavaid kategooriaid) LÜÜRIKA ...
Keelekasutus ja solvamine uudisteportaalide kommentaariumides Uurimistöö Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................... 3 Õigekiri............................................................................................................... 4 Solvamine........................................................................................................... 6 Kokkuvõte........................................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus............................................................................................ 8 Sissejuhatus Internetis uudisteportaalides postitusi kommenteerivad inimesed sageli ei kirjuta õiges kirjakeeles ning kasutavad isiklikke solvanguid. Töö eesmärgiks on uurida, millises ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Geity Lande 031 PK RAIMOND KAUGVER Referaat Juhendaja: Annely Kallo Tallinn 2012 Geity Lande Referaat SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................3 Biograafia..............................................................................................................................4 Looming.................................................................................................................................4 Romaanid..............................................................................................................................5 Novelli- ja jutustuskogud....................................................
Viljandi Gümnaasium Johannes Voldemar Veski keeleliste seisukohtade kujunemine Referaat Viljandi 2017 Johannes Voldemar Veski sündis 27. juuni 1873 Vaidaveres ning elas kuni 1968. aasta 28. märtsini. Veski oli eesti kirjakeele arendamise keelekorraldusliku suuna rajaja ja olulisim edendaja, arvukate normingute esitaja ja ühtlustaja ning koostöös eriteadlastega suurim oskussõnavara looja. Veskil tuli teha koostööd peaaegu kõigi erialadega, et töötada välja eesti keele teaduslikku sõnavara. Ta ise on omalt poolt rikastanud eesti keelt paljude uudissõnadega, mis peamiselt on murdepäritolu – nt kulles, nugiline, song jne. Veski on oma pika elu jooksul koordineerinud ühtekokku 30 oskussõnastiku koostamist, milles sisaldub üle 150 000 termini. (Tartu Ülikooli Muuseum 2017). Veski keelekorralduse põhimõteteks olid otstarbekus, süsteemsus, traditsioonipärasus ja rahvakeelsus. Veski oli „Eest...
Jaan Tõnisson Referaat Koostaja: Juhendaja: Sisukord · Sisukord ....................................................................... 1 · Elulugu .......................................................................... 2 · Elukäik ........................................................................ 3-4 · Tõnissoni kadumine ....................................................5 · Lisa..................................................................... ............6 · Kasutatud kirjandus.....................................................7 Elulugu Jaan Tõnisson sündis 22.12 1868. a . Viljandimaal Mursi tallu viienda lapsena . Tõnisson on isa poolest Tõnissonide ja ema poolt Veimann...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Õpilase nimi UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE MS WORDI VAHENDITEGA Kodune töö Metsandus Juhendaja: Tartu 2015 Sisukord 1TÄHED................................................................................................................... 3 1.1Katustähed..................................................................................................... 3 1.2Vene tähed..................................................................................................... 3 2INDEKSID.............................................................................................................. 3 2.1Indeksid ja astendajad.................................................................................... 3 3VAL...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Kaisa Kotter POSITIIVSED JA NEGATIIVSED NÄHTUSED EESTIALA ARENGUS ROOTSI AJAL Arutlus Juhendaja: Sirje Laanemäe Pärnu 2010 SISUKORD 1. ROOTSI AEG.....................................................................................3 2. RAHVASTIK......................................................................................4 3. TALUPOEGADE KOHUSTUSED...........................................................5 4. KIRJANDUS......................................................................................6 5. KASUTATUD MATERJALID...............................................................7 Rootsi aeg Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi kuningriigile. Eesti ala läks Rootsi riigi võimu alla Liivi...
VALGA GÜMNAASIUM 12.b klass KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE POPULAARSUS 11.KLASSIDES Uurimistöö Juhendaja õpetaja Valga 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Raamatute lugemine on noorte seas kaotanud osa oma ligitõmbamisvõimest. Palju rohkem pühendatakse aega filmide vaatamisele ning sõpradega väljas käimisele. Vaadates tänapäeva noori, tekib arvamus, et lugemishuvi kaob peagi täielikult. Tihti on selline tunne, et kohustuslik kirjandus on ainuke, mis ajendab õpilasi raamatut kätte võtma. Sellistest mõtetest on ajendatud ka käesolev uurimustöö. Töö eesmärgiks on uurida kohustusliku kirjanduse lugemist 11. klassides. Töö esimeses osas uurisime, mida tähendab kohustuslik kirjanduse olemus ning kuidas seda määratakse. Teises osas uurisime, kuivõrd on muutunud kohustuslik kirjandus 11.klassis, võrreldes 2002.aastaga, mi...
Ülenurme Gümnaasium Stella Halling 12.c klass Ülenurme Gümnaasiumi 10. ja 12. klasside õpilaste lugemisharjumused Uurimistöö Juhendaja Ave Vigel Ülenurme 2015 Sisukord Ülenurme Gümnaasium..........................................................................................................2 Sisukord..................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Kirjanduse ülevaade...........................................................................................................4 1.1 Varasemad uuringud........................................................
