· JÄÄAEG · 1201-Riia linn · 1202-rajatakse mõõgavendade ordu · 1208-Algab sissetung eesitsse,Vabadusvõitlus · 12010-Ümeralahing · 1217- Madisepäeva lahing · 1219-Taanlased vallutavad Põhja-Eesti · 1224-Tartu Langemine · ALGAB KESKAEG · 1227-Muhumaa vallutamine ,Vabadusvõitluse lõpp:Taani Pk, Tartu Pk, Liivi ordu, Saare pk · 1343-1346-Jüriöö ülestõus · 1346-Taani pk müüb oma ala Liivi ordule · ALGAB PRONKSIAEG · 1520-Reformatsioon jõuab eestisse · 1558- Algab Liivi sõda · ALGAB VARAUUSAEG · 1561-Liivi ordu lakkab eksisteerimast · 1583-Eesti jagatakse Rootsi,Taani ja Poola vahel · 1645-Kogu Eesti Rootsi käes · 1632- Tartu Ülikooli asutamine · 1684-Rajatakse Forseliuse seminar · 1700-1721-Põhjasõda · 1802-1804-Talurahvaseadused · 1816-1819-Pärisorjuse kaotamine · 1849-1856-Teorendilt->Raharendile, Talupojast võis saada peremees · 1857-Ilmub Penno Postimees · 18...
OMARIIKLUSE SAAVUTAMINE 1917.a Demokraatliku Venemaa osa Vabadussõda 28.nov.1918-3.jaan.1920 Riigielu Jaan Poska kubermangukomissar Iseseisvumine 30.01.1919 Paju × korraldamine 1917-1918.a. 30. märts 1917.a Autonoomiaseadus (Venemaalt) 15.nov.1917. Eesti Kaitseliit ETK Asutav Kogu M...
Eesti Iseseisvumine (õpik) · Balti kubermangud kuulusid Vene keisririigi enamarenenud piirondade hulka · 20.saj algus: kohalike mõisnike suve, järkuv venestamine · 1905. aasta sügisel streigid, meeleavaldused linnas; detsembris mõisate rüüstamised ja põletamised (Vene valistsuse karistussalgad surusid maha) · I ms puhkamisel võtsid riigivõimud suunaks Balti erikorra kaotamine > baltisakslasi represseeriti (keelati saksa keele avalik kasutamine, suleti saksa koolel) · Pärast Veebruarirevolutsiooni algust 1917, puhkesid rahutused ka Eestis, mille käigus sunniti lahkuma senised kubermangu võimud · Ajutine Valitsus nimetas kubermangukomissariks Tallinna linnapea Jaan Poska. · Toimusid Maapäeva vaöimised (Eesti ajutine Maanõukogu) · 1917 septembris muutus olukord Eestis keerulisemaks, kuna Saksa väed asusid pealetungile Vene kokkuvarisenud armeele, ning jõudsid ka Eestisse....
1.Mis on Eesti sõjaalaugu? Millal ja kuidas toimus Eesti iseseisvumine? Eesti sõjaajalukku kuuluvad kõik Eesti pinnal või eestlaste ja teiste siinsete rahvuste esindajate osavõtul toimunud sõjasündmused ning nende mõju ja tagajärjed ühiskonna arengule. 1918. aasta 24.veebruaril 2.Pildil oli Jahon LAidoner (1884-1954), Eesti kindral; sõjavägede ülemjuhataja Vabadussõjas ning aastail 1924 ja 1934-1940. 3.Nimn. kriiside tekkepõhjuseid. Too välja tänapäeva olulisi kriisikoldeid. 4.Mis on relvakonfliktide ja sõdade põhitunnused? Ulatus, kasutatav relvastus, taktikalis-operatsiooniline iseloom, kestus. 5.Kes on partisan? Partisan on sissitegevus. See põhineb kiirel varjatud liikumisel ja ootamatute löökide andmisel vaenlase vähem kindlustatud tagalaaladel. 6.Mis on Eesti riigikaitse eesmärk? Riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti riigi iseseisvus, maa-ala, territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus, põhiseadus...
AJALOO RIIGIEKSAMI ÜLESANDED Hea õpilane ja õpetaja, Ajaloo riigieksami ülesannete kogumik sisaldab huvitavamaid ülesandeid eksamitöödest aastatel 2000-2007. Ülesanded on koondatud temaatiliselt ja jagatud teemade all tüüpide kaupa. Esmalt on allikaanalüüsi (dokument, kaart, pilt, foto, karikatuur) ja seejärel teadmiste ja oskuste rakendamist kontrollivad ülesanded. Valik erinevatest arutlusteemadest on esitatud iseseisva blokina. Arutlusteemade järel on ka hindamisjuhend ja kriteeriumide selgitus. Kuna kogumikku on koondatud eksmaitöödes olnud ülesannete paremik, ei ole erinevad ülesandetüübid kõikides teemades võrdselt esindatud. Arutlusteemade avamise võimalused ja ülesannete vastused on esitatud ülesannetest eraldi, et õpilane saaks oma teadmisi proovile panna ning õpetaja ülesandeid tunnis harjutamiseks kasutada. Vastused on esitatud samas järjekorras kui tööülesanded. Vastused on koostatud Haridus- ja Teadusministeeriumi poo...
20 sajandi poliitilised sündmused Balti Liidu vabariikides – olulised Nõukogude Liidu lagunemisprotsessis 20.sajandi lõpul on suur ja tähtis roll Balti riikide iseiseisvuse kujunemisel. 1970-ndatel hakkas Nõukogude Liidus kasvama stagnatsioon ehk seisak nii majanduses kui teistes eluvaldkondades ning natuke enne seda hakkas Eestisse imbuma rohkem informatsiooni lääneriikidest. See kõik viis samm-sammult rahulolematuse suurenemiseni. 1980.aasta septembris puhkesid Tallinnas noorte poliitilised meeleavaldused, mis maha suruti, et vältida suuremaid meeleavaldusi. Samal ajal kirjutasid 40 tuntud haritlast avaliku kirja Moskva ja Eesti ajalehtedele, sellest juhiti tähelepanu eesti kultuuri ahistamisele, mida see ka teatud mõttes oli. 1987.aastal töötati välja suurt tähelepanu äratanud majandusprogramm Isemajandav Eesti (IME), mille eesmärgiks oli lahutada Eesti majandus Nõukogude Liidu omast. See ettepanek avaldati Tartu ajalehes „Edasi...
