Saue Gümnaasium Eestlaste valikud II maailmasõjas Nimi:Rene Ott 2008 Eesti vabariik oli Teises maailmasõjas erapooletu, kuid sellegipoolest peeti Eesti pinnal lahinguid ning Eesti poisid võitlesid võõras armees. Eestlastel oli Teises maailmasõjas võimalik võidelda kolme armee eest. Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Punaarmeesse sundmobiliseerit sellel ajal põhiliselt inimesi, sest väga vähesed tahtsid vabatahtlikult liituda Punaarmeega. 1941. aastal moodustatud hävituspataljone täiendati tihtipeale sunniviisiliselt värvatud tööliste või kutsealustega. Punaarmees osalesid ka 22. territoriaalse laskurkorpuse ridadesse kuulunud eestlased. See moodustati Eesti Vabariigi sõjaväe baasil ja koosenes Eesti ohvitseridest ja ajateenijatest. 1941. aasta suve keskpaigaks oli kropuses juba ligikaudu 29000 meest koos Nõukogude Liidust mobiliseeritutega. Eestlasi ...
polnud puhas. Palju oli reetureid, kes olid nõrga iseloomuga ning lasid ennast ilma mingisuguste takistusteta ristiusutada. Olles ristiusustatud, siis läksid baltisakslaste poolt ristiusustatud eestlased ka vastaste poole peale ning sõdisid omade paganate vastu. Sõdimise käigus kutsusid nad ka miteid teisi eestlasi ristiusku ning see vähendas tohutult eestlasete kokkukuuluvust ning võimalust vabadus koju jätta. Eestalsed oleksid pidanud mõtlema soovile oma vabadus säilitada. Eestalsed oleksid pidanud mõtlema vabadusele,aga kuna see puudus oli võit võimatu. Kas siis eestlastel oleks olnud võimalust muistne vabadusvõitlus võita? Mina leian et see oleks olnud võimatu. Eestlased olid arvulises vähemuses, nende oskused kasutada relvi olid minimaalsed. Suhted naabritega oleksid võinud olemas olla ning eestlastel oleks võinud olla ühtekuuluvustunne, siis oleks võibolla eestlaste vastupanu ordurüütlitele suurem, kuid leian, et võitu see poleks taganud.
Inimesed on liiga valivad ja uhkust täis ning seetõttu ongi paljudel raske uut tööd leida. Ma saan täiesti aru sellest,et palk on oluline tänapäeva ühiskonnas,kus kõik aina kallineb, aga samas, see palk mille sa koristamisegagi saad on parem kui mitte midagi. Õpetaja, Te tõite meile ühe väga hea näite soomlaste,eestlaste ja poolakate kohta. Soomlased saavad mitu korda suuremat palka koristamise eest,kui eestalsed saavad, poolakad aga mitu korda väiksemat. Eeslased minevat Soome koristajateks palga tõttu ja poolakad tulevat siia. On nii eestlastel,kui ka poolakatel niiöelda mured lahendatud, aga kuhu lähevad soomlased? Eestisse nad tulla ei saa,kuna siin on veel madalamad palgad,kui Soomes ja Poola pole neil ammugi mõtet minna,seega need soomlased,kellel pole praegu tööd,jäävadki tööta?
loobus troonist ja võim läks Ajutise Valitsuse kätte. Eestis sai revolutsiooni sõlmpunktiks Tallinn , kuna siin elas kõige rohkem vene töölisi. Venemaa reageeris rahutusele kiiresti ja see suruti maha ning Eestis määrati kubermangukomissaariks Poska. Venemaa pidi lahendama nüüd oma siseriiklikke probleeme. Revolutsioon ja Venemaa osalemine I maailmsõjas, mille tulemusena Venemaa ei võitnud sellest sõjast midagi, vaid kurnas teda, nõrgestas Venemaad ja eestalsed kasutasid seda olukorda ära ning taotlesid autonoomiat. Nad ootasid õiget hetke, et läbi viia reforme ja uusi seadusi , kasutades selleks isiklikke sidemeid kõrgemal tasandil. Eestlased korraldasid demonstratsiooni Petrogradis, kus punalipu kõrval kanti Eesti lippu sini- must-valget.i. Eestlased võtsid riski, sest nad ei teadnud kuidas Venemaa sellele reageerib, kuid nad ei lasknud ennast sellest häirida. Venemaa pidi kinnitama eesti autonoomsust. Eestile
Kas eestlased olid 13. sajandil jõudnud Euroopasse? Ma arvan,et vastus sellele küsimusele on pigem ei. Mitte eestalsed ei jõudnud Euroopani,vaid Euroopa jõudis Eestini. Sellele annab ka kinnitust ristiusustamine Eestis ja fakt on,et enamik eestlasi ei tahtnud ristitud saada vabatahtlikult,vaid see suruti teise rahvuse poolt neile peale,siinkohal siis sakslaste poolt. Eesti ei pöördunud Euroopa poole palvega,et me soovime oma maausust (Taara usk) loobuda,vaid seda soovis võõrrahvas. Kui eestlased ei oleks ristitud saadud oleks asjalood tänapäeval võinud olla hoopis teised
eestalsed on võimelised säilitama oma kultuuri ja identiteeti. Keelte segunemine on aga paratamatus seesuguse väikese rahva puhul. Globaliseerumise tagajärjel on maailmas liikumisvabadus suur , seega igasugune migratsioon soodustab erinevate keelte kasutamist ja põimumist. Keele põhjal aga jagame inimesed omadeks ja võõrasteks Kaasaegses maailmas segunevad keeled jõudasti, kuid vaatamata eri maade survele on eestalsed suutnud alal hoida oma emakeelt. Eesti keelt kõneleb maailmas vaevalt miljon inimest , aga see ongi väikese rahva eripära, eesti keel on maailmas haruldus. Kui kuuled välismaal kedagi seda kõnelemas , tunned äratundmisrõõmu sa võtad selle inimese omaks. Seevastu eesti keele keerulisus ei võimalda enamikul muulastel seda selgeks õppida, see tähendab, et me ei suuda neid omaks võtta. Keelebarjäär kaitseb meid varjatult. Sellise arutelu põhjal võib öelda, et ainus tegur, mis
aastal 1928 Estionia teatri laval. Peale selle hakati lavastama ballette. Muusikud aga võisid olla väga õnnelikud , sest selle ajavahemikul ehitati Tallinnasse suur laululava ja lauluväljak ja nad jätkasid üldlaulupidude korraldamist. Sellel tuntud lauluvala aga tolajal esitati õhtuti vabaõhuetendusi , mis võis olla väga huvitav ja kaasahaarav. Eriti hoogu said, uue laululava ehitamisega, sisse aga koorid. Alates 1924 . a hakkasid eestalsed Eesti lippu all osa võtma olümpiamängudelt , mis on ka kindlasti meie jaoks tähtis. Peale selle võitis aastal 1936 Kristjan Palusalu Berliini olümpiamängudel maadlemises kuldmedali. Tol ajal aga juba tegutses Eesti Vabariigis üle 200 spordiseltsi ja-ringi. Kindlasti on veel palju muidu sündmusi , mis võiks kajastada ka prargusel ajal , kuid võiks öelda ,et need on sohkem tähelepanuväärsemad saavutused Eesti kuluurielus .
