Vastseliina Gümnaasium EESTI TAASISESEISVUMINE Referaat Koostaja Laura Kivilo 10 klass Vastseliina 2010 Sisukord Sissejuhatus Eesti minevik on olnud väga keeruline. Kord oleme me olnud saksa võimu all, kord rootsi võimu all. Mitmeid kordi on meie üle valitsenud Venemaa. Nõukogude Eesti oli täis töökaid inimesi, kes siiski armastasid oma riiki. Paljud uskusid, et ükskord saame me ikka vabaks. Leidus ka neid, kes olid Eesti vabariikluse vastu. Kuid siiski, mingi hetk ärkasid eestlased ja nõudsid oma riiki, oma vabat Eestit. Korraldati mitmeid kampaaniaid ning miitinguid. Inimestes tõusis mäss Nõukogude võimu vastu. Veel suurem oli tahe näha Eesti Vabariiki. 1.ESIMESED ÄRKAMISE MÄRGID Eestis ei usaldatud juba pikemat aega Nõukogude võimu
Liblikad Liblikalised ehk soomustiivalised ehk lepidopterid (Lepidoptera) Eesti liblikaliste sugukonnad Eistekedriklased Hepialidae Karuslased Arctiidae Kireslased Zygaenidae Klaastiiblased Sesiidae Koerlibliklased Nymphalidae Koilased Tineidae Leediklased Pyralidae Mähkurlased Tortricidae Märslased Psychidae Pisitiiblased Micropterygidae Punnpealased Hesperiidae Põualibliklased Pieridae Ratsulibliklased Papilionidae Siidikedriklased Bombycidae Silmiklased Satyridae Sinilibliklased Lycaeniidae Surulased Sphingidae Tutlased Notodontidae Udeselglased Thyatiridae Vaksiklased Geometridae Öölased Noctuidae Suur- ja pisiliblikad Suuruse järgi jaotatakse liblikad kahte rühma: suur- ja pisiliblikad. Pisiliblikate hulka kuulub rohkearvuliselt liblikaid, kellest paljudel on tiibade siruulatu...
ringkonnakohus. · Riigikohus kõige kõrgem kohus, põhiseaduse järelvalve kohus ning kassatsioonikaebusi ja teistmisavaldusi läbiviiv kohus. 2. Keda võib nimetada ja kelle poolt (rahva)kohtunikuks: Kohtunikuks võib nimetada isikut, kes on: · EV kodanik, · Omandanud akrediteeritud õppekava alusel magistrikraadi õigusteaduses või samaväärne kõrgharidustunnistus saadud välismaal, · Oskab eesti keelt, · Kõlbeliste omadustega, Kohtunikkuks ei või nimetada isiut, kes on: · Süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest, · Kohtuniku-, notari-, vandetõlgi või kohtutäituri ametist tagandatud, · Advokatuurist välja heidetud, · Avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest, · Pankrotivõlgnik, · Kelle tegevus audiitorina on lõpetatud tema tahtest olenemata, · Kellelt on patendivoliniku kutse ära võetud.
Ülekaalus soomlased (põgenesid siia, sest siin ei võetud sõjaväkke), lätlased (sõjategevus ja nälg puudutas neid vähem, Eestis palju viljakat vaba maad), venelased (ei assimileerunud, 17.saj kirikureform , pöörduti algse kristluse juurde, neile ei meeldinud vanausulised(?), Peipsi järve läänekaldal vanausuliste külad, need siiani säilinud. Rahvaarvu langus: tingitud Suurest näljast. Järgmine langus: 1) Põhjasõda, 2) 1709-1710 Eesti aladel katk. Haldusjaotus Rootsi ajal Olid jagatus 2 kubermangu vahel põhjas Eestimaa kubermang, keskus Tallinn, L-Eesti ja P- Läti Liivimaa kubermang, keskus Riia. Kubermangu juhtis kindralkuberner või lihtsalt kuberner. Kubermang jagunes maakondadeks: Harju, Viru, Järva, Lääne (+Hiiumaa). Eesti aladel Liivimaal olid Tartu, Pärnu, Saaremaa (mõnikord arvestatakse eraldi üksusena). Lätis Riia, Võnnu.
Põõsjas, rippuv, peenikestest harudest Narmassamblik koosnev talles Islandi käokõrv Tavaline kõikjal Eestis Kasvab maapinnal Kasutatakse ravimina köha ja kurguhaiguste ravimiseks Islandi käokõrv Kokkuvõte Samblikud on värvuselt hallid, pruunikad, rohekad ja ka kollakad Puuduvad lehed, juured ja varred Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Samblikud http://www.google.ee/ R. Kuresoo, H. Relve, I. Rohtmets, 2001, Eesti Elusloodus, lk 156 160 Aitäh kuulamast
KOGER KOHA LINASK SÄRG LUTS SÄGA VIIDIKAS TURB TURSK
kl.htm http://www.kirmus.ee/erni/foto/suit03x.html Aineala, loomingumeetodid Kirjutati peamiselt kunstist ja filosoofiast Noor-Eesti jaguneb kolme ajajärku: Kujunemisperiood (rahvusromantika ja realism) Esteetiline kõrgperiood (impressionism, sümbolism) Hilisperiood (modernism) Tegevusvaldkond Elavdas kultuurielu Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri Viis kirjanduskriitika paremale tasemele Tõstis raamatukujunduse taset Tutvustas eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara Väljaanded Albumid I-V Ajakiri "Noor-Eesti" Ajakiri "Vaba sõna" http://www2.kirmus.ee/nooreesti/?id=278&sub=258 Laialimineku põhjused Noor-Eesti sõnum ei jõudnud piisavalt suurte rahvahulkadeni Kriisiseisund I maailmasõda "Enam kultuuri! Enam Euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!"
