Bioloogia Referaat - Troopilised vihmametsad Tallinna Inglise Kolledz 10. klass Juhendaja: Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus/eessõna Meie valisime oma teemaks troopilised vihmametsad. Valisime selle teema just sellepärast, et troopilised vihmametsad tundusid meile kõige huvitavamad ning tahtsime neist rohkem teada saada. Vihmametsades on suur osa maailma taimestikust ja loomastikust, ning nad on väga tähtsal kohal kui hapniku tootjad, sellepärast ongi vajalik et me selle ökosüsteemi eest korralikult hoolt kannaks. 1. Üldiseloomustus Ekvatoriaalsed vihmametsad paiknevad kahel pool ekvaatorit ligikaudu 10° põhja- ja lõunalaiuseni. Sellesse piirkonda jäävad Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna- Ameerikas, Malai saarestik ning Malaka poolsaar Aasias ja osake...
Diplom Kaitseliidule. (1935). ERA, f 1962, nim 1, s 270. RIIGI Kunsttööstuskooli 1937/1938 õppeaasta tunnikavad, õppejõudude nimekirjad, kirjavahetus õppetöö korraldamise kohta. (1937). ERA, f 1108, n 6, s 842. Kirjad ja käsikirjad Puksoo, F. (1925, 22. aprill). Kiri A. Sibulale. Säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumis. Genss, J. (1948). Eesti Kunsti materjale. Kunstnike leksikon. Tallinn: käsikiri. Rahvusraamatukogus. Raunam, O. (19801990). Eesti tarbegraafika I. Eessõna. Finantsgraafika. Tallinn: käsikiri. S. Raunami valduses. Ülevaated ja arvustused Kõiv, K. (2005, 1. sept). Võitlus kolme peaga lohe koolikiusamisega [arvustus K. Sullivani, M. Clearzi ja G. Sullivani raamatu kohta. 2004. Koolikiusamine. Tartu: AS Atlex]. Õpetajate leht. Nurksulgudes lisatakse vajadusel muudele andmetele vahel mingi oluline määratlus, mis laadi asjaga on tegu, kui see kirje muudest elementidest välja ei tule (nt kataloog, infoleht,
Jean-Jacques Rousseau Arutlus teadustest ja kunstidest[1] EESSÕNA[2] See on üks tähtsamaid ja kaunimaid küsimusi, mille vastu eales on huvi tuntud. Siinses arutluses ei vaadelda metafüüsilisi peensusi, mis on vallutanud iga liiki kirjanduse ja millest pole alati vabad ka akadeemiate programmid, vaid siin vaadeldakse üht neist tõdedest, mis on seotud inimese õnnega. Aiman, et mulle ei taheta andestada, et söandan lugeda niisuguse otsuse. Rünnates häbematult kõike, mida inimesed tänapäeval imetlusväärseks peavad, võin ma oodata ainult üldist hukkamõistu; aga ma olen oma otsuse langetanud: ma ei üritagi meeldida teravmeelitsejatele või moega kaasajooksjatele. Pole mõtet kirjutada niisugustele lugejatele, kui tahetakse oma sajandit üle elada. Decipimur specie recti[3] Kas teaduste ja kunstide taassünd on aidanud kaasa kommete puhastamisele või nende rikkumisele? Seda me asume...
12. juunil 1522. aastal osales Knopken avalikul väitlusel Peetri kirikus, teemaks Jumala armust usu läbi õigeksmõistmine. Riia raad asus Knopkenit igati toetama, kuid Riia toomkapiitel vaatas tema tegevust ja kasvavat populaarsust hirmuga. 1522. aasta sügisel määrati ta magistraadi poolt Peetri kiriku evangeeliumiumiõpetajaks.1524. aastal ilmusid trükist Wittenbergis Knopkenilt usuteesid ja evangeelne kommentaarium Pauluse Rooma kirjast, millele kirjutas eessõna Melanchthon. Knopken polnud oma õpetuses sajaprotsendiline evangeelne võitlev luteriaan, pigem katoliku kiriku suhtes diplomaatilisema Melanchthoni õpilane (Arbusow 1921:249). 1529. aastal koostas Knopken koos Johannes Briesmanniga Riia linna kirikukorralduse, mis 1533. aastal võeti üle ka Tallinna ja Tartu rae poolt. Knopken tegutses aktiivselt ka evangeelse koolikorralduse sisseseadmise juures, mida võib ka pidada Melanchthoni mõjuks, kelle juhtidee oli, et kiriku reformimine ja
TALLNNA ÜLIKOOL Referaat Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks Tarmo Vaarmets KUTTB-1kõ 2013 2 1. Sisukord 1. Sisukord.........................................................................................................................2 2. Eessõna.........................................................................................................................3 2.1. Eesti pärismaised puud.................................................................................................3 2.2. Eesti pärismaised põõsad..............................................................................................3 3. Eesti pärismaiste puuliikide nimestik.................................................................
· aktuaalsus kas informatsioon on aktuaalne, millal on loodud, ules pandud, viimati uuendatud Infoallikate peamised hindamiskriteeriumid on: - ajakohasus (ilmumisaeg, veebilehe uuendamiskuupäev) - usaldatavus (kas on olemas autor/kirjastaja, kas on tuntud, kellel on autoriõigus, kas autor on sel teemal veel kirjutanud, kas sisu on kontrollitud, kas on organisatsiooni või asutuse url) - ulatus (pealkiri, eessõna, resümee, sisukord, register) - täpsus (kes on kirjastaja? kas faktid on kontrollitud? õigekiri? kas sisaldab teadusinformatsiooni?) - objektiivsus (tekst erapooletu või emotsioonidest juhitud? kes on väljaandja?) Infoallikate täiendavad hindamiskriteeriumid on: - laad (raamat, video, noodiväljaanne) - kujundus (trükis, veebileht lihtsalt navigeeritav). TEAVIKUTE KIRJELDAMINE JA SISU ANALÜÜS 1. Bibliokirje ja sellele esitatavad funktsionaalsusnõuded
Laev seisab hiir(kuigi tegelikult arvuti osa) 2) Aleksandria periood (Dionysios Thrax, Apollonius Dyscolus); Siit sai alguse meie grammatiline traditsioon. Raamatukogu loomine ning klassikaline kreeka keele uurimine. Grammatikud Aristarchos (III/II saj eKr) ja Dionysos Traakiast (II saj eKr). Aleksandria koolkond käsitles keelt kui midagi sellist, mida saab täpselt kirjeldada. Tunti 8 sõnaliiki: nimi(sõna), tegusõna, kesksõna, asesõna, määrsõna, eessõna, artikkel, sidesõna. Ei tuntud foneetikat ega sõna sisestruktuuri. Dionysios Thrax ( u 2. saj eKr) - vanima säilinud kreeka grammatika autor. Kõik sõnaliigid v a adjektiiv. Lause definitsioon: lause on sõnade ühendus, mis väljendab terviklikku mõtet. Apollonius Dyscolus (2. saj AD)- Kirjeldab, kuidas lause sünnib eri sõnaliikide sõnadest, kõige tähtsam on nimisõna. 5. Keeleteaduse alged Roomas, antiikaja keeleteaduslike probleemide üldiseloomustus.