Inglismaa Parlamentaarne monarhia -Leiboristlik partei ja Liberaalne partei. -Kolooniatele toetumine, sealt said tehased Toorainet, Hirm Sksmaa ees. -Maksude tõstmine viis riiki edasi, Vananenud Tehnika tõttu rolli langus maailmamajanduses. Prantsusmaa Demok. Vabariik -Kiriku roll riigi ning haridussüsteemist kaob - Rivaalitsemine GB lõppes, Liit Venemaaga Sksmaa vastu, Sõda Preisiga (kaotab), Lootsid Tagasi saada Elsas ning Lotringi piirkonda. Sksmaa Monarhia -Saksa sotsiaal demokraatlik partei -Kooniaal poliitika, hirm GB laevastiku ees. -Sidus end maailmakaubandus ning maailma- Rahandus süsteemiga. USA - Vabariik -Ametiühingud(maailma tööstus töölised) -Sekkuti maailma poliitikasse (Suur edu) -Kiire areng, Suur eksport, orjuse kaotamine, Sisserännet ei piirata. Venemaa Absoluutne monarhia -Siseriikligud pinged, Revolutsioonid (maha) -Suur lüüasaamine, Üritati Balkanit aidata Austria-Ungari vastu. -Kiiresti arenev riik I ms põ...
Kas Eesti riik oli edukas aastal 1920 ? Sõna edukas on minu arvates väga lai mõiste. Edukust saab mõista väga mitmetel eri aladel. Kuna jutt käib Eesti ajaloost, siis esimese asjana meenub alati sõnaga edukas sõjad ning rahude saavutamine. Kuid riik teeb ka siseseid saavutusi, milleks võivad olla iseseisvuse saavutamine, Vabariigi esimese põhiseaduse ning ka teiste seaduste vastuvõtmine, kultuuri/ teaduse arendamist, haridusolude parandamist jne. Landeswehri sõda oli sõda Võnnu all, kus eestlased surusid saksa rügemendid tagasi ning jälitasid neid Riiani, kus sõlmiti lääneriikide nõudel rahu. See tähistas eestlase sõjalist võitu põliste rõhujate üle ning Võnnu vallutuspäeva 23.juunit tähistatakse Võidupühana. Just see sõda viiski minu arvates kõige tähtsama saavutuseni 1920. aastatel 2. veebruaril allakirjutatud rahulepinguni, mille läbirääkimised toimusid Tartus. Pärast vapraid võitlusi ning peetud la...
1905. AASTA REVOLUTSIOON JA PÕHJUSED Kriisi põhjused: - Vastuolud keisri määratud ametnike ja rahva vahel - Konfliktid mõisnike ja talupoegade vahel - Keskvalitsuse huvi puudumine rahva elujärje parandamiseks - Kaotus Vene Jaapani sõjas, mis puudutas ka eestlasi mobiliseeriti 12000 meest sõtta 1905. a revolutsioon: - Verine Pühapäev Peterburis Teade revolutsiooni puhkemisest jõuab Tallinna töölisteni ja hakkavad toimuma streigid, miitingud, konfliktid politseiga. Levib kiirelt Tallinnast kaugemale ja haarab kaasa mõisamoonakad, sulaseid ja ka taluomanikke. Maal toimub mõisate rüüstamine ja vara hävitamine. Nõudmised valitsusele: - Esialgu proovitakse ka siiski palvekirjade kaudu nõudmisi esitada- kooli ja omavalitsuse reformi, eesti keele kasutusala laienemine. - Streikivad töölised rüüstavad r...
EESTI TAASISESEISVUMINE 24.02.1918 Eesti Vabariigi sünd 28.11.1918 02.02.1920 Vabadussõda 23.06.1919 võit Landeswer´i üle 02.02.1920 Tartu rahu 23.08.1939 MRP Euroopa jagamine 17.06.1940 EV okupeerimine 14.06.1941 massiküüditamine 25.03.1949 massiküüditamine 20.08.1991 taasiseseisvumine 1985.a Nõukogude Liidule murranguline aasta , võimule Gorbatsov. Algas perestroika ajastu, glasnost. Eestis mingeid muudatusi ei toimunud. Fosforiidikampaania * 1986.a lõpp * protest ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma * Moskva käskis rajada uue fosforiidikaevanduse. * tänu sõnavabadusele võis ajakirjandus võtta selle kohta sõna * allkirjade kogumine * kaevandusest loobuti * poliitiline ärkamine oli aset leidnud MRP-AEG 1987.a augustis loodud esimene poliitiline ühendus: Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. * avalikustati salaleping * toimus Tallinnas Hirve pargis Eesti Muin...
Eesti 100 Lugupeetud õpetaja ja kaasõpilased! 100 aastat tagasi sai Eestist riik. Selle 100 aastaga on meie riigis väga palju juhtunud ja muutunud. Kohe tahaksingi tuua näited koolisüsteemist nüüd ja sada aastat tagasi. Ligi sajandi jooksul on Eesti koolides toimunud suuri muutusi. 20. sajandi algul seisid klassi ees nooremad õpetajad, kellest enamus olid mehed. 1922. aastal oli Eesti üldhariduskoolides 70% õpetajaid, kes olid alla 40-aastased ja ligikaudu 40% alla 30-aastased. 50-aastaseid õpetajaid oli ehk kuskil 15% õpetajade koguarvust. 2016. aastal oli Eesti üldhariduskoolides umbes pooled õpetajad 50-aastased. Alla 30-aastaseid õpetajaid oli vähem kui 10%. Tänu koolide ühtlasele levikule, olid 20. sajandi algul enamus Eesti rahvast kirjaoskajad. Eesti iseseisvumine 1918. aastal tähendas koolivõrgu kiiret korrastamist. Tekkisid algkoolid, mille esimeseks astmeks oli kuueaastane...
Arutlus Miks viis Eesti Vabariigi areng aastatel 1918-1933 riigipöördeni 1934.aastal? Vene võimu alt vabanenud Eestil oli kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Eesti Vabariigi iseseisvumine 1918.a. sai võimalikuks ilmasõja läbi tekkinud jõudude vahekorra muutusest suurriikide vahel, ning Venemaa tsaarivõimu langusest. 20nenda sajandi alguses tegutses palju parteisid, sõnavabadus oli suur ja ka parlamendil oli suur võim. 1918. aastal kasutati ära sobivat momenti enamlaste lahkumine ja sakslaste tulekule eelnev aeg, mil loodi Maapäeva poolt Eesti Päästekomitee, mis kuulutas 24.veebruaril 1918.a. Tallinnas välja Eesti iseseisvuse, koosati Isesisvusmanifest, moodustati Eesti Ajutine Valitsus ja alustati võimu ülevõtmist.Vabadussõjaga, mille lõpetas Tartu rahu allakirjutamine 2.veebruar 1920a. ,kindlustasid eestlased Ee...
