peal ja on vaheaju osa. Inimesel on ta umbes mandli suurune. Hüpotalamus on seotud järgmiste põhiliste autonoomsetefunktsioonide täitmisega: · Kehatemperatuuri kontroll · Reaktsioon stressile · Vererõhu regulatsioon · Elektrolüütiline kontsentratsiooni hoidmine kehavedelikes, joomine ja soolase isu. Hüpotaalamus integreerib vegetatiivseid funktsioone kõrgema närvitalitlusega (emotsioonid, uni/ärkvelolek jne.) Hüpofüüs. Hüpofüüsi eessagar tekib loote suuõõne epiteelisrakkudest, mis migreeruvad aju alla. Histoloogiliselt eristatakse vähemalt viit rakuliiki, mis valmistavad erinevaid hormoone. Eessagarasse ei tule juhteteid hüpotalamusest, regulatsioon toimub vere kaudu. Eessagara toomasooned koguvad vere hüpofüüsi varre kapillaaridesse. Hüpofüüsis paiknevate neuronite jätked eritavad sinna hormoone, mida nimetatakse vabastaja hormoonideks e. liberiinideks ja pärssivateks hormoonideks e
peal ja on vaheaju osa. Inimesel on ta umbes mandli suurune. Hüpotalamus on seotud järgmiste põhiliste autonoomsetefunktsioonide täitmisega: · Kehatemperatuuri kontroll · Reaktsioon stressile · Vererõhu regulatsioon · Elektrolüütiline kontsentratsiooni hoidmine kehavedelikes, joomine ja soolase isu. Hüpotaalamus integreerib vegetatiivseid funktsioone kõrgema närvitalitlusega (emotsioonid, uni/ärkvelolek jne.) Hüpofüüs. Hüpofüüsi eessagar tekib loote suuõõne epiteelisrakkudest, mis migreeruvad aju alla. Histoloogiliselt eristatakse vähemalt viit rakuliiki, mis valmistavad erinevaid hormoone. Eessagarasse ei tule juhteteid hüpotalamusest, regulatsioon toimub vere kaudu. Eessagara toomasooned koguvad vere hüpofüüsi varre kapillaaridesse. Hüpofüüsis paiknevate neuronite jätked eritavad sinna hormoone, mida nimetatakse vabastaja hormoonideks e. liberiinideks ja pärssivateks hormoonideks e
4. harknääre 5. kõjunäärme Langerhansi saared 6. neerupealiskoor ja -säsi 7. sugunäärmed Sisenõrenäärmete talitluses esineb kindel hierarhia ja vastastikune sõltuvus. 28. Hüpotalamo-hüpofüsaarse süsteemi, olulisemad adenohüpofüüsi hormoone vallandavad ja pidurdavad regulaatorained. Adenohüpofüüsi hormoonid ja nende füsioloogiline roll. Neurohüpofüüsi hormoonid ja nende füsioloogiline roll. Adenohüpofüüs = hüpofüüsi ehk ajuripatsi eessagar. Adenohüpofüüs moodustab pea 80% kogu näärme massist ja produtseerib: • mitteglandotroopseid hormoone STH: Stimuleerib kõikide kudede kasvu. PRL: stimuleerib piimanäärmete kasvu ja arengut. Muudab nad piima produtseerivateks näärmeteks, ehk käivitab piimasünteesi • glandotroopseid hormoone - teiste endokriinsete näärmete tööd stimuleerivaid AKTH: Stimuleerib neerupealisekoore hormoonite teket.