Mõlemat näitelauset saaks tänapäevalgi samal kujul kasutada. Kaasaütlevat käänet kasutati 5 korral. Ema esines siin oma esmases tähenduses – lapsevanem –, seega kasutati seda kaasavas tähenduses, aga mitte eluta objekti tähenduses (olgugi et sõnal on ka neid tähendusi), näiteks vahendina. Kaasasolu illustreerib näitelause Ruttu liikus see ühes noorte sõjameeste ja Linda emaga kahest wärawast läbi, kus tegelikult käände määrab eessõna ühes. Üksikutel kordadel esines saavat (3) ja seestütlevat käänet (2). Tänapäeval on tavaline, et räägitakse emakssaamisest, nii oli ka 1890. aastatel. Seda kinnitab näitelause Kas see ei oleks mitte kenam ja ilusam kui Teie minu lastele teiseks emaks saate? Kahel korral esines seestütlevat käänet. Üht neist oli harjumatu lugeda, sest tänapäeva keeles enam seda seestütleva käändega ei kasutataks: Raamatud on minu surnud emast päritud, kus
romaani ,,Hirm" 1912 ja ,,Julgus" 1914. Talupojaromaan on kirjaniku Thomas Olsen- Lökken'i peamine ala (,,Talupoeg Niels Hald", ,,Niels Haldi naine" jt. Silmapaistev kirjanduse uurija tänapäeval on Kopenhaageni ülikooli kirjandusprofessor V. Andersen (1864-). Allikad: Taani kirjandus eesti keeles ja eesti kirjandus taani keeles : [kirjandusnimestik] / [tekstide autor L. Bostrup... jt. ; bibliograafia koostaja M. Liivamets ; eessõna: L. Bostrup, M. Liivamets] Tallinn : Eesti Rahvusraamatukogu, 1992 Skandinaaviamaade kirjandus : (rootsi, norra, taani ja islandi kirjandus pärast Teist maailmasõda) : õppevahend kõrgkooli filoloogiateaduskonna erialadel / Tartu Riiklik Ülikool. Tartu : Tartu Riiklik Ülikool, 1984 Ülevaade skandinaavia kirjandusest / E. Raudsepp. Tartu : Loodus, 1935 (Tartu : K. Mattiesen)
töötlus Uurimistöö tulemuste analüüs Tulemuste tõlgendami- Tulemuste teoreetiline läbi- ne töötamine Töö kirjalik vormistami- ne Lõplik pealkiri ja eessõna, Jooniste, tabelite, lisade va- sõnastuse viimistlemine lik; kasutatud kirjandus Töö tulemuste esitlemine SISUJUHT SISUJUHT Kuressaare Gümnaasium
Tema oma ordu mõistis ta 1490. aastalsüüdi võõra vara omastamises ja teistes kuritegudes, et ta toimetas nõiakütina agaralt edasi kuni sajandi lõpuni. Oma mõjuvõimuga, mis tal oli paavsti õukonnas, veenis ta Innocentius VIII-t avaldama bulla Summis desiderantes affectibus(1484), mis kinnitas paavsti täielikku toetust inkvisiitoritele nõidadevastases tegutsemises. 1486. aastal ilmus paavsti heakskiidul Institorise ,,Malleus maleficarum", ,,Nõiahaamer", kus eessõna aset täitis 1484. aasta bulla. ,,Malleus" ilmus neljateistkümnes kordustrükis aastani 1520 ning deklaleeris, et neli olulisemat punkti nõiaametis on katoliku usu mahasalgamine, ihu ja hine andmine Saatanale, ristimata laste pakkumine ohvriannina Kuradile ning osalemine orgiates, kus toimub ka suguline vahekord Kuradiga. Kõik nõiad, nii mehed kui naised, tuleb ples anda, kinni võtta, süüdi tunnistada ja hukata. Nõiahullus jõudis haripunkti 1560. ja 1660. aastate vahel
sabast ilma), sabatu ahv (ahviliik, millele on tunnuslik saba puudumine). Nagu toodud näidetest näha, võib ilmaütleva käände vorm esineda samades tähendustes ka koos eessõnaga ilma. Ilmaütleva käände tunnus on ta. Kaasaütlev kääne Kaasaütleva käände abil väljendatakse eelkõige: a) koos- või kaasasolu (sageli võib selles funktsioonis kaasa-ütleva käände vormile eelneda eessõna koos), nt Mari läks (koos) Jüriga kinno; b) vahendit (lähedaselt kaassõnaühendile ’nimisõna omastava käände vorm + abil’), nt Mees kaevas labidaga maad. Lisaks sellele kasutatakse kaasaütlevat märkimaks: c) viisi või seisundit, nt Tüdruk vaatas neid mõtliku näoga; d) aega, nt Selle töö saan ma kahe päevaga valmis. Kindlate verbide rektsioonilise laiendina väljendab kaasaütlev kääne: e) asja, millele tegevus on suunatud, nt Maril oli raske uue olukorraga harjuda
ka pooleldi loss ja seal elas kuningas.) 17 saj olid ka gildid olulised. Need ühendasid ametkondi, neil olid kaitsepühakud. Nad on ka Turusse mitmeid maju ehitanud ja pidasid uhkeid pidustusi. Esimene raamat, mis ilmus Soomes on ,,Missale Aboense", mis trükiti Lübeckis 1488. See oli Turu piiskopkonna missaraamat. Eelkõige oli see ladina keelne, jupikesi soome keelseid palveid. Põhifunktsioon on see, et see on spetsiaalselt Turu piiskopkonnale kirjutatud, eessõna kirjutas Konrad Bitz. See kirjutati algselt käsitsi pärgamendile ja neid on paar eksemplari alles, pabereksemplare pole säilinud. 1522 avaldati teine trükitud raamat Soomes, mis oli mõeldud kiriklike toimetuste läbiviimiseks. Neid ei ole säilinud. Keskaja lõpus oli Soomes üldiselt kasutusel soome keel, igas elusfääris. Mikael Agricola- soome keele isa (elas 1510-1557). Esimene soome keeles kirjutatud raamat oli aabits
KAITSEVÄE VÕRU LAHINGUKOOL SÕDURI KÄSIRAAMAT Võru 2008 Koostatud Kaitseväe Võru Lahingukooli õppeosakonnas. Täname koostöö eest: Sidepataljoni LT VÕK Tapa VÕK-i Üksik- vahipataljoni Viru Üksik jalaväe-pataljoni Parandusettepanekud on oodatud e-posti aadressile: [email protected] EESSÕNA Hea Lugeja, Eesti Vabariigi ettevalmistus sõjaliseks kaitseks toetub üldisele ajateenistuskohustusele. Täna kestab ajateenistus Eesti kaitseväes vähemalt kaheksa kuud. Siis õpitakse instruktorite käe all sõduritarkusi, mida kogu teenistuse jooksul praktiseeritakse ja täiendatakse. Kuid inimene kipub ikka aeg ajalt asju unustama ning ega sõdurgi erand ole. Seega annab alljärgnev "Sõduri käsiraamat" võimaluse ununema kippuvaid teadmisi üle korrata ning vajalikul hetkel käepärast olles võib ülesannete täitmisel tähtsaks õlekõrreks osutuda. Tänapäeva sõjapidamine on muutunud väga tehniliseks ja nii võiks vä...
