infrastruktuuri, kliente ja rahalisi võimalusi. Täpsemalt pannakse kirja põhipartnerid, põhitegevused, põhiressursid, milliseid väärtusi pakutakse, mille eest kliendid on nõus maksma, suhted klientidega, kes on ettevõtte (tähtsaimad) kliendid, põhilised kanalid. 4. Nimetage täideviimise taksitused Kadaku järgi. Kommunikatsiooniprobleemid o strateegia ei ole ositatud ega viidud töötajate ja juhtideni o eesmärkidest ei saad aru või on neid liiga palju o infosüsteemid on puudulikud Mõõdikute kehtestamise puudused o mõõdikud on valed o mõõdikuid on liiga palju Ressursside kasutamise puudused o liiga vähe ressursse ebareaalne strateegia o ressursside eraldamisel ei peeta silmas strateegilisi eesmärke Tagasiside probleemid o Korrigeerivad toimingud ei baseeru tegelikel tulemustel o lisatasud ei ole seotud strateegia elluviimisega
tekib sageli, kuna inimesed lihtsalt ei suuda või ei taha koos töötada ja põhjuseks tuuakse omavaheline sobimatus-erinevad vaatenurgad, väärtushinnangud, muutused organisatsioonis. Grupisisene konflikt Grupisisesed lahkhelid tekivad kahe või enama grupiliikme kokkupõrke tagajärjel. Põhjusteks on sageli ülesande ebaselgus, kahemõttelisus või väärtõlgendamine, erinev arusaamine eesmärkidest aga ka informatsioonilevikuga seotud probleemid. Omavaheliste arusaamatuste kulgu võimendab või tasandab grupisisene õhkkond ja grupiprotsessid. Grupisisese konflikti põhjuseks võib olla selle liikmete vastastikune sõltuvus ning kui grupiliikmed ei arvesta või ignoreerivad iga liikme tegevuste seotust teistega, siis tekibki konflikt. Gruppidevaheline konflikt Gruppidevahelise konflikti korral on osapoolteks kaks või enam gruppi ühest organisatsioonist. Nt
· 1990.a.lõpp-1991.a. algus- pingete suurenemine Balti liiduvabariikides: selle põhjused olid järgmised: · Aktiviseerusid impeeriumimeelsed jõud ka Eestis eneses- iseseisvumise vastased korraldasid iseseisvusvastaseid meeleavaldusi; korraldasid streike ja ähvardasid Kirde- Eestis välja kuulutada autonoomse piirkonna. · Lätis ja Leedus korraldati mitmeid sõjalisi jõuoperatsioone, millega loodeti eraldumisele kalduvaid liiduvabariike oma eesmärkidest loobuna (sellega kaasnes ka inimohvreid). · Moskva eesmärgiks sai Baltikumile peale suruda liidulepingud, millega loodeti need taas NSV Liiduga siduda (NB! Aga selleks ajaks olid ka iseseisvusliikumise mõõduka tiiva esindajad sellest mõttest loobunud ning võtnud suuna iseseisvuse taastamisele) · NSV Liidu keskvalitsus ähvardas Eestit separatistliku (separatism- eraldumispüüe) tegevuse eest majandusblokaadi ja eriolukorra kehtestamisega.
teavitatakse Reisijat vähemalt 21 kalendripäeva enne reisi algust ette, õigus reisiteenuste maksumust suurendad · Reisikorraldajal on õigus Reisiteenuste leping lõpetada, kui Reisija või Vahendaja ei ole kokkulepitud ajaks reisi eest tasunud. 12. Reisija õiguste kaitse EL-s erinevate transpordivahendite kasutamisel Lähtudes 16.02.2005. a teatises ,, suurendada reisijate õigus EL" ja Amsterdami lepingus seatud eesmärkidest on Euroopa Parlament ja nõukogu vastu võtnud määrused roni ja lennureiijate ning meritsi ja seiseveeteedel reisijate kaitseks. Nende määruste alusel on eelnimetatud transpordiliikidega reisijate peamised õigused üle EL kaitstud ühtsete reeglite alusel. Rakendatud initsiatiividest nähtub tarbija vajaduste arvestamine EL transpordipoliitika kujundamisel. 13. Rongireisijate õiguste kaitse Eesti siseriiklikus õiguses reguleerib praegu reisijate õigusi ja kohustusi raudteel
· Lühiajalised, vähema kui aasta peale kavandatud operatiivplaanid, millega tegelevad kõige madalama tasandi juhid (Miller, Catt, Carlson, 1996: 152). Strateegiline planeerimine Strateegia määrab organisatsiooni põhieesmärgid ja peamised teed nende saavutamiseks, andes organisatsioonile kindla tegevussuuna, eeldusel et eesmärgid on mõõdetavad, arusaadavad ning reaalsed (Miller, Catt, Carlson, 1996: 152). Strateegilistest eesmärkidest lähtub, kuhu tahab organisatsioon tervikuna jõuda kaugemas tulevikus ja seejärel lähemas perspektiivis. Järgmised eesmärgitasandid on seotud vastavate plaaniliikidega: need on taktikalised ja operatiivsed eesmärgid. Kui keskkond jätta tähelepanuta, pole võimalik koostada toimivat plaani. Planeerimise vältimatu koostisosa ongi keskkonna analüüs. Sellest lähtuvalt määratakse missioon ja tegevussuunad, hinnatakse olemasolevat olukorda ja tuletatakse vastavad tegevusplaanid.