Edasi jätkuvad hingamisteed alveolaarpuuna (arbor alveolaris). Endokriinorganid sünteesivad ja sekreteerivad hormoone. Tsentraalsed endokriinorganid on hüpotaalamus ja hüpofüüs. Hüpotalamus asub vaheajus (diencephalon) kõige alumise osana ja on ühenduses hüpofüüsiga. Reguleerib hüpofüüsi hormoonide sekretsiooni ja seega kontrollib ka praktiliselt kogu endokriinsüsteemi. Autonoomse NS kontrollkeskus. Hüpofüüs koosneb: eessagar (kasvuhormoon), tagasagar (oksütotsiini), kesksagar (intermediin). Ajuripats nõristab hormoone. Perifeersed endokriinorganid: käbinääre (glandula pinealis) kilpnääre (glandula thyreoidea) kõrvalkilpnääre (glandula parathyreoidea) neerupealised (gl. suprarenalis) sugunäärmed e gonaadid (testised ja munasarjad) pankrease saarekesed (insulae pancreaticae) tüümus (thymus) platsenta (placenta) difuusselt paiknevad endokriinrakud Käbikeha – epifüüs – asub vaheajus
ülemine ajuripats e. käbinääre paikneb keskaju neliküngastiku peal. Funktsioneerib eriti intensiivselt 7-8 eluaasta vältel, hoiab ära enneaegset sugulist küpsemist. Hormooniks on melatoniin arvatakse, et omab tähtsust ,,bioloogilise kella" kujunemisel. 47. Hüpofüüsi sisesekretoorne funktsioon. Hüpofüüs e. alumien ajuripats, paikneb aju põhimikul ja on säärekese kaudu ühendatut hüpotaalamusega. Hüpofüüs koosneb kolmest sagarast: ees-, kesk- ja tagasagarast. 1. Eessagar e. adenohüpofüüs (dirigent): · adenokortikotroopne hormoon reguleerib neerupealiste talitlust · türeotroopne hormoon reguleerib kilpnäärme talitlust · gonadotroopsed hormoonid reguleerivad sugunäärmete talitlust · somatotroopne hormoon e. kasvuhormoon - stimuleerib inimese kasvu (gigantism, kääbuskasv, akromengaalia) - intensiivistab valkude ja nukleiinhapete sünteesi - intensiivistab rasvhapete vabanemist rasvkoest
Hüpotalamus-ajuripats- neerupealised süsteem. Mõju hormoonide vahendusel, liikumine veres, ühendumine vastava raku hormooni retseptroriga.Tekib retseptorkompleks. Hormoonide oluline: rakumembraanide transport süs mõjutamine, ensüümide sünteesi stimuleerimine, rakusiseste sekundaarsete transmitterite nagu cAMP ja cGMP kaudu antavate mõjutuste aktiveerimine., plasmamembraanide regulaatorproteiinide hulka kuuluva Gproteiini tegevuse mõjut. Ajuripats ehk HF. HF eessagar ehk adenohüpofüüs on 70-80% HF massist, prdutseerib mitteglandotroopseid ja teiste endokriinsete näärmete tööd stimuleerivaid glandotroopseid aineid. Mitteglandotroopsed on nt kasvuhormoon(kõikide kudede kasv), prolaktiin(piimanäärmete kasv, areng, töötamine). Glandotroopsed on nt adrenokortikotroopne AKTH( neerupealste hormoonide teke, regulatsioon nende kaudu), folliikuleid stimuleeriv hormoon FSH(munaraku valmimine, stimuleerib suguhormoonide
9. Hormoonid: Bioloogiliselt aktiivsed ühendid, mille peamine ülesanne paljurakulises organismis on erinevate rakkude talituse koordineerimine. Hormoone produtseeritakse sisenõre ehk endokriinnäärmetes ning eritatakse sealt otse verre- Hormoonid transporditakse verega kudedesse, kus nad mõjutavad rakude ainevahetusprotsesse. Ühe ja sama hormooni toime võib olla erinevates rakkudes erisugune. 1) Hüpofüüs Eessagar: adrenokortikotropiin, türotropiin, somatotropiin, gonadotroopsed hormoonid; Kesksagar: intermediin; Tagasagar: antidiureetiline hormoon, oksütotsiin. 2) Epifüüs Melatoniin. 3) Kilpnääre Türoksiin, trijoodotüroniin, kaltsitoniin. 4) Sugunäärmed Naine: östrogeenid, gestageenid. Mees: testosteroon. 5) Neerupealised Säsi: epinefriin (adrenaliin), norepinefriin (noradrenaliin)
·HT paikneb talamuse all ajutüve peal ja on vaheaju osa. Inimesel on ta ca mandli suurune. ·Hüpotalamuson seotud järgmiste põhiliste autonoomsete (vegetatiivsete) funktsioonide täitmisega: kehatemperatuuri kontroll, reaktsioon stressile, vererõhu regulatsioon, elektrolüütide kontsentratsiooni hoidmine kehavedelikes, joomine ja soolase isu. ·Hüpotalamus integreerib vegetatiivseid funktsioone kõrgema närvitalitlusega (emotsioonid, uni/ärkvelolek jne). ·Hüpofüüsi (HF) eessagar (adenohüpofüüs) tekib loote suuõõne epiteelisrakkudest, mis migreeruvad aju alla. Histoloogiliselt eristatakse vähemalt viit rakuliiki, mis valmistavad erinevaid hormoone ·Eessagarasse ei tule juhteteid HT-st, regulatsioon toimub vere kaudu. Eessagara toomasooned koguvad vere HF varre kapillaaridest. HT paiknevate neuronite jätked eritavad sinna hormoone, mida nimetatakse vabastajahormoonideks e liberiinideks ja pärssivateks
