Joosta on küll lihtne, kuid jooksma peab siiski tehniliselt õigesti. Tuleb jälgida õiget kehaasendit, jalgade ja käte tööd. Jalgade töö vahetub jooksul pidevalt, kui äratõuge on lõppenud ja algab lennufaas, muutub äsjane tõukejalg hoojalaks ja vastupidi - mahaasetatud hoojalg muutub tõukejalaks. Jalg peaks tervisesportlasel maanduma enamasti n. täistallale, kogu raskus peaks olema jaotatud võrdselt kõigile varvastele, mitte üksi suurele varbale. Maapinda puudutab esmalt pöia eesmine osa, seejärel laskutakse kogu tallale. Tuleb jälgida, et ei joostaks liiga pöia peal (varvastel) ega liigselt üle kanna. Joostes ainult päkal ei saa säärelihased lõdvestuda ja tulemuseks võivad olla lihaste ülekoormus, lihasvalud. Joostes aga liigselt üle kanna, eriti veel põrutuskindla jalanõu puudumisel, põrutatakse liigselt põlveliigeseid, puusaliigeseid, lülisammast, ka siseelundeid. Jala mahapanek maandumisel
Kesk-ja vanemas eas on valu põhjuseks tihti põlvekedrasideme degeneratsioonist (kulumisest) tekkinud osaline sideme purunemine. Selle vigastuse kaasnevaks põhjuseks peetakse aga lühenenud ülepingutatud reielihaseid ja nõrkasi eesmisi reielihaseid.(Männik 2008) 14 1.2.3 Põlveliigese ristatisidemete vigastused Põlveliigeses paikneb kaks ristatisidet eesmine ja tagumine. Need sidemed paiknevad liigese keskel üksteise suhtes risti ja ühendavad reieluud sääreluuga. Mõlemad ristatisidemed on väga tugevad ja purunevad väga suure põlveliigesetrauma korral. Ligi pooled eesmise ristatisideme vigastustest toimuvad koos meniskivigastusega. (Männik, Jalak, Eller, Schneider) Põhjuseks on eesmise ristatisideme tugevuse langus ja vereringe häire katkises sidemes ning atroofia sideme kudedes.(Männik 2008) Peamised riskifaktorid:
Kõrge rõhuga saadakse suur the reactor system. 25)LDPE ja HDPE tootmine. Madala tihedusega PE (LDPE) tootmine Joonisel 29 on näidatud kummisegu valmistamine Protsess viiakse läbi kõrgel rõhul, 500-3500 at juures valtsidel (1 eesmine valts; 2 tagumine valts; 3 - ning temperatuuril kuni 300 C, katalüsaatoriks on kummisegu) ning selle kalandreerimine (1,2 kalandrid; hapniku jäljed või peroksiidid: 3 transportöörid). R Vulkaniseerimine viiakse läbi temperatuuridel 130-160°C n CH2 = CH2...........
Sidekest jätkub konjunktivaalvõlvi kaudu silmamunal. Silma ninapoolses nurgas on sidekesta volt, poolkurd. Inimese silm koosneb silmamunast (bulbus oculi, Ø inimesel u. 24mm), mille moodustavad kolm kesta ja läbipaistev sisu. Silmamuna on silmakoopas paiknev hästi liikuv kerajas moodustis, mida ajuga ühendab nägemisnärv. Kestadest on: 1. väline tugev kiud- e. fibrooskest silmamuna toes, ta säilitab silmamuna kuju ja tema külge kinnituvad silmalihased. kiudkesta eesmine osa on: läbipaistev sarvkest e. kornea (cornea), tagumine osa on läbipaistmatu kõvakest e. skleera (sclera), mille nähtavat, eespoolset osa nimetatakse silmavalgeks. 2. keskmise, soon- e. vaskulooskesta tagumine osa on pärissoonkest e. korioidea, eesosa moodustab rips- e. tsiliaarkeha ja vikerkesta e. iirise. Ripskehas asuv rips- e. tsiliaarlihas talitleb akommodatsioonilihasena. Vikerkest on plaatjas moodustis, tema keskel paiknev silmaava e
Vastutav õppejõud: Priit Kasenõmm Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks KUULMIS- JA KÕNEELUNDITE ANATOOMIA, FÜSIOLOOGIA JA PATOLOOGIA Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia ja füsioloogia. Nina- ja ninakõrvalkoobaste anatoomia ja füsioloogia. Nina koosneb välisninast, ninaõõnest ja ninakõrvalurgetest. Välisnina on korrapäratu kuju ja suurusega, toestik on ülemises osas luuline, alumises osas kõhreline ja pehme. Eristatkse ninajuurt, ninaselga, ninaotsa ninasõõrmed ja ninaesikut. Ninaesikus paiknevatel karvakestel on kaitsefunktsioon ning välisnina verevarustus on väga hea. Ninaõõs on eest avatud ninasõõrmete, tagant poolt tagasõõrmete ehk koaanide. Ninaõõnel eristatakse ninaesikut ja pärisninaõõnt. Ninavahesein jagab ninaõõne kaheks sümmeetriliseks pooleks, kumbki pool omakorda jaguneb kolme ninakarbiku varal kolmeks ninakäiguks - ülemine, keskmine ja alumine ...