KOOL Nimi VILLEM GRÜNTHAL-RIDALA ELU JA LOOMING Referaat Juhendaja: õp. ............. Koht, aasta SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................3 I VILLEM GRÜNTHAL-RIDALA ELU.................................................................. 4 III VILLEM GRÜNTHAL-RIDALA LUULEKOGU ,,KAUGED RANNAD".......7 KOKKUVÕTE...........................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................... 9 Lisa 1........................................................................................................................10 2 SISSEJUHATUS Villem Grünt...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Eesti maakonna keskmine brutotunnipalk Iseseisev töö õppeaines "Majandusteaduse alused" Koostaja: ... Juhendaja: ... Tartu 2014 1 Sisukord Table of Contents Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Eesti keskmine brutotunnipalk....................................................................................................3 Eakate ja laste osatähtsus Eesti omavalitsustes...........................................................................6 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................8 ...
Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal Juhan Liiv Referaat Põlva 2016 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 2 1.Üldinfo................................................................................................................. 3 2.Elukäik................................................................................................................. 4 3.Looming............................................................................................................... 5 4.Teosed................................................................................................................. 5 5.Mälestamine........................................................................................................ 6 Kokkuvõte........................
Põltsamaa Ühisgümnaasium MM-võistlused Dageus 2011 Naised Triinu Arula 7.d 2.10.11 Sisukord Anna Iljustsenko kõrgushüpe............................lk 3 Grit Sadeiko seitsmevõistlus.............................lk 4 Maris Mägi 400 m jooks....................................lk 5 · Kasutatud kirjandus..........................................lk 6 Anna Iljustsenko Kõrgushüpe Kergejõustiku MM-il Daegus läks viimase Eesti sportlasena starti Anna Iljustsenko naiste kõrgushüp...
Tarapita kui kirjanduspoliitiline rühmitus Tarapita rühmitus tekkis 1921. aasta suvel. Tema sündi valmistasid ette ajaloolised ja kirjanduslikud muutused. Toimunud oli Vabadussõda ja Eesti iseseisvumine, mis tõi kaasa erinevad tundeid ja arvamusi, mis oli vaja rahvale edasi kanda. Rühmitusse kuulusid A. Adson, A. Alle, J. Barbarus, A. Kivikas, J. Kärner, J. Semper, G.Suits, A. Tassa, F. Tuglas ja M. Under. Kõik liikmed allkirjastasid Tarapita esimese numbri manifesti, mis deklareeris vaimuvabaduse nimel minna võitlusse ohtlike sotsiaalsete pahedega, eriti saamaahne ja laiutava tõusiklusega. See manifest väljendas kindlaid liikmete mõtteid ja seisukohti kultuuri ja edasiviivate jõude hääbumisest. Katkend manifestist: "Millal oleme sisse hinganud nii lämmatavat õhku, kui nyyd - tõusikluse joovastuspäivil? Ummiku on lykat vaimline kultuur. Lämbuman edasiviivad jõud. Halvat tööliste liikumine. Haritlastest saand ärim...
Kirjandus avaramas tähenduses hõlmab rahvaluulet ja kõike kirjapandut, kitsamas tähenduses üksnes ilukirjandust ehk belletristikat. Põhiline vorm oli rahvuskirjandus(ühe rahva kirjandus). Maailmakirjandus koosneb kõikidest rahvuskirjanduste parimast osast, kuid on ka kõigi rahvuskirjanduste kogusumma. Ka eesti kirjandus on osa maailmakirjandusest, kandes eneses nii rahvuslikult eripäraseid kui ka üldinimlikke tunnuseid. Eesti kirjanduslugu arvatakse, et juba 13. Sajandist, kuid siis olid kirjas vaid üksikud eesti isiku- ja kohanimed, juhuslikud sõnad ja lauseosad. niisugune kirjavara = vaid eestiaineline kirjandus. Alles 16. Sajandil trükiti kiriklike jumalateenistuste tarbeks esimesed eestikeelsed raamatud katekismused. Eesti kirjandus eksisteeris kõrvu baltisaksa kirjandusega, mille algust võib lugeda juba Henriku Liivima kroonikast alates. Lisaks kroonikatele viljeldi dramaatikat, luulet ja teisigi za...
Kool 12 R Lennart-Georg Meri Referaat Koostas: 1992. aastal valiti Lennart-Georg Meri Eesti presidendiks. Temast sai esimene demokraatlikult valitud Eesti president. Aastal 1996 valiti ta ka teiseks ametiajaks tagasi. Ta sai tuntuks teravmeelsete ütluste ja humoorikate tegudega, mis hiljem talletati raamatus "Meie Lennart". Härra Meri on väga austatud ning armastatud just seetõttu, et ta tutvustas Eestit maailmale ning aitas riigis stabiilset demokraatiat kehtestada. Oma referaadi soovisin teha härra Meri'st seetõttu, et minu arvates tegi ta Eesti heaks ääretult palju ning oli väga edukas president ning iga Eestimaa kodanik peaks teadma kes oli Lennart-Georg Meri ning mida ta oma elu jooksul korda saatis. Lennart Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas Eesti diplomaadi ja hilisema Shakespeare'i tõlkija Georg Meri perekonnas. Koos perekonnaga lahkus ta varakult Eestist ...
