Kirjandus 20.sajandi I poolel 1.Tõusu aeg. -1905.a alustas tegevust N.E rühmitus, mis esindab eesti kirjanduse ja kultuuri uusi uuendusi. -1906.a hakkas ilmuma kirjandusuurimuslik ja-kriitiline ajakiri Eesti Kirjandus. -1906.a esimene eesti õppekeelega keskkool(Tartus) Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümn. -1906.a rajati Tartus(Vanemuine) Tln.(Estonia) teatrid. -1909.a loodi Eesti Rahva Muuseum(talletada rahvakultuuri) 2. *Proosas-ühiskonnakriitiline realism *luules-vararomantist *uusromantism *individualism 3.kõik 1.punktis välja toodud 4-5. Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest. Rühmitusse kuulusid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Tähtsus: · "Noor-Eesti" elavdas 1905.1919. aasta kultuurielu · Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri · Viis kirjanduskriitika paremale tasemele · Tõstis raamatuk...
Seega minu eesmärk on tõestada, et eesti pole minu kodumaa ja prombleem seisneb selles, et ma ei oska eesti kohta midagi kirjutada veel vähem arutleda. Minu süda ja hing ei kuulu sellele riigile sellele territooriumile, kus ma hetkel elan. Faktid : Eesti rahvuslill on rukkilill, rahvuskivi on paekivi ja rahvuslind on suitsupääsuke ning kala on kilu/räim. Venelastele meeldivad Balti kilud ja alkohoolist meeldivad neile Vana Tallinn. Eesti esimene laulupidu ja tantsupidu oli 1869. Korraga laulis kaheksateist tuhat lauljat ja mahutas vaatajaid sada tuhat. Väidetakse, et eestis elab milion sada tuhat ja sellest töötab umbes pool. Tahaksin väita vastupidist, kuna pensioni ealisi on üpriski palju ja tööealised maksavad oma maksudest neile pensionit. Sureb rohkem kui jõuab sündida. Elanikkond vananeb. Väljaränne osutub suuremaks ja eestlasi ei sünni rohkem kodumaale. Venelased ja lätlased on põhilised inimkond, kes võtavad meie riigi üle. K...
Dorian Gray portree 1891 Oscar Fingal O'Flahertie Wills Wilde (16 October 1854 30 November 1900) Oscar Fingal O'Flahertie Wills Wilde sündis 1854. aastal Dublinis ja suri 46 aastat hiljem Pariisis. Kirjanik läks ajalukku rafineeritud maitsega homoseksuaalina, kes istus oma eripära tõttu koguni kaks aastat kinni. Vanglast vabanedes lahkus ta Inglismaalt ning elas kolm aastat Itaalias ja Prantsusmaal Sebastian Melmoth'i nime all. Wilde'i nõrkus meeste vastu lahvatas kireks, kui ta puutus kokku Robert Rossiga. Ehkki Wilde väitis, et kunstnik on ilusate asjade looja, on tema sulest sündinud suurepärane romaan, näidendeid ning jutustusi. Oscar Wilde'i peamiseks õpetajaks oligi tema ema, tänu kellele sai ta perfektselt selgeks prantsuse keele ning õppis lugema kreeka ja ladina keelt. Jõukas intelligendiperes üles kasvanud Wilde õppis Trinity ja Magdalena k...
SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. ANTON HANSEN TAMMSAARE ELULUGU 5 1.1. Tammsaare nooruspõlv 5 1.2. Elu koitjärvel 5-6 1.3. Tammsaare elu Tallinnas 6 1.4. Tammsaare ausambad ja mälestised 6 2. ANTON HANSEN TAMMSAARE LOOMING 7 2.1. Loomingu I periood 7-8 2.2. Loomingu II periood 8 2.3. Loomingu III periood 8-9 2.4. Tammsaare ajakirjanikuna 9-11 2.5. Tammsaare stiilist 11 KOKKUVÕTE 12 KASUTATUD KIRJANDUS 13 SISSEJUHATUS Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) on üks eesti kuulsaimatest kirjanikest, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse...
Charles Dickens Charles Dickens sündis 7. veebruaril 1812. aastal Hampshire'i krahvkonnas Portsmouthi ligidal Landportis laevatehase ametniku pojana. 1814. aastal kolis perekond Londoni lähistele Chathamisse. 1824. aastal sattus isa võlavanglasse, seepeale pidi Charles kooli pooleli jätma ja hakkama tööle ühes Londoni sadamakvartali saapamäärdevabrikus. Igapäevased külaskäigud isa juurde vanglasse ja vabrikutöö jätsid Charles'i hinge sügava jälje. 15-aastaselt hakkas ta tööle advokaadibüroos abilisena, hiljem teenis leiba kohtureporteri ja parlamendi stenografistina. 1829. aastal armus Dickens Maria Beadnelli ja oli temaga seotud neli aastat. Juba enne 1833. aastat saavutas ta suurt menu pseudonüümi Boz all ilmunud esseedega. Hiljem lisandusid jutustused. 1836. aastal telliti temalt ühe kunstniku joonistuste juurde tekstid, mis ilmusid pealkirja all "Pickwick-klubi järelejäänud paberid" (1837/38) ja tegid...
Gustav Suits Gustav Suits on üks eesti 20. sajandi kõige mõjukamatest kirjanikest, NoorEesti liikumise juht ja ideoloog, modernistlik luuletaja, kellest 1921 sai Tartu Ülikooli esimene eesti ja üldise kirjanduse professor. G. Suits sündis 30.novembril 1883 Võnnu kihelkonnas Võnnu küla koolimaja rehetares. Tema isa Hendrik ja ema Liis pärinesid mõlemad koolmeistrite perekonnast. Gustav Suits oli andekas. Juba neljaaataselt sai ta lugemise selgeks ning aasta hiljem oli ta piibli läbi lugenud. Varakult (1890) kaotas G. Suits isa. Aastail 18921895 õppis tulevane kirjanik kodukoolimajas, aga suviti hoidis karja Võnnu väljadel. Poisi lemmikuks sai lell Jaan, kes lõbusa napsimehena oli kaotanud kooliõpetaja koha ning jäe...