kombineeritud kasutamine. See võimaldab perifeerse närviülekande kiiruse mõõtmist stimuleerimisel (elektroneurograafia) ning lihaste aktiivsusel tekkiva elektrilise aktiivsuse mõõtmist (elektromüograafia). Nende kombineeritud kasutamine võimaldab neuromuskulaarsete häirete allika ja asukoha määratlemise ning täpsemate diagnooside panemise. Lokaliseerime perifeerse motoneuroni kahjustust Perifeerne närvisüsteem: Seljaaju eesmine sarv Närvijuur Närv Sünaps Lihas Provokatsioonitestid Füüsiline koormus Tilt-test (Uuritav fikseeritakse voodi külge ning teda liigutatakse erinevatesse asenditesse, et provotseerida südametegevuse muutust neuraalse aktiivsuse tagajärjel) o Autonoomsed häired: MSA POTS - posturaalse tahhükardia sündroom POTS – posturaalse tahhükardia sündroom
· Sagitaalne saggitalis noolesuunaline, ld sagitta nool mediaansega paralleelne tasapind · Frontaalne frontalis laubapidine, ld frons laup Jooned e. suunad keha kirjeldamiseks: 1) mediaalne (medialis) keskmine, keha kesktelje pool asuv 2) lateraalne (lateralis) külgmine, keskpidisest tasapinnast eemal asetsev 3) kraniaalne (cranialis) peamine, peapoolne 4) kaudaalne (caudalis) sabamine, lähemal sabale 5) ventraalne (ventralis) kõhtmine, eesmine 6) dorsaalne (dorsalis) selgmine, tagumine 7) proksimaalne (proksimalis) kerele lähemal asetsev (kasutatakse jäsemete osade kirjeldamisel) 8) distaalne (distalis) kerest kaugemal asetsev (kasutatakse jäsemete osade kirjeldamisel) 9) eesmine anterior 10) tagumine posterior Serooskest Keha õõnsusi ja organeid katab serooskest, millel on olenevalt kohast ja organist ajalooliselt kujunenud erinevad nimetused: · Rinnaõõnt katab rinnakelme e pleura
EPW Enemy Prisoner of War Vastase sõjavangid FCA Forward Control Area Luuraja julgestusala Viimane koordineerimisjoon, FCL Final Coordination Line vahetult kallaletungi sünkroniseeri- miseks FPF Final Protective Fire Lähitõkketuli FSA Forward Supply Area Eesmine varustusala FCZ Forward Combat Zone Eesmine lahinguala Forward Edge of the FEBA Lahingupiirkonna eesmine joon Battle Area Forward Line of Enemy FLET Vastase eesliin Troops Forward Line of Own FLOT Oma eesliin Troops
(esi (123),üks (80)ära (86) vaja (79 ava (85) lahk (70)ala (83) taga (70)näge (81) koht (69)) Enamik sellistest tuletistest on loodud viimase 100 aasta jooksul (Rätsepal võrdlus Wiedemanni sõnaraamatuga). Teatud tüvede sobivusel tuletusaluseks on vormilised ja tähenduslikud iseärasused. Tuletiste kuhjumist tüve juurde soodustab tüve teisenemine eri häälikkujuga variantideks (esi: esik, esimene; ede: edenema, edev; ette: ettur; ee-: ees, eesmine, eest, eel, eellane, eelmine). Variantide kaugenemine üksteisest viib pikas perspektiivis uute tüvede tekkimiseni. See vähendab osaliselt tüvede ülekoormust ja võimaldab loomulikul teel paronüümiast hoiduda. Sama tüve variante hakatakse keelekollektiivis tajuma eri tüvedena. Tuletusele on vastuvõtlikud abstraktse tähendusega tüved, mis väljendavad ruumiorientatsiooni, nt esi-, ala-, pära-; koos- või lahusolu (ära-, lahk-, side-); kohta (ase-,
kõigi hammasrattapaaride ülekandearvude korrutisega. Ik=(Z2/Z1)*(Z4/Z3). 2.1 Käigukastide põhidetailid ja elemendid Vedaval võllil on hammasratas ja hammasvöö. Võll toetub ühe otsaga väntvõlli otsa treitud süvendis paiknevale laagrile ja teise otsaga käigukasti karteri esiseinas olevale laagrile. Hammasratas ja hammasvöö asetsevad käigukastis, võlli väljaulatuva otsa nuutidele aga on istutatud siduri veetava ketta rumm. .Vedav võll on vedava võlliga ühisel teljel. Võlli eesmine ots toetub vedava võlli otsa treitud süvendis paiknevate rull-laagrile, teine ots aga karteri tagaseinas olevale kuullaagrile. Sõltuvalt hambumises olevatest hammasrattapaaridest võib veetav võll pöörelda vedava suhtes mitmesuguse pöörete arvuga. Veetava võlli nuutidele on isatud hammasrattad, mis pöörlevad koos võlliga ja mida saab piki võlli nihutada. Vahevõll on valmistatud ühes tükis hammasratastega, mille läbimõõdud on erinevad, ja moodustab koos nendega, hammasploki
Millised on kaanid? Maailmas tuntakse tänapäeval üle 400 kaaniliigi. Kõik nad eelistavad elupaigana veekogusid: soid, järvi, jõgesid ja vähesed isegi ookeane. Eestis elab kaksteist liiki kaane ja ainus, kes ka inimese verd suudab imeda, on apteegikaan. Kaanidel kui liikuva eluviisiga röövloomadel on hästi arenenud närvisüsteem. Meeleelunditest on apteegi- kaanil viis paari silmi ja rikkalikult nn. tunderakke nahas. Vereimemiseks on apteegikaanil suurepärane kohastumus - eesmine ja tagumine iminapp. Apteegikaani suu asub eesmisel iminapal ja on kolmnurgakujuline. Suus, neelu alguses paiknevad kaani lõuad. Kitiinist lõuad on varustatud kuni sadakonna hambaga. Lihaste abil liikuvad lõuad saevad nahka iseloomuliku kolmnurkse hammustuse. Kord juba toidu juurde sattununa suudab apteegikaan ennast erakordselt kiiresti täis õgida. Nii võib tema kaal isegi neljakordistuda. Täiskasvanud isendid võivad korraga imeda 15-20 g, rekordiliselt aga isegi kuni 40 g verd
toitu. Lahutada toiduosakesed väiksemateks osadeks ja segada maomahlaga, et saaks toimuda toitainete ensümaatiline lagundamine. Tühjendada maosisu peensoolde sobival määral. Tühjas maos on püsivad kontraktsioonid mao proksimaalses piirkonnas. Kui loom sööb, toimub ulatuslik lihaste lõdvenemine mao proksimaalses osas nim. vastuvõtlikuks lõdvestuseks. See võimaldab maol venida. Vastuvõtlikku lõdvestust reguleerib neelamiskeskus uitnärvi kaudu (mediaatoriks VIP). Kui mao eesmine osa hoiustab toitu, siis distaalses osas toimub aktiivne seede. Mao põhjast algavad peristaltilised lainetused 15 sek intervalliga. Kontraktsioonide ajal aheneb valendik ringjalt liikudes maopõhjast 12sõrmiku poole. Lukuti poole jõudes kontraktsioonid kiirenevad ja tugevnevad. Suur osa lukuti seinast kontraheerub tänu sellele samaaegselt. Sellise surveavalduse tõttu liigub iga peristaltilise lainega liigub vedel küümen 12sõrmikusse. Kui
oskused. Oimusagar: kõne, lõhnatundlikkus, kuulmisega seotud funktsioonid. Kuklasagar: nägemisfunktsioonid. Kompuuter-tomograafia. Põhineb röntgen kiirgusel. Efektiivne erakorralises töös. Trauma, insult. Magnet-resonantstomograafia. Põhineb magnetväljal. Täpsem kui KT. inimene peab olema torus. EEG. Aju biovoolude uuring. Kasutatakse erinevate hoogude puhul. ENMG. Lokaliseerime perifeerse motoneuroni kahjustut. Elektoneuromüograafia. Perifeerne närvisüsteem (seljaaju eesmine sarv, närvijuur, närv, sünaps, lihas). Provokatsioonitestid. Füüsiline koormus. Tilt-test (autonoomsed häired). POTS. Ortostaasi talumatus. Füüsilise koormuse talumatus. Hulgi kaebusi. 6 Liikvori analüüs. Ainuke diagnoosimisvõimalus põletike korral. Selja- ja peaaju vedelike uuring. Loeng 3 Katrin Gross-Paju Psüühikahäiretega kulgevad neuroloogilised haigused
EUROAKADEEMIA KUJUNDUSKUNSTI TEADUSKOND Siia Pista Oma Nimi SK II FOTOGRAAFIA REFERAAT Õppejõud: Õppejõu Ees-ja Perenimi Tallinn 2011 Sisukord 1. Kaamera obskura........................................................................................3 2. Optiline kiirgus........................................................................................4-5 3. Valge valgus..............................................................................................6 4. Valguse allikad........................................................................................7-9 5. Optiline kujutis......................................................................................10-11 6. Optiline süsteem........................................................................................12 7. Fotoaparaatide enamlevinud formaadid ja klassifikatsioon.........