LOENGUID MIKRO(EHITUS)ÖKONOOMIKAST SISUKORD: EESSÕNA : AINE KOHT ÕPPEKAVAS JA SOOVITAV KIRJANDUS 1. SISSEJUHATUS 2. MAJANDUSTEOORIA 3. NÕUDLUSSEADUS 4. PAKKUMISSEADUS 5. HINNAMEHANISM 6. HINNAMEHANISMIEFFEKTIISUS 7. TUR UHÄIRED 8. TARBIJA KÄITUMINE JA PIIRKASULIKKUSE TEOORIA 9. TARBIJA KÄITUMINE JA ÜKSKÕIKSUSTEOORIA 10. TARBIJA KÄITUMINE JA EELISTUSTEOORIA 11. FIRMATEOORIA 12. FIRMATEOORIA PUUDUSED JA TÄIENDUSED 13. INVESTEERIMINE 14. RESSURSITURG JA JAOTUSTEOORIA 15. TAGASIVAADE HINNAMEHANISMILE 16. EHITUSKULUD JA HIND 17. EHITUSFIRMA VARAD 18. AJAFAKTOR EHITUSES. TELLIJA ASPEKT. 19. PROJEKTIJUHTIMISE ÖKONOOMIKA 20. PROJEKTI (KAVANDI) ÖKONOOMIKA 21. VÄÄRTUSE JUHTIMINE EESSÕNA 1. Kohustuslikud: * Mikro- ja makroökonoomika 4,0 AP ...
VÄHK JA VÄHIKASVATUS Vähikasvatuse seminari Jäneda, 15.-16. märts 2001 õppematerjal Koostanud Ari Mannonen ja Tiit Paaver Koostatud toetudes Soome ja Eesti õppekirjandusele Käesoleva õppematerjali koostamiseks on kasutatud kirjandust: Kirjavainen J. 1996 Hämeen Ravunviljelyopas. Kala- ja riistahallinnon julkaisuja 23. 117 lk. Järvenpää T., Tulonen J., Erkamo E., Savolainen R., Setälä J. 1996. Ravunviljely menetelmät ja kannattavuus. Riistan ja Kalantutkimus, 111 lk. Koostajad tänavad nende autoreid. Ari Mannonen Tiit Paaver 2 SISUKORD Eessõna 1. Vähi bioloogia........................................................................ 5 1.1. Vähid ja nende kehaehitus....................................................... 5 1.2. Vähi elutsükkel...............................................................
· sotsiaalsel vastutusel põhinevad (social responsibility-based) suunatud ettevõttest väljapoole. Kuidas koostada eetikakoodeksit? Alustada tuleks ettevõtte üldiseloomustuse analüüsist ning seoses selleja saab määratleda, millised punktid peavad selles kindlasti sisalduma (toodangu ja tehnoloogia ohutus, konfidentsiaalsuse tagamine, intellektuaalse omandi kaitse). 17 Koodeks võib koosneda järgmistest osadest: 1. eessõna, milles esitatakse väga üldistatult need eetilised põhiväärtused, mida ettevõte oma töös järgida püüab. Siin toonitatakse tavaliselt ka seda, et koodeks on kohustuslik täitmiseks kõigile töötajatele; 2. ettevõtte tegevuse põhieesmärgid; 3. suhted tarbijatega: tänapäeval peetakse tarbijat valdavalt tähtsaimaks osaliseks ettevõtte elus, see eelistus väljendub ka siin; 4. suhted aktsionäride (v.m. rahastajatega): määratletakse investeeringute kaitse jms, näiteks hoiatus
koos analüütilise ülevaatega publikatsioonidest; · monograafia koos analüütilise ülevaatega monograafiast. 2.2.1.Väitekirjana ilmunud iseseisev uurimistöö koosneb järgmistest osadest: · vormikohane tiitelleht ning tiitlipööre (sinna märgitakse doktorinõukogu otsus, juhendaja, oponendid, kaitsmise aeg ja koht); · sisukord; · autori publikatsioonid, milles on avaldatud doktoritöö põhitulemused; · eessõna, milles antakse lühiülevaade tööst (1-2 lehekülge); · sissejuhatus, milles selgitatakse uuritava probleemi olemust, töö eesmärki ja ülesandeid; · uurimuslik osa, saadud tulemused, nende analüüs ja järeldused; · kokkuvõte töö põhitulemustest ning ülevaade lahendamata jäänud probleemidest ning võimalikest edasistest suundadest antud probleemide uurimisel; · doktoritöös kasutatud allikate loetelu;
Jean-Jacques Rousseau ARUTLUS INIMESTE EBAVÕRDSUSE PÄRITOLUST JA PÕHJUSTEST Jean-Jacques Rousseau Tõlkinud Mirjam Lepikul (Eessõna ja I osa) EESSÕNA Mulle näib, et inimese tundmine on kõige kasulikum teadmine, mis meil iganes olla saab, aga siiski oleme selles vallas vähem edasi jõudnud kui milleski muus. Söandan isegi väita, et üksainus Delfi templi raidkiri1 pakub tähtsama ja sügavama õpetuse kui kõik moralistide paksud raamatud. Niisamuti on käesoleva arutluse teema minu meelest üks huvitavamatest probleemidest, mida filosoofia üldse saab püstitada, aga paraku ka üks okkalisemaid, mida filosoofid võivad lahendada püüda -- sest kuidas tunda inimeste ebavõrdsuse allikat, kui me ei alusta inimeste endi tundmisest? Kuidas saaks inimene jõuda nii kaugele, et näeks ennast sellisena, nagu loodus ta lõi, hoolimata kõigist muutustest, mille aegade ja asjade vahetumine on pidanud tema algses konstitutsioonis tekitama? Kuidas teha vahet se...