rakumembraanide läbilaskvust, soolhappe teket maos jne. 4. Plasmamembraanide regulaatorproteiinide hulka kuuluva G-proteiini kaudu edasi antavat mõju. nendest paljud interakteeruvad retseptoriga, muudavad oma kuju ja ühinedes membraani teise valgu, ioonikanali või ensüümiga, kutsuvad esile järgmise sammu raku vastuses. 5. Hormoon võib seonduda ka retseptoriga rakutuuma membraanil. Ajuripats ehk HF. HF eessagar ehk adenohüpofüüs on 70-80% HF massist, prdutseerib mitteglandotroopseid ja teiste endokriinsete näärmete tööd stimuleerivaid glandotroopseid aineid. Mitteglandotroopsed on nt kasvuhormoon(kõikide kudede kasv), prolaktiin(piimanäärmete kasv, areng, töötamine). Glandotroopsed on nt adrenokortikotroopne AKTH( neerupealste hormoonide teke, regulatsioon nende kaudu), folliikuleid stimuleeriv hormoon FSH(munaraku valmimine, stimuleerib suguhormoonide teket), luteiniseeriv hormoon
Häiritud on aktiivne liikumine, tasakaal, töövõime väheneb, väsimus tekib kergemini. Võivad esineda hingamisraskused, õhupuudus, kõhukinnisus. Emaka surve naaberorganitele võib põhjustada nende talitlushäireid. Võib tekkida hirm lapsevanema rolli ja eesseisvate elumuutuste ees, hirm sünnituse ees. Muutused endokriinsüsteemis Raseduseaegsete muutuste põhjustajaks organismis on muutunud hormoontasakaal ja uute, ainult rasedusele omaste hormoonide teke. Hüpofüüsi eessagar suureneb raseduse ajal mõõtmetelt 2-3 korda. LH, TSH ja STH produktsioon raseduse ajal ei muutu, jääb raseduseelsele tasemele. FSH produktsioon aga langeb sellest momendist, kui algab hCG süntees ja jääb ülimalt madalatele väärtustel kogu raseduse vältel. Prolaktiini produktsioon tõuseb kogu raseduse vältel pidevalt. Hüpofüüsi tagasagaras toodetava oksütotsiini hulk suureneb raseduse lõpul ja sünnituse ajal. Oksütotsiinil on emakakontratsioone stimuleeriv toime
Kaltsitoniin – vähendab Ca vabanemist luustikust kõrvalkilpnääre parathormooni, mis mõjutab eelkõige luude, neerude ja soolte talitlust ning tema toimel suureneb veres Ca sis ja tõuseb fosfaatide eritumine uriiniga. Hüpotalamus - HPA telje osa, otseühendus hüpofüüsiga, CRF Hüpofüüs e ajuripats juhib otseselt hüpotaalamus. On oluline endokriinnääre, mis kontrollib enamuse ülejäänud sisenõrenäärmete talitlust, HPA telje osa. Eessagar (adenohüpofüüs): HGH, ACTH, TSH, endorfiinid, ESH, LH Tagasagar (neurohüpofüüs): vasopressiin (ADH); oksütotsiin. Neerupealised - HPA telje osa, Adrenaliin ja noradrenaliin, Kortikosteroidid (kortisool), Testosteroon Sugunäärmed (munandid, munasarjad): Androgeenid (testosteroon), Östrogeenid (östradiool), Gestageenid (progesteroon) Pankreas e kõhunääre - A-rakud – glükagoon & amüliin, B-rakud – insuliin, mis kiirendab glükoosi transporti rakkudesse ja
kõhunäärme (pankreas) Lagerhansi saared, sugunäärmed (gonaadid) = munasarjad (ovarium) või munandid (testis). Hormoonide toodangut reguleerib hüpotaalamus, üks osa vaheajust. Kõige tugevamini mõjub hüpotaalamus ajuripatsile ehk hüpofüüsile, mis siis omakorda mõjutab teisi sisenõrenäärmeid, mis toodavad mitmesuguseid hormoone. Joonis 3.14. Sisesekretsiooninäärmed Kiirabi seisukohast olulised hormoonid Kui hüpofüüsi eessagar eritab neerupealiseid mõjutavat hormooni (ACTH), toodab neerupealise koor enam kui 40 hormooni. Need hormoonid võib jagada kolme hormoonirühma. 51 a) Mineralokortikoidid Sellesse hormoonirühma kuuluvad muu hulgas aldosteroon ja desoksükortikosteroon. Aldosteroon vastutab soola (naatriumi) tagasijuhtimise eest neerudest verre. Seetõttu toodetakse vähem uriini, kuid ühtlasi tõusevad vere kogus ja vererõhk. b) Glükokortikoidid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