Väike-Maarja Gümnaasium HANDO RUNNEL Koostanud: Jaanika Vilgelm Juhendaja: Ülle Lääne November 2011 SISUKORD 1. Sisukord 2 2. Elulugu 3 3. Looming 4 4. Teosed 4 5. Luuletusi 6 6. Kasutatud materjalid 7 2 ELULUGU Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal Liutsalu külas. Õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Esimesi luulekatsetusi tegi juba algkooli ajal, tõsisem harrastus jääb 1950ndate lõpupoole. Ise on Runnel enese kohta öelnud: "Kirjanikuks saamise mõte sündis mul üsna varakult, olin seitsme- kaheksa-aastane, käisin teises klassis, juba siis mõtlesin sellest tõsi...
Eesti keele ajalugu Sulev Iva MRÜ 2010 Keeleajaloo uurimine • diakrooniline keeleuurimine (keele ajalooline areng, keelemuutused) • sünkrooniline keeleuurimine (keele hetkeseis) Keeleajaloo uurimise meetodid • filoloogiline meetod (eri ajastu tekstide võrdlus) • komparatiivne meetod ((sugulas)keelte võrdlus) • siserekonstruktsioon (ühe keele vormide võrdlus) Esimesi eesti tekste • 13. saj eestikeelsed tekstikatked (algus) (Henriku Liivimaa kroonika) • 16. saj säilinud eestikeelne raamat (1535) (Wanradti ja Koelli katekismus) • 17. saj lõunaeesti Wastne Testament (1686) • 18. saj põhjaeesti kogu Piibel (1739) Komparatiivne meetod: võrdlev rekonstruktsioon sm hiiri ee hiir va iir ve hir´ li iir er čejer´ mo šejer ud šir ko šir Siserekonstruktsioon üks : ühe : üht 1. *ükte : *ükten : *üktä 2. e > i /_#/: *ükti : *ükten : *üktä 3. t > s /_i/: *üksi : *ükten : *üktä 4. k > h /_t/ *üksi : ...
Vana hea Rootsi aeg? Eesti on olnud paljude riikide võimu all. Üheks Eestit valitsenud riigiks oli Rootsi. Rootsi aega nimetatakse samuti ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Perioodi, mil valitses Rootsi võim Eesti aladel, on alati mäletatud kui `'vanat ja head'' aega, mis kestis 1629-1699 aastani. Kindlasti oli sellel ajal eestlaste elu nii mõnestki küljest parem, kui võrrelda seda eelnenud Saksa ajaga või järgnenud Vene ajaga. Kas vana hea Rootsi aeg oli ikka hea, nagu rahvasuu räägib või on need lihtsalt tühi paljad sõnad? Rootsi aja alguses ei muutunud Eesti haldusjaotus suurelt. Eesti ala oli ikka jagatud kahe kubermangu vahel - Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega hiljem, kuulus Liivimaa kubermangu. Viimase Eesti alana läks ...
Elu siin ja sealpool piiri (võrdlused teoses, reaalne elu) Raamatu peategelane Grete näeb elu Eestis väga mustades värvides. Siin tuleb teha väga palju tööd, aga majanduslikku kindlustunnet ei teki kunagi, normaalsed mehed puuduvad, inimesed on kurjad ja ilm on väljakannatamatult vastik. Samas on Hispaania ideaalne elukoht ja kõik sellega seonduv on imeline. Reaalses elus ei ole see kõik nii äärmuslik. Kõigil on võimalik õppida ja leida sobiv ning tasuv töö. Eesti kliima on võrreldes lõunamaadega hea, sest siin on neli aastaaega ning pole pidevalt kuum. Kõik inimesed Eestis ei ole kurjad ja kindlasti leidub ka normaalseid mehi. Pigem oli see Grete enda nägemus Eesti elust ja tema rahulolematus oma töö, ilma ja mehega panid teda tundma, et ümberringi on kõik masendav. Hispaania eluga oli peategelane väga rahul, kuid tundus, et ta ei soovinudki mingeid puudusi sealse elu juures näha. Näiteks teoses puudub Hispaanias t...
Eestlane kirjanduspeeglis Eesti inimesed on erinevad, kuid samas paljus ka sarnased. Põhjamaa rahvas on ikka tagasihoidlik ja küllaltki ühtehoidev. Paljud kirjanikud on oma teostes kirjeldanud eestlast, on toodud välja nii tema headust kui ka pahatahtlikkust. Milline on eestlane läbi kirjameeste silmade? Eestlane on ahne, riukalik ja pragmaatiline. Kivirähk kirjeldab oma teoses ,,Rehepapp" inimesi, kes tööd ei armasta ja selle asemel varastavad nii mõisa kui üksteise järelt. Neil on peamine, et iseendal oleks hea ja teistest ei hoolita. Kõigil tegelastel on kratid, keda mõisa sahvrisse näppama saadetakse. Imbi ja Ärni on raamatus kirjeldatav vanapaar, kelle elu sisuks on vargil või santimas käimine. Kivirähu kujutluses on talurahvas omakasupüüdlik ja ahne. Eestlane on põikpäine ja kiuslik. A.H.Tammsaare romaani ,,Tõde ja õigus" tegelane Pearu on võtnud oma eesmärgiks naabrimehe elu pea peale keerata. Ta mõtleb koguaeg uusi tempe vä...
Ärkamisaja ühisüritused Esimene kuulutaja oli Perno Postimees (1857), kus J.V.Jannsen pöördus lugejate poole sõnadega:"Tere, armas eesti rahvas.." Mõned aastad hiljem alustas Peterburis tööd maalikunstniku Johann Köleri poolt juhitud Peterburi patriootide ring. Köler aitas ka 1864.a anda eestlastel üle palvekirja tsaarile Selles palvekirjas sooviti: Ihunuhtluse tühistamist; Raharendi ja taluostu hindade kindlaksmääramist; Teorendi kaotamist; Valdade omavalitsuste vabastamist mõisnike kontrolli alt; Eesti keele ühisõiguslust saksa keelega ametiasutustes 1865-alustas Jannseni eestvedamisel tegevust laulu- ja mänguselts Vanemuine Sellest sai Tartu rahvusliku liikumise keskus Tallinnas avati samal ajal Estonia 1872- Viljandis Koit; 1874- Narvas Imarine; 1878- Pärnus Endla; 1881- Võrus Kannel Vanemuises: Harrastati koorilaulu; Korraldati kõ...