Võru Kesklinna Gümnaasium 20. ja 21. sajandi kuulsamad Eesti heliloojad Koostaja: Mehis Sokk Klass: 12.a Juhendaja: Signe Rõõmus Võru 2011 Sisukord Veljo Tormis............................................................................................................................... 3 Rein Rannap.....................................................................................
sajandi teisest poolest ning sümboliseerib rahva ühtekuuluvust. Koorilaule hakati laulma Eestis baltisakslaste eeskujul. Tänu sellele hakkas toimuma palju ühislaulmisi, alates 1855. aastast Põlvas. Hakati koonduma erinevatesse seltsidesse, esimesteks olid Revalia, Estonia ning Vanemuine. Laulupeod hakkasid toimuma, sest ihaldati vabadust, algas rahvuse ärkamisaeg ja vene võõrvõim oli inimestele vastumeelne. Esimene Eesti üldlaulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus, mille idee algataja, peamine elluviija ning üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen, teiseks üldjuhiks oli Aleksander Kunileid. Laulupeo korraldamiseks taotleti luba Balti kindralkubernerilt, et pidada pidu Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tähistamiseks. Üldlaulupeo
lohukivi kivi, milles on looduslik või inimtekkeline lohk. Muinasusundis esinevad kaks nähtust, millel usk põhineb. Need on animism ja esivanematekultus. Animism on uskumus, et eluta asjadel ja loodusnähtustel on hing. Esivanematekultus on usundiline nähtus, mis seisneb surnud esivanemate või nende hingede austamises ja palvlemises. Selle aluseks oli on usk, et inimese hing pärast surma jätkab hauataguses maailmas samasugust elu nagu maa peal. Eesti muinasusundis usuti, et esivanemate hinged elavad väljaspool surnukeha ja esinevad putukaina (liblikad, mardikad), lindudena (toonekurg) või madudena. Sellepärast ei tohtinud neid elukaid tappa. Kõikjal leidus haldjaid ja vaime, kes asustasid vett, maad ja metsa. Tähtsaimad neist olid naised ehk haldjad. Tuntuim jumal oli Tarapitha ehk Taara. Veel esinesid Peko, Uku ja Tõnn. Niisiis, võib väita, et eestlaste muinasusund on eelkõige loodususund. Loodust austati,
Minu Eesti Tere kallis kaasmaallased, austatud daamid ja härrad. Mina hakkan teile rääkima oma kallist Eestist. Eestimaa on väike riik mis asub Venemaa lääneküljel. Siin elab veidike üle 1.3 miljoni inimese ning Eesti pindala on ligi 45 000 ruutkilomeetrit. Eesti on tõeliselt tore maa, kus elada, sest siin on kõike parajalt: lund, päikest, külma, sooja, vihma ja kuivust. Siin on väga tore elada, sest Eestis on väga rahulik elu. Mõned arvavad, et Eestis on liiga rahulik elu ja et siin maal ei juhtu kunagi midagi huvitavat, kuid mina arvan, et nad eksivad. Inimese elu sõltub neist endist, mitte riigist, kus nad elavad. Inimesed saavad ise oma elu muuta vastavalt soovile kas igavamaks, või huvitavamaks.
ning töötingimused on ohutumad ja tervislikumad, kui maa all. Kui maardla asub aga sügaval teiste kivimikihtide all, tuleb rajada allmaakaevandus. Maavarasid kasutatakse enamasti töödeldud kujul, kusjuures lõppsaadused võivad lähteainest oluliselt erineda. Maavarade varud tehakse kindlaks geoloogiliste otsingute ja uuringutega. Leiukohtade uuringute tõepärasust hindab ja detailselt uuritud varu kinnitab Eesti Maavarade Komisjon (asutatud 1990). Väikesele pindalale ja lihtsale geoloogilisele ehitusele vaatamata on Eesti nii maavarade mitmekesisuselt kui ka olulisemate maardlate varudelt suhteliselt rikas. Põlevkivi ehk kukersiit on Eesti tähtsaim maavara, seda kasutatakse energia saamiseks, keemiatööstuse toorainena. Põlevkivi kaevandamine annab tööd paljudele inimestele. Üle 90% elektrienergiast toodetakse meie oma põlevkivist. Klassifikatsioon (Reinsalu 1998):
EESTI AJALUGU · Miks jäid Eestlased muistses vabadusvõitluses alla? 1) sõjaline ülekaal 2) vastastel täiuslikum relvastus 3) eestlaste sõjaväeline korrastatus oli mõeldud vaid üksikute sõjakäikude jaoks 4) sidemed maakondade vahel olid nõrgad halvas ühist vastupanu 5) koostöö puudumine lähemate naaberrahvastega · Eesti linnadest kuulusid alates 14. sajandist Hansa Liitu Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. (Narvat takistas liitumast konkurentsi kartva Tallinna vastuseis.) Eesti oma saadustest oli suurimaks kaubaartikliks TERAVILI. · Öeldi, et Tallinn on ehitatud soolale, miks? Sest Tallinn sai soolaga kauplemise vahendamisest suuri kasumeid. · Toomkapiitel peakiriku kõrgem vaimulike kolleegium · 7 sakramenti: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine,
Laulmiseks olid oma kindlad olukorrad, aga laulda võidi kõikjal ja igal ajal, kus oli inimesi koos ja töö laulmist võimaldas. Sajandite jooksul meie maalt läbi sõitnud reisijad jutustavad laulmisest põldudel, eriti lõikusel. Rohkesti on andmeid laulmisest mõisas teol, tööle minnes või töölt tulles, ka üheskoos öömajapidamisel. Rahvaluules ilmneb sünkretism, see tähendab liikide eristumatus: laulmisega kaasneb liikumine või tants, jutustamise puhul on suur tähtsus liigutustel ja näoilmel, jutuga põimuvad laulud, mõistatuste esitamisega seondub uskumusi. Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. Mõnikord lauldi ka üksi (näiteks karjaselaulud, hällilaulud), kaksi või üheskoos ilma eeslaulmiseta (näiteks sanditamislaulud), ka kahe koori vaheldumisega. Regilaule lauldi ilma pillisaateta. Lauljad olid põhiliselt naised, mehed mängisid rohkem pilli. Suured laulupaigad olid ka pulmad, kus iga kombejärk nõudis oma saatelau...