piibli tõlkimine, 1739 "Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna" Pärast Põhjasõda hakati Eestis mustandkäsikirja järgi kokku seadma uut tõlkeredaktsiooni. Seda üle vaatava komisjoni ees oli Gutsleff. Uus Testament pealkirjaga "Meie Issanda Jesusse Kristusse Uus Testament" ilmus 1715 Tallinnas. Trükiti vaid 400 eksemplari. Teose Hoppiuse kirjutatud saksakeelses eessõnas antakse ülevaade seni ilmunud 23 eestikeelsest kirikuraamatust. Eestikeelne eessõna on põhjaeesti keelde redigeeritud 1686 Wastsest Testamendist. Tarve UT järele oli suur, aga raamat muutus raskesti kättesaadavaks, kuna Põhjasõja käigus enamik Eesti pastoreist suri või põgenes Rootsi. 1715 testamendis oli võrreldes 1705 tõlkega erinevaid jooni: põhiliselt see, et endine Hornungi-mõjuline idamurdeline keel oli saanud läänemurdelisema ilme. Piibli tõlkimine 18
JAZZMUUSIKA AJALUGU Table of Contents 1 EESSÕNA See või teine muusik, keda me käsitleme on oma arengus teatud punktis. Tegelikult pole aga inimese elu mitte punkt vaid joon, punktide jada. Kuid korraga on haaratav vaid üks punkt mingi mängu viis või konkreetne grupp, kuhu muusik kuulub. Alati on tahetud muusikuid nii nende endi kui ka kriitikute poolt kuhugi liigitada. Kuid kindel muusik ei pruugi oma eluaja jooksul jääda vaid ühte gruppi või stiili. Toogem näiteks topetist Miles Davis'e, kes alustas bebop'iga ja lõpetas fusion`i ning hip-hop`iga. Enne surma küsiti temalt, et mida te veel tahaksite teha, siis olevat hr. Davis vastanud, et sooviks hakata DJ'ks. Ükski muusika stiil ei ole muusikuid endid kammitsenud ega kinni hoidnud. Eksisteerinud on pigem nende barjääride lõhkumine. Bebop'I kuningas ja nõ selle looja alt-saksofonist Charlie Parker ei arvanud, et bebop on see õige sõna iseloomustamas seda, mid...
Ich – Mina / -e Wir – Meie /-en Du – Sina / -st Ihr – Teie /-t Er/Es/Sie (MS/KS/NS)(M/N/F) – Tema /-t sie, Sie – Nemad /-en Sein – Olema Haben – Omama (Keda?/Mida?) Ich – Bin Wir – Sind Ich – Habe Wir - Haben Du – Bist Ihr – Seid Du – Hast Ihr - Habt Er – Ist Sie – Sind Er – Hat Sie – Haben Ich – Mein Du – Dein Er/Es – Sein Käänatakse nagu ebamäärast artiklit Sie/Sie – Ihr Wir – Unser Ihr – Euer === Eur + lõpp PERSONAL PRONOMEN – ISIKULISED ASESÕNAD ====== Mina Sina Tema( Tema( Tema( Meie Teie Nema ==== M) F) N) d NOMINA Ich Du Er Sie Es Wir Ihr Sie TIV ...
oma positisooni akadeemilises teaduslikus suhtluses. Ulatuslikust uurimisülevaatest konstrueerituma tulemuste avaldamise vorm on artikkel teaduskirjas, kogumikus või populaarteaduslikus väljaandes. Teaduslikule ajakirjale kirjutades tuleb tutvuda avaldamispoliitikaga. Uurimuse vormistamine teadusartikliks ei ole kerge, tuleb eristada olulist. Uurimisaruande peaosad: 1) sissejuhatav osa, 2) põhiosa, 3) lõpposa. Põhistruktuur: tiitelleht, resümee, eessõna, sisukord, sissejuhatus, varasemata uurimuste analüüs ja teoreetilised lähtekohad, uurimuse peaprobleem, alaprobleemid ja võimalikud hüpoteesid, meetod, tulemused ja järeldused, arutelu, allikaloetelu, lisad. (2004: 231) Tiitellehe kujundus sõltub institutsioonist. Meeles peab pidama, et see annab esimese pildi. Resümee peab välja tooma tekstist kõige olulisema, nii selle eesmärgid, teostusviisid kui tulemused. Resümee lõppu lisatakse märksõnad
SUUNAVAID KÜSIMUSI KIRJALIKUKS TÖÖKS Hegel (1770-1831) ja Kant: (1724-1804) 1) abstraktse mõtlemise määratlused (Hegel) • Kahte objekti või nähtust samastatakse. Sel juhul pannakse 2 otseselt mitteseotud objekti võrduma. • Ühe objekti teatud omadused kantakse teisele üle. Sel juhul kantakse mingi nt. Inimesele kuuluva asja omadus inimesele endale üle. 2) mis on otsustus, ; mis on loogiline Subjekt ja mis on loogiline Predikaaat Otsustus on mõtlemise vorm, millel on teatud kindel tõeväärtus ning milles on subjekt jaatavalt või eitavalt seotud predikaadiga. Loogiline Subjekt on mõtte põhielement, mida iseloomustab(ei iseloomusta) teatud predikaat. Loogiline Predikaat on mõtte põhielement, mis väljendab Subjekti teatud omadust. 3) mis on analüütiline ja sünteetiline otsustus (vt abimaterjal Hegel ja Kant) Analüütiline otsustus on otsustus, mis ei avarda meie teadmisi, vaid selgitavad juba olemasoleva...