Ettevõtlikkust käsitletakse ressursina seetõttu, et kui ei ole ettevõtlikke inimesi, siis ülejäänud ressursid jäävad lihtsalt kasutamata. Tänapäeva infoühiskonnas peetakse oluliseks ressursiks ka infot ja teadmisi. Ressursside paigutamise alaste otsuste juures on strateegial oluline roll. Ettevõte vajab strateegiat eelkõige selleks, et tagada ressursside paigutamine kõige ratsionaalsemal viisil. Reeglina arvestatakse seejuures pikaajalistest eesmärkidest tulenevate prioriteetidega. Tänapäeva infoühiskonnas peetakse oluliseks ressursiks ka infot ja teadmisi. 5. Strateegilise juhtimise protsess Planeerimine Strateegia väljatöötamine Organiseerimine Strateegia elluviimine Motiveerimine Strateegia elluviimine Mehitamine Strateegia elluviimine
ning muud kahjulikud ühendid, mis stressi tõttu organismis tekivad kanduvad edasi toodete tarbijaile ja seetõttu peetakse paljudes riikides õigeks selliste pidamisvõtete rakendamist, mille puhul stress on väiksem... 4. Karja struktuur. Veisekari koosneb lehmadest ja noorkarjast. Noorkarja kasvatatakse kolmel eesmärgil: · karja täienduseks (uuendkarja saamiseks); · tõuloomade müügiks; · nuumamiseks ja nuumveiste müügiks. Nendest eesmärkidest tähtsaim on uuendkarja kasvatamine. Teised eesmärgid sõltuvad sellest, kas tõuloomadel on turgu ja kas veiseliha kokkuostuhind ületab noorveiste nuumamise kulud. Veiste vanuserühmad on: · vasikad (kuni kuuenda elukuuni); · lehmikud ja pullikud (7...18 elukuud); · seemendatud ja tiined lehmikud; · lehmad; · nuumveised. Nende vanuserühmade osatähtsus karjas s.o karja struktuur oleneb tootmissuunast. Piima
Nad usuvad et tulevik on ettemääratud ja nad ei suuda seda mõjutada. Järelikult pole mõtet planeerida ka oma karjääri ega pingutada eesmärkide saavutamise nimel. Siiski võib inimese kontrollkese muutuda näiteks vanuse ja positsiooniga seotud põhjustel. Enesehinnang, eneseaustus Enesehinnang on inimesel suhteliselt püsiv hinnang iseenda saavutuste, võimete, edu suhtes. Eneseaustus võrdub EDU TAOTLUSED(EESMÄRGID) Eneseaustus sõltub reaalselt püstitatud eesmärkidest nende täideviimise planeerimisest. Ja sellisel juhul võib eeldada et inimest saadab edu. Test: Kui suur on teie enesest lugupidamine. 1. Jah 2. ei 3. jah 4. jah 5. ei vale 6. ei 7. jah vale 8. ei 9. ei 10. ei Test: Kui palju aega planeerite: a-harva, vähe; b-mõnikord; c-tihti, palju 1.a-1 2.c-3 3.c-3 4.c-3 5.b-2 6.c-3 7.a-1 8.b-2 9.c-3 10.c-3 11.c-3 12.c-3
korraldus 5) erivajadustega lapse toetamise põhimõtted, sh korraldus 6) lapsevanemaga koostöö põhimõtted, sh korraldus 7) õppekava uuendamise ja täiendamise kord Lasteasutuse õppekava on tähtajatu dokument, mida vaadatakse läbi ja uuendatakse vähemalt üks kord õppeaasta jooksul kaasates pedagooge ja lapsevanemaid. Lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorraldus lähtub õppekavas sätestatud eripärast, eesmärkidest, põhimõtetest ja riiklikus õppekavas kirjeldatud õpikäsitusest (Peterson 2009). PÕHIMÕTTED Õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel rühmas tuleks järgida peamisi põhimõtteid, mida on riiklikus õppekavas nimetatud: - Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine on paindlik ja võimaldab pedagoogil teha vajadusel muudatusi. - Rühma õppe- ja kasvatustegevus viiakse läbi esteetilises ja turvalises ning üksi ja ühistegevusi võimaldavas keskkonnas.
Mina valisin oma refraadi teemaks polaaralad. Nende soojenemine mõjutab kogu maailma rahvaid, sealhulgas ka eestlasi. Olgugi, et polaaralad on kauged, külmad ja inimtühad, mõjutavad nad siiski maakera ja selle kliimasüsteemi. Seetõttu on polaaralad pakkunud palju kõneainet nii teadlastele, kui ka erinevatele riikidele. Ma pean seda teemat tähtsaks, kuna polaaralad on nagu külmkambrid, kus hoitakse magevee varusid. Peale selle elab seal ka ohustatud loomaliike. Polaaralasid ei saa käsitleda isoleeritud piirkonnana. Neil on väga oluline osa kogu maailma, ennekõike suurte ja keskmiste laiuskraadide kliima- ning ökosüsteemis. Ega ilmaasjata nimeta teadlased polaaralasid kliima köögiks. Seega võrdlemisi suurel laiuskraadil paiknev Eesti on samuti Arktika kliimasüsteemi ja selles aset leidvate võimalike muutuste mõjualal. Kuid ka teine ulatuslik polaarala Antarktika mõjutab kogu globaalset kliimasüsteemi, sealhulgas kaudselt meiegi ilmast...
43. Suhtekorraldus turunduses. Suhtekorralduse eesmärgid ja funktsioonid. Eesmärgid: informatsiooniline (adressaadi mõjutamises sõnumi levitamise abil), seisukohti kujundav (tekitatakse arvamusi), käitumuslik (kujundatakse mingeid harjumusi ja suunatakse käitumist). Funktisoonid- aitab ennetada ja analüüsida avalikku arvamust, konsulteerib juhtkonda erinevates küsimustes, aitab arendada ettevõttesiseseid projekte, informeerib avalikkust ettevõtte eesmärkidest, mõjutab avalikke hoiakuid. 44. Tehinguturunduse ja suhteturunduse erinevused. TUNNUS TEHINGUTURUNDUS SUHTETURUNDUS Valitsev Traditsiooniline Interaktiivne turundus turundusfunktsioon turunduskompleks Kvaliteedimõõde Tootele orienteeritud, Protsessile orienteeritud, Tehniline kvaliteet Funktsionaalne kvaliteet
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ettevõtluse Instituut Ärijuhtimise eriala ALUSTAVA ETTEVÕTTE FINANTSPLANEERIMINE Ainetöö Kuressaare 2011 SISUKORD Ainetöö: Alustava ettevõtte finantsplaneerimine SISSEJUHATUS Rahast räägime iga päev. Raha on meie majanduslike eesmärkide saavutamise vahend. Me töötame selleks, et saada sissetulekuid, ettevõtjad riskivad, et saada kasumit, majanduslepingud sõlmitakse rahalises väljanduses. Segi boheemlased peavad vahel nentima, et raha annab neile vabaduse. (V.Zirnask, K.Liikane ,,Raha, pangad ja finantsturud" 1.osa) Erinevatel põhjustel valivad aktiivsemad meie seast raha teenimise võimaluseks oma ettevõtte. Ettevõtte loomisel on eriti olulise tähtsusega finantsprognoosid. Need aitavad hinnata, kas on mõtetki antud ettevõtet luua. Kui ettevõte alu...