energiat. Kuigi Dima oli Eesti publiku ees juba kolmandat korda, olid kõik tema tulihingelised fännitarid kohal. Imelikul kombel ei koosnegi Bilani fännklubi vaid teismeeas tüdrukutest. Kohal olid kahekümnendates neidudest kuni väärikas eas daamideni. Ning kõigiö neil olid kaasas suured lillekimbud, mille igaüks viis peale talle meeldinud laulu lavale. Kui esimesel kontserdil eestis olid publikuks peamiselt vene rahvusest inimesed, siis nüüd on ka eestalsed Bilani enda jaoks avastanud ning võib öelda, et publikus olid pooled eestlased, pooled venelased. Kontserdi kava oli hästi ülesehitatud. Kogu kontsert oli meeleolukas ning kaasahaarav. Mulle meeldis, et Dima suhtles publikuga palju, see tekitas hea tunde. Hea oli kuulda, et Dima ei ole jäänud vanadele loorberitele puhkama vaid on teinud ka mitmeid uusi laule. Eriti üllatav oli kuulda hispaania keelset laulu.Kuid siiski ei puudunud ka vanad head tuntud laulud nagu ,,Nevozmozhnoe
Eestlasi mobliseeriti punaarmeesse sellepärast, et Eesti mehed ei tahtnud vabatahtlikult kommunistliku ideloogia eest sõdida. Osa eestlasi põgenesid Läände, lootes leida pääsu sõjategevuse ja kommunistide eest. Kümneid tuhandeid eestlasi lahkus välismaale. Põgeneti peamiselt Rootsi ja Saksamaale, lootes sealt pärast sõja lõppu tagasi Eestisse pöörduda. Minu arvates enamikel Eestlasetel polnud valikut kelle poolel sõdida. Sest Eestalsed olid sunnitus minema punaarmeesse ja hiljem ka sundmobliseeriti Eestlasi saksa armeesse. Et pääseda Saksa mobilisatsioonist õnnestus osadel Eestalsetel põgeneda Soome.
Eesti merekultuur ja selle tulevik Üks eredamaid mälestusi mu lapsepõlvest on mu vanaisast, kes mulle laulab, kuidas heeringas merel laeva põhja augu sõi ning sellega uue uhke laeva põhja tõi. Tuleb välja, et see polnud mitte mingi tühine laul, sest siin ma nüüd olen – mereakadeemias, üleüldse on meri mulle alati lähedane olnud. Tundub, et nii on ka meie kodumaa, Eestiga. Ligikaudu kaks kolmandikku meie riigipiirist on merepiir, lisaks sellele veel 3794 kilomeetrit rannajoont, selle hulgas 2222 saart ja laidu. Pole ime, et meie igapäevaelu ja kogu kultuur on tihedalt põimitud merega – nii on see olnud aastatuhandeid, nii on see praegu ja ma ei näe, et see ka tulevikus teisiti võiks olla. Hetkeseisuga paistab, et kõik merega seonduv on justkui väga ’in’ ning merd ei võeta enam, kui lihtsalt töökohta. Sellega seoses triivib uudishimu tuultes mere poole ka see osa rahvast, keda varem sina niivõrd võib-olla tõmmanud ei ole...
Ja kestis 21 aastat. Vedas seda sõda Vene tsaar Peeter 1 – rääkis Andrei – ma tean sõdadest kõike! Alguses Venemaa kaotas Narva all, aga pärast võitis Poltaava all. - Eesti talupoegade peredes varem oli lapsi palju, aga maad – vähe – jätkas Kristjan. Vaat eest talupojad läksidki Venamaale. Siberisse, kaukaasiasse, Krimmi, Volga äärde. Seal oli palju vaba maad ja ta oli väga viljakas. Maad anti tasuta või väikese hinna eest. Pljud eestalsed isegi läksid lutherlusest õigeusku üle. Eriti palju talupoegi sõitis ära, kui eestis kaotati pärisorjust, kui oli ikaldus ja nälg., kui anti passid ja talupojad said perekonnanime. Palju rahvast sõitis ära 19 saj keskpaigas - Aga kuidas see kõik puutub vana-vanaisasse? Kas sa arvad, te ta oli talupoeg, kes sõitis Venemaale. - Seda me paraku ei tea. Võib-olla. Aga mis sa arvad, et ainult talupojad sõitid venemaale?
