Mida rohkem on jalad painutatud, seda lühemaks muutub tupp. Poos sobib: * keskmise või sügava tupe ja keskmise või lühikese peenisega meheie. * nasele, kel tekib orgasm emakakaela ja emaka sidemete venitamisest peenise poolt ning on tunda emakakaela piirkonnas. * rasestumiseks. * poos ei sobi rasedatele ja samuti lühikese tape ja suure peenise puhul. * poos an traditsioonilisena kasutusel olnud Hiinas ja Jaapanis. 3. EESMINE PÖÖRDPOOS Mees larnab selili, jalad koos. Naine on tema pea1. Naine viib peenise tuppe ja teostab edasi-tagasi liigutusi, valides endale sobiva tempo ja sügavuse. Naine võib laskuda paralleelselt mehega, suudeldes ning surudes rindu vastu mehe keha või tõusta istukile ratsaasendisse. Siis saab mees stimuleerida rindu kätega, stimulatsiooniks on vaba ka naise selja-puusa-tuhara piirkond. Poos sobib: * rasedale naisele....
Samuti tekkis usalduslikum suhe ning vajadusel ei häbenenud abi küsida. Praktika projektid ja tööülesanded Kompensaatoriga nivelliiri Geo Fennel kontroll ja justeerimine Nivelliiri kontrolliks valiti kõrvaline vaikne tänav, kus möödasõitvate autode tekitatud vibratsioon tulemusi ei rikuks. Ilm oli tuulevaikne ja asukoht valiti päikese eest varju. Alustati keskelt nivelleerimisega. Võtsin näidud juba praktikumides harjutatud eesmine must- tagumine punane-tagumine must-eesmine punane järjekorras. Paralleelselt näitude kirjutamisega käis ka arvutus. Seejärel korrati protseduuri otsast niveleerimisega ning tulemusena selgus, et nivelliir vajab justeerimist. Harjutamise mõttes kontrollisime ära ka praktikaettevõtte niveliiri, millega osutus kõik korras olevaks. Maa-ala geoaluse mõõdistamine Töövahendid: elektrontahhümeeter Trimble 3605 DR, nivelliir Ni025, 3m latt...
Oimusagara kasvaja põhjustab keerukaid helis-visuaalseid hallutsinatsioone, psühhiaatriliste patsientide hallutsinatsioonide käigus on ajupiltidelt näha oimusagara ulatuslik aktivatsioon. · Otsmiku- ehk frontaalsagar: selles paiknevad esmane motoorne ajukoor ja prefrontaalne ajukoor. Frontaalsagara tagumist tsentraalvao ette jäävat osa nim pretsentraalkääruks ja see on spetsialiseerunud motoorika kontrollimisele. Eesmine osa frontaalsagarast koondab info kõikidelt sensoorsetelt süsteemidelt ning on oluline töömälu funktsiooni kandja. Prefrontaalsagara üldiseks funktsiooniks peetakse eksekutiivsete ehk täidesaatvate käitumisprogrammide koordineerimist 14. Mis on klassikaline tingimine? Joonistage skeem. Tooge näide. Õppimisvorm, kus õpitakse ära mingi seos stiimulite või sündmuste vahel. Klassikalise stiimuliga...
Eristatakse nelja sagarat: 1)frontaal- ehk otsmiku sagarat, 2)parietaal- ehk kiilu sagarat, 3)oktsipitaal- ehk kukla sagarat, 4)temporaal- ehk kolju sagarat. Käär gyrus (ld keeles). Käärude vahele jäävad sissesopistused ehk vaod. Need vaod kannavad suleuste nime. Mõnikord kõige suuremad vaod ongi piiriks erinevate sagarate vahel. Otsmiku ja parietaalsagara vahele jääb tsentraalvagu. Tsentraalvaost ettepoole jääb eesmine tsentraalkäär selles pk-s juhtitakse lihaste tahtelisi liigutusi. Tsentraalvaost tahapoole jääb tagumine tsentraalkäär juhitakse tundlikkust kogu kehas. Peaaju koore pindala on ligikaudu 2200 cm2, paksus 1,3-4,5 mm ja närvirakkude ehk neuronite arv on vahemikus 109-1010. Peaaju koor on kihilise ehitusega, närvirakud paiknevad kihtidena üksteise peal. Erinevates pk-s on kihtide arv erinev (max. on 6 kihti, aga võib ka olla siis vähem). Närviraku kehade vahele jäävad jätked....
