Lisa täht, kui vaja. tah_-_tsin süüa, sügasin sea kärs_s_a, töö saadeti konkurs_-_ile, konkurs_s_ kuulutati väl_-_ja, ei saanud neid värs_s_e pähe, läk_-_sin poodi, õpin kesk_k_oolis, pean sin_-_d sun_-_dima, etteüt__luse tek_-_st, kiirustasin õh_-_tusele seans_-_ile, kors_-_tnast tõusis pak_-_su suit_-_u, pikutasin võrk_k_iiges, õhk_k_ond oli ärev, pal_l_gi oli õuele vedelema jäänud, keerutati vals_s_i, polnudki õhtust seans_s_i, mak_-_sti avans_s_i, puls_s_ tagus kiiresti, võttis äm_-_bri, õpin hom__seks, koh_-_tusime rist_t_eel, vesi oli kristal_l_selge, kihutas asfalt_t_eel, ehk_k_i tah__tsin koju jääda, hüp_-_lik jutt, saabumas oli kõrgrõhk_k_ond, läikis metal_-_selt, suh_-_tus lep_-_likult, kesk_k_üte lülitati sisse, kap_p_ki tassiti tuppa, panin metal_l_raha plekk_-k_arpi, mait_-_sev lil_l_kapsas, sõime kirs_s_e, kuulsad meresõit_-_jad, hüp_-_lesime Täida vajaduse korral lüngad. 1. Klassis peab valitsema töine õhkkond. 2. ...
EESTI KEEL Eesti keele ajalugu on eesti keele kujunemise, arenemise ja muutumise protsess.Eesti keele ajalooks nimetatakse ka seda uurivat teadusharu.Eesti keel kujunes välja ligikaudu muinasaja lõpul kahe või kolme läänemeresoome hõimumurde lähenemise tulemusena. Teistest läänemeresoome algkeele murretest olid need arvatavasti eristuma hakanud ajaarvamise vahetuse paiku. Neile hõimumurretele vastavad eesti keele suured murderühmad põhjaeesti ja lõunaeesti; vahel lisatakse eraldi kirderanniku murre või murderühm. Keeleajaloolaste arvates oli ühtse eesti keele kujunemise üheks ajendiks germaani ja ka balti keelte kasvav mõju.Eesti keel (varasem nimetus: maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel. Selle lähemad sugulased on läänemeresoome keeled vadja ja liivi keel.Eesti keelt räägib emakeelena umbes 1,1 miljonit inimest, kellest enamik (umbes 950 000) elab Eestis, kus see on riigikeel.Eesti keelt eristab paljudest teistest keel...
Eesti keel Maailmas on väga palju erinevaid keeli. Igal meist on oma emakeel. Keel on tihedalt seotud kultuuriga ja see on oluline suhtlemisvahend. See on kõige lihtsam viis, mille abil tundeid ning mõtteid väljendada. Inimestel, kellel on probleeme verbaalse kõnega, on mõeldud välja erinevad moodused. Kurtidele on leiutatud näiteks oma keel - viipekeel. Alati on võimalus ennast arusaadavaks teha, kuid kõnelemine on kõige tõhusam. Igas riigis on oma keel, millega inimesed suhtlevad omavahel ning, kui võimalik, siis samuti välismaalastega. Riigikeel on riigi oluliseks tunnuseks. Mõned riigid ei ole suutnud säilitada oma kultuuri ja on kasutusele võtnud kas mõne suur-või naaberriigi keele. Eesti keel on väga ainulaadne ja ilus keel. On imestatud, kuidas me küll niimoodi sõnu eraldame ja kuidas meil küll nii keeruline keel saab olla. Meie ise aga oleme selle sündides kaas...
Eesti keel Homonüümid Homonüümid on sõnad ,mille kirjapilt on ühesugune, aga tähendus erinev.Nt sõna puuri võib tähistada nii linnupuurina kui ka tööriistana. Homonüümid võivad kokku langeda kõigis käändevormis. Tegusõna ehk verb. Tegusõnad tähistavad lauses: Tegevust Liikumist Protsessi või seisundit Tundeid Tegusõnad vastavad mitmesugustele küsimustele nt: Hüples- mida tegi? Liuglevad- mida teevad? Kõhatada- mida teha? Nohisesin- mida tegin? Pööramine Muutmisviisi poolest on tegusõna pöördsõna, sest seda saab pöörata . Eesti keeles on 3 pööret, igal pöördel nii ainsus kui ka mitmus, seega kokku 6 pöördevormi.: Ainsus Mitmus Ma õpin/A1 Me õpime / M1 Sa õpid/A2 Te õpite /M2 Ta õpib /A3 Nad õpivad/M3 Eitavas kõnes on kõikidel pööretel üks vorm: Mina ei õ...
EESTI KEEL Sõnaliigid MUUTUMISVIISI TÄHENDUSE NÄIDE JÄRGI JÄRGI Käändsõnad 1) nimisõnad Koer , tuul , pilt 14 käänet 2) omadussõnad Puhas , sinine , ilus ainsuses ja mitmuses 3) arvsõnad Neli , neljas põhiarvsõnad Neli , kakskümmend järgarvsõnad Neljas , kümnes 4) asesõnad Mina , see , missugune Pöördsõnad Hüppama , jooksma , Ainsuses 3 ja mitmuses 3 tegusõnad kuduma , õppima , pööret leppima Muutumatud sõnad ei 1) määrsõnad Kaua , hiljuti , kahekesi käändu ega pöördu 2) kaassõnad (minu) v...
1. Mõisted Homonüümid-samakirjapildiga aga eri tähendusega sõnad Sünonüümid-samatähenduslikud sõnad Antonüümid-vastandtähenduslikud sõnad 2. Häälikute liigitus. 3. Silbitamise reeglid. 1.üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la-gu; 2.kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3.(üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau-lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us -- ava on tüvi, us on tuletusliide; 4.kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii-u, hoi- us-te; 5.liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai-a-laps; 6.võõrsõnu silbitatakse üldiselt nagu eesti omasõnu: dü-na-mo (1. reegel), bar-...