c) õhkrelvi, mille kaliiber ei ületa 4,5 mm *Kaitseliidu Tartu Maleva Nooruse tn siselasketiiru reeglistik Tondi lasketiir Tallinnas Mõisted: a) lasketiir laskmiste sooritamiseks alaliselt kasutatav ohutuseeskirjades sätestatud nõuetele vastav väljaõppeehitis, kus on võimalik sooritada laskeharjutusi käsitulirelvadest; b) tulejoon on tiirus asuv rajajoon, mille moodustab laskmisel relvade eesmine serv ja millelt lastakse; c) laskeala tulejoone ja kuulipüüdja vaheline ala laskeharjutuste ajal; d) sihtmärkide ala lasketiiru ala, mille kindlaksmääratud distantsile on paigaldatud laskeharjutustel kasutatavad sihtmärgid; 13 e) kuulipüüdja lehtkummist ja metallist kaitserajatis, mis püüab ja takistab tulejoonelt tulistatud kuulide rikosetteerumist;
Kuulmis-ja kõneelundite anatoomia, füsioloogia ja patoloogia 1.Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia ja füsioloogia Nina- ja ninakõrvalkoobaste anatoomia ja füsioloogia. Nina koosneb välisninast, ninaõõnest ja ninakõrvalurgetest. Välisnina on korrapäratu kuju ja suurusega, toestik on ülemises osas luuline, alumises osas kõhreline ja pehme. Eristatkse ninajuurt, ninaselga, ninaotsa ninasõõrmed ja ninaesikut. Ninaesikus paiknevatel karvakestel on kaitsefunktsioon ning välisnina verevarustus on väga hea. Ninaõõs on eest avatud ninasõõrmete, tagant poolt tagasõõrmete ehk koaanide. Ninaõõnel eristatakse ninaesikut ja pärisninaõõnt. Ninavahesein jagab ninaõõne kaheks sümmeetriliseks pooleks, kumbki pool omakorda jaguneb kolme ninakarbiku varal kolmeks ninakäiguks - ülemine, keskmine ja alumine ninakäik. Nina vaheseina ja karbikute vahele jääb ühine ninakäik. Ülemisse ninakäiku avanevad tagumised sõelluurakud a põhiluu-urge. Keskmisesse ni...
Kontroll mälu üle täidesaatvate funktsioonide osas, ohusignaalide töötlus, emotsionaalse info töötlus - Orbitofrontaalne koor – käitumiste valik sarrustusest lähtuvalt ja ebasobivate käitumiste inhibeerimine. Suurim emotsionaalse töötluse assotsiatsioonikeskus. - Dorsomediaalne prefrontaalne koor – seotud introspektiivse töötlusega (mõtlemine tegevuste kavatsuste ja tagajärgede üle), hindab sotsiaalseid situatsioone - Eesmine vöökäär – aktiveerub konfliktsete olukordade seiramisel, oluline vigade avastamisel. Motivatsiooni ja tähelepanu suunamisega seotud otsused, seotud sarrustuse ja kinnituse ootusega. - Ventromediaalne prefrontaalne koor – assotsiatiivne õppimine sotsiaalsete vihjete alusel, seotud asjade väärtuse hindamisega. Teiste tunnete ja soovide kohta järelduste tegemine Frontaalsagara funktsioonid: - Motoorsete reaktsioonide ja liigutuste vahendamine - Kõne tekitamine
posti löödud tugev nael. Lihtnivelleerimise käigus määratakse kahe punnkti vaheline kõrguskasv ühest jaamast, kuid iga kord ei ole see võimalik, siis kasutatakse liitnivelleerimist, mille käigus rajatakse punktide vahele lisajaamu. Täpsuse huvides oleks kasulik võtta paaris arv jaamu. Kõigepealt võiks liikuda nivelliir, misjärel mõõdetakse sammudega lati kaugus nivelliirini ja sama palju viia esialgne eesmine, nüüdne tagumine, latt edasi nivelliirist. Liitnivelleerimisel kasutatakse sidepunkte kõrguste sidumiseks jaamade vahel. Juhul kui sidepunktide absoluutkõrgused pole vaja teada, siis ei ole vaja neisse vaiu lüüa. Sidepunkte plaanil ei näidata. Kui sidepunktide kõrguseid on vaja hiljem arvutada, siis need tähistatakse vaiadega. Kui maastikujoonel on sidepunktide vahel mõned iseloomulikud reljeefi punktid, siis nendel punktidel
Tsüklon teeb eluea vältel läbi keerulise arenemisprotsessi. Tinglikult jaotatakse see nelja staadiumi: - Algstaadium - Tüüpiline noor tsüklon - Tsükloni maksimaalse arenemise staadium - Vana, täituva tsükloni staadium. Kooskõlas tsükloni struktuuriga on ilm tsükloni sees väga muutlik. Suvel võib tekkida äike, talvel tugevad tuisud. Noores tsüklonis võib eristada kolme suurt tsooni, kus ilm on oluliselt erinev: tsükloni külma sektori eesmine ja keskmine osa, külma sektori tagalaosa ja tsükloni soe sektor. Esimeses tsoonis vastavad pilvitus ja sademed sooja frondi vastavatele omadustele. Teises tsoonis valitseb tüüpiline külma õhumassi ilm kaskestvate selgimistega ja sademeteta või ulatusliku rünkpilvitusega ja hoogsadudega, sõltuvalt külma õhumassi omadustest. Kolmandas tsoonis noore tsükloni soojas sektoris on soe õhumass tavaliselt stabiilne ja ilm on kas selge või lauspilves
Soovitavalt mõlemas meeskonnas võrdne arv mängijaid. Võiskonniti võetakse ringi üksteisel kätest kinni, näoga sissepoole. Ringi sisse läbi ühe paari pannakse hularõngas. Ülesanne on saata rõngas edasi ühelt võistlejalt edasi (sealt läbi pugedes) kätest lahti laskmata. Võidab võistkond, kus rõngas on esimesena ringi peale teinud. Arendab mängijate osavust ja meeskonnatööd. Kohmakas ussike Iga meeskond istub maha joone taha nii, et eesmine hoiab oma tagumise jalgadest kinni(hüppeliigeste juurest). Kui antakse start peab iga tiim võimalikult kiiresti liikuma finišisse, jalgadest lahti lasta ega püsti tõusta ei tohi.