retrieve, update, delete), nt Halda Isikuid, kus üks kasutusjuht täidab esinevaid eesmärke: “redigeeri isikut”, “kustuta isik” jne. 12. Sisuline stiil Kirjuta kasutusjuhud sisulises stiilis, hoia kasutajaliidesest eemale ning keskendu tegutseja kavatsustele. Kavatsus (intention, intent) ja eesmärk (goal) on sarnased. (Ahah???) Tegutseja kavatsuste sammude all kasutusjuhus tuleks mõelda selle kasutusjuhu allfunktsioonide või tegevussammude eesmärkidest. Sisuline vs Konkreetne - konkreetses on kasutajaliidese disainiotsused (aknad, eksaanielemendid, navigeerimine jne) kirjutatud kasutusjuhu teksti sisse. Sellised konkreetsed kasutusjuhud on kasulikud detailses kasutajaliidese disaini töös hilisematel arendussammudel ja mitte varases nõuete analüüsi töös. 13. Tegutsejad 1. Primaarne tegutseja - omab kasutajaeesmärke, mis täidetakse käsitletava süsteemi teenuse kasutamise läbi. Näiteks kassiir. Miks identifitseeritakse
vaba uurija isiklikest väärtushinnangutest. Ei võeta vastutust selle eest, kuidas tulemusi võidakse rakendada. Nt vaeste uurimini võib viia selleni, et poliitikud kärbivad sots.abiprogramme. Siit ka küsimus, kad on võimalik teha head ja luua head sotsioloogiat? Finantseerimisallikad: finantseerijad mõjutavad seda, mida uuritakse ja kuidas uurimustulemusi kasutatakse. Pettus: kõige ilmsem on see sellistes uuringutes, kus on tähtis, et uuritavad poleks teadlikud uuringu eesmärkidest. Eksperimendi eetika: kõik eskperimendid on seotud inimestega manipuleerimisega. Inimesi pannakse uurijate poolt loodud olukordadesse. 1 Dilemma on ka selle ees, kui palju peaksid uurijad eksperimendis osalejatele sisu seletama selleks, et saada nõusolekut osalemiseks ja samas garanteerida uurimistulemuste usaldusväärsust. Osadel uuringutel makstakse osalejal, seega nad käituvad nii nagu
ettev. Kui lähtuda ühiskonnast tervikuna, siis ka ettev. kujutab endast ühte allsüsteemi. Kõrgemad süsteemid ei kujuta endast lihtsat mehaanilist summat vaid sisuliselt juba uut ja erinevate omadustega süsteemi. Igas funktsioneerivas süsteemis valitsevad omad kindlad seaduspärasused kuid neid mõjutavad ka teised süsteemid. Madalama aste süsteem peab arvestama kõrgema süsteemi seaduspärasustega, mis tuleneb süsteemi eesmärkidest. Iga tegutsev ja konkreetset eesmärki omav süsteem peab eesmärgi saavutamiseks looma vastava organisatsiooni. Materiaalse eesmärgi saavutamiseks vajatakse mitmesuguseid ressursse. Ühtlasi need ressursid on tootmisprotsessi sisendiks. Ressurside muutmiseks väljundiks tuleb bioloogilised ja tehnoloogilised süsteemid panna liikuma. See tootmine väljendub tootmisprotsessides, mis peavad toimima kindla korra järgi, neile omaste seaduspärasuste järgi (tootmistehnoloogia)
lähiajal kasutada? Holistiline Madal Kõrge Abstraktsiooni tase 50 Guido Leibur Gartner 2004 Gartner, November 2006 Kokkuvõtteks 1. Meetodi valik ja rakendamine sõltub seatud eesmärkidest. IT protsesside optimeerimiseks on sobivaim ITIL. Eesmärkide, mõõdikute seadmiseks ja olukorra hindamiseks on sobivaim CobiT. 2. Ei ITIL ega CobiT ei anna täpseid näpunäiteid firma tegevuste parandamise kohta. Tegemist on raamistikega kus kirjas maailma parim (keskmine!) kogemus. 51 Guido Leibur
Riik on poliitilise võimu organisatsioon. Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad mitmesugused huvirühmad ja institutsioonid. Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. Õigus on majanduse peegeldus, majandussuhete resultaat. Näiteks käsitööliste ühendused. Õigus reguleerib majandust, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutades ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt. Näit igasugused litsentsid, maksud 2. Õiguse mõiste. Õigussüsteem. Õiguse allikad. Tava erinevus õigusnormist. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Õigust kui sotsiaalsete suhete spetsiifilist reguleerimisvahendit iseloomustavad tunnused
Organisatsioonikäitumise eksam TEEMA: Organisatsioonikäitumine 1) Mida peaksid juhid tegema, kui nad soovivad muuta organisatsioonikultuuri? (5) Organisatsioonikultuuri muutumine on äärmiselt raske, kuid võimalik ja mõnel juhul hädavajalik. Organisatsioonikultuur muutub kriisiolukorras (finantskrahh, suure osa klientide kaotus, konkurentide läbimurre) või juhtkonna vahetuse puhul. Uutel tippjuhtidel on oma väärtushinnangud, nad võivad olukorda tajuda teisiti. Organisatsioonikultuuri on kergem muuta uues ja väikeses organisatsioonis ning nõrga kultuuri puhul, sest see on järeleandlikum. Kultuuri muutmisel peaksid juhid silmas pidama järgmisi soovitusi: 1. Tippjuhtkond peab saavutama positiivse rolli, andma oma käitumisega tooni. 2. Luua uusi sümboleid, rituaale, traditsioone. 3. Toetada alluvaid, kes võtavad omaks uued taotletud väärtused. 4. Kavandada sotsialiseerumispro...