valitseb. Luuleread tunduvad nii rahulikud ja pehmed. See kõik ei ole igavene. Suvi lõppeb ning tuleb sügis ning lõpuks talv. Ka see on üks märkimist väärt luuletus, oma suurepärase suvise sisuga. ,,Kõik on kokku unenägu´´, luulekogumik, kust valisin kolmanda luuletuse ,,Tõsta lipp´´, mis tekitab uhkust Eestimaa üle. Meie maa on kannatanud palju, okupeeritud nii sakslaste kui ka venelaste poolt. Vaatamata kõigele sellele, ei andnud eestalsed alla säilitamaks oma riik ja rahvas. Kogu vaev ja valatud veri oli seda kõik väärt Eesti Vabariik. Selle kõige üle peame olema äärmiselt uhked, peame oma maad hoidma ning austama. See luuletus on just kõige selle kohta. Olgem uhked ning hoidkem kõrgel Eesti oma trikoloor. Nii nagu ma ennist mainisin, kirjutas Gustav Suits mitmeid luuletusi, mis kõik omavad omamoodi olulisi mõtteid ja sõnumeid, mida lugejale edasi anda. Tema luuletusi võib võrralda
,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" 3. Millal ilmus eepos ,,Kalevipoeg" ja milles seisned selle tähtsus? Ilmus 1857 1861, seitsmes andis. Ühiskondlikult äratav mõju... 4. Nimeta Koidula eluaastad. 1843 - 1886 5. Mida tead Koidula loomingust? 6. Millal tegutses rühmitus Noor-Eesti, mis oli rühmituse juhtlause ja kes selle sõnastas? Kasvas välja 1903. Juhtlause: ,,Enam kulturi! Enam europalist kulturi! Olgem eestalsed, aga saagem ka eurooplasteks!" Sõnastas G. Suits. 7. Keda nimetasid nooreestlased haridusmetslaseks? Haridusmetsalne on haritlane, kes on küll saanud formaalse hariduse, kuid kellel puuduvad kultuurihuvid, ning kelle jaoks on haridus vaid mõnusa elu saavutamiseks ja karjääri tegemise abinõu. 8. Noor-Eesti teened? · Vormi rõhutamine. · Asjatundlik kirjanduskriitika. · Kaasaegse väliskirjanduse tutvustamine eesti lugejale. · Raamatukujunduse tähtsustamine
lemvim- krgem vim; tavaliselt peetakse silmas vrast lemvimu, st olukorda, kus riigi krgeimaks valitsejaks on mne teise maa kuningas, keiser vi diktaator. okupatsioon- maa osaline vi tielik hivamine vrriigi relvajudude poolt. iseseisvus ehk suvernsus- riigi sltumatus teistest riikidest nii sise- kui ka vlispoliitikas. muinaseesti ei olnud riik. enne rtlite saabumist olid eestalsed vimelised suurteks histdeks, seda nitavad suured linnavallid. klad olid hinenud kihelkondadeks, mida juhtisid vanemad. kihelkondi oli umbes 40 ja need olid seotud kmneks maakonnaks, mida juhtisid samuti vanemad. le-eestiline histunne-ti kokku vanemad ja peeti hiseid koosolekuid ja nupidamisi. vabadussja ajal histunne suurenes- ks sda ja ks hing. vabadussda lppes eestalste kaotusega. vga oluline oli prisorjuse kaotamine 19. sajandi esimesel poolel. sellele lisandus hoogne seltsiliikumine.
Uue ristisõdijate sissetungi käigus toimus Eesti lõplik alistamine 1227. aastal, tapeti nii mehi, kui lapsi. 1227. aastat loetakse vabadusvõitluse sümboolseks lõpuks, kuigi sõda jätkus veel aastakümmneid. Arvan, et eestlaste põhiliseks kaotuse põhjuseks oli nt maakondade halb koostöö riikluse puudumise tõttu. See tuleb välja sellest, et eestlased alistati maakondade kaupa. Teiseks suureks põhjuseks on ilmselt see, et eestalsed pidid võitlema mitmete maadega korraga ning vaenlaste armeed said koguaeg täiendust. Vaendlastel oli parem relvastus ning neil oli rohkem liitlasti, sest Eesti polnud veel riik, ning selllel ajal kasutati ära eesti maakondade omavahelisi tülisid. Neil ei olnud nt kindlaid liitlasi, sest liit venemaaga vedas neid alt. Sõja kaotusega kaasnesid ka omad tagajärjed eestlased jäid sajanditeks võõra võimu alla. Nad muutusid alamkihiks oma enese maal.
ikkagi alla, siis oleks võinud abi küsida ka Rootsilt. Siis oleks juurde tulnud veel paar tuhat meest ja oleks tõenäolisem, et nad oleksid suutnud nad alistada. Sakslasi toetas katolik kirik, mis oli sellel ajal Lääne-Euroopa tähtsaim poliitiline võim. Kuulutati välja ristisõda, mille näiliseks eesmärgiks oli paganlike maade ristimine ja pattude andeksandmine, kuid tegelikult soovis Saksamaa suurendada oma valdusi Läänemere ääres ja nii ka Eesti arvelt. Samas, kui eestalsed oleks suutnud oma uskumustest loobuda ja ammu ennast ristida lasknud, oleks see kõik olemata. Kuna Mõõgavendade ordu loodi eesmärgiga alistada paganlikke liivlasi ja latgaleid. 1208. alustasid nad omal initsatiivil koos latgalidega ristisõda. 1208. tungisid latgalide soost kristlased Sakalasse. Nad tapsid kõik, kelle vaid leidsid ja kolmsada Sakala maakonna parematest meestest ja vanemaist. Sakala maakond poleks nii palju kahju saanud, kui 1212.
ikkagi alla, siis oleks võinud abi küsida ka Rootsilt. Siis oleks juurde tulnud veel paar tuhat meest ja oleks tõenäolisem, et nad oleksid suutnud nad alistada. Sakslasi toetas katolik kirik, mis oli sellel ajal Lääne-Euroopa tähtsaim poliitiline võim. Kuulutati välja ristisõda, mille näiliseks eesmärgiks oli paganlike maade ristimine ja pattude andeksandmine, kuid tegelikult soovis Saksamaa suurendada oma valdusi Läänemere ääres ja nii ka Eesti arvelt. Samas, kui eestalsed oleks suutnud oma uskumustest loobuda ja ammu ennast ristida lasknud, oleks see kõik olemata. Kuna Mõõgavendade ordu loodi eesmärgiga alistada paganlikke liivlasi ja latgaleid. 1208. alustasid nad omal initsatiivil koos latgalidega ristisõda. 1208. tungisid latgalide soost kristlased Sakalasse. Nad tapsid kõik, kelle vaid leidsid ja kolmsada Sakala maakonna parematest meestest ja vanemaist. Sakala maakond poleks nii palju kahju saanud, kui 1212.