Rühmitus ,,Noor Eesti" Rühmitus Noor-Eesti(NE) sai alguse 1903.a Tartus loodud keskkoolis kirjanduspoliitilises ringis ,,ühisus". Rühmituse eestvedajaks oli F.Tuglas, V.Grünthal-Ridala Rühmitusse kuulusid: Johannes Aavik, K.Mägi, N.Triik, J.Koort, R.Tobias, A.Kitsberg. Nad olid kõrge enesehinnanguga, pidasid endid teistest paremateks. Teised olid nende arvates haridusmetslased, haritlased, kes on saanud küll hea hariduse, aga kellel kultuurilised huvid puuduvad täiesti. Haridus on neile mõnusa elu saavutamiseks ja kärjääri tegemise abinõu. Eesti kirjandus oli nende arvates vana ja väsinud ning kordas ennast ja mahajäänud Euroopa vaimuelust. Eesti kirjandust taheti uuendada ja viia oma uuenenud kirjandus Euroopasse. Nooreestlased suhtusid üleolevalt rahvuskultuuri, rahvuslikku romantismi ja realismi kirjanduses. Nad hindasid väga (prantsuse) Euroopa elu- ja mõtteviisi. Nad asutasid oma kirjastuse. Pealkirja ,,Noor-Eesti" all ilmus kokku...
Rakvere Gümnaasium Maris Toomel 11B Kuidas mõjutas Rootsi aeg elu Eestis? Gustav Adolfi võitudega Poola-Rootsi sõjas oli pandud alus ühele selgesti eristuvale perioodile Eesti ajaloos, nimelt ,,Rootsi ajale", mille alla veidi lihtsustatult võib liigitada 17. sajandi. See oli eesti rahva kultuurilise arengu seisukohalt ülimalt oluline sajand. Rahvapärimusse jäi 17. sajand kui ,,vana hea Rooti aeg". Mõjutusi hilisematele eestlastele ning nende kultuurile ja usule võib tihti näha ka tänapäeval. 17. sajand määras ära Eesti kuulumise luterlike maade hulka, mis hõlmasid eeskätt Skandinaaviat ja Põhja-Saksamaad. Rootsi riigi ametlikuks usuks oli luteri usk, mida hakati levitama ka Eestis. Rootsi riik andis raha uute kirikute ülesehitamiseks ja saatis kirikuõpetajad. Eestlaste loodususundid hakkasid 17. sajandi jooksul taanduma ning talupojad hakkasid ki...
Tartu Mart Reiniku gümnaasium EESTI KÄRPLASED Referaat bioloogiast Maria Kaare, 7. klass Juhendaja õp. Lauri Mällo Tartu, 2008 Sisukord Sissejuhatus lk 3 Kärp lk 4 Nirk lk 5 Mink ja naarits lk 6 Tuhkur lk 8 Metsnugis ja kivinugis lk 9 Saarmas lk11 Mäger lk13 Ahm lk14 Võtmesõnad lk16 Kasutatud materjalid lk17 2 Sissejuhatus Perekondade ja liikide arvu poolest on kärplaste sugukond kiskjaliste seltsi rikkamaid. Ta hõlmab 65 70 liiki, mis jagunevad 24 29 perekonna ja 5 alamsugukonna vah...
Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Mina olen 15. aastane Eesti kodanik, kellel on Eesti kodakondsus. Eestis olen ma elanud terve oma elu. Ja nüüdseks olen ma põhikooli lõpuklassis ja kõik mu õppeaastad on möödunud Abja Gümnaasiumis. Mulle meeldib olla Eesti kodanik just sellepärast, et meil on ilusa kõlaga keel, milleks on eesti keel, meil on võrratult ilus loodus, kuid mida tihti paljud inimesed ei austa. Paljud inimesed reostavad meie maad sellega, et viskavad prügi maha, eriti sagedane on see just noorte seas, kuid samuti ei saa ka väita, et ainult noored seda teevad, on palju inimesi, kes viivad oma prügi metsa alla. Ise elan ma väikses vallasiseses linnas Viljandi maakonnas Abja vallas Abja- Paluoja linnas. Vahel nimetatakse Abja-Paluojat mulkide pealinnaks, Viljandit aga Mulgimaa pealinnaks. Siin on piisavalt kohti, kus olla omaette ja mõtiskleda elu üle järele. Kõige rohkem häirib mind eestlaste juure...
Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Olen tihti mõelnud, kuidas mul on vedanud, et sündisin Eestis ning olen just Eesti kodanik. Ma ei kujutaks ennast ette mõne teise riigi kodanikuna, kus elu ja kultuur on täiesti teistsugune. Eesti Vabariik on mu kodumaa ja nii se ka jääb. Siin elasid minu vanemad ja vanavanemad ning siia jäävad elama tulevikus ka ehk minu lapsed ja lapselapsed. Kuid mida siiski tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? See on väga mõtlema panev küsimus ning leian, et see tähendab mulle väga palju. Leian, et Eesti kodanikuks olemisel on palju rohkem positiivseid külgi, kui negatiivseid. Kuna olen Eesti kodanik, on mul õigus selle riigi territooriumil elada. Paljude riikidega võrreldes, on mu kodumaa kui paradiis. Eesti on iseseisev riik, kus riigivõim on rahva käes. Siin ei ole diktaatorit, kes võtaks vastu seadusi ning korraldaks oma rahva elu just nii, nagu tema seda heaks arvab, inimeste...
Eesti on heaoluühiskond Elu Eesti Vabariigis on elu heaoluühiskonnas. Me oleme olnud iseseisvad ja selle all mõtlen ma tõeliselt iseseisvad - juba üle kahekümne aasta. Sellest päevast 20. augustil 1991 aastal hakkas kasvama päris oma Eesti ühiskond ning juba praeguseks oleme suutnud välja jõuda heaoluühiskonnani. Meil Eestis on demokraatlik valitsemisviis, aktiivne ning teotahteline kodanikuühiskond, pidevalt edasi arenev infoühiskond, paindlikud sotsiaalsed toetussüsteemid ning vabaturumajandus. Meil on Eestis heaoluühiskond. Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Nagu Ameerika Ühendriikide 16. president Abraham Lincoln on öelnud: ,,Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides." Eesti ühiskonnas me näeme päris palju demokraati...