Tartu Kutsehariduskeskus IKT Koostas EESTI TURVAKLASSID Referaat Juhendaja Tartu 2012 Turvaklass on andmete tähtsusest tulenev andmete nõutav turvalisuse tase, väljendatuna neljaastmselisel skaalal ning kolmekomponendilisena, st kolme turvaklassi ühendina. Turvaosaklass on andmete tähtsusest tulenev infoturbe eesmärgi saavutamise nõutav tase väljendatuna neljaastmelisel skaalal.1 Eesti turvaklassidele on ette nähtud võimatus muuda andmeid selleks volitamata inimeste poolt, lisaks on tähtis ka see, et oleks võimalik leida andmete allikaid ning et andmed oleks tõestatavad. Terviklusnõudetele on kindlaks määratud erinevad nõuete tasemed, mis on paika pandud arvestades olulisuse järjekorda. Nendeks on: andmeallika tõestatavus andmeallika tuvastatavus volitamatu muutmise tuvastatavus Eesti turvaklasside süsteemi klassifikatsioon tervikluse põhjal:
alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti) 2. Liivi sõda ( Rootsi, Taani, Venemaa, Poola soovisid ülemvõimu Läänemerel. 1558. aastal alanud sõja ajendiks oli nn "Tartu maks", mis oli venelaste väljamõeldis, mille kohaselt Vene tsaarile tuli maksta üks mark iga Liivimaa elaniku pealt. 1583. aastal sõlmitud Pljussa vaherahuga algas kolme kuninga võim Põhja-ja Lääne- Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-eesti ja Liivimaa jäid Poolale ja Saaremaa jäi Taanile) 3. Põhjasõda (Venemaa ja Taani soovisid ülemvõim Läänemerel, Poola soovis tagasi saada oma endised alad ning Rootsi tahtis kaitsta oma alasid. 1700-1721 aastal toimunud sõja tulemusel pidi Rootsi loobuma oma valdustest Liivimaal. Algas veneaeg, mis kestis kuni 1917-aastani) 4. Esimene maailmasõda ( 1914-1918
runolaul) kujunes välja aastasadadega ning püsis ~16. saj - 18. saj lõpuni muutusteta. Regilaulu ettekandjateks olid põhiliselt naised. Rahvalaulus olid esikohal sõnad, seejärel viis, mis ilmestas sõnu. Regilaulu ehituse aluseks on värss, mille põhivorm on 8- silbiline. Igale silbile vastab üks noot. Põhiliselt lauldi eeslaulja ja koori vaheldumise põhimõttel: üks laulis ees ja teised kooris järgi. Regilaulude viisid on väikese ulatusega ja lühikesed. Eesti rahvalaul on valdavalt ühehäälne, va setu rahvalaulud. Regilaululiike on arvukalt. Üks vanematest on töölaul. Need laulud on seotud ühistööga: viljalõikus, künd, heinategu jne. Teine liik on tavandilaulud ehk kombestikulaulud: vastlapäev, mardipäev, jaanipäev, pööripäevad jne, kuid ka pulma- ja leinalaulud. Lisaks on veel karjase- ja hällilaulud. Kui regilaulud on valdavalt ühehäälsed, siis setu rahvalaulud on alati mitmehäälsed. Uuem rahvalaul
Esimene maailmasõda Ühiskondliku arengu katkestas senise ajaloo suurim relvastatud konflikt Esimene maailmasõda (1914-1918). Eestlaste suhtumine sõtta oli erinev ühelt poolt ei tuntud erilist vajadust minna sõtta olles Venemaa poolel, kardeti sovanismi tõusu ning uut venestamislainet. Teisalt aga sooviti siiski Saksamaa kui ajaloolise vaenlase lüüasaamist ning oldi valmis sellele igati kaasa aitama. Otsene sõjategevus Eesti aladel oli väike kuni 1917. aastani. 1915. aastal hõivasid saksa väed Poola, Leedu ja Kuramaa, lahingud käisid Riia lähistel. Sellest tulenevalt suurendati Eestis paiknevate vägede hulka (ainuüksi Tallinnas oli 30 000 maaväelast ning 20 000 madrust). Aastal 1917 sügisel sai Eestist rinde lähitagala, siia koondus ligi 200 000 relvastatud meest. Vene vägedesse mobiliseeriti umbes 100 000 eestlast ning puisati erinevatesse väeosadesse Eestist väljaspool
Eesti Vabariik Eesti on demokraatlik parlamentaarne vabariik, mis on jaotatud viieteistkümneks maakonnaks. Eesti pealinn on Tallinn. Eestis elab üle 1,3 miljoni inimese. Presidendiks on Toomas - Hendrik Ilves. Peaminister on Andrus Ansip. Eesti on iseseisev 24. veebruarist 1920, taas iseseisvumispäev on 20. august 1991. Eesti rahaühik on euro. Meie ametlik keel on eesti keel. Eesti riigihümniks on F. Paciuse kirjutatud Mu isamaa mu õnn ja rõõm. Eesti vabariik on demokraatlik ja seega on kõrgema võimu kandjaks rahvas. Meid esidab president, kes valitakse iga 5 aasta jooksul. President tohib olla kaks korda järjest. Meie eelmised presidendid on olnud Arnold Rüütel, Lennart Meri ja Konstantin Päts. Eesti lipu värvid on sinine, must ja valge. Sinine tähendab taevast, must tähendab mulda ja valge inimeste püüdlemist õnne ja valguse poole.