(Waters 2005: 17). Seda foobiat seostatakse tihtilugu just evolutsiooniliste põhjustega. Samas võib see olla seotud ka isiklike ebameeldivate kogemustega või kultuuriliste mõjudega. (Kümme... 2012) Akrofoobia/Altofoobia/Hüposofoobia - kõrgusekartus `Akron' tähendab kreeka keeles kõrgemat kohta või tippu ning `altus' on kõrge ladina keeles. Mõlema termini sisuks on kabuhirm kõrgete kohtade ees. `Hypo' on kreekakeelne eessõna selle kohta, mis asub allpool või all ning enamasti on see hirm akrobaatika ees. (Waters 2005: 58) See foobia võib inimese viia ängistushoogudeni. Tavaliselt inimesed siiski tõsisemate tagajärgedeni ei jõua, kuna seda foobialiiki kannatavad inimesed väldivad kõrgeid kohti. (Kümme... 2012) Klaustrofoobia - hirm suletud ruumide ees See on kõige sagedamini esinev foobia üldse ning on levinud kogu maailmas. Termin on
kirjesse. Sama sõnaliigi sõnadel on sama distributsioon, nad esinevad samas ümbruses, neid saab üksteisega asendada ja moodustavad seetõttu vormiklassi. Tavalisemad sõnaliigid: substantiiv e nimisõna pronomeen e asesõna numeraal e arvsõna kvantor artikkel adjektiiv e omadussõna adverb e määrsõna verb e tegusõna prepositsioon e eessõna postpositsioon e tagasõna konjunktsioon e sidesõna Fraasid kujunevad mingisse sõnaliiki kuuluva sõna ümber. Fraasi keskmeks e põhisõnaks (tuumaks) on mingi sõnaliigi sõna, millega seonduvad teised moodustajad, mis moodustavad põhisõnaga konstruktsioone. Funktsionaalses grammatikas on fraaside asemel rühmad. Fraasid: nimisõnafraas NP omadussõnafraas AP määrsõnafraas ADVP kaassõnafraas PP tegusõnafraas VP
majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises kajastati. Raamatupidamisregistreid, mis on loodud elektrooniliselt, on raamatupidamiskohustuslane kohustatud ka säilitama elektrooniliselt. Elektrooniliste andmete loetavus peab olema tagatud kogu säilitusaja jooksul. Raamatupidamise toimkonna juhendid http://www.easb.ee/index.php?id=1255 06.01.2009 Raamatupidamise seadus 06.01.2009 Riigi raamatupidamise üldeeskiri 08.01.2009 RTJ 0 Eessõna 08.01.2009 RTJ 1 (muudetud 2009) Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted 08.01.2009 RTJ 2 (muudetud 2009) Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes 08.01.2009 RTJ 3 (muudetud 2009) Finantsinstrumendid 08.01.2009 RTJ 4 (muudetud 2009) Varud 08.01.2009 RTJ 5 (muudetud 2009) Materiaalne ja immateriaalne põhivara 08.01.2009 RTJ 6 (muudetud 2009) Kinnisvarainvesteeringud 08.01.2009 RTJ 7 (muudetud 2009) Bioloogilised varad 08.01
Jüri sõi (ilma)isuta; d) ilmaolu kui omadust, nt (ilma) prillideta mees, kooreta kohv. Viimases tähenduses tuleks püsiva ilmaoleku korral eelistada tu-liidet, vrd sabata ahv(ahv, kes on jäänud sabast ilma), sabatu ahv (ahviliik, millele on tunnuslik saba puudumine). koos eessõnaga ilma. Ilmaütleva käände tunnus on ta. Kaasaütleva käände abil väljendatakse eelkõige: a) koos- või kaasasolu (sageli võib selles funktsioonis kaasa-ütleva käände vormile eelneda eessõna koos), nt Mari läks (koos) Jüriga kinno; b) vahendit (lähedaselt kaassõnaühendile ’nimisõna omastava käände vorm + abil’), nt Mees kaevas labidaga maad. c) viisi või seisundit, nt Tüdruk vaatas neid mõtliku näoga; d) aega, nt Selle töö saan ma kahe päevaga valmis. Kindlate verbide rektsioonilise laiendina väljendab kaasaütlev kääne: e) asja, millele tegevus on suunatud, nt Maril oli raske uue olukorraga harjuda. Kaasaütleva käände tunnus on ga.
1 Kloostrimõis Kolgas mõtteid ja vastuseta küsimusi KOLGA OOTAB ARHEOLOOGE Eessõna Kirjutamist alustasin 2009. aastal eelkõige iseenda ja teiste huviliste tarbeks, kuid töö käigus tuli välja niivõrd tähtsaid, kuid tähelepanuta jäänud avastusi, et nüüd on töö peamine eesmärk üldisema tähelepanu juhtimine neile avastustele. See on asjaarmastaja tehtud uurimus, võib sisaldada väga elementaarseid vigu ja kahtlemata sisaldab teadusliku töö jaoks lubamatuid spekulatsioone. Teaduslikkusele see ei pretendeerigi.
UNIVERSUM PÄHKLIKOORES Referaat Õppeaines: Informaatika Ehitusteaduskond Õpperühm: II KEI Üliõpilane: Andrus Erik Kontrollis: Rein Ruus Tallinn 2004 SISUKORD Eessõna...........................................................................................................................2 1. Relatiivsusteooria lühilugu ........................................................................................3 2. Aja kuju ............................................................................................................... 8 3. Universum pähklikoores...........................................................................................16 4. Tulevikku ennustamas..............................................................................................20 5. Mineviku kaitsel......................................................................................................29 6. Meie...
Turundusplaani koostamise juhendmaterjal Tellija: Juhendmaterjali koostajad: 2005 Sisukord EASi pöördumine ......................................................................................................................2 Eessõna ....................................................................................................................................2 PLANEERIMISE ETTEVALMISTUS ............................................................................................6 Plaani koostamise vajalikkus ....................................................................................................6 Turunduse planeerimise protsess...............................................................................