1. MAAILM ENNE MAAILMASÕDA (20 SAJ. ALGUS) Maailm oli tugevalt Euroopa keskne. Suur osa maailmast jaotatud Euroopa riikide kolooniate vahel. Lääs dikteeris oma tahet kõikjale (läänelikud tarbeesemed, rõivad jne). Naisõiguslased ehk sufrazetid (sai alguse 19nda sajandi lõpul Suurbritannias ja Ühendriikides. Peamine eesmärk oli võidelda naiste hääleõiguste eest) Soome kehtestas kõigepealt Valimisõigused. Vastased jagasid naisõiguslasi naeruvääristavaid plakateid, et neid rünnata. Proktsionism: majanduspoliitika, mis kaitseb siseturgu välisfirmade eest. Positiivsusele lisaks esines pessimismi, üheks avalduseks oli antisemitism - juudivastasuse tugevnemine. Theodor Herzl rajas sionistliku - juudirahvusluse liikumise 2. TEHNIKA JA MAAILMAMAJANDUSE ARENG 20 SAJ. ALGUL Teadus: Teadlased hakkasid otsima organismi pärilike omaduste materjaalseid kandjad (alus geneetikale...
Tarapita kui kirjanduspoliitiline rühmitus Tarapita rühmitus tekkis 1921. aasta suvel. Tema sündi valmistasid ette ajaloolised ja kirjanduslikud muutused. Toimunud oli Vabadussõda ja Eesti iseseisvumine, mis tõi kaasa erinevad tundeid ja arvamusi, mis oli vaja rahvale edasi kanda. Rühmitusse kuulusid A. Adson, A. Alle, J. Barbarus, A. Kivikas, J. Kärner, J. Semper, G.Suits, A. Tassa, F. Tuglas ja M. Under. Kõik liikmed allkirjastasid Tarapita esimese numbri manifesti, mis deklareeris vaimuvabaduse nimel minna võitlusse ohtlike sotsiaalsete pahedega, eriti saamaahne ja laiutava tõusiklusega. See manifest väljendas kindlaid liikmete mõtteid ja seisukohti kultuuri ja edasiviivate jõude hääbumisest. Katkend manifestist: "Millal oleme sisse hinganud nii lämmatavat õhku, kui nyyd - tõusikluse joovastuspäivil? Ummiku on lykat vaimline kultuur. Lämbuman edasiviivad jõud. Halvat tööliste liikumine. Haritlastest saand ärim...
Institutsioonid ja rajasõltuvus Kõigepealt on vajalik selgitada institutsiooni mõistet. Sõna ,,institutsioon" kasutatakse väga tihti politoloogias rääkides mingisugusest formaalsest sruktuurist, milleks võib siis olla näiteks riigikogu või ka sotsiaalne klass, samuti kasutatakse seda terminit sotsioloogias rääkides organisatsioonist. March'i ja Olsen'i käsitluse järgi ei ole institutsiooni puhul alati tegemist formaalse struktuuriga, vaid pigem mingi normide, reeglite, arusaamiste ja rutiinide kogumiga. Nende pakutud institutsiooni definitsiooni järgi on poliitilised institutsioonid vastastikuses seoses olevate reeglite ja rutiinide kogud, mis defineerivad tegevust arvestades rollide ja situatsioonide suhteid, ja institutsioonidel on protseduuride programmistik ja kasutatakse reegleid, et protseduuride vahel valida. Institutsioone saab defineerida ka nende kestvuse ja mõjutamise võimekuse järgi, ehk kuidas suudetakse individuaal...
Meelis Kiisk 12A klass 18.oktoober 2009 Kas Eestil oli 1939.a. alternatiive? NSVL ja Saksamaa sõlmisid 23. augustil 1939 Molotovi-Ribbentropi pakti, millega jagati Euroopa osapoolte vahel kaheks. Saksamaa alustas 1. september 1939 II Maailmasõda ja 17. septembril astus sõtta NSVL, Balti riikide piiridele koguti ligi pool miljonit punaväelast. 24. septembril esitas NSVL Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping. 28. septembril allkirjastati baaside leping Moskvas. Sarnase lepingu olid sunnitud sõlmima ka Läti 5. oktoobril ja Leedu 10. oktoobril. Punaarmee sisenes Eestisse 18. oktoobril ilma igasuguse vastupanuta Eesti poolt. Tänapäeval tuntakse seda ,,hääletu...
Eesti Kõrgustikud 1.Otepää Kuutsemägi 217 m 2. Haanja Suur Munamägi 317,6 m 3. Pandivere Emumägi 166 m 4. Sakala Rutu mägi 146 m 5. Karula Rebase järve Tornimägi 137 m Lavamaad Põhja-Eesti e. Harju lavamaa Kirde-Eesti e. Viru lavamaa Kagu-Eesti e. Ugandi lavamaa Kesk-Eesti tasandik Vahe-Eesti tasandik e. Kõrvemaa Merepiir -3800km Maismaapiir-1240km Kliima 1. Päikesekiirgus päikesepaiste kestus varieerub 18 tunnilt suvel kuni 6 tunnini talvel. 2. Temperatuur aasta soojem kuu juuli 16-17°C, külmem veebruar -3,7- 7,5°C. 3. Pilvisus 4. Sademed aasta keskmine sademete hulk (550-800mm) ületab auramise (400 mm), vaid suvel on auramine ülekaalus. Kõige rohkem saavad sademeid kõrgustikud vähem Lääne-Eesti saared. Sademeterikkaim poolaasta on aprillist oktoobrini. 5. Tuul Atlandi tsüklonite tõttu valdavad meil lääne - ja edelatuuled. Läänetuultega k...
Taasiseseisvunud Eesti on sama vana kui ennesõjaaegne: Kuidas edasi? Eesti taasiseseisvus 20. augustil 1991. aastal. See teeb Eesti riigi kahekümne ühe aasta vanuseks, mis on sama palju kui kestis Eesti esimene iseseisvumine. Vaevalt, et ajalugu kordub ning kaotame taas iseseisvuse kuid kindlalt seda väita ei saa. Pigem tuleks mõelda tulevikule ja jätta möödunu minevikku. Kindlasti paljude eestlaste peades mõlgub mõte ,,Mis suunas liikuda ja kuidas seda teha kõige paremini?" Meil, eestlastel ja Eesti riigil pole nii suurt kogemust olnud olla iseseisvunud kui näiteks Soome, mis on 92 aastat juba iseseisvunud. Soome inimeste enesekindlus on siinkohal kindlasti suurem, kuna hetkeseisuga on neid rohkem (ligikaudu 5,4 miljonit , Eestis 1,3 miljonit) , nad on olnud iseseisvad juba pikemat aega kui eestlased, mis tähendab ka, et nad teavad kuhu suunda ja kuidas nad edasi liiguvad. Aeg annab enesekindluse. See ei tähenda, et meie Eesti...