Samuti on käsitletud ka liigi levikut, kasvutingimusi ning kohta ökosüsteemis. Referaat on tehtud tuginedes avalikult ilmunud trükistele ning internetiallikatele. Töös on kasutatud 14 erinevat allikat. 3 1. HARILIK MÄND Männi perekond on väga liigirikas. Maailmas teatakse rohkem kui 100 erinevat männiliiki. Eestis kasvab looduslikult ainult harilik mänd (Tamm, 2001), mis on Eesti tähtsaim metsapuuliik. 1.1. Üldiseloomustus Harilik mänd (Pinus sylvestris) kasvab suhteliselt kiiresti. Ta kõrgus võib ulatuda 45 meetrini ja vanus 300-400 aastani (Kaevats, 1992). Tüvi on võrdlemisi sirge ja väikese koonilisusega (Kiviste, 2008). Kuiv lülipuit on punakaspruun, maltspuit valkjas kuni kollakas. Aastarõngad on ebakorrapärased ja hästi nähtavad (Mänd, 2011). Harilik mänd õitseb juuni alguses mai lõpus. Üksikult kasvavad männid hakkavad
Eesti teadlased Eesti suuremad teadlased : 1) Mihkel Härmas ornitoloog linnuteadlane 2) Leili Järva mükoloog seeneteadlane 3) Asko Lõhmus ökoloog loodusteadlane 4) Juhan Aul zooloog loomateadlane 5) Fred Jüssi zooloog loomateadlane Mati Kaal Mati Kaal sündinud 3
kahjustab kallis ja õhku tasakaal segamine. ökosüsteemi. saastav muutub Taastuv/taastumatu Taastuv Taastuv Taastumatu Taastumau Taastuv ressurss Põhja - Eesti Kust võib leida Majade katustel Kirde Eesti Kesk Eesti Terves Eestis rannikul Tuuleenergia kaart: Teema oli huvitav, kuid mida sügavamalt asja uurida, seda segasemaks ja spetsiifilisemaks kõik muutub. Lõpuks võib juhtuda, et lihtsana tundunud teema on ülejõukäiv ja täielikukt teadlaste ja spetsialistide pärusmaaks. Kuid ühest asjast saame kõik aru: ressursse pole lõpmatuseni ja neid tuleb targalt kasutada
Eesti keskkonnaprobleemid Loodus kutsub inimesi väljaspoolt tutvuma selle mitmekesisusega, mida Eesti maastik ja olud meile pakkuda suudavad. Suure inimreostuse tõttu kahaneb igal aastal järjest rohkem seda rohelust meie ümber, ning õhk, mida hingame muutub kahjulikumaks. Mõtlematul inimetegevusel on omad rängad tagajärjed, mille peale kahjuks igapäevaselt ei mõelda. Eesti metsad katavad üle poole meie maismaast ning inimesed ei oska seepärast hinnata enda tehtud kahju. Meie seas leidub väheseid, kes on teadlikud metsaraie suurenemisest ning metsade vähenemisest
KONTROLLTÖÖ. 9.klass Eesti siseveed. I 1.Kirjuta loetelust välja Soome lahe vesikonna jõed: 2 p. Narva, Piusa, Keila, Põltsamaa, Väike-Emajõgi, Jägala, Valgejõgi 2. Mida näitab langus? Milline Eesti jõgi on suurima langusega? 2 p. 3.Joonista peajõgi, millel on üks vasakpoolne lisajõgi. Märgi peajõe voolusuund noolega, suue S tähega, viiruta jõe paremkallas ja piiritle ülemjooks. 3 p. 4. Mille poolest erinevad Kagu-Eesti jõed teistest Eesti jõgedest? (2) 2 p. 5. Millised Eesti piirkonnad on kõige järvederikkamad? (2 ) 1 p. 6. Ühenda täht ja number. 3 p.