Väike- Maarja Gümnaasium Kaspar Bork Sass Henno ,,Mina olin siin" Referaat Juhendaja: õp E.Kiisküla Väike-Maarja 2012 Sisukord Sissejuhatus Ühelt poolt on see lugu noortest, kes elavad väljaspool kehtivaid seadusi, käibetõdesid ja moraalinorme. Teiselt poolt on see ühe poisi ülestunnistus sündmustest, mis on jäänud piisavalt kaugeks, et neid saaks valutult jutustada. Vaesusest, vägivallast ja esimesest kinnikukkumisest. Mõned on pidanud seda rohkem musta raha teenimise õpikuks. Teised leiavad, et raamat on eelkõige huvitav lugemine emadele ja isadele, kel pole õrna aimugi, mis diile tegelikult rajooni garaazide vahel tehakse. Raamat esitab jõulise väljakutse kõigile, kes pretendeerivad tänapäeva noorte elu kajastamisele või selle mõistmisele, ning näitab otsekoheselt, kui ebameeldivate probleemide ja tegelastega tänapäeva...
Villem Grünthal-Ridala Ernst Enno - Villem Grünthal-Ridala Sündis 30. mai 1885. aastal Kuivastus, kõrtsmiku Perekonnas. Eesti luuletaja, tõlkija ning keele-ja folklooriuurija. Elu Alustas haridusteed Hellamaa kihelkonnakoolis. Õpinguid jätkas Eisenschmidti erakoolis ning Kuressaare Gümnaasiumis. 1905. aastal astus Helsingi ülikooli, kus õppis soome keelt ja kirjandust. Töötas eesti keele õpetajana Tartus (1910-1919) 1923. asus tööle Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektorina. Suri 1942. aasta jaanuaris Helsingis. Looming Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Tema sõna oli ilmekas ja täpne ning virgutas ka teisi autoreid uutele vormikatsetustele. Tuntuks sai luuletustega ,,Noor-Eesti" albumitest. Fakte ja väiteid Villem Ridala on omapärane looduslüürik, tema ...
Eesti riigi plussid ja puudused Eesti on ideaalse asukohaga väikeriik, kus elab ligikaudu 1,3miljonit inimest, kellel on oma keel- eesti keel. Kuigi oleme palju arenenud, on väljaränne suur. Aga kas Eestis on ka hea elada? Eesti riik on üks arenenumaid riike IT- valdkonnas. Meie loodud on Skype ning E- riigindus on enamustest riikidest mitmeid samme kõrgemal. Võrreldes mitmete teiste riikidega, on meil tasuta kõrgharidus neile, kes soovivad õppida. Koolid pakuvad eestlastele palju võimalusi ning on ka kindlasti suurte saavutustega. Näiteks Tartu Ülikool saatis 2013. aastal kosmosesse oma ehitatud satelliidi. Eestis on kõrgelt arenenud kaitsevägi ning kuulub alates 2004. aastast NATO-sse. Me teeme koostööd teiste NATO-riikidega ning areneme läbi selle pidevalt. Kuna meid on vähe, on suurem võimalus inimesi ühtsena hoida, hea näide selleks on üldlaulupidu. See on aeg, mil eestlased hoiavad üksteiselt käest ...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Rudolf Tobias (1873-1918) Elina Saarejõe 10c Tartu 2014 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 2.1 Lapsepõlv 2.2 Haridustee 2.3 Erialane töö 2.4 Elu välismaal 3. Looming 4. Teosed 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud allikad 7. Lisa 1. Sissejuhatus: Rudolf Tobias on tuntud nimi. Kas kõik teavad kes ta on või mida ta tegelikult saavutas või mäletatakse teda vaid kui pilti rahatähel (50-kroonisel)? Me ei kuule ju kedagi rääkimas temast kui legendist ega suurkujust, kuid siiski on ta oma panuse andnud eesti muusikasse ja selle arengusse. 2. Elulugu: 2.1 Lapsepõlv Rudolf Tobias elas keerukat elu nii kodumaal kui ka välismaal. Võiks öelda,...
KOOL Oma nimi JAAN OKSA ELU JA LOOMING Referaat Juhendaja: õp. Aasta 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I JAAN OKSA ELU 4 1.1. Jaan Oksa lapsepõlv 4 1.2. Jaan Oksa kujunemine kirjanikuks 5 II JAAN OKSA LOOMING 6 III JAAN OKSA TEOSTE ARVUSTUSI 7 KOKKUVÕTE 8 KASUTATUD KIRJANDUS 9 Lisa 1 10 3 SISSEJUHATUS Käes olevas töös annan ma ülevaate Jaan Oksa elust ja tegevusest. Jaan Oks on väga isepärane, erandliku kirjanikusaatuse ja loominguga autor, kelle seost oma kaasaegsetega ja eesti kirjanduse arenguga ei ole hõlpus määratleda. Ta on suursugustanud meie naturalismi, andnud sellele subjektiivselt...
Jaan Tõnisson · Jaan Tõnisson oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. Ta sündis Viljandi vallas Mursi talus. · Tõnisson õppis 18781886 Tusti külakoolis, sooritas seejärel Tallinna kubermangugümnaasiumis eksternina gümnaasiumi küpsuseksamid ning astus 1888. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1892. aastal õigusteaduste kandidaadi kraadiga. · Tõnisson oli 18911892 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. 1892. aastal astus ka Eesti Kirjameeste Seltsi ning hakkas kuuluma Karl August Hermanni toimetatud ajalehe Postimees toimetusse. 18941896 töötas Tõnisson kohtuametnikuna Orjoli kubermangus. Seejärel naasis ta Tartusse. · 18981918 oli Tõnisson Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees ehk tegelikult kõigi Eesti Põllumeeste Seltside keskvalitsuse juht. Ta propageeris ühistegevust, tema algatusel asutati 1902. aastal Tartu Eesti L...
Kirjanduse kordamisküsimused 1) Realismi üldiseloomustus a) Millal levis? 19.saj (1830-1870) b) Kust sai alguse? Prantsusmaalt c) Kuidas iseloomustada? Väldib idealiseerimist, püüdleb tõepärase ja täpse kujutamise poole, kindlapiiriline ja käsitleb reaalsust sellisena nagu see näib tavalisele inimesele. 2) Mis teos on maailmakirjanduses esimene realistlik teos? Milline on eesti realismi tähtsaim teos? Maailmas- „Punane ja must“ (1831) Stendhal Eestis- „Külmale maale“ (1896) Vilde 3) Nimeta realistlike kirjanikke ja nende teoseid! Nii Eestis kui maailmas - „Punane ja must“ Stendhal - „Anna Karenina“ Tolstoi - „Isa Goriot“ Balzac - „Therese Raquin“ Zola - „Külmale maale“ Vilde - „Kuritöö ja karistus“ - „Tõde ja õigus I-V“ Tammsaare Dostojevski ...