1. I maailmasõda põhjused, ajend, tulemused. Aeg. Põhjused:Võimule tulek (kolooniaties), Ei soovitud Saksamaa kasvavat majandusliku edu, puudusid rahvusvahelised organisatsionid, sõda romantiseeriti (tehti propaganda). Ajend: Austria- Ungari troonipärija tapmine. Tappis Serbia üliõpilane. Tulemused: Euroopa riikide piirid muutusid drastiliselt. Purunes neli impeeriumi: Saksamaa, Austra-Ungari, Venemaa ja Osmanite riik. Suured inimkaotused, tehnika areng, muutused ühiskonnas (naised, pessimism). Aeg: 28.07.1914-11.11.1918. 2. Muutused sõjapidamises 3 näidet, muutused ühiskonnas positiivsed/ negatiivsed. Muutused sõjapidamises: Sõjalennukid, tankid, mürkgaas, positsioonisõda ehk kaevikusõda. Positiivsed muutused: naiste iseseisvumine. Meestega võrdsete õiguste saamine, mitmed rigid kehtestasid iseseivuse. Negatiivsed muutused: füüsiliselt ja vaimselt kurnatud, elutustase langes, levisid epideemiad. 3. Inims...
Eestlased I maailmasõjas Tauri Busch 10B TTG Sõja algus Algselt ,,Maailmasõda" Algas 28. juuli 1914 Eestisse jõudis otsene sõda alles 1917 Eestisse koondati 250 000 sõjaväelast pärast Riia all Saksamaalt lüüa saamist Eesti osalus sõjas Vene armeesse ligi 100'000 sõdurit kellest langes 10'000 Eesti sõdureid pandi kõigile rinnetele Mobiliseerimse tõttu jäid põllud sööti ja hobused ning kariloomad rekvireeriti Sõjategevus Eestis 1912 aastal hakati ehitama rannakaitsepositsiioni, et kaitsa Peterburgi võimalike mererünnakute eest 1917. aastaks valmisid 57 suurtükiga rannakaitsepatareid, 13 õhutõrjepatareid ja mitu merelennukite baasi. Sõja algusest lasi Venemaa merre 38'500 meremiini ja Irbe väina ainuüksi 10'000 m...
Maailma ajaloo periodiseering ja allikad: Perioodid: Keskaeg (muistse vabadussõja lõpp-Liivi sõda) - Varauusaeg Uusaeg (Liivi sõda-pärisorjuse kaotamine) Lähiajalugu (iseseisvumine-tänapäev) Allikad: Esemelised (muistised) Kirjalikud (kroonikad) Suulised (luule, pärimused) Etnoloogilised (tavad, kombed) Liivi sõda (1558-1583) Haldusjaotus: Enne Liivi sõda: Venemaa Saksa Taani Pärast Liivi sõda: Poola-leedu Rootsi Taani Sõjakäik ja rahud: Venelased tungisid peale, Poola abile vaatamata jäi Liivimaa venelastele alla. Härgmäe lähedal viimane välilahing, kus ordu sai lüüa. Talurahva ülestõus, piirati Koluvere linnust, aga ebaõnnestunult. Paluti abi Rootsilt, väed saabusid Tallinna, esimene tugipunkt. Vilniuses 1561 leping, millega Riia piiskopkond ja ordu andsid end poola kuninga valitsuse alla. Liivimaa sai mitmeid vabadusi (usu, ainuõigus täita kohalikke riigiameteid jne). Sõda muutus rahvusvaheliseks, Liivimaa alad jagatud nelja...
Kui Eesti oleks Vabadussõja (1918-1920) kaotanud? Liis Kadakas Vabadussõda sai alguse 28. novembril 1928. aastal. See oli üks tähtsamaid sõdu Eesti ajaloos, mille tähtsaimaks saavutuseks oli Eesti iseseisvumine ning riigipiiride kehtestamine. Kuid mis oleks saanud, kui Eesti oleks Vabadussõja kaotanud? Tartu rahuleping sõlmiti 2. Veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel. See on rahusvaheline leping, mis on kõigest hoolimata kujunenud ülemaailmse tähtsusega sündmuseks. Tartu rahulepinguga lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust de jure, loobudes "igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta". Eesti sai strateegilised julgeolekuvööndid Narva jõe pa...
Eesti taasiseseisvumine ja Eesti-NSV Teise maailmasõja ajal okupeeris NSV-Liit Balti riigid ja ka mitmed teised Ida-Euroopa ning Aasia riigid. Alates sellest ajast oli Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik formaalselt suverääne riik, kuid tegelikult iseseisvus praktiliselt puudus. Eesti NSV kodanikel polnud võimalik tavalise passiga reisida välisriikidesse. Selleks oli vaja erilube, mille hankimine oli peaaegu võimatu. Riigis puudus sõnavabadus. Kodumaa, riigipea vms solvamine ja taga rääkimine tõi kaela suure karistuse (tavaliselt oli igas asutuses spioon, kes seda kontrollis, näiteks koolis õpetaja). NSV-Liidus olid keelatud jõulude pidamine ja kirikus käimine. Keelatud oli kuulata raadiosaadet "Ameerika hääl" ja vaadata Soome televisiooni. Kuna NSV-Liit välismaalt kaupu sisse ei ostnud ja müügil olev toodang oli riigis endas toodetud või valmistatud, oli palju defitsiittooteid. Defitsiittoode on toode, mis oli tavainim...
Eesti aastatel 1917-1920. Sündmused, mis viisid iseseisvumiseni Eesti iseseisvumist on mõjutanud erinevad sündmused. Esiteks puhkes 1917.aastal veebruarirevolutsioon Petrogradis , mille tulemusena tsaar loobus troonist ja võim läks Ajutise Valitsuse kätte. Eestis sai revolutsiooni sõlmpunktiks Tallinn , kuna siin elas kõige rohkem vene töölisi. Venemaa reageeris rahutusele kiiresti ja see suruti maha ning Eestis määrati kubermangukomissaariks Poska. Venemaa pidi lahendama nüüd oma siseriiklikke probleeme. Revolutsioon ja Venemaa osalemine I maailmsõjas, mille tulemusena Venemaa ei võitnud sellest sõjast midagi, vaid kurnas teda, nõrgestas Venemaad ja eestalsed kasutasid seda olukorda ära ning taotlesid autonoomiat. Nad ootasid õiget hetke, et läbi viia reforme ja uusi seadusi , kasutades selleks isiklikke sidemeid kõrgemal tasandil. Eestlased korraldasid demonstratsiooni Petrogradis, kus punalipu kõrval kanti Eesti lipp...