Keerukate optikasüsteemide fookuskaugusest oleneb komonentide (läätsede ja peeglite) fookuskaugutest ja vastastikusest asendist (ekvivalentfookuskaugus). Fookuskaugus on pöördvõrdeline esemeruumi (kujutiseruumi) keskkonna murdumisnäitajaga. Kui optikasüsteemi ümbritseb õhk (eseme- ja kujutiseruumi keskkond on ühesugune), on eesmine ja tagumine fookuskaugus võrdsed. Fookuskaugusest olenevad optikasüsteemi suurendus, valgusjõud jt. karakteristikud. 11 6. Objektiivi teravussügavus ja valgusjõud Teravussügavus- esemeruumi teravussügavus on esemeruumi kahe tasandi vahemaa, mida mõõdetakse piki võtteobjektiivi optilist telge ja mille ulatuses esemed kujutavad fotomaterjali valgustundlikul kihil küllalt teravalt...
· F kui teadus organismi talitlusest. F on bioloogia haru. See on teadus organismide, nende elundkondade, elundite ja rakkude talitlusest. F on eksperimentaalteadus, mis on võrsunud inimese ja loomade uurimisest. Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nähtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererõhku, bioelektrilisi potensiaale jne. F ja inimese F harud. F harud:*üldF käsitleb eluvalduste üldiseid seaduspärasusi (erutuvust, energia muundumist, homöostaasi jne.). *eriF käsitleb eriorganismide ja elundkondade talitlust /imetajateF, lindudeF, putukateF, vereringeF, seedimiseF jne./. Uurituim on inimeseF, sellesse kuuluvad ka spordi-,töö- , ea- ja psühhofüsioloogia eriharud. *võrdlev F uurib erineval arenguastmel olevate organismide talitlust. Talitluse seost organismide, nende elundkondade ja elundite arenguga käsitleb evolutsioonilineF, haigete organismide talit...
) Veel kuuluvad siia rühma: m. zygomaticus major et minor, m. risorius, m. levator anguli oris, m. depressor anguli oris, m. depressor labii inferioris, m. mentalis, m. levator labii superioris alaque nasi ja platysma (viimane - vt. kaelalihased!). Enamik neist lihastest on laiendajad e. dilataatorid üksinda töötades tõmbavad (suu-)ava vastavas suunas laiemaks. b) Nina lihased: Näiteks: m. nasalis: o. - maxilla eesmine pind (2. ja 3. hamba kohal); i. - nina tipu ja ninatiiva piirkond; f.- ahendab ninasõõrmeid. Veel kuulub siia rühma: m. depressor septi. c) Silma ümbruse lihased: Näiteks: m. orbicularis oculi: koosneb 3-st osast: pars lacrimalis silmakoopa mediaalses osas ümber pisarakoti - soodustab pisaravedeliku äravoolu; pars palpebralis - silmalaugudes, suleb lauge; pars orbitalis - ümber silmakoopa, tõmbab kulme alla ja põske üles (tekitab kortse silma ümber!). Veel kuuluvad siia rühma: m...
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Hotellimajandus HM38 Meelis Magus TERAAPIAVÕIMALUSED INIMESE AITAMISEKS Referaat esmaabist Juhendaja: Marelle Jaagop Tallinn 2010 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 4 2 Kinesioloogia........................................................................................................................... 5 2.1 Mis on kinesioloogia? ...................................................................................................... 5 Kinesioloogia sobib: ......................................................................................................... 5 2.2 Ajalugu...
ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD ........................................................................................................................................... 24 I...................................................................................................................................... 25 U2.................................................................................................................................. 25 ........................................................................................................................................... 25 VD2................................................................................................................................ 25...
Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvaba- duse olemasol...
48) Pöia-varbalülide liigesed? Moodustavad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide põhimike vahel Keraliigesed (3), liikuvus suht piiratud, ümber frntaaltelje painutus ja sirutus ulatuslikum. 49) Varbalülivaheliigeste tüüp, liikumine? Plokkliiges (1), liikumine toimub ümber frontaaltelje ja nendes on võimalik ainult painutus ja sirutus. 50) Nimetage jala toetuspinnad? Seismisel toetub jalg taga kandluuköbru mediaalsele jätkele ja eesmine osa 1. 4. 5. pöialuude peadele, seismisel varbad toesena ei funktsioneeri, küll aga käimisel. 51) Jala pikivõlvid, nende tähtsus? Jala ristivõlv, selle tähtsus? Jala luud on omavahel ühendatud väheliikuvate liigeste bail ja moodustavad jalavõlvi, mille kumerus on suunatud ülesse ja nõgusus alla. Eristatakse sagitaalsuunalist pikivõlvi ja frontaalsuunalist ristivõlvi. Pikivõlv koosneb viiest kaarest (vastavalt pöialuudele), mis koonduvad kanna köbrul....