Noored Eesti meediamaastikul Meediamaastik on suur, seda kasutab enamus maailma rahvast. Ka osad Eesti noored on tuntud meediamaastikul. Eestis muidugi see veel kasvab. Üha enam inimesi kasutab nutitelefone, arvuteid. Vähesed on alles jäänud kellel neid võimalusi ei ole. Internetis ei ole tänapäeval raske kuulsaks saada. Kui teed midagi huvitavat, naljakat või seda mida keegi varem näinud ei ole jagatakse seda internetis aina edasi. Üha enam Eesti noori on hakkanud tegema videoid Youtubes mis on platvorm kus saad laadida ülesse videoid, mida oled ise teinud. Youtube kasutab väga palju inimesi. Kui noored teevad Eesti keelseid videoid siis need väga hästi ei levi, sest Eestis on ju ainult 1,3 milj inimest. Kui tehakse videoid näiteks inglise keeles ja see läheb inimestele peale siis ei ole väga raske endale suur fännibaas teha. Noored teevad ka blogisid enda elust ja tegemistest. Tänapäeva ühiskonnas on m...
Kordamisküsimused kontrolltööks. 1. Millal ja kus levib romantism? Romantism levis Euroopas 18.saj. lõpp- 19.saj. algus. 2. Millised on romantismi tunnusjooned ja saavutused? a) Fantaasiarikkam, heroilisem, tundelisem kui tegelik elu b) Kangelased on värvikad (palju häid ja halbu omadusi) c) Ülist. Loodust ning looduslähedast & primitiivset elul. d) Tekkis mõiste ,,õilis metslane". Nt. indiaanlased e) Põhimotiiviks on ängistus & vabadus f) Tuntakse huvi ajaloo vastu, nt. ,,Ivanhoe", ,,Tasuja" g) Huvi inimese hingesügavuste vastu h) Salapärasus (tegevuskohtadeks lossid jne, pahelised tegelased). i) Püüdlus absoluudi poole (tavaliselt selleni ei jõuta). Hakati teadlikult jäädvustama rahvaluulet, lisaks keskajale taasavastati mitmete renessansi- ja barokk-autorite looming. Tänu W. Scottile tekkis ajaloolise romaani zanr. 3. Kes on kuulsamad romantikud, sh luule esindajad? (märk...
9.a klass Luulekogu analüüs Anna Rosalie Haavakivi – kirjanikunimega Anna Haava - sündis 15. oktoobril 1864 Tartumaal Kodavere kihelkonnas Haavakivi põlises ning jõukas talupojaperes. Oma kooliteed alustas ta 9- aastaselt Pataste mõisa Saare-Vanamõisa saksakeelses erakoolis. Peale seda õppis Tartus Hoffmanni Erakoolis ja aastail 1880-1884 Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga. Ta elas kasinat elu, jäi elu lõpuni üksikuks ja tal ei olnud lapsi. Alates aastast 1906 Anna Haava elas ja töötas ülikoolilinnas Tartus, olles olnud enne Esimest maailmasõda mõnda aega „Postimehe” toimetuse liikmeks ning tegutsenud hiljem vabakutselise kirjanikuna ning tõlkijana. Alles 75. sünnipäevaks 1939. aastal sai seni ühest üürikambrist teise kolinud Anna Haava Tähtvere pargi lähedal Koidula tänavale is...
KAS EESTIS ON TURVALINE ELADA? Kas siin Eestis on turvaline elada? Kas Tallinnas on turvaline elada? Kas üldse kusagil maailmas on turvaline elada? Nendele küsimustele mõtlevad raudselt kõik, kes tahaks oma rahulikku elu Eestis elada. Küsimus sellele, et kas Eestis on turvaline elada, arvatavasti ei leiakski ühtset vastust. Eesti suuremate linnade noored elanikud ütlevad kindlasti, et ei ole, tänu oma hullumeelsele ööelule. Seevastu aga väikeste Eesti külade elanikud sellest eriti ei huvitu, kuna neil ei ole ju mingeid probleeme oma elu elamiseks. Kes tegeleb põllumajandusega, kes on niisama pensionär ja naudib oma vanadusepõlve. Nendel inimestel ei ole ööelu, ning kui ka oleks, siis ilmselgelt nemad sellest osa ei võtaks. Seega on nende elu palju turvalisem. Aga meil siin Tallinnas on koguaeg, mida linnas teha. Paljud noored, kes on suured peohuvilised liiguvad nädalavahetusete öösel linna peal ringi ning tarbivad ka alk...
Lugeja kirjand: Rahvusriigi võimalikkusest 21. sajandil Igal paigal on oma aura, mis kehtib nii inimese kui ka looduse kohta. Eesti on seisnud aastatuhandeid Euroopa lääne ja ida piiril ja eestlaseks nimetav kooslus Läänemere idarannikul peab seda kohta kangekaelselt enda omaks. Eestlastel on õnnestunud vältida teravaid vastuolusid nii oma vaimses kui materiaalses kultuuris ning sulatada ühte enda vana ja ürgne ning saabunud uus ja võõras. Eestlaste jõud, tarkus ja töökus on alati olnud seotud maa ja loodusega. Meie uhkus ja rahvuslik identiteet ei ole kunagi olnud hoonetes ja rahas, vaid ikka maas ja looduses. Eestimaa tulevik on seotud loodushoiu tulevikuga, sest inimese eksistents sõltub loodusressurssidest ja inimkond peab olema jätkusuutlik. Eesti poliitikute teadvusesse peab jõudma arusaam loodushoiu vajadusest. Loodusressursside ja nende kasutamise üle tuleb hakata pidama samasugust arvestust nagu peetakse rahas mõõdetava kapita...
Eesti keele säilimise eeldused ja võimalused Selleks, et eesti keel säiliks peavad inimesed seda rääkima kuid seda tuleb teha ka korrektselt. Kahjuks mõjutab eesti keelt tänapäeval väga palju inglise keel, on palju laensõnu just inglise keelest ning just selline mõjutus on keelele väga halb sest kui selline surve ja laensõnade kasutusele võtt jätkub , võib eesti keel lakata olemast selline, nagu me seda praegu kõneleme. Eesti keele suurimaks ohuks tulevikus ongi hääbumine. Eestlased praegu küll veel räägivad eesti keelt, aga on näha üha väiksemat huvi selle säilitamise vastu. Eestlasi on natuke peale miljoni inimese ning ühegi teise riigi keel pole eesti keel seega kui meie, Eesti riigis ,seda ei kasuta, siis eesti keel kaobki kuna pole kedagi teist, kes seda veel räägiks. Muidugi korraldatakse üritusi ja võistlusi seoses emakeelega, aga inimeste huvi pole enam sama, mis paarkümmend aastat tagasi, pigem ...