Kiur Aarma ja Jaak Kilmi dokumentaalfilm ,,Disko ja tuumasõda" 1. Millised märksõnad, sündmused, isikud vm seostuvad Teil külma sõja perioodiga (Eestis)? Vastus: NSVL , Stalin, televisiooni algus, fotograafia ( isa tegi valmis kõik enda pildistatud pildid- see oli nii põnev punane tuba). 2. Mida te saite filmist teada külma sõja aegse perioodi kohta? Vastus: Filmist külma sõja aegse perioodi märksõnad on: range eesriie, Nõukogude liit, ainus side oli raadio, viiekümnendatel alustab Eesti Televisioon, põrandaalune äri, disko levimine (vaenalase sammud selgeks), rock-kontsert, punkarid, Soome televisiooni vaatamine ja selle vaatamise piiramismeetmed, malevad, ise tehtud antennid ja nende maha võtmine, keskendumine sõjatööstusele, kaupa ei jätku piisavalt, et mitte öelda kunagi, pikad järjekorrad, Eesti iseseisvumine. 3. Millised klassikalise dokumentaali tunnusjooned on filmil ,,Disko ja tuumasõda"? Vastus: Minu arvates on selle...
Põhjused: 1)Suurriikide valitsused alahindasid ohtu 2)Sõda romantiseeriti. Sõda peeti hiilgavaks. Ootus 3)Puudus rahvusvahelisi kriise reguleeriv institutsioon 4)Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Eeldused: 1)Austria-Ungari troonipärija ertshertseogi Ferdinandi tapmine 28.06.1914 2)Schlieffeni plaan- Prants kiire purustamine, siis Venemaa 3)Pranst plaan-Fra-Ger piirile rajada kindlustussüsteem, plaan17(Lotring,Elsass) 21-25.08.1914-piirilahing Fra-Eng väed said lüüa 02.09.1914 Marne-i lahing- peatati sakslaste pealetung 1915 sõtta astuvad nii ITL,Bulg 02.05.1915 algas Saksa armee Gorlice operatsioon 1916-Verduni lahing 01.07.1916 Somme lahing Eng tankid 1916 Rumeenia Antandi 07.05.1915sakslased lasid põhja Lustania 08.1917 Caporetto- sakslased häbistasid ITA ning võitsid 06.04.1917 Usa kuulutas sõja Saksamaale 21.03.1918 saksa pealetung, mis lõppes edutult ameerika üksused 08.08.1918 Amiensi all FRA-ENG 600 tanki 29....
Soome ja Balti riikide iseseisvumine Soome kodusõda. Eesti Vabadussõda. 6. detsembril 1917.a. iseseisvus Soome. 16. veebruaril 1918.a. deklareeris oma iseseisvust Leedu, 24. veebruaril 1918 Eesti. Eesti ja Leedu iseseisvumist enamlased ei tunnistanud. Tegelikkuses sattuti Saksa okupatsiooni alla. 18. novembril 1918.a. teatas oma iseseisvumisest Läti. Eestis ja Leedus andsid lahkuvad sakslased võimu üle veebruaris moodustatud valitsusele. Enamikul uutel riikidel tuli oma iseseisvust relvaga kaitsta, mõnel pool puhkesid verised kodusõjad. Soome kodusõda. Soome kodusõda olid Soome Senati e. Soome valgete vägede ning Soome Rahvavabariigi e. Soome Punakaardi vaheline sõjategevus, mis toimus jaanuarist maini 1918.a. 25. jaanuaril 1918 pöördus Soome valge valitsus teda tunnustanud riikide poole abipalvega, et vaatamata venemaa poolsele Soome iseseisvuse tunnustamisele...
,,Minevik on oleviku osa ja tuleviku eeldus" (L. Meri) Miski siin ilmas pole juhuslik, vaid kõik on ette määratud. Kõik varem olnu ja tehtu on tihedalt seoses järgneva eluga. Nii ka Eesti iseseisvumine. Pikk võõrvõimude alluvuses oldud aeg kasvatas eestlasi tugevateks inimesteks. Kauaaegne viha, mis oli kogunenud sajanditega, pani meid õppima ja seadis sihi saada iseseisvaks. Olen nõus väitega, et kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta. 24. veebruaril 1918 kuulutati välja Eesti Vabariigi iseseisvus. Eestlased suutsid rahvuslikul ärkamisajal, mil nad olid Vene võimu all, usinasti omandada kooliharidust ning neil tekkis ka võimalus ennast edasi arendada gümnaasiumis või ülikoolis. See pani aluse Eest oma haritlaskonna tekkele. Näiteks Jaan Tõnisson ja Jaan Poska võtsid aktiivselt osa ka oma riigi loomisest. Võiks lausa öelda, et nemad ja teised haritlased oma pealehakkamisega lõid Eesti Vabariigi. See näitab, ...
10.Kodusõda Venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine. Lühiajalugu I osa. Õ.lk.66-71 Uute riikide teke Kesk- ja Ida-Euroopas · 6.detsembril 1917 iseseisvus Soome ja Vene enamlaste vastne valitsus oli sunnitud sellega leppima. 16.veebruaril 1918 deklaleeris oma iseseisvust Leedu ning 24. Veebruaril 1918 Eesti. · Üksteise järel kuulutasid end iseseisvaks Tsehhoslovakkia, Poola ja Ungari ning ka Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. · Enamikul värsketel riikidel tuli oma iseseisvust relvaga kaitsta, mõnel poole puhkesid verised kodusõjad. · Kodusõda peeti maha ka Soomes, kus kohalikud kommunistid kukutasid Venemaa toetusel 1918 aasta algul seadusliku valitsuse. Kindral Carl Gustav Mannerheim asus organiseerima enamlastevastaseid sõjalisi üksusi ehk valgekaarti ning pani punaväe edasitungi seisma. Aprillis saabusid valgetele appi keiserliku Saksamaa väed. Kodusõja algus Ven...
Eesti teel iseseisvusele XX sajandi algus Rahvusluse uus tõus ning rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkisid uued seltsid, tugevnesid poliitilised erimeelsused ning eristusid poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ja sotsialism. Milline poliitiline suund tekib Eestis? Konservatism, liberalism, sotsiaaldemokraatia Millisesse erakonda võiks kuuluda? Liberalism- majanduskaubandus, isikuvabadus, erinevad uuendused Konservatism- valitsus reguleerib kõike, säilitada vanad traditsioonid, patriotism, oma huvikapitalide kaitsmine Tartu liberaalid Mõõduka rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv päevaleht Postimees, mida hakkas 1896. toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi (Villem Reiman, Oskar Kallas, Karl august Hindrey, Peeter Põld jt). Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine, astudes välja venestamise ja saksastamise vastu. Ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kad...