Hariduse- ja kultuuritähtsus Haridus Iseennast pole võimalik harida, kui ei oska lugeda ega kirjutada. Need kaks olulist asja võiks nimetada hariduse aluseks. Tänane päev nõuab haritud inimesi. - Noored pürgivad õppima, saamaks parimat haridust, mida igaühe võimetele vastavalt on võimalik saada või omandada. Seda kõike erinevates alg-,põhi- või kõrgkoolides. Haridus on tähtis noortele. See on aeg, mil tuleb arendada oma põhimõtteid elus. Tuleb teha oma karjääri otsuseid ja alustada elueesmärkide püstitamisega. Milleks on vaja haridust? Haridust on vaja, et saada teadmisi igast eluvaldkonnast. Mida kõrgem on haridustase, seda laiem on silmaring, seda rohkem on eluks vajalike teadmisi. Kõrgendatud tähelepanu tuleb pöörata õppeainetele, mis teistest rohkem huvitab, millistel aladel tahad edasi õppida või edasi töötada. Seda kõike on vaja elus läbilöömiseks ja edasise töö leidmiseks. ...
,,Karje" ,,Karje" (norra Skrik; valminud 1893-1910) on norra kunstniku Edvard Munchi ekspressionistlike maalide ja graafiliste lehtede seeria. See kujutab pead käte vahel hoidvat agoonias inimest avatud suu ja ,,tühjade" silmadega punase taeva taustal. Taustal olev maastik kujutab Oslo fjordi nähtuna Ekebergi mäelt Oslos. ,,Karje" on üks tähtsamaid Norra kusntiaardeid. Selles on saanud rahvusvaheliselt tuntud sümbol, mida kasutatakse sageli originaal- või muudetud kujul reklaamides. Munch lõi sarnaseid maale mitu versiooni eri tehnikates. Oslos asuvas Munchi muuseumis on hoiul 1910 valminud temperamaal ja üks pastellimaal. Norra rahvusgaleriis asub veel üks õli- ja temperamaal 1893. aastast. Neljas versioon, pastellimaal, on miljardär Petter Olseni kogus. Munch lõi 1895 ka litograafia samal teemal. ,,Karje" on sageli varguste ohvriks langenud. 1994 varastati Norra rahvusgalerii maal, kuid see le...
Mida hindan ja taunin endas ning enda ümber? On laialt levinud vanasõna, ei ole head ilma halvata ega vastupidi sama kehtib ka minu omaduste kohta. Leidub omadusi mida hindan iseendas ning enda ümber ja ka neid, mida mitte. Tihti väärtustan omadusi neid enda omadega võrreldes. Näiteks suhtlemisoskus, kui sõber on hea tutvuste looja, siis pean tema suhtlemisoskust väärtuseks. Kui aga väärtusi on erinevaid, siis millised neist mõjutavad minu otsuseid? Et hinnata helgeid asju meie ümber, peab esmalt õppima neid nägema. Aga kui seda kuskil ei õpetata, siis kuidas neid näha? Mina isiklikult arvan, et vaadata tuleks südamega, mitte ainult silmadega. Silmadega ei näe vaadatu sisse, nendega näeb ainult välisilmet. Siit ka üks väärtus, mida mina hindan väga ning milleks on Armastus. Miks inimesed, kes on armunud, näevad kõiges ainult ilu ja headust? See on arvatavasti põhjustat...
Tallinna Ülikool Maria Meniv Eesti keel kui võõr keel ja kultuur I kursus ,,Slängi kasutamine noorte seas" Uurimustöö Tallinn, 2013 Sisukord Sissejuhatus 1. Släng. Kujunemine ja kasutamine 1.1 Mis on släng? 1.2 Kus ja kelle poolt slängi kasutakse? 1.3 Kust saadakse uusi slängi sõnu? 1.4 Slängi muutumine 1.5 Kus sobib ja kus ei sobi slängi kasutada Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Släng on keele osa, mis erineb originaalkeelest. Tänapäeval kasutavad peamiselt noored inimesed aina rohkem slängi ja seda tegid minevikus ka nendesamade noorte vanemad. Släng on pidevas muutumises, sest iga põlvkonna keelekasutusse tuleb juurde uusi sõnu. Släng kui mõiste tekkis Inglismaal ja on sajandeid vana. Allilma tegelased ja vargad kasutasid oma salakeele kohta sõna slang või flash. Enne 19. s...
Kambja Põhikool Marie Under Referaat Autor: Helina Saar Juhendaja: Tiina Tiideberg Kambja 2014 Marie Under Marie Under on sündinud 27. märtsil 1883 Tallinnas ja suri 25.sept 1980. Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (1843–1930) ja Leena Under (sündinud Kerner) (1854–1934). Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. Ajavahemikul 4–9 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike- Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õpetamine oli tasuline, mille eest sai ka päevas korra süüa. Kaua ta seal käia ei saanud, kuna vanematel ei olnud selle tasumiseks raha. Aastatel 1893–1898 õppis ta Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis. Kool oli nelja-, vahel ka viieklassiline. Need aastad süvendasid saksa ja vene keele tundmist ning lähendasid saks...
Ma otsustasin minna raamatupoodi. Läksin. Märkasin seal üht huvitavat raamatut ,,Kuidas olla terve (rumalatele)?". Mõtlesin, et seda võiks ka teile näidata. . . , '' ( ) ?''. , . Nagu näete on esimesel leheküljel ideaalne ning terve inimene. Kõik tahavad ju terved ning sportlikud olla. Aga mitte sellised tüsedad, haiged inimesed. K . B . A , . Terve olemiseks on väga oluline jälgida seda mida sa sööd. Mõnikord on arusaam selline, et tuleb süüa üht, kaht tervislikku asja nii palju kui saab. Või siis teine arusaam: süüakse kõike mis meeldib. Tegelikult on õige süüa palju erinevaid toite ning normaalsetes kogustes. Tänapäeval reklaamitakse seda palju koolides ja mujalgi. Soovitatakse süüa erinevaid puu- ja juurvilju. Kõik need on väga kasulikud. , . , , , , . : . . . . . Kuid see ei ole veel kõik. . Nagu enne oli näha, et saavutada lihaselist v...
Muinasjutt on rahvaluule üks põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest. Muinasjutud jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. Muinasjuttudel on omad seadused: kindel algus, sündmustiku ja teatud arvude kordumine, vastandlikud tegelased ja enamasti õnnelik lõpp. Tänapäeval kirjutatakse ka kunstmuinasjutte, mille autorid on elukutselised kirjanikud, kes kasutavad teadlikult muinasjutuvormi. Muinasjutt on rahvajutu peamine liik. Klassikaline vendadest Grimmidest lähtuv rahvajuttude zanrijaotus jagab rahvajutud müütideks, muistenditeks ja muinasjuttudeks. Erinevalt müüdist on muinasjutt teadlikult väljamõeldisele rajatud või meelelahutuslik jutustus, mis ei pruugi arvesse võtta loogikat, loodusseadusi ega kindlat ajaloolist keskkonda (tegevuskoht ja -aeg võivad olla imepärased). Muinasjutu taotlus pole otseselt kujutada tõepäraselt ühtki looduse ega ühiskonnaelu seika, vaid pakkuda kuulajatele fiktsiooni ja meelel...