1. (3) Taime- ja loomaraku põhilised erinevused 2. (3) Kus asuva õhulõhed (kude, organ)? Epidermis, või vahel epidermist sügavamal. 3. (2) Kõrvekarva ehitus Kõrvekarv on kaitseülesandega. Üherakuline ja rakuseinas on ca ja si ning kõrvevedelik. 4. (2) Mis on emergentsid? Näide on epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud. Kibuvits, roos, vaarikas, hobukastan, ogaõuna kupral jne. 5. (2) Mis on kivisrakud? Kus esinevad? Kivisrakk koosneb paksenenud puitunud osast, raku valendikust ja kanalitest. asetsevad rühmadena (nt pirni viljali-has) või üksikult (nt kummipuu ja tee- põõsa lehtedes). 1. (2) Kambium on üks algkudedest, asendilt on külgmine ehk lateraalne. Puittaimedel asub kambium 2. (2) Mis on risoom? Kellel esineb? Risoom e. Maaalune vars, on peenike või jäme, harunev või harunemata, maa-alune või pindmine vars, mis moodustab nii juuri kui maapealseid osi. Neid oma...
aastal kujunes Tallinna Laevamehaanikute Kool ja mis 1935. liideti Tallinna Merekooliga. 1945. aastal asutati Tallinna Merekalandustehnikum, mis 1956. nimetati ümber Tallinna Kalandustehnikumiks, 1965. Tallinna Kalatööstuslikuks Merekooliks ja 1989. Tallinna Merekolledziks. Möödunud 90ndat Tallinnas andsid mereharidust kolm õppeasutust: * Tallinna Merekool * Tallinna Merekolledz * Tallinna 1. Kutsekeskkool 1992. moodustati nende baasil ühtne Eesti Merehariduskeskus. 1999. nimetati Eesti Merehariduskeskus ümber Eesti Mereakadeemiaks. EMERA tegevuse eesmärk Rahvusvaheliselt tunnustatud rakenduskõrgkoolina kvaliteetse merendusalase hariduse võimaldamine, merendusalase õppe- ja arendustegevuse juhendamine ja koordineerimine ning merendusalaste rakendusuuringute korraldamine. Tegevusalad Merendusalane kõrgharidus (magistriõpe, rakenduskõrgharidusõpe);
Eesti keelekorraldus Mis on keelekorraldus? Keelekorraldus on kirjakeele teadlik arendamine, rikastamine, stabiliseerimine ja ajakohastamine. Eesti keelekorralduse eesmärgiks on hea eesti kirjakeel, mis täidaks riigi- ja rahvuskeelena suhtlusfunktsioone kõigil elualadel. Eesti keelekorralduse keskus on Eesti Keele Instituut, keelekorraldusküsimusi arutatakse Emakeele Seltsi keeletoimkonnas. Keelekorraldus jaguneb üldkeelekorralduseks, mis tegeleb keelekorralduse üldprobleemidega ja üldkeele korraldamisega, oskuskeelekorralduseks, mis arendab oskuskeelt, ja nimekorralduseks, mis tegeleb nimekasutuse uurimise ja nimede korrastamisega. Eesti kirjakeel on stabiilne, ajakohane ja rikas, kuid vajab pidevat arendamist, et muutuva ühiskonna vajadusi rahuldada
EESTI VABARIIK 12 klass 23.02.1918 02.02.1920 I EV president K. Päts 20.08.1991 Taasiseseisvumine 17.09.1991 ÜRO 06.1992 Eesti kroon II EV president L. Meri 29.03.2004 NATO 01.05.2004 EL III EV president A. Rüütel IV EV president T. H. Ilves 04.2007 Pronksiööd 2008 MASU 01.01.2011 Eurotsoon EV LIPP EV VAPP Mu isamaa, mu õnn ja rõõm muusika Fredrik Pacius sõnad Johann Voldemar Jannsen Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull' truuiks surmani, mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isam...
Kordamine ptk. 9, 9a, 9b, 10b 1. Olulisemad aastaarvud 1. Eesti Vabariigi välja kuulutamine 24. veebruar 1918 2. Eesti Vabadussõda - 28. november 1918 2. veebruar 1920 (Tartu rahu) 3. ametisse kinnitati esimene Eesti Vabariigi president - 1937 4. kommunistide mäss ehk riigipöördekatse Tallinnas 1. detsember 1924 5. võeti vastu Eesti Vabariigi esimene põhiseadus 15. juuni 1920 6. Maareform ehk mõisamaade riigistamine 1919 8. Kultuurautonoomia seadus - 1925 7. Eesti Vabariik võeti Rahvasteliidu liikmeks - 1922 13. Sõjaväeline riigipööre 12. märts 1934 14. Võnnu lahing- 23. juuni 1919 2. Mõisted Mõiste Selgitus Vapsid - Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu liikmed, keda rahvasuus kutsusti vapsideks. Kujunesid 1930. Ndate algul kõige mõjukamaks poliitiliseks liikumiseks Eestis Kultuurautonoomia - Võeti vastu 1925 - seadus, mille järgi Eestis elavatel
Eesti moeloojad Referaat Ivo Nikkolo Ivo Nikkolo on Eesti üks vanimaid ning unikaalseimaid disainerbrände. Juba üle 16. aasta oma nime teeninud rõivakollektsioonid on järginud Ivo Nikkolo kindlat käekirja, kus kohtuvad naiselik glamuur ja mehelik kindlus. Brändi algus jääb aega, mil piskuga harjunud tarbija hakkas üha enam hindama kvaliteetset moeloomingut ning nõukogude ajal vähest rakendust leidnud disainerite ideed kogusid enesekindlust. 1994. aasta kevadel avas Tallinnas Suur-Karja tänaval uksed esimene Ivo Nikkolo pood.