I Eesti iseseisvumine I maailmasõda 1914-1918. Keskriikide (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria) ja Antanti (Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa jt.) vahel I Maailmasõja mõju Eestile Venemaa paigutas Eestisse jälle oma väeosad, see tekitas suurendas veelgi Eestis valitsevat korterikriisi. Tekkis tööjõu puudus, sest 100 000 eestlast mobiliseeriti. Algasid majandusraskused: tootmise langus nii põllumajanduses kui ka tööstuses -põllumajanduses vähenes külvipind (põhjuseks hobuste rekvireerimine sõjaväele), valitses toorainepuudus, kuna traditsioonilised transporditeed olid sõjategevuse tõttu suletud (N: Inglise kivisüsi ei jõua kohale; raskused Vene söe transpordiga), tekkis tarbekaupade ja toiduainete defitsiit; sõja ajal halvenes eriti suuremate linnade toiduga varustamine, inimeste varustamisel toiduainetega mindi üle kaardisüsteemile, hakkasid tõusma hinnad ja algas kiire inflatsioon (raha väärtuse langus). Muudatused Veebruari...
Eesti majandus ja globaliseerumine Globaliseerumine on kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste sidemete laienemine Globaliseerumine ehk üleilmastumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Knox, Marston Human Geography Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises Ostame kaupu, mis on siia jõudnud üle maailma. Võime üsna lihtsalt sõita ükskõik millisesse maailma riiki puhkama, tööle, õppima jne. Informatsioon (sh tehnoloogia) liigub kiiresti üle maailma, see on kergesti kättesaadav....
Muinasaeg 13. saj alguses 8 maakonda ja Kesk-Eestis Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Kiviaeg Kunda, Narva, kammkeraamika ja 9000 eKr - väikesed maakonnad, 45 kihelkonda nöörkeraamika kultuur, pronksiaeg, rauaaeg 1227 Keskaeg Feodaalriigid, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne 1238 Stensby leping - Taani saab Põhja-Eesti (va Linnade rajamine, feodalismi kujunemine, 1227-1561 piiskopkond, Eestimaa hertsogkond Taani Järva) tagasi mõisate rajamine, talupoegade sunnimaisuse valdus Põhja Eestis (1227 ja 1238-1346), 1343-1345 Jüriöö ülestõus Taani müüb valdused kujunemine, katolik usulevik, kloostrite orduriik millele kuulus kuni 1238 ja alates (1346) Saksa ordule, see annab omakorda (1347) rajamine, munga ordud, domiiklased, ...
1. Eesti ala majanduslik arenemine, Eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põlisealnikkona omaalgatuslik organiseeriumine. 2. emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine, kutseoskuste omandamise soodustamine, eestlaste kultuuriühtsuse kujundamine. 3. Sooviti kindlate maa-ja rendihindade kehtestamist, teoorjuse lõpetamist, ihunuhtluse kaotamist, üheõiguslust teiste seisustega ning eesti keele tarvituselevõttu kohtutes ja ametiasutustes saksa keele asemel 4. Vallavalitsus ja vallakohus vabanesid lõplikult mõisnikukontrolli ja eeskoste alt. Kõik taluperemehed ja kümnendik maatameestest moodustasid valla täiskogu, mis valis valla kõrgeimaks võimuks vallavolikogu. Vallal oli oma eelarve, valla eesotsas seisis vallavanem. 5. See oli kirjutatud lihtsas, piltlikus ja rahvapärases jutustusviisis. See pani püsiva aluse per...
1. Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastikku? 2. Muinasaja järjekord 3. Ajajoon 4. Miks on raud tööriistade jaoks parem kui pronks? 5. Eestlaste naabrid? 6. Mis sõdu nimetatakse ristisõdadeks, kelle vastu toimusid esimesed ristisõjad, kas saavutati eesmärk? Mis mõistega tähistatakse munka, kes läheb paganatele jumalasõna kuulutama. 7. Tähtsaim kirjalik allikas muistse vabadussõja kohta, kas autor oli kursis? 8. Rootslaste vallutusretk Eestisse 9. Miks jäid eestlased alla 10. Eesti alade jaotumine 11. 13, saj talupoega õigused ja kohustused 12 Keskaegsed linnad 13. Jüriöö ülestõus 14. Maapäev 15. Ohlikumad välisvaenlased Liivimaal? 16. Talupojad 17. Linnad 18. Mõisted 1. Tõi rändkive, voored, tekitas kõrgustke, tekitas panke. 2. Vanem kiviaeg (paleoliitikum) -> keskmine kiviaeg (mesoliitikum) -> noorem kiviaeg (neoliitikum) -> vanem pronksiaeg -> noorem pronksiaeg -> vanem rauaaeg -> eel-Rooma rauaaeg -> Rooma rauaaeg -> keskmine raua...
Eesti II maailmasõja ajal Eesti okupeerimisega seotud sündmused Aeg Sündmus Tagajärg Eestile 23.08.3 Saksa ja NSVL vahel vastastikune Eesti NSVL mõjusfääri 9 abistamise leping 28.09.3 Baaside lepingu allakirjutamine NSVLle rendile maa-alad Saaremaal, 9 Hiiumaal ja Paldiski ümbruses; õigus kasutada 2aastas Tallinna sadamat 17.06.4 Narva diktaat Ühendusteed ja sidekanalite kontroll 0 Punaarmee käes, keelustati meeleavaldused ja rahvakogunemised, eraisikud pidid relvad loovutama 21.06.4 Valitsuse asendamine Nõukogude- Uus valitsus, peaminister Vares- Barbarus 0 sõbraliku kabinetiga 06.08.4 Eesti ühendatakse NL-ga Iseseisvuse kaotamine 0 14.06.4 ...
II Semster Maailm 20 sajandi algul ja I maailmasõda. suurriikide majanduslikareng. 2.11.12 Toimub kiire aga ebaühtlane areng. Kõige kiiremin arengu tempoga oli Venemaa aga arengu tasemelt võrreldes teiste riikidega oli viletsam. Saksamaal ja Usal oli kiirem tempo kui prantsusmaal ja Subritannial. Usas oli see põhjuseks et oli palju odavat tööjõudu, loodus ressurse oli palju, Saksamaal aitas ühendamine, Saksamaal keiser riigi tekkimine, Prantsusmaad võitetud sõjas ja saadud 5 miljonit franki ja veel saadud maid, Usast saab tööstusriik nr 1 ja teine oli saksa ja kolmas oli Inglismaa. I maailmasõja algust ja Inglismaa polnud Euroopa majanduslikus seisus esimene vaid oli Saksamaa. Suur ettevõttete tekkimine, Saksamaal suur relvatööstus ( kruppi relvatehased), AEG elektroonika tööstus, Rockerfeller, Standart Oil Compang olid kõtuse tootmis tööstused. Kapitali väljavedu, ei veatud enam kanper välja, vai...