takse tingliku fookuskauguse väärtuseks algselt vaikimisi 50mm; fookuskauguse
vähendamine vastaks justkui teleobjektiivi kasutamisele, fookuskauguse suurendamine
aga justkui lainurkobjektiivi kasutamisele);
· TW joonise pööramine ümber vaatesuuna, kus pöördenurk tuleb anda vastusena
viibale
Specify view twist angle
joonistades vasak paberi pool on puhas ja kõik joonistud paremale poolele; kella joonistades kirjutatakse numbrid kõik ühele poole; kui inimene on sellel poolel, mida haige ei taju siis ta ei saagi aru, et seal inimene on isegi kui see jääb tavalise inimese normaalsesse nägemisvälja). Apraksia – võimetus algatada või sooritada tahtlikke liigutusi Afraasia – kõnehalvatus; võimetus saada kellestki aru (kahjustus enamasti vasakus ajupoolkeras). Otsmikusagara eesmine osa vigastused toovad esile erinevaid planeerimise ja sotsiaalse tunnetuse häired, nt. ei suuda plaane koostada, agressiivsuse ja enesekontrolli talitsemise võimetus. Aju plastilisus. ● Aju võime oma struktuuri ja talitsust muuta ● Neuronite omavahelised kontaktid võivad muutuda – ka traumaatilised negatiivsed sündmused võivad luua uusi kontakte (nt. PTSD) ● Aju võib ka uusi neuroneid kasvatada Tunnetusprotsessid: aistingud ja taju
Lahkliha (PERINEUM) Asukoht: reite vahele jääv piirkond vaagnaväljapääsu kohas Mehel läbivad seda: kusiti Naisel läbivad seda: kuisti ja tupp Rinnanääre ehk piimanääre (MAMMA): Erilaadselt arenenud nahanääre, mille talitlus on seotud suguelunditeha Areneb suguküpsusperioodil Näärme keskel rinnanibu Piimajuhad Urogenitaaldiafragma ehk kusesuguvahe on vaagnapõhja eesmine osa Vaagnadiafragma ehk vaagnavahe on vaagnapõhja tagumine osa FÜSIOLOOGIA Südame ja vereinge füsioloogia Südame ehitus: 4 kambriline Jaotatud vaheseinaga kaheks pooleks - vasakuks (arteriaalne) ja paremaks (venoosne); pole omavahel ühendatud Kodasid lahutavad vatsakestest hõlmased klapid Atrioventrikulaarklapid avanevad ainult ühtepidi - kodadelt vatsakeste suunas; kui klapid lasevad verd tagasi siis on tegemist klapipuudulikkusega
Mälu ei ole perfektne, nägemus iseendast ja praegused hoiakud võivad mälestusi mõjutada. Nt lahutamine - positiivne info kustutatakse minapildist. - Ajupiirkonnad, mis vastutavad minakohase info eest. Tehnoloogia kiire areng võimaldab uurida inimese aju samal ajal kui ta enesekohast infot töötleb. Sellega on seotud inimesel parem ajupoolkera. Kui seal kahjustus, siis inimene ei tunne iseenaast enam ära. See koht on mediaalne prefontaalne koor ja eesmine vöökäär. Kui panna inimene mõtlema oma isiksuseomaduste peale, muutub aktiivseks eesmine vöökäär, teiste peale mõeldes muutub aktiivseks mediaalne prwfontaalne koor. Peeglitest Inimahvide peal läbi viidud test eneseteadvuse uurimiseks. Mõte selles, et kellegile näidatakse peeglit, mäkerdatakse ta millegagi kokku (nt laubale täpp) ja vaadatakse, kas loom reageerib sellele või mitte. Isolatsioonis on iseennast näha võimatud. Keeruline on hoida oma mina lahus teistest
Sisemised suguelundid asuvad väikevaagna õõnes. Nad koosnevad munasarjadest ja munajuhadest ning emakast ja tupest. Välissuguelundid Häbemekink on häbemeliiduse kohal asuv nahaaluse rasvkoe padjand, mida katab tüüpiline välisnahk. Nahk sisaldab higi- ja rasunäärmeid ning on alates puberteedieast kaetud karvadega. Häbemekink lahkneb allpool kaheks suureks häbememokaks, mille vahele jääb häbemepilu. Suurte häbememokkade eesmisi otsi ühendab eesmine kommissuur, tagumisi tagumine kommissuur. Suurte häbememokkade vahel on paar väikeseid häbememokki, mis piiravad tupeesikut. Väikesed häbememokad on kaetud limaskesta meenutava õrna nahaga, mis on veidi pigmenteerunud, karvadeta ning sisaldab küll rasunäärmeid, kuid mitte higinäärmeid. Tupeesiku eesmises osas asub väikeste häbememokkade liitumiskohal kõdisti e. kliitor, mis koosneb kahest kõdistikorgaskehast. Need on oma ehituselt sarnased mehe suguti korgaskehadele
Kehtna Majandus-ja Tehnoloogiakool Maamajanduse Mehhaniseerimine Siim Jaansoo OPTIMAALNE MASINAPARK 300- HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTALULE LÕPUTÖÖ Juhendas: Ants Siitan 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................... 3 1.MÕNINGANE ÜLEVAADE TERAVILJA KASVATUSE KAASAEGSETEST TEHNOLOOGIATEST............................................4 2. KAASAEGSED MASINAD TERAVILJA KASVATUSES.................5 2.1. Taktorid,tõstukid ja laadurid.....................................................................................5 2.2. Mullakarimis-ja kivikoristus masinad.......................................................................9 2.3. Külvikud ja väetusamasinad..................................................................
NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM Mõisted NEURON - närvirakk + jätked SÜNAPS - neuronite kontakt, kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele v lõppelundile MEDIAATOR - e neurotransmitter - närviraku impulsi toimel sünapsis moodustunud keemiliselt aktiivne aine, mille varal toimub erutuse ülekanne (atsetüülkoliin, noradrenaliin) - nr jätke, mida mööda juhitakse erutus neuroni suunas: lühike puuvõratoline või DENDRIIT niitjas - neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutust neuronist välja / neuroni jätke, mis juhib AKSON närviimpulsse nr-st kas teise nr, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse, nt lihasesse - närvisüsteemi tugirakud (kaitse-, tugi-, toitev ja AV-funktsioon) NEUROGLIIA - e närvisõlm e närvitä...
Seljaaju ehitusprintsiip-Seljaaju on 40-45cm pikkune ja 1,5 cm laiune seljaajukanalis paiknev KNS osa, mis koosneb hall ja valgeainest. Seljaaju tuumi sisaldav hallaine jaotatakse ees,taga ja külgsammasteks ning neid ühendab kommisuur. Valgeaine koosneb astsendeeruvatest ja destsendeeruvatest närvikiududest, mis on koondunud ees, külg ja tagaväädiks. Spinaalnärvi ühendused seljaajuga-Motoorsed närvikiud väljuvad eesmise juure kaudu, sensoorsed närvikiud tagumise juure kaudu. Eesmine ja tagumine juur koonduvad seganärviks, mis on ühenduses ka sümpaatikusetüvega. (ERALDI JOONIS) Motoorsed funktsioonid-Kõiki luutikulihaste liigutusi reguleerivad ajutüve ja seljaaju alfamotoneuronid. Ajus on kolm üksteist mõjutavad regulatsioonisüsteemi, kõik mõjutavad lihaseid alfamotoneuronite kaudu(kortikospinaalne tee, teised motoorsed teed ja väikeaju). Mediaatoraine on atsetüülkoliin. Neuron ja tema poolt innerveeritavad lihaskiud talitlevad koos
TEEMA 1 PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID, STRUKTUUR Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas Eelteaduslik levinuim, vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta Filosoofiline - tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Süstematiseeritud ja range loogiline ülesehitus. Teaduslik kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul kui eeltingimused on samad Teoreetiline nii metoodiliselt kui sisuliselt rakendu...
(siklased) ja ka valgussignaale (jaanimardikas). Klassikaliselt jaotatakse mardikalised kahte alamseltsi: röövmardikalised, näiteks jooksiklased ja vees elavad ujurlased; segatoidumardikalised, kelle hulka kuulub valdav osa mardikalisi. Mardikalisi elab palju ka inimelamutes. Lahtiselt seisma jäänud jahusse ning jahusaadustesse asuvab peagi elama harilik jahumardikas ning väike-jahumardikas. Mardiklaste iseloomulik tunnus on enamasti kogu tagakeha katvad jäigad ja tugevad eestiivad. See eesmine paar tiibu on kujult muutunud ja moodustavad nn kattetiivad (elytrae). Teine tiivapaar on kilejad ja mardikad kasutavad seda lendamiseks. Kattetiivad asetatakse lennuajal seljale kokku või kasutatakse lennul kandepindadena. Suised on haukamistüüpi. 11 (Wikipedia, 2011) Sipelglased (Formicidae) Sipelglased (Formicidae) on kiletiivaliste seltsi kuuluvad ühiselulised putukad kes moodustavad sipelglaste (Formicidae) sugukonna.
soodsalt või ebasoodsalt teatud reklaamile selle teatud kindlal esitamisjuhul. Aad komponendid: 1) Reklaami usutavus. 2) Reklaami taju. 3) Hoiak reklaami edastaja suhtes. 4) Hoiak reklaamitegevuse kui sellise suhtes. 5) Meeleolu. Olulised aju neurostrukruurid, mis spontaansetele eelistustele või vastumeelsusele viivad reageeringuid vahendavad: 1) Mandelkeha - osaleb automaatses sotsiaalselt sisuliste ärritajate hindamises. 2) Eesmine tsingulaarkorteks - osaleb implitsiitse hoiaku märkamises. 3) Selgmine külgmine ajukoore otsmikusagara ala - reguleerib implitsiitse hoiaku toimet. Laialdselt on kasutatud semantilise diferentsiaali meetodil saadud hinnanguskaalasid, mis taanduvad põhivaktorile: aktiivsus-passiivsus, potents (jõud), positiivsus-negatiivsus (hinnang). Soodustegurid: 1) Huvi toote liigi vastu. 2) Eelnev reklaamitava margi eelistamine. 3) Reklaami ilmumine trükireklaamina.