riigieelarvesse ligi 80 miljonit eurot prognoositust vähem. Selle aasta aktsaiisilaekumise prognoosi on juba korrigeeritud 38 miljoni euro võrra väiksemaks. Need on suured arvud, mis paratamatult hakkavad tähendama puudujääke sotsiaalhoolekandes või auke koolimajakatustes. Aktsiisil on kaks pragmaatilist eesmärki: reguleerida tarbimist ja toetada riigieelarvet. Kes võimupoliitikutest ütleb esimesena avalikult välja, et kumbki neist eesmärkidest pole praegusel juhul saavutatud? Kas peame ennustatud eelarvetulu maha kandma või lootma, et rahvas joob lisaks Lätist toodud kärakale vähemalt samas mahus kodumaist juurde? Variante leidubki ainult kaks: esimene on kahjulik eelarvele ja teine tervisele. Samas ei saa milleski süüdistada piirikaubandust korraldavaid ettevõtjaid, kes näevad piirikaubanduses kuldvasikat. Poliitilist viga
heatahtlik, aus ja siiras, tunnustan lapse püüdlusi; probleemid esitan konkreetselt, kiirelt ning faktidele, kirjeldusele, arengumapis sisalduvatele materjalidele toetudes - küsin lapsevanema arvamusi, selgitusi, ettepanekuid - pakun omapoolseid sobivaid pedagoogilisi soovitusi õppe- ja kasvatusküsimustes vms. -pean kinni ettenähtud ajast - väljendan end selgelt, arusaadavalt, vajadusel küsin üle "ma sain aru, et .... " - räägin lapsevanemale lasteaia tulevikuplaanidest, eesmärkidest ja muudatustest, mis on seotud tema lapsega või rühmaga - lõpetan positiivselt, tänuga - hoian vestluses saadud info konfidentsiaalsena. Vestlus lõpeb mõlema poole kokkulepetega edasisteks sammudeks, kirjaliku lühikokkuvõtte tegemisega ja allkirjastamisega; saan ka tagasiside lasteaia tegevuse kohta. Tulemus: saavutame lapsevanemaga parema usaldussuhte; kooskõlastame nägemuse lapse arengust; sõnastame koos lapse arengut toetavad
see on koige nähtavam valitsuse külg. See on valitsemine toimingus, on vahistanud tähelepanu ja tekitanud poliitiliste kirjanike uurimise väga varajases sustemaatilise mõtte ajaloos". "Täna päevani koik poliitilised kirjanikud, keda me ka praegu loeme, arvasid ja väitlesid ainult valitsuse pohiseadusest; riigi olemusest, suveräänsuse olemusest ja asukohast, silmatorkavast võimust ja kuninglikust prerogatiivist, valitsuse sudames peituvatest suurimatest tähendustest ning valitsuse eesmärkidest, mis on määratud inimese olemuselt ja inimese eesmärgideni. Küsimus oli alati: kes peab seadusi kirjutama ja missugused need peavad olema?". "Valitsusel oli vaid moni meister; nüüd on neid palju. Enamik varem oli valitsuse alluvuses; nüüd nad teevad valitsust. Kui valitsus kord voib järgida kohtu vaimumeid, peab ta nüüd järgima rahva seisukohti". "Riigi idee ja sellest tulenev tööülesannete ideaal muutuvad; ja "riigi idee on halduse südametunnistus"
Realiseerimine – kavandatu teostamine klassis ja kohandumine oludele (kiirete otsuste langetamine). Reflekteerimine - õpilaste õpi-ja kasvatustulemustele hinnangu andmine ja otsuste langetamine edasiseks tegevuseks. Väärtuslikud on need järeldused, mis tehakse pärast esmaste elamuste möödumist. 3 arutlustasandit: • järeldused antud tunni põhjal • hinnang tunni osatähtsusele • järeldused tunni ja teema rollist, lähtudes kursuse eesmärkidest. 4) Milliseid teadmisi ja oskusi vajab õpetaja nende etappide läbimiseks õppekursuse ja tundide kavandamisel, õppetundide andmisel, kasvatustöö teostamisel, tehtu üle reflekteerimisel? Õpetaja vajab neid teadmisi ja oskusi, mida pakub pedagoogiline psühholoogia ja teised pedagoogilised ained. Õpetamiseks on vajalikud teadmised: • pedagoogilis-psühholoogilistest mõistetest ja teooriatest • praktilised pedagoogilised teadmised ja oskused
kõikvõimalikes kirjalikes, suulistes või multimodaalsetes tekstides öeldut, kuid konstrueeritakse analüütiliselt ka mitteöeldut (nt implitsiitseid, vaikimisi eeldusi). Analüüsis on kesksel kohal teksti lingvistiliste omaduste sotsiaalsed funktsioonid, st vastatakse küsimusele, missugust semantilist ja ideoloogilist rolli teksti detailid ja omadused kommunikatsioonis täidavad. Diskursusanalüüsi pole võimalik n-ö valmismeetodina kasutada seda tuleb teha sõltuvalt analüüsi eesmärkidest ja andmetest, valides ja/või kohandades konkreetsele uurimusele sobivad analüütilised lähenemised ja tööriistad. Ülevaade diskursusanalüüsi kujunemisloost ja koolkondadest Diskursusanalüüsi filosoofilised juured ulatuvad retoorika uurimise kaudu juba antiikautorite, eeskätt Aristotelese töödesse. Lähenemise epistemoloogiat on mõjutanud Prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire ja Jean-Jacques Rousseau) ning Saksa filosoofia suurkujud Immanuel Kant, Georg W. F
3. Featheri mudel õpimotivatsiooni kujundamisstrateegiate teoreetilise alusena. Millised on põhitegurid selle mudeli järgi, mis kujundavad õpilase õpitahte koolis? (11.1) N. Featheri mudel eduootus korda väärtus ei välista teisi motivatsioonikäsitlusi, vaid aitab neid integreerida motivatsiooniprobleemide vaatlemiseks kindla orientatsiooni või põhimõtte valguses, millest saab lähtuda õppe- ja kasvatustöös. Õpilaste arusaamad ja ettekujutused õppetegevuse eesmärkidest eduootuse vormijana. Õpilaste eduootuse vaatlemisel eesmärgiorientatsioonide tähenduses jaotuvad õpilased kahte suurde gruppi: 1)need, kelle jaoks õppimine on sisemiseks väärtuseks ja kes õpivad teadasaamiseks ning 2) need kelle eesmärgiks on efektse väljundi demonstreerimine, kuid õppimise sisuline külg on teisejärgulise tähendusega. 4. Õppetund, kui õppetöö organiseerimise põhiühik. Gagné õppeühiku mudel. Selle
täpsustamine ja positiivse hoiaku loomine, suhtlemise suurendamine, negatiivse käitumise välistamine, julgustada probleemi fokuseerimist. o Huvide konflikt: Põhjustamine: Võistuslikkuste tunnetamine, põhiliste huvide vastandlikkus, protseduurid, psühholoogilised huvid. Sekkumisviisid: Tähelepanu huvidele, mitte positsioonile; firma eesmärkidest tulenevad huvid, objektiivsete kriteeriumite leidmine, mitmepoolsete kasulike lahenduste leidmine, võimalused arvamuse avaldamised, töövälised ühistegevused. · Konfliktide lahendamise stiilid: o Võit-kaotus: Käitumine: Agressiivne, vastasseis, võit iga hinna eest Kasutaja õigustus: probleemsest situatsioonist väljumine,