Demagoogiavõtted Tunnete kaudu mõjutamine: Apelleerimine kainele mõistusele ("Mis inimene on teinud halvasti, seda peetakse meeles ka veel siis, kui ta on juba surnud. Tema heateod maetakse harilikult ühes temaga. Nii olgu see Caesarigagi!") Apelleerimine kollektiivile: ("Kaaskodanikud! Sõbrad! Roomlased!")("Te kõik nägite/.../")("Oo, kodanikud!") Teise mälu ja mõtlemisvõime alavääristamine ("Õilis Brutus ütles teile, et Caesar oli täis valitsemishimu. Kui see nii oli, siis oli see kahtlemata ränk viga.") Ähvardamine, hoiatamine, manitsemine ("Ma ei taha süüdata teie südameis viha ja mässu, kuna ma teeksin sellega halba Cassusele ja Brutusele/../") Väliste vahenditega paatose esilekutsumine: ("Caesar tõi sõjaretkilt Rooma kaasa palju vange ja täitis riigi varasalved sõjasaagiga.")("Kui vaesed anusid Caesar...
Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus................................................................................................................................ 2 Eesti keele kõnelejad............................................................................................................... 2 Eesti keele ajalugu................................................................................................................... 2 Murded........................................................................................................................................ 3 Murrete erinevused...................................................................................................................... 4 Eesti keele Grammatika .....................................................................
KORDAMINE ARVESTUSTÖÖKS TEOORIA 1. mõisted - foneetika: keele häälikuline ehitus (haalikute moodustamine, tajumine) fonoloogia: häälikute käitumine ? palatalisatsioon: peenendamine võõrhäälikud: häälikud, mis esinevad võõrsõnades - f;s;... võõrtähed: esinevad võõrsõnades ( f,s, c,q,z,n,y,x, z) fonotaktika: häälikute kombineerumise reeglistik ( ühes silbis max. 2 täishäälikut; silbi algul tavaliselt 1 kaashäälik; ei esine häälikujärjendit JI ; rõhutus silbis a,e,i,o,u. sünonüüm:samatähenduslik sõna ( kass- kiisu) polüseemia: mitmetähenduslikkus ( ühel sõnal mitu teineteisega tihedalt seotud tähendust : keel - organ, õppeaine, pillikeel ) homonüümia: samakõlalisus ( mitme keelemärgi e. tähistaja häälikuline kokkulangevus - kuum tee/pikk tee/ ära tee ! ) keelkond: ühte keelepuusse kuuluvad keeled moodustavad keelkonna onomatopoeetiline väljend: keelesugulus: rühm keeli on ajaloolise arengu tulemusel kujunenud ühest algkeelest, mida räägiti...
advo.kaat <20:-kaadi, -.kaati> õigusabi osutav, kedagi kohtus esindav ning kriminaalasjus süüdistatavat kaitsev jurist . Advokaatide kolleegium. Era+advokaat, vande+advokaat, nurga+advokaat isehakanud, kutseta advokaat. Advokaadi+kutse. Advokaatkond advokaatide kogu de.fekt <20:-fekti, -.fekti> puue, viga, rike kan'di.daat <20:-daadi, -.daati> kandideerija; (teaduskraad Nõukogude Liidus) . Esitab, seab üles koondvõistkonna kandidaate. Ühele kohale on kaks kandidaati. Liikme+kandidaat, saadiku+kandidaat, presidendi+kandidaat. {Teaduste kandidaat} (teadus+)kandidaat. Filosoofia+kandidaat, tehnika+kandidaat.Kandidaadi+dissertatsioon = kandidaadi+väitekiri = kandidaadi+töö, kandidaadi+eksam, kandidaadi+kraad, kandidaadi+miinimum kandidaadiväitekirja kaitsmiseks sooritatud eksamid. Euroopa Liidu kandidaat+riigid re.porter <9:-i> reportaazi tegija, ajakirjandusele uudiste hankija diskussi.oon <20:-ooni, -.ooni> vaidlus, väitlus, mõttevahetus...
EESTI KEEL POSTMODERNISM Postmodernset (lad. K post- pärast/taga, modernus-nüüdisaegne) maailma iseloomustab veendumus, et teadmine ei pruugigi olla oma põhiolemuselt hea. Modernismi edendamine. Märgib ühtse ja universaalse maailmavaate ammendumist. Postmodernismi võidukäik massiteabeajastuga ( TV, raadio) Kolme omaduse olemasolul nimetatakse postmodernseks teoseks. Postmodernismi tunnused: 1.) Tõdede paljusus 2.) Kaos 3.) Emotsionaalsus 4.) Autoriteetide kummutamine 5.) Nihilism (kõige eitamine) 6.) Iroonia 7.) Urbanism 8.) Globaliseerumine 9.) Ebapüsivus 10.) Tehnoloogilisus 11.) Ühiskonna vabadus 12.) Elektilisus (erinevate ajastute kombineerimine) 13.) Ülim eesmärk demokraatia 14.) Eksperimenteerimine (kõik lubatud) 15.) Tolerantsus 16.) Seni kehtinud tõdede kummutamine Kirjanudusele iseloomulik: 1....
Öeldis- tegusõna pöördeline vorm, väljendab tegevust või olemist. küsimused mida teen? mida teed? mida teeb? mida tehti? jne ühendtegusõna- tegusõna ja määrsõna. kirjutab üles, ajasime segi, astusid läbi väljendtegusüna- tegusõna ja käändsõna. murrame pead, õpin pähe, lasti jalga tulevik oleviku vormidew abil, saama-tulevik peetakse ebasobivaks. a) kui minevikus alanud tegevus jätkub praegusel hetkel, täisminevik (töö lõpetatud, tulemus on praegu ja tulevikus olemas) Raamatu on tõlkinud (tõlkis) Mati Sirkel. b) enneminevikku mingile minevikuhetkele eelnenud tegevuse väljendamiseks Jõudsime kooli koos, sest olime kohtunud (kohtusime) bussipeatuses. Alus-tegevuse sooritaja ehk tegija. võib olla üks või mitu täiendit mis täpsustavad alusega v äljendatud olendi või eseme omadusi - Suur puravik on metsas. Võib puududa või olla juurdemõeldav. -öeldis umbisikulises tegumoes - Koolis õpetatakse lapsi. -öeldis väljendab ilmastikunähtus...