......................................72 Lisa 1 Viited teiste MINERVA töögruppide tegevusele..................................................76 Lisa 2. Mustrite kataloog...............................................................................................77 Lisa 3. Käsiraamatu kasutusjuhised..............................................................................99 Lisa 4. Veebirakendusi käsitlevad siseriiklikud eeskirjad.............................................109 1. Eessõna............................................................................................................ 109 2. Euroopa eeskirjad.............................................................................................110 3. Liikmesriikide eeskirjad.....................................................................................112 Austria................................................................................................................... 112 Belgia..
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse = General linguistics Ilona Tragel [email protected] Lossi 3 324 / T 12-13 Eksamile pääsemiseks vajalik iseseisvate tööde positiivne sooritus Moodle'i keskkonnas Fred Karlsson "Üldkeeleteadus" (Tallinn 2002) 8.09.2010 Mis on keel. Maailma keeled Taustamõisteid · Üldkeeleteadus (ingl k - general linguistics) · Keeleteadus e lingvistika Mis on keel? Karlsson 2002, lk 15: Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keelelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena ja mis on loomuliku arengu tulemus (nt eesti keel. inglise keel). Tehiskeel on inimese poolt loodud keel mingi (konkreetse eesmärgi) täitmiseks (nt. ...
Substantiivid (onoma) ja verbid (rhma). 6. Aleksandria periood (Dionysios Trax); Siit sai alguse meie grammatiline traditsioon. Raamatukogu loomine ning klassikaline kreeka keele uurimine. Grammatikud Aristarchos (III/II saj eKr) ja Dionysos Traakiast (II saj eKr). Aleksandria koolkond käsitles keelt kui midagi sellist, mida saab täpselt kirjeldada. Tunti 8 sõnaliiki: nimi(sõna), tegusõna, kesksõna, asesõna, määrsõna, eessõna, artikkel, sidesõna. Ei tuntud foneetikat ega sõna sisestruktuuri. c) Rooma. Midagi otseselt ei uuendanud. Ladina keele võiduaeg. Grammatika võtsid üle kreeka keelest. Kanoniseerisid ladina keele kirjelduse ja selle kaudu keelte kirjeldamise vormi üldse pühajs asjaks. Tähtsaimad grammatikud ja teosed: Marcus Terentius Varro (I saj e. m. a.), Donatus (IV saj m. a. j.) ,,Ars Grammatica", Priscianus (V/VI saj m. a. j.) ,,Institutiones de arte grammatica"
mõjud. William Blake väga filosoofiline, avar ja abstraktne maailmanägemus, vormi poolest üsna ootamatu. Palju romantilisi vaateid. Inglise romantism ilmutab koolkondlikkust. Üks koolkond: Lake Poets. Sinna kuuluvad kolm autorit William Wordsworth, Samuel Taylor Coleridge, and Robert Southey. Väikese luulekogu ilmumine: Lüürilised ballaadid(1798). 1800 ilmus teine trükk, mis on inglise romantismi algusdaatum. Kaks autorit ja pikk eessõna Wordsworthi poolt. Coleridge'i luule on suurel määral muinasjutt, legend, pärimus. Wordswoth ja Coleridge on kaks vastandlikku autorit. Esialgu ei löönud oma loominguga läbi. (Byron lõi läbi). Wordsworthi 1807 kogumik ,,Luuletused". Valdavalt romantiline pagas. ,,Prelüüd" värssteoss poeedi kujunemise biograafiast. Vaimubiograafia, mis on kirjutatud värssides. Wordsworthi põhiline tees on see, et luule põhiteema võiks olla maaelu ja külaelu
1 EHITUSKORRALDUS EPJ 0060 EESSÕNA JÄRGNEV KUJUTAB ENDAST LOENGUT TOETAVAT ÕPPEMATERJALI, MIDA KASUTATAKSE LOENGU ETTEKANDMISEL SLAIDIDE KUJUL. SLAIDIDEL ON ESITATUD MÄRKSÕNAD JA OLULISEMATE MÄRKSÕNADE SELETUSED. KÄESOLEV MATERJAL EELDAB SELLE KASUTAMIST KOOS ÕPIKUGA JÜRI SUTT. EHITUSKORRALDUS. TTÜ.120 lk. VIIDATUD JOONISTE NUMBRID VASTAVAD ÕPIKUS TOODUD JOONISTELE. SAMAS ON KÄESOLEVAS TEKSTIS NELJANDA, VIIENDA JA KUUENDA PEATÜKI MATERJALID LAIENDATUD VÕRRELDES ÕPIKUGA JA KAHEKSANDAS PEATÜKIS KÄSITLETAVAD EHITUSE JÄRELEVALVE KÜSIMUSED PUUDUVAD ÕPIKUS HOOPISKI. VIIDATUD TÄIENDAVAD MATERJALID KUULUVAD AGA ÜLÕPILASE POOLT KOHUSTUSLIKULT ÕPITAVA ÕPPEMATERJALI HULKA SISALDUDES KA KONTROLLTÖÖDE JA EKSAMI MATERJALIDES. SIINJUURES OLEVAD JOONISED PUUDUVAD ÕPIKUS. ...
ajakirjanikuks, tal oli avar huvide ring ja aktiivne ellusuhtumine. Shaw´ näidendid paistavad silma satiiri ja publitsistliku teravusega. Ta heitis kõrvale käibel olevad draamastambid ning asetas pearõhu mitte intriigidele, vaid ideede konfliktile. Ta tõestas oma ideid mitte ainult lavaliste, vaid ka publitsistlike vahenditega. Näiteks soovis kirjanik, et ta teoseid ei esitataks ainult laval, vaid loetaks nagu iga teist kirjandusteost. Seetõttu kirjutas Shaw igale näidendile põhjaliku eessõna, kus selgitas oma dramaatilisi kavatsusi. Shaw´ satiiri märklauaks olid traditsiooniliselt juurdunud seisukohad ning tõekspidamised. Tema näidendite põhikonflikt tekib võltsillusioonide purunemise taustal, kirgedel ega kannatustel pole kohta. Tema huumor ja paradoksidest tulvil stiil on jäljendamatu.1925. aastal sai G. B. Shaw Nobeli kirjanduspreemia. Tema ja näitlejatar Patric Campbelli kirjavahetusele toetudes kirjutas Jerome Kitly näidendi "Armas luiskaja" (1960).