enesekindlus - tugev ja positiivne tunne enda väärtuslikkusest. · Enese juhtimine enesekontroll - võime hoida lõhestunud emotsioone ja impulsse kontrolli all usaldusväärsus - pidev ausus ja ausameelsus käitumises kohusetundlikkus - võime juhtida ennast ja vastutada oma tegude eest · Sotsiaalne teadlikkus empaatia - oskus tunda/tajuda teiste inimeste motsioone, aru saada tema eesmärkidest organisatsiooniline teadlikkus - võime lahendada päevakajalisi probleeme orienteerumine teenusele - võime ära tunda, mõista ja täita kliendi soove. · Suhete juhtimine kommunikatiivsed oskused - oskus kuulata ja läkitada selgeid, veenvaid ning positiivseid teateid konfliktiga toimetulek - võime vähendada vastuolusid ja leida lahendusi innustav juhtimine - võime võtta juhtimine enda kätte ja innustada visiooniga. 5
valguses, millest saab lähtuda õppe- ja kasvatustöös. Uurimused kinnitavad, et õpilaste usk edu saavutamisse oleneb nende arusaamisest õppimise eesmärgist. Kas ta õpib selleks, te teada saada või et säilitada pos mainet õpetaja ja kaaslaste ees. Õpimotivatsioon kujuneb klassis suure hulga tegurite mõjul. Õppetöö korralduses nii klassi kui indiv1iidi tasandil on palju tegureid, millest olenevad õpilase ettekujutused õppimise eesmärkidest ja käitumine õppe-eesmärkide saavutamisel. Selles on oluline roll õpilase varasemal õppimiskogemusel ning klassis ja koolis valitseval psühho-sotsiaalsel kliimal. Õppimiseks soodsa õhkkonna tekkimist ja alalhoidmist klassis mõjutab avaramas kontekstis pigem õpetaja üldine suhtumine õpetamisse ja õppetöö korraldusse kui konkreetsed võtted, mida ta kasutab. Õpilase tähelepanu on õppimisel peamiselt sooritataval ülesandel ja vähem välisel tasustamisel, st
teadmised ja oskused; tegelikkuse tajumine ja väärtused + hoiakud. Org. sõltub seal töötavatest inimestest. Kui töötaja tuleb tööle, sõlmivad org. ja töötaja omavahel psühholoogilise lepingu, milles kumbki pool kohustub andma ühise eesmägi nimel teatud panuse. · Tehnoloogia eesmärgi saavutamiseks kasutatavad vahendid (materiaalne külg) · Struktuur määratlev inimeste jaotumise org. hierarhias, rollid ja rollisuhted. Org struktuur peaks lähtuma org eesmärkidest. See millist org. struktuuri kasutada, sõltub org. küpsusastmest ja keskkonnast. Oluline on, et struktuur sobiks kokku situatsiooniliste faktoritega (suurus, vanus, tehnoloogia) ja koskkonnateguritega. 2. Huvigruppide olemus, kahepoolse panustamise mudel. Ootused on oluline selgeks rääkida, kes kellelt mida ootab. Töötajapoolne panus: jõupingutus, võimed, oskused ja kompetentsid, lojaalsus, aeg, loovus ja uuenduslikus. Org
-1ÕIGUSE TEOORIA - PÕHIMÕISTED SLAIDIDELT ÕIGUSE TEOORIA PÕHIMÕISTED SLAIDIDELT ÕIGUS ·Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. õigus ·Käitumisreeglite kogum ·Kehtestatud riigi poolt ·Selles väljendub riigi tahe ·Üldkohustuslike normide kogum ·Normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga Riik ja õigus ·Riik annab talle vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. ·Õiguses väljendub riigi tahe. ·Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide saavutamiseks Õigus ja poliitika ·Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend. ·Riik on poliitilise võimu organisatsioon. ·Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad mitmesugused huvirühmad ja institutsioonid. ·Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsept...
vaja promootorit. See on DNA osake, mis sageli võetakse viirustelt. Promootor lülitub sisse kohas, mis on sellele kõige vastuvõtlikum. Muundkultuurid on tihti ebastabiilsed ning see on tingitud sellest, et lisades uut pärilikku infot mõjutatakse geenide vahel juba varem väljakujunenud vastastikuseid toimeid.(Eestimaa Looduse Fond 2006.) 2. GENEETILISELT MUUNDATUD KULTUURIDE ARENG Lähtuvalt muundamisel kasutatavast tehnoloogiast ja selle protsessi eesmärkidest jagatakse GM kultuurid kolme põlvkonda. Esimese põlvkonna kultuure hakati tootma 1990. aastate keskel. Nende kultuuride hulka kuuluvad herbitsiidtolerantsed kultuurid (mais, soja, raps jne), parandatud valmimis- ja säilimisomadustega tomatid, kahjurikindlad kultuurid. (Eestimaa Looduse Fond 2006.) Teise põlvkonna väljatöötamiseni jõuti möödunud kümnendi lõpul ning osa nendest toodetest on juba turule jõudnud. Selle põlvkonna kõige ilmekamaks näiteks on
Neid võib genoomi siseneda mitu koopiat suvalistes lookustes. Sealjuures võivad nad põhjustada eluohtlikke mutatsioone peremeesorganismi enda geenides. *Eelöeldust on mõistetav, et transgenees inimesel on nii teaduslikust kui ka eetilisest küljest vastunäidustatud, vähemalt geenitehnoloogia tänapäevase taseme juures. Transgeensete taimede loomine ·üldiselt lihtsam kui loomadel ·Transgeenseid taimi luuakse lähtudes põllumajanduslikest eesmärkidest: parendada produktide tarbekvaliteeti (säilivust, ainelist koostist); suurendada vastupidavust haigustele ja kahjurputukatele; tõsta taluvust umbrohutõrje kemikaalide (herbitsiidide) vastu; ·tõsta karmide keskkonnatingimuste taluvust (külma-, kuuma-, põuataluvust vms.). VASTU indiviidi kloonimisele POOLT indiviidi kloonimisele Inimene ei tohi mängida jumalat! Kloonimine ei ole elu loomine, selles pole
ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA (Organizational psychology) Kasutatakse ka: · Work psychology (Tööpsühholoogia ) · Occupational psychology (Kutsealane psühholoogia) · So. võimed, vajadused, hoiakud jms. mis mõjutavad tööalast käitumist. · Miks inimesed töösituatsioonides erinevalt käituvad? · Kuidas inimesed mõjutavad ja on mõjutatud ümbritsevatest inimestest? · Kuidas inimesi mõjutab töö, mida nad teevad? · Kuidas inimesi mõjutavad töötingimused? Organisatsioonipsühholoogia rõhutab: · individuaalsete erinevuste olulisust · et tööalast käitumist mõjutavaid tegureid on palju ja need on komplekssed ja vastastikku sõltuvad · tööga seotud probleem tuleb lahendada teaduslikult · erinevate teoreetiliste lähenemiste kombineerimine tuleb kasuks · teooria, uurimused ja praktika on tihedalt seotud. ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ALAVALDKONNAD · Personalipsühholoogia (personnel psychology) · O...