Karin Kaljumägi Anete Siig Eesti keele osakond Tartu Ülikool Tartu Ülikool Salme 1a Jakobi 2–416 5014 Tartu 51014 Tartu 26.03.2017 Kutse Lugupeetud Karin Kaljumägi Olen Võru maakonna Varstu piirkonna kodutütarde ja noorkotkaste toetajaliige. Minu ülesandeks on lapsi igakülgselt toetada ja korraldada neile erinevaid üritusi. Palun Teid esinema minu poolt korraldatud üritusele „Haritud noor“. Üritus toimub 2.– 4. juunil 2017. aastal Varstu Keskkoolis Võrumaal. Üritusel õpetame noortele erinevaid eluks vajaminevaid teadmisi. Üritusel osal...
1.Noor-Eesti eesmärgid,uuendused,liikmed eesmärgid-eesti kultuuri arendamine;tähelepanu pööramine keeleuuendusele;omaloomingu avaldamine ;avaldada Noor-Eesti album uuendused-kirjutati kaasaja linnast ja linnainimestest; kirjutati mängulisemalt;ilukirjanduses hakati kasutama igapäevakeelest mõnevõrra erinevat,kaunimat ja kunstiküpsemat keelt;tehti katset kirjutada ka keerulisema ülesehitusega ilukirjandustekste;tutvustati teiste maade kirjandust ja kultuuri liikmed-Johannes Aavik;Villem Grünthal-Ridala;Friedebert Tuglas;Bernhard Linde;Gustav Suits;Konrad Mägi;Nikolai Triik,Kristjan Raud 2.G.Suitsu luule eripära ja tähtsus luule on sütitav ja jõuline;proovib kasutada vabavärssi;luule lihtne,kõlav,lööv;luules kajastub armastust kodukoha vastu; kõrvale ei jää lembeluule;luuletuse stiil on nooreestlaslikult uuenduslik “elu tuli” “tuulemaa” 3.Johannes Aaviku tegevus rikastas eesti keelt;valdas 9 keelt;avaldas artikleid;andis välja ajakirja ...
Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium xxxxx 11b klass EESTIKEELSE KIRJASÕNA KUJUNEMINE Referaat Juhendaja: xxxx Viljandi 2012 Table of Contents Hariduse kujunemine............................................................................................................................3 Kolmest raamatust................................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................7 Hariduse kujunemine Kuigi meie esivanematel polnud otsest vajadust koolihariduse kui sellise suhtes, toodi võõrad tavad sisse võõrvallutajate poolt. Esimeste koolide tekkimine Eestimaa p...
Baumgarten on kurjategija. Austatud kohtunik, oponendid ja publik! Olen Sigrid ning olen jaatajate esimene kõneleja. Meie teemaks on siis Baumgarten on kurjategija. Sooviksin lühidalt defineerida sõna kurjategija: Kurjategija- kuriteo ehk süüteo, pahanduse, pahateo toime pannud isik. Tavaliselt järgneb krimaalkaristus. Niisiis, meie esimene argument on: Baumgarten on mõrvar. Näide: Baumgarten tahtis kaitsta enda kui ka naise au, ning lõi linnusefoogti surnuks. Näite seletus: Linnusefoogt tuli Baumgarteni majja ning tahtis, et talle sauna kõetaks. Foogt aga hakkas ilmaasjata tüli norima ning Baumgarten lõi foogti lihtsalt kirvega maha järelikult on ta mõrvar ehk kurjategija. Meie teine argument väidab et: Ta põgenes oma kuriteo eest. Näide: Ta jooksis järve juurde, et keegi saaks ta ütle jõe viia ning siis edasi põgeneda. Näite seletus: Ta palus kalameest end üle viia aga ta ei nõustunud kuna järvel oli kõva ...
Tartu Veeriku kool KOER Brait Susi Tartu 2012 Sissejuhatus Koer on olnud juba tuhandeid aastaid inimese sõbraks ja üheks esimeseks koduloomaks. Koduloomaks on ta aegade jooksul kujunenud kodustatud hundist. Tänapäeval näib, et koer on kõik hundi kombed ammu unustanud. Kui aga teda tähelepanelikult jälgida, võib temas veel ära tunda tema kauge esivanema - metsiku hundi. Magamaheitmisel keerleb ta tükk aega ühel kohal, kraabib küüntega põrandat või maapinda, just nagu oleks ta ümber mets, jalge all aga pehme rohi. Mõnikord istub koer kuuvalgel ööl, koon püsti, ning ulub nukralt kuu poole. Ka käib ta mööda hoovi, suur kont suus, piilub kahele poole ja matab kondi siis maasse - peidab selle tagavaraks. Nagu hunt nii on ka koer kiire ja väsimatu jooksja: tal on tugevad kopsud ja lihasterikkad jalad. Ta on ka hea ujuja. Koer on varvulkõndija loom. Tema varvaste all on pehmed nahksed ...
Keevitaja eriala alusteadmised eesti keel, 15KE KEEVITAJA KUTSEKIRJELDUS KEEVITAJA KUTSESTANDARD KUTSEKVALIFIKATSIOON Eesti keeles: Keevitaja I, II, III (inglise keeles: Welder I, II, III; soome keeles: Hitsaaja I, II, III; vene keeles: Svarshik I, II, III). KUTSEKIRJELDUS Keevitamine on metallide ühendamine lahtivõetamatuks liiteks, rakendades detailide kohalikku sulatust või koos deformeerimist. Tuntakse üle 60 erineva keevitusviisi, mis liigitatakse kahte põhirühma: sulakeevitus ja survekeevitus. Keevitaja töötab põhiliselt metalltooteid ja -konstruktsioone valmistavas ettevõttes, teda vajatakse ehitus-, paigaldus-, hoolde- ja remonditöödel. Keevitaja põhitööks on keevitustööde ettevalmistamine, tarindi koostamine vastavalt joonisele, keevisliidete teostamine ning järeltöötlus ja tulemuse kontroll. Töö nõuab jooniste lugemise oskust, töötlemistehnoloogia ja materjalide omaduste tundmist. Keevitaja k...