6. Sugutisibulanäärmed ( 2 ) hernesuurused · Ülesanne: toodavad limajat nõret, mis lisandub spermale II. Välimised: 1. Munandikott ( 1 ) kaitseb munandeid 2. Suguti ( 1 ) on väga rikkalikult varustatud veresoontega, mis sugulise erutuse korral täituvad verega ja see tagabki suguti jäigastumise. · Ülesanne: uriini ja sperma väljajuhtimine ( kusiti kaudu juhitakse välja sperma ja sugutis lõpeb ka kusejuha ) 3. Sugutilukk ( 1 ) on suguti eesmine osa ja teda katab nahaleste, mida nimetatakse eesnahaks. Fimoos eesnaha ava kitsus. Poisslastel peaks see selguma kuni 4.nda eluaastani, vajadusel kirurhiline sekkumine. · Eesnäärme tegevuse tõttu tekib eesnaha alla eesvõie e. smegma see on roiskuv võie, mis koguneb umbes ööpäeva jooksul. Halva lehka on tunda kahe päeva möödumisel. Mittepesemisel nädala jooksul tekib eesnaha alla põletikuline protsess ( punetus, kipitus, valulikkus )
6. korpus 7. tolmukaitse 8. vedru 23 Mehaanilise ajami ja pneumo- või hüdrovõimendiga sidurid Pneumovõimendiga sidureid kasutatakse suurtel veoautodel, millel on pneumoajamiga pidurisüsteem. Joonis 29:Scania pneumaatilise võimendusega hüdraulilise siduri lülitus mehhanism. Siduri vedavad osad on hooratas, vaheketas, suruketas ja kest. Veetavaks osaks on hõõrdkatetega terasketas ja sidurivõll. Sidurivõlli eesmine ots toetub kuullaagrile, mis on paigutatud hooratta pessa. Sidurivõlli eesmise otsa nuutidel asub veetava ketta rumm ja veetava ketta rummus on vedrudega võnkesummuti. Veetava ketta külge on needitud hõõrdekatted mis tekitavad vajaliku haardumise. Vedavat ja veetavat ketast surub kokku taldrik vedru. Mis asub sidurikorvis ehk kestas Viimik(siduri lahutus muhv) on paigutatud tõendile, mis kinnitub sidurikoja külge.
Pidurdav postsünaptiline potentsiaal tekib neurotransmitterite toimel, mis suurendavad postsünaptilise membraani läbilaskvust Cl - või K+ ioonidele. Esimese sisse- ja teise väljaliikumine vastavalt nende kontsentratsioonide erinevusele rakusisese ja -välise keskkonna vahel põhjustab membraanipotentsiaali suurenemise. 6. Nägemismeel. Nägemismeeleelundiks on silm, mille valgustundlikud sensorid- kepikesed ja kolvikesed- asuvad võrkkestas. Silmamuna ehitus: 1) Fibrooskesta eesmine 1/6 on sarvkest, ülejäänu kõvakest. 2) Soonkestal on 3 osa: vikerkest, mis annab silmale värvi ja mille keskele jääb silmaava, mida ümbritsevad sulgur- ja laiendajalihas; ripskeha, milles paikneb ripslihas; pärissoonkest, sisaldab veresooni, mille kaudu toidetakse võrkkesta epiteeli. 3) Võrkkestas ehk reetinas on mitmeid erinevaid rakukihte: melaniini sisaldav pigmentepiteel; sensorirakud-
maitset ning nendega kombitakse suised- putukatel toitumiseks vajalikud jätked suu ümber hõõrel- arvukate kitiinhambakestega riivitaoline elund tigude ja pealjalgsete suuõõnes toidu hankimiseks. Lihtsilm- ühest läätsest koosnev silm selgrootutel Liitsilm- lülijalgsete silm, mis koosneb paljudest osasilmakestest ja millega vaadates loom näeb objekti mosaiik pildina Päis- paelussil keha eesmine osa, kus paiknevad kinnitusorganid. välistoes - selgrootute lihaseid hoidev mass. Nt vähid või tigu kitiinkest- selgrootute kaitsekiht (nt putukatel see kõvem kiht) koda- limuste keha kattev ja kaitsev kõva lubiainest moodustis kõrverakud- lahksugulisus- erinevat sugu selgrootud, sigimiseks vajalik nii isane kui emane liitsugulisus- loomad, kelle munarakud ja seemnerakud arenevad ühes ja samas isendis
teadvuse tasemel tekib nägemisaisting ja taju. Inimene tajub valgusena 400...750nm pikkusi elektromagnetlaineid. Silma optilise süsteemi moodustavad: sarvkest, eeskamber, lääts ja klaaskeha. Lisaks nim valgustmurdvatele struktuuridele kuulub optilisse süsteemi veel silmaava e pupill, mille kaudu reguleeritakse silma langeva valguse hulka. Silmamuna koosneb kestadest ja sisust. Silmakestad on fibroos-, soon- ja võrkkest. Fibrooskesta eesmine 1/6 on sarvkest ja ülejäänud 5/6 kõvakest e skleera. Soonkestal on kolm osa: a) vkerkest, mis annab silamdele värvi b) ripskeha, milles paiknev ripslihas c) pärissoonkest sisaldab veresooni, millega toidetakse võrkkesta epiteeli. Võrkkestas e reetinas on mitmeid erinevaid rakukihte: a) pigmentepiteel, milles valgus neeldub ja mistõttu ei teki silmasisest peegeldust b) sensorrakud: kepikesed ja kolvikesed c)
Psühhofarmakoloogia loengukonspekt 1.-2. loeng sissejuhatus Psühhofarmakoloogia tegeleb keemiliste ainete mõjuga psüühikale, eeskätt selliste ravimitega, mille mõju psüühikale on nende toimetes kõige olulisem; (psyche; phramakon vs toxicon; logos) Psühhofarmakonide rühmad jaotatakse psühhiaatrias tavapäraselt kasutatavateks & väljaspool med. kasutatavateks. Tavaliselt kuuluvad esimese jaotise alla neuroleptikud1, antidepressandid2, rahustid, tümoleptikud, nootroopikumid3 & teise jaotise alla psühhostimulaatorid, sedatiivsed uimastid & psühhedeelikumid. Ravim on keemiline ühend, mis mõjustab füsioloogilist funktsiooni spetsiifilisel viisil. Louis Lewin'i esimene psühhoaktiivsete farmakonide liigitus · Inebriantia (joovastavad ained nagu alkohol & eeter) · Exitantia (ergutid nagu khat & amfetamiin) · Euphorica (euforiseerivad ained nagu heroiin) ...