1. Imperialism ja selle avaldumine 20. sajandi algul. Suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas (koloniaalvallutused, majandusliku mõjuvõimu laiendamine). NT: 1904-1905 sõdis Venemaa Jaapaniga alade pärast; 1899-1902 toimus Inglise-Buuri sõda (koloniaalvallutus); suured koloniaalvallutused Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa, Belgia jt poolt Aafrikas (90,4%); Inglismaa ei lubanud Iirimaal iseseisvuda jne. Imperialismi arengule aitasid kaasa tehnilised uuendused. 2. Tehnika areng. * Kõrge tootlikusega tööpingid, panid aluse seeriatootmisele * Autode tootmise suur kasv- Ford käivitas oma autotehases esimesed konveierid * Lennunduse areng- Zeppelini õhulaev, Wrighti lennukiga tõestati et õhust raskemad masinad suudavad siiski lennata * Sidetehnika areng- raadiosignaal üle Atlandi (tähtis sõjaväele, laevakompaniidele, ärijuhtidele jne) * Pandi alus geneetikale (Vries), kantmehhaanikale (Planck), avastati elektron (...
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Guido Leigri 11ÕH JOHAN PITKA Kodune töö Pärnu 2014 Johan Pitka Johan Pitka sündis 19. veebruaril 1872 Järvamaal Võhmuta vallas, Jalgsema külas. Johan Pitka haridustee piirdus Seliküla ministeeriumikooliga. Merest unistav Johan pääses 1890 laevapoisina oma esimesele reisile Peterburist ümber kogu Euroopa Mustale merele. Edasised aastad kulusid suviti merd sõites ning talviti Käsmu, Kuressaare ja Paldiski merekoolis teoreetilisi teadmisi kogudes. 1895 oli Johan Pitka juba diplomeeritud kaugsõidukapten.1904. aastal puhkenud Vene-Jaapani sõja ajal ähvardab teda mereväkke kutsumine ja sellest pääsemiseks sõidab Pi...
PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUM TIINA LUHT 11c klass EESTI POLIITILINE ARENG 1905- 1918 REFERATIIVNE KOKKUVÕTE Juhendaja: Õp Liia Vijand PÕLVA 2009 Sissejuhatus Selle referatiivse kokkuvõtte teemaks on "Eesti poliitiline areng 1905- 1918", sest selles on käsitletud erinevaid tähtsamaid sündmuseid, mis puudutasid Eestit, mõjutasid iseseisvumise arengut ja mis on seotud Eesti poliitilise arenguga selles ajavahemikus. Teema käsitlus algab 1905. aastast, kuna sel aastal puhkes Venemaal revolutsioon, mis ei jätnud kõrvale ka Eestimaad ning pani aluse edasistele sündmuste käigule. Teema käsitlus lõpeb 1918. aasta veebruariga, Iseseisvusmanifesti ettelugemisega. Arvan, et see teema on tähtis ja vajab käsitlemist, et teada, kuidas saavutati tee iseseisvumisele ning millised on olnud meie maa varasemad suhted välisriikidega. Samuti võib näha, kuidas on suudetud hoida koos oma rahvast ning säilitada ühtekuuluvustunne...
AJALUGU 9. KLASSILE Töökava Lähiajalugu September 1. Rahvusvaheline olukord pärast Esimest maailmasõda 1) Compiègne'i vaherahu 2) Versailles' rahu 3) Versailles'-Washingtoni süsteem 4) muutused maailma poliitilisel kaardil 5) Nõukogude Venemaa 6) Rahvasteliit Tööülesanded: lk 8-13, TV ptk 1, mõisted: kapituleeruma, reparatsioon, demilitariseerimine, dominioon, vabariik, sudeedisakslased, separaatrahu. 2. Rahvusvahelised suhted 1920. aastail 1) patsifismi ajastu 2) regionaalkonfliktid ja Rahvasteliit 3) Vene küsimus Tööülesanded: lk 14-17, TV ptk 2, mõisted: patsifism, pakt, desarmeerimine, agressioon, proletaarlased. 3. Rahvusvahelised suhted 1930. aastail 1) sõjakollete kujunemine Euroopas ja Aasias 2) Itaalia agressioon Etioopia vastu 3) Saksamaa taasrelvastumine 4) Prantsusmaa otsib liitlasi 5) Ber...
1) Põhjused,ajend,tagajärjed.P.Esimese maailmasõja põhjuseks olid suurriikide vahelised vastuolud – Prantsusmaa ja Inglismaa olid jõudnud enda kätte haarata suurema osa Aafrikast ja Aasiast, alles 19. sajandi lõpul ühtse riigini jõudnud Saksamaa tundis, et tema huvid on jäänud tahaplaanile, oma mõju püüdis suurendada ka Venemaa. Liitlassuhete kaudu olid nende riikidega seotud suurem osa Euroopa riike, nii oli paratamatu, et ükskõik milline konflikt võib paisuda sõjaks, mis haarab endasse suurema osa maailmast. A.- 28.juuni 1914Serbiast üliõpilane Gabrilo Princip tapab Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi T. Maailmasõja rinnetel hukkus hinnanguliselt 10 milj inimest, teist sama palju suri haigustesse ja nälga, umbes 3,5 miljonit inimest jäid invaliidiks, suur osa Euroopast oli varemetes. Sõja tagajärjel kaotasid trooni Venemaa, Austria-Ungari ja Saksamaa monarhid, Austria-Ungari riik kadus kaardilt, suurtest ...
MUINASAEG 1.Muinasaja periodiseerimine 1. Kiviaeg · Paleoliitikum · Mesoliitokum · Neoliitikum 2. Pronksiaeg 3. Rauaaeg 2.Kammkeraamika kultuur Hakati kasutama erinevaid toidunõusid, mida ka kaunistati. Kultuur levis ja hakati suhtlema teiste rahvastega , toimus ka kaubavedu. Hoonetes kasutati juba tugiposte. Jahi- ja tööriistade valmistamisoskused olid paremad. Tekkisid kombed ja kunstitase arenes. 3.Vahetus kaubandus Kaup vahetati kauba vastu. Eestisse toodi hõbedat , pronksi , soola , paremaid relvasid , peenemaid riidesorte jm. Vastu viidi karusnahka ja vaha. 4.Mitu maakonda oli Eestis muinasaja lõpul ? Nimeta. 8 maakonda :Virumaa, Rävala , Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saarema, Ugandi ja Sakala. 5.Nimeta Eestis levinud linnuse liigid Neemiklinnused , ringvall-linnused 6.Mil moel muutis raua kasutusele võtt inimeste elu ? Inimeste elu läks lihtsamaks , kuna rauast valmist...