See annab ka motivatsiooni tulevastele sportlastele, kes alustavad oma karjääri. Noortel on just eeskujuks need inimesed, kes on maailmas tuntud sportlased ning heade tulemustega. Niisiis, Eesti on väike koht maailmapildis, kuid meie sportlased on väga suurel kohal maailmas ning nad on saavutanud selle kõik ise ja on ka selle eest tunnustatud. Tänu nendele, kes viitsivad ja tahavad, millegagi tegeleda ning Eestit esindada ja tuua meile kuulsust, on kogunenud paljud eestalsed teleka(baar, pubi, kusiganes) ette vaatama meie saavutusi LIVEst. Meie kuulsused on küll tähelepanuväärsed, kuid meie üritused annavad eestlastele rohkem üldsustunnet. Mina tooks välja väga suurepärase ning minu arvates suurima spordiürituse Eestis SEB mai/sügis jooks. See toob kokku nii Eesti rahva kui välismaalt peresi, kes on vaimustuses, et meil selline asi üldse olemas on. Mina käin seal tavaliselt koos oma perega
kogum. Mõnes linnas on see suurem, mõnes jällegi väiksem. Tallinnas pole skulptuure väga palju ja linnapildist tuleb neid terava silmaga otsida. Keerulise ajalooga Eestis on üldine arhitektuur ja linnade tervikpilt väga mitmekesine. Mõjutusi on vene, saksa, rootsi ja ka mitme teise kultuuri poolt. Sõdaderohke ja rahutu minevikuga Eestis on väga populaared mälestusmärgid sõduritele, väejuhtidele, riigijuhtidele ja võõrvõimude esidajatele. Siiski on eestalsed suutnud hoida oma isamaalisust ja püstitanud skulptuure just eestlastele omastel teemadel. Väga palju kohtab näiteks Kalevipoega, Lindat ja teisi meile kirjandusest tuntud tegelasi. Tallinnas pole palju skulptuure mis kohe silma paistaksid. Enamik neist on paigutatud parkidesse ja ehitiste kaunistamisel skulptuuride kasutamine levinud ei ole. Tõesti, vanalinnas on mitu tuntud skulptuuri ja reljeefi majade küljes, kuid väljaspool vanalinna nendetaolisi näha ei ole.
5.) Saarlaste roll muistses vabadussõjas - 1208. a jõudsid ristisõdijate retked Eestisse (tabasid peamiselt Sakala ja Ugandi piirkonda). Kaitseti end vapralt, korraldati vasturetki. Eestlaste eneseusku suurendas kindlasti kõvastu 1210.a võiduga lõppenud Ümera lahing. Vahepeal olid nii eestalsed kui ristisõdijad kurnatud ning kui puhkes ka katk sõlmiti vaherahu kolmeks aastaks. 1215.a sõda jätkus , eestlaste korraldatud nelja maakonna ühine sõjaretk Riia vastu nurjus. Venelaste ,saarlaste , harjulaste ja sakslaste ühisvägi jõudis Otepää linnuse alla. Pärast 20 päeva piiramist pidid ugalased ja sakslased alla andma ja sakslased kohustusid kogu Eestist lahkuma. Eestlased üritasid suurt võitu edasi arendada, pidid koguni Riiat ründama minema
Sellest võtsid osa nii sakalased, ugandilased, läänlased kui ka saarlased. Siiski polnud sõjaline organiseeritus ja relvastus piisav kristlaste hävitamiseks. Turaida linnust piiranud malev purustati ja saarlaste laevastik pidi taganema merele ilmunud kogede ees. (wiki) 1215 aasta suvel tegid sakslased laastavaid rüüsteretki Ugandisse, olukord lootusetu ja abi polnud näha kuskilt 21. sept. 1917 Madisepäeva lahing, kohtusid saklaste vägi ja suur eestlaste vägi Sakala maakonna, eestalsed said lüüa, kuigi neid oli 2 korda rohkem, eestlaste kõige suurem kaotusUgandi ja Sakala langesid, langes Lembitu(eestlaste vanem, varane kangelane), saklaste poolt langes truu vanem Kaupo(toetas saklasi ja oli külastanud Roomat) 1219.a. rahvas ristiti ja taanlased tulid Tallinna lähedalt ja pidasid lahingu, eestlased kaotasid, taanlase laevastik Tallinnas, Valdemar II 1220.a. lõid eestlaed Lihula ligidal/vallutasid eestlasedrootslased löödi minema(eesotsas noore kuninga Johani ja
Näit. Kana kaagutas laudas ja imik istus köögis. Alliteratsioon - kaashäälikuline algriim Näit. Kutsu klähvis kodus kuudis. Antonüümid - vastandsõnad Näit. Kuum – külm Arhaism – vanapärane, nüüdiskeelest kõrvsalejäänud keelend Näit. Isepäinis ilus oli sõit Varssavisse. Assonants – täishäälikuline algriim Näit. Ilves istus oksal. Ballaad - lüroeepiline teos Näit. Tuntud ballaadimeistrid venelane Aleksandr Puškin; eestalsed Jakob Tamm ,,Orjakivi“ ja Marie Under ,,Õnnevarjutus“ Dialoog - kahekõne Näit. Intervjuu, vestlus. Draama – tõsise sisuga näidend Näit. Kuulsad draamakirjanikud venelane Anton Tšehhov; eestlased Eduard Vilde ,, Tabamata ime“ , Anton Hansen Tammsaare ,,Kuningal on külm“,August Kitzberg ,, Tuulte pöörises“ ja Juhan Smuul ,,Lea“. Draamakirjandus - üks kirjanduse põhiliikidest Näit. Tähtsamad dramaatikažanrid on tragöödia, komöödia ja draama.
Rahvaväe ja landesveerlastega. Second level · Kasvas kiiresti üle relvakonfliktiks e. Third level Fourth level Landeswher'i sõjaks Fifth level · 19.23. juunil Võnnu lähedal toimunud lahingutes suutsid eestalsed saklasee tagasi lüüa ja võidsid lahingu. · Saksa väeosad kohustati Lätis lahkuma · Võimule ennistati seaduslik Läti Ajutine Valitsus · 1918. a novembris alates *JOHANN PITKA organiseeris soomusrongide ja autode ehitamist ning Eesti sõjaväe varustamist. · 17. detsembril 1918 määrati ta merejõudude juhatajaks. · 22.aprillil 1919 ühendati mereväekapteniks. Click to edit Master text styles
KORDAMISKÜSIMUSED MEEDIA JA MÕJUTAMINE 1. Meedia mõiste (ÕPIK, TERA) keskkond, kus toimub infoedastus, info avaldamine ja/või massikommunikatsioon 2. Meedia ülesanded ja roll ühiskonnas (TERA) Meedia ülesanded: · Info edastamine · Järelvalve- kes, mida, kus teeb · Ühiskonna osade seostamine · Sotsiaalsete normide ülalhoidmine · Avalikkuse loomine poliitilised otsused, kujundab avalikku arvamust, vahendab seda · Kriitika ja kontroll · Meelelahutus 3. Kes on meedia taga? (ÕPIK) 4. Kvaliteetajakirjanduse roll(TERA) Vahendab tõepärast infot, ei spekuleri; esitab kontrollitud fakte; annab konfliktse olukorra puhul sõna mõlemale osapoolele; austab kirjakeele normi 5. Tabloid ehk kollane ajakirjandus(TERA) Ajakirjandus mis vassib ja valetab; ajab taga kõmu ja sensatsiooni; kodu, pere, eraelu, sport, meelelahutus 6. AJAKIRJANIKE ROLL (TERA) 7. Sõnavaba...