Ketaspidurid Hüdraulilise ajamiga pidurid Piduripedaal, pidurihoovastik, võimendi, piduri peasilinder (pump), voolikud/torud, õli jõuab edasi ratta pidurimehhanismi. Peasilinder koosneb: õlireservaar, täiteava, kompensatsiooniava (ühendavad õlianumat peasilindriga), Kui pedaalile ei vajutata, tuleb õli hüdrosüsteemist võimendisse, liigub läbi siibri kolvi ette ja läheb äravoolule. Piduri peasilindri kolb jääb liikumatuks. Kompensatsiooniava kaudu on peasilindri eesmine ruum ühenduses õlianumaga. Pedaalile vajutades tõukur liigutab siibrit. Võimendi kolb suleb äravooluava. Võimendi kolvi ees luuakse hüdrosüsteemi poolt rõhk. Hüdrovõimendi kolb paneb liikuma peasilindri kolvi. Peasilindri kolb suleb kompensatsiooniava ja kolvi taga tekitatakse piduriõlile rõhk. Rõhu tulemusel avaneb klapp ja piduriõli liigub ratta piduri silindrisse. Kui õli ei saa enam liikuda rattapiduri silindrisse,
- elundite veresooned paiknevad kinnisti kahe lestme vahel - magu, tühi- ja niudesool, risti- ja sigmakäärsool, umbsool ja ussripik - maksa katab perituneum peaaegu täielikult, kinnitades ta diafragma alumisele pinnale 2. poolkõhukelmesiseselte MESOPERITONEAALSELT - ülenev ja alanev käärsool, sapipõis, kusepõis 3. kõhukelmeväliselte EKSTRAPERITONEAALSELT - ainult nende eesmine pind on kaetud kõhukelmega - pankreas, neerud ja neerupealised, põrn, kaksteistsõrmiksool ● Vaagnaelundid on peritoneumiga kaetud vaid ülemisel pinnal 9 ● Lestmete omavahelise hõõrdumise hoiab äranende vahele jääv vedelik, mida sekreteerivad peritoneumirakud ● Mehelon peritoneaalõõs täielikult suletud
kui palju hapnikku annab kudedele iga 100ml verd. Et leida kui suur osa verega transporditavast O2-st oläheb kudedesse, arvutatakse O2 utilisatsioonikoefitsent. VII SÜDA JA VERERINGLUS. · Südame ehitus ja põhifunktsioon. Süda on koonusekujuline õõnes lihaseline elund, asub eesmises keskseinandis, suuremalt jaolt rinnaõõne vasakpoolses osas. Inimese süda on tema rusika suurune ja kaalub ~300 g. südamel eristatakse: lai osa põhimik, kitsenenud osa tipp, 3 pinda: eesmine, tagumine, alumine. Inimese süda on nelja klambriline. Südame põhifunktsiooniks on transpordi-, kaitse-, ja regulatsiooni ülesandeid täitva vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Suur ja väike vereringe. Veresooned moodustavad 2 vereringet. * Suur vereringe: algab vasakust vatsakesest aort-arterioolid-kapillaarid-veenid- lõpeb õõnesveenidega, mis suubuvad paremasse kotta. SVR algab aordiga , mis väljub südame vasakust vatsakesest ja
1. SISSEJUHATUS - Kenn Konstabel · Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi isiksus ja intelligentsus (vaimsed võimed) · Vanaaegne nimetus: diferentsiaalpsühholoogia · Kuid tuleb arvestada ka, et (a) individuaalsed erinevused on olulised [ja järjest olulisemad] ka teistes psühholoogiavaldkondades, ja (b) ükski tõsine teadus ei saa tegelda ainult erinevustega, neid erinevusi tuleb ka kuidagi selgitada ja põhjendada. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon · Levinud õpikutraditsioon jagab isiksusepsühholoogia "käsitlusteks" (psühhoanalüütiline, humanistlik, biheivioristlik jne); igas peatükis on juttu ühe autori (Freud, Jung, Adler, Maslow, Rogers, Skinner, Bandura jne) teooriast. · See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nimetatud teooriatest on tühine roll. · Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, kuid õpikutradit...
närvisüsteem. Meeleelunditest on apteegikaanil viis paari silmi ja rikkalikult nn. tunderakke nahas - ikka selleks, et ohvreid paremini avastada. Vereimemiseks on apteegikaanil veel teinegi suurepärane kohastumus - eesmine ja tagumine iminapp. Alguses haarab kaan ohvrist kinni tagumise iminapaga ja seejärel kombib suuiminapaga imemiseks sobiva koha. Apteegikaani suu asubki eesmisel iminapal ja on kolmnurgakujuline. Suus, neelu alguses paiknevad kaani lõuad. Kitiinist lõuad on varustatud kuni sadakonna hambaga. Lihaste abil liikuvad lõuad saevad nahka iseloomuliku kolmnurkse hammustuse. Kord juba toidu juurde sattununa suudab
• Hingamiskeskus • Südametegevuse regulatsioonikeskus • Veresoonte toonuse regulatsioonikeskus • Seedetalitluse toonuse regulatsioonikeskus 29. Milliseid reflekse teostab piklik aju? • Imemisrefleks • Mälumisrefleks • Neelamine • Oksendamine • Aevastamine • Köharefleks • Pilgutamine • Refleksid, mille abil toimub orienteerumine ümbritsevas maailmas 30. Nimeta keskaju funktsioonid. Keskaju koosneb: 1) Nelikküngastiku tuumad - eesmine osa: primaarne nägemiskeskus. Teostab: optilisi orienteerumisreflekse, pupillireflekse, akommodatsioon, konvergents - tagumine osa: primaarne kuulmiskeskus. Teostab: akustilisi orienteerumisreflekse. - “valvsusrefleks”: organismi ettevalmistamine ootamatule ärritusele. 2) Punatuum – korrigeeritakse lihastoonust 3) Silmaliigutaja- ja plokinärvi tuum 4) Mustsubstants – mälumise ja neelamise koordinatsioon, reguleerib plastilist toonust. 31. Millest koosneb ajutüvi?
Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus Tervis: On positiivne mõiste, mis asetab rõhu nii isiklikele kui ka sotsiaalsetele võimalustele, samuti füüsilistele võimetele. Seetõttu ei ole tervis mitte ainult tervishoiuprobleem, vaid aitab tervisilike eluviiside kaudu jõuda heaoluni. Rahvastiku statistika 2014 Oodatav eluiga sünnihetkel Mehed: 72,32 aastat Naised 81,54 aastat Elussünnid 13 572 Enneaegsed lapsed 872 Surmad 15 467 Haigeid vastsündinuid 1000 elussünni 243,7 kohta Kaasasündinud väärarendid, 45,3 deformatsioonid 1000 elussünni kohta Esmashaigusjuhud vanuses 1-4 aastat 255 950 Esmashaigusjuhud vanuses 5-9 aastat 186 058 Vigastuste esmasjuhud välispõhjustest 41 696 tu...