Doris Karev a28.11.1958 Ilona Haponen, 11.v klass Biograafia · Sündis Tallinnas helilooja Hillar Kareva tütrena. Õppis: · Tallinna 7. keskkoolis (1966-1977); · TRÜ filoloogiateadus- keskkonnas inglise filoloogiat (1977-1983). Ülikoolipäevil tekkisid sidemed dissidentlike ringkondadega, tulemus komplikatsioonid õpinguis, aga 1983.aastal õnnestus stuudium lõpetada kaugõppe vormis. · Alates 1979 a. töötas ajalehes "Sirp ja Vasar" korrektorina, hiljem kirjandus- toimetajana. · Oli kirjandus- rühmituse "Wellesto" liige aastatel 1988- 1989. · Aastast 1992 töötab UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretärina. Luuledebüüt Esimesed tekstid ilmusid varases eas: ajakirjas "Noorus" ilmus luuletsükkel "5 tüdrukut ja 8...
Millised on kirjandusteadlase/kriitiku kompetentsid? kirjanduskaanoni tundmine süvateadmised kaanoni autorite loomingust, bio- ja kultuuritaustast keelteoskus (lugeda teoseid originaalkeeles) süvateadmised erinevatest kirjandustraditsioonidest, -praktikatest ja -zanritest võime tajuda intertekstuaalsust analüüsimeetodite tundmine võime tajuda tekstide süntaktilisi ja semantilisi eripärasid Mis on kirjandusteooria? Kirjanduskriitika ja teooria erinevus. Päripäeva ja vastukarva lugemine. Kirjandusteooria on analüüsipraktika, mis on teadlik enesest kui metodoloogiast ning on võimeline selle üle reflekteerima ning problematiseerima. Kirjanduskriitika on kirjandusteooria rakendamine tekstile. Päripäeva - tõlgendus, mis lähtub sellest, mida tekst pakub. Vastukarva - tõlgendus, mis ei ole kooskõlas teksti poolt pakutavate väärtuste ja ideedega. Millised küsimused võivad kerkida kirjandusteooriate rakendamisel ja tõlgendamisprotsessis? Kuidas t...
1 FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2015, Kurvet-Käosaar KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle's, ka viimane konspekt ,,Postkolonialism" ja ,,Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned" ja ,,Modernistliku proosa tunnusjooned") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135 (ÕIS). T. Hennoste, ,,Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3? id_article=201 (ÕIS) T.Hennoste. Kaanon. Kaanan. Teoses ,,Eurooplaseks saamine". TÜ kirjastus, 2003, lk 178-182 (ÕIS). KORDAMISKÜSIMUSED Kuidas on mõiste 'kirjandus' tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste 'ilukirjandus' eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda ni...
Sisukord 1SISSEJUHATUS.......................................................................................................................2 2ETTEVÕTTE TUTVUSTUS....................................................................................................3 2.1Selveri struktuur (Joonis 1)................................................................................................ 3 2.2Kaupluste struktuur............................................................................................................ 5 2.3xxxxxxxxxxxxe Selveri struktuur...................................................................................... 5 2.4Põhilised konkurendid........................................................................................................5 2.5Põhilised tarnijad................................................................................................................6 3RAAMATUPIDAMINE SE...
HERNHUUTLUSE MÕJUD EESTI KIRIKU- JA KULTUURILOOLE Lühiuurimus Sissejuhatus 1720. aastatel sai Saksamaal alguse usu uuendusliikumine, mis rõhutas kõigi kristlaste vendlust, tõeliselt vagasid eluviise, südameheadust ning pühendumist Jumala teenimisele. Liikumist hakati selle sünnikoha järgi nimetama hernhuutluseks. Liikumine laienes üsna jõudsalt tungides luterlikele ja luterlusele lähedaste konfessioonidega naaberaladele (Sveits, Holland, Inglismaa, Skandinaavia maad)1 1730. aastal jõuavad hernhuutlased Balti kubermangudesse, võites kiiresti palju poolehoidjad eelkõige alamkihtide hulgas. Eesti- ja Liivimaal hakatakse rajama ametlikust kirikust sõltumatuid palvemaju, kus koguduse seast valitud jutlustajad viisid läbi teenistusi. Luterlikule kirikule selline isetegevus ei meeldinud ning 1743. aastal vennastekogudused keeleti. Hoolimata kitsendustest ja keeldudest jätkasid paljud kogudused poolsalaja oma te...
RENO VASSER KRISTJAN RAUD REFERAAT PÕLVA KUNSTKOOL 2019 SISUKORD 1. Elulugu ..................................................................................................................... ............................ 3 2. Looming...................................................................................................... .......................................... 4 3. Tunnustused ..................................................................................................................... .................. 5 4. Pildid............................................................................................................ ...