määral ka tardkivimid. Aluskorra kivimite pealispind madaldub Eestis ühtlaselt põhja-lõunasuunaliselt (Eesti monoklinaal). (Aluskorra sügavus, samuti seda katvate setendte kogupaksuse suurenemine P-Eestist lõuna ja kagu suunas ning aluspõhja kivimite ida-lääne-suunalised avamusjooned annavad tunnistust maakoore hilisematest liikumistest, samuti nendega kaasnenud kulutusprotessidest.) Aluskorra kivimid ei paljandu Eesti. Kõige lähem koht Suursaarel ja Suur-Tütarsaarel (vee all ka Neugrundi kaatris). Väiksemad aluskorra kõrgendid on nt Uljaste kuplistik, Kärdla astrobleem.. Pealiskord – settekivimite kompleks, mis katab aluskorra moondunud, kurdunud ja murrangutest lõhestunud kivimeid. Pealiskorra kivimid on samuti nõrgalt kallutatud monoklinaalse- või peaaegu rõhtlasuvusega. Vendi ladestu – vanim pealiskorra ladestu, mis kuhjus aguaegkonna lõpus u
EESTI AJALUGU Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid Antud teema eeldab, et Õpilased teavad, missugused sündmused viisid Eesti ala ühe või teise riigi koosseisu ning milliseid muutusi Võimude vahetumine endaga kaasa tõi. Eksamil ei eeldata selle teema juures üksik- asjalist sõdade käigu tundmist. Eksaminand peab tundma administratiivse jaotuse muutumist, kirjeldatavate sündmuste/protsesside ajaloolist tausta, oskama analüüsida kaardil leiduvat teavet, tundma erinevate ajaloo- perioodide tähtsamaid sündmusi, orienteeruma ajas - oskama paigutada Eesti ajaloo ja kultuuri tähtsamaid
Mis on Riigikogu ülesanded? · Võtab vastu seadusi ja otsuseid · Otsustab rahvahääletuse korraldamise · Valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79 · Ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121 · Annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks · Võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande · Nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja · Nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed · Nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed · Otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise · Esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole
Eesti Kliima REFERAAT Tartu Katoliku Kool 9. klass TARTU 2009 ISELOOMUSTUS Eesti Vabariik asub Euroopa põhjaosas Läänemere idarannikul. Balti riikidest on Eesti põhjapoolseim ja pindalalt väikseim. Soome laht ja Liivi laht ehk Riia laht ümbritsevad Eesti territooriumi kolmest küljest: läänest, põhjast ja edelast.Eesti moodustab ulatusliku, kuid looduslikult raskesti piiritletava poolsaare Soome lahe ja Riia lahe vahel. Eesti kliima on üleminekuline parasvöötmeline kliima, mis on tugevalt mõjutatud Läänemerest ja Eesti geograafilisest asendist. Eestist on päikesest natuke kaugemal kui
Nad elatasid jahist ja kalapüügist, koduloomadest tundsid koera, elasid püstkodades. Neid kutsuti Kunda rahvaks, sest enne Sindist leitiasulakoht Kunda lähedal põhjarannikul. Umbes 7000 aasta eest algas noorem kiviaeg mil hakati kasutama keraamikat, ehitama maju ja külvama kaera, hiljem kangast kuduma. 500 aastat e. Kr algas rauaaeg. Rauda sulatati soomaagist. Enne seda valitsenud pronksiaja tooteid saadi vahetuskaubana, kuna pronksi metalle Eestis ei leidu. Sel ajal kujunes välja eesti rahvas ühise keele, usu ja kometega, mida esmakordselt mainis rooma ajaloolane Taeitus 98. aastal. Arenes karjakasvatus. Põllul kasvatati kaera, otra, nisu ja rukist. Pärast Lääne-Rooma riigi langemist 476. aastal suurenes Skandinaaviast pärit viikingite rändamine, sõdimine ja kauplemine. Peale Euroopa ja Venemaa jõudsid nad aastal 1000 isegi Ameerikasse. Viikingite retkedel sattus Eestisse raudrelvi, kuld ja hõbemünte ja ehteid. Selle aja lõppedes ründas Eestit Kiievi vürst
Eesti riigilipp. Riigilipp on riigi ja rahva sümbol, lippu peetakse pühaks ja tema rüvetamise eest karistatakse seadusega. Eesti riigilipp, mis on ühtlasi ka rahvuslipuks, on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ·ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. ·Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11, lipu normaalsuurus on 105x165 sentimeetrit. Eesti lipu ajalugu. ·Eestluse võimutähisena heiskasid Tallinna koolipoisid sinimust valge lipu Toompea lossi Pika Hermanni torni 12.detsembril 1918. aastal, samal aastal kui kuulutati välja Eesti riik .