Referaat: arutluskäik + seosed. Referaat: teise arutelu(argumenteeritus vastuse otsimine küsimusele), tuua välja küsimus, mida arutleda. Eessõna + 1-5 prg – tuleb välja küsimus. Näidata, kuidas üks küsimus läheb üle teisele – mitu küsimust Kant’i teoses. Miks ta esitab selliseid küsimusi, mis sunnib teda esitama neid küsimusi? Seose loomine nende traditsioonidega? Kus antiikfilo asetseb filosoofilise mõttelises traditsioonides? Kuidas need on püstitatud ja mida nende peale hakkab? Mõisted, mida Kant kasutab, peavad olema formulaseeritud – mis tähenduses need mõistsed on arutluses
UNIVERSUM PÄHKLIKOORES Referaat Õppeaines: Informaatika Ehitusteaduskond Õpperühm: II KEI Üliõpilane: Andrus Erik Kontrollis: Rein Ruus Tallinn 2004 SISUKORD Eessõna .......................................................................................................................... 3 Relatiivsusteooria lühilugu ............................................................................................ 4 Aja kuju ......................................................................................................................... 9 Universum pähklikoores .............................................................................................. 17 Tulevikku ennustamas ................................................................................................. 21 Mineviku kaitsel .......................................................................................................... 29...
kahetasandiline: firma teatud perioodi strateegia ja strateegilised plaanid, mis avava firma strateegia ja aitavad firmal saavutada strateegilisi eesmärke. Strateegilise plaanimise ajaline ulatus oleneb tootmisharust, toote keerukusest ja uuendamise kiirusest, firma east ja eripärast. Firma strateegia kui kompleksne plaaniline dokument koosneb järgmistest osadest: o pealkiri o tootmise varustamise strateegia o eessõna o strateegiline finantsplaan o firma kirjeldus o rahvusvahelise tegevuse strateegia o turunduse strateegia o juhtimissüsteemi arendamise strateegia o konkurentsieeliste kasutamise strateegia o firma strateegia elluviimise kord o toodangu uuendamise strateegia o lisad.
sõnaliikide ja lauseliikmete mõistestiku. Substantiivid (onoma) ja verbid (rhma). Aleksandria periood (Dionysios Trax); Siit sai alguse meie grammatiline traditsioon. Raamatukogu loomine ning klassikaline kreeka keele uurimine. Grammatikud Aristarchos (III/II saj eKr) ja Dionysos Traakiast (II saj eKr). Aleksandria koolkond käsitles keelt kui midagi sellist, mida saab täpselt kirjeldada. Tunti 8 sõnaliiki: nimi(sõna), tegusõna, kesksõna, asesõna, määrsõna, eessõna, artikkel, sidesõna. Ei tuntud foneetikat ega sõna sisestruktuuri. 40. Keeleuurimine Rooma impeeriumist renessansi lõpuni Rooma. Midagi otseselt ei uuendanud. Ladina keele võiduaeg. Grammatika võtsid üle kreeka keelest. Kanoniseerisid ladina keele kirjelduse ja selle kaudu keelte kirjeldamise vormi üldse pühajs asjaks. Tähtsaimad grammatikud ja teosed: Marcus Terentius Varro (I saj e. m. a.), Donatus (IV saj m. a. j.) ,,Ars Grammatica", Priscianus (V/VI saj m
4. Multiintelligentsuse tüpoloogia 139 5. Visuaal-ruumilise õppija vaatlusleht 143 6. Andekate profiilid 145 7. Nõustamiskeskused 149 8. Haridus- ja enesetäiendusvõimalused 153 9. Olümpiaadid ja ainevõistlused 159 Aineloend 169 Eessõna 5 Eessõna Andekate laste kohta on käibel palju väärarusaamu, mis takistavad neid mõistmast ja nende arengule kaasa aitamast. Eesti koolide uuringu (Saul, Sepp, Päiviste, 2007) põhjal on üsna levinud stereotüüpne “hea ja tubli viielise lapse” kuvand andeka õpilase kohta. Paraku jäävad paljud andekad lapsed sellise lähenemisega üldse märkamata. Hinnanguliselt arvatakse, et koolisüsteemis jäävad märkamata või võimetekohaselt arendamata pea
Kõige väiksem ajaline üksus on etteaste, mille piiri tähistab tegelaskonna muutus. Etteasted kattuvad tihti stseeni või pildiga. Lavastuse puhul on osadeks jaotamine keerulisem. Selgeteks liigendajateks on vaheajad, pausid ja eesriided. Tegevusaja ja koha muutused toimuvad kostüümide, valgustuse, dekoratsioonide või ka verbaalsete vihjete abil. Täielikud ja osalised tegelaskonna vahetused. Stseenide hierarhia: sub-, super- või metastseenid. Proloog ehk eessõna, epiloog ehk järelsõna ja intermeedium ehk vahemäng eristuvad põhitasandist ja on enamasti otseselt publikule suunatud (eriti levinud antiik- ja renessanssnäidendites). Intermeedium koomiline vahepala sünges tragöödias, tänapäeval laul või tants, pole looga funktsionaalselt seotud postmodernistlikule draamale omane väljendusvahend. Küsimused: · Kas stseenid toimuvad üksteise järel või samaaegselt? · Kas stseenid on hierarhilised?
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut BORIS GORDON, EDUARD PETLENKOV ISS0010 SÜSTEEMITEOORIA ÜLESANNETE KOGU 2007 Parandatud 2009 Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigus: B. Gordon, E. Petlenkov, 2007 ISBN 978-9985-59-688-3 2 EESSÕNA Käesolev ülesannete kogu on mõeldud kasutamiseks abimaterjalina õppeaines ISS0010 Süsteemiteooria. Kogu täiendab Hanno Sillamaa õpikut "Süsteemiteooria", millel on olnud juba neli trükki. Iga peatüki alguses on toodud viide selle õpiku (Hanno Sillamaa. Süsteemiteooria, TTÜ kirjastus) vastavatele teoreetilistele peatükkidele. Kui selles õpikus vastavat materjali ei ole, siis on antud viide teisele raamatule (K. Ogata. Modern control engineering, 2002). Ülesannete kogu on kasutamiseks nii harjutustundides, kontrolltöödeks ja eksamiteks etteval- mistamisel kui ka kursuse iseseisval läbimisel. See sisaldab ülesandeid põhiliste teor...