1. Märkige tabelis ristiga. I maailmasõda Tulemused II maailmasõda X Suurte impeeriumide lagunemine NSV Liidu mõjusfääri kujunemine Ida-Euroopas X Eesti iseseisvuse kaotus X X Poola koridori loomine Saksamaa kaotab Ida-Preisimaa X X Soome iseseisvumine Saksamaa jagamine okupatsiooniosadeks X X Eesti iseseisvumine Trumani doktriin lubas anda sõjalist ja majandusliku abi neile riikidele, keda ähvardab NSV Liidu poolne ekspansioonioht (1947) Marshalli plaani eesmärk oli pakkuda Euroopa riikidele laiaulatuslikku majanduslikku abi ning Euroopa kiire taastamine, et vähendada kommunismi levikut....
Ajaloo KT küsimused Eesti Vabariik 1917-1940 1. Dateeri kuupäevaliselt järgmised ajaloolised sümdmused a) Eesti saavutas autonoomia 30.03.1917 1 b) EV väljakuulutamine 24.02.1918 2 c) Vabadussõja algus 28.11.1918 3 d) Võnnu lahing 21-22.06.1919 5 e) Asutava kogu kokkutulek 23.04.1919 - 4 2. Millega on silma paitsnud Eesti iseseisvumine ajaloos järgmised isikud: a) Jaan Poska kirjutas alla Taru Rahule b) Konstantin Päts EV I Pres c) Johann Laidoner sõjavägede ülemjuhataja 1918-1919 d) August Rei Asutava Kogu esimees, sots.dem. 3. Kuidas nim neil aastateil eesti rahva esindusorganeid? Kirjuta esindusorgani juurde üks tähtis seadus või otsus, mille ta oma tegutsemise ajal vastu võttis. a) 1917-1919 Maapäev kuulutas välja EV iseseisvuse b) 1919-1920 Asuta...
Venestamisjärgne olukord, poliitiliste voolude väljakujunemine.Tartu liberaalid(juht postimehe toimetaja jaan tõnisson, koondas rahvuslikke haritlasi,võitlus venestamise ja saksastumise vastu, nägid ette reformide elluviimist)Tallinna radikaalid(juht teataja toimetaja k.päts, kohalikud haritlased ja kirjanikud, pigem tööstuslik, majanduslik pool, rahva seas popid, võitsid 1904.a valimised ja päts sai tallinna linnapeaks)lisaks ka põrandaalused sotsid.1905.a revolutsiooni mõjud-suurlinnades streigid ja väljastumised, veriseim miiting Uuel turul, hukkus ligi 100 inimest, dets.mõisade põletamine ja rüüstamine, suruti maha tänu karistussalkadele,erakondade loomine(tartus eesti rahvameelne eduerakond, arvas, et venemaal tuleks sisse seada konst.monarhia. Tallinnas eesti sotsiaaldemokraatliktööliste ühisus-eesmärgiks kukutada tsaarivalitsus ja demokraatia asemele tuua)ebaõnnestunud rahvaasemike koosolek 27.11.05, läks nimetatud parteide päras...
1. I MS põhjused · teravnenud vastuolud suurriikide vahel (Saksamaa / Prantsusmaa, Suurbritannia ja Austria Ungari / Venemaa) · Alahinnati ohtu, ei usutud et sõda võiks alata · Sõda romantiseeriti sõda on hiilgav, võimas, riik saaks näidata oma võimu ja osavust · Puudus organisatsioon, mis reguleeriks rahvusvahelisi kriise · Sõjaline võimeksu osutus tähtsamaks kui diplomaatia Ajendiks/ettekäändeks oli 28.juuni 1914 AustriaUngari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine 2. Sõdivate poolte plaanid: Saksamaa Schlieffeni plaan (vägede ülemjuhataja oma) e. välksõja plaan (ootamatu ja kiire pealetung). Läbi Balkani Prantsusmaalt Suurbritanniasse. AU, Venemaa huvide põrkumine Balkanil. Prantsusmaa rajasid kindlustuste süsteemi PrantsuseSaksa piirile. Belgia piirile seda ei tehtud. Plaan 17. Elsassi ja Lotringi hõivamine ja Saksamaale pealetung. Inglismaa plaan puudus, toetasid Prantsuse armeed. Venemaa armee...
Üldreegel Tegusõnad kirjutatakse teistest sõnadest lahku: Selgesti loetav esildis, väga austatud õpetaja, õppimata jäetud kontrolltöö. Alati kirjutatakse kokku liittegusõnad. Liittegusõna on mingi sõna või sõnaosa ja tegusõna lahutamatu ühend, mille osi ei saa teineteise suhtes ümber paigutada ega nende vahele muid sõnu asetada: Abielluma, kuritarvitama, esietenduma, allkirjastama, salakuulama, häbimärgistama. Ühendtegusõnad ja väljendtegusõnad kirjutatakse lahku. Ühendtegusõna - määrsõna + tegusõna: Ette võtma, alla andma, tagasi tulema. Väljendtegusõna käändsõna + tegusõna: Pähe õppima, jalga laskma, silma torkama Väljendtegusõnad on piltliku tähendusega ehk neid ei tule mõista sõna-sõnalt. Erinevalt liittegusõnast saab ühend- ja väljendtegusõna osi lauses ümber paigutada ja nende vahele muid snu asetada: Mulle läks tema esinemine väga korda. (korda minema) Ma pean temast lugu. (lugu pidama) Keeleuuendused 2012 võib-olla ...
Ajalugu Iseseisvumise eeldused, suund omariiklusele 1917. aasta sügisel. 15. novembri Maapäeva otsus. Iseseisvumise eeldused: I maailmasõjaga kaasnesid uued poliitilised eeldused nii rahvusvahelisel tasandil kui ka Venemaa ja Eesti sisepoliitilises arengus. Rahvusvahelisel tasandil: 1) Impeeriumid (Saksamaa ja Austria-Ungari <=> Venemaa) nõrgestasid üksteist ja sõja venimine kurnas Venemaad liigselt. 2) Bresti rahukõneluste katkestamine 10. veebruaril 1918 ja sellele järgnenud Saksa vägede üldpealetung 18. veebruaril 1918. 3) Eeskujuks Soome iseseisvumine 4) I maailmasõjast said võitluskogemusi tulevase Eesti armee võitlejad ja kujunes ohvitserkond Lääne-Eesti saarte okupeerimine Saksa vägede poolt: Eesti vastset autonoomiat ohustas jätkuv I maailmasõda. Kuna Ajutine Valitsus ei suutnud pidurdada armee lagunemist, otsustas Saksa väejuhatus kasutada olukorda ja sundida Venemaa sõjast väljuma. Augustis vallutasid...
Maardu Gumnaasium Mittestatsionaarne osakond Kristina Kralle 9. a klass Eesti Vabariik Maardu 2012 Sisukord Balti liit..........................................................................................................3 Eesti ja rahvusvahelised suhted 1920.1930. Aastatel....................................................4 Eesti Vabadussõda.............................................................................................6 Kokkuvõtteks.................................................................................................10 Kasutatud allikad.............................................................................................11 Balti liit 1...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