NÕUE (ainult kompendaatorniveliiril). Kompensaator peab hoidma automaatselt kogu tööpiirkonna ulatuses viseerimiskiire rõhtasendis. Nivelleerimislattide kontrollimine: *Lati detsimeeter ja meeterjaotiste kontrollimine (lubatav viga ±1 mm). *Lati paided kontrollimine (f = a2 (a1 + a3)/2; lubatav paine ±10 mm). * Lati vesiloodi kontrollimine. *Lati konstandi määramine. * Lati tallaasendi ja telje ristioleku kontrollimine [erinevates latiasendites (parem, vasak, eesmine ja tagumine serv) võetud lugemid võivad keskasendis võetud lugemist erineda 0,5 mm]. 8. Ühepoolse latiga lugemite tegemise järjekord: TV, EV, instrumendi kõrguse muutmine, TV, EV. Kahepoolse latiga: TV, EV, keerata latt teist pidi, EV, TV. Arvutamine: TVm-EVm = hm, TVp-EVp=hp, /hm-hp/ 5mm, hk=(hm+hp)/2. Lk=Lp-Lm, /Lk- Lkteor/ <5mm. (L-käigu pikkus km-tes 0,1 km täpsusega.) h k-hteor ±20mmL(km) või ±50mmL(km) või ±10mmn...
EUROAKADEEMIA KUJUNDUSKUNSTI TEADUSKOND Siia Pista Oma Nimi SK II FOTOGRAAFIA REFERAAT Õppejõud: Õppejõu Ees-ja Perenimi Tallinn 2011 Sisukord 1. Kaamera obskura........................................................................................3 2. Optiline kiirgus........................................................................................4-5 3. Valge valgus..............................................................................................6 4. Valguse allikad........................................................................................7-9 5. Optiline kujutis......................................................................................10-11 6. Optiline süsteem........................................................................................12 7. Fotoaparaatide enamlevinud formaadid ja klassifikatsioon...
Välimus: Mõrtsukhaid kasvavad tavaliselt 6-8 meetri pikkuseks. Enamikul on süstjas keha ja äärmiselt tugev sabauim, mis võimaldab neil vees kiiresti edasi liikuda. Neil on pikk sile keha, samuti on ka nende nina pikk ja kooniline. Haidel on lisaks ühele sabauimele ka kaks seljauime, kaks rinnauime ja kaks kõhuime. Mõrtsukhaidel on suur pea. Suure pea külgedel on 5 kuni 7 lõpuseava. Eesmine seljauim paistab sageli veest välja, kui hai pinnavees ujub. Neil on ka äärmiselt suur suu, mis on täis teravatipulisi, nõelteravate hammaste ridu. Haidel kasvavad hambad koguaeg. Kui mõni hammas tal suus ära murdub, siis kasvab selle asemele kohe uus hammas. Värvuse järgi hüütakse teda ka valgeks haiks. Paljud suured haid ujuvad saba küljesuunaliste liigutuste abil, millele järgneb graatsilibne libisemine, et säilitada energiat...
Vedaval võllil on hammasratas ja hammasvöö. Võll toetub ühe otsaga väntvõlli otsa treitud süvendis paiknevale laagrile ja teise otsaga käigukasti karteri esiseinas olevale laagrile. Hammasratas ja hammasvöö asetsevad käigukastis, võlli väljaulatuva otsa nuutidele aga on istutatud siduri veetava ketta rumm. Vedav võll on vedava võlliga ühisel teljel. Võlli eesmine ots toetub vedava võlli otsa treitud süvendis paiknevate rull-laagrile, teine ots aga karteri tagaseinas olevale kuullaagrile. Sõltuvalt hambumises olevatest hammasrattapaaridest võib veetav võll pöörelda vedava suhtes mitmesuguse pöörete arvuga. Veetava võlli nuutidele on istatud hammasrattad, mis pöörlevad koos võlliga ja mida saab piki võlli nihutada. Vahevõll on valmistatud ühes tükis hammasratastega, mille läbimõõdud on erinevad, ja moodustab koos nendega, hammasploki...
Tuleb jälgida õiget kehaasendit, jalgade ja käte tööd. Jalgade töö vahetub jooksul pidevalt, kui äratõuge on lõppenud ja algab lennufaas, muutub äsjane tõukejalg hoojalaks ja vastupidi - mahaasetatud hoojalg muutub tõukejalaks. Jalg peaks tervisesportlasel maanduma enamasti nö. täistallale, kogu raskus peaks olema jaotatud võrdselt kõigile varvastele, mitte üksi suurele varbale. Maapinda puudutab esmalt pöia eesmine osa, seejärel laskutakse kogu tallale. Tuleb jälgida, et ei joostaks liiga pöia peal (varvastel) ega liigselt üle kanna. Joostes ainult päkal ei saa säärelihased lõdvestuda ja tulemuseks võivad olla lihaste ülekoormus, lihasvalud. Joostes aga liigselt üle kanna, eriti veel põrutuskindla jalanõu puudumisel, põrutatakse liigselt põlveliigeseid, puusaliigeseid, lülisammast, ka siseelundeid. Jala mahapanek maandumisel toimub põlvest veidi kõverdatud...