Hiljem aga müüs oma valdused Taani aga Saksa ordule kes pantis need omakorda Liivi ordule. Seega jäid järgi vaid Liivi ordu, Tartu piiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkond. Eestis oli keskajal 9 linna: Tallinn, Tartu, Vana-Pärnu, Haapsalu, Viljandi, Uus-Pärnu, Narva , Rakvere ja Paide. Olulisemaks majandusharuks oli põllumajandus. Eestis valitses samuti kolm seisust nagu ka Euroopas: aadlikud, vaimulikud ja lihtrahvas Valdav osa eesti elanikkonnast olid siiski eestalsed (umbes 90%) Keskaegne Euroopa Ühiskonna areng oli kiireim Vahemere-äärsetes maades. Kõik linnastatumateks aladeks kujunesid Põhja-Itaalia (Lombardia ja Toscana piirkonnad) ja Madalmaad. Tähtsamad kaubateed oli idamaadele. Nii Inglismaal kui Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal tsentraliseeritud monarhia: mõlemas riigis kehtis tugev ja hästi toimib kuningavõim, kusjuures esinduskogud kaitsesid kõigi mõjukamate ühiskonnakihtide huve. Keskaja teisel poolel tekkisid Euroopasse ülikoolid
Olgem eestlased, kuid saagem ka eurooplasteks. Peale taasiseseisvumist oleme meie, eestlased, ikka ja jälle endale rusikaga vastu rinda tagudes end kultuurrahvaks ja Euroopasse kuuluvaks tunnistanud. Kuid ka selline suhtumine on ikka õige!? Kuna meie vanavanemad või vanemad on ise võidelnud eesti vabaduse eest, siis oleks õige eelistada eestlaseks olemist. Olla eestlane tähendab hoopis midagi muud, kui olla eurooplane. Kuna eestlasi on piisavalt vähe ja nende hulk ei ole just piisavalt silmatorkav, siis on uhke olla üks vähestest eestlastest. Olla eurooplane tähendab minu jaoks hoopis midagi muud. Pärast Euroopa Liitu astumist on paljud eestlased soovinud saada eurooplasteks ja on seda ka oma mõtetes. Kuid mina eurooplaseks olemist ei eelista, kuna eestlane olla on uhke ja hää. Eestlastel on juba ammusest ajast teadatuntud loosung, milleks on '' Olgem eestalsed, kuid saagem ka eurooplasteks. '' Milline ...
kes on autor? milliseid allikaid on kasutatud? · Teksti esitlus Mida rõhutab pealkiri, mida foto? · Teksti sisu Eesmärk? Kelle vaatepunkti esindab? Mis on jäänud kirjutamata? Milliseid väiteid ei põhjendatud? Milliseid keelelisi mõjutamisvõtteid kasutatakse? 17. Keelelise mõjutamise vahendid · Kasutatakse eelarvamustel põhinevaid üldistusi: mehed on paremad kokad, eestalsed on töökad, poliitikuid ei saa usaldada · Viidatakse suuremale grupile: enamik eestlasi hindab..., kellegile ei meeldi, kui.... · Kasutatakse hinnangulisi omadussõnu: erakordne, eriline, uskumatu · Toetutakse autoriteedile: Ka Lennart Meri ütles..., Juba Aristoteles märkis... · Kasutatakse sõnu, millel on pos. või neg. lisatähendus: saavutas kolmanda koha- pidi leppima kolmanda kohaga, ettevaatlik-arg
üritas rajada baltisakslaste poolt valitsevat Balti hertsogriiki. Eesti rahvuslasi kiusati taga, rahvusväeosad saadeti laiali, algas hariduse ja avaliku elu saksastamine, majanduspoliitika allutati Saksamaa vajadustele. Saksamaa kokkuvarisemine I maailmasõjas võimaldas taas kokku tulla Eesti Ajutisel Valitsusel, kes alustas saksa okupatsioonivägedet võimu ülevõtmist. 28. november 1918 - 2.veebruar 1920 toimus Vabadussõda kus eestalsed kindlustasid Eesti Vabariigi püsimajäämise ja võimaluse ehitada üles rahvusriiki 20 aasta jooksul. 1920 - 1934 aastail oli Eestis Vaikiv ajastu. Vabariigis valitses demokraatlik parlamentaarne riigikord. 1934 a. toimus riigipööre: Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord, arreteeriti vapside liidreid, Keelustati nende organisatsioon, alustati puhastust riigiaparaadis. Riigikogu saadeti suvepuhkusele. Vaikivaks ajastuks nimetataksi perioodi, kui Riigikogu enam kokku ei kutsutud.