UURALI KEELTE TEKE JA ARENG Me räägime eesti keelt, mis kuulub uurali keelte hulka. See kõlab sarnaselt soome keelega, kuid mitte läti või leedu keelega, mida rääkivad rahvad on samuti balti riikide elanikud, nagu meie. Hiljutise uurimuse kohaselt on meil nendega peaaegu identne geenifond. Ometi mõistan ma lätlase kõnest ainult ,,saldejumps"'i. Miks on see nii? Uurali keelkond koosneb soome-ugri ja samojeedi keelerühmast, millest viimane on väga väikese kõnelejaskonnaga võrreldes soome-ugri rühmaga. Soome-ugri rühma kuuluvad kolm ainukest keelt, mida kõneleval rahval on õnnestunud moodustada oma riik: eestlased, soomlased ja ungarlased. Enamik teised uurali keeled on kasutusel Skandinaavia poolsaare põhjaosas ja Vene Föderatsiooni läänepoolses osas. Uurali keeled moodustavad saarekesed keset indoeuroopa keeli. Uurali keeled, mida räägitakse Venemaal on suures hävimisohus kuna nendega puudub noortel Venemaal läbilöögivõime. ...
kasutusvaldkonnad ja arendus: keeletehnoloogia, terminoloogia, oskuskeeled Eesti keele kasutusvaldkonnad ja arendus ● Eesti keele arendamise strateegia (EKAS) määrab kindlaks eesti keele kui Eesti Vabariigi ainsa riigikeele ja eestlaste rahvuskeele arendamise eesmärgid ● Eesti keele arengukava 2011-2017 ● Eesti keelele avaldavad mõju üldharidus, kõrgharidus ja teadus, õigus ja haldus, ajakirjandus, meelelahutus, majandus Negatiivsed mõjud eesti keele arengule ● Muukeelsete inimeste sisseränne kui ka eestlaste väljaränne ● Üldhariduskooli lõpetanute halvenev eesti keele oskus ● Kogu suhtluse muutumine mitmekeelsemaks (inglise keel) Keeletehnoloogia ● Keeletehnoloogia on infotehnoloogia haru, mis tegeleb inimkeele töötlusega. Eesmärgid: ● muuta inimese suhtlus masinaga võimalikult mugavaks (loomulikus keeles) ● aidata inimesel orienteeruda järjest kasvavas infohulgas (infootsingusüsteemid, auto...
Tallinna Ülikool Daria Alter Eesti keel kui teine keel ja Eesti kultuur 2.kursus MEEDIATEKSTI ANALÜÜS Essee Tallinn 2015 Sissejuhatus ja ülevaade temaatikast Valisin analüüsitavaks meediatekstiks Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi endise presidendi ja praeguse psühhiaatriaresidendi Kadri Kasaku arvamusloo pealkirjaga „Alkohol on kui truu koer, keda armastame, kuigi ta on meid igast otsast purenud“, mis ilmus ajalehe Postimees veebiväljaandes 22. oktoobril. Arvamuslugu on kirjutatud pärast töö- ja tervishoiuministri Jevgeni Ossinovski eelnõu avalikuks tulekut ning millega sotsiaalministeerium kavatseb oluliselt piirata alkoholireklaami, lisaks pikemas plaanis ka alkoholi kättesaadavust ja hinda. Arvamuslugu ei ole otseselt vastus Ossinovski paketile, Toon välja kolm põhjust, miks ma konkreetselt selle ülesande raames just Kadri...
Kas eesti keel või inglise keel? Inglise keel on maailmas üks levinumaid keeli, sest enamikes riikides õpetatakse koolis inglise keelt võõrkeelna. Eesti keel aga ei ole väga levinud, sest me oleme niivõrd väike riik. Teised rahvused õpivad meie keelt ka väga vähe, need kes siia elama tulevad, proovivad selle siiski selgeks saada. Meie riigile on väga oluline, et eesti keelt õpitaks, sest muidu lihtsalt see unustatakse ja sureks välja. Meile ja ajaloole on see keel väga tähtsa kultuurilise väärtusega. Seda keelt on tunnustatud mitmete keeleauhindadega. Eestist lahkub väga palju noorperesid ning , kui nad hiljem siia koos lastega naasevad, ei oska lapsed tihti eesti keelt rääkidagi. Selleks et seda ära hoida , tuleks teha suurematesse väljarände kohtadesse rohkem eesti keelseid koole. Inglise keele oskus on väga tähtis, sest sellega on võimalik peaaegu igas riigis hakkama saada. Selle os...
Kas eesti keel või inglise keel? Inglise keel on maailmas üks levinumaid keeli, sest enamikes riikides õpetatakse koolis inglise keelt võõrkeelna. Eesti keel aga ei ole väga levinud, sest me oleme niivõrd väike riik. Teised rahvused õpivad meie keelt ka väga vähe, need kes siia elama tulevad, proovivad selle siiski selgeks saada. Meie riigile on väga oluline, et eesti keelt õpitaks, sest muidu lihtsalt see unustatakse ja sureks välja. Meile ja ajaloole on see keel väga tähtsa kultuurilise väärtusega. Seda keelt on tunnustatud mitmete keeleauhindadega. Eestist lahkub väga palju noorperesid ning , kui nad hiljem siia koos lastega naasevad, ei oska lapsed tihti eesti keelt rääkidagi. Selleks et seda ära hoida , tuleks teha suurematesse väljarände kohtadesse rohkem eesti keelseid koole. Inglise keele oskus on väga tähtis, sest sellega on võimalik peaaegu igas riigis hakkama saada. Selle oskust nõu...
Eesti keel ja eesti meel Meie rahvastik vananeb ja väheneb. Nii ka eesti keele kõnelejate hulk. Eesti keel on meile peamiselt kirja- ja kõnekeel, aga ehk enamgi veel. Eesti keel on meile, eestlastele, väga suure ja tähtsa tähendusega, kuna on meie emakeel. Nagu teada, on emakeel igal kultuuril ja keelel tähtis komponent, et rahvas püsiks ühtsena. Meie keel on pidevas muutumises, kuid tasuks mõelda, kuidas meie keel tegelikult muutub. See oleneb peamiselt ikka meist endist. Meie ise, eesti keele kõnelejad, oleme need keele risustajad ja reostajad, tuues kõnekeelde slängi ning sõnu teistest keeltest. Mõned aastakümned tagasi oli meie keele ja kultuuri suureks mõjutajaks ida pool, ehk kõik, mis oli vene pärane. Tänapäevaks on see muutunud ning nüüd mõjutab meid suuresti lääs, milleks on ameerikalik kiire elu ja inglisepärane kirja- ja kõnekeel, mida noored rohkem omaks võtavad. Aga keele risustam...