Trendikas romantilises tegumoes kauni struktuuriga kangast. Hõlmikdetail, läbilõige, sakilised ääred, volang. Kleidil on reguleeritavad õlapaelad. Voodril rinnaosa trikotaazist. Voodril seelikuosa kootud kangast. Kleidi kangas 100% puuvilla. Kleit on kroogitud. Kleidil ei ole varrukaid, kleit on avara kolmnurkse kaelusega. Üliarmas kellukese lõikega kleit kinnitatakse seljapealt lukuga. Külgedelt lähevad riidest paelad, mis seotakse lipsu. Eesmine osa läheb edasi kaeluseks ja seotakse kaelale lipsu, selle tulemusel saab rinnaümbermõõtu mingil määral korrigeerida. Kangas on 100% puuvill. Väga elegantne taljesse korsett-kleit kinnitatakse seljalt lukuga. Kleit on rikkalikult kaunistatud sädelevate kivikeste ja litritega, mis on külge õmmeldud. Kleidi siseosa on voodriga. Kleit on seljas väga elegantne ja kaunis. Materjal on 97% puuvill 3% elastaan. Kuklaseosega ühevärviline või täpiline mudel. Kuklal sidumispael...
Selle vigastuse kaasnevaks põhjuseks peetakse aga lühenenud ülepingutatud reielihaseid ja nõrkasi eesmisi reielihaseid.(Männik 2008) 14 1.2.3 Põlveliigese ristatisidemete vigastused Põlveliigeses paikneb kaks ristatisidet eesmine ja tagumine. Need sidemed paiknevad liigese keskel üksteise suhtes risti ja ühendavad reieluud sääreluuga. Mõlemad ristatisidemed on väga tugevad ja purunevad väga suure põlveliigesetrauma korral. Ligi pooled eesmise ristatisideme vigastustest toimuvad koos meniskivigastusega. (Männik, Jalak, Eller, Schneider) Põhjuseks on eesmise ristatisideme tugevuse langus ja vereringe häire katkises sidemes ning atroofia sideme kudedes.(Männik 2008) Peamised riskifaktorid:...
Esimese sisse- ja teise väljaliikumine vastavalt nende kontsentratsioonide erinevusele rakusisese ja -välise keskkonna vahel põhjustab membraanipotentsiaali suurenemise. 6. Nägemismeel. Nägemismeeleelundiks on silm, mille valgustundlikud sensorid- kepikesed ja kolvikesed- asuvad võrkkestas. Silmamuna ehitus: 1) Fibrooskesta eesmine 1/6 on sarvkest, ülejäänu kõvakest. 2) Soonkestal on 3 osa: vikerkest, mis annab silmale värvi ja mille keskele jääb silmaava, mida ümbritsevad sulgur- ja laiendajalihas; ripskeha, milles paikneb ripslihas; pärissoonkest, sisaldab veresooni, mille kaudu toidetakse võrkkesta epiteeli. 3) Võrkkestas ehk reetinas on mitmeid erinevaid rakukihte: melaniini sisaldav pigmentepiteel; sensorirakud-...
See aga on poolik ehk ühekülgne vastus. Muuta kiirust on võimalik ka kütuse juurde-lisamisega. Kui auto liigub paigalt ja võtab hoogu, peab ratastele rakendatav pöördemoment muutuma suurimast võimalikust nii palju väiksemaks, kui seda nõuavad sõiduolud. Seepärast kuulub mootori ja rataste vahelisse jõuülekandesse käigukast, mille hammasrattaid saab ühendada mitmel viisil. Neid järgemööda moodustatavaid ühendusi nimetatakse käikudeks. Manuaalkäigukasti ülesandeks ongi võimaldada juhil valida auto kiirusele ning teeoludele sobiv käik. Esiveoga autodel on käigukastil kaks võlli: vedav võll ja veetav võll. Võllid asetsevad paralleelselt teineteise kõrval ning hammasrattad on mõlemal võllil pidevas hambumises. Vedava võlli hammasrattad kinnituvad võllile liikumatult, veetava võlli hammasrattad võivad vabalt pöörelda (seega võib vee...