8. SÜDAME-VERERINGE ELUNDKONNA OBJEKTIIVNE LÄBIVAATUS Terje Arula 8.1. Mõisted Tsüanoos – sinikus. Naha või limaskestade sinetav, sinakaspunane värvus. Tingitud veresoontes voolava vere normaalsest väiksemast hapnikusisaldusest. (Coyne jt 2010.) Perifeerne tsüanoos – sinikus huultel, kõrvalestadel, ninaotsal, jäsemetel. Palpeerides jahedad, külmad. Perifeerne tsüanoos tekib perifeersete veresoonte ahenemisest. Aeglustunud verevoolu tulemusel perifeersetesse veenidesse tuleva vere hapnikusisaldus on väiksem. Näiteks südamepuudulikkusega kaasneb vereringe aeglustumine ja kompensatoorselt veresoonte ahenemise, mis põhjustab perifeerset tsüanoosi. Tervel inimesel võib perifeerset tsüanoosi põhjustada jahe keskkond. Eriti tugev perifeerne tsüanoos tekib inimestel kellel on nn Raynaud sündroom - kalduvus külmast esilekutsutud arterite spasmiks. Sõrmed ja varbad muutuvad külma käes esmalt valgeks ja valusaks ning seejärel areneb tugev ...
· Dorsaalfleksioon labajala sirutus · Ekstensioon sirutus 33 · Rotatsioon pööramine · Abduktsioon eemaldamine · Adduktsioon lähendamine · Elevatsioon tõstmine · Fleksorid painutajalihased · Ekstensorid sirutajalihased · Abduktorid eemaldajalihased · Adduktorid lähendajalihased · Anterioorne eesmine · Posterioorne - tagumine 34
, 6.Freeing port tormipiigat 7.Bulwark umbreeling 25. Vööri konstruktsioon. Vööri laadimisseadmed Vööri konstruktsioon Vöörpiigi konstruktsioon Piigid on laevakere osad, mis paiknevad põrkevaheseinast ette- või tahapoole. Tavaliselt ehitatakse piigid nii, et nende alumisest osast moodustuks tank, mida nimetatakse piigitankiks. NB: Vöörpiik paikneb vööri põrkevaheseinast ettepoole Laeva kõige eesmine osa vöör lõpeb vöörtääviga, kõige tagumine osa ahter, ahtertääviga. Täävid kinnituvad alt poolt vertikaalkiilu külge olles selle jätkuks. Täävide juurde jooksevad külgedelt kokku ja kinnituvad mõlema parda pikitalad pardastringerid ja jäikusribid, samuti ka parraste plaadistus ning tekid ülalt Vöörtääv võib tehnoloogiliselt olla sepistatud, valatud või keevitatud konstruktsioon.
BIS/BAS-ga. Kuidas seostub impulsiivsus eelnimetatutega? IMPULSIIVSUS- adaptiivne (elamustejanu, kiire otsust), mitteadapt (pidurdamatus, mõtlematus). Serotoniin, dopa, noradre. Amügdalas tekib impulss, prefront korteks kontrollib ja surub alla. - ventraalne amügdala (kiire mitteteadl emots otsus) ja hippokampus (amügdalast stimuleeritud kiire visuaalne töötlus)-> kõrgem impuls - Dorsaalne amügdala (tähelepanu mitmeti tõlgendavate stiimulite suhtes)-> madalam impulsiivsus - Eesmine tsingulaarkäär (tegvuse monitoorin, vigade otsimine)-> kõrgem impulsiivsus - Suurem bilateraalne PFC aktiivsus-> madalam impuls EKSTRAVERTSUS- amügdala aktivatsioon OKSÜTOTSIIN- ärevusevastane hormoon. Rahustab amügdalat ja stressihrm eraldamine väheneb. Eritub ka imetamisel. NEUROOTILISUS- neg emotsionaalsus, stressitundlikkus, serotoniinisüsteem K: Davis & Panksepp (2011). The brain's emotional foundations of human personality and the Affective Neuroscience Personality Scales
täidetakse need kohverdamid veega. Kütuse-, lasti- ja vahel ka mageveetankid varustatakse soojendussüsteemiga (enamasti auru spiraaltorustikuga), et oleks võimalik tahkuvat kütust, lasti või õli pumpamiseks üles soojendada ning, et kaitsta vett jäätumise eest. Kõik tsisternid on varustatud mõõteseadmetega, kuivendusseadmete haarmetega ja õhutorudega. Neid vaatleme uurides laeva süsteeme. 28. Laeva vööri ehituse omapära. Laeva kõige eesmine osa vöör lõpeb vöörtääviga, kõige tagumine osa ahter, aga ahtertääviga. Täävid kinnituvad vertikaalkiilu külge olles selle jätkuks. Täävide juurde jooksevad kokku ja kinnituvad mõlema parda pikitalad pardastringerid ja jäikusribid, samuti ka parraste plaadistus ning tekid. Laeva otstes mõjuvad tugevad dünaamilised koormused: lainete löögid, põrked vastu jääd, sildumisel tekkida võivad koormused, vibratsioon jne. Lainetuses võivad
Kütuse-, lasti- ja vahel ka mageveetankid varustatakse soojendussüsteemiga (enamasti auru spiraaltorustikuga), et oleks võimalik tahkuvat kütust, lasti või õli pumpamiseks üles soojendada ning, et kaitsta vett jäätumise eest. Kõik tsisternid on varustatud mõõteseadmetega, kuivendusseadmete haarmetega ja õhutorudega. Neid vaatleme uurides laeva süsteeme. 28. Laeva vööri ehituse omapära. Laeva kõige eesmine osa vöör lõpeb vöörtääviga, kõige tagumine osa ahter, aga ahtertääviga. Täävid kinnituvad vertikaalkiilu külge olles selle jätkuks. Täävide juurde jooksevad kokku ja kinnituvad mõlema parda pikitalad pardastringerid ja jäikusribid, samuti ka parraste plaadistus ning tekid. Laeva otstes mõjuvad tugevad dünaamilised koormused: lainete löögid, põrked vastu jääd, sildumisel tekkida võivad koormused, vibratsioon jne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