Eesti Ajaloomuuseum Stepanova Galina 12r2 Maarjamäe loss Maarjamäe nimeline koht asub Tallinna lahe idakaldal, teel kesklinnast Piritale astangutena tõusval Lasnamäe eelvallil. Esimesed teated suvemõisast Maarjamäel, toonase nimega Strietberg (ka Streitberg), pärinevad 17. sajandist. Nime seostatakse Liivi sõja ajal toimnud kokkupõrkega Tallinna Mustpeade vennaskonna väesalga ja linna piiravate venelaste vahel, mille järel lahingupaika hakati kutsuma 'Riiu- või Võitlusmäeks'. ISEOLEMISE TAHE. Eesti Vabariigi lugu · Maarjamäe lossis · Pirita tee 56, Tallinn · Avatud K-P kl 10-17 ISEOLEMISE TAHE. Eesti Vabariigi lugu ISEOLEMISE TAHE. Eesti Vabariigi lugu EKSKURSIOONIDE TELLIMINE Näitusele ,,Iseolemise tahe. 90 aastat Eesti Vabariiki" on võimalik tellida ekskursioone telefonil 6228 633 või triin.siiner(at)ajaloomuuseum.ee vähemalt 1 nädal ette Ekskursioone saab tellida ka vastavalt teemade...
Kirjandus HENRIK VISNAPUU Referaat SISUKORD 1. Lapsepõlv ja haridus.......................................................................3 2. Visnapuu ja kirjandus......................................................................4 3. Era- ja muu elu..............................................................................5 4. Looming.......................................................................................6 5. Laul sest jäledast...........................................................................7 6. Kokkuvõte....................................................................................8 7. Kasutatud allikad............................................................................9 8. Lisad..........................................................................................10 2 ...
EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodanikuühiskonna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. Meie peamised eesmärgid demokraatliku Eesti arendamisel 1. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julgeolekupoliitika sisuks ja pe...
Kas Rootsi aega võib nimetada ,,vanaks heaks Rootsi ajaks"? Rootsi ajaks nimetatakse ajaperioodi ligikaudu 80 aasta vältel, mil suurem osa Eesti aladest oli Rootsi võimu all. Üldjoontes kutsutakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mis lõppes eestlaste kaotusega ja Eesti alade minekuga Rootsi võimu alla. Rootsi aja alguseks on peetud ka teisi ajaloosündmusi. Rootsi aega kutsutakse tihti ,,vanaks heaks Rootsi ajaks", kuid väga lühike ajaperiood oli tegelikult hea: see kestis Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680. aasta suure näljani. 1620. a oli Eesti rahvaarv vähem kui 100 000 inimest. Väga paljud talud oli sõdade tõttu maha jäetud ja maa oli harimata ja võsastunud. Küladesse oli vaja rohkem inimesi saada, et elu jälle normaalseks saaks muutuda. Selle teostamiseks vabastati kõik ümberasujad tavaliselt kolmeks aastaks igasugustest maksudest. Selline teguviis töötas ja rahvaarv hakkas jõudsas...
Eesti kirjandus-ja kultuurirühmitused XX saj. algul: Noor-Eesti - kasvas välja 1903.a loodud Tartu keskkooliõpilaste kirjanduspoliitilisest ringist ,,Ühisus". Tekkis sellepärast, et taheti Eesti kultuuri arendada (huvi äratasid emakeelne kirjandus, omalooming; väliskirjandus; ajalugu ,poliitika ja filosoofia). Sinna kuulusid: Gustav Suits, Friedebert Mihkelson Tuglas, Villem Grünthal Ridala, Berhard Linde (rahasjades lõi kaasa A. Kitzberg; kunstnikud- K. Mägi, N. Triik, K. Raud, keelemehed J. Aavik. Eesmärk-hakkasid tõlkima võõrkeelest eesti keelde; tahtsid kirjandusse tuua uusi Euroopa suundumusi ja viia oma uuenenud kirjandust Euroopasse; väga rõhutasid meie ühistunde puudumist (eripära-kõik meie rahvakunst on jama). Noor-Eesti andis välja 5 albumit.Noor-eesti teened:vormi rõhutamine, noorte autorite esitlemine,Petersoni ja Liivi au sisse tõstmine, kaasaegse väliskirjand. tutvustamine eesti publikule,eesti kirjanike tõlk. soome keelde...
Zizzle 2012 Eesti professionaalse kunsti algus 19.saj II poolel 19.sajandi teisel poolel hakkas baltisaksa kunstist eralduma kunst, mis seostas eestlast rahvusliku liikumisega. Kunstis hakati kujutama eesti rahva elu. Sellepärast võibki öelda, et siis sai alguse Eesti professionaalne kunst. Aluse panid sellele eestlasest elukutseline kunstnik Johann Köler, ning eesti soost skulptorid Amandus Adamson ja August Weizenberg. Neid kõiki ühendas hariduse omandamine Peterburi Kunstiakadeemias. Kuna kõik eespool mainitud kunstnikud töötasid peamiselt väljaspool Eestit, siis peamist mõju Eesti kunsti kujunemisele avaldasid Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa ja Venemaa. Siin kohal mainiksin, et ükski neist kunstnikust ei naasnudki kodumaale- Eestisse, sest nende jaoks polnud siin piisavalt tellimusi ega ka töid. Viljandimaal sündinud,päritolult talupoeg Johann Köler oli Eesti rahvusliku liikumise tuline eestvõi...