Eesti Kunstnikud Kristjan Raud Kristjan Raud (22.oktoober 1865 19. mai 1943) oli eesti kunstnik. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta illustreeris rahvuseepost "kalevipoeg". Kristjan Raua nimeline kunstipreemia on Eesti vanim ja auväärseim kunstipreemia, mida antakse välja alates 1973. aastast Eesti kunstnike Liidu ja Tallinna linnavalitsuse poolt. Kristjan Raud Jüri Arrak Jüri Arrak sündis 24. oktoobril 1936 Tallinnas.Eesti maalikunstnik, graafik ning metalli-ja filmikunstnik. Tema jutustav maailm on paradoksaalne, maalist maali kordub masktegelaskuju, mis kontekstist sõltuvalt saab uue tähenduse. Jüri Arrak Evald Okas Evald Okas on sündinud 28.novembril 1915 Tallinnas. Ta on tänaseni tegev eesti kunstnik, keda on
ning mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest.Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venamaal.Erinevalt naftast on põlevkivi jaotunud ühtlaselt.Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Sinisavi on Eesti maapõues paiknev sinakasrohelise värvusega savikiht.Tekkelt on sinisavi mereline. Savikihi paksus on küllaltki ühtlaselt 60...70 meetrit. Sinisavi paljandub Eestis vaid kitsa ribana Balti klindi ning Soome lahe vahel nii siis on sinisavi maavarana kaevandamine võimalik vaid Põhja-Eestis. Sinisavi kasutatakse peamiselt tsemendi ja telliste tootmiseks.Sinisavi on üks Eesti geoloogilisi "imesid", mida Eestit
AS Võhu Vein Liivimaa ja Eesti mõisates hakati tõsiselt veini tootmisega tegelema XIX sajandi teisel poolel. Võhu veinitehas on ehitatud 1967. aastal Lääne Virumaal, Võhu külas ning tänase päevani toodetakse siin peamiselt magusaid ja poolmagusaid veine. Traditsiooniliselt kasutatakse looduslikku ja eeskätt kodumaist toorainet: punast ja musta sõstart, jõhvikaid, õunu, tikreid. 2006. aasta sündmuseks kujunes veinitehase Võhu Vein 100% aktsiate omandamine AS Haljas poolt. See toimus 31. oktoobril
EESTI KUNST Esimene avalik kunstinäitus peeti Tallinnas juba 1798. aastal, kuid esimesed eesti soost kunstnikud läksid Peterburi Kunstide Akadeemiasse õppima alles 19. sajandi keskel. Kuigi siinne kunstielu oli juba sajandi alguses väga elav, jäid selle loojateks ja tarbijateks kuni 20. sajandi alguseni siiski baltisakslased. Tuntumad kunstikogud olid von Liphartidel Raadi mõisas ja von Stackelbergidel Vääna mõisas. Kuigi perekonnad viisid lõviosa kunstist kaasa Saksamaale, on osa nende kollektsioonist tänaseni säilinud Eesti Kunstimuuseumi kogudes. Põhiliselt 19
Eesti kunstiajaloo kordamisküsimused 1. Millised on Eesti gootika tunnused? Mille poolest erinevad Saaremaa kirikud mandri omadest? Näited Saaremaa ehituskunst on natuke rafineeritum, kui mujal, sest Saaremaa dolomiit on paremini töödeldav. Vaimad kirkud on saaremaal Pöides, mis on romaani stillis gooti kaartega. Paksud seinad. Kirikul ka kaitsev ülesanne. Pöide kirikus on väiksed aknad, kitsad uksed. Valjala kirik - Rohkem gooti tunnuseid. Muhu kirik. Eesti gooti sakraalarhitektuur on tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne -Euroopa omast
Eesti vabariik Riko Kaspar Madisson Viimsi Keskkool 6A Sisukord 3. Vabadussõda (1918-1920) 5. Saksa okupatsioon (1941-1944) 6. Nõukogude võim pärast Teist maailmasõda (19441953) 7. Suund iseseisvumisele 8. Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamine 9. Kasutatud materjal Vabadussõda (19181920) 2 Eesti Vabadussõda algas 28. novembril, mil Punaarmee ründas Narvat, mis eestlaste poolt ümberpiiramisohu tõttu kaks päeva hiljem maha jäeti. Seejärel tungisid Punaarmee üksused nii Narva kui ka Pihkva poolt laial rindel Eestisse. Et Eesti Ajutine Valitsus oli vaevalt
MÕISTED- Eesti Vabadussõda-iseseisvuse kaitseks ja kindlustuseks peetud sõda Venemaa ja Eesti vahel. Landeswehri sõda-relfakonflikt Rahvaväe ja landerveerlaste vahel. Tartu rahu- Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud rahuleping (2.veebr.1920) Riigikogu- ühekojaline EV parlament. Riigivanem-valitsuse juht, kes täitis ka riigipea ülesandeid demokraatlikud õigused ja vabadused. Vapsid-Vabadussõja Veteranide Liit, mis sekkuskriisiaastail poliitikasse,nõudes põhiseaduse muutmist. Vaikiv ajastu-Pätsi autoritaarne diktatuur 1934-1940. Tsensuur-range kontroll ajakirjanduse üle. President-riigipea.
Kunda kultuur- kõik eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn. Kundak. On levinud kõigi Läänemere idaranniku maades. Kundak. elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli võimalik kala püüda ja küttida vee äärde tulnud loomi. Veekogud pakkusid paremaid liiklemisvõimalusi kui tihedad metsad. Elati arvatavasti ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades.Talb-väiksemad kivikirved, mida varretati vahel isegi eriliste sarvedest kirve peade abil. Jämeda sarveisa ühte otsa õõnestati auk, mille sisse käis talvapära, teise otsa puuriti silm varre jaox. Muinasaeg-ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni. Animism-uskumus, mis käsitleb kogu meid ümbritsevat elus ja eluta loodust ning nende hingestamist. Kivikirstkalmed-maapealsed kalmeehitused. Kalme konstruktsioonix olid suurematest kividest ring ja selle keskel laotatud põhja-lõuna suunaline kirst, kuhu sängitati surnu. Malev-maakonnas moodustatud rühmitu...