Helena Siiroja, ME-21 KEEL KUI KAPITAL Maailma keeli arvatakse olevat 2500 ja 10000 vahel. Täpset arvu on raske öelda, sest piiri keele ja murde vahele on väga keeruline määrata. Kirjakeelte arvu on pisut kergem arvestada, kuid ka siin pole see täpselt määratletav. Kõige madalamal arenguastmel on need keeled, milles on kunagi ilmunud 1-2 raamatut. Kõige kõrgem arenguaste on sellisel kirjakeelel, milles ilmuvad regulaarsed trükised, millel on oma õigekiri, grammatika ja sõnaraamatud ning oma hääldus. Kõrgema astme kirjakeeli on maailmas 100-200, nendeks on näiteks inglise, saksa, prantsuse, ka eesti keel. Mõned murded püüdlevad samuti kirjakeeleks tunnustamise suunas. Eestis on võru murre, mis tahab välja arendada oma kirjakeelt. Madalama astme kirjakeeleks võiks meil aga olla setu keel. (2, Uno Liivak) Keeleseaduse järgi on eesti keele ametliku kasutuse aluseks ...
Põimlause Põimlause on liitlause, mis koosneb pealausest ja kõrvallause(te)st. Kõrvallause eraldame pealausest alati koma(de)ga, nt Kui ta koju minema hakkas, oli väljas juba pime. Osalaused ei saa iseseisva lihtlausena esineda. Kõrvallause alguses võivad olla 1) sidesõnad et, kui, nagu, kuigi, sest, kuna, ehkki, kuni, justkui, otsekui, nt Me kohtusime, kui päike loojus. 2) ühendsidesõnad e mitmesõnalised sidendid siis kui, sellepärast et, sel ajal kui, nii nagu, enne kui, lisaks sellele et..., nt Ta otsustas, enne kui oli järele mõelnud. 3) küsisõnad, nt kes, kelle, keda, kellesse, kuhu, kus, kust, mis, mille, mida, millesse, milline, millise, millist, nt Jalgpallurid, kes ei tundnud väsimust, jätkasid matka. Põimlauses võib ka sidesõnade ja, ning, ega, või ees olla koma, nt Direktor rääkis, et kõik õpilased said ülesandega hästi hakkama, ja palus siis kõigil klassi tagasi minna.
Eesti keel ja selle jätkusuutlikkus Keelepoliitika hõlmab eelkõige riigi süsteemsed abinõud keele funktsioonide teadlikuks säilitamiseks või muutmiseks. Mingi riigi keelepoliitika esmaülesanneteks on riigikeele sätestamine põhiseaduses ja keeleseaduse kehtestamine, mis kõik toimub rahvusvahelisi õiguse normi kinni pidades. Eestis kuulub keelepoliitika Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalasse. Ministeeriumi ülesanded on keelepoliitika planeerimine, korraldamine ja arendamine; riigi arengukavade väljatöötamine keelepoliitika valdkondades ja nende kooskõla tagamine üleriigiliste arengukavadega. 1. Eesti keele kõnelejaskond on 7-miljardilise inimkonna taustal väga väike. Mis tegurid ohustavad tänapäeval Sinu meelest eesti keelt kõige rohkem? Kas eesti keel võib muutuda väljasurevaks keeleks? 1. suuremad katastroofid, nt sõda 2. kui väljarändab suur osa eesti keelt k...
Kas eesti keel on suur või väike keel? Eesti keelt peetakse tavaliselt väikseks keeleks, kuid ainult seetõttu, et oleme harjunud võrdlema eesti keelt teiste Euroopa riigikeeltega. Eesti keel on maailma suurimate keeltega võrreldes tõesti imetilluke, aga see ei tähenda, et eesti keel oleks väike keel. Eesti keelel on tegelikult väga suur kõnelejaskond. Rohkem kui poolte maailma keelte kõnelejaskond jääb vahemikku tuhat kuni sada tuhat kõnelejat. Üle 95% maailma keeltest on eesti keelest väiksemad. Eesti keele kõnelejaskonda saab ainult siis nimetada väikeseks, kui keeltena arvestada ainult riigikeeli. Keele suurust ei tohiks määrata pelgalt kõnelejaskonna järgi, vaid peaks arvestama ka keele arengutaset. Eesti keelel on kirjakeel ja ulatuslik raamatukultuur. Kirjakeel on umbes kolmandikul maailma keeltest. Eesti keeles on välja antud üle 90000 Vikipeedia artikli. See kõik näitab ,et eesti keel on kõrgelt ...
Eesti keele mõjutused ja selle tulevik. Eesti keel kujunes välja ligikaudu muinasaja lõpul kahe või kolme läänemeresoome hõimumurde lähenemise tulemusena. Esimesed teadaolevad fraasid on kirja pandud juba 13. saj I poolel Henriku Liivimaa kroonikas. Eesti keele kujunemist on mõjutanud mitmed tegureid, nagu näiteks erinevad murded Suurt mõju on kujunemisele avaldanud ka võõrvõimude all elamine. 20. sajandini mõjutas selle arengut enim saksa keel. 20. sajandi esimesel poolel viidi eesti keeles Johannes Aaviku poolt läbi keeleuuendus, mis lähendas eesti keelt soome keelele. 20. sajandi teisel poolel kasvas tugevasti vene keele mõju. Ning uuel, 21. sajandil on kõige jõulisemaks mõjutajaks saanud inglise keel. Eesti keel on alati silma paistnud oma keerukuse, vokaalide rohkuse aga ka ilusa kõla ja sünonüümirohke sõnavara poolest, kuid üha rohkem on märgata, et emakeelde ilmub võõrapäraseid sõnu ja võimust on võtmas võõrkeelsed väljendid ning...