VANEM EESTI KIRJANDUS Vanim eesti kirjandus: tunnusediseloomustus, mõjutajad, tolleaegne ajalooline taust jne Rahvaluule ehk folkloor jutustab meie esivanemate elu väga ilmekalt(rahvalaulud, luule ehk poeesia, müüdid, mõistatused, kõnekäänud, vanasõnad). Rahvaluule tõesus väljendub meie kommetes ja tavades. Tegemist on suure, hõlmamatu varandusega, mida tuleb koguda ja säilitada. 1. 19.saj keskel hakkasid eestalsed ise kirja panema 2. innukad eestvedajad Faehlmann ja Kreutzwald( hiljem Hurt) Rahvuskirjandus kirjandus avaramas tähenduses hõlmab rahvaluulet ja kõike kirjapandut, kitsamas tähenduses üksnes ilukirjandust ehk belletristikat, s.o kirjutatud sõnakunsti. Selle ajaloolise eksisteerimise põhiline vorm on rahvuskirjandus, mis aga ei välista avatust ning kontakte teiste rahvuskirjandustega. Eesti rahvuskirjanduse tekkimist valmistas ette sajanditepikkune aeg
Selline suur pööramine pidi juhtuma. Ikka iga inimene hakkab rääkima, et oli tapetud ni palju inimesi, kes sel ajal polnud süüdi. Sellel ajal hakkas muutama Eestimaa kõvemaks . Siiski arenes Eesti revolutsioonile jrgnenud aastakmnel edukalt. Just sel ajal kinnitasid eestlased endale koha Euroopa rahvaste seas, lõid eeldused ja võimalused iseseisva riigi tekkeks. Ma vaatan selle mis juhtus rahulikult. Sest tänu selle, Eesti on täna ni arenenud riik. ühe sõnaga Eestalsed hakkasid liiguma. Ja see esimene suur poliitiline läbimurde( eesti.vene .blokk). sai Tallinna linnavalimistel võidu senini kindlalt võimul püsinud saksa kodanluse üle. Eestis hakkas kinnistuma moodsale lääne ühiskonnale. See oli 1904. Ma vaatan selle peale oli ja oli.. Minu arust hea, et oli see juhtunud. Tallinna Humanitaargümnaasium. 1905.a revolutsioon Eestis. Kristina Serebrova. Juhendaja Janno Aksin . Tallinn 2008
Stalin lõi kartma ja tegi soomega vaherahu. Soome pidi loobuma Karjala maakitsusest ja rajati Hankosse vene sõjaväebaas, aga iseseisvus säilus. Baltiriikide okupeerimine Kuna saksamaa tungis sisse prantsusmaale, siis kogu maailma pilgud olid seal ja nsv sai hea võimaluse baltimaade okupeerimiseks. Kõigepealt esitati ultimaatum leedule, kus nõuti punaarmee täiendavate jõudude sisseviimist ja venemeelse valitsuse loomist. 16 juuni 1940 esitati samad nõudmised ka eestile ja lätile. Eestalsed nõustusid vastupanu osutamata ja nii said baltiriigid okupeeritud. Eestisse toodi zdanov, kes hakkas venemeelsst valitsust tegema. Ta tõi tänavatele meeleavalduse, kes nõudsid uue valitsuse moodustamist. Juhiks sai johannes vares barbarus. Korraldati valimised ja nii saigi eestist vene osa. Suur Isamaasõda Barbarossa plaan, saksamaa sõjaplaan nsv liidu vastu, kus tuli viia väed otse venemaale ja mitte lasta neil taanduda selle sügavusse. . 21 juuni 1941 algab suur isamaasõda.
Meeste oodatav keskmine eluiga on 78,26. Kokku elaniku oodatav keskmine eluiga on 81,27. Maailma keskmisega võrreldes on need näitajad kõrgemad. Oodatava keskmise elueaga 81,27 on Hispaania 15. kohal. Lähedal asuval riigil Monacol on aga kõige kõrgem oodatav keskmine eluiga, 89,68. Monacos elavad naised kuni peaegu 94 aastani! (93,77) Mis on 9 aastat rohkem kui hispaanlased. Prantsusmaa on ühe koha võrral ees Hispaaniast. Ning võrreldes Eestiga, elavad hispaanlased 8 aastat kauem kui eestalsed. (Eesti keskmine eluiga: 73,58) h)Kas riigis on tõsiseid probleeme AIDS-iga? Riigis pole palju AIDS-iga elavaid inimesi, kuid neid pole ka vähe. Ehk siis 47,042,984 inimesest elab 130,000 (2009. a) inimest AIDS-iga, mis on umbes 0,28% rahvastikust. Seda pole küll palju võrreldes Põhja-Aafrikaga, kus 5,600,000 inimest elab AIDS-iga. Arstiabi on Hispaanias niigi arenenud, kuid et AIDS-iga elajaid oleks vähem, ning neid saaks ravida, siis
talurahvale lugemiseks, kuivõrd abimaterjaliks puuduliku eesti keelt oskavatele kirikuõpetajatele. 1637. a. koostas Heinrich Stahl eesti keele grammatika, mis sarnanes saksa keele grammatikaga. 1686 ilmus lõunaeesti keelne ,,Vastne Testament" (Uus Testament) Ajakirjanduse algus. saksa keelsed. TARTU ÜLIKOOLI ASUTAMINE vaata pilet nr.1 Ümera lahing ja Madisepäeva lahing milline tähendus eestlaste ajalooteadusele? Ümera lahing 1210 Läti Hendriku teatel korraldasid eestalsed 1210.a suurema retke latgalite alale ja piirasid kolm päeva ühte tähtsamat müügavendade tugipunkti Võnnut. Kuuldes sakslaste abivägede peatsest saabumisest, olid nad sunnitud linnuse alt lahkuma, ent korraldasid neid jälitma asunud vaenlastele varitsuse Ümera lähistel. Lõppes eestalste jaoks võiduga ja eestalste eneseusk suurenes. Madisepäeva lahing 1217 1217.a korraldasid ugalased koos sakslastega ühise sõjakäigu Venemaale. Teised maakonnad
kuid see tähendas ka seda, et eestlasi hakati 18. sajandil veel rohkem alla suruma. Hea näide selle kohta on Roseni deklaratsioon aastast 1739. Talupoeg Jaan kaebas oma mõisniku peale, kuid vastuseks oli midagi jubedat. Talurahvas polnud kui ühiskonnaliige, vaid pärisori ja neil puudub õigus eraomandile ning säilis kodukariõigus. Talupoeg kaebas, kuna eelnev rootsi aeg soodustas seda. Talupojad protestisid, pagesid mere taha või Venemaale. See aga tähendas, et eestalsed siiski ei suuda leppida kellelegi teisele kuulumisega. Muutusi toimus ka põllumajanduses. Põllumajanduse aluseks oli 18-19.sajandil teraviljakasvatus, mis tõi suurt tulu, kuna hinnad olid kõrged ja turg oli laialdane. Igas mõisas olid viinaköögid, mille praagaga nuumati härgi, kes müüdi Peterburi lihunikele, neist jäi alles aga sõnnikut, mida kasutati põldude väetamiseks, millega kasvas teravilja saagikus. Kuni 18