tunnuste) kasulikkuse kohta. Antud juhul viitab sõna karakteristik erinevate pakkimisemeetodite, kombinatsioonis pakkimismaterjaliga, karakteristikutele. Neid tunnuseid vaadeldi eelmises peatükis. Mingi kindel tunnus võib täita mitmeid eesmärke. Näiteks võib pakkimismaterjali jäikus kaitsta toodet ja samas ka taluda koormat, kui kaubaühikud paigutatakse üksteise otsa. Alati tuleb valida mingi kindel pakkimise tüüp lähtudes pakkimise eesmärkidest ja pakkimise karakteristikutest. Pakkimisel on mitmeid eesmärke. Olulisemad neist on näidatud joonisel. Pakkimisel/pakendil võivad olla järgmised funktsioonid: - reklaamikandja; - infokandja; - teenindus artikkel; - kaitse varguse vastu, keskkonna eest ja transpordil, ladustamisel ja ümberlaadimisel mõjuvate tegurite vastu; - ratsionaliseerimise faktor transpordis, ladustamises, ümberlaadimises ja positsioneerimises. Pakend reklaamikandjana.
võimaluste muutumise tagajärjel. Tänu infotehnoloogiliste võimaluste võimsale arengule on saanud võimalikuks õppekava osaline läbimine distantsilt (e-õpe). Turunduse igas sfääris on tähtsal kohal kommunikatsioon tootjate ja tarbijate vahel. Hariduse vallas toimub kommunikatsioon haridusasutuste ja klientide vahel. Haridusasutuse turundust võib määratleda kui vahendit, mille abil õppeasutus teavitab oma eesmärkidest, väärtustest ja toodetest õppuritele, nende vanematele, oma töötajatele ja kogu ühiskonnale. Kuna kõrgkooli turundustegevus on korraldatud efektiivse turunduse protsessina, on väga oluline paika panna sihtrühmad. Lihtsustatud variandis võib sihtrühmadeks pidada tudengeid ja nende vanemaid, kuid selline lähenemine ei võta arvesse laiemat huvitatud isikute ringi nii kõrgkooli sees kui väljas. Siinkohal on kasutusel erinevad terminid:
Kordamisküsimused 1. Selgitada finantsjuhtimise mõistet; Finantsjuhtimise kui teadusharu tegelikuks tekkeajaks võib lugeda 1960.70. aastaid, mil töötati välja paljud praegusel ajal olulised seisukohad. Eestis on kaasaegset rahandusteooriat alates 1990. aastatest (professorid V. Raudsepp, U. Mereste). Kaasaegne finantsjuhtimine on integreeritud õppeaine, milles on omavahel seotud: _ finantsarvestus; _ investeeringud; _ juhtimisteooria; _ statistika jne. Finantsjuhtimine e. rahaliste ressursside juhtimine on majandussubjekti rahaliste ressurssidega kindlustamine, nende ratsionaalne suunamine ja kasutamine. Finantsjuhtimine kajastab majandussubjekti rahaliste allikate moodustamise ja kasutamise ning rahaliste tehingutega seonduvaid suhteid. Finantsjuhtimise eesmärgiks on tagada majandussubjekti jätkusuutlik areng, milleks tuleb tagada optimaalne kasum, minimeerida kulusid, hoiduda finantsraskustest ja pankrotist. (finantsjuhtimine vaata...
primaarse põhjuse. Alarmlaviini ajal on sidevõrgu koormus tavapärasest palju kordi suurem ja kui süsteem pole projekteeritud piisava varuga ei pruugi kõik sõnumid pärale jõuda või jõuavad suure hilinemisega. 18. Milliseid juhtimise liike eristatakse reaalajasüsteemides? Superviisorjuhtimine tehnoloogiliste protsesside juhtimises tegeleb strateegiate väljatöötamisega ning realiseerimisega teiste süsteemi osade kaudu. Juhtimine, mis tegeleb strateegilistest eesmärkidest ja otsustest lähtuvate konkreetsemate tegevuste valiku ja realiseerimisega nii, et täiturite kaudu sobivalt mõjutada juhtivat kobarat, rahuldades samas ka kõiki kitsendusi. 19. Kas juhtimisalgoritmi realiseerimine arvutis võib muuta selle omadusi? Juhtimisel võivad tekkida probleemid erinevate teooriate, nende arvutirealisatsioonide ja tegelikkuse mittepiisava ühildumisega, mis viib tegeliku oleku väära hindamiseni, algoritmi
mitu seent on? 62 selge). On kahjustav ennast kehtestada, kui selleks kapitali pole olemas. 10. Käitumise peatamine, tunnete arvessevõtmine esiteks lõpeta konkreetne tegevus, teiseks ära lase ennast emotsionaalselt kaasa tõmmata, kolmandaks aktsepteeri partneri tundeid neid talle sõnastades ja viita alternatiivsetele võimalustele. 11. Keskkonna ümberkorraldamine keskkonna muutmine, et mingeid käitumisi mugandada või lõpetada. Oluline on mõelda tegelikest eesmärkidest. 12. Ei ütlemine iga tegevus on tegelikult jah ja ei vaheline võitlus. Ei ütlemine algab oma sisemistest jaa'dest, kui mingid asjad on selged, siis on lihtne teisele ei öelda. Ümbersõnastus ja ei. Põhjendusega ei. Edasilükkav ei (jaa) jaa lükatakse edasi, täna ei taha, aga mõnel teisel korral oled valmis seda tegema. Katkine praota plaat tuleb ennast korrata nii kaua kuni kohale jõuab. Ma tahan, et teed seda ning ma ei taha, et teed seda. Kategooriline
Eesti säästva arengu neli arengueesmärki on järgmised: 1. Eesti kultuuriruumi elujõulisus Eesti säästva arengu nurgakiviks on Eesti rahvuse ja kultuuri säilivus. 2. Inimese heaolu kasv heaolu on määratletud kui inimeste materiaalsete, sotsiaal- sete, kultuuriliste vajaduste rahuldatus, millega kaasnevad võimalused end teostada ja oma püüdlusi ning eesmärke realiseerida. 3. Sotsiaalselt sidus ühiskond eesmärkidest tulenevad kasusid saab kasutada valdav osa elanikkonnast ja hind, mis tuleb maksta nende eesmärkide saavutamiseks ei ole ühiskonda kui integraalset organismi laastav. 4. Ökoloogiline tasakaal selle püsivus Eesti looduses on keskne eeltingimus meie säästvaks arenguks. Ühtlasi on see ka meie panus globaalsesse arengusse, pidades silmas põhimõtet, et kõikidel elukeskkonna tasanditel peab olema tasakaal aine ring- luses ja energiavoogudes. 3.2 Soovitav seisund aastaks 2030 3.2