Realism 1830. aastatel oli romantismi hiigelaeg. Peagi aga romantismist tüdineti. Romantismile vastukaaluks kujunes realism. Kuigi realism ja romantism kogu aeg põimusid. Realism kirjandusvooluna valitses 1830-1870. Realism toetub positivismile ja materialismile. Positivism keskendutakse praktilise elu seisukohalt kasulikule (ei juurelda ülemaise ja tundmatu üle). Materialism kõige oleva aluseks on mateeria (pole olemas mingit vaimu). Taas tõusis esile teadus, s.t. reaalained ja loodusteadused. Realism kandus ka kirjandusse: * täpsus * reaalne maailm * objektiivne maailm. Tunded ja vaated jäid tahaplaanile. Zanritest said valdavaks romaan ja novell. Realismis vaadeldakse elu tõetruult, ilustamata, idealiseerimata, kujutatakse ka inetusi ja labasusi. Romantismist eristab realismi kindel seos vastava ajastu (peamiselt autori kaasaja) ja ühiskonnaga, samuti sündmuste loogiline esitus ja ajaloolise tõe taotlemine. Realismi isaks loeta...
EESTI KIRJANDUS: REALISM Üldiseloomustus Saab alguse 19. saj viimasel aastakümnel. Hilistekkeline Naturalismi mõjud. On nimetatud kriitliseks realismiks (ebaõiglust rõhutav hoiak) Ajalehtede suur tiraas kindlustas ilukirjanduse leviku. Anti välja ka tõlkekirjandust. Põhiliselt eepilistes, jutustavates zanrites (proosaeepika: jutustused novellid romaanid) Tekib põhjalikum arutlus kirjanduse ülekriitika Esimene realistlik romaan J. Järve ,,Vallimäe neitsi" Eduard Vilde Esimene jutt ,,Kurjal teel" krimijutt Peterburi elust teine jutt ,,Musta mantliga mees" põnevusromaan kolmas jutt ,,Põletatud peigmehed" Töötab ,,Virulase" toimetuses. (Ka Juhan Liiv on seal tööl) Ajakirjanik 20a. (Tallinn, Tartu Postimees, jälle Tallinnas ja Riias) Kirjutas sellel ajal järjejutte. Esimene kutseline literaat eestis. Kümne aastaga kirjutab 15 raamatut ...
_____Gümnaasium ______nimi_______ 12.a klass SELTSIMEHELIKKUS, KOKKUHOIDMINE, ÜHTEKUULUVUS RASKE AEG ÜHENDAB Referaat ____2012 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Arved Viirlaid............................................................................................................4 1.1 Elulugu.................................................................................................................4 1.2 Teosed..................................................................................................................5 2. Teose ,,Ristideta hauad" analüüs................................................................................6 Kokkuvõte.........................................................................................
Eesti Vabariigi kultuuri elu aastal 1920-1940 Aastatel 1920-1940 oli eestlaste jaoks raske. Alles vabanedes võõrariigi võimu alt ja läbi elades suur majanduskriis , suutsid nad sellegi kõrvalt värskendada ja hoida oma kultuurielu. Kui vaadata kuidas arenes tolajal kooli elu. Hakati rajama emakeelset haridussüsteemi. Lapsi hakati kooli saatma alates 8-ndast eluaastast , mis kehtib tänapäevani. 1930. aastal seati gümnaasiumisse pääsemiseks eksamid. Samal ajal asuti ka arendama kutseharidust. Järsult hakkas ka paranema eestlaste haridustase. Teaduse poolepealt valmis Eesti esimene entsüklopeedia , kust sai teavet nii Eesti kohta kui ka terve maailmakohta. Eestis hakkas ka arenema kirjanike tegevus . Loodi Eesti Kirjanikkude Liit. Sel ajal hakati ka tunnustama rahaliseslt Eesti parimaid kirjanikke . Kuulsust võitis ka tuntud kirjaniku A.H.Tammsaare teos ,, Tõde ja Õigus ,, , mis on väga kuulus ka praegusel ajal. Teatri elus etendati Ee...
Jakob Hurt Jakob Hurt sündis 22. juulil 1839 Põlva lähedal, Himmaste külas. Hurda isa, Jaan Hurt, oli vaene koolmeister ja talurentnik. Kuna ta oli halva tervisega, siis suri ta juba 44 aastaselt. Marie, Jakob Hurda ema, oli aga hea tervisega, ta elas 80 ja oli terves külas üks tublimaid perenaisi. Hurdal oli 2 õde, Eeva ja Ann ning vend Otto, kes suri juba 16 päeva vanuselt. Nende perekonnas valitses vaesus ja alati oli millestki puudus, aga raskele majanduslikule olukorrale vaatamata sai Hurt hea hariduse. Kuna ta sündis heinavõtu ajal, siis võeti ta heinamaale kaasa ning selletõttu jäi ta kauaks ajaks nõrgaks ja hakkas alles nelja aastaselt käima. Kuid vanaduses oli ta väga töökas ja tubli mees. Kuigi ta pere oli vaene, oli tal rõõmus lapsepõlv. Ta võttis osa teiste laste keskel mängudest, jooksmistest, lauludest ja muust ajaviitest. Haridustee algas Himmaste külakoolis, kuhu isa ta juba varajases nooruses kaasa võttis. 10 aastase...
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Juhan Liiv Koostas: Taavi Truumure Klass: 8.c Juhendaja: Kersti Kukk Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1. Juhan Liivi elulugu..................................................................................................................3 1.1 Lapsepõlv..........................................................................................................................4 1.2 Esimene töö.......................................................................................................................4 1.3 Järgnev elu.....................................................................................................................
VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS Müüja-3 Eva Pulver MATS TRAAT Valga 2009 CV NIMI: Mats Traat SÜNNIAAEG JA KOHT: 23. Novembril 1936 Tartumaal Palupere vallas ELUKOHAD: Tallinass, Moskvas, Veikülas PEREKONNASEIS: info puudus sellel alal, sest Traat ei avalda oma isikliku elu kohta infot HARIDUS: Arula kool (19451946), Vana-Otepää kool (19461947), Nõuni kool (19471949), Rannu koolis (19491951), Tartu tehnikumis (19521953), lõpetas Vaeküla põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikumi, Moskva Kirjandusinstituudi 1964 ja samas kõrgemad filmi-, lavastaja ja stsenaristi kursused 1969. TÖÖKOHAD: Töötanud normeerijana, tehnilise järelevalve inspektorina, Tallinnfilmis toimetaja ja stsenaariumide kolle...