Kui vana on eesti keel?- eestased on üks Eu põlisemaid rahvaid. Eesti keel tekkis u 2000a tagasi , kui ta eraldus läänemeresoome algkeelest. Keele ja murde erinevus- keel on selline murre, millel on oma armee ja sõjalaevastik. Iseseisva keele ja murde eristamine ei ole kerge, sest lisaks keelelisele erinevusele sõltub see ka poliitilistest teguritest. Eesti rahva areng- kõnelejate hulk keele tekkeajal arvati 250 000-300 000. keele jaoks ei ole oluline, kas teda kõnelevad nö puhastverd eestalsed või muulased. Keel püsib siis , kui jätkub inimesi, kes teda oma igapäevases suhtlemises kasutavad. Eesti keele areng- eesti keele arengut mõj kõige tugevamini saksa keel (mille mõju kestis u 700a ), mõnevõrra vähem mõj vene keel 3 saj vältel. Võõrmõjud ei hukuta keelt . keel hukkub siis kui tema asemel kasutatakse suhtlemiseks mõnd teist keelt. Eesti kirjakeele kuj- kirjakeele tekkis tänu paljudele inimestele- kirikuõpetajatele,
36.Esimene maailmasõda ja 1917 aasta Maailma sõda puhkes sellepärast ,et 1914 aasta juulis tappis serbia anarhist Gavrilo Princip Austria- Ungarile kuuluva Bosnia provintsi pealinnas Sarajevos Austria-Ungari kroonprintsi, ertshertsog Ferdinandi.ühele poolelele asetuseid saksamaa, austria-ungari,türgi ja bulgaaria ; teisele poolele asetusid Prantsusmaa,inglismaa,Venemaa, ja lõppkokkuvõttes enamik maailma riike, k.a. Ameerika Ühendriigid. Põhjuseks olid ka mitmete riikide vahelised vastuolud. Eestalsed oli 1914 aasta augustist saadik sõdiva riigi alamad.Mobiliseeriti umb 60000 eestlast (kohe);hiljem veel kümmneid tuhandeid. Kokku said vene mundri selga umbes 100000 eesti meest, kellest surma said 10000. entusiastlik meeleolu;venemeelseks muutus riigi valitsus.keelati saksakeel ametlik kasutamine;olmelised ebamugavused( paljud tarbekaubad ,,kaardi peale");1915 sakslased riia all. Veebruari revolutsioon ; 1917 aasta veebruaris puhkesid Petr...
Ja kestis 21 aastat. Vedas seda sõda Vene tsaar Peeter 1 rääkis Andrei ma tean sõdadest kõike! Alguses Venemaa kaotas Narva all, aga pärast võitis Poltaava all. - Eesti talupoegade peredes varem oli lapsi palju, aga maad vähe jätkas Kristjan. Vaat eest talupojad läksidki Venamaale. Siberisse, kaukaasiasse, Krimmi, Volga äärde. Seal oli palju vaba maad ja ta oli väga viljakas. Maad anti tasuta või väikese hinna eest. Pljud eestalsed isegi läksid lutherlusest õigeusku üle. Eriti palju talupoegi sõitis ära, kui eestis kaotati pärisorjust, kui oli ikaldus ja nälg., kui anti passid ja talupojad said perekonnanime. Palju rahvast sõitis ära 19 saj keskpaigas - Aga kuidas see kõik puutub vana-vanaisasse? Kas sa arvad, te ta oli talupoeg, kes sõitis Venemaale. - Seda me paraku ei tea. Võib-olla. Aga mis sa arvad, et ainult talupojad sõitid venemaale?
kostööd tegema üks liivlaste vanem Kaupo. Kuni aastani 1208 toimusid üksikud rüüsteretked eesti aladele. Aastat 1208 loetakse MUISTSE VABADUSVÕITLUSE alguseks 1208-1227 kestis. Jaotatakse 3ks perioodiks: 1. 1208-1212 2. 1215-1221 3. 1222-1227 1 periood. Alguseks loetakse sündmust kus ristisõdurite abil ründasid Ugadi maakonda.Sellele vasturetke ei toimunud. 1210 oli eestlaste vastulöök liivlastele ja ristirüütlitele e ÜMERA LAHING. Toimus tänapäeva Läti aladel. Eestalsed piirasid Võnnu kindlust, aga taandusid, kuna said teada, et suur ristivägi on Läti poolt tulemas. Kindluse kaitsjad tormasid aga välja eestlasi taga ajama, ootamata ära Lätist tulevaid vägesid. Võib pidada üheks kõige tähtsamaks ja suuremaks võiduks muistse vabadusvõitluse käigus. Võit aga ei muutnud suurt midagi,sest oli kindel plaan eesti ristiusustada. Sellele järgnes veel mõlemapoolseid rüüsteretki.
Toetudes USA uuringutele elab seal üle 25 000 inimese, kes omavad eestlastest esivanemaid. Kuigi võib öelda, et suuremad eestlaste asualad on New York, New Jersey ja looderannik, võib neid siiski leida väga erinevatest osariikidest, alates Floridast Alaskani välja. Põhjus, miks kogukonnad koole välisriiki asutasid, oli pagulaspõlv kui ajutine nähtus, et hiljem, kui on võimalik tagasi kodumaale naasta, ei oleks nad raskustes seal taaskohanemisega. Vaatamata uuele elukeskkonnale on eestalsed igal pool hakkama saanud ja teiste kultuuridega ühe sulanud, leides siiski võimalusi oma lapsi harida esivanemate kultuuri ja keele vaimus. 5 2. EESTI HARIDUSE JA KOOLIDE TEKE AMEERIKAS JA KANADAS 2.1. HARIDUSASUTUSTE TEKE AMEERIKAS Enamikes riikides, nii ka USA-s, on eesti kool peamiselt täienduskool, mis on oma olemuselt vabatahtlik. Vanem generatsioon peab seda soovituslikuks, et säiliksid
PSÜHHOLOOGIA: MÄLU. KEEL JA KÕNE. MÕTLEMINE. ARENG MÄLU- võime meelde jätta, meeles hoida ja meenutada; mäletamine. Seda reguleerib ja juhib ajus olev hipokampus. Jaotus mälu kestvuse alusel: o Sensoorne mälu: Ikooniline Kajaline o Lühimälu (töömälu)—pikaajaline mälu Lühimälu maht 7+-2 ühikut A.Baddeley- operatiiv ehk töömälu o Tsentraalne täidesaatev süsteem- tähelepanu suunav ja informatsiooni töötlemist kontrolliv süsteem, mis koondab informatsiooni mälusüsteemi erinevatest osadest (sh. pikaajalisest mälust) Hääldusring- toimub lühiaegne verbaalse informatsiooni säilitamine ja selle kordamine Episoodiline puhver- vahemälu, salvestab „kokkupakitud„ pilte Visanditahvel- võimaldab visuaalsete kujundite ajutist ...