teatavad ühised huvid, väärtused ja käitumisnormid. Grupisuhetes tuleb eristada funktsionaalset(tööjaotuse), emotsionaalset, kommunikatiivset(teabe leviku viisi) ja hierarhilist(alluvussuhete) aspekti. Grupiliikmete võimalikud rollid Probleemi lahendamisele suunatud liikmed: · Algataja pakub pidevalt uusi lahendussuundi ja võimalusi · Infokoguja küsib alati kõigi arvamusi, otsib asjakohast teavet · Loots näitab kõrvalekaldumist probleemist või valitud eesmärkidest · Viimistleja koordinaator ei lase minna isiklikuks, eristab isiklikud suhted lahendatavast probleemist. Püüab koordineerida allgruppide tööd. · Tehnik täidab rutiinseid kohustusi: jagab materjale, koristab ruumi, teeb protokolle Osalejate arengut soodustavad rühmaliikmed: · Julgustaja, toetaja suhtleb kõigiga soojalt ja sõbralikult. Aktsepteerib pakutud ideid.
Keeleuurimise meetodid, sügis 2014 Eksamiks kordamine 1. Mõista teema, uurimisküsimuse ja hüpoteesi olemust ja nende iseärasusi keeleteaduses. Osata leida neid teiste uurimustest ja sõnastada ise. Miks on küsimus uurimustööks oluline? Küsimusest oleneb, milliseid andmeid on vaja, mis meetodeid ja andmeanalüüsi kasutada. Konkreetselt sõnastatud küsimused tagavad uurimuse parema kvaliteedi. Mis vahe on küsimusel, teemal ja hüpoteesil? Hüpotees on oletuslik põhjendus mingi nähtuse olemuse ja toimumise seletamiseks. Sõnastatud väitena, mida tuleks uurida ja kinnitada või ümber lükata. Küsimus on laiem ja uurivam kui hüpotees. Küsimus peaks olema sõnastatud nii, et sellele saaks vastata ainult lähemalt uurides. Teema on laiem valdkond, mida uuritakse. Kuidas/kust leida küsimus (3 võimalust)? Kirjandusest – küsimuse võib leida lugedes või oma teemaga seonduvatest raamatutest arvustust kirjutades Eelnevalt olemas...
Advocacy coalition laiad eeskosteliidud, mis võivad oluliselt mõjutada poliitikakujundamisevõrgustikku. Paikapandud poliitika ei ole ratsionaalne. RIIK Poliitiline süsteem riigikord ennekõike institutsioonidest lähtudes; riigi parelleel Poliitiline reziim poliitilised institutsioonid + poliitiline kultuur (valitsemisviis); suunatud riigis valitsevale õhustikule ning lähtub valitsevatest sisulistest eesmärkidest, huvidest ja tegutsemisviisidest. Iga riigi funktsioonid: Huvide liigendus Huvide koondamine Poliitiline sotsialiseerumine Poliitiline kommunikatsioon Õigusloome Õiguse rakendamine e kasutamine Vaidluste lahendamine Kolm lähenemisviisi riigile: 1. Sotsioloogiline riik on ühiskonnarühmade kogum; riik on see, mida inimesed teevad 2
vastutab mingi töö tegemise eest. Ristifunktsionaalsed meeskonnad: töömeeskond, mis on komplekteeritud erineva üksuse töötajatest. Virtuaalsed meeskonnad: töömeeskonna tüüp, mis kasutab IKT-d füüsiliselt eraldatud liikmete ühendamiseks, et saavutada mingit ühist eesmärki. Efektiivse meeskonna karakteristikud Selged eesmärgid. Tulemuslikel meeskondadel on selge arusaamine eesmärkidest ning ka veendumus, et eesmärk kehastab tasuvat ja tähtsat tulemust. Vajalikud oskused. Efektiivsed meeskonnad koosnevad kompetentsetest inimestest. Neil on vajalikud tehnilised oskused, võimed soovitud eesmärkide saavutamiseks ja isiklikud karakteristikud teistega koos töötamiseks. Vastastikune usaldus. Efektiivsetes meeskondades on liikmete hulgas vastastikune usaldus. See tähendab, liikmed usuvad üksteise aususesse, iseloomukindlusse ja võimetesse
kuuluvad teisese õiguse alla. Esmase õiguse hulka kuuluvad ELi aluslepingud, nende lisad ja protokollid, neid muutvad ja täiendavad lepingud ja õiguse üldtunnustatud põhimõtted (kirjutamata õigus). ELi õigus on jaotatud esmasteks ja teisesteks õigusaktideks. Aluslepingud (esmased õigusaktid) on aluseks kogu ELi tegevusele. Teisesed õigusaktid (määrused, direktiivid ja otsused) tulenevad aluslepingutes sätestatud põhimõtetest ja eesmärkidest. Teisesed õigusaktid on ELi aluslepingute, eelkõige sätteid täpsustavad ja rakendavad normid. Kuna teisesed õigusaktid on vastu võetud esmaste õigusaktide alusel ja nende täitmiseks, siis peab teisene õigusakt alati sisaldama õiguslikku alust. EL-i õigusakt saab toetuda ainult ühele õiguslikule alusele. 8. Mida tähendab piiratud pädevuse põhimõte? El tegutseb aluslepingutes seatud eesmärkide saavutamiseks talle liikmesriikide poolt antud pädevuse piirides
2 kohta jäi nn välja müümata. Teisel tuuri päeval osales kella 16:10 tuuri ajal 6 inimest. 2 kohta jäi nn välja müümata. Ja kella 17:10 tuuri ajal osales ka 6 inimest. Kolmandal ja ühtlasi viimasel päeval osales 5 inimest, 3 kohta jäi nn välja müümata. Ennast oli registreerinud veel üks inimene, kuid jäi tulemata. Ja soovi avaldas veel 2 inimest, kuid ka need jäid tulemata. 2. (Vt lk 2-4, kus on lahti kirjutatud need asjad) 3. See oli üks eesmärkidest, mis jäi tegemata. Sai kohati mainitud, kus koolist me tuleme, kuid millega täpselt tegeleme ja mis kooliga üldse tegu ja seal olevate õppimisvõimaluste kohta, jäi väga puudulikuks. 4. Giid sai selle ülesandega ilusti hakkama. Inimesed tundsid huvi, esitades küsimusi ja oli ka kohti, kus giid natuke infot juurde sai. 14