Häälikuõpetus. Häälik on keele kui suhtlemisvahendi kõige väiksem osa. Hääliku märk kirjas on täht ehk aabe. Tähed nende traditsioonilises järjestuses moodustavad tähestiku ehk alfabeedi ehk aapestiku. Eesti tähestikus koos võõrtähtedega on 32 tähte. 1. Eesti tähestik (koos võõrtähtedega) - 32 tähte. ABCDEFGHIJKLMNOPQRSSZZTUVWÕÄÖÜXY Häälikud jagunevad vokaalideks ehk täishäälikuteks ja konsonantideks ehk kaashäälikuteks. 2. Vokaalid ehk täishäälikud - 9 häälikut. AEIOUÕÄÖÜ 3. Konsonandid ehk kaashäälikud - 18 häälikut. BDFGHJKLMNPRSSZZTV 4. Helilised häälikud - 15 häälikut. 9 vokaali - A E I O U Õ Ä Ö Ü ning 6 konsonanti - J L M N R V 5. Helitud häälikud - 12 häälikut. GBDKPTSHFSZZ 6. Sulghäälikud - 6 häälikut. GBDKPT 7. Võõrtähed - 9 tähte. CFQSZZWXY 8. Võõrhäälikud - 4 häälikut. FSZZ 9. Lihthäälik on üksik vokaal konsonantide vahel või üksik konsonant vo...
Maailmavaade minu silme läbi ja selle kujunemine Maailmavaade on mõtted ja arusaam maailmast ja siin toimuvast,usk ja tõekspidamised. See jaguneb kitsas ja lai maailmavaade Seda võivad kujundada mitmed tegurid. Igalühel meist on erinev maailmavaade mis võib isegi mõneti kattuda kellegi teise omaga. On see kitsas või lai,see oleneb kõik meist endist,kui mitmeti me asju mõistame ja tõlgendada oskame ning kui palju me mingilt poolt mõjutatavad oleme. Õiget ega vale maailmavaadet pole olemas,sest kõigil meist kujuneb elu jooksul iseenda ideaalvaade. Maailmavaadet on võimalik mõjutada erinevate tegurite abil,selleks võivad olla sinu sõbrad,ühiskond. Poliitika on üks neist,mis meid puutumata ei jäta. Erakonnad,kes tahavad võimule,esitlevad meile enne suuri valimisi oma maailmavaadet,mis peaks looma meile rõõmsama pildi asjadest,mis peaksid hakkama meie elujärge parandama,ning sellest tulenevalt valib rahvas missugune...
2015 SEE TÜHINE TÜHIK AUTOR: HELIKA MÄEKIVI JA MAIRE RAADIK NR 1 SISSEJUHATUS Suur osa kirjalikke tekste valmib praegusel ajal arvutis. Käsitsi kirjutamise puhul võib kahe sõna või sõna ja mõne sümboli vaheline tühik olla üsna suvalise pikkusega, siis ervutikirjas tähistab seda vahet vastav märk. Kui tühik lüüa valesse kohta, torkab see kohe silma, vahel isegi muudab lause tähenduse. KIRJAVAHEMÄRGID- PUNKT Koma, punkti, kooloni semikooloni, küsimärgi ja hüüumärgi ette lauses tühikut ei panda, vaid need järgnevad vahetult sõnale, nende järel on alati tühik. Reegli järgi tuleb jätta tühik pärast kuupäevaarvu järel olevat punkti, kui kuu on kirjutatud sõnaga, samuti käib tühik aastaarvu järel oleva punkti taha, olenemata sellest, kas sõna aasta on välja kirjutatud või lühendatud. Näide: Sündinud 15. märtsil 1961. aastal Tallinnas. Kui kuu on tähistatud Rooma numbriga, kirju...
EESTI KEEL 1.KOKKU-LAHKU KIRJUTAMINE PÖÖRDSÕNAD lihtverb - kirjutama liitverb- allkirjastama ühendverb- alla kirjutama väljendverb- kana kitkuma Liitsõna- määrsõna + tegusõna Liit- ja ühendverb puhul pööran `'mina'' vormi: 1) allkirjastama- allkirjastama e liitverb=kokku 2) alla kirjutama- kirjutan alla ehk ühendverb=lahku KÄÄNDSÕNAD om+nim= lahku (ilus poiss, tubli koer) nim+nim= kokku- liik/missugune? (nt pildiraam) = lahku- kelle/mille oma? (nt ema raamat) -ne/-line lõpulised omadussõnad on ALATI kokku (nt Toomase-pikkune, Koidula-nimeline) VA kui lisandub määrsõna, siis on lahku (nt Lembitu Toomase pikkune, Lydia Koidula nimeline) OMADUSSÕNAD Kokku kirjutatakse tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omad...
Eesti keel ja kirjandus 1. Üldalused 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult, arvesta...
KT 6c variant 9.klass
F.J. Wiedemann ja eesti keel. Oli viimane tähelepanuväärne saksa soost eesti keele uurija, tema eesti-saksa sõnaraamat ja eesti keele grammatika on olulised veel tänapäevalgi. Wiedemann sündis 1805 Haapsalus, teaduslikku tegevust alustas Tallinnas, uurides komi, mari ja udumurdi keelija grammatikaid. Nende tööde eest valiti ta Vene Teaduste Akadeemia liikmeks, kus ta pööras tähelepanu eesti keele uurimisele. Esmalt alustas põhjaliku eesti-saksa sõnaraamatu koostamist, lisaks reisis ta läbi kõik eesti murdealad. Sõnaraamatu koostamiseks töötas ta läbi peaaegu kogu eestikeelse kirjanduse ja küsitles kirjamehi(nt Kreutzwald). Sõnaraamatu koostamisel kasutas transkrpitsiooni, et sõnu võimalikult täpselt üles märkida. Ainult välteid ta ei märkinud. 1869.a ilmunud sõnaraamatus oli kokku 50 000 sõna. Seejärel asus Wiedemann koostama grammatikat, mis koosnes kirjeldavast grammatikast ja seega ei kujundanud eesti kirjakeelt otseselt, kuid oli ab...
LASTELEHT MÕISTATA! 1.ÜKS HANI KAKS KAELA?...................................................... 2.KERA EES KERA TAGA HIIRE KELDER KESKEL?....................................... 3.HALL KERA HAMBAID TÄIS?............................ 4.MAGUSAM KUI MESI TUGEVAM KUI LÕVI?............................................ PARANDA VEAD PÕTRAL MAIA METSA SES, VÄIGSEST AKNASD VÄLJA VAATAP: JÄNES JOOKSEB KÕIGEST VÄEST, LÄVEL SEISMA JÄB . KOPP KOPP LAHTI TE, METSAS KURI IAHIMEES! JÄNES TUPA TULE SAA, ANA KÄPA KAA! VÄIKE LIISA KUSTUTAS MÕNED TÄHED ÄRA,PANE TÄHED TAGASI! MI.....U NIM..... ON LIISAA JA MUL O..... KODU..... KO.....R BIMBO J..... KA.....S ROOSI. JOONISTA SIIA NAGU KIRJAS ON! JOONISTA KOLLANE PÄIKE.JOONISTA PUNANE LILL JA SININE AUTO.JOONISTA SIIA POISS JA TÜDRUK.JOONISTA KUUSEPUU JA KASK.JOONISTA MURU KA JA TAEVAS.KIRJUTA PILDI TAHA ENDA NIMI,KUUPÄEV,VANUS.