.. ○ Skyttelt tuli idee asutada lisaks gümnaasiumile ka ülikool ○ TÜ asutajaks peetakse siiski Gustav II Adolfit, sest tema allkiri kinnitas ülikooli asutamise. ○ Gustavi kuju eemaldati NSVL-i poolt, sest see oli tugev meeldetuletus Rootsi ajast, mis oli eestlaste mällu sööbind kui vana hea rootsi aeg. ○ Eestlased ei saanud ülikoolis õppida, sest kool oli ladinakeelne, eestalsed olid pärisorjad ja ülikool oli kallis ja aeganõudev (talutööd) ○ Ülikoolis oli 4 teaduskonda: filosoofia-, õigus-, usu- ja arstiteaduskond. ○ Õppetöö vormid: loengud, dispuudid (seminarid) ● 1684. a asutati Tartu lähedale Forseliuse seminar eesti koolmeisrite ja köstrite ettevalmistamiseks Bengt Gottfried (hahahah get it?? Got fried :D) Forseliuse poolt.
Samas õhuttati riikidevahelist vaenu, et need liiga tugevaks ei muutuks. Tegelikult hakkaski impeerium lagunema. Kui toimus tsernobõli katastroof, siis nägid eestlased, et neil võiks rohkem vabadust olla ja sellele sai pääseteeks fosforiidisõda-oldi vastu fosforiidikaevaduse tegemise vastu ning see ka õnnestus. Loodi ka Eesti Muinsuskaitse Selts. Samuti ka Rahvarinne, mis oli tegelikult veidike mitte nii liberaalsete vaadetega. Eestalsed hakkasid kogunema öösiti lauuväljakule, et laulda Eesti rahvuslikke laule ja enda rahvusest ühtust tunda. Toimus ka Interliikumine, mis oli impeeriumimeelne. Varsti aga võetigi vastu suveräänsusdeklaratsioon ja ka teistel NSVL liikmesriikides tehti sarnaseid toiminguid. 1989 toimus kodanike komiteede liikumine, mis seadise Eesti riigi ajaloolise ja juriidilise taastamise esikohale. Viidi läbi Eesti Kongerssi valimised. 30
- 1686 ilmus Forselliuse koostatud aabits - 1687 nõusts Liivimaa rüütelkond kohusega rajada igasse kihelkonda kool. - Kodus õpetamine Kool tuli ehitada mõisnike raha eest. Õppeained: lugemine, kijutamine, laulmine, kirikusõna, maateadus. Ümera lahing ja Madisepäeva lahing milline tähendus eestlaste ajalooteadusele? Ümera lahing 1210 Läti Hendriku teatel korraldasid eestalsed 1210.a suurema retke latgalite alale ja piirasid kolm päeva ühte tähtsamat müügavendade tugipunkti Võnnut. Kuuldes sakslaste abivägede peatsest saabumisest, olid nad sunnitud linnuse alt lahkuma, ent korraldasid neid jälitma asunud vaenlastele varitsuse Ümera lähistel. Lõppes eestalste jaoks võiduga ja eestalste eneseusk suurenes. Madisepäeva lahing 1217 1217.a korraldasid ugalased koos sakslastega ühise sõjakäigu Venemaale. Teised maakonnad
Jüriöö ülestõus puhkes Põhja-Eestis, Harjumaal, Virumaal ja Rävalas. Pärast muistest vabaduvõitlus sulasid Harjumaa ja Rävala kokku Harjumaaks (Taani valdused). Veel puhkes ülestõus Läänemaal. 3 kuud hiljem alagas ülestõus ka Saaremaal: 3 kuud nende vahel siis. Miks algas Saaremaal ülesõus 3 kuud hiljem kui Läänemaal? Ei tea, reaalset vastust pole. Ülestõus algas ööl vastu 23.aprill 1343 uue majandusaasta algus. On välja pakutud, et eestalsed tahtsid seda uut aastat alustada Jüriöö ülestõusuga. 3 Kõik, kes ette jäid, löödi maha... Ülestõus algas verise tapatööga eestlaste poolt ja kroonikas on kirjas see, et eestlased valisid endale 4 kuningat (kuningas kui sõjaväejuht). Nelja kuninga juhtimisel läksi eestlaste sõjavägi piirama Tallinnat.
55% o 2010 aasta küsitluse põhjal on 18% valijate arvates e-hääletuse mõju väga positiivne ning 37% arvates pigem positiivne o E-hääletuse puhul kardetakse kõige rohkem häkkereid ning valijate mõjutamist · Eestlaste huvi poliitika vastu on langemas. Mehed huvituvad natuke rohkem kui naised · Rahvuseti on huvi erinevus väike · Üldiselt võib öelda, et eestalsed huvituvad poliitikast ,,pisut". Võrreldes teiste Euroopa riikidega on meie rahva huvi poliitika vastu üsna leige · Tugeva juhi järgi üldiselt vajadust ei tunta (noorte seas taunitakse seda rohkem) Loeng VI: Riigikogu I blokk üldine plaan · Riigikogus ehk parlamendis on 101 liiget. See arv on tulnud kuupjuure seadusest, kuid täpselt ei ole määratletud, millest see kuupjuur võetakse. Võttes valijaskonnast saame 97, võttes rahvaarvust 110
See varivalitsus arreteeriti punaväelaste poolt. Johannes Pitka 48 üritas koondada relvastatud eesti mehi, et moodustada Eesti armeed. Kokku saadud meestega anti mittu lahingut punaväelaste vastu. Tartus tuli Eesti Laskurkorpus (punased), Sinimägedest taganes Eesti Leegion (pruunid). Kohtusid ootamatult Porkuni all. 21.09.1944 - Porkuni lahing. Eestis läbi ajaloo suurim mandril peetud lahing. Võistlesid eestalsed omavahel. Laskurkorpusest moodustati motoriseeritud üksus, mis jõudus 22.09.1944 Tallinna juurde. Edasi liikus see lääne poole ja forseeris Väik- ja Suurväina. 22.09.1944 - Punaarmee vallutas Tallinna sakslaste käest. 1944 september- Eestlased hakkasid Rootsi põgenema. Paljud neist kaluripaatidega. Kokku 80'000 inimest. Põgenes ka Eesti vaimueliit - "ajude väljavool." Paljud põgenikud läksid edasi USA-sse. Kuu lõpuks vallutati punaarmee poolt Eesti mandriosa. 07.10
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