Eesti rahvarõivad Naiste rahvarõivaste peaosad olid valge linane särk (selle peal kanti kohati käiseid), seelik ja enamasti villasest riidest lühike jakk kampsun või varrukateta liistik. Peakatteks oli abielunaistel kohustuslik tanu. Meeste rahvarõivaste peaosad olid valge linane särk, püksid ja vest. Peakatteks oli kaapkübar, suvel ka murumüts või silmkoes topsmüts ja talvel nahkne talvemüts. Saaremaal eriti murumüts. Oluline ese oli vöö, mis meestel kinnitas ülerõivaid, naistel hoidis ülal seelikut. Tütarlapsed pidid vööd kandma juba lapseeas, et nad kasvaksid peenepihalised. Jalatsiteks olid pastlad ja kingad mõne määral ka säärsaapad, tööl puukoorest viisud. Tingimata pidid abielunaised kandma tanu ja põlle. Rõivastust täiendasid ehted milleks olid sõled preesid, hõbekeed ja helmed. Tavaliselt olid need tehtud pronksist (eriti sõled). Rahvariideid kanti kui mindi kirikusse peole, kiigele või pulmapeole...
monarhism, natsionalism) leiavad, et mida vähem seda parem ning vasakpoolsed, et riik peab sekkuma nii palju kui võimalik. Vasakpoolsuse (mille alla kuuluvad anarhism, sotsialism, sotsiaaldemokraatia ja kommunism) pooldajad aktsepteerivad valitsuse sekkumist majandusse kui sobivat ja tarvilikku abinõu rikkuse õiglasemaks jaotamiseks. Sotsiaalliberalism toob sisse ka uue vabaduse mõõtme, milleks on sotsiaalne vabadus. Eesti Reformierakond. Eesti Reformierakonna eesmärgiks on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine inimese vaba loomevõime rakendamise teel. Reformierakond viib Eestis ellu Euroopa liberaalse demokraatia veendumusi ja traditsioone ning soovib anda oma panuse liberaaldemokraatlikku liikumisse kogu maailmas. Nende taotlus on ühendada Eesti elanikke nende püüdlustes parandada oma elujärge ning luua majandusarengu kaudu alus jõukale ja stabiilselt toimivale ühiskonnale
kultuuride varased, vähemtootlikud sordid. Mais Eestis ei küpse. Sademete hulk on taimekasvuks harilikult piisav. Eestis ületab sademete hulk (550-750 mm) aurumise ligi pooleteisekordselt. Sageli esineb liiga vihmaseid suvesid, mil paljud madalamad maad kannatavad liigniiskuse all ning saagikus väheneb. Sademeterikas hilissuvi takistab saagi koristamist, mõnel aastal osa saaki isegi hävib. Seega sõltub saagikus olulisel määral ilmastikuoludest. Agrokliima erinevused Eesti eri piirkondade vahel on võrdlemisi väikesed. Põud on ohtlikum saartel, kus sademeid on üldse vähem ja ka mullad on õhukesed ja põuakartlikud. Soojahulk on suurim Lõuna-Pärnumaal ja Kagu-Eestis, väiksem aga Pandiveres, Alutagusel, Viru lavamaal. ...mullad Mulla viljakus sõltub selle huumuse ja saviosakeste sisaldusest, huumushorisondi tüsedusest ning veereziimist. Viljakad mullad on huumusrikkad, keskmiselt savikad, tüseda huumushorisondi ja parasniiske veereziimiga.
Vaikiv ajastu- autoritaarne eesti omab iseloomulikke jooni, nagu keelustati poliitilised koosolekud meeleavaldused, ainupartei, ajakirjandus allutati. Rahvusvaheline olukord teravnes. Hitler ja Stalin tugevnesid, ilmnes Rahvasteliidu ja demokraatlike riikide suutmatus lahendada rahvusvahelisi probleeme. Sellistes tingimustes ei olnud Eesti püüded kindlustud ja jäi isoleerituks. Põllumajandus- aitas riiki igati kaasa, põllumajanduses tõusis juhtkohale loomakasvatus. Tööstus- hiigeltehased asendati uute ettevõtetega ja tervete uute tööstusharudega, mis leidsid oma toodangule uue turu. Eestis oli Saksa okupatsioon alla aasta. Saksa väed vallutasid eesti 1918.a , kuna käimas oli 1, maailmasõda, Saksam. Sõdis nõukogude Venem. 1918.a 28.nov algas
-Iseseisvuse mõte- Jaan Tõnisson aug.1917. 15nov 1917 tulid Toompeale kokku maanõukogu saadikud. Otsustati Eesti tulevase riikorra määrab Eesti Asustav Kogu. Kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Eesti Maanõukogu. Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused. Maanõukogu muutub kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eestis. Enamlased ajasid uue nõukogu laiali, volitus läks üle vanemate nõukogule. Lääne-Euroopasse saadeti delegatsioon, et luua sidemed suurriikide diplomaatidega. Sakslased alustasid pealetungi ida rindel. venelased hakkasid taganema. Tekkinud võimuvaakumit kasutasid ära Eesti poliitikud.
Eesti luhad Marii Leemet 10c Üldiseloomustus Kliimavööde: parasvööde Loodusvöönd: segamets Manner: Euraasia Eestis katavad luhad 12 500 hektarit maad (1996. aasta seisuga) praeguseks on see arv arvatavasti kahanenud. Luhtadest üldiselt, on tekkinud inimtegevuse tagajärjel, peamiselt niideti niit loomadele karjamaaks. Peamiselt asuvad niidud jõe üleujutavatel kallastel. Tuntuimad luhaniidud asuvad Soomaal, Matsalus, Alam-Pedja ja Kasari jõe ääres, randade ja järvede äärtes. Taimestik suhteliselt liigivaene, ainult rohurinne liigirikas. Loomastik on liigirikas lindude poolest. Abiootilised e. eluta tegurid Valgus Valgus jaotub kolmeks vahemikuks oma lainepikkustelt: ultraviolettkiirgus, nähtav valgus ja infrapunakiirgus e. soojuskiirgus. Nähtaval valgusel on tähtis osa roheliste taimede elutegevuses, fotosüntees. Luhaniidud on suhteliselt lagedad puudest ja see tõttu saab rohurinne palju valgust. Enamus...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