Ei sobi: Kas te tahaksite saada suuremat palka? Defineeri perioodilisus Ei sobi: "palju"/ "vähe", "sageli"/ "harva" Ära sõnasta küsimust liiga otse , eriti hoiakute mõõtmisel Küsimused hoiakute kohta Näiteks kui te tahate uurida inimeste suhtumist poliitilisse radikaalsusesse, pole tark küsida "Kas Te pooldate poliitilist radikalismi?" "ei", "jah". Miks see ei sobi? Millises järjestuses küsimused paigutada? Eessõna sh. kontaktandmed. Postiküsitluse puhul ka kuupäev, millal hiljemalt tagastada eesmärk konfidentsiaalsus. Täitmise juhend Küsimused plokkidena Sisemine loogika Vormiline vahelduvus (siis vastaja ei väsi) Isikuandmed Tänud Täitmisaeg reeglina 30 min Näide: täitmise juhend Selles küsimustikus leiad Sa küsimusi: enda, oma kodu ja pere kohta; oma tegevuste kohta koolis ja väljaspool kooli;
A adjektiiv e adjective ilus, kaval omadussõna ADV adverb e määrsõna adverb nüüd, kiiresti V verb e tegusõna verb ütelda, teha P, PREP prepositsioon e preposition ilma, ingl in, at eessõna P, PSP postpositsioon e postposition taga, ääres tagasõna C konjunktsioon e conjunction ja, et sidesõna Sõnaliigid (part of speech) -> fraasid (P, phrase) Nimisõna ehk substantiiv substantiivifraas ehk noomenifraas = NP Omadussõna ehk adjektiiv AP - adjektiivifraas Tegusõna ehk verb (sh infinitiivid ja partitsiibid) VP - verbifraas
Kõige varasem Soome jaoks koostatud kiriklik tekst oli Püha Henriku - maa esimese piiskopi ja kaitsepühaku- elutööle pühendatud liturgia, mis oli kasutusel juba 1920-ndate paiku. Soome jaoks sündis ka üks keskaja kaunimaid Põhjamaade raamatuid, Turu piiskopkonna missaraamat "Missale Aboense". Selle aluseks on rahvusvaheline dominiiklaste missaal, mille algosa on koostatud Soomet silmas pidades, aga mille lõpus leidub ka muud. Puhtalt Soome aines on Turu piiskopi eessõna, Turu piiskopkonna pühakutekalender ja mõned soome missatekstid. 1522 sai valmis teinegi suurteos "Manuale Aboense". Esile tõusis selline kirjanik nagu Jöns Budde e Jöns Raek. Tema tuntuim ja algupäraseim säilinud teos on nimega "Jöns Budde raamat", seal leidub ka katkendeid oma aja müstikast, pühakutelegende ja muinasjutte. Kõige kuulsam ja tähtsam keskaegne teos Soomes on Jacobus Finno koostatud ladinakeelne lauludekogu "Piae Cantiones" (Vagad laulud)
hoolimata prantsuse kirjanduse olulisest rollist Euroopast, aga ta joondus valgustusajastul inglsie kirjanduse järgi. Inglise kirjanduses toimusid olulised muutused ja nihked mis olid aluseks ka teistele euroopa maadele. Kui tormiline eelmäng inglismaal oli, siis romantism ise 19.sajandi algusel jääb veidi kiduma. Ajaliselt saksamaaga nihet ei toimu, vaid see jääb 34 aastat hilisemaks. Kui lugeda aastat 1800 tinglikult inglise romantismi alguseks. ,,Lüüriliste ballaadide" eessõna on peetud inglise romantismi manifestiks. 1800 ja 1798 kui ilmus esimene trükk sellest luulevalimikust, ei leidnud see kogu kriitika ja publiku üldist tähelepanu. Ei leitud et need luuletused oleks ka midagi muud. Need ei olnud otseselt ka Wordsworthi omad, kes eessõnas oma kaasautori mainimata jätab. ,,Childe Haroldi palveränd" Tegelik wordsworthi ja Scotti luule läbimurre toimub pärast Byronit. ,,Lüürilisi ballaade" peab eksamil teadma!
LISAMATERJAL KLIENDISUHETE JUHTIMINE JA LOJAALSUS Eva Vahtramäe 2 EESSÕNA Viimastel aastatel kliendisuhete juhtimise parendamist Eesti ettevõtetes iseloomustab ühelt poolt püüd rakendada CRM'i (Customer Relationship Management, kliendisuhete juhtimine, ingl. k) ja teiselt poolt odavate pakkumiste reklaamikampaaniad. Kahtlemata mõlemad rakendused leiavad klientides vastukaja, üks pikemas ja teine lühemas perspektiivis. Soliidsemates ettevõtetes (näiteks Eesti Mobiiltelefon, Tallinna Vesi) on klassikaline kulude juhtimine muutumas kliendikeskseks tulude juhtimiseks. Kui ettevõtte põhialused pole paigas, suhted pole rajatud usaldust ja pühendumist väärivatele printsiipidele ning tegevusele, siis ajavad lojaalsusprogrammid kliendi lihtsalt segadusse. Klientide harjumuste ja vajaduste analüüsimiseks on erinevaid meetodeid, alates lihtsate küsimuste esitamisest ostu/müügi...
Elav teadus 101/102. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts. Armbruster, Karla; Wallace, Kathleen (eds.) 2001. Beyond Nature Writing. Expanding the Boundaries of Ecocriticism. Charlottesville: University Press of Virginia. Eilart, Jaan 1976. Inimene, ökosüsteem ja kultuur. Peatükke looduskaitsest Eestis. Tallinn: Perioodika. Goethe, Johann Wolfgang von; Tobler, Georg Christoph 2004. Loodus. – Akadeemia, nr 12, lk 2590–2595. Haberman, Harald 1948. Eessõna. – Johannes Piiper. Pilte ja hääli eesti loodusest. Tallinn: Teaduslik Kirjastus, lk 3–6. Jansen, Ea; Põldmäe, Rudolf 1968. Carl Robert Jakobson. Lühimonograafia. Tallinn: Eesti Raamat. Jõgi, Olev 1973. Rudolf Sirge õngemehelood. – Virvendused laugvees. Valik kriitikat I. Tallinn: Eesti Raamat, lk 224–228. Jänes, Harald (koost.) 1934. Matkakirjeldusi ja mälestusi. Tartu: Loodus. Kalda, Maie 2004. Mis loom see on? Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum. Kant, Edgar 1999a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