1. Mille põhjal saab väita, et eestlane on sama usklik rahvas kui mõni teinegi? Tavaliselt kui küsida Eesti kodaniku käest kas ta usub jumalasse, siis enamus vastab negatiivselt. Kuid leidub ka selliseid inimesi, kes on usklikud ning neil on enda usk millesse uskuda. Kirikut külastatakse teoreetiliselt pühapäeviti kuid piiblit ja palvet loetakse igapäev. Neid inimesi vaadatakse vahest imelikult, kuna paljud arvavad et nad erinevad meist küllaga. Igas erinevas riigis on omad kombed ning usud, tänu televiisorile kajastatakse seda. Kuid tegelikult usuvad inimesed siiski jumalasse või vähemalt küsitakse abi talt. Kui inimesele tuleb ette mingisugune raske situatsioon siis ta soovib et tal läheks hästi. Vahest isegi palutakse jumalat, kuigi ise väidetakse et seda pole teinud. Eestlane on lihtsalt kangekaelne ning ebausklik. 2. Võrdle omavahel tõsiusklikkust ja Eestis levinud pühapäevausku. Tõsiusklikud usuvad enda usku ...
docstxt/125619955480278.txt
Eesti keel ja kultuur Meie, eestlased peaksime olema väga uhked ja õnnelikud, sest kuigi eesti riik on väike nii territooriumi kui rahvaarvu suhtes, on meil ikkagi oma keel ja kultuur. Eesti keel on väga eriline, sest seda ei räägi paljud. Igapäevaelus kasutab seda keelt, vaid natuke üle miljoni inimese. Kuid just nende inimeste jaoks on see väga tähtis ja praktiline keel, sest tänu sellele saavad nad omavahel rääkida, väljendada emotsioone, kirjutada, lugeda ja mõelda. Esiteks tahaksin väita, et eesti keel on meie riigi alusmüüriks, sest kindlasti on üks teguritest just meie emakeel, mis hoidis eestlasi nii heas kui halvas ühtsena. Näiteks enne taasiseseisvumist, korraldati nagu ka praegu laulupidusid. Kuigi tol ajal venelased olid keelanud, laulsid eestlased ikkagi isamaalisi laule just eesti keeles. Paljud eestlased, kes tol ajal elanud ja ise sellest osa võtnud, on rääkinud, et see oli väga võimas ja uhk...
Eesti keel ja kultuur Iga riigi iga kodanik tunneb kaasmaalastega ühtekuuluvustunnet. Meie riigi iive on negatiivne ja ühiskond vananev. Seega ka eesti keele kõnelejate hulk väheneb. Emakeel on igal kultuuril ja keelel tähtis komponent, et rahvas püsiks ühtsena. Võib julgelt väita, et kõik eesti keele kõnelejad on ka selle risustajad. Meie ise toome oma keelde slängi ja sõnu teistest keeltest. Praegusel ajal kasutavad kõik inimesed internetti, kus on paljud asjad inglise keeles. Samuti tehakse ka kõik suuremad filmid inglise keelsed ja üleüldiselt on inglise keel noortele kõige lähedasem võõrkeel tänapäeval. Tänapäeva noored, kes on sündinud siia uude Eesti riiki õpivad koolis ajalugu, loevad selle kohta kuidas meie esivanemad on selle eest võidelnud, mis meil praegu olemas on. Kuid seda tunnet mida tundsid eestlased siis pole noortel võimalik tunda. Kuna välismaailmaga on nii palju sidemeid, siis...
Eesti keel ja kultuur Me elame kiiresti muutuvas maailmas, kohas, kus väikeste riikide keelt ning kultuuri on hakanud mõjutama maailmas enim räägitavad keeled, sest neid on töö leidmisel vaja. Eestit on viimastel aastatel mõjutama hakanud inglise keel ning seda kõige rohkem noorte seas, kes peaks just hoolitsema keele säilimise eest. Oma heaolu tagamiseks ei peeta tihtipeale lugu sugulastest, vendadest, õdedest. See võib tuleneda põlvkondade vahelisest mõistmatusest, mis üha enam hakkab välja lööma tänu kiiresti arenevale massimeediale ning selle kergele kättesaadavusele. Rahvas seguneb, rändab välja, omandab uued tavad ning käitumisnormid. Keelde tulevad uued originaalsed väljendid, mis toovad kaasa algupäraste sõnade ja väljendite unustamise. Eesti kultuuri ning keelt on mõjutanud mitmed suurriigid nagu näiteks Venemaa ja Saksamaa. Riigina, eriti sellises mõõdus nagu Eesti, peaksime üritama edas...
REFERAAT Eesti keel. Eesti keel on meie emakeel, mis kuulub soome-ugri keelte hulka kuuluvate läänemeresoome keelte lõunarühma. Eesti keele lähemad sugulaskeeled on vadja ja liivi keel. Välismaal räägitakse eesti keelt kõige rohkem Kanadas, Rootsis, USA-s ja Austraalias. 17. sajandil võeti kasutusele sõna Eesti, sõnad eestlane ja eesti keel võeti kasutusele alles peale pärast 19.sajandis keskpaika. Enne seda eestlased kutsusid ennast maarahvaks ja oma keelt maakeeleks.(1) Eesti keel maailma keelte seas üks kõige suurema keerukusega keeli. Eesti keeles on kolm väldet- I, II, III ehk lühike, pikk ja ülipikk. Eesti keeles on 14 käänet. Eesti tähestik põhineb ladina tähestik, mis on kohandatud eesti keelele. Koos võõrtähtedega on eesti tähestikus 32 tähte: Aa, Bb, Cc, Dd, Ee, Ff, Gg, Hh, Ii, Jj, Kk, Ll, Mm, Nn, Oo, Pp, Qq, Rr, Ss, Ss, Zz, Zz, Tt, Uu, Vv, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