Minister kannab vastutust parlamendi ees, st peab vastama arupärimistele ja küsimustele, osalema valitsuse ülesandel seaduseelnõude menetlemisel ning muude küsimuste arutelul ja esindama Eestit oma pädevuse piires Euroopa Liidu poliitika kujundamisel. Minister juhib ministeeriumi iseseisvalt ja ainuvastutavalt. Peaministril ega teistel ministritel ei ole õigust ministri vastutusalasse sekkuda. Kui peaminister leiab, et minister ei lähtu valitsuse kui terviku eesmärkidest, on tal õigus teha Vabariigi presidendile ettepanek minister ametist vabastada. Vabariigi Valitsuse ministrid Peaminister Taavi Rõivas Peaministri ja valitsuse tööd toetab Riigikantselei. Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski Tervise- ja tööminister juhib Sotsiaalministeeriumi. 12 Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna Sotsiaalkaitseminister juhib Sotsiaalministeeriumi. Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi
1. Organisatsioonikäitumise ajalooline kujunemisprotsess. Organisatsioonikäitumise ajalugu on väga tihedalt seotud juhtimise kui teaduse arenguga. Organisatsioonikäitumine kujunes seoses ajalooliste allikatega (teaduslik juhtimine, Hawthorne'i uurimused ja juhtimise funktsioonid) ja käitumisteadustega (antropoloogia, psühholoogia ja sotsioloogia). 20. sajandi alul olid hoogustumas tootmine ja uute turgude otsimine. Seda protsessi hakkasid takistama tööjõuga seonduvad probleemid. 19.sajandi lõpu Ameerikas tegeleti töö efektiivuses alase uurimistööga ning sellega ühines ka F.W. Taylor, kes pani aluse teaduslikult põhjendatud juhtimistegevuse analüüsile (1911.a). Juhtimise teaduslikud põhiõtted peab teaduslikul lähenemisel juhtimisele oluliseks inimeste hoiakute muutmist. Teaduslikku juhtimist ei saa rakendada enne, kui muutuvat juhtide ja teiste inimeste hoiakud. 1924-1933. aastatel uuriti põhjalikult Chicago ettevõttes...
Inimeseks olemine tähendab vabadust. Moraalne relativism ja absolutism Moraalse absolutismi (ld absolutus tingimatu, sõltumatu) järgi eksisteerivad absoluutsed universaalsed standardid, millega tegevuse moraalsust hinnata. Mineviku ühiskondades oli ülekaalus moraalne absolutism. Deontoloogiline eetika Moraalse relativismi (ld relativus suhteline) järgi teo moraalsus või ebamoraalsus ei ole sisemiselt determineeritud, vaid sõltub eesmärkidest, olukorrast, tulemustest jms. Teleoloogiline eetika Tänapäeva ühiskonnas muutub valdavaks moraalne relativism. Kompromissid. Skeptitsism: ükski moraalinorm ei ole korrektne Egoism: on ainult üks moraalinorm - oma õnne (lõbu) suurendamine Nihilism: ei ole midagi, mis oleks moraalselt õige või vale
Eesti rahvuse ja kultuuri säilivus on Eesti säästva arengu nurgakiviks. · Heaolu kasv - heaolu on määratletud kui indiviidide materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldus, millega kaasnevad võimalused individuaalseks eneseteostuseks ja oma püüdluste ja eesmärkide realiseerimiseks: · Kooskõlaline (koherentne) ühiskond. Ülaltoodud kahe eesmärgi saavutamine on võimalik ainult siis kui eesmärkidest tulenevad kasusid saab kasutada valdav osa elanikkonnast ja hind, mis tuleb maksta nende eesmärkide saavutamiseks ei ole ühiskonda kui integraalset organismi laastav. · Ökoloogiline tasakaal. Ökoloogilise tasakaalu püsivus Eesti looduses on keskne eeltingimus meie säästvaks arenguks. See on ühtlasi ka meie panuseks globaalsesse arengusse, pidades silmas põhimõtet, et kõikidel elukeskkonna tasanditel peab olema
Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad mitmesugused huvirühmad ja institutsioonid. Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aksepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. Õiguse seos majandusega- Õigus on majanduse peegeldus, majandussuhete resultaat(näiteks käsitööliste ühendused). Õigus reguleerib majandust, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutades ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt (näiteks lisentsid, maksud). 2. Õiguse mõiste- On riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud käitumisreeglite kogum (normide) kogum ( õigusnormid toimivad kogumina, mitte eraldi). Õiguses väljendub riigi tahe. Õigus on üldkohustuslike normide kogum. Õiguse täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele.
Psüühika neuroteaduslikud alused ja ontogenees Närvisüsteemi ehitus ja funktsioonid Inimese psüühiline tegevus, ehkki sisult sotsiaalsest determineeritud,on talitluslikult sõltuv närvisüsteemist.Kaks peamist allsüsteemi on samaatiline ja vegetatiivne NS. Somaatiline NS juhib organite välist,kehalist tegevust,jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks.Tsentraalne osa koosneb pea- ja seeljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ.Perifeerne osa koosneb sesoorne ja motoorne KNS. Perifeerne e piirde-NS on pea-ja seeljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundeis ja kudedes.Sensoorne allusüsteem on meeltse või tajumise puutuv.Mootorne allusüsteem viib ellu reagerimist välisärritustele ja organismi omaalgatuslikku aktiivsust.KNS kontrolli all ja mis talitlevad küberneetilise,tagasiside põhimõttel töötava koordineeritud süüstemina. Vegetatiivna NS on sümpaatiline ja parasümpaatiline süsteem.Parasümpaati...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