Kooli nimi Betti Alver Referaat Koostaja: xxxxxxxxx 12. klass Juhendaja: xxxxxxxxx Linn 2011 Sissejuhatus Kirjandusklassik Betti Alver sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval. Vaimselt ärgas kodu soodustas kõigiti tema fantaasiarikka mõttemaailma kujunemist. Enamasti alustavad kirjanikud oma loomingutööd luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja komplitseeritumatele zanritele. Betti Alveri looming on näide vastupidisest arenguteest. Alveri jaoks on luule tema käsutuses olev fantaasiakuju, aga ka elu olemusjoonte äärmine kontsentratsioon, mis teatud mõttes võib olla võimsam ja täiuslikum kui elu. Betti Alveri looming on möödunud sajandi eesti värsiloomingu aegumatuid väärtusi. Lapsepõlv Alverite perekonnale kuulus väheldane kahetoaline korter. Lapsi oli peres rohkesti, ent neli neist surid varakult haigustesse, kaks koguni ühel ja samal ajal. Betti (Elisabet) ...
Ärkamisaja fotoanalüüs 1.Analüüsi, kuidas rahvuslik ärkamine oli võimalik olukorras, kus mõisnikel oli oma elu- ja mõtteviisi väga raske muuta! -Rahvuslik ärkamine tõi kaasa laulu- ja tantsupeo. Tänu sellele avastas rahvas taas Eesti Vabariigi ning rahvas hakkas ennast tundma vabana. Eestlased hakkasid osalema poliitilises elus, kus talupoegadelt võeti ära maad ning neid mõisastama. 1.1Meenuta või uuri, mis muutusi ühiskonnas taotlesid valgustusajastu mõtlejad? - Eesti soost rahvuslased hakkasid nõudma eestlaste olukorra parandamist. Eestlased hakkasid osalema poliitilises elus- talude päriseks ostmise aeg. 1.2 Milles seisneb Merkeli ja teiste baltisaksa haritlaste roll rahvusliku liikumise eelduste loomisel Baltimaades? - Merkel nõudis pärisorjuse kaotamist Liivimaal(häbistav inimsoole ning lootusetult ajakohatu). Teiste valgustajate vaatenurgast oli oma arvamus Merkelil, kes ei uskunud, et talupoegade elu on võima...
08.12.12 Sven Sildnik Click to edit Master subtitle style 08.12.12 Elulugu Sündis 3.jaanuar 1964.a Rakveres Õppis tolleaegsetes Tartu kõrgkoolides EPA, ülikoolis ja teoloogiaakadeemias Täiendas end agronoomia, ajakirjanduse ja homileetika alal Õppis 12 aastat ja ei lõpetanud ühtegi nendest aladest 08.12.12 Elulugu Töötanud ajalehtede Vagabund, Kostabi ja Post toimetuses, samuti reklaaminduses Al. 1998.a ajalehes KesKus. Tartu NAKi liige Osalenud kirjandusrühmituses Hirohall ja Eesti Kostabi Seltsis Eesti Kirjanike Liigu liige 1998.a Iseseisvuspartei esimees Ansambli "Whaw! Zaiks" laulja 08.12.12 Luule algus "Hakkasin kirjutama keskkoolis, sest Rakvere 1. Keskkoolis o...
Kuidas muutis keskaeg Eestit ja eestlasi? Eestis on keskaeg olnud väga karm ja üllatav. Eestis oli keskaeg aastatel 1227 kuni 1558. Selle ajaga on toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilikke ja pooliitilisi protsesse. Eesti on pärispalju kaotanud aga ka võitnud. Eestlased said targemaks ja õppisid vigadest ( peale Jüriöö ülestõusu).Kuid kuidas hakkasid muutuma linnad ,mida uut tuli juurde?Kuidas mõjutas põlisrahvast?Millele põhinesid Eesti keskaegsed muutused?Mis muutus koolides? Selle arutluse käigus ma püüan välja selgitada vastused nendele küsimustele. Põlisrahva õiguslik olukord hakkas halvenema. Algselt need kes võtsid ristiusu vastu, kuulutati vabadeks. Kaubandus ja meresõit oli linna all, linn pidi seda kontrollima ja muidugi piiskopid aitasid sellele kaasa. Maarahvale oli see tähtsaks ja oluliseks osaks nende teenistusest. Põlluharimisviisid ja tööriistad jäid endiseks, kuid mõned pisemad tööriistad hakkasid...
Eesti ühiskond Heaoluühiskond, mille poole Eesti vähemalt poliitikute sõnadel püüdleb, jääb meist paraku üha kaugemale, sest kui majanduskasv on Euroopas muljetavaldavalt kiire, siis küllaltki vilets on meil tervishoiu rahastamine ja inimeste mure oma enese tervise pärast. Kindlasti on tervishoiu rahastamist takistanud ka masu, kuid ei usu, et see on piisav põhjus.Inimeste tervis peaks olema ikka esikohal. Paljud kiruvad praeguse majanduslanguse üle, kuid kas nad kujutvada ka ette ,milline oli elu eelmisel sajandil? Kuidas toime tulla Eestis elavate venelastega, kes Eesti riigi vastu ainult pahameelt välja näitavad. Meenutame, et oleme Euroopas kõige suurema HIV/AIDSi levikuga riik. Oleme riik, kus inimese oodatav eluiga on Euroopa üks lühemaid ning kus 60 protsenti surmadest põhjustavad südame- ja veresoonkonnahaigused. Kuigi haigekassa peaaegu kuue miljardi krooni suurune aastaeelarve p...
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS Eesti muusika rahvuslikust ärkamisajast Teise maailmasõjani. Rahvuslik ärkamisaeg 1. Esimene üldlaulupidu - millal toimus? kus? millisele tähtpäevale pühendatud? - kes korraldas ja milliseid takistusi kohtas? (kes seisid vastu, miks?) - Milline oli laulupeo kava? (millised laulud, millist päritolu laulud, kõned, kaua kestis) - Kes juhatasid koore? Johann Voldemar Jannsen ja Aleksander Kunileid. 18.6 - 20.6 1869.a Tartus, Iseseisvuspäeva puhul Johann Voldemar Jannsen, valitsuselt oli vaja luba aga sellega läks u 3.a aega ning siis jäi ainult 4 kuud ettevalmistusteks. Paljudes ringkondades walitses peo wastu umbusaldus, arwati et pidu ei kujune täiesti Eesti omaks, teised ringkonnad püüdsid aga teha takistusi, et eestlased endid üldse iseseiswalt ei saaks awaldada. Laulupeo kavas oli küll ainult kaks eesti algupäralist laulu – Aleksander Kunileidi “Mu isamaa on minu arm” ning “Sind surmani”, mõlem...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
